Venemaa Kirikulõhe-lõheneb õigeusukirik reformi pooldajateks ja vastasteks e vanausulisteks. Paljud vanausulised olid sunnitud põgenema. Osa jõudis ka peipsi äärsetele aladele. Peeter I reformid-sai põhjasõjas lüüa, alustas reforme, värvati uus sõjavägi, ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj. Lõpul sai Euroopa suurimaks linnaks London. Levis kartulikasvatus, tekkis uus kodanlik perekonnamudelesimene reg. postiüh rajati 1490.a. pooma, veneetsia, brüsseli ja innsbrucki vahel. Ameerika
......................................................................................................................... .. 2. Mihhail Romanovi Vene troonile valimisega tugevnes Venemaal keskvõim. ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... .. 3. Bojaaride Duuma moodustasid tsaari sugulased ja lähikondlased. ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... .. 4. Duuma kutsus tsaar kokku, et saada riigi siseasjade korraldajaks. .................................................................................
hõlmas ühtviisi peaaegu kogu elanikkonda. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Ma arvan, et see on hea kaval idee maksude tõstmiseks, kuna ei öeldud, et tõstavad makse vaid et muudavad hoopis maksude võtmist. Samas aga venelastele see eriti ei meeldinud kuna nad pidid rohkem makse maksma. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja, bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus kärk järgult Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Kui mina oleksin olnud üks liige bojaaride duumast siis oleksin olnud väga vihane, et alati on olnud bojaaride duuma ja nüüd ajab järsult selle laiali ja asendab enda sõpradega. Peeter I valitsus ajal oli Venemaa pealinnaks Peterburi mitte Moskva. Peeter I kutsus kõiki
vürstile Vladimir Monomahhile [1113-1125] Bütsantsi keiser Konstantinos IX Monomachos (tegelikult pärineb see siiski hilisemast ajast ja on tatari töö, ristiga poolkera ja karusnahkne ääris on lisatud hiljem). Tseremoonia käigus pöördus Makari tsaari poole ja rõhutas mitte ainult tema võimu jumalikku päritolu, vaid ka kohust kohkumatult kaitsta õigeusu kirikut. Mõni nädal pärast kroonimist abiellus Ivan Anastassija Zahharinaga, Bojaaride Duuma mõjuka liikme Roman Jurjevits Zahharini tütrega. See perekond, mis sai hiljem tuntuks Romanovite nime all, pärines aadlikust nimega Andrei Ivanovits Kobõla, kes oli tulnud Moskvasse 14. sajandi algul. Ivani abielu juhtus olema õnnelik, Anastassija avaldas oma abikaasale tasakaalustavat mõju. Juunis 1547 tabas Moskvat hävitav tulekahju. Glinskite kuritarvitustest ja julmusest vihale aetud rahvas hakkas mässama. Arvati, et linn süttis tsaari vanaema Anna Glinskaja nõidusest. Juri
rauamaagivarud. Rajati arvukalt riidemanufaktuure, et valmistada armeele mundri-ja laevastikule purjeriiet. Sõjapidamine nõudis suuri kulutusi ning maksude suurendamist. Senine maksusüsteem, millega olid maksustatud näiteks majade aknad ja korstnad, oli keeruline ja väheefektiivne. Peeter I kehtestas pearahamaksu, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgeimaks valitsisasutuseks. Senati kõrval tegelesid valitsemisasjadega kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumitega. Peeter I reformid pahandasid paljusid venelasi, kes olid harjunud vanade kommete ning vagurate tsaaridega. Ta teostatud reformid võimaldasid aga Venemaal Põhjasõda võita.
teadlased. Hakati õpetama lugemist. Kehtestati üldine koolikohustus. Ta oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Friedrich 2- Piirati teotöö mahtu. Tahtis takistada talumaade mõisastamist, kuid see õnnestus ainult mõnes regioonis. Soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Tõi kartulikasvatuse. Tema valitsusajal töötati välja ja avaldati Maakoolide reglement luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. 7.) Tugevnes järsult keskvõim.Opritsnina abil murti bojaaride ja osastisvürstide vastuseis.Korraldati ka julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse,surumaks maha vastupanu Moskva valitsemisele.Vastuolud ei kadunud.Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani.Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. 1)Boriss Godunov-põlvnes nimekast tatari päritoluga bojaariperekonnast.Vene tsaariks valis Godunovi Maakogu.2)Grigori Otrepjev-oli Venemaalt põgenenud munk,kes esitles ennast Vale-Dmitri I all
a mais puhkesid Moskvas rahutused ja ta tapeti.Uueks tsaariks sai Vassili Suiski,1610 a kukutati ta troonilt,poolakad hõivasid Moskva.1613a kogunes Maakogu ja valis tsaariks Mihhail Romanovi.1617.a sõlmiti Solbovo rahu,sellega tagastas Rootsi Venemaale segaduste ajal haaratud maad, kaasa arvatud Novgorodi.2)Valitsemine-Bojaaride Duuma-riigi kõrgeim võimuorgan,kõige mõjukama osa moodustasid tsaari sugulased ja lähikondlased.17.sajandiks oli Bojaaride Duuma muutunud väheefektiivseks ega sobinud enam suurriigi valitsemiseks.Prikaasid-moodustasid riigi administratiivaparaadi põhiosa,tekkisid 16.saj.Romanovite valitsemisaja alguses oli neid 22,aga vastavalt vajadustele loodi neid juurde,17.saj keskpaigaks oli neid juba üle 40.Nende asutamisel puudus kindel süsteem,olid loodud eri valitsemisharude järgi.Djakid-kujunesid seoses prikaaside tegevusega,ametnikkondadest tähtsaim,pärinesid tavaliselt aadlike seast
MÕISTED Aadlikogu - aadlike organisatsioon maakondades ja kubermangudes Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega...
nekrudest. Relvi ja riideid tegid pärisorjad. Tänu sõjaväele tehti ka maksu reform. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Õunkonna rehvormiga keelati maani ulatuvate varrukatega hõlmad ja kuued. Kes seda ei arvestanud talt võeti vägisi kuuelt varrukad ja hõlmad ära. Habema kandmise eest nõuti maksu. Uueks oli ka naise kuulumine õukonna ellu. Valitsemis reform muudeti senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgemaiks valitsusastmeks. Senati kõrval olid ministeeriumid. 1710 toimus põhjasõda kus eesti ala läks rootsi võimu alt veneriigi koosseisu see ala jagati eestimaa-ja liivimaa kubremanguks eestimaal jäi aga kehtima balti erikord st. saksa keel jne. Asehalduaeg kui katariina II muutis seadused venemaaga sarnaseks.
troonile. Mihhail Romanov oli kõrge vaimuliku patriarh Filareti 15-aastane poeg. Romanovite dünastia jäi valitsema kuni 1917. aastani. Maakaitsevägi moodustati 1611-1612 aastal Esimesed Romanovid Vene troonil olid: 1613- 1645 Mihhail Romanov 1645-1676 Aleksei Mihhailovits 16761682 Fjodor Aleksejevits Riik ja ühiskond: 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti peaaegu täiesti. Kirikulõhe: Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et
vahel puhkes sõjategevus (Rootsile oli lubatud, et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola-Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad. Bojaaride Duuma ja prikaasid: Mihhail Romanovi troonile saamine tähendas segaduste lõppu, algas tsaarivõimu taastamine. Riigi kõrgeim organ oli Bojaaride Duuma (tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel), 17. sajandiks oli Duuma muutunud väheefektiivseks. Riigi aparaadi põhiosa moodustasid prikaasid, mida loodi juurde, kuid nende asutamiseks puudus kindel süsteem
paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga, aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina, mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks
17.-18 saj. vene toidud Väga palju kasutati tolleaegses vene köögis külmi suupisteid. Tuntuimaid külmad suupisted lihast olid suitsusink, keedetud või praetus kalkuniliha koos sidrunilõikude või soolakurgiga, praetud ulukiliha ploomidega, keedetud oina- või seapea mädarõikaga, lisaks rupskid, keel ja jalad. Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega, haputainast nelgi ja aniisiga; kuivatatud kala, kuivatatud punane kala kõõlused mädarõika ja äädikaga, „okroškat“ (külm kaljasupp lihatükkide, sibula ja muude maitseainetega), sool...
vabadusi. Abielluti tavaliselt M15 N13-14 a. Abielluda võis 2x. 18. Feodaalse killustumuse põhjused ja olemus (Sergejev, Vseviov 2002, 177 183). Vana-Vene riik lagunes 12 saj keskpaigaks15 iseseisvaks vürstiriigiks, 13 saj alguseks oli neid juba u 50 ja 14 saj ligemale 250. Sisepoliiitiliselt olid põhjusteks iseseisvate majandus ja poliitiliste keskuste kujunemine, uute poliitiliselt tugevate linnade kujunemine ja sisuliselt sõltumatute bojaaride ja kloostrite maavalduset tekkimine.Koos maaharimistehniak arenguga asendas maa ja sealt saadav tule senise peamise tuluallika e andamist ja sõjasaagist. Bijaarid haarasid külakogukondade maid omale ja neil puudus edaspidi huvi koos vürstiga uude kohta liikuda ja loobuda senisest stabiilsest sissetulekuallikast.Suurem sissetulek võimaldas koondada enda kätte ka suurem apoliitilise ja admin võimu ja vürste püüti sealt eemale hoida
Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued
Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks. Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Moskva suurvürstiriigi aadelkond koosnes 3 liigist: bojaarid, okolnitšnid ja duumaaadlik. Määratavad duumaadlikud (teenisaadel), osalesid Bojaaride duuma tegevuses; tema komisjonide töös, juhatasid prikaase, täitsid õukondlikke ja sõjaväelisi kohustusi ja määrati ka linnade vojevoodideks. Poola aadlile kuulusid 14. sajandist 18. sajandini Poola kõrgemad riiklikud ja kiriklikud ametid ning maa. Nad moodustasid aadlivabariigi, kus nad kõik olid võrdsed ja valisid kuninga. Aadlikke oli üle ühe kümnendiku elanikkonnast, kuna Poola riigi valitseva ühiskonnakihi moodustasid enamjaolt katoliku usutunnistusega poola ülikud.
Isiklikku Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor III, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist, kuid hiljem algasid rahutused ning tsaarideks kuulutati mõlemad vennad. Nad valitsesid koos kuni Ivan V surmani 1696 aastani. Peeter I esimene abikaasa oli Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, ning neil oli kaks ühist last. Ta teine abikaasa oli Katariin I, ning neil oli kaks ühist last. Peeter I valitsusaastad ning saavutused
Isaakiose) mälestuspäevale. Seetõttu on sellele pühakule pühitsetud Iisaku katedraal Peterburis. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes möödas tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina), mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks
ühele järglasele, pere teised meesssoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka; · 1722. aastal vastuvõetud Teenistusastmete tabel, mille eelduseks oli juba 1682. aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale; · Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelvalvet Püha Sinod; · Bojaaride Duuma asemel asutas 22. veebruaril 1711 - Venemaa Keisririigi Valitsev Senat Senat koosnes 9 isikust, ning oli kõrgeim riigivalitsemisorgan, mis allus otse keisrile. 12 Prikaazi asemel moodustati 12 kolleegiumit. Asutati kuberneride institustioon, Venemaa jaotati 8 kubermanguks, mis omakorda jaotati provintsideks. Kuberner oli keskvõimu esindaja kubermangus. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Peeter I
Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Perejaslavskoje järve kaldale laevatehases ehitas ta laevu. Kohale oli toodud ka poolsada mängusõdurit, kes õppisid seal mereasjandust. Sel ajal, kui Peeter tegeles lõbutsemise ja sõja- ning mereasjanduse õppimisega, oli olukord Moskvas muutunud äärmiselt keeruliseks. Moskvas valitses toidupuudus ja streletsid hakkasid jälle ülestõusu organiseerima. Käis ka äge võimuvõitlus. Sofia igatses saada ainuvalitsejaks. Peetril puudus bojaaride toetus. Lõpuks mõistis ka Peeter, et aeg on ennast näidata. Preobrazenskis oldi pidevalt valvel, et vajaduse korral astuda streletside rünnakule vastu. Ühel äreval ööl põgenes Peeter streletside hirmus Troitsesse. Seal Peetri poolele hakkasid üle minema streletsi polgud. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii, nagu olid käitunud tsaarid varasematel aegadel, rahulikult ja väärikalt. Nii võitis ta enda poole streletsid ja bojaarid
mõlemast abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Peeter I lapsepõlv ja trooniletulek Pärast Fjodori surma, 1682 aasta 27. aprillil, otsustas Bojaaride Duum tsaariks kuulutada 10-aastase Peetri, mõõda minnes tema 16-aastasest poolvennast Ivanist, kes oli haiglane, nõrgamõistuslik ja poolpime. Sofia, kes oli tsaaritroonist kõrvale jäetud, hakkas organiseerima streletside mässe. Nende mässude tagajärjel jäi Peetri nägu tõmblema, ta hakkas ühte jalga järel vedama ning tal olid närviatakid. Peeter kasvas üles Moskva lähedal külakeses, kus oli sakslaste alev. Seal hakkas ta huvituma sõjamängudest ja võõramaisest tehnikast
Riigivalitsemine · Absolutislik monarhia · Parlamentaarne monarhia · Konstitutsiooniline riigikorraldus Peeter esimese reformid · Sõjaväereform eluaegne sõjaväekohustus nekrutid · Sõjakoolid ohvitseride koolitamiseks · Pandi tööle Uurali rauamaagikaevandused · Riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide tarvis · Uus maksusüsteem pearahamaks · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Senat asendas bojaaride duuma · Kolleegiumid tänapäevaste ministeeriumite eelkäija · Keelati pikad habemed- habememaks · Kaasati naised seltskonnaellu Vanausulised Eesti Vabariigis Vanausulised pagesid Vene riigi äärealadele, ka Peipsi järve läänekaldale, kus tänini on vanausuliste asulad. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsimaal, Tartus ja Tallinnas.
Veneriik 18 sajandil 1. Riigiasutuse reformid Peeter I ajal · Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid, reformis Peeter I otsustavalt Vene riigiasustuste süsteemi sooviga muuta see tegukamaks. · Bojaaride Duuma kaotas tähtsuse. · 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. · 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine · Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone. · Kollegiume juhtis president, kelle abilistex olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid.
pidama vastastikuseid tundeid. Liiklemisolude paranemine, postiteenuse rajamine, ajakirjanduse kujunemine parem informatsiooni edastamine ja tarbimine. Riigi ja ettevõtjate rajatud manufaktuurid. Peeter I reformid. Reformide positiivsed ja negatiivsed tagajärjed SÕJAVÄEREFORM sõjaväe komplekteerimine nekrutite abil. Seati sisste teenistus astmestik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ning positsiooni. VALITSEMISREFORMID bojaaride tuuma asendati senatiga. Luuakse uued keskasutused kolleegiumid. KIRIKUREFORM kirik allutati riigile. MAKSUREFORM seati sisse pearahamaks. HARIDUSREFORMID rajati mitmesuguseid koole. Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist. Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia
Euroopa riigid polnud huvitatud sõjast Türgi vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda. Sõjavägi: nekrutitest, rajati uusi sõjakoole, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, rajati riidemanufaktuure(et valmistada mundreid ja purjeriideid). Maksusüsteem: kehtestati pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Valitsemiskorraldus: tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter 1. oma sõpradest koosneva senatiga. Valitsemisega tegelesid ka kolleegiumid. Peetri reformid võimaldasid Põhjasõda võita. Uusikaupunki rahulepinguga (1721) sai Venemaa väljapääsu Läänemerele Viburist Riiani. Venemaa sai võimas riik selle puhul kroonis Peeter 1. End keisriks(impeeriumi valitsejaks) 1725. Aasta algul suri haigusesse( 52-aastasena) Peeter 1. Suur ja tugev, 204cm pikkune. Välismaalt saabudes üritas oma õukonna ilmet euroopalikumaks muuta
Erinevus: Valgustatud absolutismi ajal oli monarhi valitsusviis mõistusepärane. Suurendati kuninga potentsiaalset vabadust, kui seda oli absolutismis. Usuti et inimesed on loomupäraselt võrdsed ja suudavad ilma absoluutse võimu sunnita tunduvalt edukamalt ühiskonnana toimida. 8. Milliseid ümberkorraldusi tegi Peeter I Venemaal? Nende positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. TV lk. 23 ül. 1 rajas sõjakoole, teenistus kestis terve elu asendas bojaaride duuma senatiga rajas gallegiumid pearahamaks rajas manufaktuure Ainupärimisõigus-maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele Teenistusastmete tabel teenistusse võeti ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale. Vene õigeusu kirik allutati riigile ühe ministeeriumina. 9. Peeter I reformide tagajärjed. Vihik Aadliriik tugevnes. Riigi administreerimiseks moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner.
Ivani troonist kõrvalejäämise tõttu sai Peeter väga noorelt Venemaa valitsejaks, siis puudus tal alguses riigivalitsemise vasu igasugune huvi. Ta jättis koguni kõik riigivalitsemisega seotud küsimused enda ema- Natalja ja patriarh Joakimi kanda. Muidugi mõjutas seda otsust ka tema teadmatus riigiasjadest ja esijalgne kirjaoskamatus, kuid eelkõige tema väga noor iga. On teada, et 1682. aasta 27. aprillil kuulutas Bojaaride Duum keisriks tollal vaid 9-aastase ja 11-kuuse Peetri. Peale poolpimeda ja haige poolvenna Ivani jäi tsaaritroonist kõrvale ka ta poolõde Sofia, kes end kõrvale jäetuna tundes püüdis teha kõike, et upitada Peetri kohale Ivan, kuid selleks vajas ta toetust väljaspoolt Bojaaride Duuma. Sofia õnneks oli kujunenud olukord, kus streletsid, ärevil lakkamatutest vaidlustest oma juhtimiskorralduse, palga ja tingimuste üle, osutusid Fjodori surma järel eriti tundlikeks kuulujuttude suhtes,
Uusaja algus-1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, 1492 Kolumbus taasavastas Ameerika, 1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal ...
mongolite vägi. · Ivan III (1462-1505) Algas Vene alade ühendamine 1480 "Ugral seismine" Vahetas suurvürsti tiitli tsaari vastu "Kolmanda Rooma teooria" Abielu Bütsantsi printsessiga Kremli väljaehitamine Ivangorod Moskva suurvürstiriigi laienemine Novgorodi alistamine Ivan III poolt · Ivan IV Julm (1533- 1584) Vallutussõjad Volga khaaniriigid, Liivimaa Võimutäiuse saavutamiseks alustas bojaaride vastast võimuterrorit - opritsninat Riik laostus (1571 panid tatarlased Moskva põlema) 1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. · et.wikipedia.org/wiki/Novgorodi_vabariik Põhja-Euroopa · Kujunesid kaks rahvusriiki. Taani
Habsburgid kaotasid oma 16761682 Fjodor Aleksejevits võimu ning Püha Rooma riik nõrgenes. Saksamaa Riik ja ühiskond: killunes umbes 300 väikeseks vürstiriigiks. Paljud 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Euroopa valitsused muutusid ilmalikuks see Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride tähendab, et enam ei surutud alamatele oma Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem religioosseid vaateid peale. Vestfaali rahu, millega nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava Kolmekümneaastane sõda lõppes, oli esimene esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti nüüdisaegne Euroopa rahuleping. peaaegu täiesti. Kirikulõhe: Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et
Ivan IV Julm Isa Vassili III surres on 3-aastane. Noorus täis salamõrvu Ebausklik ja väikese haridusega. Troonitakse 1547.tsaariks 1550 ,,Tsaari koodeks" ühtne seadusandlus 1552. Kasaani khaaniriigi alistamine 1556.Astrahani khaaniriik 1558-1583 Liivi sõda 1580 Siberi alistamise algus Jermahi sõjaretk Esimene abikaasa Anastassia surma järel algas meeltesegaduse ja terrori aeg. 1565-1572 opritsnina ja zemistsina, eesmärgiks purustada bojaaride vastupanu. 1570 Novgorodi hävitamine tapeti 18 000 inimest. Segaduste aeg 1598-1613 Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes järsul keskvõim. Opritsnina abil murti bojaaride ja osastivürstide (kohalike vürstide) vastuseis. Korraldati julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse. Vastuolud tsaarivõimu ja bojaaride ja Moskva ja Novgorodi vahel aga ei kadunud. Vallutuspoliitika Baltimaades viis Liivi sõjani, mille käigus võideldi nii Rootsi kui ka Poolaga.
Peetri sünnipäev langes Dalmaatsia Iisaku (Konstantinoopoli Iisaku, vaga kannataja Isaakiose) mälestuspäevale. Seetõttu on sellele pühakule pühitsetud Iisaku katedraal Peterburis. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjoder Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina), mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks
Ta alustas ka laienemist itta, hõivates mongoli-tatari alasid ning lõpuks ka Lääne-Siberi. 1552. aastal alistas ta Kaasani ja 1556 ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool võitles Ivan Leedu (hiljem Rzeczpospolita) vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Venemaale hea väljapääs merele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ning küüditas inimesi riigi Euroopa osast Lääne-Siberisse (sellest arenes hiljem traditsioon, mis jätkus ka Nõukogude ajal). 1565. aastal kehtestas Ivan opritsnina-süsteemi, mis tähendas maa jagamist kaheks: opritsninaks ja zemstninaks. Esimeses osas kehtestus tsaari piiramatu isevalitsus, kus tegutsesid opritsnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad
Mihhail Romanov oli kõrge vaimuliku patriarh Filareti 15aastane poeg. Romanovite dünastia jäi valitsema kuni 1917. aastani. Maakaitsevägi moodustati 16111612 aastal Esimesed Romanovid Vene troonil olid: 1613 1645 Mihhail Romanov 16451676 Aleksei Mihhailovits 16761682 Fjodor Aleksejevits Riik ja ühiskond: 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti peaaegu täiesti. Kirikulõhe: Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et
Ivan Julm Esimene Vene tsaar Mina lugesin raamatut Ivan IV'st (25. august 1530 18. märts 1584), tuntud ka kui Ivan Julm, kes on ajalukku läinud kui üks verisemaid Venemaa valitsejaid. Ivani isa Vassili III oli juba üks väga karm valitseja, kes lasi oma naise, kellega ta oli olnud 20 aastat abielus, viia kloostrisse, sest see ei suutnud talle last sünnitada. Ta võtab ruttu uue naise Jelena, kes sünnitab talle kaks poega. Kuid Vassili sureb varsti pärast seda mädapaise tõttu ning Jelenast saab valitsejanna. 5 aastat hiljem sureb ka Jelena ja arvatavasti ta mürgitatakse. Tekib suur poliitiline kriis, sest kõik bojaarid tahavad valitsejaks saada, kuid kui Ivan saab täisealiseks, on ta ainuvalitseja. Ivani ja tema venna eest hoolitsevad Suiski ja Belski bojaariperekonnad, kes teda sageli alandasid ja solvasid. Põhjuseks oli, et valitseja tuleks karm. Ivani j...
varustamiseks. 1774 a. oli kehv viljasaak ning mitmel pool tekkisid rahutused, mida tuntakse jahusõja nime all. Kui torgot saadeti erru, siis kõik reformid tühistati. 1787 kogunes Notaablite kogu, see kogu lükkas maamaksu reformi tagasi ja absolutism oli jõudnud kriisi ning kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Bojaaride Duuma ja prikaasid. Mihhail Ramonovi valimine Vene troonile - segaduste aja lõpp, tsaarivõimu taastamine. Tugevnes keskvõim. Ametlikult riigi kõrgeim võimuorgan Bojaaride Duuma, kus mõjukaim osa sugulastel. Kutsus duuma kokku välis-, sõjaväeasjades nõu saamiseks.17saj. oli vana Boj.Duuma muutnud vähe efektiivseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid 16saj tekkinud prikaasid,üle 40.prikaaside hulgas tähtsaim ,,Saadikute Prikaas".juhtis tugev riigitegelane. Seoses prikaaside tegevusega kuj. ametnikkond, tähtsaimad djakid pärinevad aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, moodustati selleks vv linnast koos
Venemaast hakkas taas kujunema arvestatv riik. Teine abielu oli Natalja Narõskinaga. 4 Fjodor III 1661-1682 Tsaar 1676-1682. Miloslavskite mõju all. Arukas, ent väga haige. 1682 viis läbi reformi, millega kadus bojaaride õigus mis tahes riigiametit endale nõuda. Ivan V 1666-1696 Tsaar 1682-1696. Miloslavskaja poeg. Vaikne ja vaga, aga usinalt tegi lapsi. Reaalselt valitses 1682-1689 ta õde Sofja Aleksejevna (1657-1704) koos oma armukese vürst Vassili Golitsõniga (srn. 1714), seejärel Narõskinid ja Peeter I.
Uurimustöö Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul 19. sajandil kaotati pärisorjus, sest see ei olnud enam kasulik. Pärisorjad ei tahtnud enam nii palju tööd teha ja nad ei teinud enam nii kvaliteetset tööd, sest see neid ei huvitanud enam. 19. sajandil sai alguse ka rahvuslik ärkamine. Ärkamisaja eeldusteks olid:1)talupoegadest olid saanud vabad inimesed, 2)eestlasi valitsesid sakslased, kes olid huvitatud eestlaste kultuuri uurimisest, 3)Euroopas oli alanud juba rahvuslik liikumine, 4)enamus eestlasi oskas juba kirjutada, 5)1866. aastal rajati täiesti iseseisev rahvaomavalitsus, 6)Venemaa kartis tugevnevat Saksamaad, siis tahtis Venemaa teha eestlastest oma liitlased. Rahvusliku ärkamise üks peategelasi oli Johan Voldemar Jannsen, kes asustas ajalehe Perno Postimees . Jannsenite perekond lõi ka laulu- ja mänguselt...
15. sajandi lõpus hakkas Moskva Suurvürstiriik huvi tundma Vana-Liivimaa alade vastu. Ordumeister Wolter von Plettenberg otsustas koguda suure väe ning moskoviitide huvi jahutada. 1501. aastal tegi umbes 80 000 mehest koosnev vägi sõjaretke Moskooviasse, millele moskoviidid vastasid julma rüüstamisega. Aasta hiljem oli ordumeister oma väega taas Moskoovias, kus õnnestus saavutada võit ülekaaluka vaenlase üle. Ivan IV Julm surus Opritsnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. 15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid. Kliima Moskvas Moskvas valitseb parasvöötme mõõdukalt mandriline kliima: tugevat pakast ja lõõmavat kuumust esineb harva, kuid kõrvalekalded normist leiavad aset tihti. Kõige külmem
→ kirikuvõimu piiramine → riigi tsentraliseerimine Venemaa 16. - 19. sajand Ivan III → 1478. aastal vallutab Navgordi → 1480. aastal vastasseis Volga jõel → nimetab end kogu Venemaa valitsejaks Ivan IV julm → pärast esimese abikaasa surma (1560. aastal) algas meeltesegaduse ja terrori aeg → eesmärgiks purustada bgaaride vastupanu → Novgordi hävitamine Segaduste ajajärk (1584 – 1619) 17. sajand → taastati absolutistlik kord → Bojaaride → Prikaasid → Djakid → 1649 pärisorjus → 1656 kirikulõhe Peeter I → läänelik ja absolutistlik → 1703 Peterburi rajamine (1712 pealinn) → võtab keisri tiitli → senat ja kolleegiumid → aadli teenistusastmetabel → sõjaväe reform → pearahamaks Katariina II → haldusreform → kohtu – ja politseiasutused → hariduse edendamine → oli valgustatud valitseja → rajab Paldiski ja Võru linna → Poola vallutamine Rahvusvahelised suhted:
Loodi regentnõukogu. Omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov. Valitsema ei lastud Ivan'i noormiat poega Dmitrit, sest ta suri, suri ka Fjodor. Kokku kutsutud Maakogu (500 meest) valis Godunovi tsaariks. Peale Godunovi ootamatut surma tuli troonile Vale-Dmitri I, kes 1606.a rahutustes tapeti. Uueks valitsejaks sai ülestõusu juht vürst Vassili Suiski. Sõditi Poolaga. Järgmine tsaar oli Mihhail Romanova - segaduste lõpp. Edasi valitses Bojaaride Duuma: ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu seadustik" määras pärisorjuse, sunnismaisus. 12. Kuningavõim Rootsis 17. saj. 1599 vabanes Rootsi unioonist Poolaga. Valitsema hakkas hertsog Karl. Riigipäeval valiti kuningaks Karl IX. Tähtsat osa riigi valitsemises etendas Riiginõukogu, mille koosseisus oli juhtiv riigikantsler ehk kantsler
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Valga Põhikool Peeter Suur Marion Puna 8 klass Valga 2008 Sisukord: 1) Sissejuhatus 2) Lapsepõlv 3) Olukord Moskvas 4) Tähtsamad iseloomujooned 5) Narva lahing 6) Sõjategevus Eestimaal 7) Tartu rüüstamine 1708.a 8) Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga 9) Eestimaa ühendamine Venemaaga 1710.a. muudatused Eestimaal 10)Peeter Suur Tallinna ja Kadrioru arengus 11)Hinnang Peeter I tegevusele Eestis (majandus, poliitika, kultuur) Sissejuhatus Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Vaeste hulgas oli vaesus ja nälg. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks...
Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Perejaslavskoje järve kaldale laevatehases ehitas ta laevu. Kohale oli toodud ka poolsada mängusõdurit, kes õppisid seal mereasjandust. Sel ajal, kui Peeter tegeles lõbutsemise ja sõja- ning mereasjanduse õppimisega, oli olukord Moskvas muutunud äärmiselt keeruliseks. Moskvas valitses toidupuudus ja streletsid hakkasid jälle ülestõusu organiseerima. Käis ka äge võimuvõitlus. Sofia igatses saada ainuvalitsejaks. Peetril puudus bojaaride toetus. Lõpuks mõistis ka Peeter, et aeg on ennast näidata. Preobrazenskis oldi pidevalt valvel, et vajaduse korral astuda streletside rünnakule vastu. Ühel äreval ööl põgenes Peeter streletside hirmus Troitsesse. Seal Peetri poolele hakkasid üle minema streletsi polgud. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii, nagu olid käitunud tsaarid varasematel aegadel, rahulikult ja väärikalt. Nii võitis ta enda poole streletsid ja bojaarid
tegeledes. Maria Theresi oli väga moraalne, nõudes õukonnas liikuvatelt daamidelt pikemaid seelikuid ning pluuside kaelused ei tohtinud olla liiga sügavad. Ta ise oli eeskujulik pereema, kellel oli 16 last. Hariduse edendamiseks laiendas Maria Theresi rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. PeeterI(1682-1725) PeeterI muutis riigiasutuste süsteemi tegusemaks. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati kolleegiumide loomist(sellest arenes kolleegiumite süsteem).1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju
Kiievi-Vene riigist. Kiievi vürst e suurvürst, kelle pereliikmed valitsesid kohtadel e Osastis- riigid. Samal ajal vürsti võim ise muutus. Tugipunktides linnused. Kohapeal olev aristokraatia sai olulisemaks kui vürsti druziina (vürsti kaaskond, alaline sõjavägi). Tasutakse lojaalsuse eest sõjasaagiga. Dvor- õukond (koosneb ´st) aadel. Kui druziina jääb paigale. bojaar-suurnik (etümoloogiliselt). Vene aristokraatia (kohalik), kelle võim põhines suurmaavaldusel. 15.-16.saj bojaaride duuma (nõukogu suurvürsti juures) kui sinna vürst nimetab. hiljem gemu madalate aadlike klass, mitte bojaaride pojad. Novgorodis tekib (beree??) vabariik (metse), kus bojaarid valivad reetse?? Samas Vassili... aladel tekib monarhia. V-v keeles pigem linnus kui linn. (aiaga ümbritsema). Väiksesed linnused, kus asus garnison. Passaad- asula, selle juht possaadnik, kes võib olla vürsti poolt määratud (või
võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uurali rauamaagivarud. mundri ja laevastiku purjeriide valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, kus töötasid pärisorjastatud talupojad. Uus maksusüsteem - kehtestati pearahamaks, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda, koos sellega hakati ka korraldama regulaarseid hingeloendusi. Uus valitsemiskorraldus - bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, see muutus Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Tegelesid ka kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumidega. Kas Katariina II oli valgustatud valitseja ? Kes oli Jemeljan Pugatsov ? Katariina II oli valgustatud valitseja. Koostas ise Venemaale uue seadustekogu projekti.1767 kutsus kokku seadustekogu, pooleteise aasta pärast saatis laiali, ilma ühegi seaduse vastu võtmiseta.
reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu – pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued
1440 ja 1470 vahel. Laiemalt hakkab vodka levima 15. Saj. lõpust ja 16. Sajandil. Mõistel ,,vodka" oli tollel ajal hoopis teine sisu, võrreldes tänapäevaga. Vodka oli ravimtaimedega maitsestatud ja määratlemata kangusega jook. 1552. Aastal avatakse Moskvas kremli vastas esimene ,,restoran" . See oli avatud vaid opritsninatele (tsaari politsei- ja ihukaardiväelased). 15. sajandi 70-80-ndatel tekkisid Venemaale esimesed elukutselised kokad nii tsaaride, vürstide kui bojaaride elamistesse. 1.2. 17. Sajand ja 18. Sajandi algus (Moskva periood) Sellel perioodil hakkasid eristuma klassidevahelised toidud. Vahe oli toidu kvaliteedis, kogustes, roogade arvus ja toidunõude kvaliteedis. Välja kujunesid tüüpilised vene larbid, hilisema nimega supid: seljankad ja rassolnikud. Iga toiduaine valmistati eraldi ja söödi eraldi toiduna. Toiduainete omavahelis segamist ei tuntud. See traditsioon säilis kuni 18. Sajandini. Ka pirukate täidismaterjale ei tükeldatud ega
Inimesed mäletavad küll rohkem seda, et Peeter I keelas venemaalastel habeme kandmise, kuid Peeter I muutis Venemaa valitsemisviisilt ja üldiselt lähedaseks Euroopa riikidele. Euroopalike kommete, eluviisi ja riietuse sundkorras sisse viimine oli vaid selle asja väline külg. Organisatsioonilised ja haldusalased ümberkorraldused puudutasid vaid ühiskonna eliiti. Sellepärast süvenesid vastuolud ja talupoegade ja aadlike vahel veel enamgi. Peeter I lõpetas Bojaaride Duuma tegevuse, selle asemele loodi 1711. aastal Senat, millele usaldati asjade ajamine 17. sajandil alanud protsess, mil kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega, see koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu, patriarhi ametikoht kaotati. Kolleegimuid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi. Peeter I reformidega tugevnes aadliriik, moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
