Ivan Julm (0)

Tallinna Polütehnikum
Ivan Julm
Koostaja : Fred Ehand
PA-09B
Ivan IV ehk Ivan Julm
( vene keeles Иван Васильевич Грозный ( Ivan Groznõi )) 25. August 1530 – 18. Marts 1584 Moskva .
Ivan oli Venemaa suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg.
Venemaa on tuntud oma tagurluse poolest, kuid mitte ainult tagurlus ei ole teinud venemaad kuulsaks , vaid ka tsaarid oma reformide ja omakasupüüdlike tegudega. Nende peamisteks valitsemiskohtadeks olid Moskva ja St. Peterburg. Moskvas valitsenud tsaaridest on kuulsaim Ivan Julm.
Oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsar alates 1547 kuni surmani.
Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit.
Ivan sai valitsejaks 3-aastaselt. Esialgu valitses tema eest regendina ema Jelena Glinskaja. Väga mõjukad olid sel ajal Šuiski ja Belski bojaariperekonnad, kes noort tsaari tema enda sõnul sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi.
1547 krooniti Ivan Venemaa esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel , jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti.
Ivan oli oma aja Venemaa harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja.
Tema ajal liideti Moskva suurvürstiriigiga viimane iseseisev Vene vürstiriik Rjazani vürstkond. Ta alustas ka laienemist itta, hõivates mongoli-tatari alasid ning lõpuks ka Lääne-Siberi. 1552. aastal alistas ta Kaasani ja 1556 ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool võitles Ivan Leedu (hiljem Rzeczpospolita) vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Venemaale hea väljapääs merele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa.
Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ning küüditas inimesi riigi Euroopa osast Lääne-Siberisse (sellest arenes hiljem traditsioon, mis jätkus ka Nõukogude ajal). 1565. aastal kehtestas Ivan opritšnina-süsteemi, mis tähendas maa jagamist kaheks: opritšninaks ja žemštninaks. Esimeses osas kehtestus tsaari piiramatu isevalitsus, kus tegutsesid opritšnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad. Opritšnina raames korraldati mitmelpool äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Novgorodis, Pihkvas ja Narvas. Mis sellise valimatu tapmise taga oli, pole siiamaani selge. Ivan kaotas ka talupoegade liikumisvabaduse ja tekitas niimoodi pärisorjuse.
1581 . aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. Teise versiooni järgi tappis Ivan IV oma poja seetõttu, et too süüdistas teda arguses. Erinevalt Vene ajaloolistel maalidel kujutatust, ei hukkunud Ivani poeg mitte kohe, vaid sai isa löögist närvipõletiku ning suri umbes nädal aega hiljem.
Ivan IV suri Bogdan Belskiga malet mängides. 1960. aastatel avati tema haud ja nõukogude teadlased leidsid tema säilmetest märkimisväärsel hulgal elavhõbedat, mis viitab mürgitamisele. Eelkõige kahtlustatakse selles tema peamisi nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit. Kolm päeva enne oma surma oli Ivan püüdnud vägistada oma poja Fjodori naist Irinat, kes oli Boriss Godunovi õde. See karjus appi, Godunov ja Belski jooksid kohale ja Ivan lasi naise lahti, kuid Godunov ja Belski võisid hakata kartma oma elu pärast. Pärast Ivan Julma surma troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor I, tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov. 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. Samas on ka arvatud, et elavhõbe võis Ivani luudesse sattuda mitmete seda sisaldavate salvide kaudu, millega too ennast pidevalt võidis. Seega pole Godunovi "süü" otseselt tõestatav.
Kui ta testament avati, siis leiti sealt õpetussõnad lastele, mis olid omapärases vastuolus tema enda eluga. Seal seisis " Harjutage end ka selles, kuidas end inimeste eest hoida ja kuidas neid enda poole võita. Inimeste vastu, kes teid ausalt teenivad, näidake üles armu ja armastage neid, kaitske neid kõigiteiste eest, et neid keegi ei rõhuks, siis teenivad nad ausalt aga kes on halvad-need pange põlu alla. Aga ärge tehke seda kiirustades, vaid pärast järelemõtlemist ning ilma ägedusteta".
Ivan Julm oli seitse korda abielus, ehkki tollased seadused keelasid abiellumast rohkem kui kolm korda. Poegi oli tal, kui maha arvata väikelapsena surnud, ainult kolm (neist kaks tema vanimalt naiselt Anastassia Zahharjina-Jurjevalt (- 1560 )). Ivan Julma kolmas poeg oli tema viimase naise Maria Nagaja poeg Dmitri Ivanovitš, kelle Boriss Godunov arvatavasti laskis tappa.
Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_Jul m

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ivanjulm_tiidotauri.ht m

www.google.com

www. neti .ee