Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene Peale rahval hädad tapatalge Lühitutvustus Novgorodi - Severskis (Kiievis) valitseb vürst Igor ning kallale tungib polovetside hõim. Toimub võitlus. Igor saadetakse sõjaretkele. Ta alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures. Khaani Kontsak tahab teha kokkuleppe. Igor põgeneb polovetside juurest. Ta jääb ellu. Varsti abliellub ta khaani tütrega ja vürst Igorist ning khaanist saavad liitlased. Igor korrutab lauset: "Venemaa peab jääma ühtseks!" Probleem
Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene Peale rahval hädad tapatalge Lühitutvustus Novgorodi - Severskis (Kiievis) valitseb vürst Igor ning kallale tungib polovetside hõim. Toimub võitlus. Igor saadetakse sõjaretkele. Ta alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures. Khaani Kontsak tahab teha kokkuleppe. Igor põgeneb polovetside juurest. Ta jääb ellu. Varsti abliellub ta khaani tütrega ja vürst Igorist ning khaanist saavad liitlased. Igor korrutab lauset: "Venemaa peab jääma ühtseks!" Probleem
võitluseks ning paneb seda võimendama looduse ja loomad. Autor hindab teoses sündmusi, tutvustab vürstide suguvõsa, ennustab saatust pärast Igori kaotust ja kutsub ühinema. Erandlikuna oma kujundirohkuses ja zanrilises ebamäärasuses vajus "Lugu Igori sõjaretkest" kauaks unustuste hõlma. 1985. aasta NK Liidu postmark D. Denisov 1972 Lühitutvustus Kiievis valitses Igor, kallale tungis polovetside hõim. Toimub võitlus Igori ja polovetside vahel. Igor saadetakse sõjaretkele. Hakkab päikesevarjutus. Rahvale halb enne sõjakäik nurjuski. Igor sattus polovetside juurde vangi, hävitati linn ja võeti naisi. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures. Khaan Kontsak tahab teha kokkulepet liit, elamine, sõjaväepealiku koht. Igor tahab ikka ära minna ja äraandja aitab põgeneda. Igor jääb ellu, saab kokku naisega. Eepos lõpeb rahva piduliku tervitusega
harmoonia venepärased. Teosed minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias "Vägilassümfoonia". I vaatuses püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetsele (koosolek). II osas räägitakse gusli saatel vanadest bõliina lugudest. IV osa Finaal on hoogne ja rõõmus peopilt.Ooper "Vürst Igor"e. "Vägilase ooper" aluseks 12. saj. lõpust pärinev eepos "Jutustus Igori sõjaretkest". Kiievis valitses Igor, kallale tungis polovetside hõim. Toimub võitlus Igori ja polovetside vahel. Ooper algab Igori ülistuskooriga ja saadetakse sõjaretkele. Hakkab päikesevarjutus. Rahvale halb enne sõjakäik nurjuski. Igor sattus polovetside juurde vangi, hävitati linn ja võeti naisi. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures. KK tahab teha kokkulepet liit, elamine, sõjaväepealiku koht. KK laseb rahval tantsida. *Polovetside tants:
Sussanin" 1836. Muinasjutulisus ja fantasika ooperis ,,Ruslan ja Ludmilla" 1842. Peale Hispaania reisi 184547: avamängud ,,Öö Madriidis" ja ,,Aragoonia jota". 1848 ,,Kamarinskaja" < kaks originaalset vene rahvaviisi. A. Borodin o oper "Vürst Igor " e. "Vägilase ooper" aluseks 12. saj. lõpust pärinev eepos "Jutustus Igori sõjaretkest". Kiievis valitses Igor, kallale tungis polovetside hõim. Toimub võitlus Igori ja polovetside vahel. Ooper algab Igori ülistuskooriga ja saadetakse sõjaretkele. Hakkab päikesevarjutus. Rahvale halb enne sõjakäik nurjuski. Igor sattus polovetside juurde vangi, hävitati linn ja võeti naisi. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures, kes tahab teha kokkulepet liit, elamine, sõjaväepealiku koht. KK laseb rahval tantsida
nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias "Vägilassümfoonia". I vaatuses on püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetsele (koosolek). II osas räägitakse gusli saatel vanadest bõliina lugudest. IV osa Finaal on hoogne ja rõõmus peopilt. Ooper "Vürst Igor" e. "Vägilase ooper" aluseks on 12. sajandi lõpust pärineva eeposest "Jutustus Igori sõjaretkest". Lugu on selline, et Kiievis valitses Igor, kellele tungis kallale Polovetside hõim. Toimub võitlus Igori ja Polovetside vahel. Ooper algab Igori ülistuskooriga ja saatmisega sõjaretkele. Peale seda hakkab päikesevarjutus, mis on rahva jaoks halb enne ning see osutuski tõeks sõjakäik nurjus. 4 Igor sattus Polovetside juurde vangi, linn hävitati ja võeti naisi. Igor on Polovetside Khaani Kontsaki juures. Khaan Kontsak tahab
,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos. Algselt kirjutatud vana idaslaavi keeles. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Teos kutsub üles lõpetama vürstide omavahelised tülid ja ühinema ühtseks Venemaaks. Sisu Novgorodi - Severskis valitseb vürst Igor. Polevetside hõim tungib kallale. Igor alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on Khaani Kontsaki juures, kes tahab kokkulepet sõlmida. Igor pole nõus ja põgeneb. Hiljem abiellub Khaani tütrega ja Khaanist ja Igorist saavad taas liitlased. Pärast võitlust polovetside vastu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Teosed minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias "Vägilassümfoonia". I vaatuses püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetsele (koosolek). II osas räägitakse gusli saatel vanadest bõliina lugudest. IV osa Finaal on hoogne ja rõõmus peopilt. Ooper "Vürst Igor" e. "Vägilase ooper" aluseks 12. saj. lõpust pärinev eepos "Jutustus Igori sõjaretkest". Kiievis valitses Igor, kallale tungis polovetside hõim. Toimub võitlus Igori ja polovetside vahel. Ooper algab Igori ülistuskooriga ja saadetakse sõjaretkele. Hakkab päikesevarjutus. Rahvale halb enne sõjakäik nurjuski. Igor sattus polovetside juurde vangi, hävitati linn ja võeti naisi. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures. KK tahab teha kokkulepet liit, elamine, sõjaväepealiku koht. KK laseb rahval tantsida. *Polovetside tants: Tütarlaste ja poiste tants, idamaine, algab kõrgete nootidega,
süngem, ühtlasi ka kõige mahukamaid teoseid oma zanris. Kasutatud on paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks. Lugu Igori sõjaretkest (Venemaa) * Tegevusaeg: 1185. ja 1187. aasta vahel * Tegevus: Tähtsalt kohal on rüütliau ja partiotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nendes osalejate hüperboliseerimine. Paganete rollis on polovetsid. Igor alustab retke oma seniste liitlaste polovetside vastu. Polovetsid purustasid nende väiksearvulise maleva ning 4 vürsti lagesid vangi korraga. Igor küll põgenes polovetside khaani Kontsaki juurdest, kui abiellus peagi Kontsaki tütrega ning neist said taas liitlased. * Tegelased: vürst Igor, Igori poeg, vend ja vennapoeg, polovetsid, Kontsak, Kontsaki tütar. * Huvitavad faktid: Autor kirjutab vahetult pärast sündmusi ja neile, kes ise sündmustes osalesid või neist teadsid
,,Muinasjutt tsaar Saltanist" Programmilisus ,,Vägilassümfoonia" (II orkestripilt ,,Öö Lagedal mäel" ja klaverisüit sümfooniline pilt ,,Sadko", süit ,,Antar", süit sümfoonia) ,,Pildid näituselt" ,,Seherezade" Teiste rahvaste muusika ,,Polovetside tants" (Kasahhi Süit ,,Antar" (programm araabia muinasjutust), süit intonatsioonid. rahvamuusika kõlavärvidega, ,,Seherezade" (idamaise koloriidiga), ,,Hispaania ooperist ,,Vürst Igor" ) kapritso" (muusika põhineb hispaania tantsudel ja mustlasmeloodiatel.)
Eeskujuks oli Glenka muusika. Tähtsamad teosed: ooper,,Vürst Igor`` 1870.a. Vägilasesümfoonia 1876.a. Sümfooniline pilt Kesk-Aasias 1880. 18 romansi Ooper ,,Vürst Igor`` Alustas kirjutamist 1869 ja lõpetas selle helilooja Rimski Korsakov. Ooperi aluseks on 12. saj. pärit eepos, jutustus Igori sõjakäigust. Libretto kirjutas ta ooperile ise. Igor oli Kiievi vürst. Borodin kasutas Idamaade ja Vene muusikat. Kõige kuulsam ooperis on vürst Igori aaria. Ta langes Polovetside juurde vangi. Kontsat pakkus talle ühineda endaga. Igor unistab seal vabadusest ning vabastada kodumaa. Keegi aitas tal sealt põgenema. Kuulamine: Avamäng, Igori aaria- viiulid mängivad, Kontsaki aaria- hästi tantsisklev muusika, polovitside tantsud: tütarlaste tants- poiste tants: idamaine rahvaviis. Slava koor. Modest Mussorgski 1839-1881 Oli võimsa rühma liige ja ta oli nendest kõige andekam. Ta näitab ära vene lihtrahva väga rasket elu
Keskaegne eepika ,,Lugu Igori sõjaretkest" Venemaa, 12.sajand Eepos räägib Tsernigovimaa vürsti Igori retkest polovetside vastu, kaotusest ja põgenemisest. Igor läks üksinda sõjakäigule, kuigi ended olid halvad. Oma kaotusega tõi Igor Venemaale suurt kahju. ,,Vanem Edda" Island, 11.-12.sajand Edda lood peegeldavad paljude rahvaste ürgseid ettekujutusi ja uskumusi maailma kohta. Müütidest nähtub, et Põhjala asukail oli oma ettekujutlus maailmast, mille järgi koosnes maailm üheksast ilmast, näiteks Aaside ja inimeste kodu ühendas vikerkaare sild ning üheksat maailma hoidsid hiigelsuured juured
sõjaretkest". See tundmatu autori ajaloolisel materjalil põhinev teos jutustab ühest neist paljudest sõjakäikudest igipõliste vaenlaste polevetside vastu. Ooper algab Putivli vürst Igori ja tema sõjameeste teelesaatmisega. Ootamatult toimub päikesevarjutus. Rahvas näeb selles halba ennet sõjakäigule, kuid Igor otsustab siiski teele asuda. Retk nurjub. Igor langeb vangi, polovetsid aga lähenevad Putivlili, hävitades ja põletades kõik, mis satub nende teele. Polovetside tantsu stseenis on kasutatud Kasahhi rahvamuusika kõlavärve. ELU: 17. aastaselt astus Meditsiinilise Kirurgia Akadeemiasse ja töötas end üles tuntud vene teadlaseks.Tema med haridus jäi suuresti farmatoloogia valdkonda. 29 a sai professori kutse. Varsti pärast seda tutvus ta Balakireviga, kelle innustusel ärkas Borodinil sügavam huvi heliloomingu vastu. Põhitöö nõudis aga nii palju aega, et loomingu jaoks jäi väga vähe aega. Nädalavahetus on ainult loomingulise tegevuse tarbeks
* lossikultuur * ilmalik kultuur 5. Millest rääkisid keskaegsed eeposed? ,, Beowulf" - sündmused kangelase elus ,, Vanem Edda" maailmaloomine, jumalate võitlus ,, Rolandi laul" lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel, Karl Suure võitlus ,, Laul minu Ciddist" võitleva kangelase eraelu ja hingeline suurus ,, Nibelungide laul" Nibelungide soo hukkust (rahvaste ränne) ,, Lugu Igori sõjaretkest" vürst Igori sõjaretk polovetside vastu 6. Mida ühist ja erinevat on keskaegsetes kangelaseepostes? * Ühised on väärtused vaprus, õilsus, julgus, rüütliau, õilsus. Motiivistik kõigil sarnane reetmine kättemaks. Loodud üsna ühel ajal 11.-13. saj valdavalt. Nad on värsivormis. * Päritolumaa kõigil erinev. Osades tegelasteks jumalad, teistes jälle reaalsed kangelased. Seos ajalooga ,,Beowulfil" ja ,,Vanem Eddal" nõrk, pigem mütoloogiline. ,,Laul minu
Võitlus kui töö. Poeetilist ülevust nagu prantsuse eepostes, ei ole. Lõpus leppimine. Kangelane moraalselt üle kõigest. Saksa -"Nibelungide laul" 13. saj algus. Nibelungide soo hukk. Rahvasterändeaegne. Hõimkonna moraalne allakäik. Autoritekst, kirja pandud elukutselise poeedi, spiilmanni poolt.Värss voolab võrreldes Edda-lauludega vabalt ja jutustavalt. 39 peatükki e avantüüri. Vene -"Lugu Igori sõjaretkest" 12.saj. Vürst Igori võitlus/sõjaretk polovetside vastu. Kaotus, 4 vürsti vangistatud, polovetside sissetung Venemaale. Igori põgenemine lõunasse. Liit erinevate kultuuride vahel. Elus aset leidnud sündmus. Ajaloo roll suur, Ühine: kangelaseetika. Kurtuaasne kirjandus Kurtuaasne kultuur- kindlus, loss. Kurtuaassus- suhtlemise ja inimese kõlbeliste omaduste keerukas kogum. Õukonnaetiketi reeglid seotud kõlbeliste ideaalidega. Ei ole uue kultuuri algus, pigem kokkuvõte. Armastuse objekti väljavahetamine -Jumala asendamine naisega.
Hageniga tülli. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen, kuna keeldub avaldamast Nibelungide aarde peidukohta reini põhjas. Kui selgub et tapatalgudes on süüdi K. Surmab vana väepealik ka tema. Venemaa Lugu Igori sõjaretkest Eepos räägib noore valitseja igori sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ja põgenemisest. 9. Sarvikpiik seda sküütide relva tuli jalaga vaenlase pihta lüüa, ta sisenes odana ihusse, ent vaenlase kehas avanesid sellest 30 kilda. Seda relva ei saanud teisiti kehast kätte, kui et inimene tuli lõhki lõigata. 10. Keskaja rüütlivoorused: · relva käsitlemisoskus · jahiosavus · peened kombed · lauluoskus · tantsuoskus · muusikariistade mängimisoskus
kiljumas M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ Ivani aaria mees, aeglane M. Mussorgski ooper „Boriss Godunov“ Varlani aaria tempokas, mees, jooks Sümfooniad M. Mussorgski „Pildid näituselt“ Jalutuskäigu teema trompetiga algab A. Borodin II sümfoonia 1. osa (õudne algus) A. Borodin ooper „Vürst Igor“ avamäng pikk noot alguses A. Borodin ooper „Vürst Igor“ Polovetside tantsud puupillid N. Rimski-Korsakov „Seherezade“ 1.osa võimas, harf ja viiul N. Rimski-Korsakov „Hispaania capriccio“ 1.osa tempokas, P. Tsaikovski VI sümfoonia 1.osa vaikne algus P. Tsaikovski ballett „Pähklipureja“ „Lillede valss“ harf M. Glinka „Kamarinskaja“ viiul puupill tšello J. Sibelius „Finlandia“ algul taldrikud/midagi muud E
algusaastaist kui Euroopa kirjanduses oli levimas uus suur nähtus, rüütliromaan. ,,Nibelungide laul" on eelpoolnimetatuis kõige seikluslikum. Ühes juhtmotiivis võib näha rüütliromaanides mõjuka daamikultuse teema peegeldusi. Venelaste kangelaslaul ,,Lugu Igori sõjaretkest" on loodud XII teisel poolel. See oli üleminekuaja teos. ,,Laul Igori sõjaretkest" jutustab sellest kuidas Novgorod-Severski vürst Igor alustas retke polovetside vastu kuid nende malev purustati ning esmakordselt Vene ajaloos langes vangi korraga neli vürsti. See teos vajus kauaks unustuste hõlma. Peale tatarimongoli vallutusretki oli ales vaid üks kasikirjaline versioon teosest, mis avaldati tõlkega uuemasse vene keelde 1800.aastal. Ainus käsikirjaline eksemplar põles ära 1812.aastal Moskva tulekahjus. Sarnasusi neil neljal kangelaseeposel on palju neis sõditakse kellegi vastu,
Esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid. Euroopa kangelaslugudes kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. Teose esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust, kuid lõpuks surmatakse ka tema. LUGU IGORI SÕJARETKEST Vene eepos, tundmatu autori poolt, pärineb 12.sajandist. Eepos räägib noore valitseja Igori- Novgorodi-Severski vürsti sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ning põgenemisest. BEOWULF Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud sangar, kes asub Taani kuninga kutsel võitlusesse veealuse koletise Grendeliga ja tapab selle. Grendeli eest tuleb kätte maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks. 50 aasta pärast asub rüüsteretkele lohe, kelle kuningas ära tapab. Ta saab kätte ka lohe varanduse, kuid hukkub haavadesse. RÜÜTLIROMAAN
Indiasse), püssirohi, paber. 4. Keskaja eeposed, ühest lähemalt – Eeposte süžeed kujunesid välja aastasadade jooksul ja olid rahva mälus kaua-kaua aastaid, aga kirja pandi need sageli sajandeid hiljem. Vanimad on keldi eeposed : iiri saagad ja saksa kangelaslaulud. Kangelaseeposed. NT: „Lugu Igori sõjaretkedest“ – Vene eepos, 12saj. lõpp. Anonüümne eepiline lugulaul. Peategelane on Igor, kes on Novgorodi vürst.Ta läheb üksi polovetside vastu sõjaretkele. Ta tahab lõpetada vürstide vahelisi tülisid, et Venemaa saaks ühtseks. Veel : „Rolandi laul“ , „Nibelungide laul“ , „Beowulf“ 5. Rüütlikirjanduse tekkimise põhjused – 12sajandil muutus kõige mõjukamaks seisuseks süütelkond. Rüütlikultuuri keskmesse tõsteti naine, enam ei võetud teda kui „patu allikat“ vaid erilise hingeseisundi e peene armastuse põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas. 6
neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi ja näitab nende hingeseisundeid. Suur osatähtsus kuulub balletis pantomiimile zestikulatsioonile, mis annab sisu edasi liikumise ja miimikaga, seega asendab teksti (funktsionaalselt sarnaneb ooperlikule retsitatiivile). Pantomiim asub tantsunumbrite vahel, mõnikord käib tantsuga kaasa.
neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi ja näitab nende hingeseisundeid. Suur osatähtsus kuulub balletis pantomiimile zestikulatsioonile, mis annab sisu edasi liikumise ja miimikaga, seega asendab teksti (funktsionaalselt sarnaneb ooperlikule retsitatiivile). Pantomiim asub tantsunumbrite vahel, mõnikord käib tantsuga kaasa.
Vana-Vene riik riigi teke: *normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Ristiusu vastuvõtmise tähtsus *tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu *paranes suhtlemine teiste maadega *soodustas kultuuri arengut Austasid loodusjõude, surnud esivanemaid, majavaime. Lagunemine *tülid ülemvõimu pärast, mis viisid killustamiseni *uue rändrahva polovetside rüüsteretked Ristiusu kirik: a) katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Läänekirik Idakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast *püha vaim lähtub vaid isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba *armulaual said kõik nii veini kui leiba
Siegfriedi ja Kriemhildi armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses üheks ilusamaks. ,,Lugu Igori sõjaretkest" on tundmatu autori poolt loodud eepos 12. sajandist. Vene eepos meenutab mitmes suhtes samaaegseid Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal on sõjameheau ja patriotismi rõhutamine, sündmusi ja nendes osalejaid hüperboliseeritakse ehk liialdatakse. Eepos räägib noore valitseja Igori sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ning põgenemisest. Tundmatu autor hindab küll Igori vaprust, kuid samas mõistab hukka tema muutlikku meelt ja üksinda sõjakäigule minegut, kuna kaotusega tõi vürst Venemaale suurt kahju. Selle hukkamõistuga on antud hinnang ka Kiievi-Vene vürstide omavahelistele tülidele. Väärtuslikud on autori kõrvalpõiked põhisüzeest: ta tutvustab vürstisuguvõsasid, annab sündmustele hinnanguid, ennustab Venemaa saatust, kutsub üles ühinema.
1095 a Vladimir Monomahh olles Perejaslavi vürstiriigi troonil mõjuatatuna oma nõuandjatest lasi tappa lunaraha nõudma tulnud poleovetside juhid ja öösel ak nende väe, seejärel tulid kokku kõik Jaroslav Targa lapselapsed ja lapselapselapsed ja andsid tõotuse omavahelised tülid lõpetada.(1097 Ljubetsi linnas). Seal pandi paika ka uus võimu pärandamise kord-juuridiliselt alus tulevikus aset leidnud killustatusele. Järgnevalt sooritas Monomahh kaks edukat sõjaretke polovetside vastu. Teine retk kandis ristisõja iseloomu kust ei puudunud usklikud jne, toimus see 1111 aastal ja ta jõudis välja polovetside alade südamesse. Peale seda jätsid polovetsid venemaa piirid rahule kuid riigis halvenes majanduslik olukord mis tekitas sisepingeid mis kulmineerusid suure mässuga peale Kiievi suurvürst Svjatopolki surma 1113. Paanikas ülikud kes parajasti valisid uut suurvüsti kutsusid Kiievisse suurst hirmust Monomahhi kes oli
kui sajand pärast teose kangelase elu. Enamik eepose seiku on leidnud tõestust ajaloos. Temaatika: õukonnaintriigid, sõda kui töö, religioosse fanatismi puudumine, inimlikkus, eraelu, demokraatia. Tegelased: Cid (Rodrigo Diaz de Vivari), kastiilia kuingas Alfonso VI, Carrióni infandid (arad väimehed), Ximena (naine), Elvira ja Soli (tütred). Lugu Igori sõjaretkest - tundmatu autori poolt loodud 1185 ja 1187 aasta vahel. Teemadeks: rüütliau, patriotism, usu eest võitlemine paganate (polovetside) vastu. Ülemineku teos. Ristiusu vastuvõtmise ajal oli Kiievi-Vene üks suurimaid riike, aga siis killustus see vürstkondadeks hiljem venelasteks, valgevenelasteks ja ukrainalasteks. Rüütlikirjandus XII XIII saj kurtuaasne - prantsuskeelest cour `õu õukond. Rüütlikirjandus oli kurtuaasne kirjandus sest rüütel kui selline pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Daamikultus - läbis rüütlikirjandust keskse motiivina
teatrikunsti populariseerimisele välismaal tohutu mõju. Nendel hooaegadel ette kantud balletid mõjustasid paljude maade balleti arengut. Esinejad võeti Maria teatrist, Suurest teatrist ja S. Zimini erateatrist. 1908. aastal esineti Pariisis ning ainult ooperitega. 2.1 "Vene hooajad" aastatel 1909 1912 1909. aastal lisandusid balletietendused. Balletitrupi juht oli M. Fokin. Mängiti ka ooperit "Vürst Igor" ja Fokin seadis sellele "Polovetside tantsud". Pariisis oli palju Fokini lavastatud lühiballette: "Armida Paviljon", "Sülfiid" ja "Kleopatra" (sama, mis "Egiptuse ööd"). Divertisment "Pidu" oli koostatud balletmeistrite M. Fokini, N. Goltoi, L. Ivanovi ja M. Petipa seadetest. Esinesid paljud kuulsused: A.Pavlova, V. Nizinek, S. Fjodorova, T. Karsavina, A. Bulgakov. Etendustel oli muusika kooskõlas koreograafiaga. Uudne oli lavakujunduse kooskõlastamine etenduste teiste komponentidega. Pariisi vene balletihooajad
Eitasid akadeemmilist haridust o Teosed: Mussogski ,,Boriss Godonov" ja ,,Hovanstsina" (reaalsed ajaloolised sündmused, nimetas ise neid muusikaid rahva draamadeks, muusikas pani erilist rõhku koori stseenidele) · Kuulame: o ,,Boris Godonov" kroonimine o ,,vürst igor" Borodin (polovetside tantsud) Pjotr Tsaikovski (1840-1839) · Looming: o on psüholoogilise eluga, sageli higne valust, o kaunilt voolavad meloodiad o lüürilised teosed o loomingut mõjutas sügavalt tema isiklik elu oli homoseksuaal, varjas seda terve elu · elulugu o oli moskva konservatooriumi professor hiljem nimetati Tsaikovski nimelises konservatooriumiks
1068 vormiiselt Kiievi suurvürst. 1068 leiavad Vaba-Venes aset tormilised sündmused. 11. sajandi keskel oli Kiievi riigi lõuna piirile ilmunud uued rändrahvad polovetsid(?), kes olid metsikud ja rohkearvulised ning põhjustasid probleeme, rohkem kui enne petseneegid. Rändrahvad st polovetsid käisid Lõuna- Venemaal rööövimas, võtsid vange ja müüsid Krimmis orjadeks. Bütsantsi allikates, et umbes 12 000 orja aastas. Osaliselt polovetside tõttu otseside Bütsantsiga katkeb. Izjaslav ja Svjatoslav ja Vsevolod panevad oma väed kokku aga saavad 1068 Alta jõel toimunud lahingus lüüa. Kui vürstid Kiievisse naasevad ja rahvas kuuleb lüüasaamisest, puhkevad rahutused. Väidetavalt rahvas nõudis relvi, et ise polovetsidele koht kätte näidata. Mässu käigus vabastati vangid sh vürstide üks noorem vend Seslav, kes Polotsovis valitses. Izjaslav põgenes Poola kui kuulis, et Seslav ka vabanes
Peagi aga lähevad Brünhild ja Krimhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse. Solvunud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb ta riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ja tapab ta reetlikult. 5) ,,Lugu Igori sõjaretkedest" (12.saj., anonüümne, Vene eepos) Räägib noore valitseja Igori sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ning põgenemisest. Tundmatu autor hindab küll Igori vaprust, kuid samas mõistab hukka tema muutliku meelt ja üksinda sõjakäigule minekut oma kaotusega tõi vürst Venemaale kahju. Selle hukkamõistuga on antud hinnang ka Kiievi-Vene vürstide omavahelistele tülidele. Samuti tutvustatakse seal eeposes ja vürstisüguvõsasid, antakse sündmustele üldine hinnang ning ennustab Venemaa saatust kutsudes üles ühinema.
· Temaatika oli rahvuslik-ajalooline. Aleksandr Borodin (1833-1887) Andekas keemik ja suur muusik. Õppis flööti, tsellot ja klaverit (lapsepõlves). Katsetas üsna varakult heliloominguga, kuid suurem huvi oli keemia vastu. Teoseid vähe. Need jutustavad kaugetest vägilasaegadest. Tuntuim teos ooper ,,Vürst Igor" (esietendus 1890). Aluseks eepos ,,Lugu Igori sõjaretkedest". Kirjutas seda ooperit ligi 20 aastat. Tuntuim stseen ooperist ,,Polovetside tants", kus kasutas Kasahhi rahvamuusika kõlavärve. Stseenis on 4 muusikalist episoodi: · Lüüriline tütarlaste tants laulu saatel; · Tuline meeste tants; · Üldtants; · Kiire poiste tants. Modest Mussorgski (1839-1881) Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvitus muusikast. Suures osas iseõppija. Majanduslik allakäik sõltus sõpradest ja vendadest. See rusus teda. Hakkas jooma ja suri ja selle tõttu varakult.
koos. Kõigil oli ka mingi muu eriala. Mussorgski põhiteosteks on kaks ooperit: „Boriss Godunov“ „Hovanština“ Nendes ooperites on eriti tähtis roll kooril ja helilooja ise nimetas neid muusikalisteks rahvadraamadeks. Klaveripalade tsükkel „Pildid näituselt“. Esitatakse sageli ka orkestriga. Borodini peateos on „Vürst Igor“, kirjutas seda 18 aastat aga ei saanud ikka valmis, Korsakov lõpetas. Korsakovi tuntuim teos on sümfooniline süit „Šeherezade“ MK Polovetside tantsud ooperist „Vürst Igor“ Kroonimisstseen ooperist „Boriss Godunov“ Katkend „Šeherezade“ Jalutuskäik tsüklist „Pildid näituselt“ „Munast kooruvate tibupoegade ballett“ Pjotr Tšaikovski (1840-1893) Tema looming on psüholoogilise sisuga ja räägib tunnetest. Lood sageli traagilise sisuga, tulenes tema enda elust. Tšaikovki oli gei.
kangelane. Nõiduslikku veealust riiki võib võrrelda põrguga. Teine osa kirjeldab Beowulfi võitlust tuldpurskava lohega, kes riisub aardeid ja tapab inimesi. Kangelane tapab koletise ja võitleb rahvale kätte vabaduse, kuid ise sureb. · "Lugu Igori sõjaretkest"- 12.saj, Eepose peategelaseks on Igor, kes alustas 1185. a sõjaretke oma seniste liitlaste polovetside vastu. Igor langes vangi ja polovetsid rüüstasid kaitsetuks jäänud Vene alad. Igor põgenes sealt, hiljem abiellus oma vaenlase tütrega ja neist said taas liitlased. Lugulaul idealiseerib Igorit kui vaprat rüütlit ja kujutab teda kui Venemaa eest võitlejat. Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa kaitsmiseks.
· Eesti Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi VENE RIIK KÕRG- JA HILISKESKAJAL Venemaa kõrgkeskajal · U 12-st 13 sajandi alguseni oli Venemaa feodaalselt killustatud · Samal ajal oli tekkinud ja tugevnenud mongolite riik, mille rajas Tsinghis- khaan ja mille lajaldasele ulatusele pani aluse Batu-khaan · (mongolid vallutasid suure osa Hiinast, Kesk-Aasia, Taga-Kaukaasia) · 1223 toimus lahing Kalka jõel. Venelaste ja polovetside väed purustati · Batu-khaani eesmärk oli jõuda maalima otsa- viimase mereni · 1237-1240 mongolite-venemaa sõjaretk, mille käigus vene vürstiriigid üksteise järel alistati va Novgorod, Galiitsia ja Volõõnia · Novgorod erines teistest vene vürstiriikidest oma valitsemise poolest. Oli vabariikliku valitsemisviisiga: o Tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul ehk veetsel o Vürstid olid peamiselt sõjaväe juhid ja neid kontrollis rahvakoosolek
alguse Prantsusmaa riik. Sellega sai Prantsusmaa Euroopa üheks kõige tsentraalsemaks ja tugevamaks jõuks. 9. MONGOLID, HIINA, INDIA, JAAPAN 9.1 Mongolid Tšingis-khaan ja ta järglased (tšingisiidid) rajasid ajaloo suurima impeeriumi Aasias, vallutades- allutades kahekümne aasta jooksul enamiku Hiinast, Kesk-Aasia (Horezm), Kaukaasia (Gruusia), Lõuna-Siberi ning teisi alasid. 1223 toimus mongolite ekspeditsioonikorpuse ning kolme Vene vürstiriigi ja nende liitlaste polovetside vägede kokkupõrge Kalka lahingus, mille mongoli väed võitsid. Tšingis-khaan ühendas enda alla kõik mongolite hõimud ja rajas võimsa impeeriumi, mis oli pindalalt suurem kui NSVL. Siiani on see ajaloos teadaolevalt suurim impeerium (mis hõlmas 22% Maa pindalast), teisele kohale jääb Briti impeerium. Impeerium hõlmas osa Venemaast, Kaukaasia, Volga-äärased alad, Tiibeti, Korea, Hiina, Kesk-Aasia, Iraani, Iraagi, Afganistani, Siberi lõunaalad ja muid alasid
Galiitsia-Udõnia seotud Vm-a, Poola ja Ungariga. (mitmed Ungari kunnid kandnud Vene kunni tiitlit). 13.saj pärit kroonikatekst Püha Elizabethist (saksa kaitsepühak). 11 Piirkond vaatab ühtemoodi nii lääne kui ida poole. 14.saj alguses liideti Poola Ungariga. Kiiev 12.saj kaotab tähtsuse. Suurvürsti tiitel jääb (formaalselt). ,,Lugu Igori sõjakäigust" ( U) 1185.a polovetside vastu kaotatud sõjakäik. Peetud Vene kirjanduse tippteoseks. Ei tea kas teaos on ehtne või võltsing. Käsikirja ametlik versioon 1812 a hävis Moskva tulekahjus. Eri autorid esitanud hüpoteesi, et tegemist on fabrikatsiooniga. (Nt Keenan; leidis, et häbistab Vm-d). Öeldakse, et liiga modernne tekst, samas leidub 12. saj keelelisi iseärasusi mida raske võltsida (dunno). 1223 I kokkupõrge mongolitega Baikali jõe ääres. Aastaarv kahtlane (1223/24), Hendrik
annaabi.ee 
