?????????????? ????? ?????? 10.R klass Meditatsioon Psühholoogia referaat Juhendaja:????? ????? 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. MILLEKS MEDITEERIDA?............................................4 2. MEDITATSIOONITEHNIKAD........................................5 3.ABIVAHENDID MEDITEERIMISEKS.............................6 3.1.Mantra...................................................................
Meditatsioon Triin Pajanen Meditatsioon on üks teadvuse vorme. Meditatsioon on erinevate tehnikate rakendamine meie meelte vaigistamiseks ning neutraalsele kanalile lülitumiseks, kus teadvus keskendub meie igapäevastest mõtetest ja muredest vabale sisemisele reaalusele ning olemusele. *Mis on meditatsioon? Meditatsioon annab meile rahutunde, vaigistab liigsed emotsioonid, teeb meid sensitiivsemaks, valvsamaks, intuitiivsemaks ning vaoshoitumaks. Järjepidev mediteerija kogeb sügavat sisemist rahu ja õnnetunnet. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad
Meditatsioon Merilin Talimaa 11.klass Meditatsioon · Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis jm) · Viiakse läbi isiklikult · Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) · Rohkelt meditatsioonitehnikaid · Tegeletud juba antiikajast saati · Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi · Abivahenditena kasutatakse erilisi hingamistehnikaid
Meditatsioon 1 Sisukord: 1. Mis on meditatsioon? lk 3 2. Meditatsioon erinevates religioonides lk 5 *Budism lk 5 *Taoism lk 6 *Sufism lk 7 *Hinduism lk 7 *Lääne Traditsioonid lk 8 3. Miks mediteerida? lk 10 *Füüsilised kasutegurid lk 10 *Vaimsed kasutegurid lk 11 4. Kasutatud kirjandus lk 13
Budistlik meditatsioon Mediteerimisest üldiselt: Ladina keeles meditatio Vaimne praktika Sisekaemus Mediteeritakse istudes Erinevates koolkondades erinevad tehnikad Jälgitakse traditsioone ja õpetaja juhiseid Ühismeditatsioonid ja ka üksinda Budistlik meditatsioon tee meelerahu ja ületava mõistmiseni Arendatakse meelerahu, lõdvestumist, ühte suunatud keskendumist, südamlikku sõbralikust, kaastunnet, heaolutunnet Et saada valgustatuks, vabastada lõplikult meeled ja jõuda nirvaanasse Suunatakse tähelepanu mõnele objektile Budistliku meditatsiooni abivahenid Mantra Mandla Hingamistehnikad (nt pranayama) Kehaasendid (nt asana) 8-osaline tee Saavutatakse mediteerimise teel ja lõpptulemuseks on jõudmine nirvaanasse
Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) Vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt)
hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel. Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt).
4. Inimese olemuseks on hing, mitte keha, kuna kogu meie substantsi olemus seisneb mõtlemises. 5. Kuna inimene ise ei ole täiuslik, siis ei saa Descartese arvates olla täiusliku idee allikaks inimene ise, vaid selleks peab olema mingi täiuslikuma loomuse poolt. Samuti kuna me ei ole kõiketeadjad ja lõputud ning ei saa teadmisi omandada vaid iseendalt, peab oleme mingi täiuslikum olevus. Descartes I Meditatsioon Antud peatükk räägib arvamustest ning sellest, kas neid saab või tuleb kahtluse alla seada ja miks. Autor väidab, et keerulisi teadmisi nagu seda on füüsika astronoomia, meditsiin ja paljud muud teadmised on igati kainele mõistusele kahtlased, kuna igaüks on võimeline leidma midagi, millele on võimalik vastu vaielda. Seevastu lihtsad ja loogilised teadused nagu aritmeetika ja geomeetria ning muud on igati usaldusväärsed, kuna mis olekus me ka ei oleks on kaks plus kaks
Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Tekstide paremaks mõistmiseks olen eelnevalt kasutanud erinevaid õpimeetodeid. Kõige enam olen üldiselt kasutanud alati olulise allajoonimist, kuid harvematel juhtudel olen kasutanud ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. 1b) Minu jaoks oli täiesti uueks tekstide tõlgendamise tehnikaks hermeneutiline ring. Kuigi sain sellest tehnikast kerge ülevaate, ei tundu see olevat siiski tehnika, mida hakkan tulevikus kasutama. Kuigi eelmises osas ei maininud ma järgnevaid tehnikaid: teksti liigendamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsio...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte.................................................
Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud,
TEADVUSE SEISUNDID psühholoogia referaat TEADVUS Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist (1).Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud se...
Kagu-Aasiast. Lääne usunditest erinevad need eelkõige inimesekesksuse poolest, seepärast on need õpetused tänapäeval ka stressirohkes läänemaailmas laialt levinud. Mis on tähtsamate idausundite hindiusmi, budismi, konfutsianismi ja taoismi põhilised sarnasused ja erinevused? Hinduismil ja budismil on üpris palju sarnaseid jooni, kuna mõlemad on pärit Indiast. Mõlemas õpetuses on tähtsalt kohal meditatsioon ning enesega tegelemine. Hinduismi ülimaks eesmärgiks on reinkarnatsioonist vabanemine ehk tasakaalu saavutamine. Budistid peavad tähtsaimaks kirgastatus. Hinduismi peetakse maailma vanimaks usundiks, mis on tihedalt seotud India kultuuriga. Hindu ühiskonna peamine mõiste on kastisüsteem, inimese koht selles määratakse sünniga. Süsteemis saab taassündides üles-alla liikuda, see tähendab et kõrgemas kastis sündinu on eelmises elus omandanud positiivse karma. Hinduismil pole
religioonides (hinduismis,budismis, taoismis, sikhismis jm). Viiakse läbi isiklikult. Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid). Rohkelt meditatsioonitehnikaid. Tegeletud juba antiikajast saati. Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi. arenenumate tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid. MEDITATSIOON EESTIS Eestis muutus 1990ndatel aastatel EELISED populaarsekstranstsendentaalne Lihtne õppida meditatsioon. Ei nõua keskendust ega pingutust Ei nõua eluviisi või TULEMUSED tõekspidamiste muutust loovuse ja mõtteselguse arengu, Viiakse läbi kaks korda sisemise tasakaalu ja heaolutunde päevas, 20min. suurema vastupanu stressile
rangest askeesist tantrismini, milles valgustatust otsitakse meelelise armastuse kogemustes ja milles tõustakse Jumala või Jumalanna tasemele. Hindu jumalannasid pole kunagi kujutatud vagade neitsitena vaid oivaliste iludustena meelelistes embustes. Kogu selle juures tuleb silmas pidada üht: meelterõõmud võivad midagi vaimses mõttes väärtuslikku anda ainult siis, kui nende külge ei klammerduta, kui neid võetakse energiaallikana. Meditatsioon Üks suuri kingitusi, mida India, hinduismi sünnimaa, on kogu inimkonna vaimsele traditsioonile teinud, on meditatsioon. Meditatsioonitehnikaid on erinevad. Ühes püütakse mõistus vabastada kõikidest mõtetest, kuulata vaikust ja vaadata valget seina. Teine variant on püüda luua kujutluspilte jumalustest. Kokkuvõtvalt Hinduistliku filosoofia põhiküsimuseks on ikka ''Kes me oleme?''. Puudutatakse teemasid
harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni
,,Arutlus meetodist IV osa" Rene Descartes Põhiidee: Tekstis satuvad põhjalikuma arutelu alla mitmed esimeses meditatsioonis mainitud teemad, nagu jumala ja inimeste täiuslikkus, samuti ka eksistents. Põhipunktid: 1. Mõndade maade kombed on väga veidrad, kuid neid kombeid austatakse siiski ja peetakse neist kinni ja neis ei kahelda. Nii on ka inimeste mõtete ja tundmustega- kõik mida me tunneme ja näeme ei saa olla vale. 2. Kui ta pidas kõike vääraks ja ebatõeliseks, hakkas paratamatult mõtlema selle peale, et ta mõtleb, järelikult on olemas. Ta hakkas mõtlema, mis ta on. See, et ta kahtles teiste asjade olemasolus tõestas seda, et ta on olemas. 3. Kui inimene kahtleb, siis järelikult kahtleb ta sellepärast, et ta on ebatäiuslik. Kuna inimene ei ole ainus eksisteeriv olevus teab ta, et temast on keegi täiuslikum. Inimesest saab täiuslikum olla ainult Jumal ja temas ei ole midagi ebatäiuslik...
................................ Mediteerides pööratakse väljapoole orienteeritud .................. inimesse endasse. Uuringute kohaselt erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist teadvus on meeltest ...................... ja väline ärritaja ......................... aju elektrilisi laineid. Meditatsiooni eksisteerib ................ liiki: ühed võimalikest on .............................. ja ......................... Meditatsioon annab tänapäeva inimesele võimaluse nii .................................... kui ka ....................................... Idamaade religioonides on meditatsioon ........................ osa.
Sansaara ja nirvaana Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest tahetakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund kuhu soovitakse jõuda kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. See tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Nirvaanasse jõudmine tähendab ka taassünnitsüklist väljumist. Mõtlus ehk meditatsioon Mõtlus on vahend oma meeleseisundite mõjutamiseks. See näitab teed, kuidas arendada oma meelt meele abiga, suurendades kõigepealt üldist tähelepanelikkust ja teadlikkust ning positiivset meelestatust ja seejärel kasutades tugevnenud ja puhastatud meelt, et näha asjade tõelist olemust. Mediteerides kasutakse abivahendina mandalaid, mis sümboliseerivad vaimset, kosmilist ja hingelist korrastatust. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
tervemaks. Ta viib keha tagasi tema loomulikku olekusse. Teist harjutuste seeriat nimetatakse Nadi Shodhana`ks. See harjutuste seeria puhastab keha energiakanalid ja laseb elujõul kehas vabalt ringi liikuda. Kolmanda harjutuste seeria nimi on Sthira Bhagah Samapta ja see koosneb omakorda neljast eraldi harjutuste jadast. Edasijõudnud harjutustes on ühendatud jõud ja graatsia ning need eeldavad väga head painduvust ja alandlikku meelt. SAHADZA JOOGA Sahadza Jooga on praktiline meditatsioon, mille tulemusena toimub muutus inimese teadvuses, mis lubab edasi liikuda inimevolutsiooni järgmisele astmele. Sahadza Jooga avastajaks ja loojaks on Sri Matadzi Nirmala Devi. 1970 aastast alates on ta levinud üle maailma, enam kui 80 riigis. Läbi Sahadza Jooga mediteerimise saavutab teadvus uue dimensiooni, kus absoluutne Tõde võib tunnetada vahetult meie kesknärvisüsteemi. Ja tulemus on - meie vaimne tõus toimub
HINDUISTLIKU TAGAPÕHJAGA USUNDID 1. Transtsendentaalne meditatsioon. Algselt vaimse taassünni liikumine. Alla kuuluvad Loova Intelligentsi teadus ja Maharishi Internatsionaalne ülikool jt. Rajaja: Maharishi Mahesh Yogi = Tema Pühadus, Suur Tark. = MMY kogudus. Väitis, et õppis Šri guru Deva juures. 1965 Akadeemilise Meditatsiooni ühing. 1970 Maharishi Rahvusvaheline Ülikool. Harrastajad väidavad et see pole religioon, seega soodsad levikuvõimalused. Kasutab palju teaduslikke termineid (usaldusväärsus). Mediteerimine ja mantrad
uskumustes kahelda. Kirjutise eelviimane lõik aga palub ette kujutada Jumala vastandit- miski, millel on võim meiega mängida samamoodi, nagu seda suudab Jumal. Seetõttu võib kahelda jällegi kõiges, mida teame ning tunnetame, sest eksisteerivad kaks poolt- hea ja halb. Ehk siis- kui kahelda kõiges, mida kogeme ning teame, võime kindlad olla, et me ei usu valet. 2. keha ja vaimu seosest (lugeda VI meditatsioon ja Arutlus meetodist IV osa algus - inimese olemusest) - mis on keha ja mis on hing, milline on nende vastatstikune toime, milline on keha ja hinge osa tõe tunnetamisel --> püüdke mõelda sellele kuidas te ise keha ja hinge vahekorrast aru saate Meeleline tunnetus on tõeline: Poolt: 1) + Me tunnetame valu ja mõnu oma kehas, läbi meelte me tajume asju. a. Me tunnetame lõhnu, värve, maitseid, helisid jne. b
Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon Descartes alustab oma esimest meditatsiooni mõttega, et see kõik mida ta kunagi uskunud on, on tegelikult pettus, ja nagu elutarkus talle õpetanud on, siis kes meid kordki tüssanud on, seda ei tohi kunagi enam täielikult usaldada. Väga heaks pette näiteks toob ta une, sest siis tajume me ka asju, oleme riides nagu päriselus ja kui ärkame, ei saagi aru, kas see oli nüüd uni või tegelikkus. Kuid samas see, mida me unes näeme, on justnagu maalid, mida ei ole
KONRAD MÄGI Elulugu Konrad Vilhelm Mägi sündis 1. novemberil 1878 Hellenurme mõisas Tartumaal ning suri 15. augustil 1925 Tartus. Ta oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samal ajal harrastas ta ka innukalt näitekunsti, viiulimängu ning mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas ta aastatel 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus ta keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas ta end Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas temas soovi pääseda õppima Pariis...
UNEHÄIRED 1) INSOMNIA UNETUS E. VÕIMETUS MAGAMA JÄÄDA; 2) NARKOLEPSIA PIDEV KONTROLLIMATU UNEVAJADUS; 3) UNEAPNOE UNE AJAL TEKKIV HINGAMISKATKESTUS; 4) SOMNAMBULISM UNESRÄNNE. MIDA ARVATAKSE UNENÄGUDEST? 1) MANIFESTNE SISU SEOTUD PÄEVA SÜNDMUSTEGA, EELKÕIGE ESIMESTES ÖISTES UNENÄGUDES; MÕJUTADA VÕIVAD UNEAJA VAHETUD KOGEMUSED; 2) LATENTNE SISU ILMSIKS TULEVAD INIMESE ALATEADLIKUD SOOVID JA VAJADUSED, MIS VÄLJENDUVAD SÜMBOOLSELT. HÜPNOOS, MEDITATSIOON , SENSOORNE DEPRIVATSIOON (MIS? KUIDAS TEKIB? KES TEKITAB?) HÜPNOOS: TEADVUSE SEISUND, MIDA ISELOOMUSTAVAD TUGEV LÕDVESTUMINE JA SUUR VASTUVÕTLIKKUS SISENDUSELE; VIIB LÄBI TEINE INIMENE; HÜPNOTISEERIJA VIIB HÜPNOTISEERITAVA UNESARNASESSE SEISUNDISSE, VEENDES TEDA LÕDVESTUMA, UNUSTAMA VÄLISED ASJAD JA KESKENDUMA HÜPNOTISEERIJA SOOVITUSTELE; MEDITATSIOON: TAHTLIKULT ESILEKUTSUTUD
meeli püütakse mõjutada just meelte kaudu. Tuleb elada aga nii, et elu tõelised eesmärgid ei jääks kõrvale. Mõistus ehk teadvus töötab kõige paremini, kui ta on mõtetest tühi. 6) Dharana: Keskendumine. · Kogu oma tähelepanu tuleks pöörata tegevusele, mis on hetkel käsil. Näiteks kui teha joogaharjutusi, ei tohiks mõelda millelegi muule, vaid teha sega kogu hingega. 7) Dhyana: Meditatsioon. See soodustab aktiivse meelerahu saavutamist. Meditatsioon on absoluutne selle ajal sulavad meeled ühte. · Mediteerimine aitab igapäevaelus tõhusalt vähendada ärevust ja stressi. Meditatsioonil on lisaks ka tähelepanuväärne raviv mõju füüsisele. Ka ainult mõned minutid päevas võivad parandada toimetulekut igapäevase eluga ning samas tõsta ka teadlikkust oma sisemisest minast. 8) Samadhi: See on jooga põhieesmärgile, eneseteostusele viiv ülima teadvuse seisund. See kujutab endast
[email protected] 23.november 2016. Uususundid tänapäeval Kristliku tagapõhjaga: Jehoova Tunnistajad /Jehova´s Witnesses Rajaja Charles Russell 19.saj. lõpp, USA Ei tunnista Kolmainuõpetust Hing ei ole surematu Hing asub veres Ihulik ülestõusmine ja igavene ihuline elu maa peal Ca 5 miljonit Ajakiri Vahitorn Uusapostlik Kirik /Neuapostolische Kirche Heinrich Geyer Saksamaa, 1860 Juhib peaapostel Zürichis Peaapostli õnnistuse kaks voogu läbi kogudusepreestrite: a)Sakramentaalne –ristimine ja kinnitamine b) Hingehoidlik – individuaalne ja perede juures Püha Õhtusöömaaeg Ca 8 miljonit Ajakiri Meie Perekond 1 Hinduistliku tagapõhjaga: Hare Krišna / Hare Krishna Movement Krišna Tunnetuse Rahvusvaheline Ühing Shri Svami Prabhupada 1965, USA Keskus Indias Mayapuris ...
Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks inimese hinge ja keha vaheline erinevus. Materiaalsete asjade eksistents. I meditatsioon Descartes (edaspidi autor) alustab võimalusest oma arvamused ühekorraga kõrvaldada ja pidada tõelist ebatõeliseks ja vääraks. Olles tõeseks pidanud kõike saadut meeltest või meelte kaudu. Öeldes, et seda kes on meid tüssanud ei tohi enam kunagi täielikult usaldada. Et kas keha mida ma tunnen kuulub mulle? Siinkohal võrreldes end hullumeelsetega kes väidavad end olevat kuningad, kuigi on vaesed või purpurisse rüütatud, olles alasti. Kuidas võtta seda,
) · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. 8. Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist 9. Teadvuse seisundid... · Spontaansed teadvuse seisundid: o Unistamine o Uni ja unenäod · Esilekutsutud teadvuse seisundid: o Hüpnoos o Meditatsioon o Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid 10. Uni... · ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. · Une staadiumid... 1. aste kerge uni,kestusega kuni 2 minutit,võbelev liikumine suletud laugude taga. Teadvus kõigub ärkvel oleku ja une vahel 2
UUS-USUNDID 1. Kristliku tagapõhjaga uususundid: Elu Sõna, Jehoova tunnistajad, Uusapostlik Kirik, Armastuse Perekond. + Nelipühilaste liikumine. + Karismaatiline ehk uusnelipühilaste liikumine. + sektid 2. Hinduistliku tagapõhjaga uususundid (neohinduistlikku päritolu): Transtsendaalne Meditatsioon, Hare Krisna, Sai Baba kultus. Orientaalsete usundite (hinduism, islam, budism) misjoni algus Läänes 1893 a Chicago. Svami Vivekananda. Ramakrishna Mission. +Teosoofia ühing 19 saj lõpp, New Age liikumise eelkäijana. 3. Sünkretistlikud uususundid: Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Ühenduskirik, saientoloogia, Osho liikumine, Reiki, satanism. KRISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Elu Sõna. 1962. Karismaatiline orientatsioon
4. Sünnieelne areng • Eostusperioodil(kuni teise nädalani)-Tekib 100 - rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks on sügoot limaskesta külge kinnitunud. • Embrüonaalperiood(2-8nädal)-Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad. • Looteperiood(9nädal-sünd)-On olemas kõik kehaosad ja organid, ta meenutab nüüd inimest ja hakatakse nimetama looteks. 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) • Ärkvelolekuteadvus • Unistamine • Uni • Unenäod • Meditatsioon • Hüpnoos 6. Närviraku ehitus 7. Unefaasid ja seisundid • 1) Aeglane uni 1. kerge uni- 2 min, nähakse pilte, võib tajuda kukkumistunnet ja võpatada. 2. Uinumine- 20 min, aeglustub südametöö ja hingamine. 3.-4.Deltaune ehk sügava une staadium. 2) Üleminekuseisund- uinumisega sarnane. 3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad
mudrad, mida oleme tundides kasutanud ja sulle meelde tulevad vähemalt kolm. 1. Tarkuse mudra (passiivne mudra) – nimetissõrme ja pöidla ots on koos 2. Pranam mudra, käelabad on koos, õrnalt vajutatakse rinnakorvile 3. Veenuse mudra – käed on sõrmseongus, vasak pöial pealpool Nimeta kaks kehalukku, mis sulle meelde tuleb tundide praktikast. 1. Diafragma - “kõhulukk”, nabapunkt on oluline 2. Juurelukk Kirjuta lühidalt ja võimalikult oma sõnadega, mis on meditatsioon? Nimeta vähemalt 2 meditatsiooni fookuspuntki. Meditatsioon on viis oma meele rahustamiseks ja pea puhastamiseks mõtetest. Fookuspunktid on näiteks ninaots ja kolmas silm. Millised on levinumad meditatsiooni ajad minutites ( nimeta vähemalt 3) ja levinum päevade arv praktikaks ( nimeta vähemalt 3): 11 minutit, 22 minutit ja 31 minutit. Levinuim päevade arv on 40, 90 või 1000 päeva. Mis on mantra ja kuidas see sinuga töötab lühidalt. Võid
Võib eristada nelja teadus seisundit: ärkvelolek, uni, hüpnoos, meditatsioon (narko laks, enese hüpnoos). Inimene magab sest 1) kaitseb sel ajal kui ärkvelolemine ja ringikäimine oleks ohtlik. 2) seesmiste jõuvarude taastamiseks. 3) aju vajab aega pooleli jäänud materjali läbi töötamiseks. Aeglane uni: kergeuni 2 min, võib näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam, südame töö ja hingamine
Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng- inimese süstemaatilised muutused alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine- inimese füüsiline areng. Genotüüp ja fenotüüp: V: Genotüüp- vanematelt saadud pärilike tegurite kogum. Fenotüüp- genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul. Teaduse seisundid V: Spontaansed seisundid-unistamine, uni ja unenäod. Tahtlik seisund- hüpnoos, meditatsioon. Narkootikumid ja sõltuvus: V: Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Sõltuvus on tekkinud siis, kui inimene ei suuda enam hoida kontrolli ainete kasutamise üle. Taju ja taju omadused: V: Aistingust erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju omadused: Püsivus, valivus, mõtestatus. Tähelepanu liigid: V: 1) isikutaju 2) ruumitaju
olnud klooster puhas paik. Ordud nunnakloostris • Ordud - keskajal olid mungad ja nunnad koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendusesse – vaimulikesse ordudesse. Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene klooster. Ordud pakkusid äraelamisvõimalust väga paljudele inimestele. Kloostrimüüride vahel leidis eluaseme müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada osadust Jumalaga. Müstikud nägid visioone ja kuulsid hääli: enamik keskaja ärkamisliikumisi on sündinud kloostris. Nunnakloostrid • Kuremäe nunnaklooster- Nunnakloostrid • Pirita nunnaklooster- • Pirita klooster on püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital. • Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarklooster.
Ei valeta iial Ei tarvita joovastavaid jooke Ei söö keelatud aegadel Ei tantsi, laula, mängi pilli ega osale näitemängudes Ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile Ei võta vastu kulda ega hõbedat Munka nimetatakse Bhiksuks Nunna nimetatakse Bhiksumiks Mõlemad on tõlkes "kerjus" Hinajaana ehk Theravaada Nirvaana võimalik vaid munkadele Tipitaka - "kolme korvi õpetus" Põhiline meetod, mida kasutatakse, on meditatsioon (mõtlus) Mahajaana Nirvaana võimalik kõigile Suutrad, õpetused Bodishattvad inimene, kes on otsustanud aidata kõigil inimestel jõuda nirvaanasse Tühjuse sümbol 0 Gurud vaimsed õpetajad
Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis on kõige tähtsam meditatsioon mõtlus. Budism on jagunenud kaheks theravada ja mahajaana budism. Mahajaana on rohkem levinud. Neli üllast tõde: · kannatus on olemas · kannatusel on põhjus · kannatusele saab teha lõpu · kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee on: · Õiged vaated teada ja mõista nelja üllast tõde · Õiged kavatsused loobuda tahtmistest ja soovidest, käituda leebelt, tegutseda vägivallata
III osa mõisted: 1. aeroobne-energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab palju energiat ja ohutult (nt kahjutud ained nagu vesi ja süsihappegaas väljutatakse kopsude ja neerude abil) 2. anaeroobne- energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab vähe energiat ja rohkem ebameeldivaid jääke (nt piimhape) 3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust 6. paigalthüpe- paigast kaugushüpe, näitab jalalihaste kiiruslikku jõudu. 7. Painduvus- omadus, mis näitab, kui liikuvad on liigesed ning kui venivad on lihased. 8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne ...
4. Yin yang - must sümboliseerib yin'i, valge sümboliseerib yang'i; vastandvärviga ringid sümboliseerivad kummagi sees sisalduvat vastandpoolust. Sinusoidne eraldusjoon märgitseb nende sujuvat üleminekut. 5. Makrobiootika - ehk elu pikendamise kunst. õigesti toitumine. Põhiidee on elada looduse rütmis. 6. Meng Ze soovitused - "Õige tegu asub lähedal asuvas, aga kõik püüavad seda kaugel asuvas." "õige tegu seisneb kergesti teostatavas" 7. Zen'i olemus - meditatsioon, tühjus, vaimne treening. Maailmaruumis on kõik üks ja kõik on üks. Zen on maailmale andnud: teetseremoonia, karate, happening, ühevärviline tusimaal, ikebaana jne. 8. Koaan probleem ; mondo - kahekõne 9. 3 jooga tähendust, 4 jooga liiki tähendused: 1)tee, mida käiakse enda sees; 2)ike(rakend) ; 3)ühendus jumalatega. liigid: karma, bhakti radza, mantra 10. Hinduismi jumalad - Isvara(peajumal, kujuteldamatu) ; Brahma(looja); Visnu(säilitaja); Siva(hävitaja) 11
Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja meditatsioon. Miks kurnavad erinevad harjutused erinevaid lihaseid- Erinevad harjutuse nurgad kaasavad erinevad arvu lihaskiude. Mis on vajalik südame löögimahu tõstmiseks- Südame kokkutõmbe tugevuse tõstmine. Aeroobne töö. Jõuliigid- plahvatuslik(hüppajad), kiiruslik(sprinterid), vastupidavus(pikamaajooks) ja absoluutjõud(tõstjad). Müofibrillid koosnevad müofilamentidest. Baasharjutus arendab lihasmassi ja jõudu. Optimaalne pulsi sagedus aeroobse töö puhul 140-160 lööki minutis.
Olemasolevad asjad võivad olla meelepetted ning nendest saab ainult siis aru, kui mõelda nende eksistentsi peale. Mõeldes on alati keha ja vaim koos, eraldi ei saa nad eksisteerida, ilma kehata ei ole võimalik mõelda ja hingeta ei ole võimalik kehal eksisteerida. ARUTLUS MEETODIST Neljas osa TEINE MEDITATSIOON Descartes väidab,et kui ta leiab et mingi asi on väär, siis ta mõtleb ja kui ta mõtleb siis järelekult on ta olemas. Edasi ta järeldas, et ta on substants, millest kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta, ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. Niisiis hing, mille tõttu ta on selline nagu ta on, on täieasti erinev kehast, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi olemas. Descartesi arvates ei eksisteeri keha ilma hingeta
Budism Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu". Seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade koguko...
BUDISM ISLAM KATOLIIKLUS(kristlus) ÕIGEUSK(kristlus) PROTESTANTISM(kristlus) Tekkeaeg, -piirkond 6. saj. e.Kr. India 7. saj. Araabia 1. saj. Lähis-Ida 1054. a. lahknes 1517.Saksamaa, levis ka katoliiklusest teistesse Euroopa riikidesse Pooldajate ligikaudne arv 300 miljonit üle miljardi 900 miljonit 160 miljonit 350 miljonit Levila Tiibet, Hiina, Jaapan, Lähis-ja Kesk-Ida, Türgi, Port. ,Hispaania, Poola, Venemaa, Ukraina, Põhja-Euroopa, Korea, Vietnam, Tai, Kesk-Aasi...
(illusioon minast) 3. Kannatuste kaotamisest 4. Üllas tõde - 8-kordne tee: 1. Kordus – täiuslik taipamine/mõte – inimene on taibanud 4 ÜL tõde. 2. T. otsstatavus – teeb kõik ise läbi 3. T. Kõne – ei räägita tühja 4. T. Tegu – ei tehta teistele kannatusi 5. T. Amet – ei peeta ametit, mis põhjustaks kannatusi 6. T. Püüdlus – jätkuv pürgimine 7. T. Meditatsioon (tähelepanu) – panna kõike tähele ja olla teadlik 8. 72 – täiuslik meditatsioon, pidev seisund jaotused mida tehakse. - Budistlike kogukondade põhilised elus järgitavad reeglid: 1. Mitte tappa (maad ei tohi harida) 2. Mitte varastada 3. Mitte rikkuda abielu 4. Mitte valetada 5. Alkoholi/narkootikumi keelt ------------------------------------ Munkade lisa 6
Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtust terviklikult. Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk k...
Meistrite Akadeemia kontsert Mina käisin 17. aprillil aastal 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi poolt korraldatud väikest kontserti. Esinejaid oli kaks : Virgo Veldi saksofonil ja Holger Marjamaa klaveril. Virgo Veldi on lõpetanud 1988. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, 1993. aastal Tallinna konservatooriumi ning 1997. aastal saksofoni erialatsükli Eesti Muusikaakadeemia magistratuuris ja 2004. aastal Sibeliuse Akadeemia. Veldi on esinenud saksofonisolistina Tallinna Muusikakooli String Orchestra ja Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestriga, Eesti Raadio Estraadiorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Osalenud Nyyd Ensemble'i projektides ja esitanud hulgaliselt kammermuusikat nii kodu- kui välismaal. Alates 1999. aastast on Virgo Veldi saksofonikvarteti Saxest liige ja muusikaline juhendaja. Holger Marja...
UUS-USUNDID 1. Kristliku tagapõhjaga uususundid: Elu Sõna, Jehoova tunnistajad, Uusapostlik Kirik, Armastuse Perekond. + Nelipühilaste liikumine. + Karismaatiline ehk uusnelipühilaste liikumine. + sektid 2. Hinduistliku tagapõhjaga uususundid (neohinduistlikku päritolu): Transtsendaalne Meditatsioon, Hare Krišna, Sai Baba kultus. Orientaalsete usundite (hinduism, islam, budism) misjoni algus Läänes 1893 a Chicago. Svami Vivekananda. Ramakrishna Mission. +Teosoofia ühing 19 saj lõpp, New Age liikumise eelkäijana. 3. Sünkretistlikud uususundid: Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Ühenduskirik, saientoloogia, Osho liikumine, Reiki, satanism. KRISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Elu Sõna. 1962. Karismaatiline orientatsioon
Praktiline osa p6hineb arusaamal kogu maailm, sealhulgas inimene jaguneb kaheks, kehaks ja hingeks. 6petus jaguneb kaheksaks. 1) enese valitsemine ei tohi valetada ega teisi inimesi m6jutada. 2) rahulolu seisund puudutab inimese kombeid ja hoiakuid. 3) asendid parandada inimese fyysilist seisundit 4) hingamine ehk hingamisharjutused 5) aistingute ja meelte talitsemine oskus paastuda, 6) meelte keskendamine eesm2rk vabaneda 2rritustundest 7) meditatsioon seisund kus sisemised ja v2limised m6jutused on k6rvale j2etud. 8) enesetunnetuse saavutamine vabanetakse ymbersyndimise vajadusest, kaasnevad yleloomulkud v6imed. Hindude jaoks on k6ige pyham j6gi kangese j6gi. Lehm on pyhaloom sest lehm on toitev olevus kes annab uutele eludele j6udu. Usutalitused on kodus. Preestriteks v6ivad olla ainult mehed. uuestisyndimine ehk reinkarnatsioon. ideesse uskumine, mida jumal symboliseerib. 10/12/2008 19:09:00 10/12/2008 19:09:00
Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Austria Viin) oli üks 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Franz Kafka sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana. Nimi pandi talle Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut, kuna ei leindud endas juutidega ühiseid jooni. Esialgu õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat, ent isa survel asus õppima Praha ülikoolis juurat. Ülikoolis kuulus ta intellektuaalide ringi, kuhu kuulusid lisaks temale ka Franz Werfel, Oskar Baum ja Max Brod. Viimasega olid nad elu lõpuni head sõbrad.Ta valdas vabalt nii saksa kui tsehhi keelt. Pärast juurapraktikat töötas juristina tööõnnetuskindlustusseltsis, kus Lühikesed töötunnid andsid talle piisavalt aega kirjutamiseks. Ta nägi siis väga noor välja, 28-aastaselt peeti teda vahel ekslikult 15- või 16-aastaseks. . 1912. aastal kohtas Kafka Felice Bauerit, kellega ta oli kihlatud kaks korda ja kell...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
