Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tantsimine ning selle alarühmad (0)

1 Hindamata
Punktid
Rakvere Reaalgümnaasium
Natali Slabospitskaja
ESTEETIKA - JA TANTSUKOOLI MINEVIK ,
OLEVIK NING TULEVIK
Juhendaja : Sirje Kiviaru
Rakvere 2014
SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1. TANTSIMINE 5
2.ESTEETIKA- JA TANTSUKOOL 7
2.1.Esteetika- ja tantsukooli minevik 7
2.2.Esteetika- ja tantsukooli olevik 7
3.ESTEETIKA-JA TANTSUKOOLI TANTSUSTUUDIOD 9
3.1.Esteetika- ja tantsukooli tantsustuudio Rakveres 9
3.2.Esteetika- ja tantsustuudio tantsustuudio Tallinnas 9
4. KORVPALLI - NING VÕRKPALLITÜDRUKUD 10
4.1.A-Rühma tantsutüdrukud 10
4.1.1.A-rühma tantsutüdrukute auhinnad 10
4.2. Amici tantsutüdrukud 11
5.TANTSU LIIGID ESTEETIKA- JA TANTSUKOOLIS 12
5.1. Kaasaegne tants ehk vabatants 12
5.3. Jazztants 13
5.4.Hip Hop 13
6. TREENINGUD JA NENDE TUVUSTUS 14
6.1.Fitball 14
6.3. Step - aeroobika 14
6.4. Ringtreening 15
6.11 Kangitreening 17
7.TIKI-TRIKI STUUDIO 19
7.1. Ringid mudilastele 19
7.2.Võimlemine lapseootel emadele  19
Võimlemistund, mis põhineb venitusharjutustel. Tunni eesmärk on kõrvaldada lihaste väärpinged, aidata vältida või kõrvaldada juba tekkinud seljavalu . Regulaarne tunnis osalemine, k.a. viimastel raseduskuudel annab sünnituseks hea kehatunnetuse, parema vereringe , õigema hingamise, kõrgema energiatasandi ja eeldused sünnitusjärgseks kiireks ja lihtsaks tagasisipöördumiseks raseduseelse vormi juurde. Positiivsust lisab tunnile ka muusika ning omasuguste seltskond, mis annab võimaluse suhelda ning saada sellest lisausku enesesse . (12). 19
8.ESTEETIKA- JA TANTSUKOOLI LAAGER 20
10.UURIMISTÖÖ ANALÜÜS 22
10.1.Üldküsimus 22
10.1.1.Esteetika minevikust tulevikku 24
KOKKUVÕTE 25
KASUTATUD ALLIKAD 26

SISSEJUHATUS



Käesolev uurimistöö kõneleb tantsimisest Esteetika- ja tantsukoolis. Teema valikut saab põhjendada 11-aastase tantsukogemuse põhjal. Esteetika- ja tantsukool on Rakvere üks suurimaid tantsustuudioid ning ka see oli ajendiks sellel teemal. Kuna on tantsitud erinevaid stiile ja tantsutreenerid on alati olnud vastutulevad, siis mõistetav, et just see teema sobib ideaalselt.
Tantsivad inimesed on heas vormis, sirge seljaga , muretumad ja rõõmsameelsemad. Tants teeb inimesed ilusamaks Tants on mitmete omaduste poolest üks parimaid viise ennast vormis hoida nii vaimselt kui füüsiliselt.
Uurimustöö eesmärgiks seadsime teada saada, mida tants üldse tähendab, kuidas Esteetika- ja tantsukool alguse sai, kuidas oli sellel ajal esinemised , trennid, millised olid treenerid . Uurime tantsustiilide kohta tantsustuudios ning kuidas nägi Esteetika välja kunagi.
Ning kõige tähtsam, milline on Esteetika- ja tantsukool tänaseks, millised võimalusi pakub tantsustuudio meile kõigile.



  • TANTSIMINE


    Tants on üks kehalise liikumise vorme, mis hävitab kehast stressihormoone, täiustab kehalist vormi, parandab tervist ja suurendab erksust. Tants parandab märgatavalt ka rühti ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja õige muusika , siis mõjutab see ka meeleolu, vabastab loovust ja tekitab paremat enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt.
    Kuna me elame suhteliselt mürgises keskkonnas (palju stressi, õhus hõljuv vingugaas, alkohol jne.), siis peame hea tervise nimel üritama organismi turgutada ja puhastada . Tants parandab tervist ja kehalist vormi, kuna ta kiirendab ainevahetust, mis vähese liikumise tõttu kipub loiuks jääma. Tantsimine kiirendab rasvarakkudesse kogunenud toksiinide liikveleminekut ja suurendab mürkide väljutamist kehast naha kaudu, see aitab vältida näiteks veenilaiendite teket või paistetust.
    Tantsimine nõuab füüsilist pingutust ehk lihaste tööd ja see omakorda tähendab seda, et lihased saavad tantsides jälle toonusesse. Tantsimine treenib praktiliselt kõiki suuremaid lihasrühmi ja aitab kaasa “rasva põletamisele”. Lihased paisuvad, kuid mitte liiga suureks. Loomulikult ei tohi unustada, et õigel toitumisel on asja juures väga suur roll. Veel paraneb märgatavalt painduvus , vastupidavus ja isegi jõud. Tantsutrenn on tempo poolest tavaliselt aeroobset laadi ja sobib hästi südame-veresoonkonna treenimiseks, erinevaid tantse kasutades on väga lihtne vajaduse korral tempot ja pulssi tõsta või langetada.
    Tantsimise juures on üks tähtsamaid asju ilus kehahoiak . Kui käia regulaarselt trennis, kus treener seda pideval meelde tuletab, harjutakse lõpuks sirge seljaga olema ka trennivälisel ajal. Tulemuseks ongi parem rüht. Õige kehahoiak omakorda aitab vältida probleeme seljaga.
    Tavaliselt alustatakse tantsu õpetamist väga lihtsatest põhisammudest ja tantsudest. Aja jooksu õpitakse tantse juurde ja koreograafiad lähevad aina keerulisemaks. Nii rütmi kui ka sammude ja liigutuste poolest. Nii paraneb koordinatsioon ja rütmitunnetus ning trennis ei hakka kunagi igav!
    Võimatu on tantsida ilma hea rütmi ja muusikata. Hea muusika lisab tantsutreeningule emotsionaalsust. Igaüks valib tantsustiili tavaliselt ka vastavalt sellele, milline muusikastiil talle rohkem meedlib. Lühidalt sellest veel, miks on muusika inimesele väga tähtis. Muusika mõjutab inimest füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt. Muusika põhikomponendid – rütm, helid ja liikumine kujundavad inimest. Muusika suunab inimese füsioloogilisi protsesse ja käitumist. Me oleme kõik tundnud mõnda muusikapala kuuldes südamerütmi kiirenemist või “kananahka” tekkimas oma ihul. Muusika mõjutab märkamatult meie elurütmi. Sarnase muusikastiili austajad leiavad lihtsalt ühise keele, seega on väga lihtne leida endale uusi sõpru. Muusika jõuab meie alateadvusse kiiremini kui sõna ja mõjutab meie emotsioone ja loovust. (6).
  • ESTEETIKA- JA TANTSUKOOL





  • Esteetika- ja tantsukooli minevik


    Merje Poom meenutas, et oma kooli asutamisele eelnes kaks aastat Enelini moekooli filiaaliks olemist, seejärel hakati tüdrukutele õpetama enda ilusaks tegemise tarkusi - kõndimist, etiketti, moodi. Alustati 30 õpilasega. Õppeaineid tuli kooli kasvades aina juurde, loengutele lisandus liikumine – tantsutunnid. Esteetikas viidi läbi liikumisrühmade festivale, Moenarri show-sid ja mitmeid missivõitlusi Ministaarist ja Minimissist Miss Virumaa ja Missis Virumaani. Kool sai endale alatise ja tülika ühest hoonest teise rändamise asemel oma kindlad ruumid Laada tänava rendipinnal aastal 2002. Tol ajal oli populaarseks muutunud break-tantsu õppega tegelevad poisid. Tegeleti ka võistlustantsu õpetamisega, mida korraldas Revaalia tantsuklubi. Ühe- kuni kolmeaastaseid lapsi sai viia mängukooli, kus laste loovust arendatakse laulu, tantsu ja rütmitunnetuse kaudu
  • Esteetika- ja tantsukooli olevik


    Esteetika- ja tantsukool tegutseb nii Rakveres kui Tallinnas. Show-tantsutrennides osalevad rõõmsameelsed poisid kui ka türukud alates 4. eluaastast. Esteetika- ja tantsukool on 20-aastase kogemusega Rakveres tegutsemist alustanud huvikool , kus tantsivad praeguseks ligi 400 last nii Rakverest kui kogu Lääne-Virumaalt.
    Peamiselt tegeleb tantsukool show-tantsuga, läbi mille on tantsijal võimalik oma eneseväljendusoskust arendada.
    Treening pakub mõnusat füüsilist koormust, kasvatab võhma ning parandab koordinatsiooni ja rütmitunnet. Showtantsu eesmärk on panna tantsijad tundma end vabalt ja enesekindlalt. Treeningute käigus omandatakse erineva stiiliga koreograafiaid, klassikalise tantsu põhitõdesid ja üldfüüsilisi harjutusi. (2).
  • ESTEETIKA-JA TANTSUKOOLI TANTSUSTUUDIOD





  • Esteetika- ja tantsukooli tantsustuudio Rakveres


    Esteetika- ja tantsukool ei tegele üksnes tantsutrennidega, vaid ka muude spordialadega. Tantsukooli õpetajaid on kokku 9, kes tegelevad erinevate aladega.
    Tantse õpetavad peamiselt: Merle Laud, Kartin Liiv, Kätlin Piiskoppel ning Tiia Randoja . Muude alade juhendajad on: Merje Poom, kes tegeleb keha tuunimisega. Ivi Lõomets, kes tegeleb nii stepaeroobika kui yogaFitiga, Merle Tammre, kes tegeleb spinninguga ning EasySpiniga, Marie Lugenberg, kes tegeleb samuti EasySpiniga ning Mirjam Poolan, kelle tegevusalaks on FitDance. (5).
  • Esteetika- ja tantsustuudio tantsustuudio Tallinnas


    Tallinna Esteetika- ja tantsukool avati alles 1.septembril 2013. Hetkel töötab Tallinna tantsustuudios 3 treenerit. Meesõpetaja: Raho Aadla ning kaks naisõpetajat: Kätlini Piiskoppel ning Keit Laisaar. (3).
  • KORVPALLI- NING VÕRKPALLITÜDRUKUD





  • A-Rühma tantsutüdrukud




    Esteetika- ja tantsukooli A-Rühma Tantsutüdrukud on ametlikult BC Rakvere Tarvas ergutajaniim ning nende juhendaks on Merle Laud.
    A-Rühm on grupp tantsutüdrukuid, mis loodi 2007. aastal, et esindada Esteetika- ja Tantsukooli. Tantsutrupi "A-Rühm" nimi tekkis 6 aastat tagasi, kui grupp neiusid samastas end kultusseriaali tegelastega. Nõnda nagu filmi nelik -ki oli tüdrukute koosseis tugev, kokkuhoidev ning kirev. Tantsutrupi nimi sai ametlikuks, kui neiud kinkisid oma treenerile särgi, mille seljaosale oli kirjutatud A-RÜHM ning esiküljele LIIDER. Sealt sündis idee anda kõigile iseloomustavad nimed: kes perfektne , kes parim, kes insener, spetsialist või hoopis staar. Aastal 2010 elas A-Rühm üle suure uuenduskuuri, kui kolmele järelejäänud algsele tantsutüdrukule (Liisa, Eret ja Käddy) lisandus palju uusi - särtsakaid ja pühendunud - neiusid.
    Grupist on käinud läbi mitmeid andekaid tüdrukuid ning nii mõnigi vilistlastest tegeleb edasi tantsimisega mujal. A-Rühm on edukalt esinenud erinevatel üritustel ja võistlustel ning pakub silmailmu BC Rakvere Tarva mängudel.2012 sügisel korraldati esimest korda A-Rühma liikmeks saamise katsed.
    Hetkel tantsib a-rühmas 14 tüdrukut ning ning 5 poissi.
  • A-rühma tantsutüdrukute auhinnad


    2010. a - II koht üleriigilistel Tantsutüdrukute võistlustel,
    Põlvas.
    2011. a - V koht üleriigilistel Tantsutüdrukute võistlustel, Põlvas
    2012. a - III koht üleriigilistel Tantsutüdrukute võistlustel, Põlvas
  • Amici tantsutüdrukud


    Esteetika- ja tantsukooli tantsugrupi Amici moodustavad andekad ja kaunid neiud, kelle elu lahutamatuks osaks on tantsimine. Amici pakub sünnipäevadele ja pidustustele meelelahutuslikku tantsuprogrammi. Lisaks võtavad Amici tantsutüdrukud osa erinevatest võistlustest ja festivalidest nii Eestis kui ka väljaspool piire. Nad on ka Rakvere Võrkpalliklubi ergutustüdrukud. Amicis on 22 andekat Esteetika- ning tantsukooli neidu ning 3 hakkajat noormeest. Amici on loodud aastal 2009.
  • TANTSU LIIGID ESTEETIKA- JA TANTSUKOOLIS





  • Kaasaegne tants ehk vabatants


    Kaasaegset tantsu võiks nimetada ka füüsiliseks teatriks või vabatantsuks. Vabatants on kunstiliik , mille alguspunktiks on piiritlemata vajadus luua etendus. Koreograaf lähtub selle loomisel suuremas osas tema kasutuses olevate tantsijate, näitlejate vms. liikumiskeelest, isikupärast, maailmavaatest jms.-st. Vastavalt vajadusele valitakse etendusele toimumise koht, temaatika , vorm, helitaust jne. Vabatants kui tantsuliigi nimi kätkeb juba endas piiritlematust, seega on tegemist tantsijate ja koreograafi (osadel puhkudel lisaks veel ka dramaturgi, valguskunstniku jne) koostööna tekkiva vaba ja sõltumatu loominguga, mis on seega suuresti mõjutatud töösse pühendatud isikute isiklikest tunnetest, kogemustest ja vajadustest. Enamasti väljenduvad need antud stiili puhul väga ehedalt ja publikule loomulikul teel, mis paratamatult igas vaatajas isiklikku äratundmisrõõmu ja läbielamiste mälestusi esile toob. Parimatel juhtudel puudutab see inimese hingepõhjas kohakest, kuhu teiste kunstiliikide abil küündida ei ole võimalik. (8).
  • Cheerleaders & Show
    Cheerleaders & Show on treeningstiil, mis ei eelda varasemat tantsukogemust ning põhineb showtantsu elementidel – eesmärgiga arendada tantsija eneseväljendusoskust läbi kaasaegse showtantsu ning on suunatud kõigile, kes soovivad tantsida ja treenida professionaalsel tasemel. Cheerleaders & Show eesmärk on tõsta pop-tantsu kultuuri üldist taset ning panna tantsijaid tundma end vabalt ja enesekindlalt. Treeningute käigus omandatakse erinevas stiilis koreograafiaid, klassikalise tantsu põhitõdesid ning üldfüüsilisi harjutusi/elemente (venitamine, kõhulihased jne.). (7).
  • Jazztants


    Nii muusika kui ka tantsu elementide poolest võib selles treeningtunnis oodata segu nii jazzi , latiino kui ka urban rütmidest ja liikumisi hiphopist, klassikalisemast jazztantsust, latiinost, moderntantsust ja võimalik, et veel millestki . Õigupoolest peituvad ju jazzi juured üldsegi Aafrikas. Tähtsal kohal on osaliselt klassikalise balleti alusel väljatöötatud harjutused, mis aitavad tõsta tantsija tehnilist taset ja virtuoossust, mida õpitavates kavades rakendada saab. Nagu jazzmuusikaski, nii ka selles tunnis pööratakse kohati läbi improvisatsiooniliste harjutuste tähelepanu ka tantsija enda isikupärastele liikumisomadustele, nende avastamisele ja arendamisele. Nii erinevad kui me oleme inimestena, oleme me ka liikujatena. Igaühel meist on tantsule anda midagi, mida kellelgi teisel anda pole võimalik. (8).
  • Hip Hop


    Hiphoptants on hip- hopi nimelise muusikastiili järgi tantsitav tants, mis kujunes välja eeskätt Põhja-Ameerika suurlinnade tänavatel. See tants võib sisaldada küllalt keerulisi akrobaatilisi trikke, kuid lisaks liigutustele peetakse oluliseks ka tantsija hoiakut ja suhtumist . Levinud on kahe tantsija duellid, kus võisteldakse osavuses ja väljendusrikkuses.
    Hiphoptants on tänaseks kokku sulatanud mitmeid erinevaid stiile. On tavaks eristada nn vana kooli (old school) ja uue kooli (new school) hiphoptantsu.
    Vana koolkond pärineb 1970. aastatest . Vana kooli stiilide hulka kuulub New Yorkist pärinev püsti tantsitav top rockin', mille inspireerijaks olid Brooklyn uprocking, lindy hop, salsa ja paljud erinevad afro- kariibi tantsud. (7).
  • TREENINGUD JA NENDE TUVUSTUS





  • Fitball


    Tund, kus harjutusi sooritatakse pallil istudes , lamades vôi pallile toetudes. (10).
  • Spinning
    Jalgrattasôit spetsiaalsetel siseratastel. Muusika dikteerib sôidutempo. koormust saab reguleerida igaûks ise.
    Intervalltreening, st et sòidetakse vahelduvalt madala ja kôrge koormusega, seega treenides sùdamelihaseid. Sobiv kòigile. (10).
  • Step-aeroobika


    Step-aeroobika sobib väga hästi neile treenijatele, kellele jooksud ja hüpped on vastunäidustatud. Isegi edasijõudnute sammukombinatsioone ei pea järgi sooritama , vaid saab rahulikult jätkata varasemat õpitut. Tihtipeale kardetakse , et step-aeroobika muutub pidevalt treenides rutiinseks. Õnneks pole see sugugi nii. Sammukombinatsioonide omandamine nõuab küll üksjagu õppimist aga kui sammud selged, annab neid väga põnevalt kombineerida.
    Step-aeroobika annab tugeva koormuse jala- ja tuharalihastele ning arendab koordinatsioonivõimet. (10).

    6.4. Ringtreening


    Väga tõhus rasvapõletustreening. Trenn algab lihtsa soojendusega (5-10 minutit), seejärel sooritatakse saali ringselt paigutatud “treeningjaamades” vaheldumisi harjutusi keha suurematele lihasgruppidele (hantlite, body - pump -kangide, fitball jne) ning aeroobset vastupidavust tõstvaid harjutusi (stepipingil, hüppenööriga, spinningrattal jne), treening lõppeb venitusega (10 min). (10).
    6.5. Keha tuunimine
    55 minutiline, mõõduka tempoga aeroobika tund, kus “põletatakse” organismi ladestunud rasvasid. Treening algab soojendusega, mille eesmärk on lihtsate liigutustega pulss tõsta rasvapõletustsooni ja valmistada keha treeninguks ette. Treening jätkub tõhusa sammukombinatsiooniga stepilaual, hoidmaks pulssi rasvapõletustsoonis. Liikuvale osale järgneb lihastreening, kasutades hantleid, kange või ainult oma keharaskust sooritatakse funktsionaalseid harjutusi trimmimaks naiste keha kõige strateegilisemaid piirkondi. Treening lõppeb lõdvestuste ja venitustega. (10).
    6.6. Pilates
    Kaasaegne keha vormi säilitamise süsteem, mis on saanud nime oma looja Joseph H. Pilatese järgi. Pilatese eesmärk on lihaste tunnetamine ja arendamine. Tunnis tehakse peamiselt staatilisi harjutusi, keskendudes kerelihaste treenimisele. Rahulik ja mõõdukas treening annab regulaarsel harjutamisel treenitavatele hea rühi, painduvuse ja tasakaalu, arendades lihaste ja sidemete elastsust , jõudu, lihastevahelist ja lihastesisest koordinatsiooni. Sobib ka neile, kes ei oma eelnevaid aeroobika- alaseid kogemusi või kellel on vastumeelt koordinatsiooni nõudvad liikumiskombinatsioonid ning jooksu- ja hüplemisharjutused. (10).
    6.7. Rasedate võimlemine
    Võimlemistund, mis põhineb venitusharjutustel. Tunni eesmärk on kõrvaldada lihaste väärpinged, aidata vältida või kõrvaldada juba tekkinud seljavalu. Regulaarne tunnis osalemine, k.a. viimastel raseduskuudel annab sünnituseks hea kehatunnetuse, parema vereringe, õigema hingamise, kõrgema energiatasandi ja eeldused sünnitusjärgseks kiireks ja lihtsaks tagasipöördumiseks raseduseelse vormi juurde. Positiivsust lisab tunnile ka muusika ning omasuguste seltskond, mis annab võimaluse suhelda ning saada sellest lisausku enesesse. (10).
    6.8. Yogafit
    Treening, mis koosneb omavahel päikesetervitustega ühendatud asenditest, hingamisest ja liikumisest , mis muudavad Sind tugevaks , tasakaalukaks, painduvaks nii kehaliselt kui ka vaimselt. Tund keskendub jõule ja energiale, annab Sulle paraja koormuse ja teeb seda tasakaalustatult, nii et koormuse saab kogu keha. Treeningusse on lisatud funktsionaalsed tasakaaluharjutused. Treeningus on oluline roll hingamisel, tänu millele paraneb ka inimese keskendumisvõime. YogaFit parandab vereringet, liigeste ja lihaste liikuvust – kaovad liigesevalu, seljavalu, pinged turjas, peavalu. YogaFit alandab stressi. Harjutuste valik, rahulik tempo, rahulik muusika ja dünaamika aitavad leida aega ja ruumi tänase päeva kiires, toimekas maailmas.Trenn sobib kõigile olenemata vanusest. (10).
    6.9. Bosu
    Treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset bosu-palli. Bosu-pall on õhuga täidetud poolik kummipall. Tunnis tehakse harjutusi, kasutades bosu-palli mõlemat poolt – nii palli- kui pingi poolt. Bosu treening koosneb aeroobsest osast, kus tehakse põhisamme, lihtsaid sammukombinatsioone, hüppeid, erinevaid tasakaaluharjutusi, mis treenivad väga tōhusalt kerelihaseid. Lihastreeningu osas treenitakse kere - ja ülakeha lihaseid. Tund lõpeb venitusharjutustega. (10).
    6.10. Aero -fatburn
    On keskmise pulsisagedusega, intensiivne ja pideva liikumisega, aeroobset vastupidavust arendav treening. Tunnile on iseloomulik pikem, lihtne sammukombinatsioon ning suur korduste arv. Tund algab 5 min. soojendusega, millele järgneb 40-minutiline aeroobne osa, mis on üles ehitatud aeroobika põhisammudest. Aeroobne ja jõuline treening toimuvad vaheldumisi . Tunni lõpus tehakse kerelihaste (kõht, selg) jõuharjutusi, millele järgneb venitus . Aero-Fatburn–väga hea rasvapõletaja, kuna pärast intensiivset treeningut jätkub rasvade põletus veel mitmeid tunde. Tunnis kulutatakse rohkelt kaloreid. Aero-fatburn sobib kõigile, kes soovivad energiat kulutada ja kaalu langetada. (10).

    6.11 Kangitreening


    On rühmatreening lihasvastupidavuse arendamiseks ning sobib hästi jõusaali asendustreeninguks. Tegemist ei ole keeruliste aeroobikatunni kombinatsioonidega. Tund algab lihtsa soojendusega, põhiosa liigutused on lihtsad ning harjutuste sooritamisel on oluline jõud, mitte tempo. Kangitreeningus kasutatakse kange raskusega ca 2,5 kg , millele on võimalik lisada raskusi 1,25 – 42 kg ning mis võimaldab pakkuda piisavat koormust nii naistele kui meestele, algajatele ja edasijõudnutele. Tund lõpeb pikema lihaseid taastava venitusega. (10).
  • TIKI-TRIKI STUUDIO





  • Ringid mudilastele


    Ringitunnid kestavad 30 minutit. Mängimiseks on saal avatud 15 minutit enne ja 15 minutit pärast tundi. Mudilaste ringe viivad Tallinnas läbi Martin Plaser ning   Inge Lukme. Need on tunnid , kus on palju mängu, laulu ja liikumist. Mudilaste ringis tegeletakse ka natukene akrobaatiliste harjutustega. Tunnis on lapsed koos lapsevanema või mõne teise täiskasvanud saatjaga. Soovituslik vanus 1 – 3aastat, kuid osalevad ka natuke nooremad või vanemad. (12).




  • Võimlemine lapseootel emadele 



    Võimlemistund, mis põhineb venitusharjutustel. Tunni eesmärk on kõrvaldada lihaste väärpinged, aidata vältida või kõrvaldada juba tekkinud seljavalu. Regulaarne tunnis osalemine, k.a. viimastel raseduskuudel annab sünnituseks hea kehatunnetuse, parema vereringe, õigema hingamise, kõrgema energiatasandi ja eeldused sünnitusjärgseks kiireks ja lihtsaks tagasisipöördumiseks raseduseelse vormi juurde. Positiivsust lisab tunnile ka muusika ning omasuguste seltskond, mis annab võimaluse suhelda ning saada sellest lisausku enesesse. (12).


  • ESTEETIKA- JA TANTSUKOOLI LAAGER




    Esteetika- ja tantsukool on korraldanud juba aastaid tantsulaagreid nii Vihulas kui Kundas. Laagripäevad on táis pônevaid tegevusi ja loomulikult ei puudu ka tantsutreeningud.
    Esteetika- ja tantsukool korraldab 1. – 4. klassi lastele koolivaheajal linnalaagreid.
    Päev algab kell 9.00 ja lõpeb 16.00
    Laagri programmmis on meisterdamised, viktoriinid, võistlused, mängud, tantsu- ja näitetunnid. Samuti külastame põnevaid kohti nagu raamtukogu, teater, muuseumid jne. (1).
  • UURIMISTÖÖ METOODIKA
    Küsitluse aluseks oli uurimistöö autori poolt koostatud küsimustik, mis oli koostatud ainult ühele isikule, kes pidi sellele vastama e-maili teel.
    Küsimused olid seotud Esteetika- ja tantsukooli arenguga. Milline see oli, milline on praegu ning milliseks see muutub.
    Küsitleti Merje Poomi. Käesoleva töö autorit huvitas tantsukooli elutee . Algselt oli plaanis ka küsitleda Esteetikas käivatelt õpilastelt, kuidas on nad rahul tantsukooliga, kuid hiljem selgus, et see ei sobi kokku uurimistöö teemaga. Kuna küsitlusega ei tahtnud ma võrrelda rahulolu, vaid tantsukooli arengukäiku.
  • UURIMISTÖÖ ANALÜÜS


    Käesoleva uurimise eesmärk oli välja selgitada, milline on olnud Esteetika- ja tantsukooli arengutee. Uurimise tulemused on esitatud joonistena ning aruteluga.
  • Üldküsimus


    Esimese küsimusega selgus, et Esteetika- ja tantsukooli vastu on hakatud aastatega ühe enam huvi tundma. Kui aastatel 1994 oli õpilasi kõigest 30, siis aastaks 2014 on neid natukene üle 400. Aastal 2010 oli väikene tagasilöök, kui 350 õpilaselt aastal 2009 jäi 2010 aastaks alles 300 õpilast. (vt. Joonis 1.)
    Joonis 1. Esteetika- ja tantsukooli õpilaste arv.
  • Esteetika minevikust tulevikku


    Algsest moekoolist on saanud tantsukool. Ringi rändamisest hoonest hoonde on saanud üks kindel maja Laada tänaval. Brake -tantsudest ning võistlustantsudest on saanud üks kindel showtants. Enam ei eksisteeri Esteetika- ja tantsukool üksnes ainult Rakveres, vaid on oma uksed avanud ka Tallinnas. Välja on kujunenud lisa treeningud keha vormimiseks ning lõbusad mängutoad ja sünnipäevakorraldused väiksematele. Tänaseks tegelevad Rakveres meie enda korvpalli- ning võrkpallitüdrukud. Iga aastaselt toimuvad kaks suurt sündmust, kus kokku saavad ligi 400 õpilast ning nende vanemad, kus lapsed näitavad, millist elurõõmu tantsimine neile toob. Nende kahe ürituste nimed on Maimürgel ning Talvekontsert. Tulevikus plaanib Esteetika- ja tantsukool täieneda. Otsida uusi tantsustiile ja liikumisharjutusi inimestele. Avada tantsustuudioid ka teistes Eesti linnades. 20 aastaga on Esteetika- ja tantsukool ennast arendanud ning seda saab ka näha järgnevate aastate jookul.

    KOKKUVÕTE


    Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida ning võrrelda, kuidas on Esteetika- ja tantsukool arenenud. Töö autorit huvitas tantsustuudio elutee.
    Töö käigus selgus, et areng on toimunud märgatavalt. Õpilaste arv on 13ne kordistunud. Tantsukoolis on toimunud väga palju muudatusi seoses trennidega ning huvialadega. Kunagistest ilu nippidest ning missi valimistest on loobutud ning on hakatud pöörama tähelepanu eneseväljendamisele läbi tantsu ning oma keha treenimisele.
    Selgus ka üks kurb tõsiasi, et ühel aastal tantsukooli õpilaste arv vähenes 350lt 300le. Kuid tänaseks on see kasvanud 400le ning arvatavasti tõuseb see number iga aastaga üha enam.
    Uurimise põhjal võib välja tuua, et Esteetika- ja tantsukool on ennast tõestanud. Tänaseks treenivad seal ennast nii rõõmsameelsed noored kui ka hakkajad emad ning täiskasvanud. Uuringute põhjal võib välja tuua, et tulevikus võib peale Tallinna ja Rakvere olla tantsustuudioid ka teistes Eesti linnades.
    Uurimistöös on välja toodud faktid minevikust, alates aastast 1994 ning faktid olevikust, aastast 2014. Kirja on pandud, mis toimus tol hetkel ning mis toimuvad täna nendes ruumides. Kui palju oli sellel hetkel õpilasi ning kui palju on neid praeguseks.
    Tööle püstitatud hüpotees peab paika. Areng ongi olnud täpselt selline, nagu seda vaimusilmas ette nähti. Täpsemate andmete teada saamiseks, oleks pidanud küsitlema ka õpilasi ning treenereid, kuid see ei oma antud uurimistöös väga erilist rolli.
    Uurimistöö põhjal võib väita, et Esteetika- ja tantsukool on aplausi väärt ning tulevikus võime tantsustuudiost kuulda kaks korda rohkem, kui seda hetkel kuulda on.

    KASUTATUD ALLIKAD


  • Esteetika- ja tantsukool. (s.a.). [22. detsember 2013].
    http://www.estjatk.ee
  • Estetika- ja tantsukooli Rakveres (s.a.). [11. jaanuar 2014].
    http://www.estjatk.ee/rakvere/opetajad/
  • Esteetika- ja tantsukool Tallinnas. (s.a). [11. jaanuar 2014].
    http://www.estjatk.ee/tallinn/
  • Esteetika- ja tantsukooli treenerid. (s.a). [11 jaanuar 2014].
    http://www.lntsport.ee/treenerid/
  • Saamislugu . (s.a). [12. jaanuar 2014]
    . http://www.estjatk.ee/rakvere/saamislugu/
  • Tantsimine. (s.a). [10. oktoober 2013].
    http://www.danceact.ee/hea/tants/
  • Tantsustiilid. (s.a). [10. oktoober 2013].
    http://www.danceact.ee/stiilid/
  • Tantsustiilid. (s.a). [12. detsember 2013].
    http://www.danceactcollege.ee/oppekava/
  • Tiki Triki. (s.a). [12. veebruar 2014].
    http://www.tikitriki.ee/?id=5
  • Treeningud. (s.a). [14. märts 2014].
    http://www.lntsport.ee/treeningute-tutvustus/
  • Vasakule Paremale
    Tantsimine ning selle alarühmad #1 Tantsimine ning selle alarühmad #2 Tantsimine ning selle alarühmad #3 Tantsimine ning selle alarühmad #4 Tantsimine ning selle alarühmad #5 Tantsimine ning selle alarühmad #6 Tantsimine ning selle alarühmad #7 Tantsimine ning selle alarühmad #8 Tantsimine ning selle alarühmad #9 Tantsimine ning selle alarühmad #10 Tantsimine ning selle alarühmad #11 Tantsimine ning selle alarühmad #12 Tantsimine ning selle alarühmad #13 Tantsimine ning selle alarühmad #14 Tantsimine ning selle alarühmad #15 Tantsimine ning selle alarühmad #16 Tantsimine ning selle alarühmad #17 Tantsimine ning selle alarühmad #18 Tantsimine ning selle alarühmad #19 Tantsimine ning selle alarühmad #20 Tantsimine ning selle alarühmad #21 Tantsimine ning selle alarühmad #22 Tantsimine ning selle alarühmad #23 Tantsimine ning selle alarühmad #24 Tantsimine ning selle alarühmad #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Natali Aas Õppematerjali autor
    Tants on üks kehalise liikumise vorme, mis hävitab kehast stressihormoone, täiustab kehalist vormi, parandab tervist ja suurendab erksust. Tants parandab märgatavalt ka rühti ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja õige muusika, siis mõjutab see ka meeleolu, vabastab loovust ja tekitab paremat enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt.
    Kuna me elame suhteliselt mürgises keskkonnas (palju stressi, õhus hõljuv vingugaas, alkohol jne.), siis peame hea tervise nimel üritama organismi turgutada ja puhastada. Tants parandab tervist ja kehalist vormi, kuna ta kiirendab ainevahetust, mis vähese liikumise tõttu kipub loiuks jääma. Tantsimine kiirendab rasvarakkudesse kogunenud toksiinide liikveleminekut ja suurendab mürkide väljutamist kehast naha kaudu, see aitab vältida näiteks veenilaiendite teket või paistetust.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Erinevad tantsustiilid
    15
    odt

    Erinevad tantsustiilid

    ..................................................13 6.1.Kõhutants Eestis.............................................13 6.2.Idamaisetantsuga tegelvad tantsuklubid.........13 7.Kokkuvõte 8.Kasutad allikkad Sissejuhatus Valitud teemaks osutus Erinevad tantsustiilid. Valiku põhjendus on väga lihtne: ma ise tegelen tantsimisega juba mitmeid aastaid ja see pakub mulle väga huvi. Huvitav on uurida erinevaid tantsustiile ja kuidas need üksteisest erinevaid. Tantsimine on olnud terve selle aja kui on olnud ühiskond ning selle ajal on neid väljakujunenud palju. Tantsimine on tänapäeval üks väga populaarne tegevus ala. Sellega tegelevad nii poisid kui tüdrukud, nii mehed kui naised. Vanus ei mängi selles üldse rolli. Minu eesmärk selle referaadiga on uurida kust on tantsustiilid alguse saanud, kuhu valdkonda nad kuuluvad ja mismoodi neid tantsitakse. Samuti uurin nende tähtsust Eestist ja kui palju erinevate tantsustiilidega tegeletakse.

    Uurimistöö alused
    Referaat erinevatest tantsustiilidest
    11
    doc

    Referaat erinevatest tantsustiilidest

    ja algajal kerge omandada. Rumba Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Rumbas peitub väga palju tundeid ja hästi tantsivad seda tantsu just need, kes oskavad rumba romantilist tunnetust edasi anda. Paso Doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Paso doble peaks kuulu järgi pärinema Hispaaniast, aga tegelikult sellest tantsu Hispaanias ei tunta. Paso dobles on küll sugemeid hispaania rahvatantsust ja flamenkost, kuid samas kirjeldab ta härjavõitlust ning arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. Jive

    Kehaline kasvatus
    Aeroobika - Referaat
    8
    doc

    Aeroobika - Referaat

    Referaat ­ aeroobika Tallinn 2008 AEROOBIKA ­ see on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest (spordi) aladest. Aeroobikatunni ülesandeks on pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalise tegevust.

    Sport/kehaline kasvatus
    Aeroobika stiilid
    14
    doc

    Aeroobika stiilid

    ...................................................................lk 12 Kokkuvõte.............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus.................................................................................lk 14 SISSEJUHATUS AEROOBIKA ­ see on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis- kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. 2 AEROOBIKA AJALUGU Akrobaatikal on pikk ja iidne ajalugu. Siiski ei loetud akrobaatikat kuni kaasajani

    Kehaline kasvatus
    Tants-kui kehakultuuri osa
    11
    doc

    Tants, kui kehakultuuri osa

    nimetati Apollot, ühte 12 suurimast jumalast, Zeusi poega, meditsiini, muusika ja poeesia jumalat, Tantsijaks. Kreeka liinis on ka Zeusi ennast kujutatud kui tantsijat. Spartas oli seadus, mis kohustas vanemaid lastele alates viiendast eluaastast tantsu õpetama. Juhendajateks olid mehed, tantsides lauldi hümne. Väga varajasel perioodil Kreeka ajaloos kohtus kogu linna elanikest koosnev koor turuplatsil, et anda maa jumalatele ohvriande. Juubeldustega kaasnesid alati ka hümni laulmine ja tantsimine. Juudi allikad viitavad tantsimisele kui religioossele tseremooniale, tänu ja ülistuse väljendusele. Piibel lubas tantsu kui religioosset rituaali. ,,Ülistage tema nime tantsides ning tehke talle muusikat tamburiini ja harfiga." (laul 149:3), ,,Ülistage teda mängides ja tantsides, ülistage teda mängides keelpille ja flööti." (laul 150:4). Lõbustusena praktiseeriti tantsu vaid professionaalsete tantsijate poolt. Tantsiti näitamaks rõõmu, rahvuslikel pühadel ja pärast

    Kehaline kasvatus
    Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju
    28
    doc

    Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

    Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet.

    Tervisesport
    TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
    43
    pdf

    TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL

    SISSEJUHATUS Käesolev seminaritöö otsib vastuseid küsimusele ­ mida annab vigastus tantsija elukutsele tema vaimu ja keha kooskõlas? Uurimisprobleemi fookuses on füüsilised tüüpvigastused tantsijatel, vigastuste tekkepõhjused ja neist hoidumine. Preventsiooni kui ennetust uuritakse ka läbi erinevate kaasaegsete somaatiliste treeningsüsteemide. Uurimise kitsenduseks on perioodid enne ja pärast füüsilist vigastust ning vigastuse vältel elatud aeg, selle perioodi mõju tantsija elukutsele tol hetkel ning tervikuna. Idee, miks seda valdkonda uurida, peamiseks kujundajaks on huvi läbi vaatenurga - kas ja mida kui üldse selline periood elukutsele annab? Siit tulenevad uurimisküsimused. Mida kasulikku kätkeb endas vigastuse teke, kulg ja püsivus või paranemine? Kas sellel on tegemist inimese edasiste valikutega? Kuidas tantsija ise tajub enda keha ja vaimu tervikuna, ka inimesena? Kuidas trauma võib

    Tantsimine
    Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus
    20
    odt

    Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

    Tugevamad rindkere lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja tänu sellele jõuab kopsudesse rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Süda on seotud treenimisega eelkõige kui hapniku transportijana kudedesse. Süda hakkab tugevamalt tööle, kui koed vajavad hapnikku. Treenimata või haige süda ei suuda jõuliselt töötada. Selle tulemusena ei suuda ka inimene tegeleda spordiga nii aktiivselt kui ta sooviks. Põhjuseks on, et koed ei saa piisavalt hapnikku, et töötada, kuna süda ei suuda pumbata piisavalt hapnikurikast verd kudedesse, kus seda vajatakse. Seega energiat toodetakse vähe. Südamelihase tugevusest oleneb, kui kiiresti ja jõuliselt suudab süda verd pumbata. Südamelihas areneb ja tugevneb ainult siis, kui ta pingutab, teeb tööd ja treenib ennast

    Uurimistöö




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun