Kurt Cobain Kurt Donald Cobain sündis 20.2.1967 Washingtoni osariigis väikeses Aberdeeni linnakeses ja elas oma elu esimesed 7 aastat ideaalses õhkkonnas üdini rõõmsana. Hüperaktiivsuse tõttu oli ta sunnitud isegi rahusteid sööma. Varakult märgati Kurti joonistamisannet, ning vanemad läksid oma vaimustuses nii kaugele, et muud peale pintslite ja värvide Kurtile ei kingitudki. õnnelik lapsepõlv sai Kurti jaoks väga järsu lõpu, kui ta oli seitsmeaastane. Ta vanemad lahutasid. Edaspidi visati poissi ühe sugulase juurest teise juurde, kord elas ta isa, kord emaga. Veel kodus olles kirjutas Kurt ükskord oma toa seinale: `Vihkan ema, vihkan isa, isa vihkab ema, ema vihkab isa, see teeb lihtsalt kurvaks.` 80.ndatel aastatel said abielulahtused USAs justkui moeasjaks. Kurt tundis end lahutuse tõttu petetu ja lööduna, tal oli häbi koolikaaslaste ees, kes olid täiuslikest peredest. Ta tõmbus endasse, muutus depressiivseks ja vaikseks ning hakkas...
Kontserdiarvustus Käisin pühapäeval 15. Novembril kell 14.00 EMTA orelisaalis kuulamas orelikontserti , mis toimus ,,10 aastat Eesti Orelisõprade Ühingu asutamisest" raames. Algselt oli plaanis, et esinejateks on EMTA üliõpilased, kuid seoses viirustega, mis praegu Eestis ringi liiguvad, oli üks neist puudu ning esines hoopis nende professor Andres Uibo, kes oli ka ülejäänud kolmest esinejast, kelle nimed olid Denis Kasparovits, Aleksandr Arusoo, Laura Vaikma, kindlalt üle. Esimene esineja oli Laura Vaikma, kes mängis Bachi jt heliloojate teoseid. Esimese loo ajal ei saanud ma hästi aru, miks üks mees tema kõrval seisab, kuid hakates tegutsema ja orelimängijat abistama, surudes või tõmmates neid nuppe välja või sisse, oli pilt selge. Kõige rohkem meeldis mulle tema mängu juures see, et kui ta jalgadega klahve vajutas, ei pidanud ta oma jalgu jälgima, vaid lihtsalt mängis. See lisas tema esinemi...
I viiul, II viiul, altviiul e. vioola, tsello SÜMFOONIA- sonaat orkestrile AVAMÄNG- 1-osaline sonaat-allegro vormisteos orkestrile VARIATSIOONID- muusikavorm, kus üht ja sama teemat pidevalt muudetakse A A 1 A2 A3 jne. SOLIST ORKESTER SISSEJUHATUS Vaikib Esitab teema EKSPOSITSIOON Peateema / kõrvalteema Toetab solisti / toetab solisti või sama teema TÖÖTLUS töötlevad teemasid REPRIIS Peateema / kõrvalteema Peateema / toetab solisti KADENTS Näitab, mida suudab Vaikib CODA Vaikib lõpetab
· Ragne saul (sopran) · Andreas Kalkun (kontratenor) Tartu keelpillikvartett: · I viiul Kristel EerojaPõldoja · II viiul Kardi Sepalaan · Vioola kardi rehemaa · Tsello Reet Mets · Oboe Maimu Kaarde · Trompet Mihkel Kallip · Klavessiin Ele Sonn · Kontrabass Linda Viller Kontsert algas instrumentaalansambli etteastega. Esimesena tuli ettemängimisele Sinfoonia GDuur. Pärast seda lisandus kaks solisti (MariLiis Urb ja Merlin Otsing), viiuldajad, kes koos ülejäänud ansambliga esitasid Concerto nr 8 amoll. Kui kaks esimest osa oli mängitud, lisandus instrumentaalansamblisse kaks trompetit ja segakoor ning dirigent. Esitamisele tuli Vivaldi "Gloaria". Kontsert kestis umbs tund aega ja peaks mainima, et alguses ei saanud vedama ja pärast enam pidama. Tunnistan, et esimene ja teine osa olid mulle veidike igavad. Meloodia oli küll hoogne ja kõlav aga midagi jäi puudu
MUUSIKA Mõisted: · Libreto Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi.
18. oratoorium-vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile vokaalsolistidele ja orkestrile 19. passioon- heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast 20. sonaat- sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile 21. contserto grosso- barokki ajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansambli vastandamisel 22. soolo kontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti 23. süit-mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest 24. fuuga- ulatuslik polüfooniline helitöö, kus on 3 või enam võrdse tähtsusega häält 25. barokk- aastatel 1600 -1750 euroopas dominerinud kunstistiil 26. aaria- instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis või kantaadis 1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3
Antonio Lucio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsias 28. juuli 1741 Viinis Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija Elulugu Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega 1740. aastani aastani enne oma surma edas...
instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet ning tehnilisi võimeid). Kontserte kirjutatakse klaverile, viiulile, tsellole, trompetile ja klarnetile. 16. saj. kujunes välja concerto grosso, millel on tavaliselt 4-6 osa. Tähtsamad heliloojad on A. Corelli ning G. F. Händel. Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud
kontsert oli pühendatud. Kontserdi eesmärgiks oli inimeste tähelepanu juhtimine HIV levikule ja samuti ka sellest hoidumisele. Kontserdil esinesid Mikk Saar, Aile Asszonyi, Lenna Kuurmaa, Heldur-Harry Põlda, Siiri Sisask, Dwight West, Estonia Seltsi segakoor ja XXI Sajandi Orkester mida dirigeeris Erki Pehk. Kontserdi algul kõlas ,,Näkineiu laul kuule" ooperist Rusalka, mida esitas Aile Asszonyi. Eriti jäi kõrva aga tromboon ning solisti hääleulatus. Aile Asszonyi on õppinud kuulsa itaalia tenori Carlo Bergonzi käe all. Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea lugu Tõnis Mäe loomingust ,,Ballaad", mida esitas Mikk Saar. Mikk Saare esituses olnud lood jäid mulle sel kontserdil kõige enam meelde kuna tal on puhas ja selge hääl täpselt, selline nagu mulle meeldib.
Essee Veljo Tormis ,,Eesti ballaadid" Veljo Tormise muusika on pea pool sajandit aidanud mõista meil, kes me oleme ja kust me tuleme. Tema üks peateoseid on ainulaadne ,,Eesti ballaadid". Huvitav fakt on see, et helilooja ise ei kuulagi enda teoseid. Esimesena kõlas Proloog, seal oli solist ning ka koor, kes laulis tausta. Jutustas ühe ema tütardest. Teisena kõlas Karske neiu, seal jutustas ühest naisest ning kalevipojast. Kolm solisti laulsid, vahepeal üks kisas lihtsalt imelikult. Muusika muutub võrreldes esimesega hoogsamaks ja valjemaks. Kolmanda oli Epigraaf I ning seda alguses esitas koor, hiljem üks naissolis. Neljandas kõlas Eksinud neiu, selles laulujupis mängis üks solistidest mingit pilli, mis nägi välja nagu kannel, kuid oli kaelas. Väiksed tüdrukud laulsid ka soolot ning vahepeal laulis ainult meeskoor. Järgmisena kõlas võimsa orkestri
· Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (1653-1713) · Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud. Concerto grosso teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester täiendab soliste lõiguti. · Soolokontsert vastandatakse orkestri üht või mitut solisti. Solist pole orkestrist sõltuvuses. Antonio Vivaldi (1678-1741) Ta oli Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse (vaimulikupühitsuse sai juba 15 aastaselt). Juuste värvi tõttu hüüti teda "punaseks preestriks". 1703.a oli ta Veneetsia Vaeslastekodus viiuliõpetaja, pani tüdrukutest kokku orkestri , mis kasvas Euroopa säravaimaks kollektiiviks. Looming: Põhiliseks zanriks oli soolokontsert (üle 450 teose, pooled viiulile); kaks tuntumat
"löödavaid" ehk klahvpillidel mängitavaid teoseid) · Sündis ajastu esinduszanr kontsert. Tunnus/nimetus Mitmekooriline kontsert Concerto grosso Soolokontsert Tuumikuks barokktrio 2-3 võrdse tähtsusega e.concertino, kellega aeg- Üks või mitu solisti, kes Esitajad pillirühma, keda vastandatakse ajalt ühineb suur orkester peavad dialoogi orkestriga üksteisele e.ripieno Solistidel on oma continuo Solistide sõltuvus Soliste kui selliseid sõna otseses ning häda-pärast kõlbab Ei saa hakkama ilma orkestri
26" . Vaatamate Bruchi ligi sajale teosele, millest enamik tema eluajal ka trükiti, tuntakse teda tänapäeval peamiselt tänu Viiulikontsert nr 1 g-mollile. Viiulikontsert on küll üles ehitatud traditsiooniliselt, ent ükski neist ei järgi rangelt klassikalist vormi. Estonia kontsertisaalis oli teose solistiks Vilhelmas Cepinski. Teose kolmeks osaks on: Vorspiel: Allegro moderato , Adagio ja Finale : Allegro energico. Minule meeldis teos natukene ootusäreva meeleolu ja solisti ettekande pärast , kuigi minu kõrval istuv härrasmees kes ilmselgelt ala valdas mainis minule kui kohutav viiuldaja Vilhelmas Cepinski on ja isegi keeldus plaksutamast. Kolmanda teosena ja ühtlasi ka kontserti viimase teosena kõlas Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll , op. 34" mille Stenhammar kirjutas 1911-1915 . Helilooja on ise öelnud selle teose kohta et selle suurim väärtus on põhjamaine kargus ja vormiline lihtsus.
26" . Vaatamate Bruchi ligi sajale teosele, millest enamik tema eluajal ka trükiti, tuntakse teda tänapäeval peamiselt tänu Viiulikontsert nr 1 g-mollile. Viiulikontsert on küll üles ehitatud traditsiooniliselt, ent ükski neist ei järgi rangelt klassikalist vormi. Estonia kontsertisaalis oli teose solistiks Vilhelmas Cepinski. Teose kolmeks osaks on: Vorspiel: Allegro moderato , Adagio ja Finale : Allegro energico. Minule meeldis teos natukene ootusäreva meeleolu ja solisti ettekande pärast , kuigi minu kõrval istuv härrasmees kes ilmselgelt ala valdas mainis minule kui kohutav viiuldaja Vilhelmas Cepinski on ja isegi keeldus plaksutamast. Kolmanda teosena ja ühtlasi ka kontserti viimase teosena kõlas Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll , op. 34" mille Stenhammar kirjutas 1911-1915 . Helilooja on ise öelnud selle teose kohta et selle suurim väärtus on põhjamaine kargus ja vormiline lihtsus.
Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga. 40 aastaga jõudis ta kirjutada 770 teost, olles barok...
Teine teos aaria „Figaro Pulmast“ oli samuti ladus esitus, bariton elas hästi muusikasse sisse, laulis väga suure kire ja armastusega teost. Kolmandana tuli esitusele duett Mozardi ooperist „Don Juan“. Sellest saigi mu kontserdi lemmiklugu. Esiteks oli huvitav see, et nad laulsid kahekesi ja tekkis selline omavaheline tugev kokkusulamine muusikas, tunnetasid teineteise laulu ja samuti pean kiitma pianisti, kes järgnes neile, ta jälgis hoolega mõlemat solisti. Tegemist oli väga ilusa teosega ja rahvas aplodeeris tugevalt. Järgnesid Puccini, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi, Rahmaninovi muusika , mida nautisin täielikult. Kontserdi viimaseks teoseks esitati kaks Tšaikovski teost, neist kõige viimane oli mu teine lemmik sellel kontserdil. Tegemist oli aariaga ooperist „Jegveni Onegin“, mida esitas jällegi bariton Andrejs Krutojs. Siiamaani olid mulle meeldinud rohkem teosed, kus kaks solisti koos laulsid, aga nüüd läks
muuskiakoolis klaveri ja kitarri eriala. Peale laulmise ja muusika kirjutamise on Tuuli esinenud ka raadios ning televiisoris. Teet on Tallinna Tehnikaülikooli lõpetaja ning peale selle on ta õppinud muusikat mitmeid aastaid. Kõlav muusika oli saanud rohkelt inspiratsiooni sügisestest meeleoludest, armastusest ning ka tükikesest huumorist. Peale eestoodud Titanic'u laulu, võis kuulda ka biitlite ning erinevate jazzistandardite loominguid ning ka solisti oma loomingut ,,Sinu kõrval on hea". Luuletustest sai kuulda Tuuli Vellingu nagu ,,Poeet" ja ,,Lootustandvand surevad esimesena", ,,Sa olid valu" ning paljude teiste Eesti luuletajate luuletusi. Laval olnud pillidest oli kuulda nii kitarri, elektriklaverit, seikerit, tinavile ja luuperit. Kuulatud pillidest olid minule uueks luuper ning ka seiker, mis olid tegelikult hea kõla ning rütmiga pillid.
KONTSERDIARVUSTUS 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht. 2. Tutvusta esinejaid (näiteks kui oli soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus). 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (millises zanris teoseid esitati; kas kava oli oma ülesehituselt huvitav). 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus; instrumentaalmuusikute puhul, millised pillid soleerisid, pillide kõla / sound. Nende esituse tase, üldine kontserdi meeleolu. 5
Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu · Kantaat algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas: · Soolokontsert vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi · Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis · Tantsusüit (allemande, courante, sarabande, gigue) Barokkmuusika suurimateks meistrideks on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Tähtsamad heliloojad: Itaalia Antonia Vivaldi, Alessandro Scarlatti ja Arcangelo Corelli. Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully
Monika Mattiesen Monika Mattiesen (sündinud 4. juulil 1966) on eesti flötist. Monika Mattiesen on töötanud Pariisis IRCAMi stuudios, valmistades ette seal resideeruvate heliloojate (Saariaho, Manoury, Fedele, Jodlowski) teoseid. Ta on osalenud Stockhauseni kursustel Kürtenis, kus koostöös heliloojaga jõudsid tema repertuaari mitmed Stockhauseni elektroakustilised teosed. 2004. aastal IRCAMi/Acanthesi meistrikursustel Metzis kandis Monika Mattiesen ette Philippe Manoury elektroakustilise suurteose "Jupiter", muusikaliseks assistendiks helilooja ise. Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud Eestis, Soomes, Lätis, Poolas, Rootsis, Venemaal, Kreekas, USA-s, Colombias. Monika Mattiesen on salvestanud ja toonud esiettekandele mitmeid spetsiaalselt temale kirjutatud uusi flööditeoseid, autoriteks eesti heliloojad Kõrvits, Siimer, Tally, Grigorjeva, Tulev, Kõlar, Steiner, Lill, Tüür jt. Monika Mattiesen, Küberstuudio kunstiline juht, on kesk...
Tavaliselt ei ole sälgud sümmeetrilise kujuga. See võimaldab mängides tekitada nii pikki kui lühikesi helisid. Sagedamini on guiro valmistatud nii, et puad ülespoole tõmmates tekivad pikad helid ja allapoole tõmmates lühikesed. Guirot mängitakse nii, et seda hoitakse vasakus käes, kusjuures pöialt hoitakse heliava taga, et pilli paigal hoida. Paremas käes hoitakse puad. Tavaliselt saadab guiromängija end lauluga ja kui bänd kasutab guirot, siis on see tavaliselt solisti käes. Selles suhtes sarnaneb guiro marakaga, mida samuti hoiab tavaliselt solist. Guiro teisend on muusika rütmis raputatav pudelkõrvits, mis on kaetud võrguga, millele on kinnitatud klaaspärlid või kuivad puuviljaseemned. Vabrikutoodangus kasutatakse ka muid materjale.
diskrimineerimisest tulenevad probleemid · Sellega sai alguse saksofoni kasutamine orkestris · Chicagos tegutsenud tantsuorkestrid hakkasid repertuaari võtma poplugude jazz´i-stiilis arranzeeringuid Muusika iseloomustus · Kasvas soolode tähtsus ja pillimehe virtuoossus · Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) · Marsilik rütm asendus sujuvamaga · Põhiline võte nn break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal · Tunda bluusi mõjutusi Muusikud · Bud Freeman- tenorsaksofonist · Bix Leon Beiderbeck- kornetist · Duke Ellington- pianist · Fletcher Henderson- pianist · Coleman Hawkins- tenorsaksofonist · Paul Whiteman- tantsuorkestri juht · Eddie Lang- kitarrist Duke Ellington · 1899- 1974 · Pianist · Orkestrijuhataja · Kõigi aegada viljakamaid ja
aastatel kui New Orleansis meelelahutussektor suleti 1. maailmasõja tõttu, kolis enamik muusikuid Chicagosse leiba teenima. ● Kahekümnendatel oli jazz´i kõrgaeg, millele aitas kaasa fonograafi leiutamine Tunnused Arenes välja New Orleansi ja Dixieland jazzist. Tänapäeval jazzile iseloomulik saksofon, sai Chicago jazziga tavaliseks instrumendiks jazz ansamblites ja koosseisudes. Chicago jazz rääkis rassilisest diskrimineerimisest suurlinna melust. Tähtsuses tõusid solisti soolod loo alguses ja lõpus. Loodel oli pigem bluesi mõjutusi ja rütm oli sujuvam, võrreldes varasemaga Kuulsamad muusikud Joseph Nathan Oliver Ferdinand Joseph LaMothe Duke Ellington ● Joseph N. Oliver hüüdnimega King Oliver oli Ameerika tuntud bändiliider ning ta oli eriti tuntud oma mängustiili poolest ja tema oskus kasutada summuteid. Ta oli ka Louis Armstrongi mentor ja õpetaja. Ta suri ateroskleroosi tõttu kuna tal ei olnud raha ravi jaoks. ● Ferdinand J
Retsitatiiv kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist, teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga Kantaat mitmeosaline suurteos solisti(de)le, koorile ja/või orkestrile, mis sarnaneb väikese ooperistseeniga. Sisu on ilmalik või vaimulik. Näide: J.S.Bach "Talupoja kantaat" Oratoorium Vokaalinstrumentaal suurteos solistidele, ansamblitele, koorile ja orkestrile. Tekkis Roomas ~1600 a. Oluline sooloaaria solisti üksiklaul, sisult lüüriline vaatlus, mida saadetakse pillidega. Jutustaja e. evangelist kannab sündmuste arendut teoses esinemine retsetatiivne. Koor kehastab massistseene, nö ühiskonda. Kooride vahel koraalid. Esialgselt pühakirja tekstid (Vana testament, lad. k), hiljem luuletekstid ka rahvuskeeles. Kuulsamad loojad Itaalias: Crissini; Saksamaal: Schlütz (jõululugu, Jeesuse ülestõus, kannatus), suurim meister Händel
Eesti Piirivalve 85. aastapäeva kontserti retsensioon Töö ülesanne: Avaldan arvamust kontserdi kohta, mida käisin kuulamas ning vaatamas 25. oktoobril Tallinna Rahvusraamatukogus ja mis oli pühendatud Eesti Piirivalve 85. aastapäeva auks. Sisu kokkuvõte: Kokku sai kuulda Piirivalve orkestri Big Bandi poolt 10 lugu, millest pooled olid esitatud koos solisti Eve Pärnsaluga. Esitatute hulgas mainiks ära Roosa Pantri, Pika Ingliska, Kurjuselaulu ning Okay, Alright, You Win' i. Enamus lugudest olid dzass- stiilis ja need olid suuremjaolt dirigent Siim Aimla enda aranzeeritud. Orkestris oli 12 puhkpilli, 2 elektrikitarri, ühed trummid ning dirigent ja solist. Orkestrist tooksin esile eriti Jaak Vasara trompetiga. Arvamus: Nautisin seda kontserti täiel rinnal. Algas dzassilikult, kuid lõpp meenutas juba vägagi rock'n'rolli.
Artur Kapp 1878 - 1952. Väga tuntud organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja, prof. muusika nurgakivi. Seotud Suure-Jaaniga. Tema isa Joosep Kapp oli Cimze seminari kasvandik ja temaga sai muusikalise ettevalmistuse. 13 aastasena läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit Homiliuse juures, kompositsiooni Korsakovi juures. Alates 1917 prelüüd tsellole ja orkestrile.Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal. Eriline rõhk läks polüfoonilisele tehnikale. 1920- 1940 väga viljakad tema loomingule. Valmisid nt I sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob" , Sümfooniline poeem " Fartum", orkestrisüiidid 2, 3 . Ühiskondlikult h...
Luis Rodrigo meistriklassis. On aastast 1990 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Juhatanud meistriklasse ka välismaal (Skandinaaviamaades, Hispaanias ja Saksamaal), pidanud loenguid kitarrimängu ajaloost ja kitarriõppe metoodikast ning koostanud mitu kitarriõpetuse alast raamatut ja videokassetti. Juhtinud ETV-s ja ER-is kitarri ja selle mängu tutvustavaid saatesarju (198184 "Kitarrimängud", 199093 "Kitarrikool"). Olnud aastast 1979. EK solist, esinenud solisti ja ansamblistina Balti- ja Põhjamaades (kitarrifestivalidel), teistes Euroopa riikides, USAs, Canadas ja Austraalias. Teinud koostööd paljude Eesti (Leili Tammel, Tiiu Levald, Kaia Urb, Samuel Saulus, Arvo Leibur) ja välismaa solistidega (Per Skåreng, Kari Äikäs) ja dirigentidega. 197896 mängis rahvusv. tunnustuse võitnud trios "Camerata Tallinn" (koos Jaan Õuna, Mati Kärmase ja Ulrika Kristianiga). Inspireerinud uut
Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne? Takt teistele mängijatele, õpetada partiisid. 11.2. Kes on kontsertmeister koori või solisti juures? Klaverisaatja 12. Mis liiki pillid kuuluvad puhkpilliorkestrisse? Puhkpillid 13. Tattooks nimetatakse puhkpillimuusikas? Olevat tantsu 14. Tõmba õigele vastusele joon alla. Dzassorkestri teine nimetus on:
Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis. Või esineda ka kogu grupi ühisimprovisatsioone. Kõlavärv e tämber Jazz'i iseloomulikku kõla ja tundlikku väljenduslaadi on lihtne ära tunda, ent keeruline kirjeldada. Iga jazz-muusik püüab leida instrumendil oma isikupärase ja jäljendamatu tämbri, et selle kaudu publikuga suhelda. Asjatundjad suudavad tavaliselt juba põgusate muusikakatkete põhjal eristada ühte solisti teisest. Pillikoosseisud Jazz-muusikat esitab tavaliselt 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Jazz-ansambel koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on harilikult vask-, puupuhk-, ja löökpillid. Peamiseks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klaver, kontrabass, löökpillid ja bandzo või kitarr. Rütmigrupi ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja
Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne? Takt teistele mängijatele, õpetada partiisid. 11.2. Kes on kontsertmeister koori või solisti juures? Klaverisaatja 12. Mis liiki pillid kuuluvad puhkpilliorkestrisse? Vaskpillid, löökpillid. 13. Tattooks nimetatakse puhkpillimuusikas? Sõjaväeorkestrite kujundmarssimiseks. 14. Tõmba õigele vastusele joon alla.
Töö peaks andma adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osa võtta. Samas peaks töö pakkuma tuge kontserdisaalis istunuile oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslikult kirjutatud retsensiooni oleks kindlasti kasulik lugeda ka esinejatel endil. Valitud kontserdi retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisi punkte: 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht 2. Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne) 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (näiteks millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust; kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes ajastus, kas siis vastas sellele jne 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate
Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga - Alfred Schnittke Concerto grosso (ettevalmistatud klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi Antonio Vivaldi (1678-1741). Süit Sonaadi ja kontseri kõrval oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm süit eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt
Kontserdil tulid esitlusele kõik Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Neid esitasid lauljad, kes ka 20 aastat tagasi neid laule laulsid Ivo Linna, Reet Linna, Tõnis Mägi, Silvi Vrait, Karl Madis, Riho Sibul ja teised. Veel esinesid selle kontserdil ans. Metsatöll , ans. Justament, Tõnu Trubetski. Koore ja ansambleid juhatasid Eri Klas, Aarne Saluveer. Kontsert oli võimas, sest sellist rahvamassi koos on harva näha. Enim meeldis mulle Vennaskonna solisti laul ´´Insener Garini hüperboloid´´. See laul esitati koos koori ja orkestriga. Tõnu Trubetski oli Punk-liikumise eestvedajaid 1980ndatel. Ta on sündinud 24.04.1963 Tallinnas ja on nii muusik kui ka kirjanik. Rahvas elas laulule väga kaasa. Lauldi ja õõtsutati kätega. Isegi presidendipaaril olid sõnad peas ja laulsid kaasa. Siis tekkis küll tunne, et just nüüd oleks ise seal lauluväljakul ja laulaks koos teistega. Selles loos
Suurim kutseline meeskoor maailmas On võitnud koorimuusika kategoorias Grammy Eri Klas Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt Eesti kuulsaim dirigent Eesti hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Helilooja Fredrik Pacius Eestikeelsed sõnad kirjutas Johann Voldemar Jannsen 1920. aastal sai Eesti riigihümniks Rahvusooper Estonia Muusikateater Tallinnas Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline Eesti põhiline koht, kus mängitakse oopereid, operette ja ballette Veljo Tormis Eesti helilooja Tallinna Muusikakooli õpetaja Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja Tal on oluline osa Eesti heliloomingus Arvo Pärt Eesti postmodernistlik helilooja, kelle muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal Ta muusika on nagu valgus, mis läbib prisma
Pillide jagunemine sektsioonidesse võimaldas neid omamoodi tämbriliselt vastandada. Saksofonide ja vaskpillide rühma ,,vestlus" meenutas afroameerikalisust muusikast tuntud eeslaulja ja koori dialoogi. Rütmigrupi hooleks jäi svingilikult õõtsuva pulsi hoidmine. Svingorkestrite pillimehed olid head nooditundjad, seetõttu kõlab bigbändi muusika elegantselt ning väljapeetult. Svingis sulasid ühte kaks tendentsi- orkestraalne ja solistlik. Solisti pillitämber kõlas bigbändi toetusel säravamalt kui kunagi varem, seetõttu kerki 1930. aastatel esile ka palju suurepäraseid instrumentaliste. Orkestrijuhid valdasid nii pillimängu, kompositsiooni- kui ka arranzeerimistehnikat.
2001. aasta kevadel sai Mihkel koos õde Miina Järviga teise koha Juvenalia- nimelisel kammermuusika konkursil Soomes. Sama aasta sügisel pälvis ta Prahas toimunud rahvusvahelisel Carl Czerny nimelisel konkursil ürii eripreemia. Marius Järvi konkursivõidud said alguse 1990. a, mil ta saavutas IV koha rahvusvahelisel noorte tellistide konkursil Tehho-slovakkias. 2002. aastal võitis Marius Järvi peaauhinna Eesti noorte interpreetide konkurss-festivalil "Con Brio". Ta on esinenud solisti ja kammermuusikuna paljudes Euroopa maades ja teinud kaasa ka mitmetel plaadistustel. portreesaade. Marius, Mihkel ja Miina Järvi esitavad soolopalu ning esinevad duettide ja triona.
· Kantaat aaria ja retsitatiivi vaheldumine väikese ansambli saatel (Itaalias). Keerulise ülesehitusega kirikumuusika Saksamaal Orkester Esitati Piibli Valdavalt või kirikus koraalitekstid Kantaat Solisti aaria Ooperilaadne (4) retsitatiiv 1680 Johann Valentin Meder kandis ette Tallinna gümnaasiumi õpilastega oma esimese ooperi "Kindlameelne Ooperilaadne Argenia". Milliseid kantaate esitati, pole teada. koor Libreto ladina Või Itaalia Orkester
Tegemist oli pärimusmuusikaga, mida esitatakse modernsemas võtmes, et see ka nooremale generatsioonile nauditavamaks muuta. See oli vokaal- instrumentaalmuusika kontsert kuna laval oli vaid kolm esinejat, kes laulsid ja mängisid pilli, mõned heliefektid lisatakse ka tehnika abiga. Ansambli moodustavad Sandra Vabarna, kes valdab torupilli, parmupilli ja vilesid, Jalmar Vabarna, kelle valduses on kitarr ning Tõnu Tubli, kes tegeleb löökpillidega, kõik kolm täidavad ka solisti rolli. Kontserdi tegid eelkõige eriliseks külalaulikutest pärit rahvaviisid ja esinejate vaba suhtlemine publikuga. Väga muljetavaldav oli ka lavakujundus, mis tekitas hubase tunde. Esinejate kohal ja seljataga olid suured lambid, mille valgusshow tegi kontserdi mängulisemaks ja kuna tegemist on kaasaaegse ansambliga ei puudunud lavalt ka diskokera. Selle esinemise muutis eriti nauditavaks see, et saalis puudusid istekohad ja keskkond oli piisavalt hämar ka tantsimiseks.
Klassitsism muusikas BAROKK KLASSITSISM Mis oli valitsev: Instrumentaalmuusika- Püsis huvi Instrumentaalmuusika- Sümfoonia instrumentaalmu vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai areneb kui instrumentaalmuusika usika või instrumentaalmuusika. vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti vokaalmuusika? virtuoosne uhkeldamine. kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid Klassikaline stiil. Mis oli valitsev: Ilmalik muusika- Kasvas huvi ilmaliku muusika Imaliku muusika domineerivus. vaimulik või vastu, mis arenes edukalt. ilmalik muusika?
Montral Guitar Trio 5. detsembril esines Kanadast pärit Montreal Guitar Trio Estonia kontserdisaalis. Esinesid Marc Morin, Sébastien Dufour ja Glenn Lévesque. Esitati erinevate stiilidega kavereid kui ka omaloomingut. Esitamiseks kasutati kitarri, basskitarri, mandoliini ning ka lõõtspilli. Grupi esitus oli kaasahaarav kui ka humoorikas. Kitarri ansambel on tegutsenud 15 aastat ning on selle käigus teinud esitusi paljudes mainekates kohtades Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ning Uus-Meremaal, sealhulgas BB King Blues Club'is New York'is, Rundetårnet'is Kopenhaagenis, ja legendaarses Concertgebouw'is Amsterdamis. Sealhulgas on ka trio teinud koostööd Quebec'i sümfooniaorketriga ning ka esinenud üle sajas linnas koos California Guitar Trioga. Montreal Guitar Triol on välja antud 6 albumit ning võitis Opus'e auhinna "Parim kontsert" 2011 aastal jazzi ja maailma muusika kategoorias. Estonia kontserdisaali esitus o...
Svingil on kiikuv ja õõdsuv Fifth level rütmika. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Bigbändid ja pillid Svingmuusikat esitavateks Svingis sulasid ühte kaks pillideks olid klarnet, tendentsi orkestraalne ja saksofon, trompet, tromboon, solistlik. klaver, kontrabass ja Solisti pillitämber kõlas trummid. bigbänfi toetusel säravamaks Vajadus suuremate ja kui kunagi varem, seetõttu võimsamate kõlajõuga kerkis 1930. aastatel esile orkestrite järgi kujunesid palju suurepäraseid svingiajastul välja täiesti uut instrumentaliste. tüüpi jazz-koosseisud -Bigbändid Benny Goodman Klarnetist Benny Click to edit Master text styles Second level
kiire tempoga ning suhtelise kõrge tooniga. Viies lugu oli Tõnu Kõrvitsa poolt kirjutatud laul nimega "Asuur". Lugu oli aeglane ja rahustav mis oli väga uinutav. Kuuenda loo nimi oli "2 saarlast" ning loo autor oli Eduard Tubin. Lugu rääkis röövli pealikust, tema sõbrast ja nende kambast kellel tuli võtta vastu väga julm saatus. Lugu oli eesti keeles ning meenutas väga ooperit ja sele loos mängis ka pianist. Seitsmes pala oli Gustav Ernesaks "Tormide rand". Laulus oli kaks solisti ja pianist mehed trampisid, rütmi tegemiseks oma jalgu, meenutas jällegi ooperit. Kaheksas ja ka viimane laul oli Mark Saare "Leelo" mis oli kontserdi lõppu suurepärane pala. Olin kontserdiga väga rahul ning võiks minna ka järgmine kordki neid kuulama. Kui nad saalis laulsid möödus aeg nii kiiresti . Karl Kaasan 9b
(sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: osa on sonaadivormis ja kiires tempos osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis osa on kiire, tavaliselt rondovormis Interpreet - Interpreet ehk interpreteerija on millegi tõlgendaja. Enamasti peetakse interpreedi all silmas heliteose esitajat, eriti solisti või dirigenti. Mis uuendusi tõi ooperisse Wagner? - Kustutati ooperis tuled ja orkester hakkas augus mängima. Juhtmotiiv - Juhtmotiiv (saksa keeles Leitmotiv) on muusikas korduv kujund, mida programmilises muusikas, lavamuusikas või filmimuusikas kasutatakse mõne tegelase, tegevuspaiga, nähtuse või idee muusikaliseks kirjeldamiseks. Juhtmotiivide kasutamine on iseloomulik näiteks Richard Wagneri ooperitele.
viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse toimuva hakkavast või eelnenust -VAATUSED (jagunevad omakorda): -PILTIDEKS -STSEENIDEKS -ÜKSIKNUMBRITEKS ja ANSAMBLITEKS -vaatuste vahel võib esineda INTERMEZZO orkestri vahemäng -lõpus võib olla ka EPILOOG AARIA solisti laul, milles ta väljendab oma tundeid, mida saadab orkester RETSITATIIV eelneb aariale ja on jutustav kõnelaul Ansamblid: -duett -tretsett -kvartett -kvinett Ansambel mitme tegelase üheaegne laul Koor etendab ooperis rahvast Välismaised ooperilavastajad: Franco Zeffirelli August Ever Eesti ooperilavastajad: Paul Mägi Aarne Mikk Eesti muusikateatri kunstnikud: Voldemar Haas Eldor Renter Eesti dirigent: Neeme Järvi Eri Klas Arvo Volmer Eesti ooperilauljad: Georg Ots
Sten Maask, 11b Emadepäeva kevadkontsert Kääpa koolis 8. mail toimus Kääpa koolis emadepäeva kevadkontsert. Kontsert algas kahe solisti Kaisa Jõgeva ja Gertrud Kinna lauluga ,,Ema süda". Laul oli ilus ja hästi esitatud ning mõlemad lauljad ei seisnud tavapäraselt lava ees, vaid üks oli aula taga otsas ja teine siis lava peal. Pärast seda luges õhtujuht Reijo luuletuse ning seejärel esitas koor laulud: ,,Lauluhaldjas", ,,Väikene laululind", ,,Mis on mõisa metsa taga" ja laul ,,Ema", millel olid ka solistid juures. Laulud esitati väga hästi arvestades seda, et koori moodustasid alles noored põhikoolilapsed
märts 1920 Petrogradis. Ta on Eesti tuntud laulja, kes on kuulsaks laulnud Raimond Valgre laulu ,,Saaremaa valss" ja ka mitmete teiste eesti heliloojate lood. Ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. 1944. aastal alustas õppist Tallinna Konservatooriumis ning samal ajal töötas ka koolilauljana Rahvusooperis Estonia, kus esimeseks etteasteks sai osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal, mis tegi temast nõutuima solisti. Estonia lavalaudadel sai ta lõõritada alates 1951. aastatast, kuni oma surmani 1975. aastal. Georg oli ka hinnatud välismaal ja seetõttu kutsuti tihti esinema Leningradi, Moskvasse ja ka tesitesse ooperimajadesse üle kogu NSV Liidu maa. Sel ajal oli artistide reisime liidu piiridest väljaspoole praktiliselt võimatu, kuid temal õnnestus siiski ära käia Ameerikas ja paaris Euroopa riigis, kus eriti armastatuks sai Soomes. Ta on saanud ka Nõukogude Liidu
Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha hoogsaid liikumist, mis minu jaoks on iseloomulik just tema mängule, sisendades muusikale hoogsust. Kontserdil esitati kaks teost, milleks olidki eelnimetatud Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 ja Dvořaki Kaheksas sümfoonia, mis on natukene jäänud autori Üheksanda sümfoonia varju, nagu selgus kava sirvides. Peale solisti püüdis mu täehelepanu ka dirigent, kelleks oli Anu Tali. Olles ise algklassides käinud Ellerheina poistekooris, on ta ka minu dirigent ning juhataja olnud. Samas ei tundnud ma teda esmapilgul äragi, sest tema liigutused ja kogu olek mõjus väga võimsalt. Riietuses kajastus selgelt tema võim orkestri üle, kuid samas ei varjanud ka tema naiselikku ilu. Oli ilus vaadata, kuidas naine juhatab nõnda võimsalt kõige kaunimalt kõlavat ja mitmekesiseimat orkestrit
Käisin kuulamas ooperilaulja Hendrik Krummi mälestuskontseri Karja kirikus, kus vaatamata suurele pakasele olid esinema tulnud Aare Saal, Nadia Kurem ja Saaremaa oma poiss , SÜGi hiljutine vilistlane Priidu Aardam . Hendrik Krumm sündis 26. detsember 1934 Saaremaal Leisi vallas ja suri 12. aprill 1989. Teda võib pidada Tiit Kuusiku ja Georg Otsa kõrval üheks Eesti vokaalkunsti silmapaistvamaks esindajaks. Nagu eelpool mainitud, esines kontserdil kolm solisti. Esimesena räägiksin Nadia Kuremis, kes oli ka Krummi õpilane. Kurem on sopran ja kirikus kõlas tema hääl väga hästi. Ühelt naisterahvalt võib ikka väga võimas hääl välja tulla. Ergsalt jäi meelde ,,Ave Maria, " mis oli ka minule kõige tuttavam lugu. Kui võrrelda kahte proffi, Kuremit ja Saali, siis nende hääled koos panid kiriku kenasti kõlama. Aare Saal, kes on tenor, kõlas küll mingil määral paremini kui Kurem. Võib- olla
Teose ülesehitus on omapärane, vaatuste vahele on paigutatud vahemängud , mis viivad edasi ooperi muusikalist dramaturgiat ning kujundavad järgmiseks vaatuseks vajaliku atmosfääri Kasutatud on juhtteemasid "Paul Bunyan" on meelelahutusliku sisuga "Lucretia teotamine" on ajalooline ooper Vokaalsümfooniline looming Tähtsaim teos "Sõjareekviem", mis on pühendatud kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele Reekviemi esitavad: 3 solisti, kammerorkester, sega- ja poistekoor ning orel. Dirigente on 3, kuna esitajad on paigutatud saali kolme eri ossa Teksti aluseks on W.Oweni sõjakoledusi kirjeldavad poeemid ja lad.keelsed reekviemitekstid Tähtsaimad teosed Night mail (1936) Cermony of Carols (1942) Serenade (1943) Billy Budd (1951) Gloriana (1953) Kruvi pööre (1954) Suveöö unenägu (1960) Sõjareekviem (1961) Koovitaja jõgi (1964)
Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
