Raffael: Sixtuse madonna Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss) Raffael: Sixtuse madonna Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss) FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. KOMPOSITSIOONILINE KESKPUNKT >
Third level Fourth level Fifth level 4.1 Esimene pilt Värvid: (heledad) sinine,pruun,valge aga natukene ka tumedamaid toone tume maa ja taevas. Tegevus: tundub ,et kujutatakse piinu inimese näo näol. Esiplaan: Esiplaanil on piinades nägu,mida toetavad hargid. Tagaplaan/Taust: Tagaplaanil oleks justkui kujutatud väga heledat taevast, kõrbe. On näha ka mingeid onne. Ma arvan ,et kunstnik rõhutas seda nägu esiplaanil ,kuna on kujutatud piinamist, kurnatust ,masendust ning tahtis sellele tähelepanu pöörata. 4.2 Teine pilt Värv: (heledad toonid) sinised toonid ,valged tuhmid toonid. Tegevus: Tundub ,et loomad kannavad suuri koormaid ,kuid ebatavalisi nagu majad ja tornid.
Heledam ,,valgus" langeb Veenuse peale ja peegeldub taimekasvu jumalanna Flora kleidil. Samuti on heledamates toonides ka merepind. Põhivärvidest on kasutatud nii punast, sinist kui ka kollast. Samuti on kasutatud ka rohelisi ja valgeid toone. Jooned on täpsed, kontuurid selged. Maal on maalitud õrnade ja väikeste pintslitõmmetega. Vormid mahulisemad ja pigem ümaramad. Maali pind on sile, kohati õrnalt krobeline. Esiplaan on sümmeetriline, tagaplaan mitte. Veenuse paremal küljel asuvad läänetuul Zephyros ja ta abikaasa Chloris, paremal aga taimekasvu jumalanna Flora. Tagaplaan on jaotatud pooleks, paremale poolele Veenuse poolt vaadates jääb meri, vasakule maapind ja üksikud puud. Veenuse sünnipaiga poole jäävad Zephyros ja Chloris, elupaiga poole jääb aga jumalanna Flora. Rütm sünnib värvi ja vormi kooslusest. Rütm on vaba. Liikumise suund saavutatakse joonte abil. Liikumine tasakaalustatud. Pingestatus on
Sümmeetriline kompositsioon, Kristus keskel, hele figuur. Figuurid moodustavad kolmnurga. Koloriit freskolikult mahe, vähe kontrasti nii värvis kui valguses. PAOLO UCCELLO (1397-1475) "San Romano lahing" õp.lk.50 SAN ROMANO LAHING (1450) · praegu Londonis (tempera puutahvlil) · T - Firenzelane väepealik Tolentino võidukas lahingus sienalaste üle. · S- mundrid, lipp · K- perspektiiv sõjarelvade koondumine, surnukeha suund. Rakurss. Hele- tume jagatud. Esi- ja tagaplaan, keskplaani pole. Väepealik valgel hobusel. PIERO della FRANCESCA "Kristuse ristimine" Ristkülik (maa) ja ring (taevas) jumalik kompositsioon Ringi keskmes tuvi (püha vaim) Kristus keskel Ristija Johannes paremal Inglid vasakul Looklev jõgi näitab ruumi Noored taimed uuestisünd Kõik detailid võrdse selgusega joonistatud nii esi kui tagaplaanil Õp. lk
Pildi analüüs Michelangelo ,,Tormento di sant'Antonio" Esimene teadaolev Michelangelo maal, mille ta maalis arvatavasti 12 või 13 aastaselt. Praegu asub see maal Ameerikas, Kimbell Art muuseumis. Pildil on kujutatud maastikulist tausta ning fookuses on õhus hõljuvad figuurid. Figuurideks on Püha Antonio, keda rebitakse põrguloomade poolt lõhki. · Formaat: vertikaalne, kõrgusesse pürgiv · Ruum: tagaplaan teisejärguline, fookus figuuridel · Kompositsiooniline keskpunkt: rõhk on maali tsentris Püha Antoniol ja põrguloomadel, ümmargune kompositsioon keskel Antonio ja ümberringi põrguloomad, silmapiir on asetatud kõrgemale, Antonio nagu hõljuks taevas · Ruumi organiseerimine: selge, maali kujud on keskmesse pööratud. · Sümmeetria: sümmeetriline kompositsioon · Dünaamika: jõuline, tegev
Mode of birth and women's psychological and physical wellbeing in the postnatal period Ingrid J Rowlands and Maggie Redshaw Aljona Ostapjuk Tallinn 2013 Tagaplaan Füüsilised ja vaimsed probleemid pärast sünnitamist on ühised paljudele naistele. Need probleemid võivad väga negatiivselt ja pikaajaliselt mõjutada naise igapäevast elu postnataalses perioodis. Sünnitamisviis võib olla väga tihedalt seotud taastumisega pärast sünnitamist. Meetodid Osavõtjad 10 000 küsimustikku 5 332 vastati (53%) Ankeeti küsimusi gruppeerimine psühholoogilised sümptomid posttraumaatilise stressi sümptomid keha muutused
sajandi kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck (Põhjas) ja Rogier van der Weyden (Flandrias). 6. Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajaid? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja sisemiselt hõõguvad. 7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides. 8. Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel? Karjaste kummardamist 9. Millega hämmastas see altar itallasi, kui ta oli jõudnus Itaaliasse tellija kätte? Esmakordselt nähti kõrgtasemelist peenmaali, õlivärvide võimalusi ja võõrapärast inimese- ja usukäsitlust. 10. Kelle loomingus puhkeb õitsele sünge sarkastiline fantaasia? Mille kujutamiseks sobis see eriti hästi? Hieronymus Bosch. Paradiisi ja põrgu.
Sõmeru Põhikool Katrina Laurend 8. A klass THE VERONICAS muusika referaat Hindaja: Janika Bobõlski Rakvere 2010 SISUKORD 2. Ajalugu............................................................................................................................... 5 3. Tagaplaan........................................................................................................................... 6 4. Bändi nimi.......................................................................................................................... 7 5. Isiklik elu............................................................................................................................8 ...............................................................................................
Elavat loodust kujutati muidu harva. Jacques-Louis David. Portrait of Young Ingres (?). Oil on canvas. 54 x 47 cm. The Pushkin Museum of Fine Art, Moscow, Russia. Väga palju maaliti portreid. Vaene koloriit. Tagaplaan on teisejärguline. Lihtsus, selgus, kindlus. Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) Jean Auguste Dominique Ingres. Half-figure of a Bather. 1807. Oil on canvas. Musée Bonnat, Bayonne, France. Taas hakati kujutama akti (siiski enamasti vaid antiiki). Tegevus koondatud esiplaanile. Jean Auguste Dominique Ingres. Jupiter and Thetis. 1811. Oil on canvas
Miaalkunsti ilmub jälle portreezanr,mis on täiesti ilmalik.Vararenessanssi portreedest on suurem osa maalitud külgvaates.Alguse saab kunstiteoste signeerimine,kunstnik muutub oluliseks. Maalis lähtuti nüüd loodusest,õpiti varjutamist,ruumikujutust(optilist perspektiivi),loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edastamist.BRUNELLECHI-näitas kuidas perspektiivi saab taapinal skemaatiliselt edastada.(meie pildigalriis LINEAARPERSPEKTIIV L.B.Alberti järgi 1435/36) Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu,seal kujutatud hooned või maastikud edasi antud teravate joontega.Kasutatakse puhtaid värvitoone,figuurid on tihti paigutatud ridamisi.Esimeseks vararenessanssi kunstnikuks peetakse MASACIOT 1401-1428,-Neitsi Püha Annaga 15 saj .Komainsus,fresko 15 saj Pearaha maksmine,fresko 15 saj. Skultuuris uuendulik arhiektuurist sõltumatu raidkunst,kujusid paigutati ruumide keskele,õuedess ja väljakutele,kus need olid igast küljest vaadeldavad
Pantheon Madeleine`i kirik • Oli sümmeetria ja harmoonia. Olulisimaks elemendiks sai sammaste kasutamine. • Populaarseks sai ehitiste peasissekäigu ette ehitada sammasportikus. Armastati ka kupleid ja ümarkaari. Maalikunst • Klassitsistlike maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik. Raffa e l • Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. i s David e s Lou Jacqu Barokk • 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju
saab töepoolest valmis 4 päevaga nagu lubatud. Täpsus on tulevase meistri juures tähtsaim omadus, tuletatakse mulle ikka ja veel meelde. Oh kui ükskord meistriks saaks, see on minu elu unistus. Hetkel aga lähen praeguse meistri majja magama, nagu see meil meistriga kokku lepitud oli, sest ometigi on temal ju üks tuba vaba ja minul on tarvis öömaja. Mis ta seal tühjana seisab siis. Tegelikult on ju mul oma tagaplaan ka, nimelt on meistril ilus tütar kes minulegi silma on jäänud. Ometigi ei kõlbaks ju sellisele daamile minusuguse sellikspürgijaga tegeleda. Sellepärast unistangi ma kunagi oma meistrieksami ära tegemisest, et saaks ikka kauni Greete kätt paluda. Mine sa tea, võibolla osutubki see võimalikuks. Nagu olla üks kuulus mees kunagi kusagil öelnud, siis ,,Kõik on võimalik, kui ainult tahta." ja minul seda tahtmist jagub, vähemalt omaarust.
Verrocchio. Taavet Verrocchio. Kondotjeer Colleoni Verrocchio. Lorenzo de Medici Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst.
ruum. Pildil olevate telelasete näod on suunatud keskmesse, nad istuks justkui ringis. Kompositsiooni keskpunkt on maali suhtes nihkes. Pildil olev mees figuur (Jeesus) kellel on käes kepp, tundub kuidagi teistest tähtsam. Kompositsioon on staatiline. Rahulik. Kompositsioon ei ole tasakaalus. (pildi parempool on raskem kui vasakpool) Kompositsioon on ruumiline, maalil on valgus ja vari. Pildil olevad nais figuurid on heledamad kui mees figuurid. Ja tagaplaan on tumedam ehk varjus. Terviklikkus Üksokosad alluvad tervikule, kuid samas ei ole kaotanud iseseisvat väärtust. Teose lugu 16. sajandil oli maailmakaardil neli mannert (Eupoopa, Aasia, Aameerika, Afrika, puudus Austraalia ja Okeaania). Usun, et seda maali saab seostada just mandritega, iga figuur/ jumal /jumalanna kuulub oma mandrisse (musta nahaline naine maalil kuulub Afrikasse...). Maal on rahulik ja lõbus, Jumalad ja Jumalannad veedavad lõbusasti aega. Sümbolid
Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Meelelist tundlikkust püüti asendada kirjandusliku süzee sissetoomisega. Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal väh huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kuj ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali: madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. 3. Koosta pildigalerii. Jacques Louis David (1748- 1852)
paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Maalikunst-Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst
· Kujud on edasi antud tõetruult. · Hakati kujutama rõivastamata keha. 5. Maalikunst. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamis, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu eriliselt helget ja pühaliku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud honed või maastikud antud väga teravate joontega: kasutatakse puhtaid värvitoone. Vararenessanssi kunst alles püüdis täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna, kui selle täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessanssi maalikunst. Teosed: Michaelangelo "Päikese ja kuu loomine." Osa Sixtuse kabeli laemaalist Vatikanis. Raffael "Madonna ohakalinnuga" Kunst 16.10
Looming ja teosed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase "Püha Jüri võitlus lohega"(1505) "Kolm graatsiat"(u 1505) Sixtuse Madonna Tahvelmaal Kahepaaniline kompositsioon 1513. aastal Julius II tellis Püha Sixtuse kloostri kabeli altarile Piacenzzas. Tagaplaan ei ole oluline Rõhk tsentris Staatiline ja rahulik, vertikaalsed jõujooned Maarja lapsega, all inglid, vasakul põlvitab Paavst Sixtus III ja paremal püha Barbara. ,,Sixtuse Madonna"(u 1516) Ateena kool 1510-1511 Kujutas antiikaja filosoofide ja teadlaste pidulikku kogunemist paleeinterjööris. Keskel Platon ja Aristoteles, paremal ääres ta ise. Sümmeetriline, horisontaalsed jõu- jooned. Leo x portree 1518-1519 Realistlik
Bertel Thorvaldsen. Hebe Maalikunst · Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil. · Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. · Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik · Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. · Tagaplaan oli peaaegu detailitu. · Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Jacques Louis David. Tapetud Marat Jacques Louis David. Horatiuste vanne. Jacques Louis David. Madame Recamieri portree Jean Auguste Dominique Ingres. Odalisk. Jean Auguste Dominique Ingres. Madame Rivier´i portree Jean-Leon Gerome. Orjaoksjon William-Adolphe Bouguereau Esimene suudlus J. A. Koch. Maastik Püha Benediktiga
teoseid Renessanss Itaalias: 1)Vara- · Boticelli-,,3 kuningat", ,,Primavera" (kevad), ,,Venuse sünd", pildid Madonnadest, peenus ja graatsia, sujuv liikumine, kaunid hingestatud näod · Masaccio-,,Paradiisist väljaajamine", värvid tumedad ja sügavad, kehade kumerus kombatav · Maalijad lähtusid loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulikke poose ja mitmekesiste tunnete edasiandmist · Maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu, seal kujutaud hooned või maastikud väga teravate joontega · Vararenessanss alles püüdles täiuslikkuse poole · Portreedest suur osa maalitud külgvaates 2)Kõrg- · Leonardo da Vinci-,,Vitruviuse mees", lennumasin, inimeste lahkamine, uuris loote arengut, ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"-hägustatud piirjooned, horisont erineva kõrgusega, oskuslik perspektiivikasutus
Töö on maalitud tumedates toonides. Teos on üldiselt külmades toonides, domineerivad tööl jahe kollane ja külm sinine. Jooned on selged, kontuurid tugevad, maal on maalitud pehmete pintslitõmmetega, aga väga täpselt. Vormid on mahulised ja pigem ümarad. Maali tekstuur on sile, kohati tuhm ja õrnalt läikiv. Töö on vertikaalne ja kaheplaanilise kompositsiooniga. Esiplaanil asub Mona Lisa, tagaplaanil loodus (maapind, põõsad, veekogu, mäed ja taevas.) Ka tagaplaan on jaotatud kolmeks. Alumisel osal asub maapind, keskmisel osal asuvad veekogu ja puud/põõsad ning ülemisel osal asub taevas. Silmapiir on koondunud maali ülaossa, natuke madalamale Mona Lisa silmadest. Töö rütmi loovad värvid ja vorm. Rütm on pigem reeglipärane. Liikumise suund saavutatakse valguse ja varju vahendusel. Dünaamika on pigem ragulik, sujuv. Pingestatus on saavutatud vorme vastandades. Ruumilisus on saavutatud nii värvi- kui ka jooneperspektiiviga
vahel. Kõige ette on palvetama maalitud teiste tegelastega samas suurussuhtes annetaja ja tema abikaasa, kes olid reaalsed inimesed. (http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst.html ) Masaccio, kui ka Rubens kujutasid Piiblitegelasi tavainimestena. Valguse, varju, värvi ja perspektiivi matemaatilise täpsuse kasutamisega saavutas Masaccio rahu ja erilise pühalikkusse. Maali kõik üksikasjad on maalitud põhjalikkusega välja, kuigi tagaplaan on heledamates toonides kui esiplaan. (http://kunstiajalugumariliis.weebly.com/renessanss-itaalias-madalmaades-ja- saksamaal.html ) Seinapinnale maalitud ruum on väga ehtne, kuna pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele. Inimesed on paigutatud ridamisi esiplaanile kus nad tunduvad justkui taustast eraldi seisvatena. Lisaks meisterlikule sammaste ja kassettlae ruumilisele kujutamisele on ka inimesed maalitud õiges mõõtkavas. Masaccio ja Rubensi kõige ühisem joon
mõju hilisemate aegade arhitektuurile, eriti klassitsismile. Pildil Andrea Palladio "Villa Rotonda". Maalikunst Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi.. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28- aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429). Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Pildil Masaccio "Paradiisist
Minu arvamus teosest Teos "öösorrid" on väga omapärane ja samuti ka omamoodi saladuslikult ilus, aga ka sügava mõtteline,peidetud sõnumiga maal. Sellel maalil poseerib 4 inimest. Neist 2 inimest tunduvad olevat lähedasemat( naine ja mees). Samas aga teiselpool lauda istub üksik mees koos oma sügavate mõtetega ja siis seal on ka veel üks mees, kes on kohviku töötaja ja täidab külastajate tasse. Maalil on väga selgelt välja toodud esiplaan ja tagaplaan. Nagu eelnevalt mainitud inimesed on esiplaanil, samuti on ka tugevalt välja toodud selle kohviku maja kuju, mis jookseb maali tagaplaanilt esiplaanile. Samuti selle effekti toimivusele annab juurde ka maalitud pildi vaatenurk. Samamoodi jookseb mööda sama perspektiivi(kohviku seinte) ka kohvikus olev lett ja leti ääres olevad ümmargused toolid. Tesosel on näha, et on kasutatud algul meelega erksaid ja silmapaistvaid värve, aga maali
piltidel hoolikalt välja. Domineeris joonistus, värv jäi ebaoluliseks väljendusvahendiks. Vastandina barokile kadus huvi ka looduse ja valguse kujutamise vastu. Kui ka pildi taustale loodust maaliti, siis suhteliselt värvivaeselt, Poussinilike ideaalmaastike sarnaselt. Ka igapäevast elu ei kujutatud, sest selles puudus ülevus. Klassitsistlike maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik. Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. Tänapäeva vaatajale tunduvad need ülevaid ideesid ja vaprust ülistavad maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi. 19. saj. alguses võeti klassitsistlik õpetus kunstiakadeemiate õppekavadesse ehk sai ametliku, riikliku tunnustuse. Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja allumine kindlatele
Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Meelelist tundlikkust püüti asendada kirjandusliku süzee sissetoomisega. Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal väh huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kuj ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali: madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree.
Otsitakse ja leitakse paralleele antiikajaga. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus
eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus
sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis. Maalijad lähtusid nüüd loodusest, nad õppisid õiget ruumikujundust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessans. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilisrhelget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui selle täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti SANDRO BOTTICELLI (1444-1510)
sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis. Maalijad lähtusid nüüd loodusest, nad õppisid õiget ruumikujundust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessans. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilisrhelget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui selle täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. SANDRO BOTTICELLI (1444-1510) Botticelli õige nimi oli Alessandro di Mariano Filipepi. Tema ja ta vennad said hüüdnime Botticelli, mis tähendab
Aafrika, avastati Ameerika, tekkisid uued majandusvormid linnades. Vararenessanss on renessanssaja osa vahemikus 1430-1500. oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Renessanss ajastu muutis kõvasti maalikunsti mis oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. Renessanssajastu maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan tühi ja igav, ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus maalide temaatika- antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. 15
Sellega saavutasid Põhja 7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Madalmaad iseseisvuse. Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja 2. Kuidas jaotusid Madalmaad 16. saj. lõpuks? soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides. PõhjaMadalmaad (praegune Holland) iseseisvaks ja LõunaMadalmaad 8. Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel? (praegune Belgia) jäid katolikuks ja Habsburgide võimu alla. Karjaste kummardamist 3
Maatikumaal oli klassitsismi ajal teisejärguline. Elavat loodust kujutati muidu harva. Jacques-Louis David. Portrait of Young Ingres (?). Oil on canvas. 54 x 47 cm. The Pushkin Museum of Fine Art, Moscow, Russia. Väga palju maaliti portreid. Vaene koloriit. Tagaplaan on teisejärguline. Lihtsus, selgus, kindlus. Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) Jean Auguste Dominique Ingres. Half-figure of a Bather. 1807. Oil on canvas. Musée Bonnat, Bayonne, France. Taas hakati kujutama akti (siiski enamasti vaid antiiki). Tegevus koondatud esiplaanile.
ratsamonumendi väepealik Colleonist. Ta oli ka Leonardo da Vinci õpetaja. MAALIKUNST Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst.
Aga, et anda maalile suursugusust juurde, siis on see naljakalt suur raam oma eesmärgi täitnud. Tundmatu Antwerpeni kunstnik Joos de Momper II ringist See maal meeldib mulle vast enim Kadrioru kunstimuuseumi kogust. See pilt on võluv oma värvide mängu pärast. Kui impressionistid on tuntud ka selle poolest, et nad maalisid õhku, siis mind võibolla väheke isegi üllatas, et ma nägin midagi sarnast palju varasemal pildil. Tagaplaan on kujutatud sinakates toonides, nagu oleks seal ilm pilvine, maad kataks udu või sajaks vihma. Täiesti võimalik, et kunstnik on sellise värvi lahendusega püüdnud anda paremat perspektiivi tunnet, aga mulle meeldib minu õhu maalimise teooria. Tarbekunsti ja disainimuuseum Elo Järv Terve esimese korruse oli enda alla haaranud Elo Järve nahatööd
Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Meelelist tundlikkust püüti asendada kirjandusliku süzee sissetoomisega. Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kujutati ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali- madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud ju suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste " meistrite hulka. *Jacques Louis David(1748- 1825)- oli poliitik ja Prantsuse revolutsiooni tegelane,
Sõnast palazzo tuleneb väljend palee. ITAALIA VARARENESSANSI MAALIKUNST Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't
nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Keskmisel kiviajast - 8. ja 7. aastatuhandest - on pärit kompositsioonid inimestest, loomad jäävad sel ajal vaikselt tagaplaanile. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomade "tagaplaan" on Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljumaalidel. Alates umbes 6. aastatuhandest on noorema kiviaja mälestisi leida üle kogu Põhja- Euroopa, enamasti on need kõiksugu geomeetrilised kujundid kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Ajastust on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. 1. Mesopotaamia Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. Tsikuraat- ülesse ahenev torn
humanistist ja kunstisõbrast, kelle valitsuse all Firenze Itaalia kultuurikeskuseks muutus. MAALIKUNST Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst.
Kasutusele võeti uuenduslik tsentraalperspektiiv. Itaalia maalikunst oli valdavas osas monumentaalne- suuremõõtmelised freskod, mis olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Maaliti seda, mida võib näha esmapilgul. Maalijad lähtusid loodusest, õppisid õiget ruumikujundamist, varjutamist, loomulike pooside ja tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende teadmiste omistamine toimus vararenessansis, seetõttu on vararenessansi maalide tagaplaan veel hele ja lagedavõitu hooned või maastikud on antud teravate joontega. Kasutatud on puhtaid värvitoone. Ära on toodud üksikasjad. Vararenessanss alles püüdles täiuse poole, selle saavutas kõrgrenessanss. Kogu 15 saj vältel jäi kujutav kunst valdavalt religioosseks. Maal oli kirikutes vajalik mitmel põhjusel: esiteks oli lihtrahvas kirjaoskamatu ja renessanssmaal oli 13 saj teoloogilise sõnaraamatu edasiarendusega. Säilitati "pildisarja" süsteem, kuid huvi tunti
hämaras. 12. ,,Kadunud poja tagasitulek"-tema loomingu tipp. Mõistujutt varanduse ära raisanud noorukist, kes pöördub tagasi isakoju ja leiab isa südames ikkagi andestust. Lapsed jäävad vanematele ikka armsaks. 13. Autoportree-portreezanri alaliik, kus kunstnik kujutab iseennast. 14. Ermitaazis, aluse pani keisrinna Katarina II-suur Rembrandti austaja. 15. Maalidel valitseb salapärane poolhämarus, kusagilt tulev valgus ujutab esiplaani, tagaplaan jääb varju. Valgus ja vari on tema väljendusvahendid. Kasutas pooltoone, tumedamaid värve. Rokokoo. 1. Tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab kivikribu (kivikesed ja merekarbid aiakaunistustena). u. 1720-u.1770 2. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks, heledad paneelid ja peeglid, õrnad kaunistused. Kaunistused ebasümmeetrilised. 3. Orvand-sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused Kasutati tubade ja peeglite kaunistamisel. 4
suunatud figuuride ühele küljele, looduslähedus, Piero della Francesca ( 1410/20-1492) kolmemõõtmeline tegelikkus kahemõõtmelisel Andrea Mantegna (1431-1506) pinnal, ebaloomulik kompositsioon, Paolo Uccello (1397-1475) tsentraalperspektiivi kasutamine, tagaplaan hele Domenico Veneziano (1400-1461) või lage, hooned või maastik on antud väga teravate joontega, tegelased paigutatud ridamisi, puhtad värvitoonid, tegelased pole taustaga seotud. 16
Donatello:Taavet Itaalia vararenessanssi maalikunst Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst.
sajandi kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck (Põhjas) ja Rogier van der Weyden (Flandrias). 6. Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajaid? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja sisemiselt hõõguvad. 7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides. 8. Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel? Karjaste kummardamist 9. Millega hämmastas see altar itallasi, kui ta oli jõudnus Itaaliasse tellija kätte? Esmakordselt nähti kõrgtasemelist peenmaali, õlivärvide võimalusi ja võõrapärast inimese- ja usukäsitlust. 10. Kelle loomingus puhkeb õitsele sünge sarkastiline fantaasia? Mille kujutamiseks sobis see eriti hästi? Hieronymus Bosch. Paradissi ja põrgu. SAKSA KUNST 15.-16. SAJANDIL
6) keskkonnamõjude analüüs kirjeldada mõjusid mida plaanitav maastikumuutus keskkonnale põhjustab 84. 85. 86. Kevin Lynch'i analüüsimetoodika põhielemendid: · Liikumistee path · Serv/piir, barjäär edge · Sõlmpunkt node · Iseloomulik piirkond distrikt · Maamärk landmark 87. Maastikuökoloogilised põhimõisted: laigud, koridorid, liikumisrajad, tagaplaan ehk maatriks. 88. Maastikuökoloogilsite laikude tekkimise põhjused: 1) Jäänuk laigud osad endistest suurematest loodusaladest piirkonnas 2) Inimeste kaasabil loodud uued laigud uued elurajoonid põllumajandusmaastikus, uued metsalagendikud, uued märgalapuhastid 3) Looduslikud segamised ehk häirimised tulekahju alad, tormikahjustuse alad, putukarüüste alad;
Neis küsimustes jäidki vararenessansi meistrid sageli abituks. Teatud kiindumine detailidesse, keskendumine nende täpsele edasiandmisele või innustumine perspektiiviefektidesse mõjus nii, et üksikasjade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine jäi mõnikord unarusse. 15. saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu eriliselt helget ja pühalikku meeleolu. Sageli on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud selgete piirjoontega, st nad pole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Seetõttu nimetatakse vararenessansi maalikunsti vahel "primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessansiga)
15. Kui ärritaja on tugev ja pikaajaline, siis tundlikkus kaob üldse(kui oled pikka aega mingi lõhna sees, siis hiljem ei tunne seda enam) Tähelepanu Maailmast saame pidevalt infot, aga kõike ei taju me ühesuguselt mõnda asja paneme rohkem tähele. Tähelepanu on meie Ps. filter, teadvuse keskendumine. Figuur kerkib tagaplaanilt esile, figuur on see, mis on keskpunktis, tagaplaan on joon. Tähelepanu keskpunkti korraga mitu asja ei mahu ja kui mahubki, siis kaob täpsus (üks asi kaotab oma selguse). Keskpunktis saab olla, kui üks asi muutub automaatseks või tähelepanu jaotub kiiresti. Teadvus saab keskenduda: 16. välisele tsoonile (keskkonnale) 17. sisemisele tsoonilesee, mis sees toimub(näit. kõht koriseb) 18. keskmisele tsoonile (mälestused)
Sellise pööratud püramiidis loo materjali paigutuse kohta saab esitada mitu üldistust. • Keskne info on eespool, vähemtähtis tagapool: uudises on materjal esitatud tähtsuse järjekorras, mitte ajalises, põhjus-tagajärg vms järjekorras. • Käesolev hetk on eespool, minevikku ja tulevikku viitav materjal tagapool. • Faktid on üldjuhul ees, reaktsioonid ja kommentaarid tagapool. • Objektiivne materjal on üldjuhul ees, subjektiivne tagaplaan. Kõik uudised ei pea olema igas uudises olemas ja tavaliselt ka pole. Lühemad uudised lepivad vaid uudise põhiosaga, nupud annavad tihti vaid juhtlõigu ja paar lauset selle laienduseks. Pööratud püramiidis ei ole kokkuvõtet. Teema arendus Uudise juhtlõigule järgnev osa on teema-arendus. See on juhtlõigu jätkamine, arendamine, detailiseerimine, laiendamine, mis vastab küsimustele kuidas ja miks. Siin räägitakse lahti uudise keskne sündmus või sündmused, kui neid on mitu
Tähelepanu - konsentreerimisvõime, teadvuse keskendumine mingile objektile, nähtusele, protsessile. Psüühilise aktiivsuse seisund. Tähelepanu keskmesse mitu asja korraga ei mahu (nt detailid muutuvad häguseks). Probleemtunused: 1) hüplev tähelepanu - ei suuda pikalt tähelepanu millelgi hoida. Konsentreerimisraskused. 2) professorlik hajameelsus - tähelepanu on hõivanud üks probleem või valdkond. Fookus - see, mis on tähelepanukeskpunktis, ülejäänu on tagaplaan ehk foon. Erutuse ja pidurduse vastastikuse induktsiooni seadus. On kaht tüüpi protsesse, kuid on üks seisund, aga nad lähevad ühest teiseks erutus <-> pidurdus. Tähelepanu jaguneb: 1) tahtmatu- orienteerumisrefleks. Ootamatu tugeva signaali või muust taustast erineva signaali poole tähelepanu pööramine (loom v inimene). Tahtmatult püüavad tähelepanu neoonoranzil taustal mustad tähed (plakat), signaali uudsus, liikumine. Üks liik võib teisele üle minna
Neis küsimustes jäidki vararenessansi meistrid sageli abituks. Teatud kiindumine detailidesse, keskendumine nende täpsele edasiandmisele või innustumine perspektiiviefektidesse mõjus nii, et üksikasjade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine jäi mõnikord unarusse. 15. saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu eriliselt helget ja pühalikku meeleolu. Sageli on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud selgete piirjoontega, st nad pole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Seetõttu nimetatakse vararenessansi maalikunsti vahel “primitiivseks” (võrreldes kõrgrenessansiga)
annaabi.ee 
