cava inferior 7) milline suur veen kulgeb üle parema kopsu juure, kuhu suubub v. azygos, suubub v. cava superior’isse 8) milliste veresoonte ühinemisel moodustub angulus venosus, mis sinna suubuvad v. jugularis interna ja v. subclavia; sinna suubuvad pindmised käägiveenid ning paremal ductus lymphaticus dexter ja vasemal ductus thoracicus 9) millistes piirkondades (3) on õõnesveenid (ülemine, alumine) ühenduses värativeenisüsteemiga (portokavaalsed anastomoosid) plexus oesophagus (söögitorus), plexus rectalis (pärasooles), kõhu eesseinal naba ümbrusel 10) lümfi teekond kapillaaridest venoossesse süsteemi (näidata —>) lümfikapillaarid —> lümfisooned —> lümfitüved —> lõppjuha (ductus thoracicus/ ductus lymphaticus dexter) 11) milline nahaveen kulgeb sääre tagaküljel, kuhu suubub v. saphena parva, suubub v. poplitea’sse 12) kuidas moodustub ductus thoracicus, kust kogub lümfi
pterygopalatinasse, kus jaguneb harudeks (läbivad luukanaleid). 1. N. infraorbitalis (tüve jätk): siseneb fissura orbitalis inferiori kaudu silmakoopasse, läbib samanimelise vao ja kanali. a) Rr. alveolares superiores: läbivad foramina alveolaria posteriora b) R. alveolaris superior medius ja rr. alveolares superiores anteriores: eralduvad kanalis Alveolaarharud läbivad ülalõualuu, innerveerivad sinus maxillarise limaskesta ja moodustavad plexus dentalis superiori, millest algavad rr. dentales superiores ja rr. gingivales superiores (igemetele) c) Lõppharud: rr. labiales superiores, rr. palpebrales inferiores; innerveerivad ülahuule, alalau ja ninakülje nahka. 2. N. zygomaticus: (lat haru-nahk) siseneb fissura orbitalis inferiori kaudu silmakoopa lateraalsele seinale, kus anastomoseerub n. lacrimalisega. Seejärel tungib foramen zygomaticoorbitale kaudu sarnaluusse ja jaguneb seal r
c) Nucleus ruber – diencephalon (thalamus ventralis), mesencephalon (pedunculus cerebri) d) Trigonum n. hypoglossi – ventriculus quartus (fossa rhomboidea) ! Vegetatiivne närvisüsteem ! a) sümpaatikusetüve ja spinaalnärvi ühendusharud: rr. comunicantes albi, rr. comunicantes grisei c) mao sümp. innervatsioon – nuclei intermediolaterales—radix ventrales n.spinales—ramus communicans albus—truncus symphaticus—nn.et plexus splanchicus major—ganglion coeliacum —plexus et n.gastricus-- gaster d) kusepõie parasümp. Innervatsioon - ristluusegmendidànucl. Parasympatici sacrales à n.spinalis àn. splanchicus pelvinus à plexus hypogastricus inferior à plexus vesicalis à terminaalganglionid à kusepõis a) Sümpaatiline põie innervatsioon nimmesegmendid —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> r
R alveolaris superior medius kus jaotub harudeks c.Rr alveolares superiores anteriores (kaks viimast haru eralduvad kanalis) Alveolaarharud läbivad ülalõualuu, innerveerivad sinus maxillaris'e limaskesta ja moodustavad plexus dentalis superior'i, millest algavad rr dentales superiores (hammastele) ja rr gingivales superiores (igemetele) d. Lõppharud rr labiales superiores, rr palpebrales inferiores, mis innerveerivad ülahuule, alalau ja ninakülje nahka.
3. N stapedius m stapedius (halvatuse korral kuulmisvõime teravnemine, kuna heliülekande summutussüsteem on häiritud). 4. Lõppharud innerveerivad miimilisi lihaseid · N auricularis post m auricularis post, m occipitalis, aferentsed kiud välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha innerveerimiseks · Ramus digastricus m digastricuse tagumine kõht, m stylohyoideus · Näoharud moodustavad plexus parotideuse a. Ülemine tüvi rr temporales, zygomatici, buccales supm frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülehuule ja põsepk ülaosa lihased b. Alumine tüvi rr buccales inf, r marginalis mandibulae et collipõsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõua lihased, platysma Ühepoolset halvatust iseloomustab suunurga allavajumine, nasolabiaalvao lamenemine, silma sulgumisvõimetus jm. 3
SELJAAJUNÄRVE on inimesel arvuliselt 31 paari. 9. RINNASEGMENTIDEST väljuvaid närve on arvuliselt 12 paari, neid nimetatakse interokostaalseteks ehk roietevahelisteks närvideks, nad paiknevad roiete vahel ja ei moodusta närvipõimikuid. 3 10. Millistest seljaajunärvidest moodustuvad NÄRVIPÕIMIKUD, nende suurimad harud ja innervatsiooni piirkonnad: 1) kaelapõimik PLEXUS CERVICALIS ➔ ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c1-c4/5) ➔ pikim N on vahelihasenärv N.PHRENICUS-> diafragma, perikard, pleura ➔ tundenärvid-> kaela, pea tagaosa ja rinnanahale 2) õlapõimik PLEXUS BRACHIALIS ➔ alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c5-c8) ➔ küünarluunärv N.ULNARIS, kodarluunärv N.RADIALIS, keskmine närv N. MEDIANUS
Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärvid nervi spinales 31 paari seljaajunärve ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on kõik seganärvid. Väljumisel lülide vahemulgust jaguneb: Tagumine haru seljalihastele, nahale Eesmine haru osaleb põimikute moodustamisel Roietevahelised närvid Th 1-12 Põimikuid ei moodusta. Kulgevad roietevagudes ja innerveerivad roietevahelisi lihaseid. Närvipõimikud Kaelapõimik plexus cervicalis Asub m. Sternocleidomastoideus'e all. Õlapõimik plexus brachialis Õlavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Nimmepõimik plexus lumbalis Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ning mediaalsed lihased ja nahk Niude-alakõhunärv Niude-kubemenärv Sigiti-reienärv Külgmine reie-nahanärv Reienärv Toppenärv Ristluupõimik
innerveerimiseks. 2.Ühendusharu(d) – 1 või 2 haru, mis ühendavad spinaalnärvi sümpaatilise piiriväädiga (vt. VNS) 3.Selgmine- e. dorsaalharu – läheb seljale selja autohtoonsete lihaste ja naha innerveerimiseks. 4.Kõhtmine- e. ventraalharu – suurim haru – keha külgede, eespinna ja jäsemete innerveerimiseks. Ventraalharud moodustavad põimikuid ja just põimikutest algavad tähtsamad närvid. Suuremad põimikud ja neist algavad närvid: 1.Kaelapõimik (plexus cervicalis) – moodustavad ülemiste kaelanärvide – C1....C4 (kõhtmised) harud; siit algavad närvid innerveerivad peamiselt kaela nahka ja lihaseid; pikim närv on vahelihasenärv (nervus phrenicus) – vahelihasele. 2.Õlapõimik (plexus brachialis) – moodustavad harud segmentidest C5....Th1; harud innerveerivad õlavöödet ja ülajäset, ka osa rinda ja selga; suuremad närvid on kaenlanärv (n. axillaris) – (deltalihas ja
2. Nn carotici externiplexus caroticusganglion oticum, ganglion submandibulare 3. N jugularis9 ja 10 kraniaalnärvile 4. N vertebralisplexus vertebralis Muude harude ümberlülitused: · ganglion coeliacuses - hepar, gaster, lien, duodenum · ganglion mesentericum superior jejunoileum, caecum, colon ascendens, colon transversum · ganglion mesentericum inferius colon descendens, colon sigmoideum, rectumi ülemine osa, testis, ovaris · plexus hypogastricus infganglion pelvina vesica urinaria, rectum medius/inf, corpus cavernosi penis/clitoridis n spinalisn splanchicus major/minor Pars parasympathica sakraalne osa: Nucl parasymphatici sacralesnn splanchnici pelviniplexus hüpogastricus pelvinielundi plexusvesica urinaria, urethra, suguelundid, flexura coli sinistrast anuseni Parasümpaatikus stimuleerib põie- ja soolemuskulatuuri tegevust, lõõgastab sfinktereid, laiendab väliste
capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus pars, patres osa, osad cavum õõs plexus põimik centrum keskus plica kurd collum kael processus (proc.) jätke corpus keha protuberantia mügar cortex koor crista hari radix juur
canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad centrum keskus plexus põimik collum kael plica kurd corpus keha processus (proc.) jätke cortex koor protuberantia mügar crista hari curvatura kõverik radix juur ramus haru
Seedimine - digestio Imamine - absorptio Imendumine - resorptio Nõristus - secretio Eritamine - eliminatio Roojamine - defaecatio Soolestiku kaudu väljuv gaas - flatus Roe, väljaheide - faeces Soolekinnisti - mesenterium Rasvik - omentum Toidupala- bolus Limaskest - tunica mucosa Närvipõimik - plexus meissneri Lihaskest - tunica muscularis Sulgurlihas - musculus sphincter Sidekest või serooskest - tunica serosa Maks - hepar Kõhunääre - pancreas Suuõõs - cavum oris Suuesik - vestibulum oris Huuled - labium superium et inferius Põsed - buccae Igemed - gingivae Huuled - labia oris
Amputatsioonieelne valu on amputatsioonijärgse kroonilise valu riskifaktoriks Mida tugevam on valu enne, või kohe peale amputatsiooni, seda kõrgem on kroonilise valu tekkimise tõenäosus Birbaumer N et al. Effects of regional anesthesia on phantom limb pain are mirrored in changes in cortical reorganization. J Neurosci 1997;17: 55035508 · Epiduraalanesteesia/analgeesia ja plexus brachialis'e blokaadid 50% patsientidest kõrvaldavad juba tekkinud fantoomvalud Esther Pogatzki-Zahn Acute Postoperative Pain: Long-term Implications of Nontreatment 7th Congress of the EFIC. Hamburg, Germany, 2011 · Paravertebraalsete blokaadide kasutamine postoperatiivses ravis peale mastektoomiat vähendab kroonilise valu sündroomi esinemissagedust (võrreldes i/v PCA morfiiniga)
..8,0). Süsivesikuid (polüsahhariide) lõhustab pankrease - amülaas (toimeoptimum pH 6,8...7,2). 3. Seedeelundite talitluse regulatsioon 3.1. Seedeelundite innervatsioon: sümpaatiline, parasümpaatiline, enteraalne. Seedekulglal on enteraalne närvisüsteem, mis võimaldab juhtida mao ja soolestiku motoorset ja sekretoorset aktiivsust, sõltumata välisest autonoomsest närvisüsteemist. Enteraalne närvisüsteem asub neuronaalse võrgustikuna piki ja ringlihaskihi vahel (plexus myentericus s. Aurebachi ) ning ringlihaskihi ja 2 submukoosa muskulatuuri vahel (plexus submucosus s. Meissneri). Plexus myentericus'e eferentsed kiud lõpevad piki- ja ringlihaskihi silelihasrakkudel, mõjustavad lihastoonust, kontraktsioonide rütmi. Submukoospõimik juhib peamiselt epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Mõlema põimiku aferentsed kiud juhivad sensoorseid impulsse mehhano ja notsiretseptoritest KNS-i.
alumine ajupuri õhuke poolkuukujuline valgeainest leste kinnitub eespool pedunculus flocculi’le - tela choroidea ventriculi quarti (BC19) neljanda vatsakese soonkiht on tekkinud kahest allikast 1. lamina choroidea epithelialis (B20) – katteplaadi õhuke jäänus (seespool) 2. pia mater (B21) – aju pehmekest (väljaspool) – tekitab neljanda vatsakese laes “T” kujulise soonpõimiku – plexus ventriculi quarti (C22) on 3 ava, mis ühendavad ajuvatsakestesüsteemi subarahnoidaalõõnega: 1. apertura mediana (C23) – all keskel 2. aperturae laterales (C24) – külgsopiste piirkonnas KESKAJU - MESENCEPHALON - siseõõs muutunud kitsaks keskajuveejuhaks – aquaeductus mesencephali (A1) JAOTUS 1. Tectum mesencephali (A2) – keskajukate – paikneb veejuhast dursaalsemalt 2
3.1. Soolemotoorikat aktiveerivad ained (lahtistid). Lahtistite klassifikatsioon, võrdlev efektiivsus Lahtistid ehk soole motoorikat soodustavad ained: • M-kolinomimeetikumid (vt eespool) • Antikoliinesteraassed ained (vt eespool) • Mehhaanilise toimemehhanismiga lahtistid • Neuromuskulaarse toimga lahtistid LAHTISTITE KÕRVALTOIMED: Pikaajaline kasutamine põhjustab harjumust (sool harjub ära:P), kahjustab plexus myentericust, jämesoole atoonia ehk pingsusetus. Tihti kasutavad lahtisteid noored tütarlapsed, kes soovivad kaalst alla võtta – aga see vale arusaam, lahtistid toimivad alles 5-7 h pärast, mistõttu võime eeldada, et toit on selleks ajaks ammu imendunud, seega kaalualandav efekt on küsitav, + kõrvaltoimed, nt soole muutumine passiivseks, ei
. , , sinus sigmoideus. . - , - . , -- , , , - . 4. , sinus rectus, . . 5. , sinus cavernosus, , . . , : , . . , , -- . . . . , sinus intercavernosi. . 6. - , sinus sphenoparietalis, , . 7. , sinus petrosus superior, . . 8. , sinus petrosus inferior, , . . . 9. , plexus basilaris, . . 10. , sinus occipitalis, . , , . . , , , , , , confluens sinuum. . , spatium subdurale, , . , . : , . . , . sinus sigmoideum, foramen jugulare . . ( ). , . . , . . ( ) ( ) . (
(Toimemehhanism ei ole täpselt teada – suurendab prostaglandiinide hulka, inhibeerib Na+K+- ATPaasi; bisakodüül toimib peensooles vähendades resorptsiooni ja jämesooles stimuleerides peristaltikat). b) Antrakvinoonid – rabarbrijuur, paakspuukoor, aaloe, sennalehed (Derivaadid toimivad peamiselt jämesooles. Seotud glükosiididega. Jämesooles hüdrolüüsuvad nad bakterite toimel ja vabanevad vabad antrakvinooni derivaadid, mis stimuleerivad plexus myentericus‘t). c) Lahtistid-surfaktandid – dokusaadid, poloksameerid, dihüdrokolaat, kastoorõli (Anioonsed surfaktandid, mis toimivad peamiselt muutes väljaheidet märjaks ja pehmeks. Muutes sooleseina läbilaskvust suurendavad lahtistid surfaktandid vee ja elektrolüütide sekretsiooni soole valendikku). 25. Mis põhjustel tekib rasedal patsiendil kõhukinnisus? Raseduse ajal tekkiv kõhukinnisus on tingitud soole kompressioonist suurenenud emaka poolt ja
- igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas INTERKOSTAALSED e roietevahelised närvid kui rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta!!! Th 1-12 ★ innerveerivad roietevahelisi lihaseid, osasi rinnalihaseid ja kõhulihaseid, nahka rindkere eesmisel ja külgmisel pinnal - kõhu külg- ja eesseina lihaseid ja nahka - roidmist pleura ja seinmist kõhukelmet Kaelapõimik PLEXUS CERVICALIS - moodustub ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest - paikneb kaelal peapöörajalihase m. sternocleidomastoideus all C1 - C4(5) ● temast lähtuvad lühikesed harud - TUNDENÄRVID -> kaela-, pea- ja rinnanahale ★ põimiku pikim närv: vahelihasenärv NERVUS PHRENICUS - seganärv, innerveerib diafragmat, osaliselt ka perikardi ja pleurat ★ väike kuklanärv
külgmiselt pinnalt Vaagnavöötme eesmine (1 tk) ja tagumised lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. iliopsoas: -lülisam- trochanter -reie fleksioon -puusaliiges ja plexus -m. psoas major mas (T12-L5) minor -vaagna ette kallutus lülidevahe- lumbalis -m. iliacus -fossa iliaca liigesed (SPRINTERI- -kere lat.fleksioon - puusaliiges LIHAS) -ülemine osa lülisamba ekstensioon ja alumine osa
Eferentne osa koosneb 2 neuronist: 1) I neuron ehk preganglionaalse neuroni keha paiknebki keskNS-s. Selle neuroni jätke läheb närvikäiku ehk ganglioni. Ganglionis on II ehk postganglionaalse neuroni osa. Postganglionaalse neuroni jätked suunduvad efektorile. Erutuse ülekanne preganglionaalselt proganglionaalsele toimub mediaatori vahendusel. Sümpaatiliste preganglionaalsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja ..segmentide külgmistest sarvedes. ganglion coeliacum plexus ganglion mesentericum superior plexus ganglion mesentericum inferior Adenoretseptorid jagunevad kahte suurde rühma: Alfa ja Beeta alfaadenoretseptorid on tundlikumad normadrenaliini suhtes, aga beeta adrenaliini suhtes. Alfaadenoretseptorid erutuvad 10 -9 mmol, beetaadenoretseptorid erutuvad 10 -8 mmol. Beeta jagatakse: beeta1, beeta2, beeta3. Alfa jagatakse: alfa1, alfa2. Erutust vähendavad mediaatorretseptorid. Adenoblokaatorid.
Sooleseinas on sensoorsed rakud, mis reageerivad sooleseina venimisele, toitainete konts., osmolaarsusele, pH-le, limaskesta ärritusele. Koordineerimine toimub närviregulatsiooni ja hormonaalse regulatsiooni vahel. Närviregulatsioon toimub läbi seedesüsteemi “oma” närvisüsteemi – enteraalne närvisüsteem (ENS). ENS on ANS osa. Juhib seedetrakti sõltumatult KNSist. ENS võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Koosneb kahest põimikust: plexus myentericus – soolelihaspõimik - asub piki- ja ringlihaskihi vahel – reguleerib lihase toonust, kontraktsioonide rütmi. plexus submucosus – submukoospõimik – asub submukoosa ja ringlihaskihi vahel- reguleerib epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Põimikud on ühenduses omavahel vaheneuronite abil ja KNS-ga. Refleksid toimuvad KNSi-vahendusel Parasümpaatiline impulss soodustab seedet - innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu (söögitoru, magu, peensool, proks
dentitsioon -hammastus SEEDEKANALI SEINA EHITUS ● limas- , lihas- ja side/serooskestast (serosa, muscularis outer layer, muscularis inner layer, submucosa, mucosa) 1. LIMASKESTTUNICA MUCOSA (sisemine) ● suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle väliseks nahkkatteks ● roosakas, pehme, läbipaistev, eritab lima ● ebatasasused: kurrud, hatud, näsad ● sisaldab närvipõimikut PLEXUS MEISSNERI, mis INNERVEERIB LIMASKESTA. ● sisaldab seedenäärmeid, mis sekreteerivad ensüüme ● LIMA KATAB SEEDETRAKTI SEINU JA KAITSEB TEDA ENESE SEEDIMISE e AUTODIGESTIOONI EEST! Ehituslikult koosneb limaskest 4 osast: 1) Seedekanali ülaosa epiteel (suuõõs, neel, söögitoru): ● mitmekihiline lame-epiteel ● kaitsefunktsioon 2) Seedekanali alumise osa epiteel(magu, sooled): ● 1-kihiline silinderepiteel ● F: sekretsioon, resorptsioon)
funktsioon 2.limaskesta päriskiht s.o. epiteeli sidekoeline toes 3.limaskesta lihaskiht annab limaskestale aktiivse liikumisvõime 4.limaskesta alune kiht e.submukooskiht ( tunica submucosa )on kohev sidekude, mis ühendab limaskesta tema all oleva lihaskestaga ja võimaldab sellel liikuda lihaskesta suhtes. Sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni ja lümfikude. Närvipõimik-Plexus Meissneri, sisaldab nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude, mis innerveerivad limaskesta ja paikneb ringlihaskihi ja submukooskihi vahel. Submukooskiht on tihenenud keele ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel. II. Lihaskest, (tunica muscularis), on seedekanali ülemistes osades vöötlihaskoest s.t.on tahtele alluv , alates söögitoru keskosast silelihaskoest e. tahtele allumatu. Lihaskest koosneb omakorda 2 kihist
ajutüvest tulenevate mõjutusteta. Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sektretoorne epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatlise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. Enamik soole närvisüsteemi neuronite rakukehadest paikneb plexus myentericus'es või plexus submucosus'es. Neuronid jaotuvad aferentseteks neuronideks, interneuroniteks ja motoorseteks. Soole NS sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koorodinatsiooniks. KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivad mõju. KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile. KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas
• Motoorika: hääle kvaliteet, tahtlik köha, kõrisulghäälikute moodustamine • Vähenenud kõri sulgumine • Ülemise söögitoru sfinkteri avatuse või avatuse kestvuse vähenemine • Sensoorika: “märg hääl”, köha pärast neelamist või köharefleksi hindamine, olemasolevate jääkide tunnetamine ja nende spontaanne eemaldamine • Tundlikkuse vähenemine hingetoru ja kõri piirkonnas • Tundlikkuse vähenemine neelus distaalselt IX ja X närvi põimik (lad.k. plexus pharyngeus nervi vagi) • Motoorika: vt IX ja X kraniaalnärvi uurimine • Vähenenud supraglotilised kokkutõmbed • Vähenenud neelu kokkutõmbed • Sensoorika: vaata IX ja X kraniaalnärvi uurimine • Neelu distaalse osa tundlikkuse vähenemine XII Keelealune närv (lad.k. nervus hypoglossus) • Motoorika: keele liikuvus üles, külgedele, keele väljasirutamine ja tagasitõmbamine • Booluse ettevalmistuse, moodustamise ja manipulatsiooni vähenemine • Keelepära aktiivse
– Lokaalsed ja tsentraalsed refleksid • Sümpaatilised eferendid – Preganglionaarsete kiudude virgatsaine ACh, postganglionaarsetel NA – Pärsib seedimisaktiivsust • Parasümpaatilised eferendid – N vagus (uitnärv), virgatsaine ACh – Stimuleerib seedimisaktiivsust Soole- e enteraalne närvisüsteem • Seedekulgla seinas kaks närvivõrgustikku: – Plexus myentericus (Auerbachi põimik) • Piki- ja ringlihaskihi vahel • Reguleerib lihastoonust ja kontraktsioonide rütmi – Plexus submucosus (Meissneri põimik) • Ringlihaskihi ja submukoosa vahel • Juhib epiteelirakkude sekretoorseid funktsioone ja reguleerib kohalikku verevarustust • Närvirakkude kehad kogunenud ganglionidesse, põimikud omavahel ühendatud interneuronitega • ENS koordineerib lokaalseid reflekse
Seda piiravad: eestpoolt - m. pectoralis major ja m. pectoralis minor; tagantpoolt m. latissimus dorsi, m. subscapularis ja m. teres minor. lateraalselt õlavars (humerus, m. coracobrachialis, m. biceps et triceps brachii); mediaalselt - rindkere sein (m. serratus anterior, mm. intercostales); ülalt õlaliiges. Cavitas axillaris`es paiknevad a. ja v. axillaris oma harudega ja plexus brachialis`est lähtuvad ülajäseme närvid; samuti on siin palju lümfisõlmi ning kogu ülejäänud ruum on täidetud koheva sidekoega. Foramen quadrilaterum. See on lihastevaheline ava cavitas axillaris`e tagaseina lateraalosas. Seda piiravad: lateraalselt - collum chirurgicum humeri, ülalt m. teres minor, alt m. ters major, mediaalselt m. triceps brachii caput longum Foramen trilaterum.
Näonärvi parees ehk osaline halvatus Paresis n.facialis (lad.k.), Birth injury to facial nerve (ingl.k.) Kliinilised sümptomid (tuleb hinnata sümmeetriliselt) ilmnevad mõned päevad pärast sündi: Vigastatud poolel: suu – nina vagu süveneb, suunurk vajub alla, silm on ülalau poolt pooleldi suletud, iseloomulik on, et nutmisel tõmbub lapse suu tervele poole viltu, kuna vigastatud pool "ei tule kaasa". 2. Õlavarrepõimiku parees Paresis plexus brachialis (lad.k.), Erb plasy (inglk.k) Kliinilised sümptomid avalduvad järgmises:Vigastatud poolel:õlg langeb allapoole, Moro ehk “ümberklammerdumis” refleks on ebapiisav või ei vallandu, laps ei liiguta kätt aktiivselt, käsi lebab väljasirutatult ja sissepoole pööratuna keha kõrval. Ravi- ja õendusabis olulisel kohal füsioteraapia. Vajadusel ka B grupi vitamiinid, mis aitavad kaasa närvisüsteemi regeneratsiooniprotsessile.
tänapäeval kasutatakse vähe Ravi: Konservatiivne valuravi, ensüümide asendus, insuliin, alkoholi võõrutus. Invasiivne ravi on suunatud pankrease juha dekomprimeerimisele ja/või atroofilise kõhunäärmekoe eemaldamisele. Invasiivne ravi on oma olemuselt palliatiivne vähendab valu, kuid ei mõjuta haiguse patogeneesi. - Endoskoopiline ravi: pankrease juha dekomprimeerimine sfinkterotoomia, dilatatsioon, stentimine. - Plexus coeliacuse perkutaanne või endoskoopiline ultraheli-juhitud blokaad (lühiaegne leevendus, sildamine operatsiooniks). - Kirurgiline ravi: protseduuri valik sõltub pankrease morfoloogiast (Kui suur osa kõhunäärmest on haigusest haaratud? Kus on muutused kõige rohkem väljendunud?). Patoloogia põhiliselt pankrease peas Bergeri operatsioon (pankrease pea resektsioon), Whipple operatsioon (pankrease pea, ühissapijuha, mao ja duodenumi resektsioon, koletsüstektoomia)
peegeldamisel. Iga liikumine peab kuskilt algama, olema suunatud, initsieeritud. Tsentraalsed liikumised algavad kuskilt keha keskelt ja suunduvad keha "äärealadele" (näit. Jäsemetesse). Mida nimetatakse TSENTRIKS, on määrav mitmes mõttes. Näit. Grahami tehnikas algavad liikumised puusade piirkonnast Port de bras balletis algab üleval -sternumis. Limoni tehnikas on keskus raskuskeskme jaotus.Isadora Duncani jaoks oli tsentriks liiumise juures solar plexus. Ääeraladelt algav liikumine võib alata näiteks sõrmedest, varvastest ja jäädagi sinna. Tsentraalsed ja perifeersed liikumised peegeldavad erinevalt tundeid ja mõtteid, väljendades esi vaatenurki tantsule ja inimesle selles. FLOWW ja ENERGY (kulgemine, voolamine ja energia) võivad liikuda läbi ja üle terve keha järgnevuse põhimöttel, näiteks tsentrist väljapoole või vastupidi, moodustades nn. lained. Vastavalt võib liikuda ka energiakasutus. COUNTER-TENSION
Õlavarreluu murd (fractura humeri) Õlavarreluu proksimaalse osa murd moodustab 5% kõikidest murdudest. Tüüpiliselt esineb õlavarreluumurd osteoporoosi põdeval vanemaealisel. Vigastuse mehhanism: kukkumine sirgele ning randmest sirutatud käele. Tüüpilised sümptomid: valu, turse, puutetundlikkus kogu õla piirkonnas. Võib esineda krepitatsiooni ning verevalumit, üldiselt hoitakse käsi kehatüve lähedal. Kuna plexus brachialis ning axillaararter asuvad processus coracoideuse lähedal, siis on teinekord vajalik teostada ka neurovaskulaarne kontroll, kuid tavaliselt need struktuurid ei ole õlavarreluu murru tagajärjel kahjustatud. Õlavarreluumurru postoperatiivne füsioteraapia külmaravi, asendravi perifeersed liigutused godmani harjutus (pendliharjutus) !!!!!! küünarliigese liikuvusharjutus õlaliigese liikuvusharjutused (eemaldada kätt toetav side) NB
(hemangioblastid tekitavad esmased veresooned, mis on vajalikud embrüo toitmiseks ja toodavad ka varaseid embrüonaalseid punaseid vereliblesid (tuumaga) ja ka definitiivsete erütrotsüütide tüvirakke) 2) Embrüonaalne vaskulogenees – dorsaalaort (siia panustavad ka somiidid/sklerotoom) ja sellega assotsieeruvad veresooned ja kapillaarid, mis on enamasti splanhopleura mesodermi päritolu. Angioblastid vaskulogenees (primary capillary plexus) angiogenees (ühinemine, migreerumine, harunemine) Rebukoti veenid, mis kannavad toitaineid rebukotist embrüosse nimetatakse rebuveenideks. VEGF (Vascular endothelial growth factor) puudumisel veresaarekesi ei moodustu ja vaskulogeneesi ei toimu. Angiogenees – esmase veresoontevõrgustiku remodeleerimine kapillaarideks, arteriteks ja veenideks Peale vaskulogeneesi järgneb angiogenees, mil primaarne kapillaaride
Püramidaaltrakt vastutab üksikute lihaste tahtlike liigutuste eest. 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem Perifeersed närvid kujutavad endast spinaaljuurte harusid, millel puuduvad vahelülitused. Nad koosnevad närvirakkudest moodustunud neuriitide kimpudest, mis asuvad seljaaju esisarves, või tundlikest närvirakkudest, mis asuvad tagumistes kaarjuurtes. Spinaaljuured, mis juhivad kaela- ja jäsemete lihaseid, ühinevad närvipõimikuteks (plexus). Alles nendest põimikutest lähtuvad tegelikud perifeersed närvid. Ülejäänud närvid, on lihtsalt vastavate spinaaljuurte jätkud. Närvid ise kulgevad (tavaliselt lihaste vahel hästi kaitstult) läbi keha oma sihtkohani, milleks on lihase- või mitmesugused tunderakud valu-, temperatuuri-, liikumis-, kompimis- jt aistingute vastuvõtmiseks. Igale spinaalnärvile on eraldatud teatud nahapiirkond, dermatoom. Selle alusel võib teha järeldusi vastava närvi tundefunktsiooni kohta
As Henry Ford once said, “Failure is merely an opportunity to more intel- ligently begin again.” ■ YOUR RECOVERY RATE When you experience a disappointment of any kind, your natural reaction is to feel stunned emotionally.You feel as though you have ccc_tracy_11_201-221.qxd 6/23/03 3:38 PM Page 216 216 ➤ CHANGE YOUR THINKING, CHANGE YOUR LIFE been punched in your emotional solar plexus. You feel hurt, let down, disappointed, and discouraged. You occasionally feel like quitting altogether and doing something completely different. These feelings are normal and natural when you experience frus- tration or failure of any kind. The only question is, how long do they last? When you go to a doctor or clinic for a complete medical exam, you will often be given a stress test. First, they will take your pulse
annaabi.ee 
