August Gailit ,,Ekke Moor" 1. Miks Ekke Moor lahkus kodust? Mida tähendab kujundina lahtisi allikaid otsimas? Ekke Moor lahkus kodust selleks, et ennast leida ning tunda, et ta on oma armastatu Enekeni vääriline. Kuigi noormees oli võitnud Enekeni südame, tundis ta end nagu poisike, kes pole maailma näinud. Kogu küla pidas teda loodriks ja õigusega, sest teiste pojad tegid tööd ning saatsid vanematele raha. Lisaks sisekonfliktile oli probleem ka Toomas Üüvega, kelle käpa all
Looduse ja üldiselt väliskeskkonna suutis videokunst hästi esile tuua, kuid arhitektuuri koha pealt, kui üksikuid maju üritati rahvale videokunsti abil manada, kiskus asi vahel vägagi ebareaalseks ja etendusse oli raskem sisse elada. Efektseid sümbolistlikke lavapilte oli siiski päris mitu, eriti meeldejääv on Mimi ja Rudolfo finaaliduett, milles on välja valgustatud vaid foon ja teineteise embuses lauljad ise näha vaid siluettidena selline võte on intiimse kujundina omal kohal, või siis linnapilt, kus lisaks videoprojektsioonidele oli valgustusega loodud tõeliselt realistlik illusioon rahvarohketest linnatänavatest. Ooper räägib muretute ja kirglike boheemlaste elust, mida vürtsitavad armastus, lootus, meeleheide ja Pariisi pöörane elurütm. 20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad muusikalised portreed ning maalinud Pariisist kauni ja romantilise pildi
Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994) on tõeliselt veniv ja peale nelja kuulamist ei oska siiani midagi öelda. Keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Sellest loost loen ma välja eelkõige välja kirge ja romantilisust. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv. Esimene asi mis meenub laulu kuulates on virrvarr ja absurdsus kohtub rokiga. "Crystallisatio" (1995) on minu arvates väga pofessionaalne teos, kus on kasutatud keelpille,flööti ja kellamängu. Tüüri 3.sümfoonia on üks tema suurteostest, mis on suhteliselt rütmikas. Erkki-Sven Tüüri looming on tõepoolest väga omanäoline ning tõeliselt professionaalne. Pole
omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis on rohkem või vähem dünaamiline - vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud +3. Mis on taju eesmärk? Taju eesmärk on luua ümbritsevast maailmast terviklik pilt või mudel,et otsustada adekvaatselt esemete ka keskkonna omaduste üle. +4. Mida tähendab disparaatsus
Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoohias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad
Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemus -, kuulmis-, haistis -,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoogias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria
kvaliteedidimensioon- kahe samalaadse ärritaja vahelist väiksemat erinevust, mida inimene märkab (c) ajadimensioon- aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti (d) ruumidimensioon- teatud liiki aistingute abil saab leida ärritaja asukohta. Nendeks liikideks on nägemine, kuulmine ja haistmine. 4. Taju mõiste, omadused, liigid: Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Omadused: (a) püsivus (tajume järve veekoguna isegi kui ta on jääs või mitte) (b) Valivus (inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule) (c) Mõtestatus (inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendusvõi mõte) (d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju (meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul tähtsad ka varasemad kogemused)
Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmasKristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks.Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele
kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt
Taju seejuures on siis psüühiline protsess, kus aistingutest tulenev info ajus meeleliseks keskkonna tunnetuseks muutub. Näiteks tomati sattumine vaatevälja. Esimene info on muidugi visuaalselt kättesaadav info, kui ei ole tegemist pimetestiga. Kuna tomat on tavaliselt toonilt punane ja proportsioonidelt ümmargune, siis selline info jõudis ajus tajutavaks tänu aistingu protsessile. St. seesamune jõudis silma reetinale kindlates värvides kujundina, kus vastavad retseptorid hakkasid stiimuli töötlusega pihta. Retseptorid tuvastasid, et tegemist on punast värvi ja ümmarguse asjaga. Sellega asi selge, retseptorid saadavad sellelaadse info edasi närviimpulsina ajju. Ajus võetakse vastu otsus, et tegemist on tomatiga, kui varasemalt on see ajus teadvustatud juba korra. Tomati parim äratundmine on võimalik muidugi, kui seda maitsta kah. Protsess sama, kuid teiste
Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste
endale kirjandi valmis kirjutada, kuid tagasi tulles talle ei meeldinud Holdeni töö. Holden aga süüdistas teda tüdrukute ära kasutamises. Ta oli tolerantne tüüp, kes küll sai aru, et ta kõrvaltoas elav vana on tüütu nagu sääsepinin toas, kui tahaks magama jääda, ei öelnud ta talle otseselt halvasti. Samuti jäi talle meelde endine koolivend, kes hüppas aknast alla. See tundus tema jaoks ilusa kujundina. c. Naistega sai Holden hästi läbi. Tal oli isegi oma tüdruk New Yorkis. Lahkudes Pencey erainternaatkoolist ning sõites rongiga alustas ta seal juttu ühe naisterahvaga, kes oli tema koolivenna ema. Ta valetas naisele tema poja kohta, kui see teda kiitis, sest naine oli oma poja kohta ainult head kuulnud. Tegelikult oli poiss teiste lükata ja tõmmata ning täiesti allasurutud isiksusega
Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste
Lähte Ühisgümnaasium Haigus kui metafoor Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendas: Elve Kaldoja Lähte 2011 Haigus kui metafoor Kõigil, kes sünnivad on olemas perioode nii terve inimesena, kuid paratamatult ka haigena. Referaadis ei räägi ma mitte kehalisest haigusest ise, vaid sellest, kuidas kasutatakse haigust kujundina ehk metafoorina. Haigus ei ole ju tegelikult metafoor. Ometigi on peaaegu võimatu leida haigust, millesse ei suhtuta eelarvamustega ning jubedate metafooridega. Kaks haigust on suurejooneliselt ja ühtviisi metafoori väliste tundemärkidega koormatud: tuberkuloos ja vähk. Möödunud sajandil oli tuberkuloos selli...
emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada. Näiteks on keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti iseloomulik selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika (keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude (flöödid ja kellamäng) vastandamine. Samalaadseid kontraste kasutab Tüür ka oma suurteostes, näiteks 3. sümfoonias.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kristjan Raud Referaat Koostaja:Neidy Saar Tartu 2009 Sisukord Sisukord...............................................................................................................2 Sissejuhatus.........................................................................................................3 Elulugu..............................................................................................................4-6 Loomingust........................................................................................................7-8 Lisad.................................................................................................................9-10 Kokkuvõte...........................................................................................................11 Kasutatud k...
ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks - Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada. Näiteks on keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti iseloomulik selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika (keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude (flöödid ja kellamäng) vastandamine. Samalaadseid kontraste kasutab Tüür ka oma suurteostes, näiteks 3. sümfoonias. Orkestrimuusika:
Moodne arhitektuur Elamu Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23 Tallinnas - Chielehaus Arhitekt: Robert Natuse, valmis: 1936 Hoone tellija oli “Eestimaa liikumata varade ekspluateerimise seltsi Koch ja Ko”. Viiekorruseline raudbetoonist ja telliskivist elamuhoone, väljapoolt on vooderdatud klinkerkiviga. Hoone on ehitatud väikesele alale, kahe tänava vahele. Hoone sees on aga peidus aed. Ehitises olevad ruumid on kompaksed ja omavad kõike hädavajalikku. Hoone arhitektuur lähtub Põhja- Saksa tellisekspressionismist (Saksa ekspressionismi haru traditsioonilise tellisarhitektuuri alal) Majale pakub otsest eeskuju üks saksa ekspressionistliku arhitektuuri kuulsamaid näiteid - arhitekt Fritz Högeri kavandatud Chilehaus (1923), selle järgi on Tallinna hoone oma nime ka saanud. Maja on ekspressionistlikus stiilis, seda on näha hoone sümeertilisest kompositsioonist ja mustrilisest müüritisest. Hoone pole ühes tüki...
Allikas: Pärnu Kolledzi Õppeosakond. 2011 Õppekava läbides omandatakse turismitöös olulised üldkompetentsused, sealhulgas kliendikeskne mõttelaad, teenindusvalmidus ja analüüsivõime, probleemide lahendamise, meeskonnatöö, võõrkeelte ja arvutitehnoloogia kasutamise jt vajalikud oskused. 6 2.2. Jooniste vormistamine Järgnev joonis on autori sugupuud kajastav. Kõik perekonnaliikmed on tähistatud erineva kujundina. Vanemad ja lapsed on ühendatud omavahel joontega. Traditsioonilises perekonnas on seitse liiget. 7 Aare Tiia Toraj Sigrid Robert
Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka
JÄTKUSUUTLIK ARENDUS Tunnitöö 1)1972.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist. 2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti kes...
psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. · Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. · Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. · Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. · Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja
Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste
1 Mis on minu arvates kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika Kirikumuusika Kirikumuusika all mõistab kirjutaja esmalt ja kitsamalt kiriklike teenistuste muusikat, veelgi kitsamalt EELK jumalateenistuste ja talituste muusikat ja eelkõige luterlikku koraalilaulmist oreli saatel. Selline arusaamine tekkis nõukogudeaegses lapsepõlves, kui regulaarselt käis kirikus vaid vanaema, ebaregulaarselt (st suurte pühade) ajal vanemad ja laps mitte kunagi. Aga kodus kuulati soome raadiost jumalateenistuste ülekandeid, mis oli esmane kokkupuude kirikumuusikaga ja tekkis tajumine, et see on midagi muud kui ,,tavaline muusika". Vanavanemate juures võeti jõuluõhtul noodivirnast Punscheli Choral- Buch, kust algul mängis vanaema, pärast tema surma sai ise klimberdatud, otsides põnevamaid meloodiaid, koraal...
tema poolt kontrollitavas keskkonnas. Apollo kultuur on aeglane märkama muutuste vajadust ja aeglane ka muutuma siis, kui muutuste vajadus on juba märgatud. Apollo kultuur pakub inimestele turvalisust ja ettearvatavat karjääri. Kokkuvarisemise korral aga selgub, et tavaliselt on turvalisus suurenenud organisatsiooni suunas (stabiilsus) ja vähenenud inimeste võimekuse suunas (efektiivsus). c) Athena kultuur on ülesandekultuur ja seda illustreerib kujundina võrgustik. See kultuur on orienteeritud tööle või projektidele. Mingit lõplikult sobivat juhtimiskava ei eksisteeri - oluline on, et töö saaks tehtud. Kultuur püüab kokku saada sobivaid ressursse, õigeid inimesi organisatsiooni õigetele tasanditele, kellel lastakse oma tööd teha. Reegleid ja protseduure rikutakse kõhklemata, kui see on eesmärgi saavutamise huvides. Mõju baseerub rohkem eksperdivõimul ja on rohkem laiali jaotatud kui teistes kultuurides. See on
tunnetest. Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega
Ilukirjanduslik teos käsitleb elu kogu tema täiuses. Kunstilise kujundi liigid 1. Karakter, tegelaskuju. Kuju all mõtleme pilti, mis me saame tegelasest, jälgides tema iseloomu ja saatust nende ühtsuses. Oma abstraktsed ideed ja üldised moraaliprintsiibid kehastab kirjanik just konkreetsetes tegelaskujudes, nt vabadusvõitluse ideed kehastab Tasuja, Mogri Märt Kitzbergi ,,Kauka jumalas" aga omandikire laostavat mõju inimesele. 2. Looduskirjeldused, -pildid. Looduspildid kujundina annavad võimaluse näidata looduse tajumise iseloomu inimeste, samuti autori enda poolt, nende mõtteid ja tundeid. Nt L.Koidula oma luuletuses ,, Miks sa nutad, lillekene " annab kastepisarais lille poole pöördudes edasi oma isiklikke tundeid ja mõtteid kodumaa saatuse suhtes. Looduskirjeldused kunstilise kujundina täiendavad inimelust antud pilti, suurendavad teose emotsionaalsust ja elulisust. 3
oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas 4 3.2 Kõiksus ja sümbolism Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - KÕIKSUSEGA. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Sõna sümbolism tuleb prantsuskeelsest sõnast symbolisme. Sümbolism on selline kunsti- ja kirjandusvool, mis peab kunsti ülesandeks kujutada tegelikkuse taga peituvaid oletatavaid
Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade
Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade
Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste
eraannetajate ja metseenide toel ning kasvab hästi, ega midagi pole halvasti raha ja inimesi on ju palju. Aga Eestis on nii klimaatiliselt kui geopoliitiliselt olukord erinev meil on pikad talved, pool aastat pimedust ja külmust, mis tähendab seda, et meie meelelaad on hoopis midagi erinevat kui paljudes teistes kohtades. Näiteks on meil seetõttu kokkuhoidmise ja kokkukuulumise vajadus hoopis suurem, kui sojades maades jne. Samuti, näiteks rist Eesti kultuuri kujundina omab ka hoopis laiemat tähendust palju sügavam ja refleksiivse kui ta tegelikult on ordumärgina: Eesti on pidevalt olnud ristteedel... põhi-lõuna, ida-lääs... Eesti on ju ,,väraval" nii religioonide kui kliima 2/5 Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST kui kultuuride mõttes
isegi kangelase nimest pole teada, kas see tõeluses oli Quijada, Quesada või Quijana. Autor ütleb end unustanud olevat, missugusest La Mancha külast don Quijote pärit oli. Milleks taoline müstifikatsioon, autori nii tavatu tagasihoidlikkus? Kõigiti põhjendatud vastuseid on see, mille annavad Avalle-Arce ja Riley: tegelase ja tegevuspaikade määratlematus vastandub nende määratletusele nii rüütliromaanis kui ka pikareskses romaanis, rõhutab kujundina romaani keskset inimvabaduse ja otsingu ideed, romaani sõltumatust varasematest lugudest, legendidest, müütidest. Jah, tõesti, "Don Quijote" ei lähtu mingist varasemast müüdist. Nagu näitab L. Pinski, on Cervantese romaanis originaalsed nii süzeefaabula kui ka süzeesituatsioon. Kusjuures "Don Quijote" süzeefaabula, erinevalt varasematest klassikalistest süzeemudelitest, on nõnda keeruline, et seda hiljemgi keegi pole üritanud matkida
SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Ni...
Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Piia Maria Nahkur Isikutaju Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust
,,Psycho" A.Hichcock poiss tapab oma ema, kuna ei ole nõus et ema abiellub uue mehega. Rahulduse kontseptsioon mitte jääda paigale (ans Rolling Stones), tuleb olla pidevalt liikumises Kontrakultuur sõda, võitlus vastaspoolte vahel Androgüünlus mees lööb lahku naiselikkusest ja lõpuks loobub oma mehelikust identiteedist. 03.04.2009 The Doors (laulja Jim Morrisson) ,,The End" (60-dad) (laulus lubatakse tappa oma isa ja vägistada ema) selgelt Nietzhe käsitluse kujundina dionüüsiline, keeratakse vint üle. Mässuakt oma piiridest välja tulek ja tagasiminek sinna kuhu tuldi ema üsasse. Freud Naudinguprintsiip selle järgimine ja selle poole püüdlemine. Probleem: esiteks nauding pole midagi absoluutset. Nauding on suhteline/kontrast, seisneb pinges ja selle vähenemises. Teiseks on seotud valuallikatega. Samas ka häiret mis takistab inimets naudingut saada. 1.Nõrkus meie keha on piiratud. 2.Loodus annab piiravad seadused. 3
300 häiret, 400 teraapiat, 200 lastele DSM IV teljed I. põhidiagnoos II. kaasuv isiksusehäire v vaimne alaareng III.kehaline haigus, seotud põhiga IV. psühhosotsiaalse stressori tase (1-5) V. üldine funktsioneerimine (1-100) 10. loeng Mõtlemine ja keel MÕTLEMINE mõistete moodustamine, vaimsete elementidega manipuleerimine, organiseerimine, probleemide lahendamine Peirce sümbol on miski mis mõtlemises asendab midagi muud Elemendid esinevad Analoogiliselt kujundina Sümboliliselt mõistete, skeemidena, stsenaariumitena Keel loov, struktureeritud Sümbol keele vorm mida saab kasutada teise asja esindamiseks tähenduslik, osutav, suhtlemiseks mõeldud Piaget: lapsel keel egotsentriline (monoloog iseendaga), areneb kognitsioonidega suhtlemiseks Võgotski: keel ja mõtlemine arenevad koos, keel kohe suhtlemiseks tavamõiste välised tunnused, seosed asja ja sõna vahel
Seoseid võib esitada väga mitmel viisil. i. Kui hulgad ja on lõplikud ja ei sisalda väga palju elemente, siis võib seost määrata lihtsalt temasse kuuluvate elemendipaaride loetelu teel (vt näiteid 1 ja 2). Seost võib kujutada ka tabelina. Seos 1 näites 1 esitub tabelina järgmiselt: A 2 2 3 3 B 2 3 1 5 ii. Kui otsekorrutist × kujutada ristkülikuna, siis seost hulkade ja vahel võime kujutada ükskõik millise kujundina selle ristküliku sees. . iii. Maatriksesitus. Olgu = {1, . . . , } ja = {1, . . . , } ning × . Seame seosele vastavusse maatriksi = (), kus = 1, kui ( , ) ja = 0, kui ( , ) , kus = 1, 2, ... , ja = 1, 2, ... , . iv. Seoseid võib kujutada ka mitmesuguste nooldiagrammide abil. Kui element on seoses iseendaga, siis seda väljendab ringnool algus- ja lõpp-punktiga sama elemendi juures. v. Eespool oli juba mainitud, et seost võib määrata ka sõnaliselt, mingi omaduse või
Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. Taju avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp.
Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks.Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks.
Quijada, Quesada või Quijana. Autor ütleb end unustanud olevat, missugusest La Mancha külast don Quijote pärit oli. Milleks taoline müstifikatsioon, autori nii tavatu tagasihoidlikkus? Kõigiti põhjendatud vastuseid on see, mille annavad Avalle-Arce ja Riley: tegelase ja tegevuspaikade määratlematus vastandub nende määratletusele nii rüütliromaanis kui ka pikareskses romaanis, rõhutab kujundina romaani keskset inimvabaduse ja otsingu ideed, romaani sõltumatust varasematest lugudest, legendidest, müütidest. Jah, tõesti, "Don Quijote" ei lähtu mingist varasemast müüdist. Nagu näitab L. Pinski, on Cervantese romaanis originaalsed nii süzeefaabula kui ka süzeesituatsioon. Kusjuures "Don Quijote" süzeefaabula, erinevalt varasematest klassikalistest süzeemudelitest, on nõnda keeruline, et seda hiljemgi keegi pole
7.Tunnetusprotsessid-psüühilised protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest · Aisting · Taju · Tähelepanu · Mälu · Mõtlemine · Kujutlus · Keel Aistingute läved: ) alumine absoluutne lävi, ) ülemine absoluutne lävi ) Eristuslävi Adaptatsioon- meeleorgani tundlikkuse muutumine Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise Taju omadused: · Püsivus e. Konstantsus · Valivus e. Selektiivsus · Mõtestatus · Kogemuste, hoiakute, emotsioonide mõju · Suunatavus Mälu põhiprotsessid: 1. Meeldejätmine uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel 2. Talletamine uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine 3. Meenutamine mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine 4. Unustamine
Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. 11 Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha
Tizian kujuneb silmapaistvaks alles 1510ndatel aastatel, põgeneb katku eest Veneetsiast Suured altarimaalid Frari kirik , tema kuulus Maarja taevaminek (L'Assunta) Maarja taevamineku puhul õnnestub kunstnikul esimest korda veenvalt kujutada inimese õhkutõusmist (lk.76) Kunstnik kasutab kompositsiooni võtet - ristuvad diagonaalid (ristuvad maarja jalgade all) Teine võte - värvide valik. Kasutab erepunast värvi kolmnurkse kujundina Maksuraha Taevane ja maine armastus väga segase sisuga töö, kus on kujutatud naisakti Aktimaalidest on tuntum Tiziani Urbino Venus Venus paigutatud interjööri Tizian on korduvalt kujutanud taevassetõusmise ja vankrilt allahüppamise teemat Backhor ja Ariade 28.11.2007 Caravaccio Caravaccio biseksuaal (relevant how?) Tapeti kõrtsikakluses
interpreteerida juhuslikult aktiveerunud informatsiooni. Alateadlike soovide hüpotees- Unes leiavad kajastamist ainult egoistlikud vajadused. Ühiskond ei aktsepteeri kõiki vajadusi, need surutakse alateadvusesse. S. Freud. 13. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Aisting on elementaarne meeleline elamus. Tajuteooriad: Teadvustamata otsustuste tajuteooria- Herman von Helmholtz. Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni). Ökoloogiline tajuteooria- James Gibson. Taju ei konstrueeri representatsioone,
) Otsustusmall matkib tegelikku olukorda, eelkõige otsusele jõudmiseks olulist teavet. Nüüdisaegsed otsustusvõtted Otsustusvõte on otsustuskäigus rakendatav menetlus, mis peab aitama jõuda parimale otsusele operatsioonide uurimine otsustamisele kuuluva probleemi terviklik, arvandmeil põhinev läbitöötamine mitme eriala esindajate poolt otsustuspuu- on probleemi lahendamisel kõrvuti ja järjestikku tehtavate otsuste esitamine puud meenutava kujundina eksperthinnang asjatundjate ühisarvamus keeruka probleemi lahendamisel matkimine otsustamise menetlus, kus jäljendatakse probleemiga seotud nähtuse või tegevuse iseloomulikke külgi Kuidas sünnivad õiged otsused? 1. Sisemine autopiloot. 2. Tunded otsustavad kõik. 3. Kõikjal, kus võrreldavaid kogemusi ei piisa, lülita juurde teadvus. 4. Tulevikku planeerides unustame, et aja jooksul muutume. 5. Liiga suur valik teeb otsustamise keeruliseks. 6
tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Tegelikkuse meelelise peegelduse vormid: Aisting – eelab reaalset ärritajat, on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul mõjul meeleorganitele tekkiv psüühiline peegeldus, on meelelise tunnetuse lihtsaim vorm, milles antakse edasi välismaailma algkvaliteedid. Taju – eeldab reaalset aistingut,on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise, nende seostamise olemasoleva kogemusega. Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis-piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidž kui kujutlus Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja
rõõvit tähendab rätsepat või lambaraudu, Vee voonake, järve lambake, kükitas külä tanumin aga konna. Teine stereotüüp on tekstialgus Laut lambaid täis..., mis osutab millegi paljusele, kuid hulgi esinevad lahendmõisted võivad olla väga erinevad: kui lammaste keskel on keraoinas, siis on nad taevatähed (ja kuu), kui lambad on sabatud, siis leivad, kui lauda keskel on läte, siis tähendab lambakari tanguputru (ja läte, st. kaev pudrusilma). Metonüümilise kujundina võivad lammas ja oinas tähendada ka mitmesuguseid villaseid rõivaesemeid (ja lehm jalatseid): Lammas magab lehma maus (sukk pastlas); Hahk lammas, hand küllen (kinnas). Lõunaeestiline algusstereotüüp Tillõkõnõ tallõkõnõ ~ tallukane esineb nõela, õnge vm. väikesi asju tähendavais mõistatustes. Kana on mõistatustes tihti seoses pesa ja munadega, eriti Mõista, mõista mõõru -algulises tsüklis, nt
Idas on üleminekuriitused need, mille käigus see kandub emalt teistesse naistesse. Läänes otseselt selline rituaal puudub. Kui see jääb üle kandmata, siis hakkab mees oma elukaaslast võtma ema aseainena, oodates, et ta hoolitseb, hoiab, kaitseb ja suhtub temasse rohkem emalikult. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. See ema projektsioon on maha võetud ainult siis, kui see anima ei esine ainult ema kujundina, vaid ka muude naiselikkuse vormide läbi (armastatu, tütar, õde vms). Kui 70-aastane professor jookseb oma kaasa juurest ära noore kauni lauljatariga, siis on temast anima võitu saanud. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks ta saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne,
need, mida lisavad vaatajad. Näiteks B.Nijinska "Svadebka" - "Pulmake" I.Stravinski muusikale. Poieetilisel tasandil võib leida viiteid laulatustseremooniale vene õigeusu kiriku traditsioonis. Kuigi Nijinska ei soovinud narratiivselt tööd lahendada ega laulatust kujutada - ta soovis kujutada laulatustseremooniale iseloomulikke protseduure oma lavastuses. Kroon, mida hoitakse selle tseremoonia ajal pruudi ja peigmehe pea kohal, ei ilmu selles töös kordagi, kuid ilmub kujundina pruuti ümbritsevate tantsijate koreograafias I stseenis ja peigmehe puhul II stseenis. Pruudi juuste kammimine (patsi punumine) ja patsi lõikamine on olulised kombetalitused õigeusklikus pulmatraditsioonis (neitsilikkuse kaotamise sümboliseerijana). See element lavastuses on lahendatud trace tasandil - pruudi pea külge kinnitatud 2 pikka paela, mida hoiavad ta sõbrannad on lõpuks punutud pruudi kaela ümber koreograafilises tegevuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
