KODUTÖÖ 1. VABADUSSÕJA PÕHJUSED- · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli vene imeerikumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadusse, sh eestusse ja Nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punaarmee eest · Venemaa tühistas bresti rahullepingu OSAPOOLED: Eesti, Nõukogude Venemaa, Landerwere, Soome vabatahtlikud, Taani-Rootsi vabatahtlikud EESMÄRGID: Venel impeeriumi endiste piiride taastamine, Eestil iseseisvuse kaitsmine 2. VABADUSSÕJA KÄIK 1918 29.nov?- punaarmee rünnak Narvale, narva langemine 28 .nov ? esimene lahing Joala küla põldudel 29.nov?- Eesti blosevikud 31. jan ?? 1918 dets jätkus punaarmee kiire pealetung eestis PUAARMEE EDU PÕHJUSED: · suur ülekaal · hea relvastus ja varustus · otstarbekas juhtimine · kõrge võitlusmoraal EESTI VALITUSE SAMMUD VASTUPANU ORGANISEERIMISEL:
Rinded: Läänerinne-Euroopas(Norra-Hollandi-Belgia-Luksemburg-Prantsusmaa, -Saksamaa lääneosa) Idarinne-Euroopas(Euraasia ala Jäämerest KAspia mereni, Kaukaasiast Aplideni Vahemere ja põhja-aafrika piirkond Kaug ida Staliningradi lahing:1)Juuli 1942-Veeb. 1943 2)Saksa-ja nsv vahel,Punaarmee võit , sakslased piirati sisse,Pööre sõjas liitlaste kasuks,Idarinne El Almeini lahing:1)November 1942,2)Vahemere ja põhja-aafrika piirkond,3)Briti saksa väed liitlased, itaalia väed tuneesiasse 4)Pöördub liitlaste kasuks. Leningradi blokaad:1)idarine 2)September 1941 jaanuar 1944 3)Saksaväed piiravad linna sisse 4)nälja, kulma ja pommitamise tagajärjel saab surma üle 1 miljoni inimese. Kurski lahing Saksavägede pealetung idarindel, II ms suurim tankilahing (saksal 3000,venel 5000) Nsv sunnim saksa väed taganema.Punaarmee vallutab tagasi 2/3 saksamaa okupeeritud aladest. Normandia dessant/d-päev 1)Liitlasvägede dessant Normandiale USA , Suurbrita...
Põhijõud oli kulunud ekspeditsioonikorpuse neutraliseerimisele. Seega plaan ebaõnnestus üldiselt. 2) Briti plaan oli sekkuda Eur-sse vaid ekspeditsioonikorpusega ja pidada üldiselt meresõda, anda liitlastele raha ja relvi. Kuid ekspeditsioonikorpus aeti laiali, seetõttu tuli Eur mandrile mehi saata polnud varem plaanitud. Nii nende sõjaplaan ei õnnestunud. 3) A-U plaan oli segane: anda löök Serbiale ja jätkata sõjategevust Vene vastu Visla ja Bugi alal. 4) Venel ega It-l plaani polnud. Rahulepped: Kokku 5 rahulepet: antante-sks (28.06.19) antante-austria (10.09.19) antante-bulgaaria (27.09.19) antante-ungari (4.06.20) antante-türgi (10.08.20). Kõigis rahulepetes olid üldised punktid: *kõik kaotajad pidid territ ära andma *reparatsioonid *kaotajate sõjaväe suurust piirati *Sm kohta oli eraldi punkt: võeti ära Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada,
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
(moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu) Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvav ka Rootsil ja Taanil. Kõik need riigid oli tõusuteel. Eriti aga siiski Moskva, kes kasutas ära teiste riikide omavahelisi lahkhelisid. Venemaa juht Ivan IV ehk Ivan Julm. Moskva svr pidas eestit oma mõjusfääriks, sest eesti polnud võimeline end ise kaitsma. Tallinn ja Riia olid uhkeimad linnad. Kaubanduses võtsid nad vahendustasu endale. See Moskva svrile ei meeldinud. Liivimaa oli aga keelanud Venel neid alasid okupeerida. Oli vaja põhjust, et Liivimaad rünnata, Mõeldi välja mingi loll põhjus, millega teati, et hakkama ei saa. (Tartu Maks). Ei saadudki hakkama. 1558 jaanuar läks sõda lahti! Rööviti ja rüüstati Ida-Eestit. Pidid ainult eestlasi hirmutama. Kevadel hakati piirama Narvat. Linna tulekahju ja head alistustingimused soodustasid allaandmist. langes Tartu. järjest hakati alistuma. Tartu pidi olema teistele hoiatuseks, et endale parem, kui alla annad
VESI. Peidetud viihi puhul on parem ravi mitte anda; ravi pohjustab kiire surma, ravimata jiitmine aga pikendab elu. Hippokrates. IV. Aforismid, VI. XXXVIII elleks, et moistuse juures piisida, pídí ta kiilmas veesujuma. Meie nagime - teda ujumisvoistluste aegu, ta vottis osa koikidel distantsidel ningjai alati viimaseks. Kui teised voistlejad basseini kal dal soojendusharjutusi tegid ja starteri kasu peale pukkidele astusid, siis tema tousis pukile otse C-veest.Tugevad, paikese kaes pruuniks polenud kaed tombasid jassaka, kuid mitte iilemaara musklis keha basseini aarele, lohmakate, poolde saarde ulatuvate mustade piikste otstest solises vesi mooda karvaseid saari vildakale betoonist hiippepakule. Mitte keegi ...
1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prants...
1914 *2.08 Saksa tungib läbi *17.08 Vene sissetung Ida- *Vene edu Galiitsias Luksemburgi ja Belgia Pr.le > Preisimaale *A-U kaotab maad algavad piirilahingud, Pr (+Ing) *Tannenberg lahing *ebaõnnestus A-U üksuste saavad lüüa *sõtta astumine kukub Venel pealetung Serbias *Saksa suund Pariisi peale läbi *Marne´i lahing sept. > *idas Saksa armeel uus Saksa pealetung seisma juhtkond (välksõjaplaan läbi *Brussilov kukkunud) > POSITSIOONISÕDA
Juunin 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28.november 1561 sõlmiti Vilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga valitsemise alla. Vana-Liivimaa oli langenud. Ordu ja peapiiskopkond olid Poolal, Tallinn koos läheme ümbruskonnaga oli Rootsil, Ülejäänud orduala Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna olid Venel, endine Saare-Lääne piiskopkond oli Taanil. Põhilise sõjajõu moodustasid mõisamehed, see tähendab endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. VENEMAA VALLUTUSED LIIVIMAAL Moskva pakkus endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele kõlavat Liivimaa kuninga tiitlit. 1570. alustas Magnus koos Vene vägedega Tallina esimest piiramist. 1577 alustasid Vene väed Tallinna teist piiramist, mida sedapuhku juhtisid
Üks tähtsamaid regaale ka uusajal. Munehhin Pihkva ametnik(?). Olnud pikka aega ametiks, ilmselt Pihkvamaa tegelik juht. Olulise kloostri rajaja. Suurvürst Vassili IIIndale. Ilmalik ja vaimulik nimi algasid ühe ja sama tähega. Kyeuzõh (välisdel käinud, seotud hereesiaga, kaob mingi hetk. 15.saj lõpp, 16.saj alg Moskva Vm jaoks pretsedenditu. Suhtuses It. Ivan III ehitab üles oma suurt riiki, vaja suuri oskusi. Tulevad It ehitusmeistrid (kellavalajad), kreeka tõlgid. Venel endal polnud kopententsi välismaalastega suheldes. 15.saj lõpp kus hakkab kuj püsiv pol vastasseis Leedu ja Moskva vahel. Sõda mis vaheaegadega kestab 150 aastat. Moskva Vm kirj kui pahad on ladinlikud-kat Leedu 23 vaenlased. Poola-Leedu jaoks tõestada, et Moskva ebausaldusväärne partner. Paavsti poolt vaadates näha liitlast türklaste vastu. Ohtlik, et hakkab pol otsuseid mõjutama.
a lahkus Peterburisse kirikuõpetajaks. CRJ jätkas mõnda aega tõusvas joones. Tema toetajad saavutasid ülekaalu EKmS-is ja Aleksandrikooli peakomitees. Ta organiseeris nn "Suurmärgukirja" tsaarile, milles väljendusid teatava osa eestlaskonna soovid (Hurt alla ei kirjutanud, kuna nägi kirjas palvet venestamiseks). Kui Hurt väärtustas kultuurilist arengut, siis CRJ pidas tähtsaimaks majandusliku pöörde saavutamist. Võitluses sakslaste vastu tuli toetuda venel valitsusele. CRJ ei näinud võimalikku venestamise ohtu. CRJ surm oli RL allakäigusignaal. Kummagi suurmehe järglased ei olnud oma õpetajate väärilised ja Eestis algas mudamaadlus liidrikohtade pärast. Hurda pooldajad lahkusid EKmS-st, lõhenes ka Aleksandrikooli peakomitee, kui Köler soovis kogutud rahast 40 000 rubla laenata Krimmi eestlastele mõisa ostmiseks. Hurt oli vastu, kuid jäi vähemusse ning kutsus oma kaebekirjaga tahtmatult
kohta kuni lahkulöömiseni riigist, mille osa ta seni oli, annab õigusliku aluse käsitada ka Eesti omariikluse tekkimist dismembratio alusel. Mitmed välismaa õpetlased, sh vene õpetlane M.A.Zimmermann viitasid enne Teist maailmasõda just sellele alusele, samuti Eesti delegatsioon Tartu rahuläbirääkimistel. Prof. A.Piip märgib selle seisukoha praktilise järeldusena, et ühelgi endise Vene keisririigi pinnal tekkinud riigil, ka Nõukogude Venel ei olnud õigust kõnelda endise keisririigi nimel ega ei ole ka neist keegi Vene keisririigi õiguste ja kohustuste ainupärija (vt suksessiooni küsimus). Nõukogude Vene esindajad Tartu rahuläbirääkimistel rajasid oma ägedad vastuväited rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõttele forma civitatis mutata, non mutatur civitas ipsa (st muutus valitsemise vorm, mitte riik ise), seetõttu polevat Eesti ja Nõukogude Venemaa "võrdväärsed pojad",
Prediction of of foods in relation to interactions between water and technological and organoleptic properties of beef the substrate. In Water Relations of Foods, edited by Longissimus thoracis from near-infrared reflectance R. B. Duckworth. New York: Academic Press. and transmission spectra. Meat Science 66(1):45–54. Physical Sensors for Quality Control during Processing 455 Liu, Y., C. Venel, A. M. Mullen, G. Downey, and D. J. Nelson, S. O., W. R. Forbus, and K. C. Lawrence. 1994. Troy. 2001. Prediction of tenderness and other quality Permittivities of fresh fruits and vegetables from attributes of beef by near infrared reflectance spec- 0.2 to 20 GHz. Journal of Microwave Power and troscopy between 750 and 1100 nm; further studies. Electromagnetic Energy 29(2):81–93.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
