Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts,
On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole etendust näinud, ning pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN 3
Kurt kuuleb Nina Raine „Hõimud“ Draamateatris. Lavastanud Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja ja Marta Laan. Kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkinud Krista Kaer. Eesti keelne esietendus „Hõimud“ 21. septembril 2014 Draamateatri väikeses saalis (inglise keeles 2010. aastal Londonis Royal Court Theatre’is). Draamateatri etendus „Hõimud“ haarab vaatajad endaga kaasa mõtlemapaneva, kuid ka humoorika looga. Etendus käsitleb perekonnaprobleeme laste ja vanemate vahel, aga mis teeb tavalise perekonnaloo teistsuguseks on asjaolu, et üks peres kasvavast lastest, Billy, on kurt. Billy ei saa peres kõigest toimuvast aru, kuid kõik pereliikmed tahavad temaga hästi käituda. Kurt Billy on oma vennale Daniel’ile hea sõbra eest. Daniel ei suuda Billyt kaotada, sest ta tunneb end muidu üksikuna ja ei saa kellegagi rahulikult oma elu sündmusi arutada. Etendus jutustabki...
Lavastuse „Vanad ja noored“ arvustus „Vanad ja noored“ leidis aset Vargamäel Anton Hansen Tammsaare sünnikodu rehetares. Üldmulje etendusest on väga hea. Etendus oli minu jaoks vägagi meelepärane, kuna nii näitlejad, kui ka koht, kus lavastus toimus, lõid meeldiva õhkkonna. Laval kujutati erinevaid ruume. Enamasti toimus tegevus talus, selle jaoks oli lavale paigutatud voodi, laud, pingid, nõud. Samuti oli lava ees mullakiht, mis andis ka teistsuguse vaate lavale. Mullaga kujutati talu ühte osa põrandast. Kuna etenduses jooksis paralleelselt kaks aega, siis kujutati laval ka tavalist tare, kus taat mõtteid mõlgutas. Sel ajal oli valgus ainult näitleja peal, kes istus pingil. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, kuna see aitas luua õige atmosfääri. Tegevuskoha muutumisest sai aru, kui näitlejad liikusid ning rääkisid, veidi muudeti ka laval olevaid asju. Tegevusaja muutusest sai aru, kui valgus oli suunatud ainult ühe...
Ajarefrään Jaanika Juhanson Retsensioon Käisin 3. veebruaril Nukuteatris vaatamas lavastus „Ajarefrään“, mis rääkis ühest nukunäitlejast, kes eksib varjudesse, ent otsis kuldkollas liblikat. See oli Nukuteatri grand old lady Helle Laasi monolavastus, kus mälupildid elustusid ja värvilisest hämarusest kerkis esile ootamatuid kohtumisi. Lavastus põhines armastatud nukunäitleja autobiograafilistel ning avaldatud ja avaldamata ilukirjanduslikel materjalidel. Kõik algas sellega, kui Helle oli veel noor. Ta mängis oma nukkudega ning mõne hetke pärast istus mingisuguse mootorratta peale ning sõitsid sellega mööda tema eluteed edasi. Helle oli oma 20. aastate alguses, kui ta kutsuti nukuteatrisse prooviesinemisele. Tal läks hästi ning tolle aja nukuteatri teatrijuht kutsus Helle nukuteatrisse näitlejaks. Tal oli palju esin...
Meestele kirjutatud kirjad loetakse ette ning sealt kuulevad kosilased, kuidas Céliméne on neile nende kirjades armastust avaldanud ja teiste kirjades pilanud. Selle peale ei soovi keegi enam Céliméne'iga tegemist teha. Lavastus lõpeb positiivse noodi, ehk siis Céliméne'i ja Alcaste'i sõbra Philinte armastusega. Lavakujundus oli lahendatud mitte rekvisiitide, vaid lihtsa tahvelpinnaga, kuhu olid kõik vajalikud asjad joonistatud. Näitlejad joonistasid neid jooksvalt lavastuse käigus juurde või tõmbasid maha, kui midagi liigutasid ning joonistasid uude kohta. Sellist lahendust nägin esmakordselt ja see mõjus huvitavalt ja pilkupüüdvalt. Näitlejad mängisid oma osad ja liikumise hästi välja, kuigi teksti esitus oleks võinud olla natuke rahulikum, et sisu jõuaks paremini kohale. Eriti hea ümberkehastumisega sai hakkama Katariina Lauk, kes esitas kolme täiesti erinevat karakterit ja sai sellega väga hästi hakkama
Lavastuse analüüs Mina jäin lavastusega väga rahule. Arvasin algul, et viimane on mingisugune tüüpiline kohustuslik kooli õppeetendus, kuid ei. Mulle meeldis väga. Varasematest nähtud lavastusest erineb see eelkõige kohavaliku tõttu, olles ise ka rehealuses, tekkis tunne olles ise justkui osa lavastusest. Teatritüki sidus tervikuks peategelane Juhan, kes üritas hakkama saada ning peret toita. Laval kujutati eluruume ning lavakujundus oli lihtne, kuid lõi realistliku atmosfääri just nagu oleksin ma isegi osa vanast taluelust. Ka valgus oli lahendatult lihtsalt, kuid minu arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti. Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest. Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümi...
,,Musta pori näkku" Arutlus Ma käisin vaatamas lavastust ,,Musta pori näkku" 7. veebruaril koos oma klassiga. See lavastus oli väga super ja ma kiidaks väga näitlejaid kes kõik mängisid oma rollid puhtalt läbi. Andres Mähar Mihkel Raua rollis oli küll häälelt sarnane aga mitte välimuselt. Ta mängis Mihkel Rauda meisterlikult ja tõi tema valu välja ilma, et oleks kordagi langenud sarzi või paroodiasse. Lavastuses ise oli ülesehitatud väga hästi, kuigi neil kes pole raamatut lugenud või neljapäeva õhtul teleka taga istunud võis olla küll see natukene raskesti arusaadav. Kuna lavastus oli ülesehitatud saate ,,MPN" versioonina kus Mihkel Rauda mänginud Andres Mähar kutsus külalisi saatesse kes olid Mihkel Raua vanad sõbrad, jutustas see läbi Mihkli eluloo. Etendus tundus algul igav ja ülemängitud aga kui hakkasid tulema vahele lood siis läks kõik palju parema...
Teatrietenduse analüüs. Mis teeb lavastusest geniaalse komöödiatüki? Arvustuses võetakse etenduse maailm koost lahti, et seda lähemalt uurida, samas analüüsitakse ka kui tervikut. Kirjutatud on nii lavastuse tähendusest, tuues nt paralleele teise näidendiga, kui ka kunstilisest poolest (lavakujundus, värvilahendus, kostüümid, näitlejatöö jne)
· Teose autori elu ja loomingu lühike tutvustus. Teose teema. Teose osade ja ülesehituse tutvustamine: tegevusaeg ja koht, olulised sündmused ja tegelased; zanr. · Teoses käsitletud probleemidering; sõnum; keelekasutus. Teose võrdlemine: sarnasused ja erinevused võrreldes mõne teise teosega. · Teosele hinnangu andmine (mis meeldis, mis ei meeldinud), oma arvamuse põhjendamine. Lugemissoovituste jagamine. Mõned põhiküsimused arvustuse alustamiseks lavastuse puhul Miks sa just seda lavastust vaatamas käisid? Mida sa laval nägid ning milliseid mõtteid või tundeid see sinus tekitas? Millised elemendid jäid lavastusest kõige erksamalt meelde? Mis sulle selles lavastuses meeldis ja mis ei meeldinud? Kas sa tahaksid kellegi tööd eraldi välja tuua? Lavastaja, kunstniku, helilooja, lauljate, tantsijate või kellegi teise? Kuidas sulle tundus, et publik üldiselt sellesse lavastusse suhtus?
ahvist ehk sõltuvusest lahti saamise raskusi. Liikumise abil näidati aspekte elust, mida sõnadega väljendada ei saaks. Lavastus oli küll lühike ja lihtsa süzeega, aga pani mõistma patsientide südamevalu ja tundeid. Näitlejad oskasid jäljendada sügavalt nende patsientide hingeelu ja katseid saada lahti kleepuvast ja hinge tühjaks imevast sõltuvusest. Kunstniku töö ahvide kujutamises oli väga tabav, sest see kurjus ja vastikus ahvides oli ülimalt hästi välja toodud. Kogu lavastuse kujundus oli minimalistlik, mis mulle meeldis. Tegelased ei liikunud vaid laval, aga ka pealtvaatajate seljataga ja laes oleval rõdul. Olid teistest etendustest väga erinevad heli- ja valgustusefektid mis lõid lavastusele omapärase õhkkonna. Lavastuse pealkiri “Ajuloputus” sümboliseeris seda, kuidas üks raske ja sügav sõltuvus võib võtta inimeselt mõistuse, luua talle pettekujutelmad ja panna ta unustama oma eelnevalt seatud eesmärgid elus
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine
analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal jälgimas ning kasutan seda lavastust lavastajatöö kirjeldamiseks. Samuti kasutan lavastaja intervjueerimisest saadud materjali. 2 Koostöö näitlejatega Andres Noormets on teinud koostööd erinevate teatrite näitlejatega. Tema lavastajakoht Endlas (varem Ugalas) on aga põhjustanud tihedama töö kindlate
Retsentsioon „Pea vahetus“ Vaatasin ERR arhiivist etendust „Pea vahetus“. Tegevus toimub raudtee jaamas, kus kohtuvad kas kunagist toakaaslast. Etendus koosnebki nende kahe tegelase dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestri vanem peeter ja raudtee jaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ka ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Tunduski nagu oleks kas vana tuttavad saanud jaamas kokku ja omavahel vestlema hakanud. Kuigi mind hakkas häirima see, et jaam, kus tegevus toimub, väljusid rongid, vähemalt lavastuse algul, üsna tihti ei olnud seal, peale kahe peategelase ja orkestri, mitte kedagi. Märt Avandi mängitud osa õnnelik pianist oli väga hästi välja tulnud. Ta suutis mängida üleolevat pianisti, kes laseb teha oma orkestril seda mida ta ise tahab.
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja
intervjuud jt) tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos. Nt Merle Karusoo kompositsioon ,,SOS", mis põhineb mõrvarite intervjuudel. 8. Mis on näidend, mis on lavastus, mis on etendus? Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Kui näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, siis remargid tuleb tõlkida sõnadest hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati ka tõlgendamisruumi ja kaasaloomisvabadust nii lavastajale, näitlejatele kui ka kunstnikule
intervjuud jt) tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos. Nt Merle Karusoo kompositsioon ,,SOS", mis põhineb mõrvarite intervjuudel. 8. Mis on näidend, mis on lavastus, mis on etendus? Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Kui näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, siis remargid tuleb tõlkida sõnadest hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati ka tõlgendamisruumi ja kaasaloomisvabadust nii lavastajale, näitlejatele kui ka kunstnikule
Etenduse analüüsi praktikum III vahetöö Tartu, 2016 Liitlased kui ka oponendid Minu essee räägib liitlastest ja oponentidest mitmel tasandil. Ühelt poolt jagan lavastuse tegelased gruppidesse sotsiaalse kuuluvuse järgi. Teisalt jagan nad gruppidesse selle järgi, kas nad on näidendis ja stseenides üksteist toetavad, üksteisele sarnased või hoopiski oponeerivad. Kolmandaks uurin lähemalt lavastuse kahte paari – Indrekut ja Marit ning Isabellat ja Flaviot. Analüüsin seda, miks on on nad üksteise jaoks nii liitlased KUI KA oponendid. Siin ütlen selgituseks kohe ära, et võtan Isabellat ja Flaviot kui naise ja mehe prototüüpe.
c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant. Teatri uurimise ajalooline perspektiiv teatrihoonete ajalugu Teatri uurimise esteetiline ja teoreetiline perspektiiv kunstiteose uurimisel keskmes. Uuritakse teatri enda toimemehhanisme ja nende tähendusi, tehakse teoreetilisi üldistusi teatri toimimise kohta, kas on universaale teatri kirjeldamiseks. Ka teatrihoonel on esteetiline pool, aga ka teoreetiline: millist teatrit saab selles hoones teha?
eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S slaid- valguspilt stseen- lavapilt, sündmus, etteaste stsenaarium- filmi käsikiri, filmi üksikasjalik sisukirjeldus stsenarist- filmi käsikirja autor stuudio- ruum, kus toimub filmimine T trupp- näitlejate rühm
loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 6. Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Brook) Bentley : ,,Teater on see, kui A esitab B-d, kuna C vaatab"
2) projektiteater (Von Krahli Teater kuigi on ka väike püsitrup) Oluline roll teatri institutsionaalsuse juures on ka majal (hoonel). See on prestiizi küsimus. 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud kirjalik tekst (nt William Shakespeare'i ,,Hamlet") Lavastus on lavateos, mis on loodud lavastaja, näitlejate, kunstniku jt poolt; sageli on lavastuse aluseks näidend (nt Lembit Petersoni lavastus ,,Hamlet" teatris Thetrum, aastal 2003) Etendus on lavastuse üks esituskord (nt ,,Hamleti" etendus kindlal kuupäeval). Lavastusega antakse teatud hulk etendusi, mille seast eristub esietendus esmakordne esitus publikule. 6. Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Book) 1) Eric Bentley: ,,Teater on see, kui A esitab B-d, kuna C vaatab."
kasutatud suuri ratastel treppe, mis muudavad asetust kirjakeelt kui friisi keelt. ja annavad palju mänguvõimalusi. Treppidest ehituvad 1941. aastal evakueeriti erinevad tegevuspaigad nagu laev, mägi, hipodroomi tri- pere Helgolandilt. Pärast büünid, kodu. Trepid on ka lavastuse üheks põhiliseks keskkooli lõppu 1942 astus Krüss Lundeni õpetajate ins- sümboliks – need on tegelastele kui üles- või allakäigu- tituuti Schleswig-Holsteini liidumaal, 1943. aastal Ratze- tee, aga ka võimupositsiooni näitaja – kes on madalal ja
Elmo Nüganen Elmo Nüganen on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja ,kes on sündinud 1962 aastal Jõhvis. Aastal 1982 lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 198283 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 19941995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobri...
Oliver Saare Arvustus ,,Ürgmees" Lavastuse ,,Ürgmees" on monoetendus, mille lavastajad on Mati Unt ja Andrus Vaarik. Peaosas on näitleja Jan Uuspõld, kes samas on selle lavastuse ainus esineja. Näidendi on kirjutanud Rob Becker ja eesti keelde on tõlkinud Hannes Villemson. Muusika kujunduse on valinud Jarek Kasar. Näidendi sisu räägib sellest, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. Tegemist on väga humoorika ja mõtlemapaneva looga, kus tuuakse esile meeste ja naiste vahelised suhted, võrreldakse naisi ja mehi ning tuuakse esile juba ürgajal väljakujunenud erinevused. Ligi kaks tundi kestval etendusel selgidatakse, kuidas
,,Kõik aias" Edward Albee 1. Etendus oli küllaltki huvitav ja tegevustik oli tihe. Näidend jättis väga postiivse mulje. Lavastus meeldis just sellepärast, et oli üpriski humoorikas. Nalja jagus terve etenduse vältel. Otseselt midagi ebameeldivat polnud. Varasemate kogemustega võrreldes on see näidend kindlasti üks nendest, mis jääb pikaks ajaks meelde. Lavastuse sidus tervikuks näitlejate hea koostöö ja oskus näidendi mõttet publikuni edasi tuua. 2. Laval oli kujutatud tagaaeda, mis oli väga hoolitsetud. Aed kuulus perekonnale, kelle ümber kogu näidend üldiselt tiirles. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, oli palju rohelust, lilli ning ka purskkaev. Tegevuskoht ei muutunudki, kuid tegevusaja muutust oli näha lillede värvuse muutuse järgi. Lavakujunduse mõju oli rahulik ja meeldiv, just roheluse tõttu. 3
Ballettis osalesid Vanemuise Sümfooniaorkester ja Vanemuise ballettitrupp. Vanemuise Ballettitruppi kuulusid: Mantas Daraskevicius, Hayley Jean Blackburn, Mai Kageyama, Ilja Mironov, Raminta Rudzionyte, Svetlana Danilova, Guy William Burden, Colin Thomas Maggs, Kristina Markeviciute ja palju teisi tantsijaid. Lavastuses kasutati erinevaid Pjotr Tsaikovski teoseid. Lavastuses mängitakse Onegini ja Tatjana keerukat armulugu, milles kord üks osapool kord teine ei ole rahul toimuva olukorraga. Lavastuse muusika läheb väga hästi kokku lavastuses toimuva sündmustikuga. Balletis Onegini osa mänginud näitleja M. Daraskevicius on pärit Leedust, Vilniusest. Ta on sündinud 4. detsembril 1986 aastal. 2006. aastal lõpetas ta Vilniuse Balletikooli, peale seda oli ta Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri tantsija. Alates 2008 aastast on ta Vanemuise teatri balletiartist. Lavastuses Tatjana osa mänginud Hayley Jean Blackburn on pärit Inglismaalt ja ta on sündinud 1986 aasta 5
22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. 24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. 28) Dramatiseering - eepilise teose draamavormis ümbertöötus. 29) Etendus - Etendus on lavastuse ühekordne esitus. Sama lavastuse iga etendus on ainukordne ja neid ei ole võimalik samal kujul taasesitada. 30) Lavastus - lavastamine; selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng. 31) Stsenaarium - etenduse, saate, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand; filmi kirjanduslik käsikiri.
Etenduse autor on Rein Agur ning tema on samuti etenduse lavastaja. Esietendus toimus 8.aprillil 2010. aastal ning 2011. aastal võitis see Salme Reegi nimelise auhinna. Rein Agur on esimene Eesti nukuteatri lavastaja, kes on saanud professionaalset nukuteatrialast koolitust ja seda Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinomatograafiainstituudis, mille ta lõpetas 1963. aastal nukuteatrinäitleja erialal. Samal aastal tegi ta Eesti Riiklikus Nukuteatris oma esimese lavastuse, tuues lavale Oskar Liigandi nukunäidendi “Pardike Tuttpütt”. Rein Agur on töötanud Nukuteatris lavastaja assistendina ja seejärel lavastajana ja teatri peanäitejuhina. Ta on loonud Nukuteatris üle 70 lavastuse. Etendus rääkis peategelasest Katist, keda mängis Katariina Ratasepp, ja tema elust. Kuidas Kati armus ühte poissi ning kui keeruline elu tal on. Etenduse lõpuks Kati jääb vägistamise ohvriks ning ta saab suguhaiguse. Etendus tervikuna meeldis mulle väga
) , ning tegevus toimub Taani Kuningriigis. Lavastuse peategelased on Taanimaa kuningas Claudius, Kuninganna Gertrud ning Taanimaa Prints ehk kadunud kuninga poeg Hamlet. Claudiuse iseloomustuseks oskan ära märkida, et antud tegelane tundus mulle ääretult isekas ning omakasupüüdlik . Ta suutis jätta rahvale, alluvatele ning kuninganna Gertrudile usaldusväärse mulje, oskas manipuleerida inimestega kuid kogu see lugu tema jaoks sellegipoolest hästi ei lõppenud. Polonius oli antud lavastuse Kuningakoja kantsler , ning väga austas Kuningat ja Kuningannat. Hoidis väga Claudiuse poolele , kaitses kuningat nii nagu sai ning nagu Claudiuse iseloomujoontele oli omane , oli ka Polonius väga silmakirjalik ja kahepalgeline. Sellegipoolest oli Polonius hea isa , kes hoolis oma tütrest Opheliast ja pojast Laertesest. Polonius ei sallinud Hamletit kartes , et viimane tahab tema tütart meelitada oma lõksu ning ära kasutada
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused,
(nimi) (klass) TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI Retsensioon Tallinn 2017 “Jazz-balleti klubi” tantsulavastus toimus 26.01 kell 19.00 Estonia Kammersaalis. Muusika ning arranžeeringu autoriteks on tuntud jazz-muusikud Toivo Unt ja Daninius Pulauskas ning etenduse juhiks oli Anton Osul. Toivo Unt oli lavastuse muusikaline juht, kes on Eesti ja endise Nõukogude Liidu tuntumaid kontrabassimängijaid. Ta on osavõtnud erinevatel jazzfestivalidel kogu maailmas ja ta on teinud koostööd nimekate välisartistidega nagu näiteks Ted Curson, Joe Lee Wilson, Igor Butman, Antti Sarppila, Frank Marocco, Judy Niemack, Joan Collaso, David Kikoski, Kenny Werner, Bobo Stenson jne. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside žürii liige ja pedagoog. Muusitseeris jazz-ansambel JBB.
parunit Jouni Kokora, Don Magnifico tütreid Valentina Talumaa ja Juuli Lill, Don Ramiro õpetajat Mart Laur ning härrasid printsi õukonnas etendas Rahvusooper Estonia meeskoor. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Arvo Volmer. Esimene vaatus algas avamänguga, mis pälvis publiku aplausi. Esimene stseen oli elutoas, kus isa tukkus diivanil ja õed puhkasid raskest päevatööst, Tuhkatriinu pidi aga tööd rabama. Minu jaoks oli selle lavastuse üks tipphetki esimese vaatuse lõpus, kus kõik esitasid lavaäärel Tuhkatriinu unistuslaulu. Kui vahepeal oli lauljate häält nõrgalt kuulda, siis lavaääres kõlasid hääled väga võimsalt, sest lauljad olid publikule lähemal. See tekitas suurepärase emotsiooni ning lõpetas vaatuse suurejooneliselt. Lavastuse kava oli väga huvitav. Kuigi oli tegemist koomilise ooperiga ei muutunud see labaseks, vaid oli parajalt lõbus
Retsensioon Kristin Häng 10A "Pea vahetus" Vaatasin ERR arhiivist lavastust "Pea vahetus". Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast. Need kaks tegelast Pianist ja Geenius, olid mitmes mõttes erinevad inimesed. Juba välimust vaadates, ühel juuksed segamini, särk pükstest väljas, riided tahmased ja teisel kõik silutud kammitud ning ka särk ilusti pükstes. Võigemast kehastas Geeniust
Ta arvas, et lavastaja peab tundma ja valdama näitlejatöö elemente. Ta tõlgendas klassikat kaasaja vaimus. Lavastas erinevates zanrites lavastusi. Tegi lavastusi ka nö leitud ruumides. 6. Voldemar Panso suhtumine kirjandusse. Panso eesti kirjanduse lavastajana, lähemalt kaks lavastust. Panso jaoks oli väga tähtis autori süvamõtte avamine. Ta respekteeris kirjaniku poolt loodud väga. Juba algaja lavastajana oli näha tema nõudlikus lavastuse algmaterjali suhtes. Samuti kujunesid välja tema püsiautorid: Juhan Smuul, A.H. Tammsaare. Panso oli pea kõigi Smuuli näidendite esmalavastaja. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" dramatiseeringuid tegi ta 4 korral. Sageli tegi ta oma lavastuste tarvis ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Neis dram. peitus ka originaalsest lähtuvate kindlate ideeliinide väljatoomine. Oma teksti loomisel olid tal kindlad eetilised põhimõtted.
,,Tappa laulurästast" lavaruum on tinglik, sest väheste vahenditega on loodud lava, kus on üheskoos mitu erinevat mängupaika. Lavaruum toetab oma ülesehituselt kogu lavastust, mis on tugevalt mänguline ja just seetõttu sobib etendus Sadamateatri black- box'i. Black-box'i stiilis lava annab lavastajale ja kunstnikule võimaluse ruumiga eksperimenteerida ja seega sobituvad nii reaalne kui fiktsionaalne ruum kogu lavastuse rõhutatult mängulise stiiliga. Lavastuse tinglikkusele viitab asjaolu, et tegevuskoht pole kindlalt määratletud. Vaatajad ei saa olla kindlad, kas tegevus toimub alustekstile vastavalt Ameerikas või kohandatult Eestis. Kuigi lavaruum on tinglik, võib lava erinevate osade puhul aimata teatud tähenduslikku funktsiooni ja seaduspärasust. See ei ole küll must-valgelt vaatajatele selgeks tehtud, kuid võrreldes lava kahte tasandit võime eeldada, et ülemine korrus viitab
armastusest piisab, et olla õnnelik. See on tore idee, ja võib olla ongi elumõte. Ma soovitaksin minna vaatama seda lavastust igaühele, kellele meeldivad draamatilised lavastused ja filmid, kust saab võtta väga palju ja pärast selle vaatamisttekkinud mõtetest üle järele mõelda. Võib-olla kunagi sa puutud kokku kurdi inimesega ja siis sul on juba selge pilt kui raske elu on kurtidel inimestel, ja kuidas nendega läbi saama ja kätuma. Igal juhul, selle lavastuse vaatamine läheb kasuks. See oli mul esimene kogemus, kui ma läksin Eesti Draamateatrisse vaatama eestikeelset lavastust. Mul oli väga hea meel, et ma olen saanud aru, mis toimus laval ja juttudest, mis käisid näitlejate vahel. Olid ka mõned naljad ja väljendid, millest oli venelastel väga raske aru saada, aga oluline on see, et lavastuse põhimõtte jäi täiesti mõistetavaks. Tahaks küll minna vaatama veel mingit head eestikeelset lavastust.
Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Retsensioon Tallinn 2014 Jõuluvahejal käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas balletti „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“.Etendus oli kahevaatuseline, esimene vaatus koosnes viiest erinevast pildist: lossi aed, võõrasema tuba, mets, kaevandus, pöialpoiste maja, ja teises vaatuses oli kolm pilti: võõrasema tuba, pöialpoiste maja ja mets, metsalagendik. Etendus kestis 2 tundi ning lavastuses osales Estonia teatri ballettitrupp. Lavastuse tegemisel on osalenud ka paljud väliskülalised Viinist ja Ungarist. Selle etenduse koreograaf ja lavastaja on Viini Riigiooperist Gyula Harangozo. Ta on olnud Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht ning Viini Riigiooperi balletidirektor.Kostüümid ja lavakujunduse on seadnud Rita Velich, kes on Ungari Riigiooperi peakostüümikunstnik ja kujundanud kostüüme erinevatele lavastustele erinevates žanrites. Lavakujunduse seadmisel osales ka Kentaur Ungarist,
Lavastuse tegevused on- väline- tegelased tulevad, lähevad. - sisemine- tegelased räägivad, mõtlevad, tunnevad. Näidendi aeg on olevikus Näidendi põhiomadus- peab olema tegelaste vahelist võitlust ja pinget, et see leiaks praegu aset otse meie silma all, on ajalised suhted, mis pole tegelikult võimalik. Laval aitavad etendust kaasa- lavaehitus, lavakujundus, kostüümid, muusika, rekvisiidid, valgustus, grimm ja näitlejad. Lavastuse valmimise etapid- valitakse sobiv näidend kinnitatakse lavastaja ja kes valib osatäitjad tegelased saavad tekstiraamatu ja hakkavad oma rolli õppima lugemisproov, millele järgnevad lavaproovid peaproovid lõpuks on esietendus
meelde. Peaproovi esitati Rahvusooper Estonias. Ooperi libreto on kirjutanud Fransesco Maria Piave ning see siis põhineb Victor Hugo näidendil ,,Leroi s'amuse''. Ooperi esiettekanne toimus Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses. Lavastajaks on Taisto Noor ning muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, samuti oli dirigendiks Paul Mägi ning kunstnik Aime Unt. Ooperi koreograaf on Rufina Noor ja valguskujundajad Andres Sarv ja Martin Meelandi. Lavastuse põhijoontena jäid silma alguses etenduse muusika ning valgustus. Valgustuse kohta peaks mainima et, see jäi veidike nõrgaks ning polnud hästi näha. Kui istuda näiteks kuskil nurga taga üleval reas siis ei näe sündmustikku, ja see on ebameeldiv. Lavastuse dirigent Paul Mägi segas väga tihti vahele, mis häiris ning sel hetkel ei saanud keskenduda vaatamisele. Rigoletto muusika oli väga nauditav ning tekitas nii palju kõhedust kui head enesetunnet.
Etenduse analüüs Vanemuise kodulehekülje lavastuse tutvustus annab ülevaate etenduse sündmustikust. See annab teada tegelastest ning kuidas nad on omavahel seotud. Kuna tegemist on balletiga , siis tekitab huvi kuidas on sündmusi tantsides kujutatud. Publiku seas oli nii noori kui vanu, kuid peamiselt täiskasvanud ja vanemad inimesed. Tundus, et publikus olid ülekaalus naised. Riietus oli inimestel pidulik, kuid mõned inimesed olid tulnud kohale väga tavalise rõivastusega, isegi dressides.
mõtetes Mihklit, kes oli väärkohelnud neiut.Noored tegid testi, et olla 100% kindel haiguses- nad mõlemad olid HIV+.Kati rääkis Juhanile tõtt, mille peale poiss minu arusaama järgi Kati maha jättis.Mihkel lubas Katit toetada vanematele rääkimises, aga tüdruk oli sellele vastu.Kati langeb masendusse, ei oska edasi elada ja valusat tõtt haiguse kohta alla neelata ning sooritab enesetapu maja katuselt alla hüpates. Käsitleksin lühidalt lavastuse pealkirja.Mulle meeldib väga,kuidas autor oma tsitaadis võtab pealkirja kokku ning nõustun 100%: „Tegin ükskord kirjaklambritest keti ning näppisin seda, kuni kett katki läks. Siis seostasin selle peategelase Kati isiksusega, mis on samamoodi tükikestest kokku vormitud. Tundub tugev, aga samas võib nii kergesti laguneda." Lavakujundus oli hästi läbimõeldud,kuna lava oli pisike,olid kõik hädavajalikud dekoratsioonid ja rekvisiidid laval.Ukse paugutamis-,kohvi keetmis- ja
stilistiliste variatsioonidena. Undi suhe lavastatavate kirjandustekstidega oli eesti teatri kohta üldse tavatult aktiivne: ta töötles neid, liitis ja lahutas sündmusi ning tegelasi, tõi sisse tsitaate ja viiteid paljudele teistele kultuuritekstidele, asetades teose uutesse seostesse. Näiteks teisendas ta ,,Hamleti tragöödia" värssteksti proosaks. Undi teatritekstid on kõrgel määral intertekstuaalsed, seda oli ka lavastuse poeetika. Kirjaniku lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Sisulisest küljest olid Undi lavastused mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele üsna laias ulatuses; nende sõnumit ei saa lihtsalt ja lühidalt formuleerida. Eesti autoreist olid talle olulisimad Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Iseseisvuse eelõhtul tegi Unt ,,Tõe ja õiguse" III osa põhjal kaksiklavastuse ,,Priius, kallis anne. Taeva kingitus".
Fantoomil õnnestub põgeneda ja ta võtab Christine endaga. Raoul järgneb neile. Fantoom võtab ta kinni. Fantoom leebub ja laseb neil minna. Ta kaob ja temast jääb järgi vaid valge mask. Muusika kuulamise näide https://www.youtube.com/watch?v=N5Fg6kcg2mc https://www.youtube.com/watch?v=QP8ZUFmuFgo Huvitavad faktid Arvestuslikult on ,,Ooperifantoomi'' käinud vaatamas rohkem kui 130 miljonit inimest ja ülemaailmne piletitulu on üle 5,6 miljardi dollari. Broadway lavastuse 10 000. etendus toimus 23. oktoobril 2012. ,,Ooperifantoomi'' piletitulu on suurem kui mistahes muul filmil või lavastusel, ületades filme nagu Titanic ja Star Wars. Originaallavastuses on iga etendusega seotud 130 inimest. Igas etenduses on 230 kostüümi, 281 küünalt, kasutatakse 250 kg kuiva jääd ning 10 udumasinat. Ringreisidel kasutatakse dekoratsioonide transportimiseks 27 veokit. Kasutatud allikad https://en.wikipedia.org/wiki/The_Phantom_of_the_Opera http:// www
Eesti teatri aastaauhinna sõnalavastuse eripreemia laureaat 2010 (Koos Eili Neuhausiga.) Eesti teatri aastaauhinna lavastaja preemia laureaat 2011 1 Balletijuht Mare Toomingas Tunnustus 1989 Eesti Teatriliidu noore koreograafi aastapreemia lavastuse ,,Koit" ja ,,Valge öö" eest 1992 Eesti Teatriliidu noore balletikunstniku preemia lavastuse ,,African Sanctus. Barcelona" eest 1995 Eesti Teatriliidu muusikateatri aastapreemia muusikali ,,Mees La Manchast" eest 2004 Tartu Kultuurkapitali aasta loominguline stipendium I.D.A. festivali korraldamise eest 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Eesti Teatri Aastaauhind parima balletilavastuse kategoorias tantsulavastuse ,,Peer Gynt" eest
Lisette Põld 11. klass 24.09.2015.a Aadama passioon – ilu silmadele ja kõrvadele Selle aasta kevadel, mais, esietendus maailmakuulus „Aadama passioon“. Muusika autoriks oli Arvo Pärt ning lavastuse ja kujunduse eest vastutas Robert Wilson. Muusikajuht ja dirigent oli Tõnu Kaljuste. Arvo Pärt on üks maailmakuulsamaid ja rahvuvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Teda tuntakse justnimelt tema isikupärase kompositsioonitehnika poolest. Tema loomingus on kirjeldamatu ilu ja tema teoste hulk ulatub üle 50 teose. Robert Wilson on ameerika eksperimentaalse teatri lavastaja ja näitekirjanik, keda on kirjeldanud meedia kui uus ja tavapäratu teatrikunstnik. Tema
Ta alustas õpingud Milaanos ja hiljem jätkas neid New Yorgis. 2001 aastal sai ta oma esimese rolli eest aasta uustulnuka auhinna Viini Rahvuslikus Oopris. Peale seda on teda saanud kuulda mitmepool Euroopas ja Ameerikas. Don Giovannis oli tema( Leporello) Giovanni usaldusväärne käskjalg ja ühtalsi ka mehe parim sõber. Michael Grandage sündis 1962 aastal Inglismaal. Ta on Briti teatri direktor ja produtsent. 2010 aastal võitis ta Tony auhinna parima lavastuse eest. Oma lavastuse debüüdi tegi ta 1996 aastal, kui tõi lavale Viimase Yanki etenduse. Kokku on ta lavale toonud 38 teatri etendust Inglismaal, 3 teatri etendust USAs ja ka 3 ooperit, mis on kõik väga kõrgelt hinnatud. Ta on kokku saanud 13 autasu ja nominendiks mitmetele autasudele on ta esitatud kaheksal korral. Tony auhinnaga pärjatud lavastaja Michael Grandage teeb METi debüüdi Mozarti
Retsensioon 1. Lavastuse üldised omadused Üldmulje on hea. Mulle väga meeldis. Ei meeldinud ainult, et lõpp veidi pikaks venis. Niimoodi muutun kannatamatuks ja võib juhtuda, et inimene kaotab huvi. Varasematest teatrikogemustest on see kõige parem. Minu arvates sidus tervikuks selle etenduse peategelane. 2. Lavakujundus Laval kujutati Jannseni trükikoda või kabinetti ja ka tsaar Aleksander II korterit, Kreutzwaldi kodu, Lydia Koidula mehe kodu, Liivi kodu ja hullumaja tuba.
Romantismiasjastu ooperid sel hooajal Eesti ooperilavadel Rahvusooper Estonia: 1. Jevgeni Onegin- Pjotr Tšaikovski Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort naist hoopis teise pilguga… Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid
plaadilt või mängib keegi seda reaalses elus. Kurjakuulutav klaverimäng annab publikule koheselt aimu, et tegemist ei ole lõbusa komöödiaga. Pimedus, punakas valgusvihk, halvaendeline muusika ning surnud lilled ja lehed laval on esimesteks märkideks, et algav etendus on kurvatooniline ning nagu etenduse lõpus selgub, siis ka traagiline. Selliste märkide kaudu saab etenduses luua erinevaid tähendusi, mis vaatajais varieeruvaid tundeid tekitavad. Visuaalsed ning auditiivsed märgid on lavastuse juures väga olulised, seda ka ,,Hedda Gabbleris". Need märgid loovad lavastusest ühtse terviku, ilma milleta mõjuks kogu etendus kuiva ja emotsioonituna. Kogu etenduse toimumispaigaks on üks ja sama ruum - Tesmanite elutuba. Valguse, helide ning muusika abil luuakse keskkond, mis paneb vaataja unustama, et tegevuse paik ei muutu. Kord domineerib seal ere hommikuvalgus ning vaikus, teinekord kumab läbi pilkava
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
