Referaat erinevatest tantsustiilidest (1)

Võistlustants
Võistlustants ehk tantsusport on spordiala , kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss , tango , Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tšatša, rumba , Paso doble ja džaiv.
Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus . Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast , mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng.

Ladina-Ameerika tantsud

Samba

Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil , mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Samba jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda.

Cha-Cha

Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Eriti populaarne oli cha-cha-cha 1950-ndate paiku, praegu seltskonnapidudel seda eriti palju ei mängita-tantsita. Võistlustantsuporgrammi on ta aga jäänud ja seal ka tublisti arenenud. Cha-cha-cha´d õpetatakse ladina tantsudest üsna esimeses järjekorras, sest seda on lihtne tantsida muusikasse ja algajal kerge omandada.

Rumba

Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Rumbas peitub väga palju tundeid ja hästi tantsivad seda tantsu just need, kes oskavad rumba romantilist tunnetust edasi anda.

Paso Doble

Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Paso doble peaks kuulu järgi pärinema Hispaaniast, aga tegelikult sellest tantsu Hispaanias ei tunta. Paso dobles on küll sugemeid hispaania rahvatantsust ja flamenkost, kuid samas kirjeldab ta härjavõitlust ning arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks.

Jive

Dzaiv (inglise k Jive) on Ameerika päritolu tempokas tants, mida liigitatakse Ladina-Ameerika tantsude hulka. Dzaiv pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosa mustanahaliste seast. Euroopas kirjeldas dzaivi esimesena Londoni tantsuõpetaja Victor Silvester aastal 1944. Dzaivist on välja kasvanud swing, boogie -woogie, b-bop, rock'n'roll, twist , disco ja hustle.
Standardtantsud

Aeglane Valss ja Viini Valss

Valss pärineb ilmselt Saksamaalt, juba 1700-ndate lõpus oli see tants populaarne Saksamaal ja Austrias . Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud - praegu loetakse põhiliseks stantardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Alguses oli valss aeglane tants, kuid XIX sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad välja kiirema tempoga valsi , mida tänapäeval teamegi viini valsi nime all. Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi - aeglast ja viini valssi. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude aluseks, mõned arvavad , et aluseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Viini valssi õpivad ka juba algajad tantsijad , kuid kuna see on kiire tants ning nõuab paari head koospüsimist, on seda vahel raske omandada.

Tango

Algselt Argentiinast pärit tango erineb oma temperamendi poolest kõigist teistest standardtantsudest ning arvatakse, et ta sarnaneb kõige enam ladinaameerika tantsudega. Tango on tugeva rütmiga, energiline tants. Argentiinas arvatakse, et tangot ei saagi tantsida väljaspool tema õiget kultuurilist tausta , sest siis kaotab tants oma tegeliku loomuse. Paraku on tänapäevane võistlustants igati üks suur segu paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel esitatav tango saanud oma näo Euroopas, mis erineb paljuski tangost, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas.

Foxtrot

Fokstrott ehk inglisepäraselt foxtrot on pärit eelmise sajandi alguse Ameerikast. Otseses tõlkes tähendab sõna "foxtrot" rebase sörki, kuid kas just rebase jooksu järgi ka tants oma nime sai, pole kindel. Mitmetes maades peetakse fokstrotti standardtantsude aluseks ning seda õpetatakse ka ühena esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive.

Quickstep

Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants . Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski.
Võistlustants Eestis
Eesti Tantsuspordi Liit
Eesti Tantsuspordi Liit (ETSL) on vabariiklik spordialaliit, mille tegevuse aluseks on võistlustantsuga tegelevate tantsuklubide tegevuse koordineerimine ja tantsuspordi arendamine Eesti Vabariigis. Liit on asutatud 23.novembril 1991. aastal ja käesoleval hetkel koondab ETSL endas 41 liikmesklubi üle Eesti. Liidu põhieesmärkideks on tantsuspordi arendamine tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel, tervislike eluviiside propageerimine läbi tantsuspordi riigi elanikkonna hulgas, tantsuspordi kandepinna laiendamine, sportliku taseme tõstmine ja sportimiseks, võistlemiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes.
Võistlustantsu klubid Eestis:
Danceland Võistlustantsuklubi lastele, Esperanza Tantsuklubi, Kreedo Dance Eduard Korotini Tantsuklubi, Kristine Esko-Veskimäe Tantsukool NOVE Tantsusport, Laguun Tantsukool, Mambo Tantsuklubi, Revalia Tantsuklubi, Sinilind Tantsuklubi, Stiil Tantsuklubi, Tango Tantsuklubi, Kee Tantsuklubi ja Taela Tantsukool.
Hip-Hop tants
Hiphoptants on hip- hopi nimelise muusikastiili järgi tantsitav tants, mis kujunes välja eeskätt Põhja-Ameerika suurlinnade tänavatel. See tants võib sisaldada küllalt keerulisi akrobaatilisi trikke, kuid lisaks liigutustele peetakse oluliseks ka tantsija hoiakut ja suhtumist . Levinud on kahe tantsija duellid, kus võisteldakse osavuses ja väljendusrikkuses. Hiphoptants on tänaseks kokku sulatanud mitmeid erinevaid stiile. On tavaks eristada nn vana kooli (old school) ja uue kooli (new school) hiphoptantsu. Hiphoptantsu samme on kümneid, võib-olla ka sadu, nad tekivad, levivad ja vajuvad unustusse tänavatel ja klubides, osalt ka muusikavideotes.
Hip-Hopi peamisteks komponentideks on R&B, popping ( electric boogie), MCing, DJing, graffiti art, beatboxing ja breakdancing. Tantsustuudiod ja spordiklubid õpetavad hiphop-tantsu nime all tantsu, mis sisaldab hiphopi tüüpilisi samme ja liigutusi, kuid milles puudub tänavatantsule iseloomulik improvisatsiooniline ja emotsionaalne element. Rahvusvaheline Tantsuorganisatsioon IDO korraldab hiphoptantsu võistlusi.
Hiphoptantsuga tegelevad tantsustuudiod Eestis:
JJ-Street, DanceAct, D.r.e.a.m. Studio , XLS Tantsustuudio , Semiir, Error Stuudio, Tähtvere Tantsukeskus, VAT tantsustuudio ja veel mitmed teised tantsustuudiod.
Break Dance
Breiktants (Break Dance) on tantsustiil, mis on välja arenenud 1970’ date lõpul USA’s. On võimalik, et see tantsustiil pärineb “Lindy hop” ja ka “Charleston” stiilidest. Breiktantsus paljud liigutused on inspireeritud Kung -Fu'st, teistest võitluskunstidest, akrobaatikast ning erinevatest tantsustiilidest.
Break oli algselt kõige intensiivsema trummirütmiga osa helisalvestisest, millele tantsijad reageerisid kõige energilisemate ja väljendusrikkamate liigutustega . DJ-d (esimeste hulgas Kool Herc) hakkasid kahelt plaadilt muusikat kokku miksima nii, et break-osa sai pikem ja võimaldas pikemat ja keerukamat tantsu. Kool Hercilt pärineb ka termin b-boy/b-girl, kus b tähistab breaki.
Los Angelesist pärineb selline liikumine nagu locking , mille leiutas Don Campbell , lisades kohalikule rahvalikule tantsule funky chicken keha ja käte plastilised jõnksud. Campbelli grupp The Lockers tõi kasutusse sellised liikumised nagu lock, points , skeeters, scooby doos , stop n'go, which- away , fancies. Jäsemete kiire liikumine vaheldus järskude pausidega. Sam Soloman tõi kasutusele poppingu, mis on järsk lihaste kokutõmme käsivarrel, kaelal , rinnal ja jalgadel, luues mulje kiirest tõmblusest. Sama üldnimetuse alla mahuvad ka boogaloo, strut, dime stop, wave , tick, twisto-flex, slides . New Yorkis sai sellise tantsu hüüdnimeks electric boogie, Los Angeleses pop-locking, Richmondis roboting, San Franciscos Chinese strut.
Algselt kujutasid b- boys / girls , Brooklyn uprockers ja lockers endast erinevaid tantsustiile erineva muusika , riietuskoodi ja terminoloogiaga. Ühiseks jooneks oli improvisatsiooniline ja võistluslik element ning tantsimine pealtvaatajate/võistlejate ringi keskel.
Saksa breikarit Stormi (kodanikunimega Niels Robitzky) peetakse Saksa ja kogu Euroopa breiktantsu (B-boying) vanaisaks. Ta oli Euroopa breiktantsu taaselustaja 1980-ndatel ning on sestpeale tegutsenud aktiivselt nii ala propageerija kui tunnustatud esinejana üle maailma. Algselt ehk eelkõige alternatiivsema popkultuuri nähtusena eksisteerinud breiktantsust on tänu tantsijatele nagu Storm saanud tõeline kunstivaldkond, milles kombineeritakse visuaalkultuuri erinevaid nähtusi, muusikat ja kaasaegset tantsu.
Battle of EST on Põhja-Euroopa üks tugevaima tasemega tänavatantsuvõistlus, mis on toonud Eestisse võistlema palju andekaid tantsijaid ja mitmeid maailmakuulsaid breigimeeskondi. Battle of EST'i on korraldatud 10 korda Eesti Breiktantsu Liidu ja Tallinna Tantsuakadeemia poolt. Viimati toimus see 2010. aastal Tartus Vanemuise kontserdisaalis.
Break tantsuga tegelevad tantsustuudiod Eestis:
Deep Freeze Break-tantsu trupp, Break Beats Break-tantsu trupp, Knightstyle Crew Breiktantsu klubi, D.r.e.a.m. Studio ja Zenter Breiktantsu klubi.
Ballett
Ballett on koreograafial põhinev lavateos , mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Ballett kujunes välja Prantsusmaal.
Eesti balleti ajalugu
Nõukogude okupatsiooni periood
Nõukogude võim katkestas Eesti kokkupuuted moderntantsu arenguga. Sel ajal olid lubatud žanriteks klassikaline ballett, eelkõige jutustavas laadis; rahvatants , mille viljelejad järgisid lavatantsu põhimõtteid ja stiili; ning varietee, mis balansseeris lubatu-lubamatu piiril - sageli eksperimenteerisid koreograafid seal pisut ka vormiga, loomulikult antud žanri piires.
Nõukogude okupatsiooni algaastatel oli valdavaks suundumuseks luua koreograafiat etnograafilistele teostele ning sel perioodil valmisid ka eesti esimesed oma balletid - Eduard Tubina "Kratt" (1943) ja Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1948). Tuntumad tantsijad-solistid sellest ajajärgust olid näiteks Helmi Puur (1933) ja Udo Väljaots (1916-1979).
1950. lõpus ja 1960. alguses oli "Estonia" teatris moodustunud tantsutehniliselt tugev trupp ja akadeemilise klassika kõrval oli oluline koht ka kaasaegsemal balletiloomingul. Ballettmeistrid otsisid uusi väljendusviise, keskendudes tantsulisele sümfonismile ning püüdsid lisaks klassikalisele vormile eksperimenteerida plastiliste kujunditega, et avada inimtunnete sügavust.
Kaheksakümnendate aastate eesti balleti tugevatest külgedest tuleb esmajärjekorras esile tõsta mitmekülgsust, omanäolist repertuaari ning tugevaid ja originaalseid koreograafilisi lahendusi, mida hinnati ka väljaspool Eestit.
Taasiseseisvumine ja tänapäev
Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse.
1991. aastal loodi Eestis esimene eraballetikool Fouetté, mis lisaks erialalisele haridusele pakkus oma õpilastele võimalust omandada ka üldharidus. Aastatel 2000-2002 oli noortel koolilõpetajatel võimalus töötada rahvusvahelises tantsuteatris "Noor Eesti Ballett Fouetté", mille tegevus jäi küll lühikeseks, kuid silmapaistvaks nii kohapeal kui väljaspool Eestit. Tuntuim nimi sellest teatrist on Mari Savitski (1982), kes on esindanud Eestit Noorte Tantsijate Eurovisioonil ning võitnud mitmeid tantsukonkursse. 1994. aastal loodi esimene moderntantsukool - Fine 5 Tantsukool, mille tegemistes on vähemal või suuremal määral osalenud enamus Eesti kaasaegse tantsuga seotud inimestest.
Eesti Rahvusballett

Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Kuigi siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett- pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood , lavastas Nina Smirnova. 1918 asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei , Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” ( koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused.
Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag , Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla , Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren , Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel , Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal.
Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti Tantsuagentuuri Tantsukoolis, Noor Ballett Tantsukoolis ja veel mitmetes balletistuudiotes.
Moderntants
Moderntants kasvas küll välja klassikalisest balletist, kuid on siiski omamoodi pungilik vastuhakk reeglitele, kompositsioonile, sammukombinatsioonidele ja kehahoiakukaanonitele.
Tänane moderntants on sümbioos tantsust, näitlemisest, muusikast, vaikusest, verbaalsest tekstist ja häälitsustest. Christina Ciupke ja Mart Kangro „Winners versus Losers” näitas, et see võib olla ka psühhoanalüüs ja katarsis , tõsine võidujooks ja kaotamine. Etendust mängiti märtsis Eestis ja 9.-11. aprillini tantsitakse Berliini publikule.
Moderntantsu loojaks oli Isadora Duncan, kes rõhutas liigutuste voogavust ja graatsilisust. Duncani loomeviisi aluseks oli isiklik, inimese sisemusest väljakasvav liigutus , mis toetus emotsionaalsele kogemusele ja tinglikule formaalsele liikumisele. Jäsemete asetus ja nende loodav kujund olid vähem tähtis kui tantsija hõivatus liikumisega.
Moderntants Eestis
Nõukogude võimu ajal moderntants Eestis areneda ei saanud. See oli keelatud, nagu enamik „lääne maailma pahesid”. Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi ohtralt uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse.
1991. aastal tekkis taasiseseisvunud Eestis Saima Kranigi eestvedamisel tantsutrupp Nordic Star . Eestit külastanud moderntantsu õpetajad seadsid erineva taustaga tantsijatele paar tollal Eestis uuenduslikuna tunduvat lavastust.
Moderntantsutrupi Nordic Star viiest liikmest loodi 1992.aastal tantsuteater Fine 5. Nende eesmärgiks oli leida oma liikumise ja mõtete keel läbi erinevate improvisatsiooni- ja tantsutehnikate. Fine 5`i iseloomustas tantsijate kõrge tantsutehniline tase ning eripalgeline liikumine. Trupi loominguliseks liidriks sai Rene Nõmmik, kes on loonud suurema osa Fine 5 tantsuseadetest. Ta on kajastanud tantsus ühiskonda, ja nagu kunstnikud ikka, ka iseennast puudutavaid teemasid , ning leidnud tunnustust erinevatelt konkurssidelt. 1994. aastal loodi samanimeline tantsukool, mille tegemistes on vähemal või suuremal määral osalenud enamus Eesti kaasaegse tantsuga seotud inimestest. Koolis õpetatakse moderntantsu, kaasaegset tantsu ja improvisatsiooni. Samuti kaasatakse kooli tegevusse õpetajaid väljaspoolt Eestit.
Raido Mägi ja Merle Saarvat on Viljandi Kultuurikolledžis tantsueriala lõpetanuna seal tänaseini tantsutudengeid õpetavad inimesed, kes on mõjutanud Eesti tänast tantsukunsti. Nemad on toonud Eesti tantsuellu eksperimenteerimise kehaga , erinevate materjalide ning liikumistega. Neile on iseloomulikud julge mõtlemine ning uuenduslikud ideed, mis kõige paremini avalduvad improvisatsioonilistes ja vabatantsu etendustes .
Kõige laiaulatuslikuma kõlapinnaga on festival Evolutsioon . See on Baltimaade kaasaegse tantsukunsti esindusüritus, mis toob vaatajateni mitme riigi parimad nüüdis- ja moderntantsijad. Traditsiooniliselt tuuakse igal aastal Eestisse tunnustatud koreograafe.
Idamaine tants – kõhutants
Kõhutants pärineb Lähis-Idast, sh. Egiptus, Türgi, Liibanon , Saudi Araabia , Põhja-Aafrika jne. Tants on levinud samuti Kesk-Aasias ning nomaadikultuurides (beduiinid ja mustlased ). Kõhutants on improvisatsiooniline tants, millel ei ole rangeid reegleid ega piiranguid. Tantsutunni eesmärk on õppida oma keha tundma hoopis uuest aspektist ning avastada enda jaoks mõnus liikumisvõimalus.
Kõhutantsus kasutatavad liikumised on täiesti kehaomased ning treenivad kogu keha üldiselt. Pehmed ja lainetavad liigutused annavad lihastele ja liigestele kerge koormuse ning samal ajal vabastavad neisolevatest pingetest. Väristused, löögid ja jõulisemad liikumised aga annavad rohkem koormust. Õpitakse erinevaid liikumisi muusikasse kombineerima. Tunnis kasutatakse peamiselt araabia pop- ja traditsioonilist muusikat. Kõhutants on suurepärane treening igale naisele: see on lõbus, loominguline ja kasulik ning aitab lõdvestuda ja veidikeseks eemalduda argielu stressist .
Kõhutants Eestis
1984. aastal alustas Pille Roosi india klassikalise tantsu ning 1996. aastal idamaise tantsu õpingutega. 1996. aastal tegutses Pille Roosi juhendajana Võimlemisklubis Piruett kasutades tunnis erinevaid idamaise päritoluga tehnikaid. 1998. aastal hakkas Iris Frolov juhendama idamaise tantsu trenne Võimlemisklubis Piruett, Juta Rahkema Tartus ja Monika Kesper Tantsustuudios Amrita. 2000. aastal juhendas Mai-Liis Maasaar idamaise tantsu trenne spordiklubis Salong Stuudio 99, Anu Eha tantsustuudios Sudio La Ronda ja Juta Rahkema Võimlemisklubis Piruett. 2006. aastast on Pille Roosi, Iris Frolovi ja Merike Taali poolt asutatud Kultuuriühing Nordic Sun korraldanud Eestis idamaise tantsu festivale.
Aja möödudes kogus idamaine tants tuntust üle Eesti ning tegutsemist alustasid Eesti esimesed tantsutrupid Zahira ja Callista . Zahira trupile panid aluse Pille Roosi, Iris Frolov, Liina Remmelg ja Ulvi Korjus. Callista tantsuturpi lõid Mai-Liis ja Mari- Leen Maasaar ning Monika Kesper. 2000. aastal liitusid Callista rühmaga Anu Eha, Angela ning aasta hiljem Ines Karu.
Eestis on õppimiseks väga palju võimalusi – nii suuremates kui väiksemates linnades leiab mitmeid kohti, kus saab idamaist tantsu harrastada. Väga eriline on see, et kõhutantsu õpetatakse ka väiksemates Eesti paikades. Lisaks on väga aktiivne suhtlus rahvusvaheliselt kuulsate tantsijatega - suuremad stuudiod kutsuvad pidevalt välismaised artiste, õpetajaid ning lauljaid oma teadmisi jagama .
Tantsuklubid, mis tegelevad idamaise tantsuga:
Beledi kõhutants, Saida kõhutantsukool, Ines Dance, Belly Dance jm.
ModyDuo
Allikad
http://www.tants24.ee/index.php?page=46
http://www.dcstiil.ee/voistlustants.php
http://www.dancesport.ee/index.php
http://www.hot.ee/tantsuabc/ajalugu.html
http://www.tants24.ee/index.php?page=59
http://tants24.ee/index.php?page=39
http://et.wikipedia.org/wiki/Hiphoptants
http://tants24.ee/index.php?page=53
http://www.freeflowstudio.eu/?page_id=457
http://www.tants24.ee/index.php?page=61
http://www.weekend.ee/?lk_id=1&uudis=1618
http://www.tantsuakadeemia.ee/et/uudised/eesti-breiktantsu-liit-ja-tallinna-tantsuakadeemia-esitlevad/
http://et.wikipedia.org/wiki/Ballett
http://miksike.com/docs/referaadid2005/ballett_kadry123.ht m
http://www.opera.ee/49603
http://ballett.ee/et/eesti-ballett/ajalugu/157--noukogude-okupatsiooni-periood
http://ballett.ee/et/eesti-ballett/ajalugu/158-taasiseseisvumine-ja-tanapaeev
http://www.tants24.ee/index.php?page=44
http://www.estonica.org/et/Kultuur/Tantsukunst/Moderntants_t%C3%A4nases_Eestis/
http://www.tants24.ee/index.php?page=41
http://www.inesdance.com/et/ines_dance/kohutantsu_trenn/kohutants_eestis
Referaat
Erinevad tantsustiilid