Ülevaade Eesti tantsudest (0)

1 Hindamata

Referaat
Ülevaade Eesti tantsudest

Tartu 2012

Sissejuhatus

Tants on olnud aegade hämarusest alates inimese eluavalduste saatja , unistuste, soovide, palvete, tahtmiste ja loitsude omapärane väljendusvahend. Ta pidi tagama jumalate armulikkust, sõja- ja jahiõnne, ettevõtmiste kordaminekut. Tants oli tseremoonia , oli rõõmu ja kurbuse, armastuse ja vihkamise väljendusvorm, riituse ja kombetalituste koostisosa .

Standardtantsud

Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi – aeglast ja viini valssi. Aeglane valss , mida kutsutakse ka inglise valsiks, on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude alguseks, mõned arvavad , et alguseks on siiski aeglane fokstrott , mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse.
Viini valssi õpivad ka juba algajad tantsijad , kuid kuna see on kiire tants ning nõuab paari head koospüsimist, on seda vahel raske omadanda. Võistlustel on tantsudel oma järgjekord, mis võib samuti erinevates maades erinev olla. Eestis tantsitaksegi kõigepealt aeglast valssi, viini valss on standardtantsude järjestuses kolmas.
Natukene standardtantsudest üldiselt...
Esimene paaristants – viini valss – on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 – 1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm löök, neist esimene rõhuline. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Algaja tantsuhuviline peaks kõigepealt õppima selgeks põhisammud, tantsides neid vaheldumisi edasiliikumisega piki tantsusuunda.
Tango juured ulatuvad sügavale sajandite hämarusse, mistõttu arvamused tema päritolu kohta on paljudes üksikasjades erinevad. Liites kokku autoriteetsemate tantsuajaloo uurijate seisukohad näib, et tango on kolme ajalukku kadunud tantsu – tangano, habaneera ja miljonga hübriid. Vanimaks neist kolmast oli Aafrika päritoluga tangano, mis saabus Kuubale ja Haiitilile 18. sajandi alguses koos neegerorjadega.
1940. aastate alguses oli foktrott kindlalt kõige populaarsem tants. Hiljem hakkas fokstrott arenema kahes suunas: aeglasem – aeglane fokstrott ja kiirem – quickstep. Pärit on fokstrott Põhja- Ameerikast , loojaks peetakse Harry Fox´i, kes kasutas seda tantsu oma etendustes .Tantsu esitati esmakordselt 1914. aastal.
Standardtantse saab õppida näiteks Revalia Tantskoolis, mis on Eesti vanim võistlus- ja seltskonnatantsu kool. Tantsukoolis on võimalik täiendada enda oskusi nii täiskasvanutel kui ka lastel. Saadest „Tantsud tähetedega“ on tuntud treenerid Revalia Tantsukoolis: Martin Parmas, Kaisa Oja, Olga Kosmina ning saate žüriiliige Merle Klandorf. Revalia Tantsukool asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ning Elvas.

Pidu kui rituaal

Peod ühendavad sadu ja tuhendeid inimesi, kes kannavad tantsupidude traditsiooni kui ühist väärust. Võime lause tõdeda, et eksisteerib ühiste huvidega isikute „ koondis “, mida terminoloogias nimetatakse korporatsiooniks, ehk siis omamoodi rahvatantsu korporatsioon. Nüüd võime kinnitada, et kümne noorte tantsupeo ajaline pidevus on loonud traditsiooni. Igal traditsioonil võib olla oma kombetalituste kogum ehk rituaal. Rituaalid aitavad nii tantsupeol osalejate kui ka pealtvaatajat paremini keskenduda etenduseks või selle jälgimiseks, luues meeleolu ja ühtekuuluvustunde. Kõige levinumaks rituaaliks tantsupidudel on kujuneneud peotule süütamine. Sageli eelneb sellele peotule toomise tseremoonia. Tervitus , ava- või tänusõnad kannavad sündmuse olulisuse tunnust ning annavad hinnangulist tagasisidet. Massesitused (peo alguses ja lõpus) viitavad osalejate korporatiivsele hoiakule, seda rõhutavad ka pidulikud lõpumarsid. Ka noorte tantsupeol on oma rituaalid, mis eespool oleva loeteluga ühitvad – ainuomaseks ja oluliseks on lõputants „ Oige ja vasemba“, mida just Ullo Toomi seades esitavad kõik osalejad. Kui 1962. aastal esitas „Oiget ja vasembat“ 3535 tantsijat, siis 2007. aastal oli tantsuväe suurjus juba 6820.

I noorte laulu- ja tantsupidu 28. juuni – 1. juuli 1962

Vladimir Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 40. aastapäevale pühendatud Eesti NSV koolinoorte laulupidu ja pioneeride V vabariiklik kokkutulek .
Lõkkeõhtu-tantsupidu 30. juunil kell 19
Peorongkäik 1. juulil kell 12
Laulupeokontsert 1. juulil kell 15.
Esimese noorte laulu- ja tantsupeo korraldamise mõte tekkis Heino Kaljustel ja Alfred Raadikul. Kindlasti oli oluliseks ajendiks see, et üldlaulu- ja tantsupidudel oli noortekolletktiive liiga palju ja nad vajasid eraldi väljundit. Samuti võidi Moskvalt noortepidude korraldamiseks luba küsides innustust saada naabritelt lätlastelt, kelle esimene selline pidu peeti kaks aastat varem, 1960. aasta suvel.
Esimesel tantsupeol osales ligi 4000 tantsijat, kes jagunesid neljaks liigiks : 1.-4. klass, 5.-6. klassi, neidude rühmad ja C-segarühmad. Esimest korda said paljude koolide rahvatantsurühmad osaleda suurel peol, sest seni olid üldtantsupidudel vaid 1.-4. klassi lapsed ja üksikud suuremad õpilased täiskasvanute rühmades.
Peolised hakkasid Tallinna saabuma 27. juunil. Harjutusaeg jäi tantsijail vihma tõttu üürikeseks – proove sai teha vaid ühe päeva.
Tantsude vahel võistles 600 noort kombineeritud teatejooksus , mille võitsid Jõgeva noored. Sellele järnes peo mõjusamaid tantsunumbreid „Konnatants“, mille esitasid väikesed ja suured poisid koos. „Ligi kaks tuhat siputavad jalapaari, ligi kaks tunat punnis põskedega nägu! Pealtvaatajad lause rõkkasid naerust,“ kirjeldas Rahva Hääl.
Esialgse kava kohaselt pidi naljatantsule järgnema „Vene ringtants“, kuid neid kahte järjestikku ei peetud sobivaks ning vahele pandi neidude esituses „ Neidu aiamaal“, ukraina rahvatants „Vesnjanka“ ja „Jämaja labajalg “. Peoõhtu lõpetas aga kõigile jõukohane „Oige ja vasemba“, mis kujues ka edaspidiste noortepidude lõputantsuks.
Kultuurileht Sirp ja Vasar kirjutas 6. juunil, et kuigi repertuaar – 13 tantsu – omandati „suhteliselt väga lühikese ajaga “, jättis värvikas ja hoogne lõkkeõhtu-tantsupidu kõigile unustamatu mulje.
13. tantsu hulka kuulus: „Lippu heisates“, „Lõkkeõhtu“, „Kükitamistants“, „Kaera-Jaan“, „Üks-kaks-kolm galopiga“, „Matkalaul“, „Naljapolka“, „Sepake“ ja „Eideratas“.

XI noorte laulu- ja tantsupidu 1.-3. juuli 2011

XI noorte laulu- ja tantsupidu pidanuks traditsiooni kohaselt toimuma viis aastat pärast eelmist pidu ehk 2012. aastal. Ent 2011. aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn ning laulu- ja tantsupidu otsustati korraldada aasta varem. Noortepeost kujunes üks olulisemaid kultuuripealinna sündmusi.
Noorte laulu- ja tantsupidu kandis ühist sisu pealkirjaga „Maa ja ilm“ ning kokku oli tuldud Tallinna lauluväljakule. Selle maa lugudest jutustava laulu- ja tantsupeo liitis sisuliseks tervikuks ühine avamine ning ühine lõpetamine. Reedeõhtusel avamisel seisid koorid laululaval ning tantsijad laululava ees, selleks spetsiaalselt ettevalmistatud tantsuplatsil.
Tallinna lauluväljakul laulu- ja tantsupeo „Maa ja ilm“ avamine ja tantsupeo esimene etendus 1. juulil kell 19. Tantsupeo teine etendus 2. juulil kell 20. Peorongkäik 3. juulil kell 9 ning laulupidu 3. juulil kell 14.
Tantsupeoetenedusi on sel korral kaks ning samuti saab publik tavapäraselt osa peaproovietendustest. Nagu senisele tantsuplatsile Kalevi staadionil, mahub ka laulukaare esisele kuni 8000 tantsijat. Publikul on võimalik valida, kas jälgida etenedust kõrgemalt laulukaare alusest nn meresektorist, tantsuplatsi veerelt, tantsijatele hästi lähedal asuvast nn orusektorist või Lasnamäe nõlvalt nn mäesektorist.
Tantsupidu jutustab Märt Agu sõnul loo, mis võib olla nii tema lugu, ent võib ka olla meist igaühe lugu. See on lugu lapsest, kes kasvades igatseb kangesti ilma näha, kuid ilmas rännates avastab seal hoopis oma maa. „See on suure armastuse lugu minemisest ja tulemisest ja sellest, kuidas maa ja ilm kohtuvad,“ selgitas Märt Agu.
Eesti NSV koolinoorte laulupeol ja pioneeride V vabariiklikul kokkutulekul toimus 1 etendus ning selles osales 17 760 esinejat. Esimesest noorte laulu- ja tantsupeost on möödas 49 aastat, seega XI noorte laulu- ja tantsupeol toimus juba 2 etendust ning osales 33 000 esinejat.
Tantsupidu koosnes kahekümne kahest tantsust. Nendeks olid näiteks: „Kangakudumine“, „Rehetoa tantsud“, „ Kalli -kalli“, „Las käia see tants“, „Päikesejänkud“, „Minu Eestimaa“, „Mäng“, „Tõdemus“, „Lugu labajalga“, „Esimene valss“, „Eesti muld ja Eesti süda“, „Ilma kutse“ ning tantsupeo lõpetas traditsiooniline „Oige ja vasemba“, mis oli kõigi ühistants.
Tantsupeol osalesid erinevait tantsurühmi: õpetajate rühmad, neidude rühmad, erinevate klasside tantsurühmad, võimlemisrühmad, noorte segarühm ja valikrühmad.

Noorte laulu- ja tantsupidude üld- ja aujuhid

Tantsupeod

Ullo Toomi (aastani 1935 Ulrich Taumi) sündinud 1902 . aastal Tallinnas.
Rahvatantsupidude üks algatajaid, rahvatantsupedagoog ja koreograaf -lavastaja. Rahvatantsuga seotud 1924. aastastast algul pillimehe, sisi tantsija ja tantsujuhina. Töötas tantsuõpetajana Tallinna Võimlemise Instituudis, Tallinna Kehakultuuri Tehnikumis, Tallinna Koreograagiakoolis, juhtis erinevaid tantsukollektiive. Asutas ENSV Riikliku Filaharmoonia rahvatantsurühma, mille juhiks oli aastani 1962. Kogunud , seadnud ja loonud palju tantse. 1953. aastal ilmus tal raamat „Eesti rahvatantsud “.
Ta oli mitmeid aastaid üldtantsupeo üldjuht ning aastaid peo aujuht.
Noorte tantsupidude aujuht kahel aastal. Tema tantse on tantsitud kõikidel noortepidudel, „Oige ja vasemba“ on kavas esimesest noortepeost alates.
Oli aastaid Üldlaulupeo Peakomisjoni liige ja rahvatantsusektsioonide nõukogu esimees. ENSV rahvakunstnik 1957.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuv Ullo Toomi fond annab alates 1987. aastast välja temanimelist stipendiumi.
Suri aastal 1983.
Märt Agu (sündinud 1980 Tallinnas).
Tantsija ja koreograaf. Lõpetas Tallinna Ühisgümnaasiumi ning samal aastal Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna. Oli Eesti Tantsuakadeemia koreograaf ning asutas 2010 Tallinna Tantsuakadeemia. Alates 2001 on rahvatantsurühma Kuljus kunstilise juhi assistent . Oli Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse koreograafi assistent ja tantsija.
Osalenud tantsijana mitmetest tantsuprojektides nii Eestis kui mujal. Tantsinud muusikalides „Grease“, „ Tuhkatriinu “, „Pipi Pikksukk“, „Georg“, „ Miss Saigon“ jne.
XI noorte laulu- ja tantsupeo idee autor ning tantsupeo kunstiline juht, liigi üldjuht.
Oli 2006 ja 2010 meeste tantsupidude lavastajaid ja koreograaf, Kalevi võimlemispeo pealavastaja, üldtantsupeo liigi üldjuht, liigi juhi assistent ning lavastusgrupi liige.

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk · .odt · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Põhjalik ülevaade Eesti tantsudest: näiteks standardtantsud, tantsupeost, I noorte laulu- ja tantsupidu 28. juuni – 1. juuli 1962, XI noorte laulu- ja tantsupidu 1.-3. juuli 2011, Noorte laulu- ja tantsupidude üld- ja aujuhid - tantsupeod,

eesti tantsud standardtantsud tantsupidu noorte laulupidu noorte tantsupidu

Sarnased õppematerjalid

docx

Tantsupidu

Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo “Ilopüha” etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo “Jaaniõhtu” lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950. aastal korraldati järgmine pidu – seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil. 1955

Muusika

docx

Eesti tantsupeod

Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo "Ilopüha" etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo "Jaaniõhtu" lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950. aastal korraldati järgmine pidu seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil. 1955. aastal

Kehaline kasvatus

odt

Erinevad tantsustiilid

Standard- ja ladina tantse tantsides teadma, et neid tantse tantsitakse reeglina saalis, kus tantsijatel on seljas korrektne, enamasti pidulik riietus. Tüdrukud võiksid tantsutunnis kanda seelikut või kleiti, poisid viigipükse, triiksärki ning lipsu. Ladina-Ameerika tantsud Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Columbia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudest on saanud ülemaailmselt populaarseteks seltskonna-javõistlustantsudeks. Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Samba jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Cha-Cha Ehk cha-cha-cha on 1940

Uurimistöö alused

doc

Referaat erinevatest tantsustiilidest

sammu. Samba jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Cha-Cha Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Eriti populaarne oli cha-cha-cha 1950-ndate paiku, praegu seltskonnapidudel seda eriti palju ei mängita-tantsita. Võistlustantsuporgrammi on ta aga jäänud ja seal ka tublisti arenenud. Cha-cha- cha´d õpetatakse ladina tantsudest üsna esimeses järjekorras, sest seda on lihtne tantsida muusikasse ja algajal kerge omandada. Rumba Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Rumbas peitub väga palju tundeid ja hästi tantsivad seda tantsu just need, kes oskavad rumba romantilist tunnetust edasi anda. Paso Doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust

Kehaline kasvatus

docx

Eesti rahvamuusika

EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus.

Muusika

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................

Ühiskond

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD

Muusika ajalugu

rtf

Eesti kultuurilugu

Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.

Kultuurilugu

Rohkem sarnaseid