a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm Tulede kasutamine Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas kohas v.a. peatumisel ja parkimisel. Päevasõidutuled koos gabariidituledega Esimesed udutuled koos gabariidi tuledega halva nähtavuse korral Peatumisel või parkimisel võib kasutada park- ehk gabariiditulesid (pimedal ajal või halva nähtavuse korral on see kohustuslik). Muid tulesid auto peatumisel või parkimisel kasutada ei tohi. Kaugtulesid võib kasutada pimedal ajal valgustamata teel teiste sõidukite /liiklejate puudumisel. Kaugtuled tuleb ümber lülitada lähituledeks : Vastutuleva sõiduki kaugus on 300m. või ka kaugemal, kui vastutuleva sõidukijuht annab tuledega märku. Lähenemisel eesliikuvale sõidukile ja kaugtuled hakkavad valgustama eesliikuvat sõidukit. Lähenemisel mistahes tee kõrval sõitvale sõidukile , kui kaugtuled võiksid seda
teise laeva udusignaali ilmselt eespool traaversit või mis ei suuda vältida ohtlikku lähenemist eespool traaversit asuvale laevale, vähendama kiiruse kõige väiksemaks, mis võimaldab laeval kursil püsida. Kui vaja, peab laev täielikult peatuma ja igal juhul edasi sõitma äärmiselt ettevaatlikult, kuni kokkupõrkeoht on möödas. C osa. TULED JA MÄRGID Reegel 20. Kohaldamine a) Käesoleva osa reegleid tuleb järgida iga ilmaga. b) Tulesid käsitlevaid reegleid tuleb järgida päikeseloojangust päikesetõusuni ja selle ajavahemiku jooksul ei tohi kanda muid tulesid, välja arvatud tuled, mida ei ole võimalik ekslikult pidada käesolevate reeglitega nõutud tuledeks, või tuled, mis ei halvenda nende nähtavust ega eriomadusi ega häiri nõuetekohast vaatlust. c) Käesolevates reeglites ettenähtud tulesid, kui neid kantakse, tuleb piiratud nähtavuse korral
Self-made Test 1. Translate 1. Kriminaalne taust 2. Paindlik graafik 3. Palju arutatud/kuum teema 4. Positiivne suhtumine 5. Palju julgust 6. Kontori töö 7. Ei jälgi reegleid 8. Raha teenima 9. Ta sai läbi heade hinnetega 10. Auto juhtimise juhtnöörid 11. Eeskirjad ei kehti 12. Ohtlik relv 13. Teosammul 14. Töö keskus 15. Nende silmis 16. Vilgutavad oma tulesid kiiresti 17. Ma ei näe mõtet 18. Möödasõite tegema 19. Enesekindluse puudus 20. Kõigi teistega arvestamata 2. Translate sentences 1. Ma pean teadma mida see töö sisaldab enne kui ma kandideerin sinna. 2. The witness gave the journalist the scoop on the breaking news story. 3. I was made redundant when the company was taken over. 4. Another favourite trick is to weave from one lane of traffic to another. 5
lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Viimane laev" 1971 Pärast surma ma saan oma laeva, mille tulesid ise ei näe. Enne seda, mu kallis, sain taeva ja õitseva maa sinu käest. Kõike näen: kuidas valmivad viljad, - ilm on rõõmus ja imelik. Ja ahastab süda jäin hiljaks, meie tee pole kuigi pikk... http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-kuidas-joonistada-kurbust-juhan-smuul-loeb-tanel-ingi
Kreeka probleem Tervist kõik see pere kallid klassikaaslased ja õpetaja! Ilmselt üheks enim spekuleeritud teemaks meie poliitikute ja ministrite ning lihtrahva seas on tõusnud viimasel ajal rahvakeeli öelduna ,,Kreeka probleem". Erinevad rohkem- ja vähem kirkamad pliiatsid pinalis on sõna võtnud, kas ja kui palju peaksime meie väikse ning kokkuhoidliku riigina kinni maksma Kreeka võlgasid, mille nad ise endale kaela on tõmmanud. Me kõik teame, et Eesti riik on teinud suuri jõupingutusi, jättes töötuks tuhanded, et mahtuda ära Euroopa Liidu poolt vastu võetud Maastrichti lepingusse. Tööpuuduse protsent siinmail on küll võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega kiirelt langev, aga siiski üle keskmise. Meil müüdavad kaubad on kallid ja palk väike, elame kitsikuses. Kust peaksime meie võtma finantsraskustesse sattunud riikide otstarbeks 2 miljardit eurot, mis on lausa kolmandik meie järgmise aasta riig...
huvitavate värvilahendustega. Reklaam tundub mulle nagu oleks see joonistatud, kuid samas tundub see reklaam täiesti reaalne, usutav ning elav. Reklaami taust jääb hetkel mulle küll veidikene segaseks, kuid ma arvan, et tegemist on suure linna eeslinnast läbi kulgeva ameerika maantee või kiirteega, mis on varajastel hommikutundidel autode vaba ja täiesti inimtühi. Kaugemalt paistab ka suure tööstuslinna hooneid ja veel hommikustel tundidel kumavaid tulesid. Taevas on selge ja on ainult see Nissani maastur ja üks inimene. Keset seda kiirteed või maanteed seisab aga suur punane konteiner või soojak, millel on suured klaasist aknad. Konteiner on seestpoolt väga eredalt valgustatud punaste valgusega ja kogu konteineri ümbrus kumab heledast, punakast valgusest. Konteineri sees seisab aga must Nissani maastur, mis on löödud täiesti läikima ja peegeldab veel omakorda seda erkpunast või roosakat valgust edasi väljapoole konteinerit,.
Palju on maid. Mõned kui käänlevad, Veel rohkem on teid, väänlevad ussid, keegi ei jõuagi kurvides karjuvad lugeda neid. vankrid ja bussid. Ei neile jõuta Palju on teid, nimesid anda mis käia meil vaja. ega neid kõiki Vaata, seal saadab kaardile kanda. sind tuledes maja. Teed aina lähevad, Lähed ja astud, looklevad,ruttavad, ent tulesid veel mõned on võõrad ikka on näha ja mõned on tuttavad. hämaral teel, Mõned on auklikud, ikka veel paistab kivisid täis, kellegi käsi: mõnel kui siledal lehvitab, lehvitab, põrandal käid. ära ei väsi. Mõned on sirged See oli kodu kui asfaldist nooled, ja kodutee, kutsuvad rändama kõigile kõige igale poole tuttavam tee.
Reegli 11 kohaselt kehtib jaotis teineteise vaateväljas olevate laevade suhtes; • III jagu - piiratud nähtavusega laevade käitumine (reegel 19). C osa – Tuled ja Märgid • Reeglis 20 on öeldud, et valguste suhtes kehtivad reeglid kehtivad päikeseloojangust päikesetõusuni. • Reeglis 21 antakse määratlused. • Reegel 22 hõlmab tulede nähtavust - see näitab, et tuled peaksid olema nähtavad minimaalsetes vahemikes (nm). • Reegel 23 hõlmab tulesid, mida peavad kandma käimasolevad mootorlaevad. • Reegel 24 hõlmab tulesid pukseerivatele ja tõukavatele laevadele. • Reegel 25 hõlmab valgustusnõudeid käimasolevatele purjelaevadele ja aerude alla sõitvatele laevadele. C osa – Tuled ja Märgid • Reegel 26 hõlmab kalalaevade valgusnõudeid. • Reegel 27 hõlmab valguse nõudeid laevadele, mis ei ole juhtimise all või kelle manööverdamisvõime on piiratud. • Reegel 28 hõlmab valgustusnõudeid laevadele,
Pööre paremale Pööre vasakule Pidurdamise märguanne JUHI MÄRGUANDED · Helisignaali võib anda ainult ohu tekkimisel või väljaspool asulaid ka tähelepanu äratamiseks. · Tulesid võib vilgutada ainult liikleja tähelepanu äratamiseks. · Ohutuled peavad töötama: - Hädapeatuse korral kohas, kus ei tohi peatuda ega parkida - Peatumisel asulavälisel teel pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks tagumine ääretuli ei põle. - Kui sõitval sõidukil pimeda ajal või halva nähtavuse korral kas või üks tagumine ääretuli ei põle. · Ohukolmnurk tuleb välja panna siis, kui ülalloetletud juhtudel ohutulesid ei ole või nad ei
Vaatamisväärsused Tallinna teletorn Pirita linnaosas asuv Tallinna Teletorn on kõrgeim ehitis Tallinnas ja kogu Eestis torni kõrgus on 314 meetrit. Vaade Tallinna Teletornist on ainukordne Eestis ja unikaalne Põhja-Euroopas. Sinu all laiuvad Muuga metsad, eemal kaunis Tallinna vanalinn ja sillerdav Läänemeri kogu oma majesteetlikus hiilguses. Raudse eesriide perioodil oli just siin paljude Eesti inimeste jaoks aken vabasse maailma õhtul võis näha isegi Helsingi tulesid. See on vaade, mida peab elus nägema. Veel enam kogema! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uuenenud tornis ootab sind: Korraga pääseb vaateplatvormi 21. ja 22. korrusele 100 inimest. Orienteeruv külastusaeg 1 tund.
Pajatus Kristin Kaskema 2012 Mis see on? Rahvajutu alamvorm, Lihtne ja lühike, Mütoloogilise sisuga, Tagapõhjata rahvajutt, Aluseks on kindel elujuhtum ja isik Tihti jutustaja endaga sündinud huvitav lugu, naljakas juhtum, ebatavaline või värvikas sündmus Tavaliselt juhtunud lähiminevikus, Endast või mõnest rühma raames tuttavast isikust Vormilt argine ja lõdva struktuuriga Mereröövlist parun (Saaremaa pajatus) Tagamöisa parun Puksim oli olnd suur mereröövel, kes pannud mere äärde tulesid, et laevad nende järgi kurssi vöttes söidaksid karidele, kus siis neilt käidi kaupu röövimas.Kui laev oli söitnud karile, siis Puksim oma sulastega söitnud laeva juurde ja püüdnud köigepealt laeva vandid läbi raiuda, et laev ei saaks pögeneda, kui tal önnestub karilt pääseda. Olid vandid läbi raiutud, mindud laevadele ja visatud laeva meeskond üle parda ja tarvilikud asjad laaditi paatidesse ja viidi maa...
ELEKTER SÕNA ELEKTER PÄRITOLU Sõna elekter tuleneb vanakreeka sõnast lektron -"merevaik". Nimetus tuleb sellest, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtuseid: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. ELEKTER Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka).
kastutusest. On mitmeid võimalusi, kuidas "jalajälge" vähendada. Meie peres on kolm autot ning pidevalt on need kõik kasutuses, aga on võimalik kasutada vähem ja sõita ökonoomsemlat. Näiteks ühe korraga osta poest vajalik kaup ära, mitte sõita linna ja tagasi mitu korda päevas. Samuti saaks tihedamini sõita bussidega, kuid pigem minnakse autoga, sest see on mugavam ja kiirem võimalus. Kindlasti on võimalik kokku hoida ka elektrienergia pealt. Unustan päris tihti tulesid põlema ja televiisori käima, peaksin kontrollima enda järel rohkem, kas elektrit tarbivad esemed on vooluvõrgust väljas või mitte. Samuti võiksin mõelda rohkem prügi sorteerimise peale. Vahel viskan kõik ühte konteinerisse, kuid kui harjutada sorteerimist natuke rohkem, siis usun, et harjun sellega ära ning globaalse heaolusuhtes oleks see vajalik. Kindlasti oleks kasulik kasutada rohelist energiat, kuid see on alles üpriski uus asi Eestis
Saad teha lisaoste mänguasjadele lapsele 12. Kuhu peale veel sinul ja su elukaaslasel/abikaasal raha kuluda võib? Kodu turvalisemaks muuta et laps ennast ära ei lööks kuhugi 13. Kokkuvõtteks analüüsi- I Kas ja kuidas saaksid inimesed oma pere paremini majandada ja raha kõrvale panna? Järgi jäänud raha pannakse kõrvale ning seda kasutatakse siis kui on tõesti vaja midagi, hoitakse võimalikult paljude asjade pealt kokku. Nagu näiteks ei jäeta korteris tulesid põlema ja ei raisata ilma asjata vett. II Millised olid sinu jaoks kõige üllatavamad kulud? Ei olnudki üllatavaid kulusid kuna kõikide asjade peale läheb palju raha mis tõttu tuleb raha väärikalt hoida. III Kas olid enne mõelnud, kui palju ja kuhu raha peres kulub? Kas sina saaksid oma praeguses kasvuperekonnas kaasa aidata raha säästmisele? Jah olin mõelnud mis tõttu ma vanematelt nipsasju välja ei tahtnud pressida ega ka majustusi mis sest ,et mul oleks see võimalus .
3. 4 sõna, mis iseloomustavad novelli. 1. Lihtne 2. Loogiline 3. Põnev 4. Seikluslik 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Kas Rander söögist ei tundnud puudust? 2. Kes olid need mehed, kes teda taga ajasid ja miks? 3. Kaua teda juba oli taga aetud? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Mis tulesid ta siis tegelikult nägi? Ta arvas, mida ta nägi aga ta ei olnud kindel oma arvamustes. 2. Kuhu ta läks, kui ta oli putkastlahkunud? 3. Kas eit võis kahtlustada, et putkas pole mitte vanamees vaid Rander? 6.Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. Friedebert Tuglas (kodanikunimega Mihkelson, 1886-1971) on eesti 20. sajandi kirjanduse ja kirjanduselu pealiini kujundaja ja organisaator. Olles G. Suitsu kõrval "Noor- Eesti" teine juht, võitles ta euroopaliku kultuuri
kannavad tumedaid riideid. Seetõttu tuleb olla pimedal ajal väga tähelepanelik just jalakäijate suhtes. Pimedas talvisel maanteel nullilähedase temperatuuriga sõites tuleb arvestada kiilasjää ohuga , mis muudab sõitmise ohtlikuks ja autojuht peab tingimata kiirust vähendama. Libedust saab kontrollida sõites vaikse hooga ja seejärel järsult pidurdades. Nii saadakse teada tee libedusest. Seda siiski ei tasu teha kui liiklustihedus on suur. Vaadates vastutulevate autode tulesid võib juht pimestuda, mis muudab sõidu väga ohtlikuks, sest juhi nägemine on sel hetkel piiratud. Kui nii on juhtunud siis tuleks hoida oma sõidurada ja kiirustr vähendada. Pimestumise ärahoidmiseks tuleks vastutulevate autode ajal jälgid mitte nende tulesi vaid paremat teepiiret või teeäärt. Juhi õige käitumine hoiab ära tema pimestuse. Maanteel sõites tuleb kasutada nii oma teadmisi kui ka oskusi . Pimedas sõites on autojuhil palju ohte
REFERAAT Elekter, jõud ja liikumine ELEKTER Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust.
.. Saaksid paljud maailma eripaigus elavad inimesed palju, palju õnnelikemateks, sest nende elu paraneks. Paraku on aga nii, et kellel on kõik vajalik olemas, nagu vesi, toit, elekter, televisioon ning teised erinevad kommunikatsioonivahendid ei suuda mõelda nii loodussõbralikult, kui vaja oleks. Omast kogemusestki tean, kui vahel lähen teisele korrusele nii umbes 30.minutiks ning alla korrusele ei jää kedagi ei kustuta tulesid ära. Me kõik oleme harjunud mugavustega ja seega tarbime neid nii, nagu meile on õpetatud seda maast madalast. Ka toitu osas on maailmas väikesed puudujäägid. Paljud tooted ületavad oma realiseerimis aja ning pole enam söödavad, kuigi saaks ju teha erinevaid organisatsioone, kus saaks toimetada selle toidu kohesesse kasutusse enne veel, kui toiduained riknevad. Paljud riigid on hakanud ka tarbijatele rõhutma just seda, et tuleb eelistada oma kodumaal kasvanud toitu s.h
esivanemate austamine, vanadest halbadest harjumustest vabanemine, tuleviku ennustamine ning surma ja taassünni mõistmine. · Talvist pööripäeva Alban Arthuan ehk Yule - jõulud tähistati 22. detsembri paiku. Keldid uskusid, et sel aastaajal energia tekkis taas ja uuenes. Keltidel oli terve rida rituaale, mille hulka kuulusid inimese uuenemine ning perekonna ja sõprade austamine. Tehti kingitusi, lauldi, korraldati pidusööke ja süüdati tulesid. · Imbolc'i, mida nimetati ka Candlemas'ks ja Brigidi päevaks, tähistatakse 1. veebruaril. Seda tunti kui puhastuspüha ja vahel anti talle nimeks "pruudipüha päev". Seda päeva valitseb jumalanna Brigid ja tema püha langeb kokku kristliku Neitsi Maarja puhastuspidupäevaga. · Kevadist pööripäeva - Alban Eiler, püha Patricku päev, lihavõtted - tähistati 21. märtsil. Usuti, et maa energi, mis sel aastaajal on tugevaim, aitab väikestel lastel siia ilma tulla
Kreutzwaldi kodu, Lydia Koidula mehe kodu, Liivi kodu ja hullumaja tuba. Lavakujundus mõjus üsna realistlikult. See oli väga lihtne ja laval oli vähe mööblit ning aksessuaare. Ei saaks öelda, et see väga ilus oleks olnud, sest see polnud peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega. 3. Valguskujundus Valgus oli mahe, rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud. Mingeid värvilisi tulesid ei olnud. Oli ainult tavaline kollakasvalge, mis mõjus realistlikult. 4. Esemed Põhiesemetena laval kasutati ilusat suurt raudvoodit ja uhket massiivset puust lauda, mis ühendasid erinevaid kujutatud ruume laval. Kreutzwaldi kodus kaeti laud ka kohvi ja koogiga. Lydial oli ka lõpu poole patakas lehti, mis olid tema luuletused ning alguse poole kasutati neid pabereid Jannseni ajalehe dokumentidena. 5. Kostüümid, grimm, maskid Kostüümid olid uhked. Naised kandsid ilusaid maani kleite
hoiatada.Näiteks 1974. a. Ennustasid nad maavärinat Hiinas ja päästsid sellega tuhandeid elusid.Aga alati ei lähe maavärinahoiatus täppi.Kõige sagedamini täheldavaks nähtuseks maavärinate puhul on salapärased tuled.Kord sarnanevad need eredate sähvatustega ,sammaste ,kiiret või tulekeradega,kord maheda valguse või koguni hõõgusega pilvedes või maa peal.Sageli on neid nähtud päevavalgel.Mõnikord tekivad maavärinate ajal elektrilised tormid,kuid tulesid on sageli märgatud ka sellal,kui tormi ei ole.Niisuguseid teateid oli eriti rohkesti pärast maavärinat New Madridis.Mõned kohalikud elanikud arvasid,et tegemist oli tõeliste vulkaaniliste pursetega,ehkki teadlased väidavad kindlalt,et mingeid purskeid selles piirkonnas vähemalt mitme miljoni aasta jooksul ei ole esinenud,kui neid üldse kunagi olnud on.New Madridi maavärin paiskus õhku suured tolmupilved.Need võisid põhjustada välgusähvatusi,nagu seda sageli vihmapilved teevad
vahetusaasta pooleli, kuid kõige rõõmsamaks osutus kuulutus, kus otsiti eestlast tööle. Maarja sai tööle ning hea palga, niiet sai oma vahetusaastat kenasti jätkata. Kõige naljakam see kuidas inimesed ei suuda tehnika kiire arenguga sammu pidada, sest Jaapanis on ilmselt kõik, mis vähegi võimalik, masinate poolt ära tehtud. Näiteks kui Maarja esmalt Jaapanisse jõudis ja tualetti läks siis ei julgenud ta potile istudagi sest selle juures oli nii palju erinevaid nuppe ja tulesid. Hiljem selgus, et kui seal üks punane tuluke põleb, siis üldse ei tohigi potile istuda, tee mis tahad, pead rohelise tule süttimist ootama. Kõige tavalisemaks võib lugeda ilmselt selle, et autor ei osanud peaaegu oma vahetusaasta lõpuni orienteeruda tänavatel, sest kui sa oled ikka võõras riigis üksi liiklemas ja seal pole tänavate nimesid kuskil kirjas, siis on ikka raske õppida prienteeruma. Jaapanlased ise ütlesid, et tänavate nimesid pole üles pandud selleks,
"Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem Stalinile" (1949) "Mina kommunistlik noor" (1953) "Kirjad Sõgedate külast" (1955) "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud "Karm noorus" (1946) "Et õunapuud õitseksid" (1951) "Mere ja taeva vahel" (1959) Pärast surma ma saan oma laeva, mille tulesid ise ei näe. "Viimane laev" 1971 Enne seda, mu kallis, sain taeva ja õitseva maa sinu käest. Kõike näen: kuidas valmivad viljad, - ilm on rõõmus ja imelik. Ja ahastab süda jäin hiljaks, meie tee pole kuigi pikk. Lollilt elasin. Aastaid jääb väheseks. Minu armas, mu naine, mu roos,
linnas saanud paks sudu. Inimesed teavad selliseid asju nagu näiteks, et Maal on magevett kõigest 3% ja sellest hoolimata raiskavad nad seda ja isegi reostavad. Hommikul, kui hambaid pestakse, lastakse veel joosta selle asemel, et kraan kinni keerata kuniks vett ei kasutata. Muidugi leidub inimesi, kes oskavad vett mõistlikult kasutada ja seda säästa ja mina üritan olla üks nendest, aga paraku ma kardan, et sellest ei piisa. Peale vee raisatakse veel elektrit, kui jäetakse tulesid põlema, isegi kui toas ei viibita. Inimesed teavad väga hästi, et nad saastavad õhku, kui nad oma BMWdega tööle, kooli või mujale sõidavad. Paljud inimesed ei saa sinna midagi parata, kuna elavad linnast kaugel ja jala ei oleks võimalik minna. Kuigi pakutakse välja alternatiive, mis natukenegi vähendaks seda saastet, mida me ise tekitame, tundub, et vähesed kasutavad neid. Antud juhul alternatiiviks oleks siis bussisõit, sest see mahutab rohkem inimesi
Mind pani mõtlema Epp Petrone vanapaberil välja antud teos ,,Roheliseks kasvamine". Läbi oma naljakate püüdluste pisikeses Tartus ja hiigellinnas New Yorkis jääda oma roheliste eluviiside juurde, käsitles autor kõikvõimalikke teemasid: mida süüa, kuidas remonti teha, üüratud eeslinnad, nafta- ja energiakriis kuni jõulukuuskedeni välja. Pea igalt leheküljelt leidsin midagi lõbusalt harivat ning hiljem tabasin ennast kodus üleliigseid tulesid kustutamas ja mobiiltelefonilaadijat alati seinakontaktist kohe pärast kasutamist eemaldamas... Mitmed uuringud on tõestanud, et tulemas on nafta- ja energiakriis. Praegu aga oleme paratamatult sõltuvad taastumatutest maavaradest-- maagaasist või kivisöest toodetav soojusenergia või näiteks naftast saadav vedelkütus. Fossiilsete maavarade põletamise teel energiat saades, satuvad mitmesugused kahjulikud ühendid atmosfääri, mis omakorda
Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat. Varem võeti uus aasta vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale deemonlikke jõude. 20. sajandil hakati valmistama ise tossupomme ja bengaali tulesid, hakati laskma rakette ja korraldama ametlikke ilutulestikke. Vana-aasta õhtu on sajandite jooksul olnud olulisem inimsaatuse ennustamise aeg. Tuntum on tinavalamine, mida tehakse ka tänapäeval. Varem valati tina erilise nõuga, tänapäeval saab nii tina kui valamisvahendeid poest osta. Vanasti valati tina asemel jahedasse vette ka kuuma parafiini või lihtsalt küünlarasva. Vana uskumuse kohaselt peab näärilaual olema vähemalt 12 erinevat toidukorda
SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid , registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid. · Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Madelauto kastis tohivad sõita ainult veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht. · Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema lasterühma tunnusmärk:
Rahulikult reisi jätkav „Titanic“ ja pidutsenud reisijad ei osanud midagi karta ja aimata, mis neid ees ootab. Enne kui ”Titanic” põrkas kokku jäämäega. (pildil oletatav jäämägi 5 päeva hiljem, mis põhjustas „Titanicu“ huku) Peale kokkupõrget uuriti laeva vigastusi ja kapten jõudis järeldusele, et laeva vigastused on suured ning laeva ei ole võimalik päästa. Kapten pidi tegema otsuse, kuidas edasi toimida. Silmapiirilt oli näha ”Caledonia” tulesid. Kapten palus telegrafistil saata SOS signaal, et nad tuleksid neile appi. Aga mingil põhjusel ei saanud ”Titanic” neid kätte, et teavitada neid juhtunud õnnetusest. ”Caledonia” telegrafist oli magama läinud ja keegi teine ei osanud sellest teatest abipalvet välja lugeda. Siin näeme teist suurt eksimust. ”Caledonia” laeval oli ainult üks töötaja, kes oskas lugeda raadiovastuvõtjasse tulnud teateid ja neid saata. Õige tegevus oleks olnud järgmine, laeval oleks
sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Ajalugu Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust.
Mere ja taeva vahel- 54lehekülge merepealsest elust, meremeestest, saartest, kalameestest, töödest, tormidest, põhjatuultest, kaladest-silkudest. Merelaulud. Tormipoeg- Hiiumaast Luuletusi oli nii vaba- kui riimivärsilisi, eepilisi ehk jutustavaid kui ka lüürilisi ehk hingestatud ja emotsionaalne. Esines ka sonetti. Luuletusest Viimane laev on saanud laul, mille esitajaks on olnud Kait Tamra. Pärast surma ma saan oma laeva, Pärast surma ma laeva....(4x) mille tulesid ise ei näe. Olles elus ma palun su käest: Enne seda, mu kallis, sain taeva ära iial mind minema aja ja õitseva maa sinu käest. minu viimaseks laevaks sa jääd. Kõike näen: kuidas valmivad viljad - Sa jääd. ilm on rõõmus ja imelik. Ja ahastab süda - jäin hiljaks, minu tee pole kuigi pikk. Lollilt elasin. Aastaid jääb väheks. Minu naine, mu armas, mu roos. Sinult ühte vaid palun: et läheks
nädalas vähem. Täheldada võib seda, et mida kõrgemaks kauba hind läheb seda vähem tarbja seda kaupa ostab või loobub selle toote tarbimisest ja leiab alternatiivi mis on odavam. Iga nädal võiks näitek olla habemeajamisgeel. Gilette on selle toote pakkuja. Kaup mille hinna tõus ei mõjuta mu tarbimist on arvatavasti elekter . Kuigi mingil määral hakkas vaatama elamises tulesid et ilma asjata ei põleks. Suhteliselt palju mõjutab minu valikut toodete hind. Kuna endal puudub sissetulek pean ma hakkama saama kindla summaga. Jah ma otsin alternatiiv kaupu mis hinna poolest on odavamad. Odavamad kaubad ei ole alati kehvema kvaliteediga kui kallida kaubad. Ülesanne 6. Ma arvan, et Eestis on enamus hüvesid olemas mis mujalgi, aga kas meil nende jaoks ka raha on. Ülesanne 7. 1. A- D
'' küsisid vennad koos. ''Seda ei oska mina küll nüüd öelda ,'' ütles Andrus,''Ma olen seal keldris terve tänase päeva olnud ,mis tuletab mulle meelde ,kas teil süüa on?'' Kui Andrus oli söönud ,küsisid mehed ,et kas oli see teenija,kellelt Heinrich sedeli sai. Andrus ütles ,et see oli tema kihlatu Maria Tuul. Nüüdläksid kolm meest Mariat külastama,et Andruse leidmisest teatada. Kui Maria Andrust nägi oli ta õnnelik ja tunnistas üles,et õhtul hilja majas tulesid kustutades oli teda rünnatud ja tahetud kägistada. Enesekaitseks oli ta haaranud laualt paberinoa ja löönud ründajat. ''Toibudes märkasin,et olin tapnud oma peigmehe. Ma olin suures shokis ja mõtlesin ,et miks Andrus mind tappa tahtis. Ma ei suutnud sellest kellelegi rääkida!'' seletas Maria nuttes. ''Ma nägin pärastlõunal ,kuidas Andrus lohistas midagi rasket vanasse keldrisse. Aga see ei olnudki Andrus ,vaid hoopis maskeeritud teener Mark.''
Kahe kiiruse liitumise tagajärjel tekkiv liitkiirus on alati väiksem kui nende kiiruste arvväärtuste summa. Kui olla valguse kiirusel liikuvas kosmoselaevas ja lülitada esituled sisse, kas siis nende valgus ei eemaldugi kosmoselaevast? Vastus on, et kosmoselaevas olijaile on kõik normaalne, valgus eemaldub neist valguse kiirusel. Kõrvaltvaatajaile on aga olukord teistsugune: juhul, kui kosmoselaev tõepoolest valguse kiirusel liikuda suudaks, tundub kõrvaltvaatajaile, et tulesid ei lülitatudki sisse. Kui aga kosmoselaev liigub vaid õige pisut valgusest aeglasemalt, tundub kõrvaltvaatajaile, et valgus roomab laternaist välja väga aeglaselt ehk aeg oleks justkui aeglustunud. Valguse kiirus vaakumis c=299 792 456 m/s on suurim looduses võimalik kiirus; täpselt sellise kiirusega saavad liikuda ainult esemed, mille seisumass on null (näit. valgusosakesed footonid). Relatiivsusteooria jagatakse kaheks - erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Esimene
Nimelt kirjeldas Toivo Asmer sellist juhtumit, mil ta sõitis Pirita teel, kus liikumiskiirus suvel 70 km/h. Parem sõidurada oli vaba, vasakul liikus väike VW Golf, roolis tütarlaps. Liikumiskiirus oli maksimaalselt 4045 km/h ja ta oleks pidanud sõitma paremas sõidureas. Asmer sõitis mõnda aega Golfi kõrval ja siis rivistus selle auto järele ning vähendas vahet miinimumini. Juht ei mõelnudki rada vahetada. Asmer vilgutas tulesid, siis andis helisignaali, kuid ei mingit reaktsiooni. Siis möödus ta Golfist, rivistus selle ette, hakkas pidurituledega vilgutama ja vähendas järk-järgult kiirust kuni 10 km/h, et juht lõpuks taipaks rada vahetada. Seda juht lõpuks ka tegi, kuigi mitte väga õnnelikult. Armer mainib ka seda , et ta on sellist õpetamisviisi veelgi praktiseerinud. Minu arust on selline käitumine naeruväärne. Olgu, ma saan aru, et noori juhte saavad ja peaksidki
4 1. AJALUGU. Sõna ,,elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) ,,merevaik". Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus ,,De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna ,,electricus", mida
XIV (165-178) Peale sokolaadi joomist meenusid Dorianile möödunud öö sündmused isegi luuletusi lugedes. Ta kirjutas 2 kirja ja palus ühe Campbellile viia. Peale ähvardamisi nõustus Campbell laipa hävitama. XV (178-187) Dorian oli külas leedi Narboroughil ning oli väga närviline ja tujust ära. Ta läks varakult koju ja põletas Basili asjad ning öösel hiilis majast välja. XVI (188-196) 18 aastat pärast Sibyli surma. Dorian vaatas kustuvad tulesid ja jõudis hobusega lõpuks jõe äärde urkasse, kus nägi Adriani, kelle oli ära rikkunud. Kõrtsis oli ka James Vane, kes Prints Võluja nime kuuldes tormas Grayle järele ja ehmus nähes süüdistatava noorust. Hiljem saab ta teada,et Dorian on oma nooruse säilitanud, kuid enam ta D-d ei näe. XVII (197-203) Nädal hiljem oli Dorian Selby Royali talveaias hertsoginna Monmouthiga. Nad rääkisid asjade ümberristimisest ja Gray läks orhideesid tooma. Ta minestas akna taga
pimedas. Sõiduautol on kohustuslikud: · esimesed gabariit tuled · esimesed lähituled · esimesed kaugtuled · esimesed suunatuled · tagumised gabariit tuled · tagumised suunatuled · tagumised pidurituled · tagurpidikäigu tuli · vähemalt üks udutuli ja vähemalt üks numbrituli Auto omanik võib lisada sõidukile veel lisatulesid, aga need peavad sellisel juhul olema seadusega kooskõlas. Liiga palju tulesid ja valgusvõimsust hakkab pimestama teisi juhte. Alates autonduse algusest, on auto tuled ja signaliseeerimise seadmed pidevalt arenenud. Tänapäeva sõidukil on esialgsest reflektoristhõõglamplaterna klaas esitulest arenenud keerukas seade, millel on juba oma juhtplokk ja mitu erinevad töö reziimi. Varaseimad lambid olid lihtsad, tihtipeale õli või vahaga (küünlaga) töötav valgusallikas. Teed ta eriti ei valgustanud, pigem andis teistele märku et teel on liikuv
viise. Teiseks peaksid inimesed kokku hoidma elektri pealt. Inimesed ei ole teadlikud sellest, palju nad tegelikult maksavad elektrooniliste jõulukaunistuste pealt. Riik see eest saab väga palju raha kokku hoida. Nimelt õhtuhämaruses säravad meile linnas vastu vilkuvad ja hiiglaslikud reklaamplakatid. Olgu siis tegemist kas kasiino või mõne ööklubi reklaamiga. Need plakatid ei põle mitte ainult öösel, vaid ka päeval. Aga päeval on niigi valge ja mitte keegi ei pane neid tulesid tähele. Tekib küsimus, miks peavad need tuled päeval põlema? Samamoodi võib öelda ka, et miks peavad tuled särama öösel. Saan aru, et paljud noored käivad öösiti ööklubides, kuid kas säravad reklaamid on see mõjutegur, miks noored ühte või teist pidustusasutust valib? Juba novembri lõpust ilmuvad linnapilti uhked jõulukaunistused. Tihtipealt on neid liiga palju ühes kohas. Kui inimesed viiest kuni seitsmeni kodu poole
1 0 Puhtus Valgus Temperatuur Üldine korras olek Joonis 2. Üldine olukord ettevõttes. Puhtust oli juba enne restorani sisenemist näha, et teed olid ilusasti puhtad. Sisse minnes oli kõik puhas ja lauad ilusti puhtad. Valgust oli palju aga mulle oleks meeldinud, kui oleks natukene hämaram olnud või oleks saanud ise tulesid reguleerida. Valguse juures meeldis mulle ka see igal laual olid küünlad ja sa said ise omal soovil küünla põlema panna. Temperatuur oli vastav aastaajale. Üleval istudes tundus vahepeal, et on natukene liigagi soe aga see võis olla ka sellest, et olime suure seltskonnaga. Mulle väga meeldis, et saalis on eraldi laud, kus on klaasid, taldrikud, maitseained, veekann ja saad oma soovil võtta seda mida tahad. Sellist lahendust ennem ei ole varem kuskil näinud.
nad on nii armsad, hääd, kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; Jah, isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. Juhan Liiv Jumalad ja rumalad Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad. Madalal sumavad surelikud rumalad. Ei näe siin päevalgi otsa ega algust. Neilt aga öösitigi vilgub valgust. Taevas, sääl tuhandeid tulesid sirab, mustade majade üle virab. Laulikud õhkavad. Vanad naised nutavad. Tumedalt seisavad mu sõbrad ja tuttavad. Gustav Suits Gustav Suits Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti
· tule värv ja iseloom ning valgussektor · õhu läbipaistvustegur aparaadi paigaldamise piirkonnas Tule vajaliku nähtavuskauguse kindlaksmääramisel on aluseks konkreetse ala suurus ja konfiguratsioon, ala piiride, aga samuti faarvaatrite alg-jalõpp-punktide või soovitatavate laevateede kaugus tuletorni asukohast. Tule vajaliku nähtavuskauguse tagamisel etendab tähtsat rolli selle paigaldamisekõrgus. Eesti aladel on iseloomulik madal pilvitus, mistõttu reeglina tulesid kõrgemale kui 100 m merepinnast ei paigaldata. Tule kõrgus määratakse kindlaks igal konkreetsel juhul eraldi, aluseks võttes nõutava nähtavuskauguse, kohalikud ilmastikolud ja ranna reljeefi. Tule värvi ja iseloomu valikul lähtutakse · tuletorni fooni heledusest 2 Veeteede navigatsiooniseadmed
XIV (165-178) Peale šokolaadi joomist meenusid Dorianile möödunud öö sündmused isegi luuletusi lugedes. Ta kirjutas 2 kirja ja palus ühe Campbellile viia. Peale ähvardamisi nõustus Campbell laipa hävitama. XV (178-187) Dorian oli külas leedi Narboroughil ning oli väga närviline ja tujust ära. Ta läks varakult koju ja põletas Basili asjad ning öösel hiilis majast välja. XVI (188-196) 18 aastat pärast Sibyli surma. Dorian vaatas kustuvad tulesid ja jõudis hobusega lõpuks jõe äärde urkasse, kus nägi Adriani, kelle oli ära rikkunud. Kõrtsis oli ka James Vane, kes Prints Võluja nime kuuldes tormas Grayle järele ja ehmus nähes süüdistatava noorust. Hiljem saab ta teada,et Dorian on oma nooruse säilitanud, kuid enam ta D-d ei näe. XVII (197-203) Nädal hiljem oli Dorian Selby Royali talveaias hertsoginna Monmouthiga. Nad rääkisid asjade ümberristimisest ja Gray läks orhideesid tooma. Ta minestas akna taga
(2) Veos peab olema laaditud sõidukile nii, et tema raskuskese oleks võimalikult madalal ja veos moodustaks ühtse terviku. (3) Veose raskuskese peab olema sõiduki pikisuunalise telgjoone lähedal kere keskel. (4) Võimaluse korral peab veos toetuma kere esiseina vastu. Veos ei tohi toetuda kere seintele, kui need ei ole selleks ette nähtud. (5) Veose teravad otsad peab laadimisel suunama tahapoole. (6) Sõidukile paigutatud veos ei tohi piirata juhi vaatevälja, varjata tulesid ja sõiduki registreerimismärki. (7) Kui sõidukil oleva veose osad laaditakse maha eri kohtadesse, tuleb veos vajadusel pärast iga osa mahalaadimist ümber laadida, et säiliks sõiduki tasakaal ja liikumise stabiilsus. §9. Veose kinnitus (1) Sõidukile paigutatud veose veeremise, nihkumise või ümbermineku vältimiseks tuleb veos vajadusel kinnitada kinnitusvahenditega. (2) Veos ei tohi veokastis liikuda selliselt, et see rikuks sõiduki stabiilsust ja liikumiskindlust, kui
teeb. Selline sõit on närviline, väsitav ja ebaökonoomne.Samuti ei ole Ootamatutes olukordades palju mänguruumi. Näe ja ole nähtav Pimedal ajal saad lisa mänguruumi, kui : Vihmas, udus, hämaras või pimeda Ø Valid olukorrale vastava õige sõidukiiruse ajal sõites on ohud samasugused, Ø Kasutad tulesid õigesti kui võimalik sõida kui valgel ajal. Ainult, et näed neid alati kaugtuledega, teisi pimestamata. palju hiljem ja halvemini. Ø Vaata õigesti vaata valguatatud piirkonna Ø Kaugtuledega sõites suudad äärejoontele (kontuuridele) ja kasuta ära näha u. 100 m. kaugusele. 100
kõikk neid kasutaks.Veenduma,et sõitjad on reguleerinud peatoed endakohaselt.Enne sõitmist veendu,et sa ei sega teisi liiklejaid ega teel töötajaid. Juhil on keelatud · Sõidutama sõitjat,kes ei kasuta nõuetekohast turvavarustust. · Õhissõidukijuht ei tohi sõiduki ust enne avada enne seisma jäämist. Sõitjate ja veoste vedu Sõitjaid ja veoseid tohib vedada viisil,mis ei takista sõiduki juhtimist ega piira juhi vaatevälja,ei varja sõiduki tulesid,ega muid märguandeid.Kaitseväes tohib vedada inimesi inimesteveoks kohandatud autoga.Kaitseväes võib sõitjaid vedada veoautoga vähemalt 18 aastane isik,kellel on C või C1 kategooria ja vähemalt kuuekuuline juhtimiskogemus.Kaitseväe sõitjate tingimused kinnitatakse kaitseministri määrusega.Veos peab olema paigutatud nii,et see ei ohustaks kedagi,ega ei rikuks midagi.Veose vedu peab toimuma autoveo seaduse alusel. Jalakäija ohutus Alati peab jalakäijale andma teed :
mõõdetakse trossi diameetrit, KEtikaste tuleb perioodiliselt, vähemalt igas 3) Juhtimisvõime kaotanud ettnähtud. tuledele reegli 30 kohaselt aknrus seisval laevale ettenähtud tulesid või märke. Kui lootsilaev ei täida lootsimiskohustusi, kontrollitakse traatide arvu. Kõikide trosside kasutuselevõtmisel tuleb jälgida õigeid
järelvalve all. Ka Eesti vabariigi seadusandlus reguleerib lastiseadme kasutamist ja hooldamist. Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Mastid. (Tahvel 7.3.-I) Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid, antenne, signaalraasid. Kui laeval lastiseade puudub, on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaalmärkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast). Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või
XIV (165-178) Peale sokolaadi joomist meenusid Dorianile möödunud öö sündmused isegi luuletusi lugedes. Ta kirjutas 2 kirja ja palus ühe Campbellile viia. Peale ähvardamisi nõustus Campbell laipa hävitama. XV (178-187) Dorian oli külas leedi Narboroughil ning oli väga närviline ja tujust ära. Ta läks varakult koju ja põletas Basili asjad ning öösel hiilis majast välja. XVI (188-196) 18 aastat pärast Sibyli surma. Dorian vaatas kustuvad tulesid ja jõudis hobusega lõpuks jõe äärde urkasse, kus nägi Adriani, kelle oli ära rikkunud. Kõrtsis oli ka James Vane, kes Prints Võluja nime kuuldes tormas Grayle järele ja ehmus nähes süüdistatava noorust. Hiljem saab ta teada,et Dorian on oma nooruse säilitanud, kuid enam ta D-d ei näe. XVII (197-203) Nädal hiljem oli Dorian Selby Royali talveaias hertsoginna Monmouthiga. Nad rääkisid asjade ümberristimisest ja Gray läks orhideesid tooma. Ta minestas akna taga
Energia kokkuhoiuks tuleks valgustust kontrollida ja juhtida süsteemselt, näiteks süttib numbritoas valgustus ainult siis kui toa võtmena kasutatav magnetkaart asetatakse spetsiaalsesse taskusse, magnetkaardi eemaldamisel aga tuled kustuvad. Selliselt välditakse tulede põlemist, kui kedagi toas ei ole. Võimalusel tuleks ümber paigutada varjatud või ebamugavalt asetsevad valgustite lülitid. Inimesed kustutavad meelsamini tulesid siis kui lülitid asuvad mugavas kohas ja on lihtsalt leitavad. Välisvalgustus peab looma hotellikülastajale positiivse esmase mulje ja turvalise tunde. Valgustuse reguleerimisel tuleks kasutada fotoandureid, mis tagavad valgustuse ainult pimedal ajal. Välisvalgustuses tuleb kasutada säästlikke lampe. Fuajeedes kasutatakse valgustust ka kujunduslike elementide või kunstiteoste esile toomiseks. Halogeenlampe kasutades on võimalik säästa kuni 50% energiast,
..17... valgust taevas. Ta märkas vilkuvaid.....18.....ja läks seda vaatama. Tundmatu objekt seisis tükk aega ühe ....19....peal ja oli vaid puulatvade kõrgusel. Mõne aja pärast hakkas ta silmist .....20..... A. kiirus B. kolmnurkne C. liikus D. valgust E. kaduma I. koha J. vilkusid K. koonusekujulist L. helendav M. tulesid N. liikuda O. kahtlaselt P. imelikud R. lendasid S. kohta Kolmas osa. Leidke lausetele (21-30) sobiv lausejätk (A-L) ja kirjutage selle ees olev täht vastavasse ruutu. Kaks lausejätku jääb üle! 21 Keila gümnaasiumi noored loendavad heakorrakuul autosid, koristavad jõekaldaid . 22 Võistlus koosneb viiest osast: . 23 Eelmise aasta loenduses selgus, .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
