..................................................13 6.1.Kõhutants Eestis.............................................13 6.2.Idamaisetantsuga tegelvad tantsuklubid.........13 7.Kokkuvõte 8.Kasutad allikkad Sissejuhatus Valitud teemaks osutus Erinevad tantsustiilid. Valiku põhjendus on väga lihtne: ma ise tegelen tantsimisega juba mitmeid aastaid ja see pakub mulle väga huvi. Huvitav on uurida erinevaid tantsustiile ja kuidas need üksteisest erinevaid. Tantsimine on olnud terve selle aja kui on olnud ühiskond ning selle ajal on neid väljakujunenud palju. Tantsimine on tänapäeval üks väga populaarne tegevus ala. Sellega tegelevad nii poisid kui tüdrukud, nii mehed kui naised. Vanus ei mängi selles üldse rolli. Minu eesmärk selle referaadiga on uurida kust on tantsustiilid alguse saanud, kuhu valdkonda nad kuuluvad ja mismoodi neid tantsitakse. Samuti uurin nende tähtsust Eestist ja kui palju erinevate tantsustiilidega tegeletakse.
ja algajal kerge omandada. Rumba Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Rumbas peitub väga palju tundeid ja hästi tantsivad seda tantsu just need, kes oskavad rumba romantilist tunnetust edasi anda. Paso Doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Paso doble peaks kuulu järgi pärinema Hispaaniast, aga tegelikult sellest tantsu Hispaanias ei tunta. Paso dobles on küll sugemeid hispaania rahvatantsust ja flamenkost, kuid samas kirjeldab ta härjavõitlust ning arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. Jive
Referaat aeroobika Tallinn 2008 AEROOBIKA see on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest (spordi) aladest. Aeroobikatunni ülesandeks on pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalise tegevust.
...................................................................lk 12 Kokkuvõte.............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus.................................................................................lk 14 SISSEJUHATUS AEROOBIKA see on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis- kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. 2 AEROOBIKA AJALUGU Akrobaatikal on pikk ja iidne ajalugu. Siiski ei loetud akrobaatikat kuni kaasajani
nimetati Apollot, ühte 12 suurimast jumalast, Zeusi poega, meditsiini, muusika ja poeesia jumalat, Tantsijaks. Kreeka liinis on ka Zeusi ennast kujutatud kui tantsijat. Spartas oli seadus, mis kohustas vanemaid lastele alates viiendast eluaastast tantsu õpetama. Juhendajateks olid mehed, tantsides lauldi hümne. Väga varajasel perioodil Kreeka ajaloos kohtus kogu linna elanikest koosnev koor turuplatsil, et anda maa jumalatele ohvriande. Juubeldustega kaasnesid alati ka hümni laulmine ja tantsimine. Juudi allikad viitavad tantsimisele kui religioossele tseremooniale, tänu ja ülistuse väljendusele. Piibel lubas tantsu kui religioosset rituaali. ,,Ülistage tema nime tantsides ning tehke talle muusikat tamburiini ja harfiga." (laul 149:3), ,,Ülistage teda mängides ja tantsides, ülistage teda mängides keelpille ja flööti." (laul 150:4). Lõbustusena praktiseeriti tantsu vaid professionaalsete tantsijate poolt. Tantsiti näitamaks rõõmu, rahvuslikel pühadel ja pärast
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet.
SISSEJUHATUS Käesolev seminaritöö otsib vastuseid küsimusele mida annab vigastus tantsija elukutsele tema vaimu ja keha kooskõlas? Uurimisprobleemi fookuses on füüsilised tüüpvigastused tantsijatel, vigastuste tekkepõhjused ja neist hoidumine. Preventsiooni kui ennetust uuritakse ka läbi erinevate kaasaegsete somaatiliste treeningsüsteemide. Uurimise kitsenduseks on perioodid enne ja pärast füüsilist vigastust ning vigastuse vältel elatud aeg, selle perioodi mõju tantsija elukutsele tol hetkel ning tervikuna. Idee, miks seda valdkonda uurida, peamiseks kujundajaks on huvi läbi vaatenurga - kas ja mida kui üldse selline periood elukutsele annab? Siit tulenevad uurimisküsimused. Mida kasulikku kätkeb endas vigastuse teke, kulg ja püsivus või paranemine? Kas sellel on tegemist inimese edasiste valikutega? Kuidas tantsija ise tajub enda keha ja vaimu tervikuna, ka inimesena? Kuidas trauma võib
Tugevamad rindkere lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja tänu sellele jõuab kopsudesse rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Süda on seotud treenimisega eelkõige kui hapniku transportijana kudedesse. Süda hakkab tugevamalt tööle, kui koed vajavad hapnikku. Treenimata või haige süda ei suuda jõuliselt töötada. Selle tulemusena ei suuda ka inimene tegeleda spordiga nii aktiivselt kui ta sooviks. Põhjuseks on, et koed ei saa piisavalt hapnikku, et töötada, kuna süda ei suuda pumbata piisavalt hapnikurikast verd kudedesse, kus seda vajatakse. Seega energiat toodetakse vähe. Südamelihase tugevusest oleneb, kui kiiresti ja jõuliselt suudab süda verd pumbata. Südamelihas areneb ja tugevneb ainult siis, kui ta pingutab, teeb tööd ja treenib ennast
Kõik kommentaarid