Üks uss oli aga väga arglik ja liikus silmad maas. Ta sai aru, et see oli see uss, kes salvas. Ta käskis tüdruku jala välja sirutada ja ussil mürgi välja imeda.Kui ta oli lõpetanud, tõmbus ta veidi eemal kerra ja suri oma mürgi kätte. Ussikuningas rääkis seejärel tüdrukule, et kui keegi ilma põhjuseta teisele paha teeb, peab ta hukka saama. Tüdruk leidis selle koha pealt, kus uss hinge heitis kaelaehte. 3.Hiir, vähk ja sitikas Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:"kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, mingu seegi põhja". Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama.Rändas, kuni hiir tuli vastu ja palus, et see talle kopika laenaks, kuna üür on maksmata. Sulane arvas, et ta saab
siis seda kutsuti kauba reisiks, sest Lätis olid kõik asjad teistsugused, lapsed ostsid peamiselt kommi, sest kommi lett oli täiesti teistsugune, teistsugused nimed teistsuguse maitsega. Reisimine oli Nõukogude Liidu piires kõigile rahaliselt kättesaadav. Kui välismaalt juhuslikult toodi kusagil mujal toodetuid asju siis see oligi defitsiit, sest kõik tahtsid saada teistsuguseid asju. Linnas oli võimalik tänavatel joogiautomaatitest ühe kopika eest saada tavalist gaseeritud vett ning kolme kopika eest siirupiga gaseeritud vett, enamasti oli siirup kahjuks otsas, kõik jõid ühest klaasist mida oli võimalik sealsamas külma veega loputada ja mingit probleemi ei olnud. Inimesed sõid nõukogude ajal niimoodi nagu tänapäeval vanemad inimesed näiteks: kartul, hakkliha kaste, liha. Inimesed käisid tollel ajal enamasti siiski väljas söömas (lõunatamas), sest poest polnud võimalik valmistoitu osta ja hinnad olid odavad
Natalja tunne. kannatame..." Prozorov ,,KIRSIAED" Ranevskaja, üks mõisa valdajaid, on Ilusa eluni jääb Üliõpilane pärisorjuse pooldaja, kuid siiski helduse ja vaid üks samm, ja Trofimov, headuse kehastus. Armuke aga kooris ta kui inimene seda Ranevskaja, paljaks, juhuslikud inimesed nuruvad temalt nüüd ei astu, siis Gajev, kopika. Lopahhin on teistsuguse eluhoiaku pole see üksnes Lopahhin, kehastaja. Tema korraldusel raiutakse tema õnnetus, Anja kirsiaed maha, ehitatakse suvilad. Teda vaid ka süü tõmbab Ranevskaja poole. Tulevikumotiivi passiivsus ja kannavad Trofimov ja Anja(Ranevskaja eluargus. tütar). Nende jaoks on ka kogu Venemaa Aadli intelligentsi
Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ta sündis Paldiski lähedal meremehe pojana. Isa läks Ameerikasse, kui Amandus oli 2a., jättes pere saatuse hoolde. 7-aastasena pääseb Amandus Tallinna Toompea vaestekooli. Seal tulevad ilmsiks tema anne ja kunstikalduvused. Ta valmistas puunikerdusi, millega teenis mõne kopika. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Adamsoni elukäik on peale Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist 1879.a võrdlemisi edukas ja õnnelik. Omandab populaarsuse Peterburi seltskonnas ja saab tellimusi. Lõi hulga suuremaid ja väiksemaid skulptuure ning dekoratiivse iseloomuga töid. Tema kuulsamad tööd on,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend", ,, Koit ja hämarik". Ta töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906.a
Nüüd tekitas Hannusel küsimus millega mõisarenti maksta? Murest murtud südamega pöördus ta Priidu poole ja temal oli idee kohe varnast võtta. Ta väitis, et Venemaal on odavad maad, mis on väga hea hinnaga ja palk pole ka eriti suur. Raad Villem, kes tegeles kogu müümisega, oli kirja saatnud, mis kubises rõõmusõnadest, et kõik on tõesti võimalik. Maad sai seal enam kui muidu ja kandis ilma harimiseta vilja, ja missugust vilja! Ühe kopika eest osteti enam kui kodu rubla eest, sellepärast oli ka raha seal igal pool halvema hinna peal kui Eestimaal. Hannus jäi mõttesse. Tema südames oli küll segadus, kuid mis tal üle jäi? Kui Raadi Villem tõtt rääkis, miks siis ka Hannus ei pidanud õnne katsuma minema? Tal oli kange mõistus kui ta ka tagantjärele kahju sai, siiski ei andnud ta kergelt järele. Ometi ei olnud ta armastust naise vastu kutsutada saanud. Teisel hommikul kostis üks võõras hääl õues
Contra Tallinna 21.kool 9D Helen Killandi Sisukord · Elulugu....................................................................................lk3 · Looming...................................................................................lk4 · Minu arvamus ja analüüs.............................................................lk5 2 Elulugu Contra ehk sünninimega Margus Konnula on sündinud 22.märtsil 1974.aastal. Ta sündis Võrumaal Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Contra õppis Urvaste Algkoolis, Kuldre 9-klassilises koolis ja Antsla Keskkoolis. Pärast kooli viibis sõjaväeteenistuses Eesti piir...
eesti mütoloogia teemad“ Koit“, Hämarik“, „Linda“. Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ta sündis Paldiski lähedal meremehe pojana. Isa läks Ameerikasse, kui Amandus oli 2a., jättes pere saatuse hoolde. 7-aastasena pääseb Amandus Tallinna Toompea vaestekooli. Seal tulevad ilmsiks tema anne ja kunstikalduvused. Ta valmistas puunikerdusi, millega teenis mõne kopika. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Adamsoni elukäik on peale Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist 1879.a võrdlemisi edukas ja õnnelik. Omandab populaarsuse Peterburi seltskonnas ja saab tellimusi. Lõi hulga suuremaid ja väiksemaid skulptuure ning dekoratiivse iseloomuga töid. Tema kuulsamad tööd on„ Laeva viimane ohe“, „Aja lend“, „ Koit ja hämarik“. Ta töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906.a
Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik autori tegelased on omamoodi mõttemaailmaga. Mõne iseloom on raamatus paremini välja toodud, mõnel halvemini.Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Sonja on ehe näide sellest, et inimene võib oma usule risti vastupidi käituda. See noor neiu oli usklik, aga ometi ohverdas ta ennast ja hakkas tänaval oma keha mõne näruse kopika eest müüma. Eesmärk oli tal üllas- kuidagi pidi ju oma nooremaid õdesid-vendi toitma. Kahju, kui inimene peab ennast sellise alandava teoga ohvriks tooma. Sonja oli küll prostituut, aga ikkagi Dostojevski eeskujutegelane. Sonjat ei saa hukka mõista, sest me ju ei tea, mis ta hinges toimus. Kõige salapärasemaks tegelaseks teoses on aga Raskolnikov, kes tahtis olla haruldane. Oma suureks eeskujuks oli ta seadnud Napoleoni, kes sooritas suuri veretöid, aga tema eesmärk
elama. See on näide järgmisest mefistolikust käitumisest, mis oli vale, sest Stjopa ei olnud midagi valesti teinud. Ta oli lihtsalt kõrgel ametipostil, mis otseselt häiris professori karjääri mustkunstnikuna. Wolandile jäi ka ette korteriühistu esimees Nikanor, kelle ta suudab lavastada süüdi välisvaluuta omamises. Teadagi, revolutsioonijärgses Moskvas ei tohtinud omada ühtegi rahaühikut peale rubla või kopika. Kasutades oma andeid, muutis ta Nikanori rublad dollariteks, teatas miilitsale ning too pisteti pokri. Jällegi ei saanud kannataja kurjade jõududele vastu. Nii on ka mõnikord kohtupidamises, kus süütu mõistetakse vangi. Tavaliselt on selle põhjuseks valeinfo või tõendite võltsimine, kuid raamatus ,,Meister ja Margarita" on allikaks hoopis maagilised jõud. Niisama lihtsalt kui Woland oli saatnud Sjopa Jaltasse, kaob administraator Varenuhha
vaid hoopis margi pärast, sealjuures maksku see riidelapp palju tahes. Elu arenedes tekkivad suuremad vajadused, kuid tihtipeale unustatakse tegutseda oma tõeliste võimaluste järgi, samas toetudes rohkem vajadustele. Soov tarbida, jääb ühiskonnale nagu takjas üha tugevamalt külge. Seda kõrvalt vaadates ei oskagi rohkem midagi teha, kui küsida "Miks"? Kui vanasti inimesed lugesid üle iga viimsegi kui kopika, et leiva raha kokku saada, siis nüüd ollakse aldimad laenama, endale tunnistamata suutmatust laenu hiljem tagasi maksta. Hommikuti kohmakusest väriseval käel avades lehe, näed juba esimestel silmapilkudel pisikesi artikleid inimestest, kes tõstetud kodunt laenude tõttu välja. Süüdistused riputatakse kui medalid alati pankade ja teiste kaela. Neid neetakse, kirutakse ja öeldakse kõik võimalike sõnu, samas
tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll...“ Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: „Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas.“Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest.„Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin „teose“ ühele tädile 15 kopika eest.“ Esimese tõsise luuletuse kirjutas siis Kommunaarina tuntud (või pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989. aastal. „Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja.“ Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. "Margus või Contra? Contra nimi jäi mulle nii hästi külge vast tänu
Enamik õpilasi ööbis koolimajas. Peamiselt magati vana hoone rehetares. Ainsat klassiruumi kasutati ka söögi- ja magamistoana. Lapsed pidid ise kogu nädala söögi kaasa võtma. Leiva kõrvale söödi hapukapsast või heeringat, keedeti ka körti või jahuputru. Kuna õpilased pidid juba kella 7-8 ajal magama heitma, et tulevalget kokku hoida, sisustati õhtutunde muinasjuttude pajatamisega. Kui keegi seda nõuet rahuldada ei suutnud, siis pidi ta otsima asetäitja või maksma ühe kopika. Korjatud kopikate eest osteti siis parajal juhul kirikukõrtsist kringleid, mis võrdselt kõigi vahel ära jagati ja silmnähtavast hallitusest hoolimata suure mõnuga ära söödi. Kõik see jättis Jakob Hurdasse sügava jälje. 1852.aasta detsembris, olles 13-aastane, lõpetas Jakob Põlva kihelkonnakooli. Isa soovil läks poeg oma saksa keele oskuse täiendamiseks Tartu kreiskooli. Ta pääses sinna 1853.aasta jaanuaris. Ühe aasta järel pidi Hurt koju
Inimene on isegi iseenda jaoks saladus, sest on raske mõista, miks me mõnikord käitume oma tavadele ja uskumustele sootuks vastupidi. Dostojevski suurepäraselt psühholoogiline ja minu jaoks üdini realistlik romaan ,,Kuritöö ja karistus" oli täis saladuslikke inimesi. Sonja on ehe näide sellest, et inimene võib oma usule risti vastupidi käituda. See noor neiu oli usklik, aga ometi ohverdas ta ennast ja hakkas tänaval oma keha mõne näruse kopika eest müüma. Eesmärk oli tal üllas- kuidagi pidi ju oma nooremaid õdesid-vendi toitma. Kahju, kui inimene peab ennast sellise alandava teoga ohvriks tooma. Sonja oli küll prostituut, aga ikkagi Dostojevski eeskujutegelane. Kui me suudaks silma kinni pigistada selle koha pealt, mis tööd ta tegi, ja arvestame, et ta tegi kõike kõige üllama eesmärgi nimel, siis ma suudan Dostojevskit mõista. Ilmselt on teose kõige salapärasemaks tegelaseks Rodion Raskolnikov
Lisaks koolivormi kandmisele kehtestati väga karm päevarežiim. Õpilased pidid tõusma kell kuus ja magama heitma kell 10, siis jäi uneajaks 8 tundi. Kell 8.45 toimusid ülekoolilised hommikupalvused õigeusulistele vene keeles ning luteriusulistele saksa ja eesti keeles. Tuunid algasid kell 9, kestsid 45 minutit ning keset päeva oli pikem vaheaeg söömiseks. Tavaliselt olid õpilastel kaasas oma võileib, kuid 1909.aastal avati aula eesruumis einelaud, kus õpilased võisid 15-20 kopika eest saada kerget sooja einet. Viimase tunni lõpul pidid korrapidajad lugema issameie palve selles keeles, milles ta usuõpetust õppis. Pärast õppetööd koolis oli kolm tundi kojuminekuks ja puhkamiseks. Kella 7 ei tohtinud enam kodust lahkuda, kuni magamaminekuni pidi õppima. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Vabal ajal oli õpilastel keelatud käia pidudel, maskeraadidel, klubides, kohvikutes ja
et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas." Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest. ,,Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin ,,teose" ühele tädile 15 kopika eest." Esimese tõsise luuletuse kirjutas siis Kommunaarina tuntud (või pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989.a. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja." Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa.
Raisatakse üleliigselt raha, et osta süüa, mida ära ei sööda ja lõpuks visatakse sama kergekäeliselt prügikasti kui ostukorvi. Igal pool meie ümber on aga samas nii palju näljahädalisi, kes saavad ainult unistada maitsvast toidust. Toidu, raha ja muude väärtustega tuleks käituda viisakusega, sest selle valmistamine on olnud kellegi suur vaev. Majanduse tunnis nähtud video ehmatas mind see, et lõunamaades saavad talunikud ja töölised kohvi tootmise eest ainult kopika, kui samal ajal müüakse meil seda kui kulda. Kohvi hind ainult tõuseb. Austuses tööliste suure töö eest, tuleks väärtustada seda, mis tänu neile meil laual on ja mitte ainult seda lihtsalt otstarbetult kasutada. Iha on millegi vastupandamatu tahtmine. Suur iha tuleb südamest ja hingest millegi järele. Minu meelest ei saa iha lihtsalt nimetada patuks, kuna minu jaoks ei ole patt millegi tahtmine või unistamine
võrreldes Nõukogude ajaga tunduvalt vähem. Tänapäeva filmigrupi suurus võib olla küll teinekord päris suur, kuid siiski on tootmisgupp harilikult kõige väiksem, sest millegi pealt pead sa ju kokku hoidma. Nõukogude Eesti filmikunstis oli aga kõik filtreeritud. Rahad tulid otse Moskvast. Kui sinu projekt oli saanud heakskiidu, mis kaitsti Moskvas ära, siis raha üldiselt sai ja sai ka nii palju kui vaja oli st kui palju sa suutsid ära tõestada, et sul vaja läheb. Raha tuli aga kopika pealt kõik ära kulutada. Nii nagu ei tohtinud raha puudu jääda, nii ei tohtinud ka raha projektist üle jääda. Kui oli suur ülekulu, siis tuli stuudiol sellega väga suured probleemid. Kui aga raha üle jäi, tähendas see seda, et sa ei osanud õigesti oma projekti planeerida. Kui tänapäeval peab tootmisjuht eelarve valmis tegema harilikult esimese valmis stsenaariumi põhjal. Siis omal ajal oli selle jaoks palju pikem periood ja olid selle jaoks kindlad etapid
2) Talunikele ja põllumeestele uus tööstusharu, milles konkurents puudub lähimaades. 3) Uued töökohad (Coffeyshopid, piibutoad...) Rohkem töökohti = rikkam rahvas, rohkem raha, rohkem makse ja lõpptulemuses rikkam riik. 4) Uued maksud ja aktsiisid, mis riigieelarvesse raha tooks Riigieelarve on miinuses. Prognoositakse aina suuremat puudujääki ning tehakse aina rohkem eelarvekärpeid. Uued maksud ja aktsiisid ning riigilõivud ja muud load tooks riigieelarvesse kena kopika, mille saaks näiteks puudujääva osa lappimiseks kasutada või kasvõi noorte üksikemade toetamiseks... Turistid ei toetaks rahaliselt mitte ainult antud tootevaldkonda, vaid ka hotelle, poode, muuseume, klubisid... 5) Alkoholisurmade ning padujoomise ja alkoholismi vähenemine Paljud inimesed ei jooks niipalju kui neil oleks ka veidi tervislikum ning seaduslik alternatiiv olemas, mis lisaks ei sunni joobes peaga autoga kihutama ega vägivaldseks minema.
Õhtul oli proua tusane. Järgmisel päeval kurtis proua teenrile, et ta ei saanud magada, kuna koer oli haukunud. Milleks meile mitu koera ja kes lubas tummal koera võtta. Tallub veel meil peenrad segi. Proua andis korralduse, et ta järgmiseks päevaks kadunud oleks. Kui Gerassim oli puid läinud tuppa viima ja koer nagu tavaliselt ukse juurde ootama jäi sööstis Stepan nagu kull kanapojale kallale, haaras koera ja sööstis väravast välja. Viiekümne kopika eest loovutas ta koera tingimusel, et koera vähemalt nädal nööri otsas hoitaks ja sõitis linna tagasi. Videvik oli käes. Gerassim otsis koera kõikjalt. Ka järgmisel päeval peale tööd läks ta koera otsima ning isegi öösel nägi ta teda unes. Ühel ööl tundis ta aga, et keegi sikutab teda. Silmi avades oli nöörijupi otsas ta koer. Gerassim karjatas, ta ol nii õnnelik. Nüüd hoidis ta koera toas kinni. Kuid varsti teadsid kõik, et koer on tagasi
Nagu näitab kiire kinodevõrgu tekkimine, oli kinoäri selleks ajaks kujunenud suhteliselt kasumlikuks ettevõtteks. Suure tuleohtlikkuse tõttu osad kinod aga hävivad (nt. Metropol põleb 1911. a.) ning 1913. aastaks on Tallinna püsima jäänud vaid kuus kino. Kuni Esimese maailmasõjani jäid kinod Eestis suhteliselt väikesteks, keskmiselt 100300- kohalisteks. Istekohad ei olnud nendes kinodes nummerdatud vaid jagatud hinnatsoonideks, piletihinnad kõikusid 10-50 kopika vahepeal. Kava vahetati 2-3 korda nädalas, seansi pikkus oli algul tund, hiljem vastavalt filmi pikkuste kasvades 2-3 tundi. Kuna programmid koosnesid mitmest filmist, oli tavapärane kinno siseneda või sealt lahkuda ka seansi keskel. Paikkinode tekkimise ajaks oli kinokülastamine muutunud väga populaarseks ajaviitmise viisiks. Nõnda käis 1909. aastal kinos juba rohkem külastajaid kui teatris, tsirkuses ja
Võõrastemajad,mis asuvad maanteede ääres postijaamade juures ,mis on mugavad,head ja loomulikult maksavad need raha. Söögist ja joogist 1276 aastast: Ebatavaliselt hea suitsulõhe 1805 aastast: värske härjasilm seda saab nimetada munakoogiks,mis oli maitsvam kui Eesti õllejuust,taldriku täis vähke Oli ka kohti,kus ei olnud mugav ja söök ei kõlvanud nii et ,see mis kaasa oli võetud söödi ära koos hapuks läinud õllega,tükk vana keetmata soolaliha,tänu tutvusele sai 10-ne kopika eest 100 vähki,mis oli väga odav . Eestlastest 1789-ndal pühade ajal pidutsevad nad meeletult,tee ääred on kõrts kõrtsis kinni ja igal pool oli pidutsevat rahvast Schlegel on kirjutanud: Eestlased on ausad ja tublid inimesed,kes hea meelega väikese napsi võtavad ning kes viina ja veini saamiseks pettust ei kasuta,pererahavas magab kõrtsi kõrvalkambris korralikult üles tehtud voodites,neil on korralikud sulemadratsid,korralikud
Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas." Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest. ,,Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin ,,teose" ühele tädile 15 kopika eest." Esimese tõsise luuletuse kirjutas siis Kommunaarina tuntud (või pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989.a. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja." Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda
6 Ehitusplatsi läheduses asus ka sepikoda, kus sepistati laevaehituseks vajalikud raudosad. Laevameister P. Sepp hakkas 1911. aastal purjeka „Anette“ ehitamisel Käsmus esmakordselt raudosi tsinkima. Selleks vajaliku ahju ehitas meister ise. Laev läks küll kallimaks, kuid oli vastupidavam. Ehitusplatsist eemal asus tõrvakatel, mille all hoidis tuld enamasti laevameistri alaealine poeg, kes sai selle eest mõne kopika päevas. Laeva emapuu ehk kiil pandi maha kaldal kõige sobivamasse paika. See koht pidi olema natukene mere poole kaldu ja kalda ligidal, et laev kergesti merre jookseks. Ka siin arvestati mitmeid ebausklikke tõekspidamisi. Emapuu pandi paika jüripäevaks noorkuu teisel päeval. See ei tohtinud olla 13. kuupäev, sest kolmteist oli üldse üks paha arv. Ka ei olnud hea, kui kuus oli viis nädalat. Sammuti tuli jälgida, et keegi ei teeks ehitatavale laevale kahju.
See tähendab tohutuid investeeringuid. Hiiglaslikke investeeringuid kavandatakse ka Hiinas, sest sealses majanduses praegu toimuvad muutused vajavad väga suurtes kogustes puhast vett. Samas jätkub urbaniseerumine ulmestsenaristile ilmselt üle mõistuse käivas tempos. Iga 17 kuuga kolib Hiinas linna sama palju inimesi, kui Suurbritannias elab... Ja mis siis, kui selline suundumus kestab aastaid? Maailm muutub arvatavasti ebameeldivamaks, kuid keegi veeretab selle protsessi pealt endale kena kopika. Nimelt kõik, kes tegelevad vee puhastamisega. (http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleem) 5 1.2 Dzunglidraama Iga aasta kaob maa pealt miljoneid hektareid vihmametsi. Nende hävitamine algas juba möödunud sajandil kohalike metsaomanike eesvõttel, et kasutada vabanenud maad põllu- või karjamaana. Paapua Uus-Guineas, kus ürgmetsad katavad ikka veel suuri maa-alasid, on 1990
Sileesia ja Saksimaa postitemplid. J. Kotliga laulatati nad 1902. aastal Karula kirikus. Esimese lapse, tütre Pia, sai noorpaar 1903. a. Teise lapsena sündis Alar Kotli 27. augustil 1904. Tulevase arhitekti lapsepõlv möödus helges vanematekodus. Köstrimaja ümber kees alalõpmata rõõmsameelne elu. Lapsepõlveaastate Väike-Maarjale andis avaramat mõõdet Lurichi pärijatelt ostetud krundil 1910. a. Rahvamaja ehitamine. Omamoodi eksootiline lasterõõm oli võimalus viie kopika eest istuda Lurichile Buhhaara emiirilt saadetud kaameli selga. Alghariduse sai Alar kotli kodus. Peamiseks õpetajaks oli isa, kes andis saksa keelt, rehkendamist ja laulmist, muid aineid õpetasid peres kostil olevad koduõpetajad, kes aja jooksul vahetusid. Isa võttis asja väga tõsiselt ja käitus küllalt rangelt, asetades suurt rõhku eetilisele kasvatusele. Rakveresse päriskooli tuli minna 1915. a; seitse aastat hiljem, 1922. a. Kevadel lõpetas A. Kotli Viru maakonna Reaalgümnaasiumi
siseministrilt eraldi luba. Alles 2. juunil tegi toimkond lõpliku otsuse laulupeo pidamiseks ja see tehti kooridele telegraafi teel teatavaks. Tolleaegse sideteenistuse olukorras ei saadud kõikjal uut teadet õigeks ajaks kätte ja see tekitas segadust osavõtjatele. Nõnda sai Võrumaal Vaabina orkester ringkirja kätte alles 10. juunil, kuid siis oli juba hilja Tallinna sõitma hakata. 11. juunil kell kaks päeval pidi toimuma platsil peaproov, mida võidi ka 30 kopika eest pealt kuulata. Järgnev päev, 12. juuni, oli määratud kontserdile, mis algas kell neli pärast lõunat. Piletihindadeks oli 1 rubla, 60 ja 20 kopikat, seega oli pidu ka kõige kehvematele kättesaadav. Õhtul oli ettenähtud pidusöök. Viimasel päeval, 13. juunil pärast lõunat kell kolm toimusid üksikkooride esinemised ja õhtul oli rahvapidu koos jaanitulega. Peotoimkond hoolitses ka linna ja peopaikade kaunistamise eest. Rahvas võttis samuti osa linna ehtimisest. Tänavatel
Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima. Ranevskaja pole uuenevas maailmas kohanenud (Vm ilu ja kõik tema metsad ja aiad lähevad kodanluse kätte aadlimaailm on hukkumisele määratud), harjunud elama ,,võlgu võõral arvel". Samas helduse ja headuse kehastus, juhuslikud inimesed nuruvad temalt välja viimsegi kopika. Lopahhin osav ärimees, andekas elupraktik, rikas. Tõmbab Ranevskaja poole, kelle headust ja ilu lapsepõlves tunnetanud. Tal on kultuuripüüet ja valmidust jääda omakasupüüdmatuks. Trofimov ,,igavene üliõpilane" ja tütar Anja tulevikumotiiv. Nende usk tulevikku on nooruslikult veendunud ja seda kannab töö kui elu põhiväärtus. Töö rõõmu, õnne, elu läte.
Kooli nimi Nimi klass Uku Masing Referaat Juhendaja: SISUKORD Sisukord.......................................................................................................................3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad ...
4 tegevdirektor - a Managing Cirector tootmisjuht - a Production Manager firma töötajad - employees at the firm kaadriülem - a group leader müügijuht - a Sales Manager tootmisinsener - a Production engineer 5 töökas, hõivatud kontor - working, busy office vastutustunne - responsibility algpalk - starting salary sõltuvalt east ja kogemustest - depending on age and experience edutamise väljavaated - promotion prospects kandideerima / soovi avaldama kohale - to apply for a post lisama väljavõtte kvalifikatsioonidest - to enclose an outline of qualification ma olen nõus proovima - I'm willing to try huumorimeel - a sense of humor võime hakkama saada - an ability to cope with (something) thuande krooni ulatuses - within rnge of võõrkeeled on eeliseks - foreign languages are an advantage kuulutus sekretäri kohale - an advertisment for a secretary teadmisi omandama - to obtain knowledge eelneva kontoritöö kogemus - a previous office experienc...
Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, 5 mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kiri...
EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel- Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa.
,,Ekke Moor" I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas 45 kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa.
EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa.
" ,,Jaotada," vastas Indrek. ,,No näed!" hüüdis Tigapuu võidurõõmsalt. ,,Aga miks tahad sa siis poolitada, kui vana rääkis selgel sõnal jaotamisest? Ütle parem otseteed: kuipalju sa tõepoolest mõtled mulle anda, nii et ma teaks, kellega mul tegemist." küsis Tigapuu ja juhtis Indreku kuhugi suure kivimaja trepikotta. ,,Enne kui sisse astume, peab asi selge olema. Näed, misuke suur ja uhke maja ning misuke tore trepp, käsipuud ja kõik, aga ikka veel tingid sa mõne näruse kopika kallal. Siitsamast toredast trepist me lähmegi üles ja siis pahemat, mitte paremat, pea meeles. Teeme ruttu, muidu pärast mõni tuleb, näeb meid siin ja mõtleb jumal teab mis. Linnas pole viisakas seista niisukese uhke maja kojas, kust lai trepp üles läheb. Mine üles või mine uksest välja, ega seista ei tohi, kui ei taha naeruks saada. Ehk olgu siis, et just vihma valab väljas kaela. Aga praegu on kuiv, nii et anna minu jagu siia ja sellega on asi tahe. Ning kui sul veel pisutki on
83 EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
