100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 43 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Alarolen
Õppematerjali autor
Pilates Joseph Pilatese elulugu Joseph Hubertus Pilates sündis Saksamaal 1880. aastal. Lapsena põdes ta rahhiiti ning astmat. Ta õppis põhjalikult anatoomiat ja bioloogiat ning sai aja jooksul üle oma nõrkusest. Füüsiline tippvorm säilis tema elu 70.-ndate aastateni. I maailmasõjas tekkis tal mõte kinnitada liikumisvõime kaotanud kaasvangidest patsientide vooditele venivad paelad, et taastada lihaste toonust ja liigeste liikuvust. 1923 emigreerus Pilates Ameerika Ühendriikidesse ning asus elama New Yorki, kus ta avas 1926 Manhattani 8. avenüül esimese stuudio. Ta hakkas treenima ja pakkuma taasturavi professionaalsetele tantsijatele, kelle hulka kuulusid balleti suur õpetaja George Balanchine ning moderntanstu diiva Martha Graham. Algselt arendas Pilates välja matiseeria harjutused, mis olid mõeldud kõhulihaste jõu ning keha kontrolli üles ehitamiseks. Mõningad neist meenutasid keskaegseid piinamisseadeldisi. Need olid
Tantsu loomine on keeruline protsess, samuti ka selle analüüs ja tõlgendamine, eriti olukorras, kus tantsupraktika nii kiiresti muutub ja teiseneb. KOMMUNIKATSIOON TANTSUS Tantsus on olulisimaks meediumite sidusus (nexus) Meedium on see, millest nähtus koosneb, millest ta tehtud on ja millena ta vaatajat kõnetab. Tantsu peamiseks meediumiks on liikumine (movement), kuid olulised on ka teised koostisosad (tantsija, muusika, ruum). NB! Kas tantsija on lihtsalt sammude esitaja, liigutuste presenteerija? Kas tantsija on meediumi koostisosa, millest liikumine sündis? Ajalooliselt on tants ja muusika olnud tihedalt seotud, isegi lahutamatud, kuna tantsu ollakse harjutud vaatama muusika saatel. XX saj. tantsunovaatorid seadsid selle iseenesestmõistetavuse kahtluse alla - sündisid tantsud ilma muusikata. Liikumisest, liigutusest sai tantsu peamine meedium, tants ja muusika kuulutati teineteisest
Enamasti väljenduvad need antud stiili puhul väga ehedalt ja publikule loomulikul teel, mis paratamatult igas vaatajas isiklikku äratundmisrõõmu ja läbielamiste mälestusi esile toob. Parimatel juhtudel puudutab see inimese hingepõhjas kohakest, kuhu teiste kunstiliikide abil küündida ei ole võimalik. (8). 5.2. Cheerleaders & Show Cheerleaders & Show on treeningstiil, mis ei eelda varasemat tantsukogemust ning põhineb showtantsu elementidel eesmärgiga arendada tantsija eneseväljendusoskust läbi kaasaegse showtantsu ning on suunatud kõigile, kes soovivad tantsida ja treenida professionaalsel tasemel. Cheerleaders & Show eesmärk on tõsta pop-tantsu kultuuri üldist taset ning panna tantsijaid tundma end vabalt ja enesekindlalt. Treeningute käigus omandatakse erinevas stiilis koreograafiaid, klassikalise tantsu põhitõdesid ning üldfüüsilisi harjutusi/elemente (venitamine, kõhulihased jne.). (7). 5.3. Jazztants
.........30 2.Kui jah, siis kui tihti on vigastused olnud?................................................................... 30 3.Kas olete teadlik, millest vigastus/vigastused on tingitud?...........................................30 4.Kas olete kursis kuidas käituda peale vigastust?...........................................................30 5.Kas oled saanud infot treenerilt/arstilt kuidas edaspidi vigastusi vältida?....................30 6.Kas vale tehnika võib kaasa tuua vigastuse?.................................................................30 7.Kas oskate nimetada mõnda valest tehnikast tulenevat vigastust?................................30 8.Kas Teil tekivad sagedamini vigastused treeningul või võistlustel?.............................30 4 9.Kas rohkem vigastusi on suveperioodil või talveperioodil?........................
(sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina.
kontroloogia keha, vaimu ja meelelaadi täielik kooskõla. Selles mõttes erineb see teistest tänapäevastest treeninguvormidest, nagu näiteks aeroobikast, kuna selle eesmärk on vaid füüsiline vorm. Joseph Pilatese elu Joseph Pilates 1880-1967 Joseph Pilates sündis 1880. aastal Saksamaal. Lapsena ta kannatas astma, rahhiidi ja reuma all ning just snende lapsepõlvehaiguste tulemusena avastas ta meetodi neist jagu saamiseks. Ta koondas oma tähelepanu spordile kui ühele füüsilise jõu arendamise viisile ja temast sai osav võimleja ning andekas suusataja, aga ka poksija ning maadleja. Samal ajal hakkas ta kirglikku huvi tundma inimese füsioloogia vastu. Seda uuris ta paralleelselt sellise Idamaade harjutusvormiga nagu jooga. Kõigi nende huvide ühendamise tulemusena jõudis ta kontroloogia väljatöötamiseni. 1912. aastal kolis Pilates Inglismaale, tema karjääri seal katkestas 1914. aastal puhkenud sõda Inglismaa ja Saksamaa vahel
Keila Korvpallikool Kesklinna KK KK Rae Koss KK Viimsi Lasnamäe Korvpalliklubi/Tallinna Kalev Saku KK Spordiklubi RIM Tabasalu Palliklubi Tiit Soku Korvpallikool/SK Nord 3.Vigastused korvpallis Sporditegemisega käivad käsikäes kahjuks ka vigastused. Vigastusi võib olla erinevaid, sest osad vigastused tekivad vastasega kokku põrgates või mängija omal ettevaatamatusel (nt valesti astudes väänatakse põlve- või hüppeliigesesidemeid). Kui korvpalli mängu ajal tekib mängijal vigastus, siis kõige tähtsam on kiire esmaabi. Tipptasemel korvpalliklubidel on võistluste ajal kaasas füsioterapeut/arst kes saab anda esmaabi vigastuse tekkimisel. Vigastus korvpallis korvpalluri seisund, mis segab teda osalemast treeningutel ning võistlustel kuni vigastusest on täielikult välja tuldud. Kerge vigastus kestab 1-7 päeva, mõõdukas vigastus 8-30 päeva ning raske üle 1 kuu. (Ekstrand jt 2005:342) Kui korvpallur on vigastatud,
eelkristliku aja rituaaltantsudest. Kõiki selliseid tantse esitasid samast soost tantsijad vabas õhus, kandes ajastule iseloomulikke raskeid jalatseid. Tantsud, kus lõid kaasa mõlema soo esiindajad, tekkisid alles 15.sajandil. Parema põranda ja kergemate kingade tulek lubas tantsijatel liikuda maapinnalt suurtesse siseruumidesse. Kuni 19.sajandi lõpuni oli tantsimine kunst, mida õukondlastelt nõuti. Kuninganna Elisabeth I oli suurepärane tantsija. Penshursti palees Kentis asub kuulus maal, kus ta tantsivat koos Leicesteri krahviga selle ajastu populaarset tantsu volta. See on eriliselt huviäratav, sest volta oli üks esimesi, kui mitte päris esimene tants, kus tantsijad jagunesid paaridesse ega moodustanud tervikut, mis nõudis põrandal kujundite moodustamiseks paljusid üksteisest sõltuvaid paare. 19.sajandi lõpuks hõlmas populaarne tants tänapäevaselt vaadatuna kolme tantsuvormi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid