Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Valerie Preston-Dunlop (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest liikumine sündis ?
  • Milline tantsija suudab konkreetset tööd tantsida ?
  • Midagi enamat kui lihtsalt keha ja instrument ?
  • Kuidas see suhe - side esitaja, liikumimaterjali, heli ja ruumi vahel - töötab ?
  • KUIDAS TANTS KOMMUNIKEERUB ?
  • KUIDAS SIIS TANTSKOMMUNIKATSIOON TOIMUB ?
  • Mida see tähendas ?
  • Mida ma edastan selle tööga ?
  • Milliseid ootusi ja seaduspärasusi ma murran või lõhun ?
  • MIS ON TANTSUIDEE ?
  • Mis on koreograafia sisu ?
  • Kui kõrvale jätta lugu, siis mis jääb alles ?
  • Midagi ­ on see sama tants ka siis ?
  • Mitmeid idee tähendusvarjundeid ?
  • Kuidas tantsijad kogevad seda, mida nad teevad laval ?
  • Mis emotsioonid ?
  • Miks muretseda fenomenoloogilise kogemuse pärast ?
  • Kuidas tantsijad tulevad toime nende liikumistega, mida nad tantsivad ?
  • Kuidas see tegelaskuju hingab ?
  • Kus ja millal tegevus, stseen toimub ?
  • Millist energiat vajab see roll või karakter (meeleolu) ?
  • Kuidas aga interpreteerida abstraktset materjali, kus narratiiv puudub ?
  • Mis teda töös liikumistega huvitab ja milleks ta seda tööd teeb ?
  • Miks mitte? Kas puuetega inimesed tohivad tantsida ?
  • Miks me kasutame sotsiallset suhtlust ?
  • Kuidas me suhtleme ?
  • Kui kaugele ja kui palju pöörata ?
  • Kuidas me neid tantsime ?
  • Kuid miks ka mitte selline võimalus ?
  • Kuidas sellega mõtestatult manipuleerida ?
  • Mitmed tantsud saavad alguse küsimusest MIS ON TANTS ?
 
Säutsu twitteris
Valerie Preston –Dunlop (10.-11. 04.2007 Tallinn)
 
METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna )
ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome)
ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. „Kevadpühitsus“, „ Fauni pärastlõuna“ taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal)
Grammar and Synthax (art of forms , mental, emotional contact, ideas )- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid.
CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of)
EUKENETICS ( study of rythms, dynamics , frazing)
Polyrythmic movements (rythmic in the legs , the other rythm in the arms)
Body is not just a flesh – political , gender etc. Cathegories
TRIADIE PERCEPTION – tekib - performer, choreographer, audience suhtest . In post-modern world CREATIVE PERFORMER
PROCESS versus PRODUCT (post-moderni ajastul tõuseb esiplaanile protsess, selle käik ja loomingulised töömeetodid)
PERFORMATIVE (You whant to bring the audience in, communication)
DANCE AS THEATRE MEDIUM : Tants koosneb peamiselt 4 meediumi koostoimest, millest tähtsaim on liikumine: PERFORMER – MOVEMENT – SOUND – SPACE
BINOCULAR VISION (binokkel, kaks nägemist üheaegselt):
PHENOMENAL EXPERIENCE (pre-reflective, wow- factor , virtuosity, colours , sound..kõik see, mis tekitab vaatajas tunde, et etendus oli imeline , vaimustav, lummav , haarav jne.)
SEMIOTIC EXPERIENCE (signs) – tantsusemiootika uurib märkide kasutamist tantsukunstis.
Theatre act – both combined. Teatris kombineeruvad mõlemad- nii emotsionaalne vastukaja etendusele (wow -factor) kui ka semiootiliste märkide oskuslik kasutamine
CHOREOLOGICAL ORDER (on movement itself). Koreoloogiline järjestus – kuidas keha toimib (N: tõmbudes kokku, järgneb sellele vabanemine, kui liigume üles, järgneb sellele liikumine alla jne. -liikumise loogiline järjestus)
We balance opposites: movement in – then out, tension and release
4 MOTION FACTORS: TIME (aeglane-kiire)
FORCE (tugev-kerge)
SPACE ( direct –plastic)
FLOW (bound –free)
P.Bausch „1980” grupp –indiviid – lahkumissõnad ilma choreological order´ita - POSTURE –GESTURE –MERGE (kokkuliitmine)
J. Kylian „Obscure temptation”
Cunningham CHANCE THREORY (paberilehtedele kirjutatud sõnad (algustäht ette antud – vastav tegevus ja choreological order lõhkumine)
W.Forsythe – lõhub muusika , liikumissõnavara, ruumi, esitaja funktsioone)
METALINGUISTUC CODES (teatrikoodid, mida koreograaf kasutab või lõhub)

VALERIE PRESTON- DUNLOP “ LOOKING AT DANCES” (koreoloogiline perspektiiv tantsus )
2003, Verve Publishing; UK
Rääkida tantsust, ilma, et seda näeks, on nagu proovida ronida üle kõrge müüri ilma redelita. Liikumise kirjeldamine sõnadega on kohutav ja peaaegu võimatu, nagu on võimatu kirjeldada roosi lõhna või veini maitset. See tekst on siiski mõeldud koreograafidele ja tantsijatele, kes soovivad hetkeks oma tööst eemalduda, seda kõrvalt vaadata ja analüüsida, strateegiate loomiseks, et märgata, teha valikuid , kuidas oma loomingulisi ideid koreograafi ja tantsijana realiseerida.
Tantsu loomine on keeruline protsess, samuti ka selle analüüs ja tõlgendamine, eriti olukorras, kus tantsupraktika nii kiiresti muutub ja teiseneb.
KOMMUNIKATSIOON TANTSUS
Tantsus on olulisimaks meediumite sidusus (nexus)
Meedium on see, millest nähtus koosneb, millest ta tehtud on ja millena ta vaatajat kõnetab. Tantsu peamiseks meediumiks on liikumine (movement), kuid olulised on ka teised koostisosad ( tantsija , muusika , ruum).
NB! Kas tantsija on lihtsalt sammude esitaja, liigutuste presenteerija? Kas tantsija on meediumi koostisosa , millest liikumine sündis?
Ajalooliselt on tants ja muusika olnud tihedalt seotud, isegi lahutamatud, kuna tantsu ollakse harjutud vaatama muusika saatel. XX saj. tantsunovaatorid seadsid selle iseenesestmõistetavuse kahtluse alla - sündisid tantsud ilma muusikata. Liikumisest , liigutusest sai tantsu peamine meedium, tants ja muusika kuulutati teineteisest sõltumatuteks, kuid koos eksisteerivateks kunstilise loomingu väljendusteks.
Koreograafide töömeetodid on väga erinevad, kuid sarnane kõikidele on see, et liikumine on tantsukunstis peamiseks meediumiks, tantsija on selle instrument (liikumise esiletooja ja mõtestaja), kelle läbi liikumist ja liigutust nähakse ja sellesse suhestutakse. Kuidas liikumismaterjali esitatakse on võtmeküsimuseks tantsuteose kommunikeerumisel vaatajatega.
NB! Kas ükskõik milline tantsija suudab konkreetset tööd tantsida? Kas tantsija on midagi enamat kui lihtsalt keha ja instrument?
Nii tantsustiil kui ka tantsija stiil (omapära) on võtmeelementideks töö identiteedi määramisel ja saavutamisel. Tants ja isiksus koos liikumiskeelega ( tekstiga ) teevad etendusest selle, mis ta on. Osa koreograafe loob liigutused lavastuse loomisprotsessis koos tantsijatega - arvestades tantsija kehalisi iseärasusi ja füüsilisi võimeid, tema isikupära, loovust , väljanägemist, sugu, tantsutehnikat ja ka biograafiat. Mõnedes töödes ei ole võimalik esitajat vahetada, ilma, et töö mõte selle all ei kannataks.
Muusika on traditsiooniliselt olnud I kohal tantsuetenduse loomisel ja on seda ka tänapäeval mitmete koreograafide jaoks, olles seega koos liikumisega võrdselt tähtsaks meediumiks koreograafile idee avamisel. Iga tööd analüüsides võime küsida:
  • Kas heli (muusika) on liikumiste SAATJA ?
  • Kas heli (muusika) on lavastuse loomisel peamiseks inspiratsiooniallikaks?
  • Kas heli (muusika) ja liikumised on omavahel seotud? Milline on see seotuse aste ja määr? On nad teineteisega integreerumud? Sõltumatud? Iseseisvad?
    Side liikumiste ja muusika (heli) vahel on vältimatu, see on nähtamatu, kinesteetiline sidusus, mis on oluline töö identiteedi seisukohalt.
    VORM on töö pealispind (surface) - see osa, mida me näeme ja ka kuuleme. Nexus - side liiikumiskeele, koreograafia , tantsija, muusika, valguse ja stsenograafia vahel on see nähtamatu võrk, mis hoiab seda tööd koos, mõtestab ja elustab. See sidusus sisaldab lugematu arvu artistlikke ja loomingulisi valikuid, mis sõltuvad kunstniku eluhoiakutest ja ka tantsu kui kunstiliigi mõtestamisest selles.
    RUUM on neljas meedium ( liigutus -esitaja-heli-ruum). Me oleme harjunud tantsu nägema laval, teatrisaalides, kuid tants võib sama edukalt paikneda ka väljakutel, stuudiotes jt. kohtades. Probleem on selles, et paljudele koreograafidele on ruum vaid kontekst, paik, kus ta looming esitamisele tuleb, nende jaoks ei ole ruum meediumiks, nad lihtaslt asetavad oma koreograafia sellesse kohta. Nii võib ruum tappa tantsu, teisalt võib ruum luua ja mõtestada kogu tegevuse ja tegevus võib mõtestada ruumi, kus seda esitatakse. Mõnedele loojatele on ruum määravaks ja otsustavaks teguriks liikumiste loomisel, olles inspiratsiooniallikaks, lahutamatuks osaks lavastusterviku loomisel ja praktilisel reliseerimisel. Sellisel juhul tulenevad liikumised ruumist, elavad selles ja muudavad ka ruumi enda ümber elavaks etenduse komponendiks. Teatud suhe kõikide meediumite vahel on olemuslikult tähtis lavastuse loomisel.
    Kuidas see suhe - side esitaja, liikumimaterjali, heli ja ruumi vahel - töötab?
    On mitmeid võimalusi:
  • INTEGRATSIOON - Kui kõik lavastuselemendid töötavad teineteist toetavalt ja täiendavalt. N. “Apalatchian Spring “(M. Graham )- arhetüüpesd tegelaskujud (vastabiellunud paar, preester jne.), kostüümid, mis toetavad tegelaskujude tüüpi ja tegevuse toimumise aega ning iseloomustavad esitatavaid rolle. Muusika, mis avab tegelaskujude iseloomu oodatud ja äratuntaval moel, sobides nii karakterite kui ka esitatavate sammude tampodega, stseenide iseloomu ja struktuuriga. Dekoratsioonid ja valgus, mis loovad tõepärase pildi tegevuse toimumispaikadest ja ajast ja annavad ematsionaalse iseloomu laval toimuvale.
  • GESTALT – iga töö üksikosa (liikumine, ruum, esitaja, heki ) ei ole eraldiseisvana tähenduslik, aga kõik koos ja kokku on. Gestalt moodustub põhimõttel: summa on suurem kui osade liitmise tulemus, ehk 2+2=5.
    Osade omavaheline suhe moodustab tähenduslikkuse terviku seisukohalt.
  • REDUNDANCY (liigsus, ülearusus,ülirohkus); REITERATION (sage kordamine, kordus) - kui erinevad elemendid ütlevad sama asja, sõnum võimendatakse kuni ülima korduseni. N: väljaaste ette - sirutus ette-kallutus ette - fookus ette -üles. Iga element võimandab eelnevat . Sellised valikud võivad olla tahtlikud ja vajalikud, hullem lugu juhtub, kui need on kogemata ja teadvustamata töösse sattunud. Koreograaf peab otsustama, kas see ongi see, mida ta soovis öelda. Reiteration an sama asja mitmekordne taaskommunikeerumine, sama mõtte (või arendatud, võimendatud mõtte) edastamiseks, annab vaatajale võimaluse sama asja veel kord näha ja kogeda.
    See meetod erineb liigsusest, kuna on vajalik ikoreograafi dee rõhutamiseks ja selgelt välja toomiseks. Kui aga koreograaf tahab vihjata või suunata, mitte “näpuga näidata”, siis see meetod ei sobi.
  • JUXTAPOSING (kõrvutama, kõrvuti seadma) Asetades ühe meediumi või etenduse elemendi teise kõrvale nii, et igaüks neist loob oma iseseisva kujundi, tekitab see vaatajates küsimusi ja pingeid (kas ja kuidas need elemendid kokku sobivad?). N: T.Tharp vastandab erinevaid liikumiskeeli: virtuoosset balletti ja igapäevaseid argiliikumisi (“ Push Comes to Shove”). Selliselt toimides tekitab ta küsimusi ja mängib väljakujunenud koodidega (balletti tantsivad erilised, väga treenitud inimesed, kes tavaliselt ei tee olustikulisi liigutusi, mis pole stiliseeritud vastavalt balletiesteetikale). Õhuline, efemeerne, elegantne on vastandatud maise, igapäevase, inimlikuga.
  • CONTRA -CONTEXTUAL (vastandkontsekstuaalne) - asetades tantsu kontrastsesse konteksti, tekitab see põnevaid mõtteid ja ontrigeerib vaatajat. P. Baush oma “Blubeard”´is toob lavale õhtukleitides naistantsijad, kes tantsivad ja liiguvad kuivanud puulehti täis lavapõrandal. Side õhtukleitide aristokraatlikkuse ja pidulikkuse ning kuivanud naturaalsete puulehtede vahel on segadusttekitav. Iseenesest ei loo see veel mingeid kindlaid ja paikapidavaid tähendusi, vaataja peab need ise looma tööd ja selle arengut jälgides.
  • CO-EXISTING (kooseksisteerivad). M. Cunninghami loomismeetodit
    võiks iseloomustada kui kooseksisteerivate elementide esitamist .
    Kõik meediumid (liikumine, esitaja, muusika, ruum) on töös esindatud ,
    kuid ei integreeru tervikuks teineteist otseselt täiendaval moel. Samuti ei
    ole neid kasutatud ka kontrasti looval põhimõttel. Sel moel peegeldab
    Cunningham elu, kus mitmed isiksused , sündmused, situatsioonid
    võivad toimida iseseisvalt ja teineteisest sõltumatult, kuid samaaegselt.
    KUIDAS TANTS KOMMUNIKEERUB? KAS TA KOMMUNIKEERUB?
    Kas tants on keel? Mõned tantsuvormid kommunikeeruvad otseselt (directly)-
    india klassikaline tants Bharat Natyam, kus iga liikumine ja liigutus on märk millegi edastamiseks või väljendamiseks (liblikas, lootus, armastus, pisarad jne.) Teised tantsuvormid kommunikeeruvad abstraktsemal tasandil, olles ühelt poolt see, mis ta on - tants - teiselt poolt aga midagi peale selle, mida on keeruline üheselt sõnastada. Mooduseid luua ja esitada tantsu on nii palju, et on raske leida ühist nimetajat sellele, kuidas tants kommunikeerub.
    Koreograafid kommunikkeruvad publikuga läbi oma loomingu - tantsu ja liikumise.
    Järgnevalt proovime analüüsida variante , kus tantsuetenduses ei ole kasutatud
    otsest, seletavat või illustreerivat meetodit kommunikatsiooni loomiseks vaatajaga.
    JAKOBSONI KOMMUNIKATSIOONITEOORIA järgi toimuvas suhtlemises on “miski”, mida keegi püüab kellelegi edastada (siirdada), kasutades meediumina vajalikke ja kohaseid vahendeid, milles see “miski” saab sõnumi edastajaks. See tegevus on kellelegi adresseeritud , keegi saadab midagi välja ja
    keegi võtab midagi vastu. Sõnum pannakse kokku meediumi seaduspära arvestades (grammatika, koodid, normid), mida teised inimesed e. vaatajad lahti kodeerivad, mõtestavad ja jagavad.
    N: ..._ _ _ ... tähendab morse keeles SOS
    Meediumiks on punktid ja kriipsud, mis nende tundjale ütlevad midagi, aga
    mittetundjale on lihtsalt huvitav (või mittehuvitav) rida neidsamu punkte ja kriipse. Sellele, kes ei suuda lugeda koodi, keelt, on see mittemidagiütlev kombinatsioon või illustratsioon.
    KUIDAS SIIS TANTSKOMMUNIKATSIOON TOIMUB?
    Koreograaf või koreograafide rühmitus soovib midagi õelda või jagada.
    Meediumiks on tants (liikumine, liigutus), mida esitatakse heliga või helita, mingis ruumis ja mingis valguses. Kõigest kokku tekib tantsusõnum, mis jõuab vaatajateni esitajate kaudu. Pole olemas ühtainsat tantsukoodi, keelt ega grammatikat, kuidas etendust luua - on mitmeid. See on palju komplekssem ja mitmetähenduslikum, kui morsekood. Iga uus etendus loob oma mooduse ja viisi, kuidas kommunikatsiooni luua.
    Ent suhtlemine toimub ühiste, arusaadavate ja jagatud koodide abil. Kui publik
    ei saa aru, mida koreograaf teha püüdis, siis suhtlust ei toimu, toimub lihtsalt kineetiline, paremal juhul energeetiline “nonsens”, mis on tihtipeale poolikute ja lõpetamate (välja arendamata) tööde tunnuseks.
    TANTSUKOODID on sarnased TEATRIKOODIDEGA, sisalduvad teatripraktikas - publik teab, millal istuda, millal jutuajamine lõpetada ja millal lavale vaadata, ilma, et keegi seda ütlema peaks, reageerides sel moel kokkuleppelistele koodidele: tuled kustuvad - jutuajamine saalis vaibub, lavavalgus süttib- publik saalis jääb vait ja asub vaatama, kuidas tantsijad liiguvad laval muusika või heli saatel. Kui kõik lõppeb, publik plaksutab.
    Mõnedes kultuurides võib etendus kesta terve päeva, toimuda väljaspool teatrimaju või hoooneid, tantsuetenduse esitajateks võivad olla ainult mehed jne.- s.t. nenede teatrikoodid on erinevad meie omadest .
    Liikumiskoodid on samuti erinevad – meile on iseenesestmõistetav, et oma igapäevaelus me vahetame üksteisega ideid, mõtteid, tundeid, mis toetavad sotsiaalset korda (vastavalt kokkulepitud koodidiele). Nii toimub see ka tantsuetenduses, kus vahendatakse neidsamu ideid töödeldud, arendatud ja transformeeritud kujul ja läbi erinevate zhanrite (modern, post-modern, ekspressionistlik tants, ballett jne). Juurdunud ja sissetöötatud koodidega kommunikatsioon on otsene - me teame, kus me asume (näit. Iiri folktantsu etendus, klassikaline ballett või kaasaegse tantsu etendused) – kõike seda juhul kui me oleme vastavalt haritud. Näiteks võib balletietendus mõjuda vanamoeliselt, kuid kui me teame traditsiooni, saame me “lugeda” neid töid.
    Esteetiliste koodidega on asi n.ö. “müstilisem”. Väljendudes näiteks “see oli nii mõjuv, mida see tähendas?” Esteetilised koodid on seotud vaataja meeleolude, harituse, huvide, maailmavaate jm. väga paljude mõjutajatega.
    Käitumisest lavategevuse jooksul saame välja lugeda teatud narratiivsust.
    Koreograafi valikud:
    Mitte kõik koreograafid ei soovi kommunikeeruda selles mõttes, et kõik laval tehtav üheselt ja selgelt tõlgendatav oleks. Probleemiks publiku poolt vaadates muutub see, et etenduse toimumine, sinna minek on juba eos ootus kommunikatsiooniks, mida ei ole võimalik välistada. On olemas ootus sõnumi saamiseks, isegi kui koreograaf on seda eitada püüdnud, olemas on vastuvõtjad, isegi kui koreograaf on neid ignoreerinud.Vaatajad ei ole passiivsed olendid, neil on oma ideed, interpretatsioon, nad võivad märgata osa sõnumist, mida koreograaf on püüdnud edastada või ka mitte märgata seda. Vaatajaid mõjutab ka eelnev elu- ja teatrikogemus. On tantsulavastusi, mis ei soovi selles mõttes kommunikeeruda, et midagi üheselt arusaadavalt publikule edastada, vaatajad ei saa midagi äraseletatavat sellest etendusest, nad on koreograafi tahtel ja soovil asetatud “kaasjagajate”, “kogejate” rolli.Tantsijad ei “saada” midagi lavalt välja, vaid loovad ühise kogemise atmosfääri. See etendus on nagu rituaal , meditatsioon , laul, mida peaks kogema ja “laulma” koos.
    Kuidas töö on vormistatud, annab vihjeid vaatajale, kuidas seda vaadata või mida näha.
    Kui koreograaf soovib kommunikeeruda otse, tuleb teha kindlad valikud ja teada kultuuriruumi koode. Kui koreograaf soovib neid lõhkuda, avardada, tuleb neid samuti tunda ja teada. Kahevahel olek võib jätta kõik otsad lahtiseks vaatajatele, kelle huvi etenduse vastu vaibub.
    Kas kommunikatsioon on kohustuslik ja hädavajalik? See on pinnas, mille üle koreograaffid peavad mõtlema, küsimusi tõstatama ja vastuseid otsima : Kus ma oma tööga olen, kellele ma selle teen, kas ainult iseendale või kellelegi veel? Mida ma edastan selle tööga? On see üldse midagi või on see määratlematu? Miks? Millist keelt ma kasutan , milliseid traditsioone järgin või eiran? Milliseid ootusi ja seaduspärasusi ma murran või lõhun?
    Kas ma olen leidnud oma teema, idee, sõnavara, vormilahendused?
    IDEED JA MEEDIUM. MIS ON TANTSUIDEE? ON SEE JUTUSTUS VÕI MIDAGI MUUD?
    Ideede mõju tantsumeediumile ja tantsumeediumi mõju ideedele on see, kuidas loomeprotsess tegelikult käib. See on kahesuunaline protsess, segu tantsumeediumist ja ideest , andes vormi sisule, milleks on koreograafiline materjal (liikumismaterjal ja selle organiseerimine).
    Segane või üldine idee peab saama täpseks ja selgeks, idee “pakseneb”, st.
    avardub, paisub ja tiheneb, teravdub mitte ainult koreograafi peas, vaid tingimata ka meediumis. Mis on koreograafia sisu? Pole kahtlustki, et narratiiv seda on. Romeo armastus Julia vastu on lugu, mille jooksul hargneb palju sündmusi ja kaasatud on mitmeid tegelasi. Kirg , keelatud ja takistatud armastus teineteise vastu on sisu.
    Kas see on kõik? Kas lugu on ainus sisu tantsukunstis?
    Lugu on sisu pealispindne vorm (surface), sellest allpool on sügavamad kihid ja tasandid , mis annavad sellele loole individuallse eripära ja omalaadse uue sisu.
    Sisu, eelistused , soodumused, huvid on kõik ideed tantsus. Kui nad rakenduvad meediumis, saavad nad sisuks . Looja elufilosoofia, tema suhtumine teistesse inimestesse, poliitikasse, religiooni, kunsti, on kõik potensiaalsed sisulised teemad tantsulavastuse loomiseks.
    Kui kõrvale jätta lugu, siis mis jääb alles? Töö abstrakstete ideedega, kus liiguvad kehad, toimuvad mingid rütmimuutused, on mingid sammud, helid, valgustus – kas see on sisutu? Või lihtsalt süzheetu, ilma loo jutustamiseta?
    Koreograafi ja tantsijate suhtumine, eelistused, soodumused, huvid jäävad
    sellesse töösse ometi, ka siis kui otseselt lugusid ei jutustata. Sel juhul saab neist töö pemine sisu (olulised on ka kontekst - aeg ja koht). “Vorm on sisu nähtav kehastus” ütles Ben Shahan. Koreograafuilise vormi erinevad tasandid on: kineetiline, nähtav (visible), auditoorne .
    Süzheetu tants võib väljendada missiooni, tõestades vaatajatele, et liikuvad kehad on piisav, et sünniks tants kui kunst , et koos eksisteerivad heli ja valgus
    on samuti võrdväärne kunst ja võrreldav integreeritud narratiiviga. See oli üks Cunninghami missioone.
    Narratiivsed ja süzheetud tantsud võivad avada sotsiaalseid väärtusi:
    ansambli väärtustamine -versus solisti esile tõstmisega,
    eluliste probleemide -peenemaitselise maailmapildi vastandus,
    sexism – homofoobia jne.
    Väärtuste avaldumine toimub läbi koreograafi tehtud valikute - nii osatäitjate, liikumismaterjali, grupikoreograafia vormides ja ka kostüümis. Kostüümivalikud võivad avada ka hoiakuid soolisuse teemadel – näit. Unisex riietus viitab koreograafi seisukohtadele, uskumustele, et tantsivad mehed ja naised on pigem nn. tantsivad objektid. Maskuliinsed naised võivad viidata võrdõiguslikkusele soolisuse positsioonilt või feministlikule hoiakule. Soolotantsijad kordeballeti ees peegeldavad hierarhilist, klassilist hoiakut koreograafias, seevastu soolotantsijad grupikoreograafia osana võivad peegeldada demokraatlikke hoiakuid.
    Liikumisamterjal, kostüümid, heli ja dekoratsioonid võivad olla argised ja igapäevased – viidates argisele ilma heroiseerimise, ülistamise ja idealiseerimiseta ning tunnustades igapäevasuse esteetikat võrdse võimalusena peenemaitselisuse ja kallihinnalise luksuslikkuse kõrval.
    EMBODYMENT (kehastumine) - koreograafi ideed laiemas mõttes ja liikumises ei ole iseenesest veel täielik ja lõplik tulem, mida me vaatajatena näeme, sest seda esitav tantsija ei ole pelgalt masin – ta peegeldab neid ideid tagasi (samuti peegeldavad tagasi etendust saatev heli ja ruum toimumispaigana ning valgus koreograafi idee kontekstis). Nii on mitmed koreograafid inspireerunud teatud tantsijatest, neile mitmeid lavastusi luues , samuti töötavad koreograafid liikumismaterjali luues tantsijatega tihedalt koostöös (Forsythe jt.), nõnda, et tantsijaid võib lugeda kaasloojateks lavastuse valmimisel.
    ACCIDENTAL CONTEXT (juhuslik kontekst). Sisu võib avaneda ootamatult -
    planeerimata ja juhuslikud situatsioonid, liikumised, partnerlus , uue tantsija omapära, muusiku puudumine jne. - kõik võib mõjutada ja muuta olulisel määral tervikpilti. Kõik ideed muutuvad, arenevad ja transformeeruvad stuudios- koreograaf märkab (või ei märka), mis tekib ja toimib ootmatult või juhuslikult prooviprotsesis. Ta võib kontsentreeruda ettevalmistatud plaanile , seda järjekindlalt ellu viies, kuid võib ka seejuures märgata uusi ja ootamatuid
    juhtumisi prooviprotsessis, mis võivad töö hoopis teise suunda kallutada.
    TÄHENDUS, MÄRGID, TASANDID
    (tähendused, mis on koreograafi kujutluses prooviprotsessi käigus, märgid, mis on reaalselt valminud koreograafias, tähendus, mida vaatajad esitatule omistavad – kas need on samad ja ühesugused?)
    Nii nagu mitu erinevat inimest võivad nähtud lavastust erinevalt tõlgendada, võib seda hoopis erinavalt sõnastada lavastusgrupp ja koreograaf ise. Semiootika (teadus märkidest ja nende toimimisest inimtegevuses) on üks võimalusi selle diskussiooni avamiseks eri osapoolte ja tõlgenduste vahel.
    Tantsusemiootika tegeleb tantsus ja liikumises avalduvate märkide tõlgendamise ja uurimisega. Need märgid on tantsukompositsiooni elemendid, mis väljendavad
    autori (te) tunnetust ja mõtteid meediumis. Et märgid toimiksid, peavad nad olema äratuntavad. Personaalne mõte või tunne jääbki isiklikuks läbielamiseks
    kui sellega ei teki ühistel alustel jagatavat tähendust. Sel moel võivad töö loojad jääda ilma potensiaalsest võimalusest olla mõistetud.
    Tantsudes on hulgaliselt märke – muusikaaktsendile loodud jõuline zhest, vaade (fookus), valgus, või ka näiteks paar jalanõusid on märgiks. Asetatuna töö konteksti, võib tähendus tekkida. Mõned märgid töös on kergesti jälgitavad ja kiiresti tabatavad, teised raskemini avastatavad. Töös võib leida mitmel tasandil
    semiootilist konteksti, kusjuures peame tähele panema , et tähenduse mõiste tantsukunstis on kompleksne : tants ei pea alati tähendma midagi sõnastatavat, et olla tähenduslik. Tunnetus ja emotsioonid on raskesti sõnastatavad, kuid nende äratundmine on sõnastatav – see väljendub näiteks tõdemuses: “ma olen seda varem näinud või kogenud (tajunud, tunnetanud).” - ma suhestun sellega.
    Tähendus on üheaegselt nii avatud kui ka varjatud , see on indiviidi (de) poolt loodud, aga samas ka kultuurkeskkonnas kultiveeritud (koreograaf loob, mida ta mõtleb, sest ta on selles keskkonnas kasvanud). Nii on Balanchine tahtlikult või tahtmatult oma loomingusse toonud nii vene kultuurikeskkonna mõjusid, kus ta kasvas, kui ka Ameerika keskkonna mõju, kus ta töötas.
  • POIETIC SIGNS – neid võib leida ja avastada mooduses, kuidas töö on kokku pandud ja struktureeritud. Samuti ka selle kujunditest, narratiivsusest.
    N: kui töö on arenenud improvisatsioonilisest tööprotsessist, siis erineb selle vormiline ülesehitus ja liikumiskeel märgatavalt sellisest tööst, kus koreograaf on kõik liikumised ise loonud ja ette näidanud – improvisatsioon
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Valerie Preston-Dunlop #1 Valerie Preston-Dunlop #2 Valerie Preston-Dunlop #3 Valerie Preston-Dunlop #4 Valerie Preston-Dunlop #5 Valerie Preston-Dunlop #6 Valerie Preston-Dunlop #7 Valerie Preston-Dunlop #8 Valerie Preston-Dunlop #9 Valerie Preston-Dunlop #10 Valerie Preston-Dunlop #11 Valerie Preston-Dunlop #12 Valerie Preston-Dunlop #13 Valerie Preston-Dunlop #14 Valerie Preston-Dunlop #15 Valerie Preston-Dunlop #16 Valerie Preston-Dunlop #17 Valerie Preston-Dunlop #18 Valerie Preston-Dunlop #19 Valerie Preston-Dunlop #20 Valerie Preston-Dunlop #21 Valerie Preston-Dunlop #22 Valerie Preston-Dunlop #23 Valerie Preston-Dunlop #24 Valerie Preston-Dunlop #25 Valerie Preston-Dunlop #26 Valerie Preston-Dunlop #27 Valerie Preston-Dunlop #28 Valerie Preston-Dunlop #29 Valerie Preston-Dunlop #30 Valerie Preston-Dunlop #31 Valerie Preston-Dunlop #32 Valerie Preston-Dunlop #33 Valerie Preston-Dunlop #34 Valerie Preston-Dunlop #35 Valerie Preston-Dunlop #36
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor k0nn Õppematerjali autor

    Mõisted

    valerie preston, sound, posture, valerie preston, tantsu loomine, koreograafide töömeetodid, koos tantsijatega, muusika, nexus, mõnedele loojatele, gestalt, contra, meediumiks, meediumiks, tantsukoodid, kustuvad, teatrikoodid, esteetiliste koodidega, kuidas töö, ansambli väärtustamine, tantsukunstis, poietic signs, erinevus loomemeetodis, meediumite, tegijatel, laulatust kujutada, patsi punumine, jakobsoni jäsgi, tunnetamine, auditoorsed, balansist, tantsimine, kinesteetiline taju, feeling, tantsija füüsis, karaktertantsija, mitteverbaalses suhtlemises, mitmetes tantsulavastustes, kontaktimprovisatsioonis, physical proximity, posture, facial expression, etendustes, focus tantsus, koreograafid ejaoks, bodily co, jazztantsus, algab üleval, counter, kolmeosaline, virtuoossed pöörlemised, kombineerida, eucinetics, jätkuvus, tegevuste ajastamist, hingamisrütmile vastavalt, juhuse, action rhytm, meetriline rütm, jazz tants, dünaamilised kvaliteedid, motivatsioonist, narratiivses tantsus, koreoutika, ülea, ruumiline kujutlusvõime, kui9d tantsimine, suunavahetust, karakter, koreograafi puhul, käekumerus, chu, body design, spatial projection, spatial tension, counter, artikuleeritud liikumistele, lükkv puudutus, puudutus, joostakse kokku, teise tantsijaga, vaatus, kaasaegses koreograafias, sections, struktureerimine, iseenda pärast, aba vorm, kaanon, satelliidid, varjatud kontrapunkt, fragmenteerimine, iseseisvana, layering, sandwiching, juhuse meetod, indeterinancy, contradictions, muusiku huvi, koreograafi huvi, lindistatud muusika, pop, soovitav, reaalseks

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    477
    pdf
    Maailmataju
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    107
    docx
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    62
    pdf
    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    20
    docx
    Teatriteaduse alused-kordamisküsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun