Venemaa 18 saj. (0)

ROMANOVITE VÕIMULETULEK VENEMAAL JA ABSOLUTISMI KUJUNEMINE
Segaduste aeg ( smuta ) 1598 - 1613
Ivan IV oli troonil kuni 1584. aastani. Tema surma järel sai troonile tema vaimuhaige poeg Fjodor (1584-1598), sest terve poja oli ta vihahoos tapnud. Sisuliselt valitses küll vaimuhaige poja Fjodori naise vend, kelle nimi oli Boriss Godunov . Peale Fjodori surma sai Godunovist järgmine tsaar .

BORISS GODUNOV (1598-1605).

Boriss Godunov oli olnud üks opritšina juhtivaid tegelasi, kuid Ivan IV surma järel õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire . Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse ( 1589 ).
Kuna Godunov oli opritšnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne , kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja. Teda kahtlustati Ivan IV poja Dmitri tapmises.

VALE-DMITRI

1601. a. oli näljahäda ja väga külm talv. Puhkes talurahvasõda. Ilmub välja isik, kes nimetab end hukkunud Dmitriks. Kui see oleks olnud tõsi, oleks Godunov pidanud loovutama Dmitrile trooni . Isehakanud Dmitrit tunnistasid need, kes tahtsid Boriss Godunovist lahti saada.
Vale-Dmitri tahtis muuta Venemaa katoliiklikuks ja seetõttu toetasid teda paavst ja Poola-Leedu.
Dmitri rünnak Venemaale oli võimas – palju kindlusi langes tema kätte vastupanuta.
1605. a. sai Vale-Dmitri troonile.
1606. a. kukutavad bojaarid Vale-Dmitri. Vale–Dmitri vastase vandenõu etteotsa asus Vassili Suiski, kes kõrvaldas Vale-Dmitri ja asus ise troonile, kus ta oli kuni 1610 . a.
1607. a. ilmub välja Vale-Dmitri II, kes saab poolakate toetusel 1610 valitsejaks. Poolakad suhtusid venelastesse selge üleolekuga, riigikassa läks tasakaalust välja. Selline valitsemine tekitas kahtlusi Vale-Dmitri II võimu seaduspärasuses. Moodustati Vene maakaitsevägi, mida asusid juhtima Kuzma Minin ja Dmitri Požarski. 1612. a. alistus Poola garnison Moskvas.

ROMANOVID 1613-1917

MIHHAIL 1613-1645
Vene aadlikud valisid 1613. a. Maakogus uue dünastia, milleks sai Romanovid. Troonile valiti Rostovi metropoliidi Filareti poeg Mihhail Romanov , kes oli Ivan Julmaga kauges suguluses.
1598-1613. aastatel oli Vene troonil või pretendeeris sellele 6 inimest. Vale-Dmitri ja muude segaduste taga olid Poola-Leedu võimsamad suguvõsad. Segaduste ajal oli peaaegu kogu Novgorod Rootsi käes.
Romanovite ajal absolutiseerus kogu Venemaa valitsemine. Selle tingis soov vältida segaduste aja kordumist .
Uus tsaar lõpetas sõja Rootsiga ja Poolaga. Venemaal tuli siiski loovutada olulisi maaalasid mõlemale riigile ( Ingerimaa ja Smolensk). Pindalalt oli Venemaa küll maailma suurim riik, kuid rahvaarv oli 17. sajandi keskpaigas kõigest 10 miljonit. Terve sajand oli Venemaa ka merest ära lõigatud. Tema ainus merepiir oli Valge mere rannikul. Suurimaks sadamalinnaks oli sealne Arhangelsk. Kiratses kaubavahetus ja ka suhted L-Euroopaga. Süvenes Venemaa mahajäämus ja endassesulgumine.
ALEKSEI 1645-1676
1649 . a. Maakogu seadustikuga kuulutati tsaari võim jumalapoolt antuks.
1656. a. kirikulõhe ( raskol ). Vene õigeusu kirik lõheneb. See saab alguse mordva talupojaperest pärineva endise Novgorodi metropoliidi, nüüdse Moskva patriarh Nikoni kirikureformidest. Reformide teostamiseks kutsus ta maale ukraina ja kreeka õigeusu vaimulikke. Vanausulised pidasid neid aga väärusulisteks, keda jumal on karistanud võõra võimu alla sattumisega. Vanausuliste arvates oli nende kanda Moskva kui III Rooma missioon.
Uute kommete juurutamine tekitas aga laialdast umbusku ja vastupanu. Seda tihti hirmu tõttu. Reformi vastased ehk vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid kiusati taga. See tõi kaasa usulise fanatismi kasvu. Osa vanausulisi kaldus äärmisesse asketismi ja enesepiiramisse kuni ühiste enesepõletamisteni välja.
Esialgu tsaar toetas reforme, sest need vastasid tsentraliseerimispoliitikale. Reformidega likvideeriti aja jooksul kohalikud erinevused riietuses , ühtlustati jumalateenistuse korda, puhastati liturgiaraamatud hilisematest lisanditest, lähtudes kreeka-katoliku kiriku kombeist (risti ettelöömine mitte kahe, vaid kolme sõrmega; mitte maani, vaid vööni kummardamine jne). 1660.ndate lõpul sai Nikoni kirikureform ametliku ja lõpliku tunnustuse kõikide kirikute ja koguduste poolt I-Euroopas ja Jeruusalemmas.
PEETER I (1682-1725)
Peeter I oli Aleksei Romanovi poeg II abielust . Esimeset abielust pärinevad kaks vanemat poega olid vaimuhaiged ja riiki valitses peale isa surma tütar Sofja.
Peeter I kasvas Preobraženski külas pagendatuna. Täisealiseks saades haaras ta võimu ja saatis Sofja kloostrisse .
Peeter I peaeesmärgiks oli Venemaa muutmine Lääne-Euroopa suurriikidega
võrreldavaks riigiks. Tutvumaks Lääne-Euroopa majanduse ja tehnoloogiaga, läks ta esimese Vene valitsejana 1697. a. välisreisile. Õppis laevandust Inglismaal ja Hollandis. Kodumaal aga puhkes streletsite mäss, mis sundis välisreisi katkestama.
Venemaale tagasi jõudes asus ta oma plaane realiseerima. Jätkas Ivan IV vallutuspoliitikat, mis taotles väljapääsu merele kõigis ilmakaartes.
Alustas Põhjasõda, mille käigus kaotas Rootsi domineeriva positsiooni Läänemerel. Venemaast aga sai Põhja-Euroopa juhtivaid riike.
Peeter I reformid :

• Uus valitsemiskorraldus (tsaar/ keiser – Senat – kolleegiumid)
  
• Uus seisuste süsteem teenistusastmete tabel, mille kaudu sai aadliseisusesse tõusta. See oli suunatud vana pärusaadli vastu. Seega loodi uus, teenistusaadel. Võeti kasutusele uued aadlitiitlid: suurvürste, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik .
  
• Uus halduskorraldus .
  

Riik jagati 8 kubermanguks ja 10 kohturingkonnaks, et lahutada kohtu- ja administratiivvõim.

• Uus sõjaväekorraldus.
  

Streletsite asemele loodi nekrutitest koosnev sõjavägi. Ohvitserkond komplekteeriti vene aadlikest, kelle päritolu polnud oluline.

• Uus euroopalik elulaad ja õukonnaelu.
  
• Uus pealinn Peterburi 1703. a.
  
• Uus ajaarvamine .
  
• Rajati manufaktuure, rauamaagikaevandusi, pearahamaks.
  
• Kirik allutati riigile. Kirikut juhtis Püha Sinod .
  
• Asutati Teaduste Akadeemia 1724 . a. Peterburis.
  

Paleepöörete ajajärk
Kuna Peeter I olid oma pojaga väga halvad suhted, kehtestas ta korra, mille alusel pärandati Vene impeeriumis trooni ka naisliinis. Seetõttu oli Peeter I surma järel võimul mitu naisvalitsejat. Tegelik võim kuulus siiski kaardiväele. Selline olukord kestis kuni Katariina II võimuletulekuni.

KATARIINA II (1762-1796) – valgustatud valitseja Venemaal

Katariina II sündis Saksamaal väikevürsti tütrena. Jelizaveta ja Friedrich II valisid ta ühiselt vene troonipärija Peeter III abikaasaks. Katariina jõudis Venemaale 14 aastasena. Ta astus vene õigeusku ja õppis kiiresti selgeks vene keele, omandas vene kombed ja harjumused.
Katariinat mõjutasid L-Euroopa valgustusfilosoofide kirjutised, mis ülistasid neid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonda parandavate ümberkorralduste tegemiseks. Selliseks valitsejaks tahtis ka Katariina II saada. Mida enam kasvas õukonnas vastumeelsus Peeter III suhtes, seda populaarsemaks muutus Katariina, kes talitas kõiges vastupidiselt oma abikaasale. Katariinast sai kaardiväelaste soosik ning 1762. a. juunis toimunud paleepöördega Venemaa keisrinna .
Peeter III vihkas Venemaad. Ta tagastas Preisimaale võidetud maad, tahtis muuta õigeusu kombestikku jne. Tema vastu pöörduvad nii kaardivägi kui aadel .
Katariina uskus, et ühiskonna parandamiseks piisab headest ja õiglastest seadustest . Venemaa uue seaduste kogu projekti koostas Katariina ise, noppides sinna mõtteteri tolleaegsete tuntud euroopa mõtlejate sulest.
1767. a. suveks kutsus keisrinna Moskvasse kokku esinduskogu kõige erinevamate impeeriumi rahvaste ja ühiskonnakihtide saadikutest, et keisrinna enda poolt koostatud kavandit arvesse võttes töötada välja uus seadustik . Üksmeelt ei saavutatud ja peale pooleteistaastast kooskäimist saatis Katariina II komisjoni laiali, ilma, et see oleks ainsatki seadust vastu võtnud.
Nurjus ka keisrinna kavatsus talurahva olukorra parandamiseks. Mõisnike vastuseis muudatustele oli nii suur, et võimulejäämise huvides loobus Katariina II seda teostamast.
Talurahvasõda
1770. a. puhkeb Venemaal talurahvamäss, mida oleks ehk eelneva talurahva olukorra kergendamisega välditud.
Talupojad-pärisorjad jäid Venemaal endiselt mõisniku ülemvõimu alla. Mõisnikud käitusid nende