Auramine on suurem ekvaatori prk-s, väheneb pooluste suunas.Auramine on kõige suurem troopilises kliimavöötmes, kuna õhuniiskus on väike. Vee ümberpaigutamisel on tähtis roll hoovustel. Hoovused on ühesuguste omadustega veemassid ookeanis, millel on välja kujunenud oma kindel liikumissuund. Külma hoovusega kaasneb külm ja kuiv õhumass Soojaga- soe ja niiske Hoovuste tekkepõhjused: 1) püsivalt ühest suunast puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused (nt. Põhja passaad hoovus) 2) äravooluhoovused- tekivad kui kuskil on kõrge veetase ja vesi hakkab liikuma madalama veetasemega kohta. 3) tihedushoovused- tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel (Atlandi ookeanist Vahemerre) Hoovuste liikumise suunda mõjutab veel maakera pöörlemisest tekkiv inerts e. korjoolise jõud.... Vee omadused: seda mõjutavad: 1) merepinnale langeva päikesekiirguse hulk 2) sellest sõltuv
(kui madale rõhuga alale) tagasi. Nii puhuvadki tuuled ekvaatori suunas ja neid nimetatakse - passaadid. Maa pöörelimese tõttu umber oma telje saavad nad kalde, hakates puhuma põhjapoolkeral kirdest (kirdepassaat) ja lõunapoolkeral kagust (kagupassaat). 2) Parasvöötme läänetuuled Puhuvad 60-ndatel laiuskraadidel. Meie oleme siin! Osa 30. laiustel (kõrgrõhuala) laskunud õhust liigub pooluste suunas (teine osa läks ekvaatori suunas passaad kuna seal on ka madalrõhuala)ja kohtub 60-ndatel laiuskraadidel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Maapinnal kaldub maa pöörlemist tõttu paremale tekitades läänetuule. Paapinnal hõõrdumise tõttu on ülekaalus edelatuuled. Läänetuultega tuleb meile niiske õhuvool sademeid palju, talved pehmed. Läänepool on soojem idapool läheb järjest külmemaks. Selles piirkonnas (60-ndad laiuskraadid) tekivad tõusvad õhuvoolud ( madalrõhuala)
Vene aristokraatia (kohalik), kelle võim põhines suurmaavaldusel. 15.-16.saj bojaaride duuma (nõukogu suurvürsti juures) kui sinna vürst nimetab. hiljem gemu madalate aadlike klass, mitte bojaaride pojad. Novgorodis tekib (beree??) vabariik (metse), kus bojaarid valivad reetse?? Samas Vassili... aladel tekib monarhia. V-v keeles pigem linnus kui linn. (aiaga ümbritsema). Väiksesed linnused, kus asus garnison. Passaad- asula, selle juht possaadnik, kes võib olla vürsti poolt määratud (või Novgorodis valitud) ametnik 9 Sõjavägi ühest küljest vürsti druuziina kuid samas ka maakaitsevägi, mille puhul vabad inimesed läksid sõtta. (Dunno kui tõene) Võime rääkida linlastest kellel olid relvad. vabatalupoeg/ sõltuv tp (vaieldud). Vb piirkondlik erinevus
annaabi.ee 
