,,Vana testament" Tegelased: Jumal, Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Soodoma,Aabram, Lott, Doodoma ja Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Raahel, Joosep, Mooses, Aaron, Korahi, Daatan, Abriami, Bileam, Joosua, Raahab, Giideon, Simson, Noomi, Saamuel, Eel, Saul, Taavet, Koljat, Joonatan, Naatan, Absalom, Saalomon, Eelja, Eliisa, Joas, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob. Maailma loomine: Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmendal ta puhkas.Esimesed inimesed olid Aadam ja Eeva, kellel olid ka pojad Kain ja Aabel. Eeva ja Aadam visati paradiisist välja kuna nad sõid keelatud vilja. Noa laev: Mees nimega Noa uskus väga Jumalasse, aga teised inimesed mitte väga. Jumal otsustas lasta Noal ehitada laev, et ta elaks üle suure veeuputuse ja et laeval oleks ka kaks looma igast liigist. Uputus toimus ning Noa ja ta pere jäid koos loomadega ellu.
iiobi kannatused jumalakartlik ja väga rikas mees elas hommikumaal. ta oli õilis inimene kellel oli 7 poega ja 3 tütart. ta tänas alkati jumalat kordaminekute eest, kuid saatan püüdis teda hukata ja soovis et ta lakkkaks jumalat austamast. saatan väitis juymalalae et kui iiobi8 varandus ära võtta, siis ta enam ei usu jumalat, jumal vastas, et ta võib teha iiobi varandusefga mida tahab, see ei muuda tema usku. selle peale saatan tappis ta lapsed ja hävitas varanduse. iiob võttis seda rahulikult, et jumal annab ja jumal võtab, nüüd saatan lõi teda paisetega ning ta valu opli väga suur. 3 sõpra, kes teda peaksid lohutama, hakkasid noomima ja hurjutama, nende arvates kannatused tabavad vaid patuseid, iiob ei kaotanud usku jumalasse ja jäi tema abi ootama. iiob jääb jumalale justavaks keegi ei tundnud iiobile õieti kaasa, sõbrad rääkisid taga ja algas torm ning jumal rääkis,
Üksik anarhistlik mäss. Ei usu maailmaparandamise võimalusse. Piibel 66 alaosa, vana testament 39 osa, uus 27. Algselt heebria ja kreeka keeles. Sündmustik on II at. Ema. Seal on ajalugu, kuid põhiliselt on jumalasõna. 1966 oli piiblit 240 keeles. Eestisse jõudis sakslaste kaudu. Vana testament on aluseks juuda usulistele. Tuumaks on 10 käsku. Tähtis on Moosese lugu. Uue testamendi põhisõnumiks on kristuse elu. Keskendub evangeeliumile. Kristuse lunastuse õpetus. Iiobi lugu: Iiob elas hästi kuni talle saadeti kaela järjest õnnetusi. Ta kannatas kõik ära. 3 sõpra tulid, istusid ajasid juttu. Kirusid, kuni jumal tuli ja Iiob andeks palus. Siis sai ta kõike 2 x mis tal enne oli. Kasutatud materjalid: Ajaloo õpik www.miksike.ee www.google.ee ENE4 EE9
linnamüürile teiba otsa. J ütleb, et tuleb O väge rünnata. O väed taganevad ning kaevud vabanevad ja Jeruusalemm on päästetud. J sai kangelaseks, elas 105aastaseks ning maeti oma kadunud mehe Manasse kõrvale. 30. Iiobi lugu See raamat sarnanaeb kõige rohkem näidendilem sisaldades dialoogi ja monoloogi, aluseks on jumala ja saatana kihlvedu, kus kaheldakse inimese olevuses. M.Boulgakov ,,Meister , Goethe ,,Faust" Saatan hävitab vara, tapab lapsed ja saadab talle paised. Iiob ei nea Jumalat ja ta usk on vankumatu, sõbrad hakkavad imestama Elas üks mees Iiob. Ta oli väga vaga ja õiglane- kartis Jumalat ja hoidus kurjast. Talle sündis 7 poega ja 3 tütart. Tema karjas oli 7000 lammast ja kitse, 3000 kaamelit, 500 paari härgi, 500 emaeeslit ja tal oli väga suur pere ja palju sõpru- ta oli rikkam kõigist hommikumaalastest. Pojad pidasid pidusid ja kutsusid tütred sööma. Kui pidupäevad läbi, siis Iiob ärkas vara ja tõi
Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasvastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik. Pilet nr 15 1. I Moosese raamat 2. "Hamleti" analüüs salvestatud diktofonil Pilet nr 16 1. Hispaania romaan enne Cervantest 2. Iiobi lugu, prohvetid piiblis Elas üks mees Iiob. Ta oli väga vaga ja õiglane- kartis Jumalat ja hoidus kurjast. Talle sündis 7 poega ja 3 tütart. Tema karjas oli 7000 lammast ja kitse, 3000 kaamelit, 500 paari härgi, 500 emaeeslit ja tal oli väga suur pere ja palju sõpru- ta oli rikkam kõigist hommikumaalastest. Pojad pidasid pidusid ja kutsusid tütred sööma. Kui pidupäevad läbi, siis Iiob ärkas vara ja tõi põletusohvreid ja palvetas kõigi eest, mõeldes, et äkki on ta pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud
Nüüd jooksis Taavet mahakukkunud vilisti juurde ja surmas ta tema enese mõõgaga. Kui vilistit nägid, et nende kangelane on surnud, põgenesid nad kabuhirmus. Iiobi sõnum - Erandlikuna seisab Vana Testamendi ja tegelikult kogu Piibli raamatute jm kirjutiste seas Iiobi raamat. See on jutustus vagast jumalamehest Iiobist, kelle Jumal proovile paneb. Jumal võtab temalt kõik, mis tal on ja mis tollal ühe enesest lugupidava eduka mehe seisuse juurde kuulus. Iiob kaotab oma kariloomad, sulased, koguni oma lapsed, viimselt kogu oma maise vara. (NB! Muiste loeti ka naine, lapsed ja sulased-teenijad mehele kui perekonna peale kuuluva liikuvvara hulka.) Sellest ka ütlus: Iiobi sõnumeid kuulutama. See tähendab kellelegi halbu uudiseid teatama. Kain ja Aabel - Kain ja Aabel olid Aadama ja Eeva pojad. Kain oli põllumees ning Aabel karjakasvataja. Kui jõudis kätte lõikusaeg, ohverdasid mõlemad vennad jumalale. Kain tõi
Tegelased Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Aabram, Soodoma, Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Laaban, Raahel, Eesav, Joosep, Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Benjamin, Mooses, vaarao, vaarao tütar, Aaron, Bileam, Giideon, Simson, Rutt, Noomi, Boas, Hanna, Saamuel, Eeli, Saul, Joonatan, Taavet, Absalom, Saalomon, Eelija, Baal, Naaman, Joas, Ussija, Hiskija, Joosija, Jeremija, Baaruk, Joojakim, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob, Jesaja, Hoosea, Joel, Joona, Miika Kokkuvõte Esimene päev Jumal lõi valguse ja lahutas selle pimedusest. Ta nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. Teine päev Jumal lõi laotuse ehk taeva. Kolmas päev Jumal lõi kuiva maapinna ja veekogu nimetas Ta mereks. Maapinna peale lasi ta kasvama rohu, viljapuud ja taimed. Neljas päev Jumal lõi päikese valgustama päeva ja kuu valgustama ööd ning tähed. Viies päev Jumal lõi mereelukad ja linnud.
meie praktilise elu jaoks nii tähtis mõju. Need on viimses mõttes printsiibid, mis - kas siis väljaöelduna või mitte - määravad ära meie eksistentsi aluseks olevad moraalsed otsused hea või halva poole. Kõik need dominandid kulmineeruvad positiivses või negatiivses jumalakontseptsioonis." (JUNG 2002:121) Inimese seosest jumalakontseptsiooniga on Jung loonud mitmeid väga huvitavaid arutluskäike. Seda eriti teoses ,,Vastus Iiobile". Eetilises plaanis leiab Jung, et kuna Iiob oma katsumuse ajal ei salanud Jumalat, samas kui Jumal tema seljataga alatult Saatanaga kokku leppis, siis ustava käitumise tõttu tõusis Iiob Jumalast enesest kõrgemale. See omakorda sundis Jumalat ,,järele arenema", mis sündis Tarkuse appikutsumises ning selles, et ta inkarnatsioonis kannatades inimesega lepitust otsis. Nähes jumal-nelisuse ühe osana ka Lutsiferi, ei ole ime, et Jung näeb inimest ja Jumalat eetiliselt üsna ühe pulga peal seisvat. Kumbki ei ole kummalegi midagi
.. aeg vaikida ja aeg rääkida ... aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul!" Sagedasti osundatud piiblilõik, mis juhatab inimest oma toimingute tasakaalukale ja harmoonilisele korraldamisele. 15. Iiobi kannatus Tõsine ja jumalakartlik mees uutsist, kes Vana Testamendi Iiobi raamatu järgi pidi üle elama hulga õnnetusi, kui Jumal otsustas proovida tema usu tugevust, lastes Saatanal teda kiusata. Hoolimata kõikidest teenimatutest nuhtlustest, jäi Iiob oma usus kindlaks. Hiljem õnnistas Jumal Iiobit ja tasus talle tema vaevade eest mitmekordselt. > Murdumatu hingejõud hädade ja õnnetuste kiuste. 16. Ismael Piibli Aabrahami ja Saara ümmardaja Haagari poeg. Kui Saara sünnitas ise Aabrahamile poja, nõudis ta, et Haagar ja Ismael kihutataks Aabrahami kojast minema. Haagar ja Ismael ekslesid BeerSeba kõrbes ning Jumal lubas Ismaeli järeltulijatest teha suure rahva. Tema nimi on saanud äratõugatu sümboliks.
1. PIIBLI ÜLESEHITUS, TÕLKIMINE Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Biblia tuleb foiniiklase linnast Biblos, kus toodeti papüürust. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust. Vanas Testamendis on 39 raamatut, kirjapanek kestis 1000a. (1200eKr- 165eKr) Algab maailma loomisega. 1-5 raamat – Moosese raamatud „Seadused”. 6-14 raamat – Ajaloolised. 15+ - poeesia (salmid, õpetussõnad, Iiob) Prohvetite(ettekuulutajad) raamatud Uues Testamendis 27 raamatut. Kirjapanek peale 2.saj. Kõneleb Kristuse elust. Evangeeliumid – ettekuulutused(Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese) Apostlite teod (usukuulutajad) Kirjad Roomlastele, korintlastele, 15 raamatut (Peetruse, Johannese, Juuda kirjad) Johannese ilmutus Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit.. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Testament tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmidek...
c. Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks tõendab maailma otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu. 28th of March 5:18 matis Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: "Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud." (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja religioosses filosoofias? a. Ennemuiste valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli laialt tuntud. Iiob, kes ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata. >> b. Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei küündi (Jumala teod on mõistetamatud). c. Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste põhjuseks, kutsus inimestes esile viha, mida väljendab ka Iiobi sarkastiline kiiduavaldus. 28th of March 5:21 matis
(ka inimese) loonud. c. Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks tõendab maailma otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu. 28th of March 5:18 matis Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: "Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud." (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja religioosses filosoofias? a. Ennemuiste valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli laialt tuntud. Iiob, kes ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata. >> b. Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei >>küündi (Jumala teod on mõistetamatud). c. Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste põhjuseks, kutsus inimestes esile viha, mida väljendab ka Iiobi sarkastiline kiiduavaldus. 28th of March 5:21 matis Kõik ülalpool toodud küsimused on 100% õiged ja kui töö tehtud on siis siin
(ka inimese) loonud. c. Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks tõendab maailma otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu. 28th of March 5:18 matis Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: "Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud." (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja religioosses filosoofias? a. Ennemuiste valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli laialt tuntud. Iiob, kes ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata. >> b. Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei >>küündi (Jumala teod on mõistetamatud). c. Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste põhjuseks, kutsus inimestes esile viha, mida väljendab ka Iiobi sarkastiline kiiduavaldus. 28th of March 5:21 matis Kõik ülalpool toodud küsimused on 100% õiged ja kui töö tehtud on siis siin
Protagorase relativismiga on kooskõlas väide: · Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks tunnistab. · Ilu on vaataja silmades. · Ilus on see, milles on kehastunud ilu kui selline. Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: "Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud." (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja religioosses filosoofias? · Ennemuiste valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli laialt tuntud. Iiob, kes ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata. · Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei küündi (Jumala teod on mõistetamatud). · Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste põhjuseks, kutsus inimestes esile viha, mida väljendab ka Iiobi sarkastiline kiiduavaldus. Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama. Millised
.), viimane valitsenud Rjurikovits Vm troonil. Peeti nõrgamõistuslikuks, oli väga vaga. Elu keskendunud vaimulikule elule, hingeõnnistusele jms. Tegu oli heasüdamliku, armastusväärse, nõrga tervisega inimeseks. Ta valitsemisaega Vm jaoks edukas. 1585.a sõda Rootsiga, võideti tagasi Ingerimaa ja osa Karjalast. 1589.a seati sisse Moskva patriarhaat, Vene õigeusukirik seati ka juriidiliselt autonoomseks (Vene kirikupea sellest ajast Moskvas). I Moskva patriarh Iiob. Tsaari asemel valitses ta naise vend, Boriss Godunov (1552-1605). Suguvõsa ammu Moskva aristokraatiasse kasvanud (tatari päritolu). Fjodoril kaua polnud lapsi, õukond kaalus naise väljavahetamist. Irina Godunova sünnitas tütre, kes suri väikelapsena. Uude valgusesse poolvend Dmitri (sünd 1582), kirikliku õiguse järgi ebaseaduslik. Dmitri elas ise Ublitsi tsaaripalees, Volga ääres väike linn. Tal oli udell seal, nominaalne (oli ise väikelaps). Tegelikult
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust tulevad alati tagasi. Fausti süsteem töötab: Andres, Indrek (ka Fausti nimi oli Heinrich). Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tmse isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Kõik ind on pidevalt õnnetud. Ind jagunevad matsideks (teeb asju põhjalikult, võtab kõike ga, nt Andres) ja vurledeks (pinnapelsed, ei süvene kunagi Pearu). Andres muutub. Krõõda ajal oli lootusrikas, Mari ajal juba morn, et talu pole ikka veel muutund. II on nagu Tartu osa. Indreku (mats) arenguromaan maapoisist linnapoisiks. Kõige suurem vurle oli Maurus. Poeetiline osa: Indreku armumine Mauruse tütresse, kirjad, tüdruku surm.
Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust tulevad alati tagasi. Fausti süsteem töötab: Andres, Indrek (ka Fausti nimi oli Heinrich). Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tmse isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Kõik ind on pidevalt õnnetud. Ind jagunevad matsideks (teeb asju põhjalikult, võtab kõike armastusega, nt Andres) ja vurledeks (pinnapelsed, ei süvene kunagi F Pearu). Andres muutub. Krõõda ajal oli lootusrikas, Mari ajal juba morn, et talu pole ikka veel muutund. II on nagu Tartu osa. Indreku (mats) arenguromaan maapoisist linnapoisiks. Kõige suurem vurle oli Maurus. Poeetiline osa: Indreku armumine Mauruse tütresse, kirjad, tüdruku surm
I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, kodu-uurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I - Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust - tulevad alati tagasi. Fausti süsteem töötab: Andres, Indrek (ka Fausti nimi oli Heinrich). Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tms-e isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
