Konnaujumine Pea asend + kehaasend + kordinatsioon Kehaasend Ründenurk varieerub kogu tsükli vältel Enim horisontaalne keha asend on libistamise ajal, pärast jalgade lööki Sissehingamisel on suurim keha ründenurk Tsükli liikumise ajal on pea keha pikiteljega, kaela lihased on lõdvestatud, ujuja vaatab ette-alla Liigutuste koordinatsioon Liigutuste ratsionaalne kasutamise ülesanne on võimalikult vähe kaotada
Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. Koolieelikuiga 2. kuni 6. a. liigutuste kordinatsioon paraneb ja teeb keerulisemaid tegevusi. Kooliiga 6. kuni 11. a. kirjutab ja joonistab kujundeid. Puberteet 11. kuni 16. a väga kiired bio muutused ja saavutatakse suguküpsus, kasvatakse jälle kiiremini (T 1012) ja (P 12-14). Varane täiskasvanuiga 20-40 füüsiliste võimete kõrgtase. Keskmine ... iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. Hiline ... iga alates 60 kroonilised haigused, vananemisprotsessid.
Tekstiili tolm võib põhjustada kutsehaigusi. Õmblusvaldkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas ,piisavalt valgustatud ,hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga ,õhutatud ning mõjuma meeldivalt ja turvaliselt. Õmblejal on ka omad töökohustused: · Töökoha korraldamine ja korrashoid · Töövahendite esmane hooldamine Õmbleja olulised eeldused: · Sõrmede osavus · Liigutuste kiiru · Täpsus · Hea kordinatsioon ja silmamõõt Õmblejatel on omad töövahendid (käärid,niidid,nööbid jne.),millega peab olema ka ettevaatlik. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal jakorduvad monotoonsed tööliigutused õmblemisel.Need asjaolud võivad põhjustada käte või õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist. Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud
Teenindusvalmidus Sõbralikkus Otsustusvõime ja iseseisvus VAIMSED OMADUSED Intelligentsus vaimsed võimed, verbaalne intelligentsus Tunnetusvõimed mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlus, keskendumisvõime Matemaatiline võimekus numbrite ja koguste seoste mõistmine FÜÜSILISED OMADUSED Füüsiline võimekus koormustaluvus, füüsilise pingutuse võime(kastide tõstmine) Psühhomotoorsus liigutuste täpsus, kiirus, kordinatsioon, jõulisus, osavus 5 KUTSE- EETIKA PRINTSIIBID Kogemuste arutamine Uute teadmiste hankimine Kogemuste hankimine Kogemuste üle mõtlemine, lugemine MINU ARVATES VAJALIKUD KUTSEOSKUSED Tööplaneerimine Omandatud praktilised teadmised Hügieeni jälgimine ( hoolitsetud välimus, töölaua puhtus) Meeskonnatöö oskus Oskus koostada menüüd
Närvisüsteemi häired 1. Alkoholi tarvitamine. Alkohol on närvisüsteemi mürk. Alkoholi tarvitamine toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurendaes need nähud süvenevad, lisandub tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekkivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning looligiline mõtlemine. 2. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket. D-vitamiini on vaja stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. 3
Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. 1 1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm Koolieeliku eas laste motoorne areng täiustub, paraneb liigutuste kordinatsioon. Saab sooritada keerukaid tegevusi nt. nagu pommil kõndimine, ühel jalal seismine, paeltse sidumine ja joonistamine. Domineerib mäng, mängu kaudu laps realiseerib, oma tahet, õppib sotsiaalseid suhteid. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. Selle aia jooksul muutuvad teised lapsed järjest tähtsamaks. Nii on koos keele arenemisega lapsel kergem suhelda teiste laste ja oma vanematega. Nad õpivad
Aga uurime siis lähemalt, mis on alkoholijoove? Alkoholijoove (ka joove, ka joobeseisund, ka alkoholimürgistus) on alkoholi (etanooli) tarvitamise tagajärjel (valdavalt suukaudselt) tekkida võiv muutunud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. (http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholijoove) Joove tuleneb aju talitlusvõime langusest, kannatavad nii vaimsed tegevused kui ka kordinatsioon. ( 2012, AS Medicina, Alkoholisõltuvus) Neuroonid surevad ja moodutustub verehüübimine, mis viib lõpuks arteriaalse tromboosini. Kuid, vaatamata sellele, inimesed joovadki selleks, et tunda seda joobeseisundit. Arvatakse, et siis inimene tunneb ennast eriti hästi, lõdvestunud, kõik probleemid korraga kaovad, sul on eriti hea tuju. Aga keegi ei mõtle sellepeale, et järelikult, selleks, et saada joodud alkoholist naudingut, on vaja arteriaalne tromboos esile kutsuda
lihasgruppe haaravaid kehalisi harjutusi. * Mis on ületaastumisefekt treeningul, kuidas seda peab jälgima, et saavutada maksimaalselt häid sportlikke tulemusi? Ületaastumine ehk suspensioon taastab algvõimet alati natukene rohkem kui enne, jälgima peaks, et iga kord taastub järjest vähem * Millised muutused leiavad inimese organismis aset pikemaajalise treenigu käigus? Lihase jõu suureneb, töövõime kasvab, lihaste verevarustus paraneb, kordinatsioon paraneb, lihasmass suureneb, kopsumaht suureneb, gaasivahetus paraneb, südamelöögimaht suureneb, pulsi sagedus langeb. 14. Nimeta naha ülesanded, selgita kuidas nahk ühe või teise ülesandega ,,toime tuleb" (millised mehhanismid on nt kaitseks või temperatuuri säilitamiseks). 1) Kaitse- bakterite eest, UV kiirguse eest, takistab veekadu ja elastsus, rasvkude kaitsevad vigastuste eest. 2) Hoiab temperatuuri:
Lapse füüsiline ja motoorne areng edeneb kahel esimesel eluaastal nii, et laps suudab valitseda liikumise põhioskusi. Need on roomamine, käpuli liikumine, istumine, seismine, kõndimine, jooksmine, vedamine, lükkamine ja viskamine. Väikelapse liikumine on takerduv. Liigutused on tervet keha haaravad, juhtub kukkumist, kaldumist ja põrkumist. Liikumisele on omane liikumine liikumise pärast. Laps läheb kümme korda trepist üles, jookseb jookse, hüppab hüppeid jne. Kordinatsioon Õige liigutuste koordinatsiooni tasahaaval lastel on protsess parandamise funktsioon vestibulaartuumade, lihaseline ja visuaalne analüsaator, mis reguleerib kesknärvisüsteemi. Motoorne areng täiustub pidevalt, oluliselt paraneb liigutuste koordinatsioon ja tasakaal. Liigutused arenevad mängu ja harjutamise käigus. 4-5. eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi - ühel jalal hüppamine, joonistamine,
Liikumine peab olema mitmekülgne. Mida väiksem on laps seda rohkem vajab ta aktiivset tegevust. Lapsena omandatakse liikumisvilumused (kõndimine, jooksmine, hüppamine, ronimine jms), liikumine on olulisim õppevahend. Liikumiseta jäävad lapsel mitmed oskused omandamata. Füüsilised oskused arenevad lapsel väga kiiresti. (Roper jt 1999-269-270) 1.2.Motoorne areng Motoorne areng täiustub pidevalt, oluliselt paraneb liigutuste kordinatsioon ja tasakaal. Mängu ja treeningu käigus arendatakse liigutuste täpsust. Neljandaks - viiendaks eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi- ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb 4 peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse umbes 12. eluaastaks.
seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus Vaheaju autonoomne NS ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid)(Hüpotalamus ja ajuripats reguleerivad sisenõresüsteemi). Peaaju keskosas. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooon, kordinatsioon. Poolkerade all asuv aju osa. Seljaaju vahendab peaaju ning teiste elundite vahel informatsiooni. Lihtsad refleksid. Asub kaelast alaseljani. 18.Milliste ülesannetega ja kus asuvad erinevad suuraju sagarad? Otsmikusagara koor kõne, mõtted, tundmised. (otsmik) Oimusagara koor Roll mälu kujunemisel, helide tõlgendamine (oimukohad) Kiirusagara koor töötleb organismist tulevaid puute-, soojus, surveärritusi
8.nda elukuu lõpuks suudab laps juba haarata esemeid. Osad lapsed oskavad juba siis roomata ja ilma toeta istuda, mõni tõmbab toe abil isegi end püsti. Aastaselt osatakse juba kõndida. Poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jälendavad täiskasvanute tegevusi. Kaheaastased jooksevad, käivad trepist üles-alla ja võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga. · Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täistub paraneb liigutuste kordinatsioon. · Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamise saab selgeks 8ndaks eluaastaks. · Puberteet ehk murdeiga 11-16 eluaastat. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb noorukieas, 16-20 eluaasta paiku. · Füüsilise arengu täiskasvanueas võib jaotada 3 perioodi: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga.
progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul? Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib peamiselt läbi mängu. Mängul pole väliseid eesmärke, vaid sisemine motivatsioon, see sisemine motivatsioon ongi arengu peamiseks stimulaatoriks. Mängi käigus toimub lapsele märkamatult: füüsiline areng, emotsionaalne areng, vaimne areng, lisaks areneb kõne, kordinatsioon ja veel palju muudki. Milline on Downi sündroomiga lapse areng? Downi sündroom Downi sündroomiga vastsündinud on juba sünnikaalus ja – pikkuses väiksemad kui normaalsed lapsed. Vastsündinutel on tihti hüpotoonia, sellest tulenevalt on suureks probleemiks imetamine. Esimesel eluaastal arenevad Downi sündroomiga lapsed kiiresti kõigis valdkondades, peamised muutused leiavad aset laste reageeringute osas
normidele) · Biogeneetilised (haavatavust määravad geneetilised faktorid, psühhofüsioloogiline haavatavus alkoholi mõju suhtes) Alkoholi mõju Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired
Karotenoidid annavad sama hea päevituse, aga samal ajal suitsetamine annab kopsuvähi. Teratogeensuse ajatabel 1. Esimestel 2 nädalal on embrüo teratogeenide suhtes tundetu, muidu on tagajärjeks hukkumine. 2. 2. arengunädal kuni 2. arengukuu on struktuursed kõrvalekalded (näpud, käed, jalad, nägu) 3. 3. arengukuu kuni sünnituseni on peamiselt füsioloogilised kõrvalekalded, nt lihastoonus, ajutalitlus, kordinatsioon. Lootekestad On ajutised organid, mis tagavad eduka embrüonaalse arengu. 1. Amnion ehk vesikest- täidetud vesipõhise looteveega - funktsioone vt vee funktsioonide alt organismi tasandil. 2. Allantois ehk kusekott. Tekib kesksoole jätkest, sisaldab veresooni ja annab aluse nabaväädi (40-50cm) kujunemisele. Kõikidel pärisimetajatel on naba. Teistel ei saa naba olla. 3. Koorion ehk irdkest (kõldkest). Kõige välimisem, hatulise ehitusega kest, annab
3 Alkoholi mõju Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist.. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine ka väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses ja käitumises: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone.
vaimne võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam. Treeningut alustades tuleks kindlasti vaadata, et oleks olemas õige spordivarustus, riietus ja jalatsid. Kindlasti ei tohiks treeningut alustada ka ilma eelneva venituseta. Suhteliselt lühiajalise venitusharjutuste sooritamise tulemused: · Laieneb liigutuste ulatus liigestes, liigutused muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb kordinatsioon. · Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge; jõuvarud, vastupidavus ja kiirus suurenevad. · Paraneb pehmete kudede vereringe ja elastsus, tunduvalt kiireneb koormusjärgne taastumine, aitab ära hoida lihasvalusid. · Paraneb lihase individuaalne koormustaluvus, alaneb tõsisemate komplikatsioonidega traumade saamise risk ( lihaste, sidemete ja kõõluste rebestused ning liigeste nihestused jne).
tähelepanekuid ja muljeid, seega õppimisvõime järkjärgult halveneb. See ilmneb nii igapäevases elus kui ka õppimiskatse tulemuste võrdlemisel alkoholi juhupruukijatega. Ühtlasi täheldatakse mälu ebatäpsust: õpitav materjal omandatakse umbmääraselt, ligikaudselt. Elementaarse motoorse refleksi uurimisel selgub, et häiritud on ka liigutused, eriti nende kordinatsioon. Reaktsiooniaeg nii valgus kui ka helisignaalidele on pikenenud, seejuures ebaühtlane ja kõrvaliste ärritajate poolt kergesti mõjutatav. Ilmneb suurenenud kalduvus reaktsioonide välispidisele pidurdusele, mis annab tunnistust ajukoore erutusprotsessi nõrgenemisest. ALKOHOL JA RASEDUS 4 Kas alkoholi tarbimine on sündimata lapsele ohtlik?
Venitamine Sooritades venitusharjutusi osutate oma organismile hindamatu teene. Alguses ei pruugi venitustreening piisavalt haarav olla,kuid peagi mõistate venituste kasulikust ja tunnete sellest mõnu.venitusharjutused keha paremaks tunnetamiseks ja liigutuste kontrollimiseks on võrdväärselt olulised nii võistlussportlastele kui ka algajatele. Venitamise tähtsus sportimisel: Laieneb liigutuste ulatus liigestes,liigutuse muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb kordinatsioon. Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge- jõuvarud,vastupidavus ja kiirus suurenevad. Paraneb pehmete kudede vereringe ja elastsus,tunduvalt kiireneb koormusjärgne taastumine,aitab ära hoida lihas valusid. 12 Paraneb lihaste individuaalne koormustaluvus,alaneb tõsisemate komplikatsioonidega traumade saamise risk
halduse järelvalve, tagada toetus oma poliitika elluviimiseks, kriiside juhtimine, sõjalised välisasjad. Riigipea: valitsuskabinet ja administratsioon *Täitevvõimu laienemine heaoluriigiga 4 Valitsuskabinetitüübid: Ministrite tüübid: peaminister- valitsuse juht; asepeaminister- mõne valdkondade rühma juht ; korineerivad min- ministeeriumite vaheline kordinatsioon ; kabinetiministrid- ministeeriumi eesotsas hääleõigusega.; noorem min- ministeeriumi eesotsas, hääleõiguseta ; portfellita minister- ilma hääleõiguseta nõuandvad. Puudub ministeerium. SEADUSANDLIK Parlamendi ülesanded: poliitiliste suundade määramine; seaduste vastuvõtmine, kodanikkonna esindamine; täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll; rahakotivõim, poliitiline harimine- eeskuju;
hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus Vaheaju autonoomne NS ja sisenõrvesüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid) (Hüpotalamus ja ajuripats reguleerivad sisenõresüsteemi) Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooon, kordinatsioon Seljaaju vahendab peaaju ning teiste elundite vahel informatsiooni. SAGARAD Otsmikusagara koor kõne, mõtted, tundmised Oimusagara koor Roll mälu kujunemisel, helide tõlgendamine Kiirusagara koor töötleb organismist tulevaid puute-, soojus, surveärritusi Kuklasagara koor Võtab vastu, töötleb nägemismeele abil kogutud infot AJU VEREVARUSTUS Ajju ei tohi sattuda verd ega kahjulikke aineid
Kui lapsed jääva lõunaunne loen neil ette muinasjutte. Ettelugemine arendab kuulamist ja jutustamise oskust ning hilisemat lugema õppimist. Mäng lapse elus on kasvatus ja õpetus üks vormidest. Kõik mängud mida laps mängib on arendavad, olgu need siis rolli- fantaasia- või reaalseid olukordi läbi mängitavad mängud. Läbi mängu arendame lapse füüsilist ( liikumine, kordinatsioon ja täpsus), sotsiaalset ( koos tegutsemine, sõprussuhted) emotsionaalset ( tähelepanu, mõtelmine, tunded) ja esteetilist ( arenevad lapse tajud, värvi-, ruumi ja vormitaju) arengut. Lastega mängides jälgin alati nende vanust. Eakohaline mäng ja mänguasjad arendavad last kõige paremini. Samuti annan lastele nn. omaaega kus nad saavadki tegeleda sellega mis neid hetkel kõige rohkem
jalalihased va sääre sisepinna nahk. Ülajäsed innerveerivad närvid ülapõimikust, alajäeset -;;- närvid ristluu ja nimme põimikutest. Suurim ja võimsam närv- ismikunärv. Peaaju asub koljuõõnes, kaal on 1.2-1.4kg. Ühenduses seljaajuga on piklikuajuga. Piklikus ajus asuvad keskuse: Hingmais, südametegevus ja vasomotoorsed keskused. Väikeaju põhifunktsiooniks: Lihaste toonus ja liigutus, tasakaaluliigutus ja kordinatsioon. Keskaju funktsioon: Nägemiskeskus ja kuulmiskeskus. Vaheaju taalamusest painevad retseptorid võtavad vastu ärritusi: tunenärvi lõpmetest. Hüpotaalamuses paiknevad vegetiivse NS kõrgeimad keskused. Retikulaarformatsioon mõjustab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Suurel määral võimalik mõjutada inimese aktiivust ja ärkveolekut. Limbiline süsteem on setoud emotsionaalse motivatsiooniga. Kananahk, hirm , pisarad, kahvatumine ja punastamine jne. KNS'i kõrgeim osa on peaajukoor
Üldistamisvõime on kehvasti arenenud nt. ATH laps on rühmas ja õpetaja ütleb talle, et ära togi teist last ja siis kui ATH laps läheb koridori, algab kõik taas uuesti, kuna ta mõtleb, et keeld kehtis ainult rühmas ja see sama keeld ei kehti koridoris..Kui ATH laps mängib ja vanem soovib, et ta hakkaks oma mängu lõpetama, tuleb talle öelda konkreetselt, et hakka mängu lõpetama.ATH lapsel on 90 % koolis raskusi õppimine on raskendatud, motoorika on nõrk, samuti ka kordinatsioon on kehv ning pisiosade kleepimine on ka raskendatud.Keele arengu osas on raskusi pikkade lausetest arusaamisega kõne peaks olema lühike ja konkreetne. Käekiri on halb, matemaatikaga on raskusi, ülesandest võib aru saada aga ei oska seletada. HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED Peale hüperaktiivsuse on häirel ka teisi nimetusi - hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu
Ujumine Ratsutamine Võistlustants Karate Poks Suusatamine 3. Miks tegeled just selle/nende aladega? A) Annab hea füüsilise koormuse C) Ala on huvitav meeldib see tegevus 19 B) Saab seltskonnaga koos aega veeta D) Muu____________________________ 4) Mis on sinu treeningu eesmärk? Reasta kolm kõige olulisemat Sinu jaoks. ___ tugev süda ___ suur kopsumaht ___ tugevad lihased ___ tugevdab immuunsust ___ hea kordinatsioon ___ hoiab kehakaalu normis 5) Kui Sa ei tegele ühegi spordialaga, siis miks? A) Ei huvita ükski ala nii palju D)Tervis ei luba tegeleda, kuigi tahaks B) Ei ole aega E) Saan piisava füüsilise koormuse kehalise tunnist C) Ei viitsi F) Muu_________________________________ 6) Kui sageli oled haige? A) Harva B) Tihti C)__________________________ Aitäh vastamast!
Merepinnal kustuvad kõrgmäestiku kohanemisjäljed 1-2 nädalaga KOHANEMINE UUE AJAVÖÖNDIGA Bioloogiline kell: 24h rütm kujundab keemilisis, füsioloogilisi ja käitumuslikke protsesse. Kellasignaal genereeritakse keha poolt (aju hüpotaalamuses asuva suprakiasmaatilise tuuma abil) On mõjutatav väliskeskkonna poolt, millest kõige olulisem on ajavööndid (valguse-pimeduse vahekord) Sellest tulenevalt: -kordinatsioon on parim lõunal -füüsiline jõud parim õhtul -vererõhk hommikuti kõrgeim, eriti esmaspäeval Uni: une määr mõjutab inimese füüsilist tervist, emotsionaalset heaolu, mentaalset suutlikkust, tootlikkust, töövõimet uni 1..2 tundi päevas, 4-5 päeva häirib normaalset ajutegevust (reaktsiooni aega, otsustamisprotsessi, ülesannete lahendamisvõimet-leidlikkust, magama jäämist)
rääkimisel ning oma asukoha määramisel. Kui liimi mõju lakkab, tekib pohmeluse-laadne tunne, mis kestab umbes päeva - samuti võib esineda kontsentreerumisraskusi. Pikaajalistel tarbijatel võivad tekkida jäävad aju-, neeru-, ja maksakahjustused. VALUVAIGISTID Kuna nad vaigistavad valu, võimaldavad nad sportlastel end ka vigastatult pingutada, muutes seega esialgse vigastuse veelgi tõsisemaks. Kasutajatel võib süda pahaks minna, võib esineda hingamisprobleeme, kaduda võivad kordinatsioon ja tasakaal. Paratsetamool Paratsetamool on valuvaigisti, mida võetakse tableti kujul, et leevendada valu. Üks tabletike näib üsna ohutu, kuid neid või paratsetamooli sisaldavat külmetushaiguste ravimit liiga palju võttes tekib üledoseerimise võimalus, mis omakorda põhjustab maksakahjustusi ja halvemal juhul koguni surma. JÄLGI ALATI PAKIL OLEVAT ÕPETUST - isegi rohud, mis näivad nii ohutud kui paratsetamool, võivad tappa. Valge Hiinlane (Lisa 4)
2.hoida raskus kehale võimalikult lähedal. 3.hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatud. 4.pöörata keha jalgadest mitte kehast. 5.vältida tõstmist istudes. 6.vältida tõstmist õlgadest kõrgemale. 7.vältida korduvat ühe käega tõstmist. 8.vältida tõstmist liiga madalalt. 9.hoiduda juhuslikest tõstetest. Töö ül. Peavad vahelduma ja töötajale tuleb anda võimalust puhke pausideks.Raske on töötada kui kogu keha või mõni lihas grupp on väsinud,liigutuste kordinatsioon on raskendatud,lihaste töövõime langenud,väsimus on tunnus ülepingest.Ülepinges olevad lihaseid tuleb lasta puhata ja lasta neil normaalseks taastuda,seda saab teha ka tööliigutuste muutmisega ja töö asendi muutmisega.Ülepinge vältimise seisu kohalt on vajalik pidada puhke pause,sagedased lühikesed puhke paused kestvusega 5-10 minutit on organismile kasulikumad kui pikad ja harvad paused.Pikkade puhke pauside pidamine on vajalik sellistel juhtudel kui töötadakse külmades
karistatakse ja valestimõistmine. Kui karistatakse väikeste asjade eest, nt arstimäng ja riidest lahti ja vanemad tabavad, võivad shokist ette kujutada igast asju. Karistamine võib pidurdada tulevikus julgust võtte riske ja iseseisvust. Neljas on 6-12 aastad. Töökus ja usinus vastandina alaväärsusele. Toimub kooliminek, suur muudatus. Senine vabamänguline tegevus asendub koolitegevusega. Arenevad kiirelt sotsiaalsed suhted jms, nt õppimisoskused ja ka lihastegevus, kordinatsioon. Kui täiskasvanud ei õhuta piisavalt, tekib alaväärsus ja ebaadekvaatsuse tunne. Kas loobutakse pingutamast v toimub tuim allumine huvita. Ilmneb fakt ’olen see, mida õpin’. Oluline punkt kohusetundlikkuse ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Peaks tekkima himu olla edukas ja saavutada. Kui ei teki, on raske seda täiskasvanuna tekitada. Viiendas etapis (murdeiga; 12-18) on märksõnadeks identideet ja rollisegadus, identideedi hajusus
just ajukoores. Aju osad seest poolt välja poole: -) Piklikaju sisuliselt pikendus meie seljaajule ning tidab tähtsaid ülesandeid ellujäämise seisukohalt hingamiskeskus, südametöökeskus, neelamine, keha asendi regulatsioon. -) Väikeaju koosneb kahest väiksest poolkerast, mida omavahel ühendab närvikiudude kimp ehk ajusild. Ajusild on lihtsustatult vajalik selleks, et üks keha pool teaks, mida teine teeb. Väikeaju põhilised ülesanded on tasakaal ja kordinatsioon (suur kogus alkoholi surub väikeaju töö maha). -) Keskaju kogub informatsiooni nägemis-, kuulmismeelelt. Seotud ka püsiva kehatemperatuuri hoidmisega, valu aistingu tekkimise ja analüüsimisega ning ka ärkveloleku ja une reguleerimine, samuti ka refleksid. -) Vaheaju koosneb kahest osast taalamusest ja hüpotaalamusest: Taalamuse läbi liigub enamus informatsiooni, mis meie meeltelt tuleb. Hüpotaalamus reguleerib indiviidi
kõneleb millestki. Mõned koreograafi kasutavad kõnet, häält ja teksti otseselt (naermine, hingamine jne.), teised "tõlgivad" selle kehakeelde, mõned loovad kõne DÜNAAMILISTE KVALITEETIDE põhjal koreograafia -sammud, ruumis liikumine). Mõned võimendavad midagi, teised abstraheerivad. Koreograafid ejaoks on see SOTSIAALNE MATERJAL suureks potensiaaliks. Vaatajatele ja kriitikutele on see aga "töö lugemise" aluseks ja "sõnastikuks". BODILY CO-ORDINATION Keha kordinatsioon seisneb selles, kuidas käed-jalad, torso ja pea koos funktsioneerivad. Ekspressionistlikus tantsus dikteeris "hing" kehale, mida teha. Keha tsenter oli väljenduse keskuseks. Isolatsioon tekib siis, kui üks kehaosa liigub iseseivalt sellest, mida ülejäänud keha teeb (või ei tee). Jazztantsus on rohkelt isolatsiooni kasutatud. Isolatsiooni kasutamine võib olla ka metafooriks sisemise dislokatsiooni peegeldamisel. Iga liikumine peab kuskilt algama, olema suunatud, initsieeritud
vähendamine Inglismaa koduperenaised joonistasid inglismaa kaarti + konfiguratsiooni lihtsustamine, huvitav piirkond diferentseeritum jne) Mälu liigid: Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel liigitatakse: 1) Motoorne e liikumismälu mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses aluseks töö ja vilmusliigutuste väljakujundamisel hea kordinatsioon, füüsilislt osavad, vilumused kujunevad kiiresti 2) Emotsionaalne mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel algul meenudb tundmus ja siis sellega seonduv info tähtis omandamisprotsesside emotsionaalsus oskab kirjeldada väga hästi, mida ta tundis esineb vähestel isikutel 3) Kujundiline rajaneb heal fantaasial; seisneb vormi, ruumi, harmoonia jt salvestamisvõimes
Klassikalise koolkonna nägemus: · Tööjaotus konkreetne · Plaanimine üksikasjalik · Õigused, kohustused, suhtlusteed määratletud · Koordinatsioon ,,üks parim tee", täpne · Kontroll avalik · Otsustamine tipptasandil Uusklassikalise koolkonna nägemus: · Tööjaotus avar · Plaanimine üldine · Õigused, kohustused, suhtlusteed töötajate suurem iseseisvus · Kordinatsioon ametlik ja vabatahtlik · Kontroll varjatud · Otsustamine mitmel tasandil (delegeeritud) 11. Juhtimise osategevused, nende olemus ja omavahelised seosed. 1) Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: · Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust · Anda kontrolliks vajalik standard Plaanide liigid:
tekkida pidevast püstiseismisest erinevad häired nt veenilaiendid, millest võivad tulla rasked troofilised haavandid, lampjalgsuse taasilmnemine); 4. Liikumiskiiruse vähenemine (sprinter 36- 38 km/h; karu mingi 55-60 km/h); 5. Siseorganite kaitse vähenemine (siseorganeid kaitsevad ainult kõhulihased). Positiivne- 1. vabanesid esijäsemed, sai kanda järeltulijaid kaasas kanda, oluline sest inimese järglased on sündides väga abitud; 2. Paranes esijäsemete kordinatsioon ja seose ruumilise nägemisega, inimese esijäsemed on evolutsioonis muutunud väga osavateks manipuleerimis vahenditeks (motoorika hästi arenenud). II. Muutused näo- ja ajukolju ehituses. 1. Ajukolju maht on pidevalt suurenenud; 2. Näokolju maht on pidevalt vähenenud, millega on kaasnenud rida muutusi ajukolju ehituses (inimesel on ette-eenduvad ninaluud, inimahvidel mitte, hammastikus on toimunud kihvade taandareng, inimahvidel on hammastel vahed, inimestel mitte,
annaabi.ee 
