Tants, kui kehakultuuri osa (0)

TANTS, KUI KEHAKULTUURI OSA

Sisukord:

Sisukord lk.2
Sissejuhatus lk.3
Tantsu ajalugu lk.4
Miks tants on hea? Lk.7
Tantsuliigid lk.9
Kokkuvõte lk.11
Kasutatud kirjandus lk.12

Sissejuhatus

„Tantsida tähendab elada!” Isadora Duncan
Mõeldes tantsust, mõtlen ma liikumisvajadusest, eneseväljendusest läbi liikumise - inimese ühest põhivajadusest, millega paljudel meist on tihe seos.
Tants on hämmastav viis tunnete ja kehaliseks väljenduseks. Keha ja meele võimas koostöö aitab eemalduda igapäeva muredest , maandada stressi. Paljude arvamustel on inimese keha ja vaim ühenduses. Läbi musikaalse liigutamise on tants üheks teraapia vormiks. Liigutuste protsess ja muusika mõjul edendab isik emotsionaalset, tunnetuslikku ja füüsilist integratsiooni, mille tulemusel mõjutatakse tundeid, keha füüsilist toimimist, emotsionaalseid seisundeid ja isik leiab palju kindlama tasakaalu ja sisemise rahu.
Tantsimise ajal ei ole meie mõtted suunatud sellele, kuidas tugevdada seljalihaseid või treenida jalalihaseid. Me väljendame ennast liikudes ja see väljendus võib iga kord olla natuke erinev. Tantsutrennis on võimalik ise kontrollida koormust, lisades jõudu liikumisse või võtta hoogu maha. Siin tuleb appi ka treener , kes ideaalis peaks olema väga tähelepanelik iga õpilase suhtes ja vajadusel oskama anda individuaalseid soovitusi .

Tantsu ajalugu

Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust).
Huvitav on vaadelda transsmuusikat tänapäeval ja transipidusid kui muistse tantsu edasiarendust. Paljud vanaaja kultuurid suhtuvad tantsu kui ekstaasi tekitajasse – transs , mis on füüsilisest liikumisest tingitud vaimuseisund.
Hindu tekstides on kirjas, et kogu universum eksisteerib ülima tantsija manifestatsioonina. Igal jumalal on oma tantsustiil, võime lugeda 23st taevalikust olendist, kes tantsivad, et jumalatele meelehead teha ja väljendada liikumise maagiaga ülimat tõde. Hinduismis kasutatakse tantsu kui osa pühast templirituaalist, naispreestritarid ülistavad jumaluse erinevaid omadusi läbi rikkaliku miimikakeele ja liigutuste. Klassikalises kreeka laulus nimetati Apollot, ühte 12 suurimast jumalast, Zeusi poega, meditsiini, muusika ja poeesia jumalat, Tantsijaks. Kreeka liinis on ka Zeusi ennast kujutatud kui tantsijat. Spartas oli seadus, mis kohustas vanemaid lastele alates viiendast eluaastast tantsu õpetama. Juhendajateks olid mehed, tantsides lauldi hümne. Väga varajasel perioodil Kreeka ajaloos kohtus kogu linna elanikest koosnev koor turuplatsil, et anda maa jumalatele ohvriande. Juubeldustega kaasnesid alati ka hümni laulmine ja tantsimine .
Juudi allikad viitavad tantsimisele kui religioossele tseremooniale, tänu ja ülistuse väljendusele. Piibel lubas tantsu kui religioosset rituaali. „Ülistage tema nime tantsides ning tehke talle muusikat tamburiini ja harfiga.” (laul 149:3), „Ülistage teda mängides ja tantsides, ülistage teda mängides keelpille ja flööti.” (laul 150:4). Lõbustusena praktiseeriti tantsu vaid professionaalsete tantsijate poolt. Tantsiti näitamaks rõõmu, rahvuslikel pühadel ja pärast suuri võite ning “etendatuna neidude poolt päevasel ajal avatud väljakutel, teedel või hiites”. Piiblist ei leia ühtegi näidet, kus nii mehed kui ka naised ülistuseks või lõbustuseks koos tantsiksid. Ainsad viited Piiblist, kus tantsu on kasutatud kui sotsiaalset lõbustust, võib leida kirjeldustest, kuidas ebausklikud perekonnnad veetsid aega luksuses lõbutsedes ning kes langesid äkki. Muistne tants oli erinev sellest, mis on tänapäeval lääneühiskonnas teada tantsu mõiste all - tavaliselt oli see ainult naiste osalusega: „Siis Mirjam , prohveteerija, Aaroni õde, võttis tamburiini oma kätte ja kõik naised järgnesid talle, mängides tamburiine ning tantsides.” (Exodus 15:20). Piibli üks toredamaid kirjakohti kirjeldab Davidi omapärast tantsu Jumala kaare ees (2Sam 6:14), millest naised võtsid osa pille mängides. David juhtis koori “katmata”, st kandes ainult linast tuunikat, sest ta mõtles ainult Jumala aule, kiites-austades teda ennastunustavalt, kogu oma väest. Olles algselt kasutusel ainult religioossetel juhtudel ja festivalide ajal, hakati hiljem tantsu kasutama ka tavaelus, kui oldi rõõmsad.
Ballett on üks maailma vanimaid ja kaunimaid tantsuvorme ja peaaegu kõikide tantsude alus. Ballett on ilu ja vormitäiuse poole püüdlev kunst . Selle tehnika tundmine annab põhioskused, millele toetudes on hiljem võimalik kergesti õppida ükskõik millist teist tantsustiili.
Meist kõigist ei pruugi saada priimabaleriinid – ja ei peagi, see pole ju kõige tähtsam! Palju tähtsamad on väärtused ja oskused, mis endaga ellu kaasa viime. Balletiõpingud viivad lapsed kokku klassikalise muusikaga, õpetavad rütmitunnet ja musikaalsust, annavad rühi, parandavad painduvust, koordinatsiooni ning distsipliini. Lisaks õpitakse arvestama oma trennikaaslastega, mis on heaks ettevalmistuseks nii lasteaeda kui kooli minejatele. Balletti õpetades suudame me lastesse süstida lisaks tantsupisikule ka rõõmu ja eneseusku ning mis kõige tähtsam – tutvustada neile seda auväärset ja imeilusat kunstiliiki.
Balletitunnis saame tuttavaks balletikunsti kõige tähtsama instrumendi – omaenda keha ehk minu endaga. Saame teada, mida meie keha suudab teha ja kui huvitavad me oleme. Selleks õpime selgeks oma kehaosad ja võimalused, kuidas neid tantsus kasutada: näiteks kui palju erinevaid liigutusi saab teha jalalaba ja varvastega, millal ja kuidas jalalaba tantsus kasutada. Nii õpime koos selgeks käte, selja, kaela ja jalgade töö. Räägime, milleks on meil lihased ja kuidas nad spordis -tantsus meid aitavad. Ühesõnaga vaatame kuidas me oleme „kokku pandud“, kuidas me liigume, milline jõud ja energia peitub kehas.
Avastame kehatunnetust, mis avardab lapse teadlikkust iseendast, läbi selle kasvab omakorda lapses eneseusaldus ja julgus . Saame teada, et me kõik oleme individuaalsed ja omamoodi ning püüame isiklikku eripära koos leida. Me julgustame alati lapsi olema loomulikud ja lähtuma oma kehatunnetusest ehk tantsima ja liikuma nii nagu neile on see loomupärane.
Õpime kogema, valitsema ja avaldama tundeid ja emotsioone. Mossis tuju ja pahameele proovime trennis enda heaks tööle suunata ja leida üles võimalused, millest rõõmu ammutada.
Tsiteerides William Cobbet’it „Tantsimine on ühtaegu nii mõistlik kui ka tervislik: see rikastab tundeelu; noortele on tants parim meelelahutus, ja nii oli see juba Moosese päevil.“ (“Advice to Young Men”, 1829)
Siit ka järgmised sõnad, sõnapaarid – mida arvavad inimesed tantsust: endasse süvenemine, vabadus, teraapia, väljendus, kujundaja, sensuaalsus, armastus, eneseteadlikkus, voog , VAHVA, nirvana , rõõm, lõbu, TAEVAS, ilu, kõrgused, HING, “RÕÕM” – puhas ja lihtne, nautimine, RÜTM, elu, mina, JOOBUMUS, VABADUS, tunne, sisemine, UUENDUS, dirty ..., ekstaas, KIRG , unistused, VÄLJA HINGAMINE , HINGAMINE, hüpnotiseeriv, uimastav, vitaalsus, maagia, lendamine, vabadus, kirg, olemas olemine, tantsida: et täelikult, peatumatult, konsentreeritult, kirglikult EKSISTEERIDA, kõik mu meeled on korraga ärkvel ning see juhtub ainult tantsupõrandal, ENERGIA, nagu keegi ootamas et plahvatada?! See ühendab kõik ... väljendus, vabadus, sensuaalsus...see nimekiri on lõputu..., vabastus, kiirus, kommunikatsioon, sõna, mida ma saan tantsida on alalalalallalalalalalalallalalalala …… ÜLE KEEMINE !!!, EUFOORIA !, tants on mu elu!!!!!! unustus, HAPNIK…SEST MA PEAN HINGAMA ET ELADA!, SIION ja HARMOONIA , armastus …see on energia, millega kõik on loodud!!!!, religioon , kurjade vaimude eemale peletamine, alateadvus, nauding , süttimine, FANTAASIA, MITTE stressamine, hülgamine, aja raiskamine, naeratus…, ÜLES TÕSTEV ja VABASTAV, tähtsusetus, TUNDLIKKUS, tants on peegel…kus su tunded peegelduvad, enese hingekosutus, südamevalu, emotsioon, ADRENALIIN , mina ise, liikumine! See on elu!!!!!!! See on nagu su hing vabastaks ennast, NAUDING/LÕBU.
TANTS!! See algab kui teadlik protsess, kui sa õpid oma mõtteid väljendama, kasutades keha ja liigutusi. Kui see on selge, siis saad hakata oma emotsioone väljendama alateadlikult. Peagi kaotab tants oma füüsilise olemuse .. muutub su sisemise mina projektsiooniks.. mängima hakkavad emotsioonid .

Miks tants on hea?

Tants on üks kehalise liikumise vorme, mis hävitab kehast stressihormoone, täiustab kehalist vormi, parandab tervist ja suurendab erksust. Tants parandab märgatavalt ka rühti ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja õige muusika, siis mõjutab see ka meeleolu, vabastab loovust ja tekitab paremat enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt.
Kuna me elame suhteliselt mürgises keskkonnas (palju stressi, õhus hõljuv vingugaas , alkohol jne.), siis peame hea tervise nimel üritama organismi turgutada ja puhastada . Tants parandab tervist ja kehalist vormi, kuna ta kiirendab ainevahetust, mis vähese liikumise tõttu kipub loiuks jääma. Tantsimine kiirendab rasvarakkudesse kogunenud toksiinide liikveleminekut ja suurendab mürkide väljutamist kehast naha kaudu, see aitab vältida näiteks veenilaiendite teket või paistetust.
Tantsimine nõuab füüsilist pingutust ehk lihaste tööd ja see omakorda tähendab seda, et lihased saavad tantsides jälle toonusesse. Tantsimine treenib praktiliselt kõiki suuremaid lihasrühmi ja aitab kaasa “rasva põletamisele”. Lihased paisuvad , kuid mitte liiga suureks. Loomulikult ei tohi unustada, et õigel toitumisel on asja juures väga suur roll. Veel paraneb märgatavalt painduvus , vastupidavus ja isegi jõud. Tantsutrenn on tempo poolest tavaliselt aeroobset laadi ja sobib hästi südame-veresoonkonna treenimiseks, erinevaid tantse kasutades on väga lihtne vajaduse korral tempot ja pulssi tõsta või langetada.
Tantsimise juures on üks tähtsamaid asju ilus kehahoiak . Kui käia regulaarselt trennis, kus treener seda pideval meelde tuletab, harjutakse lõpuks sirge seljaga olema ka trennivälisel ajal. Tulemuseks ongi parem rüht. Õige kehahoiak omakorda aitab vältida probleeme seljaga.
Tavaliselt alustatakse tantsu õpetamist väga lihtsatest põhisammudest ja tantsudest. Aja jooksu õpitakse tantse juurde ja koreograafiad lähevad aina keerulisemaks. Nii rütmi kui ka sammude ja liigutuste poolest. Nii paraneb koordinatsioon ja rütmitunnetus ning trennis ei hakka kunagi igav!
Võimatu on tantsida ilma hea rütmi ja muusikata. Hea muusika lisab tantsutreeningule emotsionaalsust. Igaüks valib tantsustiili tavaliselt ka vastavalt sellele, milline muusikastiil talle rohkem meedlib. Lühidalt sellest veel, miks on muusika inimesele väga tähtis. Muusika mõjutab inimest füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt. Muusika põhikomponendid – rütm, helid ja liikumine kujundavad inimest. Muusika suunab inimese füsioloogilisi protsesse ja käitumist. Me oleme kõik tundnud mõnda muusikapala kuuldes südamerütmi kiirenemist või “kananahka” tekkimas oma ihul. Muusika mõjutab märkamatult meie elurütmi. Sarnase muusikastiili austajad leiavad lihtsalt ühise keele, seega on väga lihtne leida endale uusi sõpru. Muusika jõuab meie alateadvusse kiiremini kui sõna ja mõjutab meie emotsioone ja loovust.

Tantsuliigid

Eristatakse rahvatantsu , seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu.

Rahvatants

Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega.
Kaasajal on rahvatants sageli kindla rahvuse või sotsiaalse rühma kultuurilise identideedi määraja. Kaugele ulatuv eesti rahvatantsutava oli varajasemal ajal seotud põhiliselt perekondlike sündmustega nagu näiteks pulmad . Tänapäevasema sisu ja vormi on eesti rahvatantsule andnud tantsupeod .
Eesti rahvatantsde liigid, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust:

• voor- ja sõõrtantsud- esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris).
  
• akrobaatilised tantsud- et teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks
  
• imiteerivates tantsud- milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist.
  
• paaristantsud- labajalavalss , polka, reinlender jt.
  

Seltskonna- ehk peotants

15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus , arenes 19. sajandil rahvalikumaks ( kadrill , polka, valss ) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju.
Peotants on nõukogude ajal kujunenud üldistav nimetus teatud paaristantsudele, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja 20. sajandi alguse Inglismaal - aeglane valss, fokstrott, viini valss, tango , samba, rumba , cha-cha, jive .

Lavatants

Lavatants on loodud eesmärgiga treenida lapsi ja noori läbi spetsiaalse treeningplaani ja luua grupp, kus arendatakse universaalseid tantsijaid, kes saavad hakkama igas tantsulises žanris, suudavad töötada iga koreograafi käe all ning oskavad ka ise liikumist seada. Lavatantsuga tegelemine aitab jõuda kehalise mitmekülgsuseni ja seeläbi ka enesetundmiseni.
Selle tarvis kuulub tantsija ettevalmistusse nii klassikalise (klassikalise balleti alused, jazz -tants), kaasaegse ( vabatants , improvisatsioon ) kui ka hiphop -tantsu ( breik , hiphop freestyle, street jazz jne) valdkonda kuuluvate tantsustiilidega tegelemine.
Karaktertants on üks lavatantsu eriliike, üks koreograafia väljendusvahendeid. Karaktertants on sündinud iseloomustava tantsuna. Algselt, st 16.-17.sajandil, on karaktertants tants, mis nõuab tegelase iseloomustust, tants karakteris, kujus.
Vabatants – tantsunumbrid, mis baseeruvad modern-, nüüdis-, vaba-, loov-, kontakttantsul ja/või improvisatsioonil. Vabatants eeldab mõtestatud ja läbitunnetatud tervikut .
Estraaditants – stiliseeritud lavatants; show-, karakter- ja rahvatantsu elemente sisaldavad tantsunumbrid. Estraaditantsu iseloomustavad efektsus, kergus, pidulikkus ja atraktiivsus. Olulised on kostüüm, joonised ja sünkroonsus.
Showtants – efektsed kaasaegsete tantsustiilide ( disco , ladina, showjazz jne.) meelelahutuslikud tantsunumbrid kaasaegse muusika järgi. Efektsust lisavad kostüüm, atraktiivsus ja sünkroonsus.
Tänavatants – sisaldab kaasaegseid ja noorte seas populaarseid tantsustiile (funky, locking, poping, hip-hop, breik jne.), kus tähtsal kohal on hea rütmitaju, stiilitunnetus, sünkroonsus, efektsus.

Kokkuvõte

Et eksisteerida harmoonias iseenda ja ümbritseva maailmaga, on vaja pidevalt saada mingit emotsionaalset laengut ja leida ka väljendus oma emotsioonidele. Tantsimine on üks parimaid viise väljendada ennast emotsionaalselt ja füüsiliselt üheskoos.
Tsiteerides legendaarset lauljat James Browni : „The one thing that can solve most of our problems is dancing.“ („See üks asi, mis võib lahendada enamiku meie muredest, on tantsimine.“)

Kasutatud kirjandus

http://www.inspiratsioon.ee/salsa-tants-ja-teraapia/

http://et.wikipedia.org/wiki/Tants

http://www.tants24.ee/index.php?page=5

http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/tants

http://www.danceact.ee/hea/tants/

http://www.ramkool.edu.ee/tants

http://www.valgavg.edu.ee/loputood/Koidu_Ahk/page4.html

11