raamatus on peategelast kirjeldatud. Samuti suutis ta pealtvaatajaid paeluda oma suurepäraste vokaalsete oskustega. Ta esitas iga nooti väljapeetult, diktsioon oli laitmatu, ning iga triller, vibrato ning hingetõmme oli peensusteni välja arvestatud. Tahaplaanile ei jäänud ka kindlasti Vanemuise sümfooniaorkester. Etenduse muutis nauditavaks just orkestri kirglik ja läbimõeldud esitus. Jäi mulje , et orkester hingab ühes rütmis. Iga ritenuto, staccato ning accelerando toimus üheaegselt ja täpselt dirigent Paul Mägi märguande peale. Kahjuks häiris kohati koori malbus ja vaoshoitus. Ootasin midagi enamat. Crescendod mõjusid väga lahjana, kuna sopranid laulsid õrnalt ning dünaamiline liikumine jäi seetõttu vaoshoituks. Õnneks kompenseeris vea meisterlik oskus laulda pianos, mis on tavaliselt kooride suurim nõrkus. Lavakaunistused olid erakordsed ja pilku püüdvad ning kostüümid olid hoolikalt läbimõeldud.
öeldes, ei pakkunud kuulamiselamust. Siiski suutis I vaatus vapustada mind ja ka mõnda teist vaatajat lauljate häälte puhtuse, vapustava tooni ja ka tämbriga. Kui esimeses vaatuses oli suurem roll ka teistel tegelastel, siis II vaatusest alates on ooperi keskmes José ja Carmen. Mina ütleks, et II vaatuse täht oli Escamillo ning tema aaria. Seda oli hea kuulata, sest oli lööv ning mehelik, nii nagu härjavõitlejale kombeks. Orkester mängis selle loo ajal väga palju staccato, ju siis sellepärast, et teha aariat "teravamaks" ja löövamaks. Mida ooper edasi läheb, seda karmimaks ja süngemaks muutub kogu olustik. III vaatus toimub öösel ning silma paistis enamasti Micaela aaria. Kuid pean tunnistama, et III vaatus ei olnud nii metsikult põnev. Aga mulle meeldib öelda, et III vaatus oli IV vaatuse eelmäng. IV vaatus oli kogu loo suur finaalmäng. Kogu koor laulis ning oli meeldiv kuulda puhast ja
Domineerivaks saab keelpillikõla, puhkpillid esitavad soololõike. Puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8 kahene koosseis (Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini. Klaveril paremad kõlaomadused: dünaamika-võimalused, sõltub sõrmepuudutuse tugevusest ja karakterist (legato-seotult, staccato-järsult eraldatult), pedaalid muudavad kõlavärvi (parem - kõlaavarus, pikendab kõla; vasak - kõla pehmemaks, tuhmimaks) Enamkasutatavad vormiskeemid teoste loomisel peale sonaadivormi: Variatsioonivorm - A A1 A2 A3 ... A-teema, A indeksiga teema teisend ehk variatsioon Rondovorm - A B A C A ..., kus A on refrään ja B, C, ....on episoodid A B A - vorm A B C - vorm A B - vorm Vokaalsuurteosed. Luuakse endiselt missasid, reekvieme, oratooriume, passioone, kantaate, oopereid
kõrgemale. Kõriga seotud häälikud · Helilisus/helitus · teenuis/meedia. Eesti keele häälduses fortis/leenis (poolheliline), vastandus tugev/nõrk, väljendub kestuses ja koartikulatsioonis naaberhäälikute mõjul. · Sõna-alguline h. · Õhuvoolu hõõrdumine vastu häälekurde enne foneerimise algust. · Larüngaalklusiil .e. kõrisulghäälik: ö''ö eitus eesti keeles, vene keeles m'm. · Järsk alg: täissulust foneerimisasendisse staccato kõne Artikulatoorne kompleks Ülesanne: kõneproduktsioon resonaatorite akustiliste omaduste kujundamise kaudu ajas Kõnetrakti osad: huuled (labia), hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad (pre-, medio- ja post-palatum), pehme suulagi (velum) ja selle osad, kurgunibu (uvula), neel, kurk,
fortissimo) üksikute helide rõhutamiseks – marcato, forzato, sforzato, fortepiano, > jne meloodia – ühehäälne muusikaline mõte, helide organiseeritud järgnevus meloodiajoonis – helikõrguste liikumise suund, mis moodustab meloodia välise kuju kulminatsioon – kõige suurem emotsionaalse pinge moment meloodia arengus, tavaliselt tõusvas liikumises artikulatsioon – helide omavaheline sidumine või eraldamine (legato, staccato – katkendlikult, staccatissimo, portato) helivaru – kõikide olemasolevate muusikas kasutavate pillide kõige alumistest kõige ülemiste nootideni (välja jäävad need mida inimkõrv ei kuule) diapasoon – ühe instrumendi või hääle ulatus register – diapasoon jaguneb mõtteliselt kolmeks, alumine jne tsooniline kuulmine – see, kuidas inimene kõiki heliomadusi tunnetab enharmonism – sama helikõrgus, mis on väljendatud kirjapildiliselt erinevalt nt gis ja
Oboel on ülekaalus madalad ülemhelid. Oboe perekond: Oboe Oboe D' amore in A (kõlav v.3 madalamalt) Inglissarv in F (kõlab p.5 madalamalt) Ulatus (väise oktavi) b fis3 Oboe registrid: Madal kare, jõuline, puine. mp f Keskmine parim register pika meloodilise liini esitamiseks. p(p) ff Kõrge tervav, kuiv, peenike mp f Oboe ei saa mängida madalas registris vaikselt (sõltub muidugi pillimängijast). Oboe on orkestri primadonna. Lüüriline, meloodiline. Staccato on efektne Inglissarve kõla on melanhoolne. KLARNET On ühekordse lesthuulikuga pill. Sardiinias LAUNEDDA Wales PIBCORN Slaavi kultuurides Zaleika, Brjolka Baskidel ALBOQUEA Leedu BIRBINE Pilli eelkäijaks oli Euroopas CHALUMEAU J.C. Denner 1675 (esimene täiustaja) 1691 klarneti sünniaasta. Jälje jättis Böhmi süsteem (klapid) Klarneti perekond: Pikkoloklarnet in Es Klarnet in B, in A Bassklarnet in B Ulatus: (väikse oktavi) e a3 (Klarnet in B kõlab s
Vana kindlus - mahajäetud maja, süngetes värvides. Tüleriiaed - kiired, kõrged jooksud, võimeneb. Härjavanker - võimas, madal, nagu kellamäng. Jalutuskäik. Munast koorunud kanapoegade ballett - hästi kiire, kõrge, natuke logisev, nagu suur kädin. 2 juuti: rikas ja vaene - algab madalalt (rikas), on ka sünkoope, siis vaene (kõrge), hiljem kõrgem, ühtlane tempo, vaene ja rikas koos - võitlus, võimas. Jalutuskäik tantsuline. Limoges' turg - turunaiste vaidlus, hästi kiired staccato ti-ti-d, kõrge, teises käes jooksud. Katakombid. hästi aeglane, akordid kõrgemalt madalamale, vaiksem, jälle valju...Jalutuskäik - minimalistlik, üks käsi rahulikult, teine vaiksed värinad. Majake kanajalgadel - hakkab järsult, madalalt, võimsalt, kiirelt, jooksud, nõid luuaga. Kiievi väravad - rahulik, kõrgem+madal, vali, vahepeal hästi rahulik ja ainult kõrge, äkitselt valjuks ja kiireks. Aleksandr Borodin (1833-87). Andekas keemik ja väga suur muusik
´´Tüleriiaed´´ - kiired, jooksud, muusika võimeneb. ´´Härjavanker´´- võimas, madal, nagu kellamäng.Vahepeal ´´Jalutuskäik´´. Munast koorunud kanapoegade ballett - hästi kiire, kõrge, natuke logisev, nagu suur kädin. 2 juuti: rikas ja vaene - algab madalalt (rikas), on ka sünkoope, siis vaene (kõrge), hiljem kõrgem, ühtlane tempo, vaene ja rikas koos - võitlus, võimas. Jalutuskäik tantsuline. Limoges' turg - turunaiste vaidlus, hästi kiired staccato ti-ti-d, kõrge, teises käes jooksud. Katakombid. hästi aeglane, akordid kõrgemalt madalamale, vaiksem, jälle valju... Jalutuskäik - minimalistlik, üks käsi rahulikult, teine vaiksed värinad. ´´Majake kanajalgadel ´´ - hakkab järsult, madalalt, võimsalt, kiirelt, jooksud, nõid luuaga. ´´Kiievi väravad´´ - rahulik, kõrgem+madal, vali, vahepeal hästi rahulik ja ainult kõrge, äkitselt valjuks ja kiireks. Pidulik, suursugune, kõrvuti kurvameelse vene kirikuviisiga
väga keerulised: partnerite jalad põimuvad, hoitakse lähedast kehakontakti. Tango alusaastatel võis mehi sageli näha Argetina kõrvaltänavatel keerulisi figuure harjutamas, et daamidele muljet avaldada. Nagu kõik tantsud, on ka tango aastate jooksul mitmeti teisenenud. Muusika põhirütm on muutunud habanerast milongaks. 1930ndate keskel tõi Saksa tantsija Freddie Camp tantsu põhjaliku pöörde ,lähenedes rütmile jõulisemalt. Tema uuendus on saanud tuntuks staccato nime all. Viimastel aastatel on sellega mõnevõrra liialdatud, kuid see ei mõjuta neid, kes õpivad tantsu algtasemel. Tantsu iseloom on ainulaadne. See ei vooga nagu enamik kehakontaktis tantse, kus iga samm sulandub järgmisega ja keha liigub sujuvalt. Tangos astutakse iga samm nagu kõndides. Tangol on kolm tähtsamat iseloomujoont. Esiteks on tantsuvõte lähedasem: mees võtab partneri ümbert parema käe ja käsivarrega rohkem kinni. Teiseks tõstetakse jalad
- v- v - v - v Regivärsi rütmilist monotoonsust püütakse elavdada korduste ja lisakiilsõnade või kiilsilpidega. Eriti meestelauludes leiame lisasõna "aga": "Kahe-aga-jalgane kassikene". Sõnasilbistatistika põhjal avastati sõnapaigutuse kohta nn. paisumise (raskenemise) seadus. Pandi tähele, et raskem sõna esineb sagedamini värsi lõpul kui algupoolel. Esimene värsipool lauldakse n.-ö. rohkem staccato, teine pool rohkem legato. 5 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 Skandeerimine. Luulekeelel on erinev meloodilisus proosast. Rütm jaotab teksti osadeks, mis alati ei lange kokku süntaktilise liigendusega. Rütm tingib ka värsi sõnastust ja silpide paiknemist. On tõenäoline, et juba luule tekkimisest peale oli lauludel
põimuvad, hoitakse lähedast kehakontakti. Tango alusaastatel võis mehi sageli näha Argetina kõrvaltänavatel keerulisi figuure harjutamas, et daamidele muljet avaldada. Nagu kõik tantsud, on ka tango aastate jooksul mitmeti teisenenud. Muusika põhirütm on muutunud habanerast milongaks. 1930ndate keskel tõi Saksa tantsija Freddie Camp tantsu põhjaliku pöörde ,lähenedes rütmile jõulisemalt. Tema uuendus on saanud tuntuks staccato nime all. Viimastel aastatel on sellega mõnevõrra liialdatud, kuid see ei mõjuta neid, kes õpivad tantsu algtasemel. Tantsu iseloom on ainulaadne. See ei vooga nagu enamik kehakontaktis tantse, kus iga samm sulandub järgmisega ja keha liigub sujuvalt. Tangos astutakse iga samm nagu kõndides. Tangol on kolm tähtsamat iseloomujoont. Esiteks on tantsuvõte lähedasem: mees võtab partneri ümbert parema käe ja käsivarrega rohkem kinni. Teiseks
Kui etenduses kogu aeg kasutada sünkroniseeritud arusaamu, siis võib lavastus viia ibava ja etteaimatava tulemuseni. DÜNAAMILISTE KVALITEETIDE KOLLEKTSIOON (spetsiifilised kvalitatiivsed tegevused) 7 dünaamilit tegevust, mida kasutatakse variatiivselt ja millest igaüks annab tantsule oma värvi: 1. PULSING. Annab löögi (beat) ja korrapära (regularity). Pulss toimib ükskõik millises valitud liikumises . Kõnnis, Twistis, hüpetes... 2. VIBRATION. See on staccato-liikumine- erutav, raputav, väike. Tavaliselt toimub see keha perifeersetes piirkondades, kuid ka vibreeriv KÕND, KEHA KESKOSA VÄRISTAMINE, ÕLGADE VIBRATSIOON "kõnelevad" millestki. 3. SWING. Tavaliselt koosneb "kukkumisest (Langemisest)ja tõusmisest". Võid "Kiikuda" alla põrandasse, kuid ka "Kiikuda" hüpesse. Swing annab liikumisele "momentumi" -hetkelise peatumise ülemises või alumises liigutuse faasis. 4. SUSTAINED
impressiivsemaid. Verdi taotluste ja tinglike ooperitavade vahelised vastuolud, milliseid selles ooperis veel osati leidub, ilmnevad kõige kujukamalt leedi partiis. III vaatuse duetis ja uneskäimise episoodis avab Verdi seevastu Macbethide võika fanaatilisuse ning hirmust ja kahetsustundest muserdatud naise traagika sügava elamuslikkusega. Ooperi kolmandast kesksest tegelasest kooridest on eriti haaravad soti pagulased, mõrtsukate triviaalne koori-staccato ning spetsiaalselt Pariisi lavastuse jaoks kirjutatud ülev võidukoor. Libreto koostamise ja muusika loomise kõrval tungis Verdi ka lavastuslikesse küsimustesse. Uurides nägemuste kujutamise tehnilisi võimalusi, saatis ta vastava järelepärimise Londonisse, tellis sealt kostüümide eskiisid, tutvus üksikasjaliseit soti ajalooga, soovitas teatril võtta kasutusele Itaalias uudiseks olnud laterna magica jne. Macbethi osatäitjale Felice Varesile
Still another type of downturn occurred within the black populace in economic progress. In 1962, the income of a black family had slid back to 74 percent of that of a similarly educated white family. By Davies' argument, the most illuminating as- pect of this 74 percent figure is not that it represented a long-term increase in pros- perity from prewar levels, but that it represented a short-term decline from the flush levels of the mid-1950S. In 1963 came the Birmingham riots and, in staccato succession, scores of violent demonstrations, building toward the major upheavals of Watts, Newark, and Detroit. In keeping with a distinct historical pattern of revolution, blacks in the United States were more rebellious when their prolonged progress was somewhat cur- tailed than they were before it began. This pattern offers a valuable lesson for would-be rulers: When it comes to freedoms, it is more dangerous to have given for a while than never to have given at all
nii palavikuga kui ka palavikuta. Ravi: hapniku andmine, haiglas või perearsti poolt (oletatava) tekitaja vastu välja kirjutatud antibiootikumid, ß-sümpatomimeetikumide inhaleerimine, mükolüütikumid, vajadusel palaviku langetamine. d) Läkaköhahoog Imikueas mõnikord ohtlikult kulgev, algab nohu, bronhiidi, köhaga. Aja jooksul köha suureneb, tekib enamasti öösiti, 1–2 nädala pärast hakkab esinema hooti. Äkki tekkiva staccato (katkendlik) köhaga kaasneb keele suust väljaajamine, tsüanoos, inspiratoorne striidor, rögaeritus. Tekkevõimalus ka pärast vaktsineerimist, kuid sel juhul kulgeb leebemal kujul (enamasti jääb läkaköhana märkamata). Ravi: lapse süllevõtmine, rahustamine, vajadusel rahusti andmine, hapnik, apnoega vormide korral intubeerimine ja kunstlik hingamine. e) Bronhiit, bronhioliit Esineb esimesel kolmel eluaastal bronhide limaskesta tugeva turse ning eriti tiheda lima erituse
annaabi.ee 
