Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Prantsuse ballettmeistrist Jean Georges Noverre'ist (1727-1810) algab süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu. 19.saj.saab alguse romantiline ballett, millele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust kõrgemale. Võeti kasutusele varvaskingad ja hakati rakendama vastavat tantsutehnikat. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Lev Ivanovi (1834-1901) ja Marius Petipaga (1819-1910) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tsaikovski (1840- 1893).Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud "Surev luik" C
Diplomaaditöödeks olid: ``Tiina´´ ja ``Esmeralda´´. Väino rekord oli 33 etendust ühes kuus. Väino tantsis ka Vladimir Burmeistri lavastatuses lühiballetis: ``Strausianas´´ ja ``Boleros ´´. 1960. aastal etenduses ``Rigonda´´ peaosalise Ako rolli. Arvati, et Väino Aren sobib etendustes ainult printsilikke rolle täitma. Väino tõestas, et ta suudab ka mingit muud rolli täita. Etenduses ``Põhjamaa unenägu´´ tantsis ta mehist kaptenit ja hoolitsevat isa. S. Prokofjevi balletis ``Kivilill´´ tantsis ta Severjani rolli ja see kujunes tema tantsijaloomingus märkimisväärseks ja see tantsitud roll kujnues Estonia teatri 1960/61. a. hooaja üheks parimaks balletirolliks. Samal aastal oli Väino Arenil ka teine märkimisväärne roll Eugen Kapi 3- vaatuselisesballetis ``Kalevipoeg´´. Lavastaja ja koreograaf oli Vladimit Burmeister. Seda lavastust kritiseeriti üsna palju. Peamise puudusena märgati lavastaja suutmatust tabada eesti
võrdle ooperit ja operetti, Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul eesti esimene balleti etendus - ehk siis vikerlased Libretist- kirjutab ooperi süzee lahti liberoks Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine
Rakke Gümnaasium Ballett Referaat Koostaja: Siim Kruustok Rakke 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Balletti ajalugu 4 3. Tuntud Balletitantsijad 5 4. Tuntud Ballettmeistrid 7 Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos. Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja mõtteid. Balleti aluseks olev kirjanduslik süzee on muusikaga lahutamatus seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi.
Ballett Kujunemine: Tekkis 16 saj-l Prantsusmaal populaarsest tantsust gagliard´ist. Õitses 17. saj Louis XIV õukonnas, kus kuningas oli õukonna parim tant-sija ning tantsisid ainult mehed. Päikesekunin-gaks hüüti teda balletis peaosa Päikese tant-simise tõttu. 1661 rajas ta Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia (Academie Royale de la Dan-ses), mis oli esimene sellelaadne asutus Euroo-pas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Tema valitsemisaja lõpuks oli balletist saanud elukutse ja tantsisid ka naised. 18. saj-l arenes tantsutehnika tohutult. Seelikud lühendati pahkluudeni, 19. saj-l lühendati veelgi ning tulid varvaskingad, et
,,Medea" dirigent on Vello Pähn, kes on alates 2012. aasta sügisest Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Vello on juhatanud orkestreid Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, USAs jm. Räägiksin siis veidi ka sellest, mis mina ,,Medeast" arvan. Minule ,,Medea" muusika väga ei meeldinud, sest see oli tihtipealne üsna kiire, särav ja tükiline. Minule meeldib pigem voogav endassetõmbav ja sügav muusika. Kuid minu lemmikstseeni ajal mängis üks kohutavalt hea pala, mis muu, balletis kasutatud muusikaga minu meelest peaaegu üldse kokku ei läinud, kuid see paelus mind kohe. See pala kannab nime ,,The Host of Seraphim" ning on bändi Dead Can Dance loomingust. Selles palas ühildusid minu jaoks India, Aafrika rütmid, Jaapani flöödi voogavad helid ning naise häält kuuldes tuli mulle kohe meelde araabiamaade laulud, mida palvetamise ajal lauldakse. Kuigi laulus sõnu polnud, oli harukordne see, et seal oli
Balletti Tutvustus KAIRO EDVAND N i i n a g u o o p e r, o n k a b a l l e t t m u u s i k a l i n e l a v a t e o s . K a s i i n o n t e r v i k l i k u k s k u n s t i t e o s e k s ü h e n d a t u d m i t u kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Enamasti jagavad ooper ja ballett ka ühte teatrit. Erinevalt ooperist, kus teose sisu antakse edasi lauldes, tehakse balletis seda tantsuga, mida nagu teost ennastki balletiks nimetatakse. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimiabil tegelaste tundeid, mõtteid ja karaktereid ning "tantsitakse läbi" t e o s e a l u s e k s o l e v k i r j a n d u s l i k s ü z e e . P a n t o m i i m ( k r. k . p a n t o m i m o s k õ i k e j ä l j e n d a v ) o n t e g e v u s e j a tunnete väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika abil
18. sajandi kestel loobub ballett järk-järgult sõnakunstist ning keskendub ainult tantsule ja pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud (allemande, courante, sarabande ja gigue), hiljem võeti juurde gavott, menuett, rigodoon, passacaglia jt. 18. lõpul 19. sajandi algul (klassitsismi ajal) balletimuusikale lisanduvad avamäng (intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid); · Aktiivse tegevusega stseenid muusika programmilise osatähtsusega. Välja kujunevad ka nn tantsulise muusika kriteeriumid: kvadraatsus, kindlad meetrumid ja rütmid, meloodiline kantileensus.
18. sajandi kestel loobub ballett järk-järgult sõnakunstist ning keskendub ainult tantsule ja pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud (allemande, courante, sarabande ja gigue), hiljem võeti juurde gavott, menuett, rigodoon, passacaglia jt. 18. lõpul 19. sajandi algul (klassitsismi ajal) balletimuusikale lisanduvad avamäng (intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid); · Aktiivse tegevusega stseenid muusika programmilise osatähtsusega. Välja kujunevad ka nn tantsulise muusika kriteeriumid: kvadraatsus, kindlad meetrumid ja rütmid, meloodiline kantileensus.
Mantas Daraskevicius, Hayley Jean Blackburn, Mai Kageyama, Ilja Mironov, Raminta Rudzionyte, Svetlana Danilova, Guy William Burden, Colin Thomas Maggs, Kristina Markeviciute ja palju teisi tantsijaid. Lavastuses kasutati erinevaid Pjotr Tsaikovski teoseid. Lavastuses mängitakse Onegini ja Tatjana keerukat armulugu, milles kord üks osapool kord teine ei ole rahul toimuva olukorraga. Lavastuse muusika läheb väga hästi kokku lavastuses toimuva sündmustikuga. Balletis Onegini osa mänginud näitleja M. Daraskevicius on pärit Leedust, Vilniusest. Ta on sündinud 4. detsembril 1986 aastal. 2006. aastal lõpetas ta Vilniuse Balletikooli, peale seda oli ta Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri tantsija. Alates 2008 aastast on ta Vanemuise teatri balletiartist. Lavastuses Tatjana osa mänginud Hayley Jean Blackburn on pärit Inglismaalt ja ta on sündinud 1986 aasta 5. aprillil. 2005. aastal lõpetas ta Briti Kuningliku Balletikooli. Sama aasta
Kuigi muusika esitlus on erinev tavapärasest “Pipi Pikksuka” lavastuste muusikast, kuna tegu on siiski sümfoonia orkestriga ja laulmist seal loomulikult ei olnud, siis paljudki meloodiad olid ära tuntavad. Muusikaline osa läks laval toimuvaga väga hästi kokku. Tihti oli kuulda flööte, mis pigem mängisid siis kui laval oli rõõmsam ja õrnem temaatika, koos teiste puhkpillidega andis see lavastusele juurde värvikust ja iseloomu. Muusika oli pigem lustlik ja lapselik. Kuna balletis ei räägita, siis just muusikaline osa oligi just nagu tegelaste ja olukorra meeleolu kirjeldus. Muusikalise osa esitas Soome Rahvusooperi Sümfooniaorkester (The Orchestra of the FNO). On suurim orkester soomes. Orkester on asutatud 1964. Aastal ja pärast kolimist uude ooperimajja 1993. aastal on nende liikmeskond kasvanud 111-ne liikmeni. Algse looga truuks jääva balleti visuaalse külje on kujundanud Rootsi professionaalide meeskond
Klassiga käisime Vanemuises vaatamas Ruslan Stepanovi lavastatud "Kevadet." See ballett oli väga omanäoline ja teistsugune, kui on raamat või film. Ma polnud varem balletti vaatamas käinud. Mulle ballett meeldis, sest see oli väga kiire ja teemad muutusid suhteliselt kiiresti. Ballet "Kevade" osatäitjad olid pärit iglt poolt üle maailma. See ballet oligi väga teissugune juba sellepärast, et tantsjad olid nii mitte eestlaslikud. Näiteks filmis oli Arno blondi peaga aga balletis oli musta peaga jaapanlane. Ka lavastaja Ruslan Stepanov on tahnud luua hoopis teist suguse teose kui see oli Oskar Lutsu "Kevade" ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast. Ükskõik missugune kunstnik tahab igas zanris kajastada nii sügavalt kui
Age Oks ja Toomas Edur Mis on ballett? Ballo tähendab itaalia k "tantsin", ballett kindla meeleoluga muusika episood Balleti aluseks on libreto Ballett on koreograafial põhinev lavateos, kus avatakse tegelaste tunded, mõtted, karakterid Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus Klassikalises balletis kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks Koreograafia, koreograaf, priimabaleriin Balleti ajalugu Esimesed balletietendused toimusid 16.sajandil Itaalias ja Prantsusmaal 1661. a rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia 18. sajandil suurenes oluliselt muusika roll tantsuetenduste sisu esiletoomisel 19. sajandil romantilise ballett muutus Baleriini tõusmine varbaotstele ja varvaskingade kasutuselevõtt Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit
dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust». Etenduse ajal tekkisid minus väga soojad ning positiivsed tunded. E. Oleynik lõpetas Valgevene Riikliku koreograafiakooli ning on tantsinud väga mitmes balletis. Aastatel 2013-14 oli külalissolist Washingtoni Balletis. J. Davidsson õppis Rootsi Kuninglikus Balletikoolis ning ka USAs. Orkestrimäng avaldas mulle suurt mõju, sest oli huvitav jälgida, kuidas orkester teeb koostööd tantsijatega, keda nad ei näe. Eriti meeldis mulle harfi osa, sest see mõjus saladuslikult, rahustavalt ning lõõgastavalt. Osa, mis mulle tõesti meeldis ning kõige rohkem meelde jäi, on
tellimustöö. Tellimustööks oli ''Tulilind'', mille esietendus oli Pariisis 1910. aastal. ''Tulilind'' on kirjutatud Vene muinasjutu ainetel ning selles on kuulda veel Rimski-Korsakovi mõjusid ja kohati ka impressionistlikku koloriiti. Peale seda kolis Igori pere Sveitsi. Seal olid nad 1920. aastani. Seal valmisid mitmed Igori maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks ''Petruska'', ''Kevadpühitsus'' ja ''Pulcinella''. ''Petruska'' balletis on teose rütmikäsitlus ja harmoonia keerukamad ja leidub polütonaalseid episoode. ''Kevadpühitsuse'' balletti nimetati barbaarseks ja metsikuks. Sisuks oli Venemaa paganlike rituaalide kujutamine muusikas. Tavatu arendusvõttena kasutati ostinaaton, tähtis roll rütmidramaturgia ja kindel osa tämbridramaturgial. Sveitsis sündis veel kaks last ja viiendat last oodates avastati Igori abikaasal tuberkoloos ja ta paigutati sanatooriumisse. Peale
metsa, kus oli palju kenasi haldjataolisi tütarlapsi tantsimas. Mets oli kujutatud väga muinasjutulisena. Väga palju pastelseid värve ja eriline valgus tegid lava eriti müstiliseks. Sülfiidi tantsimise ajal oli lava peal tossu, mis tundus udu või siis hommikuse kastena. Jamesi sõber abiellus ta kihlatuga. Samal ajal üritas James kätte saada oma haldjakest, oma unistust, kuid ta tantsiskles kogu aeg Jamesi eest ära, ning ei lasknud end kinni püüda. Balletis oli ka üks kuri nõid, kes mängis oma osa väga hästi. Ta oli küürakas, ta liigutused andsid väga palju edasi. Ta andis Jamesile õhulise salli, millega James saaks oma Sülfiidi kinni püüda. James pani haldjale salli kaela, mille peale haldjal kukkusid tiivad küljest, ning ta suri. Noormees suri kurvastusse. Kõige rohkem meeldisid mulle James ja Sülfiid. Nende näoilmed ja liigutused paistsid nii reaalsed ja siirad. Tantsijad tegid oma tööd hästi
Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos, kus on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse, valguse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe
BALETT N i i n a g u o o p e r, o n k a b a l l e t t m u u s i k a l i n e l a v a t e o s . K a s i i n o n t e r v i k l i k u k s k u n s t i t e o s e k s ü h e n d a t u d mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Erinevalt ooperist, kus teose sisu ant akse edasi lauldes, tehakse balletis seda tantsuga, mida nagu teost ennastki balletiks nimetatakse. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimiabil tegelaste tundeid, mõtteid ja karaktereid ning "tantsitakse läbi" teose aluseks olev kirjanduslik süzee. Pantomiim on tegevuse ja tunnet e väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika abil. Mõnikord võib pantomiim sisaldada ka tantsuelemente.
annetuste abil oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti 1661. a. rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal oma loomingulisele tegevusele. kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Euroopa reisidel dirigeeris ta koore nii Berliinis, Pariisis kui ka Renessansi- ja barokiajastul polnud balletietenduse aluseks tingimata kirjanduslik süzee. Lavastus võis lähtuda puhtal Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus kujul tantsust ning muusika osaks oli sel juhul olla lihtsalt tantsu saatemuusika. ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga. 18
ja ühe harfi. Paganini viiulimängija C. Monteverdi laulja, viiuldaja, muusikajuht, dirigent (elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel) Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria 2) Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria 3) Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm: 1)Modest Mussorgski 2) Aleksandr Borodin 3) Nikolai Rimski-Korsakov 4) César Cui 5) Mili Balakirev Kalle Randalu eesti pianist Louis XIV esines balletis O. Lassus - prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja Neeme Järvi mitmel pool on olnud peadirigent ja ERSO-s oli ka kuntsiline juht
............................................ 11 2 Sissejuhatus Rahvusooperis Estonia koreograaf-lavastaja Marina Kesleri poolt lavastatud ballett ,,Kratt" on mütoloogial põhinev lugu rahast ja kasuahnusest, mis on päevakohane ka kaasajal. Ümberringi lainetab rahakeskne maailm, kus tundub, et raha olemasolu on elus kõige tähtsam ja selle eest saab kõike. Balletis kirjeldatu toimub ajal, mil meie esivanemad uskusid nõidadesse, tulihändadesse ja teistesse üleloomulikesse jõududesse. Etenduse sisu annab mõtteainet õigete valikute tegemiseks. Hoogne muusika ja uhke tulevärk sümboliseerib ahnust, mis lõpuks viib enesehävitamiseni. Kuigi kõik nähtav, materiaalne on ihaldusväärne, tuleb hinnata väärtusi ja mõelda oma prioriteetide üle. 3
märtsil 2010 aasta. Solistideks Eve Andre, kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin, kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost, lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno. · Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. On mänginud mitmetes kuulsates balletides peaosi, näiteks Lumivalgekest Harangozo balletis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", Aurorat Tsaikovski etenduses "Uinuv kaunitar" ning Cassandrat Cannito etenduses "Cassandra". · Sergei Upkin lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise Balletiakadeemia. Ta on olnud Rahvusooper Estonia Balletisolist aastail 1999-2005 ja alates 2008. aastast ning töötanud 2005-2007 Berliini Staatsballetis. Tantsinud mitmeid peaosi, sealhulgas
instrumentaalteost, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas ja on teosele lisatud helilooja poolt. 10. Seleta mõistet „Lied“. Missugune roll on žanri arendamisel Franz Schubertil? Lied on kooriga sümfoonia. Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste žanridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele. 11. Mida uut tõi 19.sajand balletižanri arengusse? Balletis vastab sellisele tundelisusele baleriini tõusmine varbaotstele, varvaskingade kasutuselevõtt ja vastava tantsutehnika rakendamine. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus eriti oluliseks. Algas baleriinikultus. 12. Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused. Ooper on lavateos solistidele, koorile ja orkestrile, koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga
Etenduse tegevus toimus ühes väikeses vürstiriigis 19 sajandil. Laval oli kujutatud lossisaali, kus oli ainult üks tool ja sellel istus mõtiskledes noor prints Siegfried. Pärast vana vürsti surma valitses riiki printsi ema regentprintsess koos peaminister von Rothbartiga. Tiit Härma versioon balletis ,,Luikede järv" jutustas hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgenes reaalsest elust fantaasiamaailma salapärasesse muinasjuturiiki. Ta oli oma kujutluses loonud pelgupaiga, kuhu ta ikka ja jälle põgenes igapäeva kohustuste eest. Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused. Toolil istudes ja unistades sattus ta jälle oma kujutluste maailma, kus asus järv luigeparvega ja imeilusa luigeprintsessi Odetteiga.
Ballett Nii nagu ooper, on ka ballett m uusikaline lavateos. Ka siin on terviklikuks kunstiteoseks ühentadud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik s üzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Enamsti jagavad ooper ja ballett ka ühte teatrit. Erinevalt ooperist, kus antakse teose sisu edasi lauldes aga balletis antakse seda edasi tantsides. K õige laie mas m õttes m õistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja panto mii mi abil tegelase tundeid, m õtteid ja karakteid ning ,,tantsitakse läbi" teose aluseks olev kirjanduslik süzee. Balletietenduste ja tantsude loo mise kunsti nim etatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. W.A. Mozardi ooper ,, v õluflööt"
3)mis maalased on enamik muusikaliheliloojad 4)millal levis muusikal Euroopsse 5)millistest elementidest muusikal koosneb 6)muusikali võrdlus operetiga: *)muusikaliste numbrite ja tegevuse seos *)näitleja oskused *)liikumissteenid 7)mis on muusikali sisuks, mis seda mõjutab 8)missuguseid laulupartiisid esineb muusikalides harva ja mis on sellest olulisem BALLETT 1)Mis maal kujunes välja ballett, mis keeles on balleti terminid 2)mis on balleti aluseks 3) kuidas antalse sisu edasi balletis 4) kuidas tantsitakse balletti siis, kui kirjanduslik süzee puudub 5) missugustest tantsudes koosneb ballett, millega võib neid tinglikult võrrelda ooperis 6) Mõisted: pantomiim - kreeka keelne otsetõlge ja iseloomustus; karaktertants; koreograafia; koreograaf; baleriin; priimabaleriin MODERNTANTS - mis see on, millal tekkis, võrdlus klassikalise balletiga EESTI - 1)mis maad on mõjutanud eesti balleti kujunemist 2)eesti esimene ballett - aasta, helilooja, nimi OPRETT 1)Mida tähendab it
“ Onegin” “Onegin” on John Cranko ballett, mis on tehtud Aleksandr Puškini ainetel. Ballett maailmaesietendus 13. aprill 1965, kuid Estonia Rahvusooperis esietendus ballett 19. märtsil 2015. Balletis kõlas Pjotr Tšaikovski muusika, ning arranžeerijaks oli Kurt-Heinz Stolze, Saksamaalt. Koreograaf ning lavastaja oli samuti John Cranko. Ballett kestis 2 tundi ja 30 minutit, millega kaasnes kaks vaheaega. “Onegin” on väga ilus ning südamlik ballett, mida on väga huvitav vaadata. Ballett räägib üsna kurjast ja kadedast armunelinurast. Noor Tatjana läheb oma sõbrannaga peole, kus kohtab Oneginit, kellesse ta silmapilgselt armub. Oneginil pole aga Tatjana vastu mingeid tundeid
CATS Muusikali ´´CATS´´ on komposeerinud A.L.Webber 1981. aastal. Muusikali kirjutades toetus ta raamatule Old Possum's Book of Practical Cats. Muusikali ´´CATS´´ esmalavastus toimus 11. mail 1981 Londonis West Endis. Pärst seda tegi muusikal debüüdi Broadwayl 7. oktoobril 1982. Muusikali on mängitud Londonis üle 9000 korra ja New Yorgis üle 8000 korra. 1998 aastal salvestati ´´Cats´´ videversioon. See salvestati VHSile ja DVDle. Samuti näidati seda üle kogu Ameerika ja ka PBSis. See muusikal on üks enim mängitud muusikale maailmas, ning seda mängitakse ikka veel kogu maailmas. ´´CATS´´ on tõlgitud 20 keelde. Olenematta sellest et see muusikal on üks populaarsematest, kritiseeritakse seda ikka veel jõudsalt. ´´CATS´´on üks armastatumaid ja kritiseeritumaid muusikale. Muusikal ´´CATS´´ räägib ühest kasside hõimust (Jellicle kassid), kes on kogunenud prügimäele, et otsustada, kes neist saab õi...
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, kus esitatakse enamasti kogu tekst lauldes. See ühendab endas kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti , tantsu ja muusikat. Ooperi idee algatati 16. sajandi lõpul Firenzes. 17. sajandil oli ooper aga eelkõige muusikateos. Ooperi eelkäijaid võib leida päris vanast ajast. Vana- Kreeka etendustes lauldi monolooge ja dialooge. Ooperist sai väga armastatud zanr. 17. sajandi lõpul oli ainuüksi Veneetsias juba 16 ooperiteatrit. W.A.Mozart ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni" Claudio Monteverdi "Orfeus" Gioacchino Rossini "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner "Lendav hollandlane" Giuseppe Verdi "Traviata" ja "Aida" Evald Aav ,,Vikerlased" (Eesti esimene ooper) BALLETT Ballett on nii nagu ooper muusikaline lavateos. Siin on ühiseks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ja kujutav kunst. Balletis avatakse tegelaste tunded pantomiimi ja tantsu abil. Enamasti ja...
Ballett Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest . Naistantsijaid
1646.aastal toapoisina ning 1653.aastal nimetati ta õukonnaheliloojaks. Hiljem rajas ta 16 parimast mängijast uue orkestri,mis oli ajastu parimate hulgas. Ta juhatas tantsuakadeemiat 1672.aastast ning ta asutas Kuningliku Muusikaakadeemia ning 1680.aastal sai temast Louis XIV sekretär tänu millele tõusis ta aadliseisusesse. Lully on läinud ajalukku esimese suure ning karmi orkestri-ja teatrijuhina. Tänapäeva balletis pannakse rõhku rohkem tantsule kui vokaalesitustele. Nüüdisajal esitatakse klassikalist balletti,kus lavateosed on oskuslikult modernsemate tantsunumbritega kombineeritud ning esitusi saadab orkester. Minu arvates on barokk huvitav ajastu. Kõige rohkem meeldib mulle barokkmuusika,kuna see on elav,emotsionaalne ning mängib orkester,erinevalt keskajast või renessanssist. Ballett on mind juba varem huvitanud,kuid klassikaline,kuna seal on rohkem tantsimist ning liikumist.
Väärtustan oma aega . Vabaaeg on väärtuslikum aeg elus . Iga inimene mõistab vabaaega erinevalt . Mõne jaoks on see perega koos veetmine, mõnele koristamine , paljude jaoks on väljas lõbutsemine ja mõnele spordiga tegelemine . Vabaaega ja üldse aega tuleb sisustada hoolikalt . Tuleks arvestada ka puhkusele , muidu võib joosta ummikusse . Kunagi kui ma veel väike olin pani mu ema mind balletti . See polnud kõige parem tegu , kuna ma olin nii väike , et ei õppinud sealt palju ehk kogemus puudub . Suuremaks saades täitis mu vabaaega tantsimine . Käisin showtantsus ja laupäeviti balletis . Seal sain ma ennast vabaks lasta ja mõelda ainult tantsimisele . Olin grupi liider ja käisin palju esinemas . Peale tantsimist oli mul spordiga väike paus .Käisin tihti sõpradega väljas ja veetsin palju aega ka kodus . Lõpuks otsustasin jalgpalli minna . Peale kooli olid mul trennid , viis korda nädalas ja kevadest süg...
Need mõjusid väga suurejooneliselt. Üksikuid tantsijaid oli ka kena vaadata, aga vahel muutusid need natuke liiga pikaks ja lohisevaks. Lavakujunduse ning kostüümide poole pealt oskan ma vaid häid sõnu öelda. Kostüümid olid väga ilusad. Väga huvitav oli minu arvates see, et etendused kasutati video- ja fotoinstallatsiooni. Selle autorid olid L. Eimra ja U. Jõemees. Sellist väljendust polnud ma varem balletis kohanud ja ausalt öeldes jättis väga positiivse mulje. Videolõike oli põnev jälgida ning nende abil sai parema ülevaate Peer Gynti sisemaalimast ja hirmudest. Ka valgustajate tööga jäin ma rahule. Selle eest vastutasid M. Tommingas ja T. Eimra. Üks meeldejäävamaid episoode etenduses oli lavavõitlus, mida ma suure huviga jälgisin Teose peategelane oli talupoeg Peer Gynt, keda mängis V. Latisonoks. Ta tantsis minu arvates väga hästi ja graatsiliselt
Kontserdi retsensioon „Kratt” 24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. „Krati” kirjutamist alustas Tubin 1938 aastal. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele. Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Peremehe osa näitles Jonathan Davidsson, kuradi osatäitja
Minule meeldis see etendus väga. Pähklipurejale oli leidlik lahendus leitud, kui kord mängiti teda päris inimesena, teinekord jälle nukuna. Kuna olen seda etendust kunagi väiksena näinud ja veidike on sellest isegi meeles, siis on huvitav jälle võrrelda, mis on teisiti lahendatud. Näiteks tolles etenduses lõhkus Fritz nukult lõua küljest, selles etenduses aga kogu pea. Kostüümid olid märkimisväärselt kaunid ja uhked, nagu balletis ikka tavaks – sätendavad ja lehvivad. Tantsunumbrid olid samuti võimsad, sest ei ole sugugi lihtne teha 19 piruetti üksteise otsa, tean seda kasvõi omast kogemusest. Tšaikovski muusika sobis ideaalselt selle etendusega, seega mõistan, miks 1892. aastal inimesed sellest vaimustuses olid. Küll aga osutusid segavaks faktoriks väsinud ja nutvad lapsed, kelle tõttu oli vahel raske etendusse süveneda. Kokkuvõttes oli etendus siiski meeldiv, kui publik veidi segavate laste
19. sajandi eluolu ja inimeste vahelised probleemid sarnanevad väga tänapäevaga, kuigi etenduses oli näha, et vanasti olid inimesed kättemaksuhimulisemad kui praegu. Kõige erksamalt jäi meelde viimases vaatuses toimunud ballistseen, kus Onegin tundis elegantses ja väärikas vürstinnas ära Tatjana, kes oli abiellunud vahepeal vürst Greminiga. Oneginit kehastanud baleriin oskas hästi välja tuua tegelase kahetsuse ja südamevalu kasutades ainult kehakeelt. Balletis ei kasutatud ühtegi korda vokaali ega laulmist, kuid sellegipoolest oli loo sõnumist aru saada. Orkester oskas pille mängida puhtalt, kuigi korra oli aru saada harfimängija ehmatanud näoilmest, et tal oli üks noot segamini läinud, kuid sellegipoolest oli muusikat hea kuulata. Varem ma ei olnud ühtegi etenduses olevat Tsaikovski helipala kuulnud. Toon välja Tatjanat kehastanud Luana Georgi töö, kes oskas ennast etendusse hästi sisse elada
Klassikalise balleti kujunemisel oli tähtis osa Prantsuse õukonna tantsukultuuril. See on üheks põhjuseks, miks tänaseni kasutatavad tantsuterminid on Prantsuse keeles. Balleti aluseks on kirjanduslik sisu. Ideid balletide loomiseks on võetud müütidest, legendidest, luulest, näitekirjandusest, muinasjuttudest kui ka biiblilugudest. Muusika alusel kavandatakse tantsud ning lavaline liikumine. Suur osa balletis kuulub liigutustele ja näoilmetele. Balleti esitavad solistid, ansamblid ja balletirühm sümfooniaorkestri saatel. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks. Tuntud balletid Jean Madeleine Schineitzhofferi ,,Sülfiidid" Igor Stravinski ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind" Léo Delibese ,,Coppélia" Adolphe Adami ,,Giselle" PILDID Èdith Piaf Anna Pavlova Jacques Offenbach
aastatel USAs. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal Attitashis, New Hampshire'i osariik. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana, kus võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid samad alad kavas, kusjuures ballet ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Vigursuusatamine Click to edit Master text styles Second level Third level
See tuleneb sõnadest ''hea'' ja ''väljanägemine''. Kehakeel mängib ka olulist rolli tantsus. Tantsimine on olnud inimese vanimaid eneseväljendusviise. On tantse, mida tantsitakse puhtast rõõmuks, aga ka tähtsaid rituaaltantse. Tantsuliike on erinevaid ja need kõik kõnelevad publikuga erinevalt. Näiteks flamenco tantsijad näitavad pigem oma liigutustega temperamenti ja kuumaverelisust, aga klassikaline valss kõneleb harmoonilisusest, täpsusest, konkreetsusest. Balletis on üldtuntud tähendused igal liigutusel ja väga põnev on jälgida ka tantsjate näoilmeid, mis jutustavad baleriinide emotsioonist. Ballett jutustab ühte lugu ja see on üpriski imeline, kuidas nad saavad ainuüksi kehakeelega, tantsuga publikule seda jutustada. On olemas veel ka selline zanr nagu kabaree. Kabaree võib olla puhas meelelahutus või väljendada ka poliitilisi seisukohti. Kabaree-zanri kasutatakse tihti ühiskonnaelu arvustamiseks ja tavaarusaamade kõigutamiseks.
Libreto kirjutas ooperile Paul Rummo. Omal ajal lavastati seda mitmeid kordi (esietendus "Estonias" 1945. aastal), ka väljaspool Eestit. Selles ooperis on nii värvikaid stseene kui ka terve rida kauneid aariaid ja duette. Tendentsliku sisu ja skemaatilise ülesehituse tõttu ei kuulu Eugen Kapi tööd aga eesti ooperite paremikku. Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1947) oli esimene ballett eesti muusikas. Kapp on balletis kasutanud rahvamuusikat ja sellega väga huvitavalt ümber käinud. "Kalevipoja" muusikast on Kapp teinud kaks süiti, kuhu kuuluvad mitmed üldtuntud palad, nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule tants" jt. Eugen Kapp on kirjutanud ka soolo ja koorilaule ning instrumentaalmuusikat sümfoonilisi teoseid, muusikat kammeransamblitele, miniatuure klaverile, viiulile ja teistele pillidele. "Nokturn", mis loodud 1927
2/2 taktimõõdus, iseloomulik on kahe veerandnoodiga eeltakt . LAVAMUUSIKA - BALLETT Prantsusmaa on kodumaaks klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed õukonnatantsud (farandool, gavott, courante, bourée). Kujunes 17. saj-l tantsuhimulise kuninga Louis XIV õukonnas, kes rajas 1661 Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia. Seal kehtestatud käte ja jalgade asendid on klassikalises balletis kasutusel tänaseni. LAVAMUUSIKA - OPERETT Prantsusmaa on opereti sünnimaa. 19. sajandi keskel alustas oma tegevust helilooja Jacques Offenbach (1819–1880), kes jõudis luua umbes 100 operetti. Tuntuim kankaan operetist „Orpheus põrgus“. Kuula: http://www.youtube.com/watch?v=4Diu2N8TGKA KLAVESSIINIMUUSIKA 18. sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika Francois Couperini
saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli koolitataud ka ooperilauljaid HELILOOJAD: Christoph Willibald Gluck tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis ooperite ülesehitust, lõi ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene, loobus da.capo aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koor ija balletis funktsiooni, hakkasid sekkuma tgevustikku, lõi avamänguWOLFGANG AMADEUS MOZART muusikalise hariduse sai isalt, kes oli õukonna kapellmeister ja viiuldaja. klaverit hakkasm ängima neljaselt, viiendast on pärit esimesed loomingud, ka esimene kontsert. isa oli auahne ja koormas teda ja tema õde tööga. tegutses viinus muusikaõpetajana, abiellus ja tutvus haydiniga, kellest sai talle eeskuju. esimene kvartetikogu pühendusega haydinile
Isegi voodi ja kirjutuslaud olid antiiksed. Kostüümid olid julged, vahepeal kasutati neoon toonides kleite ning see väga ei sobinud. Väga meeldis, kuidas kujutati elu kõrtsis lava servas, kui keskel keegi tantsis. Lava äärde toodi tünnid ja lauad, seal istuti ja räägiti juttu. Vahepeal käis teenindaja ja tõi juua. Valgustust oli vähe. Saal oli pime ning laval oli valgustatud. Midagi erilist polnud, aga oma tööga sai valgustus väga hästi hakkama. Balletis oleks olnud imelik, kui oleks valgustusega mängitud. Minu arust arvutigraafikat ei kasutatud, aga ma võin ka eksida, kuna ballett toimus kuu aega tagasi. Ma väga ei usu, et arvutigraafikat kasutati, sest siis oleks mulje etendusest jäänud teistsugune. Minu jaoks olid õnnestumad stseenid need mis toimusid magamistoas, sest seal oli korraga laval vähem inimesi ja sündmused olid arusaadavamad. Seal oli rohkem põnevust ja oli huvitavam jälgida
1. analoogiline millegagi sarnane, samalaadne 2. autoritaarne võimule pimesi kuuletumist nõudev, võimutsev 3. bakter (pulk)pisik, üherakuline eeltuumne tilluke taimorganism 4. ballett lavatantsuteos muusika saatel, lavakunstiliik 5. bluffima hooplema, valetama 6. briljantne suurepärane, hiilgav 7. demonstratsioon meeleavaldus; selgitav näitamine, esinemine 8. diplom eriharidust, teaduskraadi, autasu vm tõendav dokument või tunnistus 9. doping kunstlikud ergutid ja nende kasutamine sportlase võimete ajutiseks tõstmiseks 10. figuur kuju, väline piirjoon; piiratud joonega pinnaosa, näiteks ring; kõne- või muusikaline kujund; tantsu osa ehk kujund; (sport) iluuisutamise kohustusliku kava põhiharjutus 11. garantii tagatis; tootja, tarnija või töövõtja vastutus üleantud toote, kauba või töö kvaliteedi eest teatud aja jooksul 12. hallutsinatsioon viirastus; ebataju, haigusest või narkootikumides...
Ma ei pidanud pettuma, sest tunne, mille ma sain balletist “Pähklipureja” oli magus ja jõulune. Muusikal oli värvikas tundeküllane harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele, väljendusrikas meloodia. Esinesid dissonantsid. kasutati dünaamilisi äärmusi ja vastandati neid kontrastidena. Lisaks oli muusikas ka huvitavad värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Tempo oli vahel kiire. vahel voolav ja lüüriline. Selles balletis vahelduvad pildid tegelikkuse ja unenäo vahel- seetõttu on ka kontrastide vastandus. Kui tegelaseks oli tütarlaps Klara oli muusika kõrgem ja rõõmsam, kuid kui tegelaseks oli tinasõdurid oli muusika palju kuninglikum ja jõulisem. See väljendas tegelaste iseloomu ja karakterit. Minu jaoks oli kontsert meeldejääv, kuna Tšaikovski muusika on vaimustav. Mulle meeldib Tšaikovski ning see paneb mind mõtlema tema kurva elu üle. Ta suutis nii head muusikat
29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. Tema ooperid olid veel ,,Padaemand", ,,Jolanthe", ,,Vojevood", ,,Opritsnikul", ,,Kuldkingakesed" jpt. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites esiplaanil vokaalne külg. Tsaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Oma balletis ,,Pähklipureja" ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. Tsaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda mõjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. Tal oli veel kaks balleti - ,,Luikede järv" ja ,,Uinuv kaunitar". Nende teoste hulgas koostas ta ka viiulikontserdi, kolm klaverikontserti ja üle saja klaverteose. Tsaikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tröösti ja tuge. Ja
looduse suhe, vene rahvamuusika, kaasaeg ja selle rütmid... Vene periood ja balletid · Vene perioodi iseloomustab lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest ning temaatikast. · Väljapaistvamad teosed on balletid ,,Tulilind", ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus" · ,,Tulilinnu" aluseks on vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Impressionistlik kõlapilt, vene rahvalaulu motiivid) · ,,Petruska" on groteskne lugu kirest ja mõrvast vene nukuteatri nukkude seas. Balletis tuuakse lavale vene kaduv külaelu. Ballett käsitleb inimliku õlsuse ja tühisuse teemat. Võitlust ja protesti tuimuse vastu. ,,Kevadpühitsus" ,,Le Sacre du printemps" ,,Püha kevad" · Teose alapealkiri ,,Pildid paganlikust Venemaast". · Stravinski varajaste ballettide seas kõige novaatorlikum. · Esietendusel 1913 kevadel puhkes Pariisi ChampsElysees` teatris skandaal, milletaolist Pariisi paljunäinud teatripublik ei mäletanud juba aastakümneid.
suur osa on löökpillidel teos oli 20.saj alguse publiku jaoks šokeeriv esietendus 1913 Pariisis Champs-Elyssee teatris, sellega puhkes skandaal hiljem etendati balletti paar korda uuesti ja olukord muutus kardinaalselt „Kevadpühitsus“ sai eeskujuks mitmetele heliloojate põlvkondadele teoses kujutatakse Venemaa paganlikke rituaale muusika ja tantsu kaudu. kõik stseenid jaotuvad balletis kahte suurde ossa: „Maa kummardamine“ ja „Ohver“ Rühmitus Kuuik Prantsuse heliloojate rühmitus, mis kujunes kahe maailmasõja vahel liikmeid ühendasid neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas ja impressionismi vastane hoiak Kuuiku vaimne eestvõitleja oli prantsuse kirjanik Jean Cocteau avalik mäss Debussy koolkonna vastu rühmitusse kuulusid: Arthur Honegger, Dorius Milhand; Francis Ponlenc,
Adolf Vedro. 9. Eduard Tubin oli Eesti esimene helilooja... kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniažanri sisulis-dramaturgilise eripära. 10. Meenuta balleti ,,Kratt“ saamislugu. Iseloomusta balleti temaatikat ja muusikalist käekirja. Ballett ,,Krati“ ainestik ja koreograafia tuginevad eesti mütoloogiale, muusikaline algmaterjal on peaaegu tervenisti väljakasvanud rahvamuusikast. Kõrvuti rahvaviisidega kasutas Tubin balletis rahvuslikke tantsu- ja pillilugusid. Viisides on kasutatud polüfoonilist töötlust ja sümfoonilist orkestrikoloriiti. Balleti muusikaanumbrid jagunevad kaheks: külaelu tseenid – side rahvamuusikaga, mütoloogilised tegelased – mõistatuslikud ja salapärased. 11. Nimeta olulisemaid žanreid Eduard Tubina loomingus. Too välja olulisus (teemade valik) PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 2 of 5
XX sajandi muusika Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Impressionism.................................................................................................................. 2 Claude Debussy........................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
