EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.................................4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid............................
) 2. Milliseid energiavarasid eksporditakse (kuhu), milliseid imporditakse (millistest piirkondadest)? 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. 2. Imporditakse Naftat, keemiaseadusi ja sütt. Eksporditakse, rauamaaki. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria 3. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades. Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Atlandi
Eelkõige on energiamärgis kohustuslik: uutel ehitatavatel hoonetel, üle 1000 m2 kasuliku pinnaga avalikel hoonetel ja olemasolevatel hoonetel. [1] Hoone energiamärgis on ametlik dokument, mille eesmärk on teada anda, kui palju sisekliima tagamisega hoone või hoone osa tarbib energiat võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega [2]. Sarnaselt kodumasinatele on võimalik hooneid reastada sõltuvalt nende energiakasutuse näitajatest. Hoone energiatõhususe arvutamisel peaks kindlasti arvestama hoone ehitamiseks, parandamiseks ja parendamiseks kuluvate materjalide ning tarindite tootmiseks ja transpordiks kulunud energiat ning sellest tekkinud CO2 emissiooni [3]. Ka projekteerijatele ja ehitajatele on teada, et juba aastast 2009 kehtib uutele rajatavatele hoonetele madalenergia nõue. Kuid juba aastaks 2020 on Euroopa Liidus ette nähtud, et uutel kavandatavatel
parimaks võimalikuks tehnikaks määrata ühte meetodit. Viimastel aastatel on klaasitööstuses meetmete tõhustamisel tehtud suuri edusamme. Kuid klaasitööstuselt oodatakse edasisi arenguid/parendusi, eriti esmaste meetodite vallas. Soovitused edaspidiseks Parima võimaliku tehnika tuvastamisel tuleks kasuks meetmetega seotud kulutuste põhjalikum kaalumine. Töö muutumisel oleks kasulik anda põhjalik kordushinnang energiakasutuse efektiivsuse tõstmise meetoditele, võttes arvesse uut hiljuti saadud informatsiooni.
Ühekordsete patareide asemel kasutage laetavaid. 1) Üha kasvava fosiilkütuste kasutamine on kaasa tooud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate resursside ammendumise. 2) Fosiilsete kütuste põlemisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu spsinik lämmastikoksiidid väävel vesinik osakesed 3) Keskonnasaaste, resursside ammendumine on omavahel setud ja ükstest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale. 4) Järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendatud nõudlust fosiilkütuste järele. 5) Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endiseld suured naftaväljad on anendunu väiksematega. 6) Fosiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elekrtitootmisel, transpordivahendite valikui ja igapäevases majapidamises.
Klaasi on väga hea ümber töödelda või taaskasutada st, et klaaspakendit on väga hea kasutada korduskasutus pakendina. Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõputult. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel looduslikult sulatatud toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas on veel ainuke materjal, mille omadused taaskasutamisel ei halvene. Klaasi taaskasutamisega kaasnev kasu on kasvuhoonete emissiooni vähenemine, energiakasutuse vähenemine ja keskkonna mitte saastamine, sest klaasi valmistamiseks on vaja rohkelt toormaterjali, mis on olemas ning klaas ei vaja fossiilseid kütuseid selle puhastamiseks. Erinevatel otstarvetel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, selletõttu näiteks ei ole võimalik kasutada pudelite tootmiseks aknaklaasi ja kõige õigem oleks klaastaara värvi järgi eraldi koguda, sest see vähendav taaskasutatava toorme kvaliteeti
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Protsess ideaalgaasiga ÜLESANNE NR.5 Ülesannete lahendamine õppeaines "Soojusõpetus" TE.0044 Energiakasutuse eriala EK KÕ BAK 3 Üliõpilane: "....." ................... 2014.a .................................. Juhendaja: "....." ................... 2014.a .................................. Tartu 2014 TÄHISED JA LÜHENDID M- mass kg- kilogramm s- entroopia kJ- kilojaul v- erimaht V- ruumala Q- soojushulk q- soojus p- rõhk k- kelvin η- molekulmass R- gaasikonstant R*- universaalne gaasikonstant
(Mida, kus leidub?) 2. Milliseid energiavarasid eksporditakse (kuhu), milliseid imporditakse (millistest piirkondadest)? 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Daugava jõe ääres on hüdroelektrijaam Inukalnsis on suur maagaasihoidla 2. Läti impordib elektrit nii Eestist, Leedust kui ka Venemaalt ning on suutnud tänu osavale tarnepoliitikale hoida elektri hinna Euroopa Liidus kõige madalamal tasemel. Samas mõjutavad eelseisvad suured muutused naabersüsteemides suuresti ka Läti energiavarustust: Ignalina tuumajaama teise reaktori sulgemine 2009. aastal
tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada meelde, millal viimati vanemale inimesele bussis istekohta pakkusime, mis kujundab meie igapäeva elu ja harjumusi ning missugune on meie keelekasutus ning traditsioonid. Oleme meie ju need, kes läbi oma tegude arvamust ühiskonnast kujundavad. Kuuldes, et Eesti jalajälg on Euroopas üks suurimaid, tunnen eelkõige ennast halvasti, läbi kaaludes enda energiakasutuse ning prügitekitamise. Kasvades ajal, mil Eesti taasiseseisvus, astus Euroopa Liitu, elas üle majandusliku õitsengu ja tunneb ka majanduskriisist tekkinud raskusi, võin väita, et iga inimene, kes riigis elab, tunnetab ühiskonna käekäiku. Nii nagu tööpuudus kajastub eelkõige töötuks jäänud inimeste näol, nii ka paremaid aegu näeb läbi meie endi rahakottide. Kindlasti aitame me kõik kaasa ühiskonna heaolu saavutamisele.
kasvuaasta suvel ning saagi koristamiseks tuleks rakendada analoogset koristustehnoloogiat, mis heina tootmisel söödaks. Suvine saagikoristus toob aga kaasa suurema väetiste vajaduse ning lisakulud biomassi kuivatamiseks põllul. Eeliseks on see, et saagikaod on oluliselt väiksemad ning võimalus septembris veel ädala saak, mida saab kasutada kas loomasöödaks või ka biogaasijaamades toorainena. Energiaheina otsepõletamine pallina. Heina energiakasutuse suurim takistus on tema väike mahumass. Seetõttu on heina transport ja käsitsemine tülikas ja kallis ning on vaja suuri laopindu. Üks lahendus heina energiakasutuse suurendamiseks oleks selle töötlemine pressimise teel, misläbi mahumass suureneb. Kõrrelistega kütmisel tekivad probleemid kütuse suure mahu ja pudenevuse tõtu. Seepärast kogutakse hein pallidesse või hekseldatakse. Miinuseks on see, et heinapallide põletamiseks on vaja spetisaalseid põletusseadmeid, mis on kallid.
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Energiakasutuse eriala Üliõpilased: Õppeaasta: Rühm: A.Puis M.Pabusk R.Feldman 2014/2015 EK 1 ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 22. oktoober 17. detsember Töö nr: 4 POOLJUHTSTABILITRONI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed:
Näitena saab tuua ka eluslooduse mudeli: Kogu aeg peab lisanduma uut päikeseenergiat, sest fotosünteesist saadud kvaliteetne energia lahkub toiduvõrgust vähehaaval soojusena. Termodünaamika II printsiip kehtib ka ökosüsteemidele: Toiduahela igal järgmisel lülil on saadaval üha vähem kasulikku energiat. Iga samm ahelas edasi tähendab energia ümberlaadimist, mis toob kaasa soojuskao. Seepärast on röövloomi vähem kui saakloomi. Energiakasutuse efektiivsus on ahela eri tasemetel erinev, aga üldiselt madalam kui 10%. Tegelikult toimuvad paljud meie ümber looduses toimuvad protsessid termodünaaamika teise printsiibi järgi ehk siis potensiaalide ühtlustumise suunas, mille tulemusena saavutaks iga isoleeritud kehade süsteem ajapikku püsiva tasakaaluoleku. Nii toimivad näiteks õhurõhk ja õhutemperatuur. Lõppkokkuvõtteks termodünaamika teine printsiip kehtib igal pool meie ümber ja ka meie ise
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Energiakasutuse eriala Üliõpilased: Õppeaasta: Rühm: A.Puis M.Pabusk R.Feldman 2014/2015 EK 1 ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 03. detsember detsember Töö nr: 7&8 BIPOLAARTRANSISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed:
kättesaadavate maavarade ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jm. mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida inimene ei suuda kontrollida. Vee ja energia säästmine on põhimõtte ja harjumuste küsimus, mitte puhtusest loobumine, vaid otstarbekas veekasutus koos töökorras ja säästlike veeseadmetega aitab kokku hoida palju väärtuslikku loodusvara. Jälgige, et seadmed vee tarbimiseks oleksid korras. Tilkuva kraani tõttu võib majapidamises kuluda rohkem kui 10 000 liitrit vett aastas. Eelistage dusi võtmist vannis
Edukas säästliku energiakasutuse programm algab lihtsatest käitumisharjumuste muutmisest hotelli personali hulgas. Selleks, et töötajad tunneksid ennast osana energiat säästvast ettevõttest, tuleb teha selgitustööd: tutvustada kütte-, ventilatsiooni- ja valgustussüsteemide tööd ja säästva energiakasutusega saavutatavat kokkuhoidu. Tubadesse võiks külastajatele paigutada informatsioonitahvlid ning voldikud säästliku energiakasutuse kohta. Kõrvaloleval diagrammil on kujutatud tüüpiline energiatarbimise jaotus hotellides 2.1 ELEKTER Energiale tehtavate kulutuste hulgas on kõige lihtsam energiat säästa elektriseadmete ratsionaalse kasutamisega
Selles mängib võtmeosa fossiilkütuste üha suureneva kasutamisega kaasnev süsinikdioksiidiheide atmosfääri. Enamik teadlasi on seda meelt, et atmosfääri CO2-sisalduse stabiliseerimiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks tuleks selle heidet kogu maailmas vähendada enam kui 50%. Esimene samm selles suunas oli 1997.aastal vastu võetud Kyoto protokoll, mille kohaselt heide tuleb 2012. aastaks vähendada allapoole 1990.aasta taset. Vähendada saab kolmesuguste meetmetega: energiakasutuse tõhustamine ja energiavajaduse vähendamine; taastuvenergiaallikate (nt tuul ja päikeseenergia) kasutamine; lenduva CO2 pidev kinnipüüdmine ja ladustamine. 7 Alla Rajur Tööohutus Üha selgemaks saab, et energiakasutuse tõhustamise ja taastuvenergiaallikate
Paber - hiinlaste poolt umbes 2000 aastat tagasi leiutatud ja hiljem Euroopas kasutusele võetud kirjutusmaterjal. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest. Paberi ajalugu. Paberi sünnimaaks on Hiina. Legendi järgi leiutas paberi Csai Lun 105. aastal. Ning paberi valmistamise saladust üritati kiivalt enda teada hoida. Siiski ei kasutatud enne 1. sajandit paberit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid, nagu siidi, papüüruse, pärgamendi ja savitahvli, seetõttu, et paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal purustati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Vannist sõetus paberimass asetati nelinurksele ba...
Orgaaniliste ainete järk-järgulisel lõhustamisel hingamise käigus tekkib mitmeid vaheprodukte, mis on lähteaineteks paljude väga oluliste ainete sünteesiradadele. Seega, hingamisel on 2 põhiülesannet: 1. Raku (ja seeläbi kogu organismi) varustamine energiaga; 2. Raku varustamine paljude biosünteesiradade lähteainetega. Hingamine toimub kõigis elusorganismides, eri tüüpi organismide hingamise mehhanismis on vaid mõningaid varieeruvusi. Hingamisel saadud energia kasutamne: Energiakasutuse võib jaotada 2-ks: 1. Kasvuprotsesside tagamine; 2. Juba olemasolevate rakkude eluprotsesside säilimise tagamine. Transpiratsioon Mõiste ja tähtsus. Ainult mõni protsent sellest veest, mida taim mullast juurte kaudu omastab, kasutatakse ära tema elutegevuses või jääb taimesse. Peaaegu kogu taime sisenenud vesi aurub välisõhku (põhiliselt lehtedes). Vee füsioloogiliselt reguleeritud aurumist taimest nim transpiratsiooniks.
energia tarbimise vähendamine. Kuna 40% kogu energiast tarbitakse kodus, siis on kodu kahtlemata see koht, kust alustada, sest igaüks saab tõhusamaks energiatarbimiseks midagi ära teha. Energiat saab säästa ilma igasuguste kuludeta (muutes oma käitumisharjumusi) või väheste kuludega (nt võttes kasutusele säästlikuma olmetehnika). Energiatõhusad seadmed on ostes küll kallimad, kuid tõhusama energiakasutuse tõttu on jooksevkulud väiksemad ja saastatus väheneb. Lõppkokkuvõttes säästab energia kokkuhoid raha ja parandab elukeskkonna kvaliteeti. Taastuva energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes, mistõttu seda ei arvestata kasvuhoonegaasiheite hulka. Selliselt saab rahuldada energiavajadusi ja jätta järgnevatele põlvedele maailma, kus ontervem elukeskkond ja säilunud loodusressursse. Kasvuhooneefekti kahjulikkus inimesele
Teemakohane kommunikatsioon sisse- ja väljapoole (sh raporteerimine) CSR POLE Heategevus, Sponsorlus, Filantroopia VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTE ON SEE, KES: Ettevõtte juhtimine ja igapäevategevus peab olema kooskõlas kogukonna ja teiste sidusrühmadega, looduse ja turukeskkonna ja oma töötajate huvidega. -soodustab töötajate vabatahtlikku tegevust, -osaleb oma valdkonna järelkasvu arendamisel ülikoolides, -eelistab kohalikke teenuse ja tooraine pakkujaid, -teeb pingutusi energiakasutuse, jäätmete ja saastamise vähendamiseks, -loob tingimused töötajatele tervise hoidmiseks ja edendamiseks, -panustab oma inimeste täiendusõppesse, - hindab tasakaalu nende töö- ja pereelus ning pakub paindlikku tööaega. Oluline on strateegiline läbimõeldus! Vastutustundliku ettevõtluse tegevused peavad olema seotud ettevõtte tegevusalaga. Vastutustundlik ettevõtlus ei tähenda põhitegevust täiendavaid lisategevusi, vaid viisi, kuidas ettevõte äritegemisse suhtub
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut PÄIKESEPANEELID ELEKTRI TOOTMISEKS EESTI TINGIMUSTES? Rühmatöö õppeaines "Loodushoidlik energeetika" TE.0350 Energiakasutuse eriala EK KÕ BAK 3 Üliõpilane: "....." ................... 2014.a .................................. Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................... 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS....................................................................................
tasemel, mis moodustab ~32% 1990.a emissiooni hulgast. Paiksete saasteallikate seas on saasteainete aastase koguhulga poolest domineerivalt esikohal põlevkivil baseeruv energeetikatööstus, kust pärineb 7882% (2001.2003. a) saasteainete koguhulgas. Kuid Eesti Energia (EE) peab väga oluliseks energiasäästu teemat, mis hoiab kokku klientide kulutusi ja aitab vähendada tootmisega kaasnevat keskkonnamõju. EE on koondanud energiakasutuse tõhusust tõsta aitava teabe avalikku Energiasäästu portaali internetis. 2008/09. majandusaasta jooksul muutusid võrgutasud kolmel korral: 2008. aasta 1. juulil, kui hakkas kehtima uus elektrienergia hind, 2009. aasta 1. jaanuaril seoses elektrienergia hinna indekseerimisega ning 2009. aasta 1. märtsil tulenevalt iga- aastasest korrigeerimisest. Jaotusvõrgu elektri jaotamise tasu langes 2008/09. majandusaastal kokku keskmiselt 1,5% võrra ning Põhivõrgu elektri ülekande võrgutasu
Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive Seoses piirkondliku koostöö ja tööhõive eesmärgiga jagunevad prioriteedid kolme keskse valdkonna ümber: innovatsioon ja teadmistepõhine majandus, eriti teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning innovatsiooni alase piirkondliku suutlikkuse suurendamise ning ettevõtluse ja ettevõtete jaoks uute rahaliste vahendite loomise valdkonnas; keskkond ja riskide ennetamine, mis hõlmab saastatud alade tervendamist, energiakasutuse tõhususe stimuleerimist, keskkonnasäästliku ühiskondliku linnatranspordi edendamist ning tegevusalade väljatöötamist looduslike ja tehnoloogiliste ohtude ärahoidmiseks; juurdepääs üldist majanduslikku huvi pakkuvatele transpordi- ja telekommunikatsiooniteenustele, eelkõige teiseste võrkude tugevdamine ning VKEde juurdepääsu toetamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele (IKT). Euroopa territoriaalne koostöö
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Henri Tamm Keskkonnaseisundi analüüs Erastvere küla kohta Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....."................. 2012. a ............................... Henri Tamm Juhendaja: "....."................. 2012. a ............................... Mirjam Metsare Tartu 2012 1 SISUKORD 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina................................................................................ 6 3. Loodusressursid............................
takjakinnise küljes lõunapoolusele reisiv võililleseeme, on seotud Maa geoloogiliste protsesside pöördumatute muutustega, võiks lõputult jätkata. Võimalikke variante inimkonna pöördumatu mõju täpsele algusajale on mitmeid. Osa teadlasi leiab, et Antropotseeni algus võiks olla ca 1800, see on aeg, mil algas tööstusrevolutsioon Euroopas ja üleminek fossiilsetele kütustele tõi kaasa 4–5 korda suurema energiakasutuse kui eelnevates põllumajanduslikes ühiskondades. Just suurem ligipääs energiale, mis ei sõltunud enam kohalikest tuule ja vee-energia ressurssidest, tegi võimalikuks rahvaarvu plahvatusliku tõusu praeguse 7 miljardini. Kui seni sõltus toidu ja vee kättesaadavus inimeste ja loomade lihasjõust, siis pärast uut sorti aurumasina leiutamist 1875. aastal vabanes maailma majandus energiapuuduse kammitsaist. Rohke fossiilset päritolu energia tegi võimalikuks ka palju teisi
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat KLAASI RINGLUS 103SKA Juhendaja: Aire Brük Õpilane: Berta-Benita Lusmägi Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................2 SISSEJUHATUS ......................................................................................3 KLAASI TOOTMINE ...............................................................................4 PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMIS SÜSTEEMID ............................................5 KLAASI TAASKASUTAMINE SISEKUJUNDUSES ....................................6-7 KOKKUVÕTE .........................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL .........................................................................9 ...
toitumine ja toiduobjektiks olemine. Kiskahel, laguahel, Nugiahel konsumendid Produtsend id Organismid, mis tarvitavad toiduks energiavoos ühepalju muundusi läbi teinud orgaanilist ainet, kuuluvad ohele ja destruendid samale troofilisele tasemele. Ökoloogiline efektiivsus toiduahela energiakasutuse ja -kao vahekord Väljendatakse %-s. Konsumeerimise efektiivsus PE = Pn/An *100 CE = In/Pn-1 * 100 Troofilise taseme energiatarbimise üldine Assimilatsiooni efektiivsus efektiivsus AE = An/In * 100 CE * AE * PE Produktsiooni efektiivsus Konsumentide roll toiduahelas: Positiivne tagasiside
kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Fossiilkütuste põletamisel eraldub atmosfääri hulk gaase, mida nimetatakse kasvuhoonegaasideks ja millest üldsusele tuntuimad on süsihappegaas (süsinikdioksiid) 3 ja veeaur. Teadlastele teeb muret süsinikdioksiidisisalduse vähene ent järjekindel suurenemine õhu seni üsna püsivas koostises. Süsinikdioksiidi hulga suurenemist atmosfääris seostatakse
impordib seda ka naaberriikidest. · Ecuadori elekrtienergia toodang inimese kohta on ca 707 kWh aastas, mis võrreldes Eestiga (1200 kWh) on ca poole vähem ning võrreldes näiteks Jaapaniga kümme korda vähem (8612 kWh) Selle põhjal võib hinnata riigi arengutaset madalaks. · Ecuadori energiamajandus vajab arendamist ning tõhustamist, milleks võimalusi pakub erinevate energiaallikate (nafta ja maagaas) tootlikkuse suurendamine ning energiakasutuse arendamine ja tõhustamine. · Põllumaad on kogu Ecuadori territooriumist 5,7% ja istanduste all on 4,8% territooriumist. Poolel maa-alast asub asub mets, rohumaad peaaegu et puuduvad. Riik asub igaveses troopikakuumuses, sademete hulk väheneb põhjast lõunasse liikudes varieerudes vihmametsade niiskusküllusest kuni poolkõrbete kuivuseni. Mullad on kivised, kuid viljakad. Ekvatoriaalse kliima tingimustes kujunevad vihmametsade all punakaspruunid ehk ferralliitmullad
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade Piirdetarind g Ui, Ai, Hjuhtivus Külmasild j, lj, Hkü...
Tabel 1. Hoone tehnosüsteemid. Tehnosüsteemi liik Iseloomustus Elekter 220 V; 380V Vesi Võrk Kanalisatsioon Võrk Pesemisvõimalus Vann/duss Küttesüsteem Kaugküte Kütte liik Vedelkütus Küttegaas Võrk (tegelikult puudub) 5.4. Energiaaudit ja energiamärgis Korterelamul Põllu on kaalutud energiakasutuse klass määramata. 5.5. Hoone hooldusraamat Hooldusraamat kõnealusel objektil puudub. Hooldusraamat on hooldatava ehitise- hoone, selles asuvate tehnosüsteemide ning hoone juurde kuuluva krundi ja sellel paiknevate rajatiste korrashoiu tagamiseks koostatud piisav ja täielik hooldustegevuste kirjeldus. Hooldusraamatus ettenähtud tegevuste järgimisega tagatakse hoone põhikonstruktsioonide ning tehnosüsteemide korrashoid koos nende funktsionaalsete
Vee soojendamine 21,85 0,34 Elekter 21,57 0,33 Internet/TV 26,80 0,41 KOKKU 230,92 3,56 1.8 Võimalused energia säästmiseks Planeeritud remonditööd aitavad kindlasti tõsta hoone energiatõhusust. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemi vahetamine omab suurt osatähtsust hoone energiakasutuse tõhusamaks muutmisel. Kuna tähtsamad tööd on suuremahulised, siis tuleb arvestada laenu võtmisega nende teostamiseks. Energiakulu kokkuhoid võib olla ligikaudu 20%. Laenu tagasimakse ajal on küll suuremad jooksevkulud, kuid samas hoitakse pidevalt kokku energia tarbimise pealt, mille hind pidevalt kallineb. 1.9 Korrashoiukulude muutumine olenevalt remondi finantseerimisviisist ja loodetavast energiasäästust
protokoll ka kindlaid nõudeid heitkoguste seire ja aruandluse kohta. Kõige muu hulgas tuleb igal riigil luua register kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise kohta ja tagada protsessi läbipaistvus. Kyoto protokolli artikkel 2 seab I lisas nimetatud osalistele kohustuse viia kasvuhoonegaaside vähendamiseks ellu ja/või täiustada oma riigi oludele vastavaid strateegiaid ja meetmeid: energiakasutuse tõhustamisel riigi majandusharudes; taastuvate energiaallikate, süsinikdioksiidi sidumise tehnoloogiate ning tänapäeva nõuetele vastavate keskkonnasõbralike tehnoloogiate uurimisel ja arendamisel ning nende kasutamise soodustamisel ja laiendamisel; metaani heitkoguste piiramisel energiatootmises, edasitoimetamises ja jaotamises ning jäätmekäitluses; transpordist õhku paisatavate Montreali protokolliga reguleerimata
Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Veelgi enam, järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendanud nõudlust fossiilkütuste järele. Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endised suured naftaväljad on asendunud väiksematega, kust naftat on keerukas välja pumbata. Mõningate
merikotka vähenemine, DDT-de tõttu(munakoor liialt õhuke) Peamise tähelepanu all on pestitsiidide- eriti DDT toime. Raamatul on olnud erakordselt suur ülemaailmne mõju, see oli üks laialdase keskkonnakaitse kujunemise võtmetekste. 1972 – Kasvu piirid “Limits to Growth” – Meadows et al.Rooma klubi tellitud uurimus 1973-74 - Araabia/Iisraeli sõda – arenenud läänemaailmas energiakriis.. Energiakasutuse piiride ilmnemine.Vajadus uute vaadete järele ,mis käsitleks sotsiaalseid protsesse biosfääri kontekstis. 1970ndate sotsioloogia – tegeleb keskkonnaprobleemidega. Enamasti fookuses: a) ressursi puuduse ühiskondlikud mõjud b) ebaühtlased resursside jaotused ühiskondlike kihtide vahel. Kasutati traditsioonilisi sotsioloogilisi lähenemisi uurides avalikkuse meelsust, ühiskondlikke liikumisi ja ametlikke organisatsioone,et
riigimakse, kohalikke makse, pandisüsteemi, tootjavastutust, keskkonnakindlustust, riigi toetust avaliku sektori keskkonnakaitse infrastruktuuri väljaarendamiseks, keskkonnahoidlike tehnoloogiate juurutamist ja jätkuva kasutamise soodustamist, kompensatsioonimehhanismi teatud keskkonnaalaste piirangute kehtestamise eest, majandushoobasid efektiivsema energiakasutuse soodustamiseks. 81. Mis on saastetasu? saastetasud saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis - 1997 82. Mis on ressursitasu? ressursitasud maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 83
Eelprojekti osa reguleeriv seadusandlus: Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010. a. määrus nr. 67. Vastavalt Ehitusseadusele lisandub ehitusloa taotlemisel esitatavale projektile energiamärgis, mida reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2008. a. määrus nr. 107. Energiamärgise vorm ja väljastamise kord Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt - Energiatõhususe miinimumnõuded Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a. määrusega nr. 258. Vabariigi Valitsus ja Majandus- ja kommunikatsiooniminister võivad ehitise omadustest ja kasutusest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osadele: - Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 315
See on väär, kui tal on vastupidine toime.” 41. Kas loomade tapmine (nt küttimine ja kalapüük) võiks maa eetika järgi õigustatud olla? Kui, siis millisel juhul? Jah, teatud liiki loomi. Kontrastiks inimese eetikaga. Erinev moraalnestaatus kodu ja metsloomade vahel. 42. Mis eristab maaeetikat loomaeetikast? Võimaldab vastata ka sellistele keskkonnaküsimustele, mis teiste teooriate puhul välja jäävad (nt puutumata alade säilitamine, reostuse, energiakasutuse küsimused). Väldib paljusid intuitsioonivastaseid järeldusi (nt ei pea muretsema sääskede tapmise pärast, mida schweitzerlik lähenemine nõuaks). Mitteantropotsentriline – inimest ei nähta kesksena, sobib arusaamaga ökoloogiast. 43. Selgita, mida mõtles Aldo Leopold ökoloogilise või maapüramiidi all? Energia ja toiduaunete ringlus ökosüsteemis. Kõige all on maapind, siis taimed, siis putukad, siis suuremad kiskjad jne. Kõik tasemed on seotud toiduahelaga
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....." ................. 2013. a .............................. Juhendaja: "....." ................. 2013. a .............................. Tartu 2013 Sisukord TÄHISED JA LÜHENDID....................................................................................................4 SISSEJUHATUS....................................................................................................................5 1
Kristian Nõmmik Klaasimaailm ehituses REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1. KLAASI AJALUGU, KIRJELDUS ............................................................................................4 2. KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE ................................................................................6 3. ERINEVAD KLAASTOOTED ...................................................................................................7 3.1 Klaasuksed .............................................................................................................................7 3.2 ...
damine summaarsest välisõhu saastest, sh kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoone- gaaside heitkoguste vähendamine ja välisõhu saasteainete kauglevi piiramine energee- tika sektoris. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamine, sh parima võimaliku tehnika rakendamine (sihtgrupp: energiaettevõtted). 2) Elektri ja soojuse koostootmise arendamine (sihtgrupp: energiaettevõtted). 3) Säästliku energiakasutuse toetamine läbi erinevate tehniliste lahendamine (siht- grupp: energiat tootvad ja kasutavad ettevõtted, väiketarbijad). 1.1.2. Esitatud taotluste ülevaade prioriteetide lõikes 2006. a. I voorus esitati kokku 22 taotlust kogusummas 34 532 180,25 krooni (Lisa 1): 1. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi esitati 3 taotlust kogusummas 6 527 163 krooni. 2. Välisõhukaitse alamprogrammi esitati 19 taotlust kogusummas 28 005 017,25 krooni.
GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Madis Vitsut RIPPVAGONETI ELEKTRIAJAM Kursuseprojekt õppeaines „Tehnoloogiaseadmete elektriajamid” TE.0023 Energiakasutuse eriala EK MAG II Üliõpilane: “ “ 2016. a. ………… Madis Vitsut Juhendaja: “ “ “ 2016. a. ………… lektor Erkki Jõgi Tartu 2016 SISUKORD TÄHISED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ................................................................................
kõrgemale? iga tarbija kasutab ära osa Päikeselt tulevast algsest energiast. Iga järgnev lüli toiduahelas saab selle võrra vähem energiat. Edasi kandub vaid see osa, mida söödav organism ise pole ära tarbinud. (seda selgitas mingi ilgelt segane joonis, loeng 10, ma ei tea täpselt kuidas seda joonist mõistma peaks) 53. Ökoloogilise efektiivsuse määramise põhimõte- ökoloogiline efektiivsus on toiduahela energiakasutuse ja kao vahekord ning produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja. Seda väljendatakse toiduahela mis tahes troofilisel tasemel (toidu või toitainete hulka ja liikumist iseloomustav) assimileerunud (assimilatsioon= toitainete omastamine organismi ainevahetuses) energia suhtega eelmisel troofilisel tasemel assimileerunud energiasee %-des. 54. Miks tarbitakse metsaökosüsteemis ära vähem NPP-st kui rohumaadel? metsaökostüsteemis on
31 ENERGIATÕHUSUS Ehitusseadusest (paragrahv 3 lg 7): Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuded) kohaselt. 32 16 SOOJUSJUHTIVUS: Materjali või tarindi soojusjuhtivuse koefitsient U väärtus millele on lisatud kihi mõõtme dimensioon. U väärtuse mõõtühikuks on W/(m2*K) ja see iseloomustab antud paksusega materjali või antud
Randstad Hollandis. Randstadi puhul on oluline linna kui kompaktse keskkonna areng ning eraautode kasutamise vähendamine teiste transpordiliikide kasutamise suurenemise arvelt, eesmärgiga vähendamaks energiakulu liikumisele. Sellest tulenevalt on tekkinud vastasseis kompaktsuse ja linna hajumise vahel. Esimese võimalusena linnade hajumise peatamiseks nähakse tugevat valitsuse sekkumist. Teisel puhul vaadeldakse transpordiliikide, liiklustiheduse ja energiakasutuse suhteid linnatüübiga. (Dieleman et al., 1999) Linnaarengute puhul on Hollandis oluliseks peetud ka seoseid sõidudistantside ja selleks kulutatud energia vahel linna piires. Leidub autoreid, kes on veendunud, et kõrge linnatihedus ja segatüüpi maakasutus piiravad kütusekasutust eraautodel (Newman & Kenworthy, 1989; Ewing, 1997 via Dieleman et al., 1999). Samas leidub ka neid, kelle arvates selline lähenemine on vigane
1) pakend, mille jäätmete taaskasutamine toimub materjali ringlussevõtuga, peab olema valmistatud viisil, mis võimaldab selle materjalist teatud osa ringlusse võtta ning kasutada müügikõlbliku kauba tootmisel, kusjuures ringlussevõetava materjali osakaal võib sõltuda pakendi valmistamiseks kasutatud materjalist; 2) pakendil, mille jäätmete taaskasutamise eesmärk on energiakasutus, peab olema minimaalne kütteväärtus, mis võimaldaks energiakasutuse optimeerimist; 3) pakend, mille jäätmeid taaskasutamise eesmärgil kompostitakse, peab olema bioloogiliselt lagunev, kuid see ei tohi takistada pakendijäätmete eraldi kogumist, kompostimist või nende käitlemiseks ettenähtud muid toiminguid; 4) biolagunev pakend peab olema valmistatud nii, et suurem osa selle jäätmete füüsikalisel, keemilisel, termilisel või bioloogilisel lagunemisel tekkivast kompostist laguneks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks. 20
http://vimka.delfi.ee/?id=116762&action=index http://ec.europa.eu/enterprise/index_et.htm http://www.youtube.com/user/EUenterprise energiakasutuse areng Videod http://cmsimple.e- ope.ee/arendamine/?Kasutatud_materjalid
13 müügikõlbliku kauba tootmisel, kusjuures ringlussevõetava materjali osakaal võib sõltuda pakendi valmistamiseks kasutatud materjalist; 2) pakendil, mille jäätmete taaskasutamise eesmärk on energiakasutus, peab olema minimaalne kütteväärtus, mis võimaldaks energiakasutuse optimeerimist; 3) pakend, mille jäätmeid taaskasutamise eesmärgil kompostitakse, peab olema bioloogiliselt lagunev, kuid see ei tohi takistada pakendijäätmete eraldi kogumist, kompostimist või nende käitlemiseks ettenähtud muid toiminguid; 4) biolagunev pakend peab olema valmistatud nii, et suurem osa selle jäätmete füüsikalisel,
(6) Ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada. (7) Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuded) kohaselt. Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi näitajaid, või tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid.) Kui antud ehitisele oli vaja ehitusluba, siis sel juhul EhS § 24. Ehitusloa väljastamisest keeldumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
