Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus

Õigusõpetus (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes saavad olla asutajad ja kui palju neid peab olema ?
Mida võib siis nõuda ?
Mis siis saab kui vormi ei järgita ?
Mis on perekond ?
Mis on perekonnaõigus?
Mis on perekonna huvides võetud varaline kohustus?

ÕIGUSÕPETUS
Sissejuhatus õigusesse
ÕIGUSE EELASTMED:
Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal , religioon , korporatiiv , õigus.
Moraal ja tava on enne õigust

Tava – kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus.
Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid . Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks – igas inimühiskonnas on mitu moraali – käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua.
Religioon – väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid ( kirik , usuühingud jne), mis tugevalt propageerivad neid norme  suur samm edasi. Religiooninormid ei erine üldiselt eriti tavast ja moraalist, välja arvatud institutsionaalse poole pealt – uus kvaliteet korrareeglite hulgas.
Korporatiiv – ükskõik, mis alusel tekkiv – ühiskondlike organisatsioonide normid, mis ühendavad grupis. Ühiskonnas räägitakse, et korporatiivne elulaad pole hea, kuid tegelikult pole viga korporatiivses elulaadis – tuleb leida koht, mis toetub meeldivatele normidele.

Moraali- ja tavanormid on üldised ja üldkohustuslikud, kuid alluvad ühiskonna tahtele.
ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS
Õiguse allikad on need kohad, kust me leiame õigust. Õiguse ajalugu saab alguse kirjapandud allikatest. Riik sanktsioneeris tavad, pani neist olulisemad kirja. Riik lõi ka uut õigust. Mandri-Euroopa õigusallikate kujunemist on saatnud kodifitseeriv idee. Õigusnormid korrastavad teatud kvaliteediga tegelikkust . Neid kvaliteete on erinevaid, kuid mingi osa tegelikkusest on sarnased. Nii sünnivad ka sarnase sisuga õigusnormid. Need jagunevad eraõiguseks, avalikuks õiguseks ja vahel räägitakse ka karistusõiguseks. Kodifitseerimine – erineva kvaliteediga normid peavad leidma võimalikult adekvaatse koha (sarnased ühes allikas, teised teises allikas). Kodifitseerimise idee jätkub ka allika sees. Kodifitseerimine on süstematiseerimine õiguse vallas.
PÕHISEADUS
Konstitutsioonilised normid
Rahvusvaheline tavaõigus
SEADLUS
SEADUS
MÄÄRUS
KOV
AVALIKU JA ERAÕIGUSE NORMID

Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum era- või avalikus õiguses. Suhteline iseseisvus tuleneb üksiku õigusvaldkonna õigusliku reguleerimise esemest. Õigusliku reguleerimise ese kujutab endast suhteliselt iseseisvat ühiskondlike suhete e inimkäitumise ringi, mille korrastamiseks antud õigusnormid on loodud.
Era- ja avaliku õiguse normid on õiguskorras üksteisega mitmeti seotud, see võib avalduda üksikutes õigusvaldkondades enestes. Nt tööõiguses on ka avalik-õiguslikke norme ( kollektiivleping ). Sidemed võivad olla ka funktsionaalsed : ühe valdkonna normi rikkumine võib kaasa tuua tagajärgi teisest valdkonnast.
Paljudel aladel on tugev seos mõlema valdkonnaga, nt jahiõigus, üüriõigus jne.

RIIGIVORMID

Demokraatia – rahva enamus valitseb kõigi huvides

Mandunud demokraatia – rahva enamus enda huvides

Aristokraatia – väike hulk valitseb kõikide huvides  parimate ülemvõim, parim lahendus

Ohlokraatia – aristokraatia erivorm , kus on halvimate ülemvõim.

Oligarhia – väike hulk enda huvides

Monarhia – monarh kõikide hüvanguks

Türannia – türann oma hüvanguks
Kord on kehtiv siis, kui normid adressaatide enamuse poolt omaks võetakse. Kui normide adressaatide enamus ei aktsepteeri, siis ei ole korda.
KUI VANA ON ÕIGUSTEADUS

Õigusteadus on palju noorem kui õiguslik elu. Õiguslikust elust võib rääkida juba tavaõiguse ajal, kuid õigusteadus sündis seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega.
Rooma riigi õiguskord oli keerukas ja formaalne, ratsionaalne  hea; tänu sellele oligi võimalik retseptsioon. Rooma õiguse väljakujunemisega on seotud õpetatud juristid ja õigusteadus.
Ajalooliselt kuulub õigusteaduse tekkimine III sajandisse eKr, kui formeerus antiikne jurisprudents .

AKADEEMILISE ÕIGUSHARIDUSE TRADITSIOONID EUROOPAS

Juristide ettevalmistus hakkas Euroopas II sajandil Bütsantsis, läänes hakkas see Bolognas ja Pariisis 11. sajandil.
Roomas mõisteti haridusega juristi all mehi, kellel oli kohustus õigust luua. Nüüd on juristid objektiivse õiguse elluviijad. Nüüd on juristide hulgas ka naisi (20 saj).
Õiguse õppimine ei ole lihtne – terminid, abstraktsioonid, loogika, liigutakse üldiselt üksikule. Algul õpetatakse õigusteooria distsipliine, sellega selgitatakse erinevaid kategooriaid.
Õpetatakse mõlemaid õigussüsteeme, kuid peamiselt kontinentaalset.
Õiguse õppimine pole normide pähe õppimine, vaid ka suuremat plaani, nt õiguse ja riigi tekkimise probleemi, vahetegemisoskus, oskus siduda tegelikkust ja abstraktsiooni jne.
Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik.

Tsiviilõigus
Füüsilised isikud
Füüsiliste isikute õigusvõime
Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja.
Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime
teovõime
Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime
Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata.
Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.)
Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine
Võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Võime iseseisvalt omandada õigusi ja kohutusi tehingute kaudu.
Teovõime tuleb seoses tehingutega.
Teovõime on piiratud : vanuse tõttu
Psüühilise seisundi tõttu
Isikud saab jagada : 1. teovõimelised isikud
2. piiratud teovõimega isikud
(ei ole täielikult teovõimetuid inimesi)
Teovõimelised isikud on täisealised isikud kelle teovõime ei ole psüühilise seisundi tõttu piiratud.
Täisealiseks saab kuulutada kui : -- see on alaealise huvides
-- arengutase seda võimaldab
Piiratud teovõime:
1.Vanus

Alla 7aastased ( lapseealine) vt tsüs §12
7-18 vt tsüs §10 ja §11
(15-18 tsüs § 9 alusel – kohus on laiendanud teovõimet)

2. Psüühiline häire, nõdrameelsed – kes kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada.
Piiratud teovõimega isikute tehingud

alla 7a isikud

7-18a + psüühilise häirega

Võib toimuda 3-l viisil :

osasid tehinguid võivad teha ise
enamikel juhtudel võivad nad tehinguid teha seadusliku esindaja nõusolekul
vahet tuleb teha ühepoolsetele tehingutel ja mitmepoolsetel tehinguteks

ühepoolne tehing – ühepoole tahteavaldus et tuua kaasa õiguslik tagajärg ( testament )
mitmepoolne tehing – vaja 2 või enama poole tahteavaldus et tuua kaasa õiguslik tagajärg (leping)

Mõlemaid tehinguid tuleb vaadata kahes grupis:
Ühepoolne tehing

Alla 7a ei saa teha ühepoolseid tehinguid, ka mitte seadusliku esindaja nõusolekul. Esindaja ise saab teha tehingu esindatava nimel.
Tsüs §10 seadusliku esindaja eelneval nõusolekul võib tehinguid teha 7-18a + võimetu isik. Kui eelnevat nõusolekut ei ole on tehing tühine. Samuti võib nende eest teha tehinguid

Mitmepoolne tehing

Alla 7a teatud tehinguid võivad ise teha tsüs §12 (2) vabaks kasutamiseks antud raha, teha tehingu rahaga mis talle selleks otstarbeks anti.
Võivad teha tehinguid milles ei teki otseseid tsiviilkohuseid. (kinketehingud, on kingi vastuvõtja)
Taskuraha reegel, vabaks kasutamiseks raha. Teha tehinguid rahaga mis on antud sihtotstarbeks.

Kui nõusolek antakse pärast siis tehing muutub kehtivaks – HÕLJUV KEHTETUS . Tehing hõljuvalt kehtetu kuni antakse nõusolek. Kui 2nädala jooksul vastust ei ole on tehing kehtetu.
Otsusvõime
Kui isik teeb tehingu ja sellel hetkel ei mõista oma tegude tähendust, siis on see tehing tühine.
Otsustusvõimetu inimese tehing. Kui 2nädala jooksul inimene ei vaidlusta, siis loetakse et on tehingu heaks kiitnud. §13 (3) kui isiku suhtes on kahtlust kas ta oli otsustus võimetu või mitte, kui ta on teinud ilmselgelt kahjuliku tehingu siis loetakse et on teinud selle otsustusvõimetult.
Elukoht
Elukoha määramise aluseks on tsüs § 14 ja §15 – mille alusel saab isiku elukohta määrata – koht kus isik faktiliselt, tegelikult alaliselt või peamiselt elab.
Hagi tuleb esitada kostja elukoha järgi.
’
Füüsilise isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine
Teadmata kadunud isik
Tema varast võib olla vaja kedagi ülal pidada (lapsi nt).
Isikut ei tunnistata teadmata kadunuks, see asjaolu lihtsalt tuvastatakse kui isik on piisavalt kaua kadunud ja kohus otsustab kas määrata tema varale hooldaja või mitte.
Hooldaja peab:

tagama vara säilimise
Peab tagama ülalpidamise neile kellel on õigust seda saada
Peab teadmata kadunud isiku võlad maksma
Vara võib käsutada, kuid mitte kinnisasju.

Vara hooldaja peab esitama aruande.
Surnuks tunnistamine
Kui teadmata kadunud isik ei ilmugi välja.
Kui pole tuvastatud laipa .
Kohus tunnistab isiku surnuks kui on alust arvata, et ta ei ole enam elus. Kaasnevad samad tagajärjed kui siis kui isik oleks tegelikult ka surnud.

Tuleb oodata 5a alates sellest mil viimati elumärke andis.
Kui ei saa täpselt määrata kuupäeva, siis järgmise kuu esimestest kuupäevast
Kui ei saa määrata kuu täpsusega siis järgmise aasta 1. jaanuarist .

Lühendatud tähtajad:

Kui on alust arvata et inimene hukkus õnnetusjuhtumi tagajärjel. Saab surnuks tunnistada 6kuud pärast õnnetust.
Kui on inimene jäänud kadunuks sõja olukorras või loodusõnnetuse piirkonnas, 2a pärast sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemist tunnistatakse surnuks. – kui ei ole alust arvata eelnevat surma põhjust.

(-lühendatud tähtajad võivad olla kattuvad)
Tuleb määrata surma aeg : eeldatav surmaaeg

Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel (6 kuu ) , siis surma kuupäevaks õnnetuse kuupäev.
Kui saab kohaldada 2 aasta reeglit, siis surmaks on sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg.
Kui kohaldatakse 5 aastast perioodi, siis…TsÜS §20 (2) kui surma aega ei tea siis surmaks esimese aasta lõpp, mil saadi viimased andmed tema kohta.

Kui siiski surnud ei ole, siis on õigus oma vara tagasi saada alusetu rikastumise sätete alusel.
Kui surnuks kuulutatu välja ilmub, siis abielu ei taastu .
3.Juriidilised isikud
3.1.Juriidilise isiku mõiste
Juriidilise isiku mõiste probleem on jätkuvalt vaieldav.
TsÜS §24 Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Juriidilised isikud
Korporatiivsed j.i. Sihtasutuse tüüpi j.i.
Hüvitusfond
Haigekassa
Juriidilise isiku õigus- ja teovõime
Juriidilise isiku õigusvõime - võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime tekib momendist mil juriidiline isik on asutatud.
Juriidilised isikud
Eraõiguslikud Avalikõiguslikud
tehtud kanne vastavasse seadusest tulenevalt
registrisse
Juriidilise isiku teovõime – võime teha kehtivaid tehinguid, võime oma tegevusega omandada õigusi ja kohustusi.
Õigusvõimega on automaatselt ka teovõime. Piiratud teovõimet ei eksisteeri.
Ainuke piirang on §25(4)- piiratud nii teo- kui õigusvõimet.
Juriidiliste isikute liigid
Juriidilised isikud :

Eraõigusikud juriidilised isikud

On loodud erahuvides, kellegi grupi huvides

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud

Asutatud avalikes huvides tema kohta käiva seaduse alusel. Ka riik ja KOV on avalik-õiguslik j.i.
Eraõiguslikud juriidilised isikud
On kolm põhiliiki, mis jagunevad alaliikideks:
1.Äriühingud:
Täisühing – vt äriseadustik §79 (Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. )
Usaldusühing – äriseadustik §125 (1) (Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.) - Eestis praktiliselt ei ole.
Osaühing – äriseadustik §135 ( (1)Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . (2) Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. (3)Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. - osadeks jaotatud kogukapital ja mille osanik ei vastuta kohustuste eest oma varaga.
Aktsiaselts äriseadustik §221 aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionärid ei vastuta AS kohustuste eest oma varaga.
Tulundusühistu tulundusühistuseadus § 1 – on äriühing mille eesmärgiks on oma liikmete huvides tehtav majandustegevus . Täiendavaks kriteeriumiks – see toimub oma liikmete huvides.
2. Mittetulundus Ühingud
Mittetulundusühingute seadus§1 isikute vabatahtlik ühendus mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevustest tulu saamine.
Õhtede MTÜde kohta kehtib ainult MTÜS( spordiklubid ). Teist tüüpi ühingute kohta käib eraldi seadus + MTÜseadus (parteid, kirikud, korteriühistu)
3.Sihtasutused
Sihtasutuste seadus § 1 selline eraõiguslik isik millel ei ole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
Juriidilised isikud võime liigitada :
isikute ühendus (TÜ, MTÜ)
kapitaliühendus (os, as, sa)
Avalikõiguslikud juriidilised isikud
Riik ja KOV + need juriidilised isikud mis on moodustatud avalikes huvides nende kohta käiva seaduse alusel.
Riik kui tsiviilõigussubjekt on ta avalik-õiguslik j.i.
Riik toimib oma organite kaudu… osadele organitele on antud suurem autonoomia , ise tegutseda, olla a-õ subjekt.
muud
Eesti Pank , Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu , Teater Estonia, Kaitseliit, Haigekassa jne. – nende kohta peab olema vastav seadus.
On ülikooli seadus, kus loetakse üles erinevad ülikoolid – iga ülikooli kohta eraldi seadust pole.( erand )

Juriidilise isiku asutamine
ASUTAMINE: Asutamisdokumentide koostamine ja teatavate sissemaksete tegemine.
TÜl ja UÜl ei ole põhikirja. Seda asendab ühinguleping, kus tuleb näidata miks ühing asutatakse, kuidas toimub juhtimine jne.
OÜ peab olema asutamisleping ( lepitakse kokku mis tingimustel asutatakse ühing) ja põhikiri ( konstitutsiooniline dokument , kus määratakse kõik individualiseerivad tunnused: nimi, asukoht; määratakse reeglid lisaks seadusele.)
AS asutamine kas aktsiate märkimiseta või asutamine aktsiate märkimisega.
Asutamiseleping ja põhikiri kui asutatud aktsiate märkimiseta.
Kui asutatud aktsiate märkimisega, siis asutamiskoosolek , kus kõik potentsiaalsed aktsionärid kus võetakse vastu põhikiri.
MTÜ asutamisel vajalik põhikiri ja asutamise otsus.

Kes saavad olla asutajad ja kui palju neid peab olema ?

TÜ puhul peab olema vähemalt 2 asutajat.
TÜ või UÜ ei saa olla asutajaks Riik või KOV.
OÜ vajalik üks füüsiline või juriidiline isik.
TulÜ peab olema vähemalt 5 füüsilist isikut. Võib olla ka 3 asutajat, kui asutajaks on ühistu.
MTÜ vähemalt 2 isikut (kui pole seaduses teisiti nt parteis min 1000)
SA vähemalt üks füüsiline/juriidiline isik.
Juriidilise isiku nimi ja asukoht
Nimi : Peab olema nimi, mis eristab teda teistest juriidilistest isikutest . Nimest peab tulenema mis liiki juriidilise isikuga on tegemist.
MTÜ asukohaks võib määrata mingi muu asukoht, mis ei olegi juhatuse asukoht. Teiste asutuste puhul määratakse põhikirjas ära just juhatuse asukoht.
A-õ juriidiliste isikute puhul on asukoht määratud ära seaduses ja ka põhikirjas.
Juriidilise isiku juhtimine (J.i.)
Juriidilise isiku juhtimine toimub läbi tema organite.
J.i. organid :

Juhtorganid (juhatus +nõukogu)
Muud organid (üldkoosolek)

Kui on räägitud juhtorganites, siis J.i. üks alaliik. Juhtorganite eristamise praktiline vajadus : juhtorganite liikmed vastutavad isiklikult oma kohustuste täitmise eest. – juhtorganiks JUHATUS ( teatud juhul ka NÕUKOGU kui on olemas)

Juhatuse pädevuses on igapäevase tegevuse korraldamine ja juriidilise isiku esindamine kolmandatele isikutele.
Kui nõukogu, siis nõukogu on järelvale organ juhatuse suhtes.
Üldkoosoleku pädevuses on enam üldist ja olulisemat laadi küsimused – põhikirja muudatuste vastuvõtmine, nõukogu valimine, aasta aruande esitamine – kõrgem juhtimise organ

Kõik organid on ka ühtlasi juhtimise organid.
Eraõiguslike juriidiliste isikute juhtimisorganid :
Erandiks TÜ ja UÜ – juhtimisorganeid ei moodustata, täisosanikud juhivad ise. Nende suhtes kehtib väljend – juhatuse liiget asendab organi liige. (Vt äriseadustik §88-93, §127-128)
OÜ – osanike üldkoosolek ja juhatus. OÜl võib olla ka nõukogu vt ÄS §189 .
OÜl on nõukogu kui: 1. Osakapital on üle 400 000kr ja juhatuses on vähem kui kolm liiget.
2. Kui on OÜ põhikirjas ettenähtud
AS on nii üldkoosolek (ÄS § 298), nõukogu (ÄS §317) ja juhatus (ÄS §306).
Tulundus Ühistu on üldkoosolek TÜS§38 ja juhatus §55, võib olla ka nõukogu vastavalt §64. Tulundusühistu puhul võib olla ka muid organeid nt volinike koosolek ( §54)
MTÜ – üldkoosolek ja juhatus. Võivad olla ka muud organid, nt volinike koosolek (MTÜS §25) võivad olla muud vastavalt §31. Üldkoosolekud ei pruugi olla nimetatud üldkoosolekuks, vaid nt üldkoguks. Võib olla muid organeid rohkem, sest on väga palju erinevaid.
SA juhtimisorganid on ka juhtorganid juhatus ja nõukogu. Ei ole üldkoosolekut! Nõukogu valib juhatuse.
Avalik õiguslike juriidiliste isikute juhtimisorganid on määratud vastava seadusega.
(Eesti pangal : panga president ja nõukogu ; TÜl rektor ja nõukogu)
Isiku esindaja :
Juriidilise
Kolmandate isikutega saab suhelda oma esindajate kaudu. – tahteavalduste vahetamine, tehingute tegemine. Muus osas võib väljendada ka mitte oma esindajate kaudu.
Juriidilise isiku tegevus võib väljenduda ka tema töötajate kaudu.
Esindamine saab olla nende kaudu kellel on esindusõigus. Seadusest tulenevalt on esindusõigus alati juhatuse liikmetel. Või juhatust asendavatel organite liikmetel.
Juhatuse liikme esindusõigust on võimalik piirata, kuid see on sisesuhtest tulenev piirang.(nt suure summa investeerimise korral peab olema nõukogu nõusolek)
(Sisesuhe: Juriidiline isik Juhatuse liige) 3isik
välissuhe
Juriidilise isiku lõpetamine
Võib olla lõpetatud kahel viisil : 1. vabatahtlikult Tsüs §39
2. Sundlõpetamise teel Tsüs § 40
§39 on ebaõnnestunult ülesehitatud, sest mitu alust. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on üldkoosoleku otsus.
Sundlõpetamine võib toimida p pankrotimenetlusel või väljaspool pankrotimenetlust. (nt tegevus on vastuolus heade kommetega)
Juriidilise isiku lõpetamine toimub kahes etapis :

Otsustamise etapp (vabatahtlik( J.i. esindaja) /sunniviisiline(kohtuotsusega) )

Tehtud vastav kanne tema lõpetamise kohta- likvideerimise menetlus. ( seda vaja võlausaldajate kaitseks)
Likvideerimismenetlus
2likvideerimise menetluse viisi : 1. üldmenetlus – vabatahtlik
- sundlõpetamine
2. pankrotimenetlus – sundlõpetamine
(kui ei jätku vara kõikide nõuete rahuldamiseks)
Ühinemine jagunemine ja ümberkujundamine
Tegevuse lõpetamise muutmise viisid millede puhul ei ole vaja läbi viia likvideerimismenetlust, kuigi J.i. võib olla lõpetatud, kui võlausaldajate huvi on kaitstud muul viisil :
Ühinemine

A+B = A

A+B)= C
Jagunemine
1. Jaotumine – A B + C
2. Eraldumine A B (+C) (A jääb alles)
3. Ümberkujundamine A B (OÜ –AS; AS – OÜ)
Kõige vabamad võimalused on äriühingutel (va Tulundusühistu).
TÜ, US, AS – võivad omavahel ühineda, jaguneda kui ümber kujundada vastavalt äriseadustikus toodud reeglitele.
MTÜ ja SA on piiratud ühinemisel ja jagunemisel oma liigiga ( MTÜ ei saa ühineda SAga, ainult MTÜ MTÜks.)
Tulundusühistu ühineda võib ainult teise tulundusühistuga ja jaguneda võib ka teisteks äriühinguteks. Ümber kujuneda võib vaid tulundusühistuks.
Esemed
Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses
Esemed on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks ( subjektiivse tsiviilõiguse objekti tähenduses) . (Tsüs §48).
Tsiviilõiguse esemeks ei saa olla igasugused õigused, vaid ainult sellised mida saab sisse nõuda või üle anda.
Õiguse esemeks saavad olla sellised õigused mis lähevad ühelt teisele üle.
Vanemaõigusi ei saa üle kanda .
Asjad kui esemed
Asja mõiste Asi on kehaline mõiste (õigused on mittekehalised esemed)
Kehaline.. st 1.ta peab oleme meeltega tajutav. 2. ruumiliselt piiritletav . 3. asja peab olema võimalus vallata .(tema üle peab oleme võimalik teostada faktilist võimu ).
Loomad ei ole asjad, nende kohta kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Loomi kaitseb loomakaitse seadus.
Asjade liigid
Asjade liigitamiseks väga erinevad alused. Huvitab asjade liigitus millel õiguslik tähendus.
Kõige tähtsam liigitus :

kinnisasjad ( piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatus; Kinnisasja kooseisu kuuluvad ka kõik tema olulised osad, mis on maatükiga püsivalt ühendatud.
vallasasjad kõik mis ei ole kinnisasjad

Asendatavad Tsüs §51, puuduvad individuaalsed tunnused.(Lepingu täitmise juure oluline). Kokkuleppeliselt võib asendatavale asjale anda asendamatu asja tähenduse.
Asendamatud vallasasjad

Äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad:

Äratarvitatav on asi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. (kütus, toit; võõrandatakse kui eesmärk edasi müüa kaupa) Äratarvitatavaid asju ei saa anda üürile või rendile.
VARA – TsÜS §66 Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. / Õiguse ja kohustuste kogum.
ETTEVÕTE – Äriseadustik §5. ettevõte on majandusüksus mille kadu ettevõtja tegutseb. Ettevõtteks ei saa olla isik.
Asja osa
Asja oluline osa TsÜS § 53 lg1 - on selle koostisosa , mida ei saa asjast eraldada, ilma, et see asi või sellest eralda osa häviks või oluliselt muutuks.
Asja oluline osa jagab asja saatust, saab olla asjaga ühes omandis .
Kinnisasja osad TsÜS § 54 kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
Ehitise osad TsÜS §55 lg1 on asjad. Millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
Mõtteline osa TsÜS §56 on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. ( siis kui on tegemist kaasomandiga)
Asja päraldis - Ei ole asja oluline osa, kuid teenib peaasja ja on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
KASU
Vili on alati mingi juurdekasv või tulu.
Asja vili : asja loodusvili e otsene vili. (vasikas, maasikas)
asja õigusvili e kaudne vili mida saab õigussuhte kaudu (renditasu)
Õiguse vili : õiguse loodusvili e otsene vili ( tulu, mis tänu õigusele saadakse- rentniku õigus kasutada maavarasid—rentniku õigus saada vili endale.)
Õiguse õigusvili e õiguse kaudne vili ( mida õigus annab õigussuhte kaudu--- litsentsi tasu patendi eest.)
Vilja kuuluvus – vili kuulub samale isikule kelle kuulub asi. Kui ei ole teistmoodi kokkulepitud.
Kasutuseelis – eseme kasutamise võimalus
Kasutamiseelis, faktilise kasutamise võimalus. Kahju hüvitab nõuete puhul.
Subjektiivne tsiviilõigus
Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste ja elemendid. Tsiviilõigussuhe.
Subjektiivne tsiviilõigus juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt.
Subjektiivse tsivil.õiguse võime eristada kolme liiki õigustusi:

Õigus ise käituda

nõudeõigus

Õigus riigikaitsele
Võib olla kahesuguseid tsiv.õigus suhteid :

Absoluutse iseloomuga tsiv.õigussuhted – kohustatud isikut ei ole täpselt kindlaks määratud. Kui õigustatud isikuks on omanik, siis teised on kohustatud isikud.
Relatiivse iseloomuga tsivil.õigussuhted – kohustatud pool on kindlaks määratud. Kui õigustatud isik on müüja siis võib nõuda maksmist just konkreetselt isikult kes otsa tahab. Kes kohustatud see ka õigustatud ja vice versa.

Subjektiivsete õiguste liigitus.

absoluutse iseloomuga õigused - õigused igaühe vastu

isiksuseõigused e esiku austamise õigused ( õigus elule tervisele kehalisele puutumatusele)
Asjaõigused :omandiõigus – omaniku õigus vallata, kasutada, käsutada oma asja ja kõik teised peavad sellega arvestama.

piiratud asjaõigused - õigused asjale, kuid piiratumas ulatuses võrreldes
omandit . Enamikel juhtudel piiratud asjaõigused on ühtlasi õigused võõra asja suhtes.
1. reaalservituut – koormis millega koormatakse üht kinnistut teise kinnistu kasuks. kasutusõigus
2.realiseerimisõigus eelkõige pandiõigus.
3.Omandamisõigus e. ostueesõigus

Intellektuaalne omand intellektuaalse omandi õigused. Õiguse mittemateriaalsetele hüvedele.(Autoriõigus, patendiõigus)

Relatiivsed õigused - õigused konkreetse isiku suhtes.

Nõudeõigused – õigus nõuda mingi konkreetse tegevuse tegemist , või millegi tegemisest hoidumist
Kujundusõigus – õigustatud isik võib teatud viisil käituda (nt lepingust taganeda, üles öelda, hinda alandada)
Vastuõigused – õigus teatud viisil käituda teise poole käitumise suhtes.(nt õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, seni kuni teine ei ole oma kohustust täitnud)

Muud õigused
Nt. korporatiivsed õigused – juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused
(hõivamisõigus- peremehetu vara on õigus omandada)
Nõuded ja vastuväited
Esiplaanil on alati küsimus : Mida võib siis nõuda ?
Subjektiivse õiguse määrav element on nõudeõigus.
NÕUDEÕIGUS – isiku juriidiliselt tagatud võimalus teistelt isikutelt midagi nõuda. (nõudmine võib olla väga erinev)
Nõudeõiguse aluste paljusus
Tuleb eristada kolme erinevat varianti :

Nõudeõiguse kuhjumine – võib esitada korraga mitu nõuet. (nt nõuda lepingu täitmist ja viivist)

Alternatiivne nõudeõigus – olukord kus on võimalik valida mitme variandi vahelt üks.(kas nõuda lepingu täitmist või taganemist)

Nõudeõiguse konkurents – väliselt jääb selline mulje, et võib valida mitme nõude vahel, kuid tegelikult tuleb välja selgitada see milline on õige.(kui kahju tekitaja ja kannataja vahel leping – kas esitada lepingust tulenev või lepinguväline kahjuhüvitamisnõue—milline on õige lahendus)
Vastuväide – mittenõusolek nõudega.
I vastuväide nõude olemasolu kohta: 1. nõuet välistav vastuväide – seda nõuet ei ole kunagi olnudki.(kõige efektiivsem vastuväide)
2. nõuet lõpetav vastuväide – ei eitata nõude olemasolu, kuid öeldakse, et see nõue on lõppenud.
II nõude teostamise kohta käiv vastuväide:
Nõude vastu küll ei olda, kuid keeldutakse täitmast

Aegumine – mis aja jooksul on õigus pöörduda kohtu poole. Kui hagi aegumise tähtaeg on möödas, siis sellega nõue ei lõppe, kuid teine pool võib sellele tugineda ja siis jääb nõue rahuldamata.
Ajatamise vastuväide – väidetakse et nõue ei ole veel sissenõutav.

III nõudeõigus piirav vastuväide
Piirav vastuväide tugineb mingisugusele vastuõigusele.(nt. enne anna asi siis maksan raha)
Nõuded kuuluvad subjektiivse õiguse koosseisu.
Juriidiline kohustus

Kohustatud isiku käitumisviis, mis on määratud subjektiivse õiguse poolt. Enamikel juhtudel määratakse kohustus ja kohustusest saab tuletada õiguse.
Kohustus midagi teha (aktiivne kohustus)
Kohustus midagi mitte teha ( passiivne kohustus)
Relatiivsetes tsiviilõigussuhetes enamikel juhtudel vastab aktiivne kohustus. Võib vastata ka passiivne kohutus .(nt kui üürileandja on andnud majas mõned ruumid siis aktiivne kohustus, üürnik peab üüri maksma, passiivne kohustus – üürnik ei tohi pidu pidada, ei tohi lärmi tekitada peale kella 23.00)
Aktiivne juriidiline kohutus võib väljenduda kahel viisil :

kohustusena saavutada konkreetne tulemus.(nt kui töövõtja on kokkuleppinud anda tähtajaks teatud asi üle)

kohustusena teha kõik mis võimalik tulemuse saavutamiseks.(nt käsundusleping - kui on teinud kõik võimaliku siis ei saa öelda et kohustust oleks rikutud.)
Mittetäielik kohustus on kohustus mille täitmist ei saa nõuda, kuid juhul kui see kohustus on täidetud ei saa täidetut ka tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel
VÕS §4 – seaduses on määratud mittetäielik kohustus. – moraalne kohutus(kingid raha, kuid leiad et seda oli liiga palju, nõuab raha tagasi)
Subjektiivse õiguse tekkimine, muutumine, lõppemine
Juriidilise fakti mõiste ja liigitus
Kuidas tsiviilõigusnormides sisalduvad üldised normid transformeeruvad konkreetse isiku õigusteks ja kohustusteks – vaja juriidilist fakti
Juriidiline fakt – tekelikkuse asjaolu, millega kaasnevad õiguslikud tagajärjed. Tsiviilõigussuhete tekkimine, muutumine ja lõppemine.
Peavad ilmnema asjaolud millede mõjul tsiviilõigussuhted kehtivad
Juriidilise fakti Liigitus:

Sündmused – asjaolud mis ei sõltu inimese tahtest.(nt loodusõnnetused). Võivad olla ka sellised sündmused, mis on seotud inimese tahtega, kuid mille kulgemisprotsess ei sõltu enam inimese tahtest.(nt inimese sünd/surm).

Teod – tegevus või teoste hoidumine millega kaasnevad õiguslikud tagajärjed.
Õiguspärased teod ehk õigustoimingud : tehingud (suunatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks: ühepoolsed, mitmepoolsed tehingud)
muud õigustoimingud ( ei ole suunatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks, kuid millega kaasnevad õiguslikud tagajärjed . nt leping)
Õigusvastased teod – kahju tekitamine.
Subjektiivse õiguse tekkimine
Subjektiivne õigus tekib kahel viisil : algselt
Tuletatult
Algse subjektiivse õiguse tekkimisega on tegemist siis kui tekib selline subjektiivne õigus mida varem ei olnudki olemas.
Algse õiguse võib tekkida ka veel ..Niisugune õiguse teke mis varem kuulus kellelegi teisele, kuid nüüd on õigus uuele isikule üle läinud sõltumata eelneva isiku tahtes.
Tuletatud subjektiivse õiguse tekkimine – õigus tekib ühelt isikult teisele ülemineku kaudu.
Subjektiivse õiguse muutumine
Subjektiivne õigus on küll olemas, kuid tema sisu muutub.
Võib muutuda ka kokkuleppel.
Õigus saab muutuda ka rikkumise tagajärjel.
Müügilepingu puhul on ostjal õigus nõuda müüjalt üleandmist.
Subjektiivse õiguse lõppemine
St et isikul enam seda õigust ei ole. Põhjuseid võib olla mitmeid.
Nt
(1)lõppeb üleminek
(2)õigus võib lõppeda asjahävimisega.;
(3)võib lõppeda tähtaja tõttu
(4)isiku enda lõppemine
(5)õigus lõppeb õigusele vastava kohuse täitmisega
(6)loobumine.
Subjektiivse õiguse teostamine ja kaitse
Subjektiivse tsiviilõiguse teostamine ja kaitse
tähendab subjektiivsest õigusest tulenevate õigustuste realiseerimist või elluviimist ( õigus käituda, õigus nõuda käitumist, õigus nõuda kaitset riigilt). – teostamine, elluviimine, realiseerimine .
Põhimõtted õiguse teostamisel:

Hea usu põhimõte (kõige tähtsam) tsüs §138 - oma õiguse teostamisel ei tohi teisele tekitada ülemääraseid raskusi kohustuste täitmisel, ega tohi tekitada teisele kahju oma õiguse teostamisel, ega ka ülemääraseid raskusi. (VÕS §6; TsÜS §138 –hea usu põhimõte – kui õiguse teostamine läheb vastuollu heausuga, siis ei tule järgida lepingut, vaid hea usu põhimõtet.)

Õigusi ei tohi teostada seadusvastasel viisil
Subjektiivse õiguse kaitse mõiste ja viisid
Õigusi on vaja kaitsta rikkumine puhul; rikkumise vastu. Subjektiivsete õiguste kaitse tähendab nende abinõude rakendamist, millega on võimalik kas rikutud õigust taastada ja rikkumist kõrvaldada või saavutada mingi muu tulemus sellerikutud õiguse kaitseks.
Õiguskaitsevahendid on vahendid mida saab kasutada oma õiguste kaitseks.
Kaitseviisid :

täitmisele sundimine ( müüa on kohustatud ostjale asi üle anda)

kahju hüvitamine (nõuda kompensatsiooni )

asja välja nõudmine

taganemine / ülesütlemine (õigustele ja kohustuste lõpetamisele suunatud abinõud)

õiguse tunnustamine

nõue rikkumise kõrvaldamiseks ( asi on rikutud – väljanõudmine, uus, parandus)
Sõltuvalt meetodist kuidas subjektiivseid õigusi kaitstakse võime eristada kolme kaitse meetodit :

vabatahtlik

sunniviisiline (kohtuotsuse alusel – kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt;
sundtäitmine ilma kohtuotsuseta - juhul kui lepingus on nii kokkulepitud;)

enesekaitse
Hädakaitse / hädaseisund / oma abi
Enesekaitse väljendub hädakaitse, hädaseisundi ja omaabi kaudu.
Enesekaitse tähendab õigust oma õigusi kaitsta ise füüsilise jõu abil, või teatud juhtudel teiste isikute õigusi.
Hädakaitse –Tsüs §140. hädakaitsest tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ole ületatud hädakaitse piire .
Häda seisund TsÜS §141 – ohu tõrjumine enda, teise isiku või vara suhtes; tingimusel et ohu tõrjumine oli vajalik ja ka kahju tekitamine ohu tõrjumiseks oli vajalik ning tekitatud kahju võrreldes ähvardanud ohuga ei ole ebamõistlikult suur.
Kaitsehädaseisundi puhul rünnatakse seda kust oht tuleb.
Rünnakuhädaseisund – rünnatakse seda kust oht ei tulene, kuid rünnak on ohu tõrjumiseks vajalik ( maja põleb, kuid et kustutada saaks tuleb lammutada kuur)
Oma abi AÕS §41 – valdaja võib valdust omavoli vastu jõuga kaitsta ületamata seejuures hädakaitse piire. Võib vahetult kaitsta võib vahetult tagasi nõuda Omavoli vallasasja puhul ei lähe nii kaugele kui kinnisasja puhul.
Kinnisasja puhul oma abi tähendab, seda et võib omavolilise asja jõuga kõrvaldada / eemaldada, kui kinnisasja valdus on võetud omavoliga või salaja .
Tehingute üldiseloomustus
Tehingu mõiste ja liigid
tehing tsiviilõiguses üks olulisemaid juriidilisi fakte
Tehing on selline õiguspärane tegu mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks.(TsÜS §67 lg 1) – toiming või toimingute kogu milles väljendub tahteavaldus saavutada õiguslik tagajärg. Enamikel juhtudel tehinguks on leping.

Ühepoolsed tehingud (tegevus suunatud mingi tagajärje saavutamiseks –nt testament)
Mitmepoolsed tehingud ehk lepingud (kahepoolsed tehingud enamasti) ( erandina rohkem nt ühise tegutsemise leping)

Tehingute jagamine :
Kohustustehingud – kausaaltehing - müügileping (kohustab midagi tegema) (õigused ja kohustused)
Käsutustehingu – abstraktne tehing - kohustus asi üle anda, üleandmise protseduur (asja või õiguse tegelik üleandmine)
Abstraktsiooniprintsiip on sätestatud TsÜS§6 lg 4 – käsutustehingu kehtivus ei sõltu vahetult kohustustehingu kehtivusest. st juhul kui kohustustehing osutub tühiseks, kuid selle tühise tehingu järgi on asi juba üle antud, siis saab asja tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel.
Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid.
Tahteavalduse mõiste
Tahteavaldus ei saa olla ilma tahteta. Tehingu tegija peab tahtma mingit õiguslikku tagajärge. Tahe peab olema väljendatud, et tal oleks õiguslik tagajärg.
Tahteavaldus on tahte väljendamine teatud tulemuse saavutamiseks.
(1)Ühepoolseks tehinguks piisab ühe poole tahteavaldusest.
(2)Mitmepoolne tehing eeldab poolte väljendatud tahteavaldusi.
(3)Võib olla tegemist tahteavaldusega mis ei ole tehing.
Tahteavalduse liigid
tahe võib olla väljendatud kolmel viisil :

otsene tahteavaldus ( sõnaselgelt väljendatut tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.)

kaudne e kokrudentne tahteavaldus (tahteavaldus millepuhul tahe väljendub teos millest võib järeldada soovi saavutada õiguslik tagajärg.)

vaikimine või tegevusetus (üldreeglina tahteavalduse tähendust ei oma ning neid loetakse tahteavalduseks üksnes siis kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nende vahelisest praktikast.)
Tahteavalduse tegemine
eristatakse kahesuguseid tahteavaldusi :

vastuvõtmist vajavad tahteavaldused - need loetakse tehtuks ehk jõustunuks kui nad on kätte saadud.
vastuvõtmist mittevajavad tahteavaldused – need jõustuvad tegemisel (nt testament )

Tahteavaldus loetakse mitte tehtuks kui äramuutev tahteavaldus jõuab varem või samal ajal algse tahteavaldusega. Kui tahteavaldus on tehtud on ta õiguslikult siduv.
Tehingu tõlgendamine
tehingu tõlgendamise eesmärgiks on tehingu tegijate tegeliku tahte välja selgitamine . Tehingu tõlgendamises tuleb eristada seaduse tõlgendamist (Tsüs §3) – eristada seaduse anda soov.
Tehingu tõlgendamine käib tahteavalduse tõlgendamise kaudu .
Eristada : ¤ kindlale isikule tehtud tahteavaldus( tuleb lähtuda tegija enda tegelikust tahtest).kui tegelik tahe pole selgelt väljendatud ja kui mõistlik isik saab sellest teisiti aru siis võib lähtuda sellest kuidas sellest üldiselt aru saadakse. Tsüs §75 lg1.
¤ tahteavaldus mis ei ole tehtud kindlale isikule
¤ kui on tahteavaldus suunatud avalikkusele– siis tõlgendatakse seda nii nagu mõistlik isik seda tõlgendaks
Tehingu vorm
Tehingu vormi puhul kehtib vormi vabaduse põhimõte mis tuleneb Tsüs §77 lg 1. Tehingu vorm on tehingutegijate otsustada, see on piiratud kohustusliku vormiga , mis on ettenähtud seaduses.
Vormivabadus ei tähenda seda ett tehingu tegijad ise ei oleks huvitatud tegema üht või teist vormi.
VORMID:

Suuline vorm

Kirjalik vorm

Notariaalne vorm
Vormi valiku juures on oluline selle vormi tõendusfunktsioon. Kui ei ole nõutav kirjalik vorm pooled ikkagi teevad tehingu kirjalikus vormis.
I kas seadusest tulenev vormi kohustuslik vorm
II kui seadusest ei tulene vormi nõue siis tuleb otsustada mis on vastava tehingu jaoks sobiv.

suuline vorm – kui pole vormi ette nähtud, võib teha tehingu suulises vormis. Suulise vormi juures tõenduslik funktsioon on kõige nõrgemini tagatud, suuliselt tehakse selliseid tehinguid kus tõenduslikku funktsiooni ei olegi nii väga vaja, tehingu tegemisel tehing ka koheselt täidetakse (poes piima ostmine ). ( kui täitmine ja sõlmimine ei lange kokku siis on oluline et mõlemal poolel oleks võimalik tõendada milles kokku lepiti)

Kirjalik vorm – peab olema kirjalik tehingu dokument, mis peab olema tehingut teinud isikute poolt alla kirjutatud. Teatud juhtudel piisab ka ühest allkirjast(ühepoolne tehing , mõni laenudokument). Kirjalik vorm enam kasutatav vorm, ka neil juhtudel kus ta pole kohustuslik. Kirjaliku vormiga on samastatav ka elektrooniline vorm, kui on kasutatud digitaalset arvutit. Peab olema võimalik digitaalallkirja määrata. See on kirjaliku vormi üks alavorm. Peab võimaldama kirjalikku taasesitamist (tsüst §28) nt e-mail.

Notariaalne vorm – mõiste alla mahub kaks alamõistet,

Notariaalne vorm - tsüs§21 tehingu dokument peab olema kirjalikult vormistatud ja kontrollitakse allkirja õigsust. Kinnitatakse allakirjutaja identiteet .
Tehingu notariaalne tõestamine – siin notar kontrollib ka tehingu sisu vastavust seadusele, tuleb täiendavalt mängu kontrolli funktsioon.

Eelkõige tegemist notariaalse tõestamisega, eelkõige neid, mille kohta on seaduses ette nähtud notariaalne tõestamine. (Alati võib valida “karmema” vormi)
Mis siis saab kui vormi ei järgita ?

Kui ei järgita seadusest tulenevat vormi - on tehing tühine.

ERANDid:
1. tehing ei ole tühine, kui seaduses on sätestatud, et vormi mitte järgimine ei too kaasa tehingu tühisust ( VÕS §144 lg2,3). Tarbija käendusleping peab olema esitatud kirjalikus vormis, kui käendaja on oma kohustuse juba täitnud, siis ei ole vaja enam seda tõendamisfunktsiooni, tagasi nõuda ei saa.
2.Kui ei ole vormi nõuet täidetud, siis ei ole tehing tühine kui seadusest tuleneva vorminõude eemärgist ei tulene teisiti.( ei kehti notariaalselt nõutava vormi puhul) – saavad olla ainult kirjaliku vormi puhul.

Kui on kokkulepitud mingis vormis ja seda ei järgita siis on leping tühine, (kui õiguspoolte kokkuleppest ei tulene teisiti).

Vaata muutmise kohta VÕS §13 lg 2.
Leping ja selle sõlmimine
Erandlik ( tugineb VÕSile) Tsüsis, sest kõik mis lepingute kohta käib ka tehingute kohta.
Lepingu mõiste ja selle sõlmimise viisid
Leping on mitmepoolne tehing. Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku tagajärje tekitamiseks.
Toiminguks ongi kokkulepe.
Lepinguid kasutatakse väga erinevateks valdkondadeks nii era- kui ka avalikus õiguses. ( peamine siiski eraõiguses)
Nt: asjaõiguslikud lepingud, võlaõiguslikud lepingud, pärimisõiguslikud lepingud, perekonnaõiguslikud lepingud.
Enam kasutatav valdkond on ikkagi võlaõigus. – kokkulepe mingi teo tegemiseks või sellest hoidumiseks.

Tsiviilõiguse üldosa

Perek .õ

Pärimis.õ

Asja õ

võla õigus
- võlaõiguse üldosa
- lepingud
- lepingu välised kohustused
Võlaõiguses on lepingud kõige olulisemad.
Lepingu vabadus _(1) sõlmimise, (2) vormi ja (3) sisu vabadus
Ükski vabadus ei ole absoluutne.
Sõlmimise vabadus - Teatud juhtudel on kehtestatud lepingu sõlmimise sund – teatud isikud on kohustatud lepingu sõlmima kui teine pool seda tahab.
Sisu vabadus – Pooled võivad sõlmida lepingu sõltumata sellest, mis on seaduses sätestatud. Aga ka teistmoodi kui seadus ette näeb. Lepingu õigusele on omane dispositiivsuse (VÕS § 5) põhimõte ( kehtib eelkõige võlaõiguses) .
Tehingu kehtetus
Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärjed
Tehingute juures kõige tähtsam on tehingute kehtivus. Vaidluse korral tuleb uurida kas tehing on kehtiv.
Tehingu kehtetus tähendab nende juriidiliste tagajärgede mitte saabumist mis olid tehingu tegemise eesmärgiks. Ei tulene õiguslikke tagajärgi.
Tehing võib olla kehtetud:.
tühine - st on kehtetu algusest peale - lihtsalt tühine
- hõljuvalt tühine
tühistatav tehing – on tehtud mingi sisulise puudusega, mis võimaldab tehingu tühistada . Kui tühistamise võimalust ei kasutata siis tehing võib jääda kehtivaks.
Kehtetu ei pruugi olla tühine, võib olla tühistatud.
Tehingu kehtivuse tingimused:

Isikutega seotud – tuleb kontrollida teovõimet (tagajärg: tühisus või hõljuv tühisus)
kui on tegemist esindajatega

Sisuga seotud – need puudused võivad tuua kaasa tühisuse või tühistatavuse.

Vormiga seotud - kui ei ole järgitud seadusest tulenevat vormi siis tühisus või erandina kehtiv
Tühine tehing
(tühine tehing puuduste tõttu sisust)
Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega
Avalik kord tähendab põhiseaduslikku korda. Riiklik korraldus.
Kokkulepe, et kohtusse ei pöördu, on põhiseadusega vastuolus ja seetõttu tühine. On tühised Tsüs §86 järgi.
Tehingu tühisuse juures peab silmas pidama § 85 – tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust
Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega
Head kombed sõltuvad ühiskonnas olevatest tavadest .
Head kombed – on need mis vastavad ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese sündsustundele.
Tsüs §86 heade kommete vastased tehingud on tühised. Kui on seadusest tuleneva mingi teise seaduse tõttu tühine, siis võib olla ka vastuolu heade kommetega, kuid pole vaja seda täiendavalt kasutada.
Tsüs §86 tuleb siis kui muid seaduse järgi tulevaid tühisusi pole, kuid on vastuolu heaoluga . – seadusandja ei suuda kõiki juhte kirja panna.
(nt liigkasuvõtmine) liigkasuvõtmine iseenesest ei anna tühisuse alust, peab olema mingi raske asjaolu.
Riigikogus seisukoht et liigkasu on tühistav tehing
Heade kommetega vastuolus igasugused kokkulepped kuriteo toimepanekuks, seksuaalmoraali vastased ( sutenööri leping prostituudiga), kokkulepped kurjategija ja ohvri vahel.
Muud tehingu tühisuse alused
Tsüs §89 Näilik tehing näilikkus – näilik(e fiktiivne) tehing on tühine. Võib olla lihtsalt näilik tehing või selline näilik tehing millega püütakse varjata mingit teist tehingut.
Tsüs §88 – käsutuskeeldu rikkuv tehing – kui käsutus on keelatud (müügileping on sõlmitud, kuid müüja suhtes käib täitevmenetlus, mille raames on pandud tema varale käsutuskeeld. – käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine)
Tühise tehingu kinnitamine
Tühisest tehingust reeglina õiguslikke tagajärgi ei tulene. Tehingut ei saa tunnistada tühiseks, vastavate tunnuste ilmnemisel ongi tehing tühine.
Kohus saab tuvastada tühisuse ja saab alusetu rikastumise nõude rahuldada. Esitatakse nõue ja lahendamise käigus selgitatakse kas tehing on tühine või mitte.
Tehingu tühisuse ära langemine - Kui tehingu tegemise ajal oli seadusest tulenev keeld, kuid seadust muudetakse ja seda keeldu enam seaduses ei ole. Tehing Tsüs §84 lg 3 võimaldab tehingu kinnitamist – peavad väljendama oma soovi et soovivad tehingu kehtivust. Siis loetakse tehing kehtivaks tegemise ajast.
Tühistatav tehing
Tühistamise mõiste ja alused
Tehingu tühistamise puhul on tegemist sellise tehinguga, mis on tehtud teatud puudusega. Mis on tehingu tegemise järgi kehtiv tehing, kuid see puudu võimaldab ühel poolel see tehing tühistada.
Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
Kui tühistamine ei ole tehtud teatud tähtaja jooksul, siis jääb tehing kehtima vaatamata selle puudusele.
Tehingus olevad puudused on tühistamise aluseks. Punktid on ammendavalt seaduses tühisuse alusena sätestatud. Tsüs §92 - §97 ) eksimus, pettus, ähvardus ja vägivald, raskete asjaolude ära kasutamine)
Eksimus
Tsüs §92 Eksimus on ebaõige ettekujutlus tegelikest asjaoludest.
Tehinguid on võimalik tühistada siis kui tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul. Oluline eksimus §92 lg2 – kui eksinud isikuga sarnane mõistlik isik tegelikke asjaolusid teades ei oleks tehingut teinud.

peab olema oluline eksius

tuleb kontrollida teist poolt, peab esinema vähemalt üks §92 lg3 sätestatud asjaolu (eksimuse põhjustasid teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või nendest teatamata jätmine, kui on heausu põhimõttega vastuolus)
Pettus
Sarnaneb eksimusele.. petetud isikul on olnud ebaõige ettekujutus asjaoludes. Pettuse puhul tehingu teine pool esitab teadlikult ebaõigeid andmeid, tahtlik eksimusse viimine ja eksimuses hoidmine.
Ähvardus ja vägivald
Tahe on ebaõigesti kujunenud. Ei ole tegelikku tahet tehingut teha. Tahe ei vasta tahteavaldusele. Vägivald peab olema vahetu ja tõsine.
Ähvardus peab olema vahetu ja tõsine ning õigusvastane. Ähvardus on õigusvastane kui see tegu millega ähvardati on õigusvastane.
Raskete asjaolude ärakasutamine
Tsüs §97. Sellel alusel saab tehingu tühistada ainult füüsiline isik. Situatsioon kus tehing on tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Samal ajal teine pool kasutas midagi ära.
Tühistamise kord
Tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Tugineb mõnele tühistamise alusele. Kui teist poolt ei ole, siis toimub tühistamise avaldamine avalikkusele.
Tühistada saab teatud tähtaegade jooksul Tsüs § 99 – reeglina 6 kuud teadasaamisest.
Kui on möödunud 3a tehingust, siis enam tühistada ei saa, ähvarduse või vägivalla puhul 10 a tehingust.
Ei pöörduta kohtusse vaid esitatakse tühistamise avaldus teisele poolele. Kohus peab selgitama kas on nõuetepäraselt tühistatud. Kui tehing on täidetud, siis tuleb kohtust nõuda tagasitäitmist alusetu rikastumise sätete alusel.
Kinnitamine
Tsüs §100 – tühistamisõigust omav isik kinnitab tehingu, siis ei saa seda enam pärast tühistada. Võib olla konkludentne. Täidab tehingu teada saades tühistamise alusest . Teine pool võib tühistamisõigust omava isiku käest küsida kas kinnitab või tühistab § 100 lg 3 kui teine pool ei vasta siis loetakse tühistamisõigus lõppenuks.
Tingimuslikud tehingud
Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid
Mõiste
Tehingu sisuks on alati teatud tingimused. Vaatamata sellele ei nimeta me neid tingimuslikeks. Et tegemist oleks Tingimusliku tehinguga, peab olema õiguslike tagajärgede saabumine või lõppemine sõltuvusse seatud asjaolust mille kohta tehingu tegemisel ei ole teada kas see asjaolu saabub või mitte.
Tingimuslikud tehingud : 1) edasilükkava tingimusega tehingud
2) Äramuutva tingimusega tehingud
Edasilükkava tingimusega tehing
Tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine sõltuvusse seatud asjaolust mille kohta ei ole teada kas ta saabub või mitte.(müüa müüb oma auto ära tingimusel, et saab välismaale tööle.
Äramuutva tingimusega tehing
Tehing on tehtud äramuutva tingimusega kui tehinguga on ära määratud õiguste ja kohustuste lõppemine, sõltuvuses asjaolust mille kohta ei ole teada kas see saabub või ei saabu.
Hõljumisaeg
Hõljumisajal müüja ei tohi asja nii käsutada, et tingimuse saabumisel täitmine oleks võimatu. Käsutus siin on tühine
Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus
Võimatu on tingimus mille kohta on koha algusest peale teada et see ei saabu. Kui sõlmimise ajal on ilmselge et tingimus ei saa saabuda, siis edasilükkava tingimusega tehing on tühine. Kui äramuutva tingimusega tehing, siis loetakse et tehing on tehtud ilma selle tingimuseta.
Esindus
Esinduse mõiste ja liigid
Tavaliselt isikud teevad oma tehinguid ise, kuid on võimalik, et ei saa tehinguid teha, nt piiratud teovõimega isik, juriidilised isikud saavad tehinguid teha ainult oma esindajate kaudu ( füüsiliste isikute kaudu) teatud põhjustel teevad ka füüsilised isikud tehinguid oma esindajate kaudu.
Kui tehing tehakse esindaja kaudu on : esindatav , esindaja, kolmas isik.
Esinduse sisesuhe esindatava ja esindaja vahel.
Esinduse välissuhe esindatava ja kolmanda isiku vahel.
Esinduseks nimetatakse esindaja tegevust esindusõiguse raames suhete vahendamisel kolmanda isiku ja esindatava vahel.
Esindusõigus on esindajale kuuluv õigus, mille raames ta saab käituda esindatava nimel. Esinduse sisesuhe võib põhineda kas seadusel või tehingul.

seadusjärgne esindus (1.piiratud teovõimega isikute puhul eestkostjad) (2.juhatuse liikmel on seadusest tulenev esindamisõigus)

tehinguline esindus (aluseks on tehing, enam levinud tehinguliik on käsundusleping) (tehingus tulenevate ülesannete täitmiseks tuleb anda eraldi esindusõigus)
Esindusõigus. Volitus
Esindusõigus Tsüs § 117 lg 1 – õigustekogum, mille piires esindaja saab tegeleda esindatava nimel.
Esindusõigus jaguneb kaheks :

seadusjärgne esindusõigus

tehingust tulenev esindusõigus ehk volitus
Seadusjärgsest esindusest tuleneb ka seadusjärgsest esindusõigusest. See on seaduses kirjas.

Piiratud teovõimega isikute esindajad – perekonna seaduse järgi,
Juriidiliste isikute esindajad, Tsüs, juriidiliste isikute üksikute liikide kohta käivates seadustes

Volitus on ainult tehinguline volitusõigus. Volitusest ei saa rääkida nende esindajate suhtes, kelle esindusõigus tuleb seadusejärgi.
Kui volitus on antud esindaja poolt dokumendi näol, siis nimetatakse seda volikirjaks.
Igasugune volitus ei pea olema ajalti kirjas volikirjas, volitus võib olla ka kirjas, ei pruugi olla pealkirjastada volikirjana. Parem kui kirjas, sest kolmas isik võib küsida tõendit, mille järgi ta esindab- peab tõendama, et just tema on esindaja ja millised on tema volitused : reeglina volitus väljendatud kirjalikus vormis.
Vastavalt Rsüs §118 lg 3 kui tehingu jaoks on seaduses ettenähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, siis peab ka volitus selle tehingu tegemiseks olema antud samas vormis. Rohkem eeskirju vormi jaoks ette ei nähta.
Volituse 2 erivormi :

Taluvusvolitus Tsüs §118 lg 2 – kus esindatav ei ole volitust andnud, kuid keegi isik, kes tegutseb esindajana on kolmandale isikule loonud sellise mulje, et tal on volitus ja esindatav talub seda. Esindatav peab teadma seda ja ei sekku. Loetakse, et sellel isikul oligi volitus.
Näivusvolitus Tsüs §127 lg 3 esindaja on andnud välja volikirja ja pärast seda on volikirja tühistanud, kuid kolmas isik ei pruugi teada et see volikiri on tühistatud. Vaatamata sellele et volitus on tühistatud, kuid kui volitajal on volikiri käes ja ta teeb sellega tehingu, siis kolmanda isiku kaitseks loetakse see tehing kehtivaks.

Esinduse lõppemine
Seadusjärgse esinduse lõppemine: lõppeb vastava seaduses sätestatu alusel ja korras. (vastava juriidilise isiku kohta käivas seaduses, tsüs, piiratud teovõimega isikute puhul perekonna seaduses
Volitus lõppeb Tsüs § 123 lg 2 sätestatud alustel. Reeglina lõpeb ka volitus siis kui esindatav sureb, kuid §125 lg 3 teatud juhtude käsundusleping võib siiski kesta edasi, isegi kui esindatav on surnud.Siis esindatavad potensiaalsed pärijad.vt VÕS § 632
Sama asi esindaja surmaga – eeldatakse, et esindus lõppeb esindatava surmaga, kuid asjaolud võivad tingida, et ei lõppe.
Esindusõiguseta isiku tegevus
Võib juhtuda, et esindaja ületab oma volituse piire. Kui keegi teeb kellegi teise nimel tehingu, kuid tal puudub volitus.. Tuleb eristada kas on tehtud ühepoolne või mitmepoolne tehing.
Kui on tehtud esindusõiguseta ühepoolne tehing, siis on see tühine. §128 lg 1
Kui on tehtud mitmepoolne tehing, siis on see hõljuvalt tühine, vt Tsüs §129 sarnasust Tsüs §11.
Kui tehingut heaks ei kiida , siis on see tehing tühine.
Teatud juhul võib ka ühepoolset tehingut heaks kiita § 128 lg 2
Juhul kui tehingut heaks ei kiideta, siis tekib esindaja vastutus, Tsüs §130. Reegel on selles, et esindajana esinenud isik peab hüvitama kolmandale isikule viimase poolt tehtud kulutused, mida ta kandis seoses selle tehingu tegemisega. Juhul kui esindaja eeldas seda, et tal esindusõigus on . Kui esindajana esinenu teadis et tal pole esindusõigust, siis peab ta hüvitama ka selle kahju, mille ta tekitas kolmandale isikule seoses sellega, et tehing jäi tegemata.
Esindaja kohustuste rikkumine
Tsüs §131 – esindaja on teinud esindatava suhtes ebasoodsa tehingu, kuid tal oli olemas esindusõigus. Kui esindatav ei ole rahul tehinguga, siis alati tuleb kontrollida kas ei ole esindusõigus rikutud ( kui on siis on tehing hõljuvalt tühine) , juhul kui oli volikirjas ei olnud ebasoodsast juhisest juttu , kuid kui antakse suuline juhis, siis käsundi täitja peab tegema tehinguid juhiste järgi käsundi andjale võimalikult soodsas suunas.
§131 võimaldab teatud juhtudel selliseid tehinguid tühistada, kui 1) esindaja on rikkunud sisekorrast tulenevaid kohustusi või 2) kolmas isik teadis või pidi teadma, et esindatavat kahjustataks – siis saab tehingut tühistada. Tühistamine toimub üldises korras avalduse esitamisega teisele poolele, Tühistada ei saa kui oli andnud nõusoleku antud tehingu tegemiseks.
Tühistamine saab toimuda teatud tähtaja jooksul : (alus §131)

kui esindatav sai teada esindaja käest, siis peab mõistliku aja jooksul tühistama.

Kui esindatav sai teada mujalt, siis 6 kuu jooksul arvates sellest millal teada sai.

Tühistamisõigus lõppeb, kui tehingust on möödas kolm aastat
Tühistamine §98 – avaldus teisele poolele.
Tühistamisel võib olla raskus selle tõendamisel kas oli teisele poolele kahjulik, või kas kolmas pool ise teadis. Juhul kui kolmandaks isikuks on esindaja ise või kolmanda isiku esindaja on sama esindaja siis eeldatakse, et on tehing tehtud esindatavat kahjustades. Ei ole keelatud, et esindaja teeb tehingu iseendaga .
Tähtaeg ja tähtpäev
Tähtaja ja tähtpäeva mõiste ning tähendus tsiviilõiguses
Tähtaeg on mingi ajavahemik . (tänasest nt ülehomseni)
Tähtpäev on mingi ajahetk. (nt vaja 14.05 töö esitada)
Mõlemad on küll olulised, kuid määravama tähendusega on tähtpäev. Tähtaega kasutatakse eelkõige tähtpäeva määramiseks. Täitmise tähtpäev võib olla kindlaks määratud tähtajaga, kuupäevalise tähtpäevaga või kindlalt saabuva sündmusega (nt suve algus).
Tähtaja kulgemise algus ja lõpp
TsÜS§135 lg 1 – tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse algust, kui lepingust ei tulene teisiti
Oluline: millal on tähtaja viimane päev.
TsÜS §136 lg 8 – kui tähtaja viimane päev saabub puhkepäevale, siis lükkub tähtaeg esimesele tööpäevale.
Suuresti taandub sellele millal on algus ja millal on tähtaja lõpp. (eriti oluline hagiaegumise tähtajal, või õigustlõpetavad tähtajad.)
Hagi aegumine
Hagi aegumise mõiste
Hagi aegumise tähtajaks on mingi ajavahemik, mille kestel riik tagab hageja nõude kaitse. Aeg, mille kestel on võimalik pöörduda kohtusse ja on garanteeritud kohtulik kaitse ( kohus vaatab selle hagi läbi!) . Juhul kui Hagiaegumise tähtaeg on möödunud, siis see ei lõpeta nõuet, küll võib teine pool tugineda aegumisele ning sel põhjusel jäetakse hagi rahuldamata.
Kohus iseseisvalt ei saa tugineda hagi aegumisele, ainult siis kui kostja on nõudnud.
See nõe millele hagi esitatakse, riik ei taga enam kaitset.
Tsüs §152 – omandiõigusnõue ei aegu
Pandirealiseerimisnõue ei aegi
Reeglina kõikide nõuete osas on kehtestatud hagi aegumise tähtajad
Tsüs §145 lg 1 tuleb kohaldada koos §138 lg 1 tuleb järgida heausu põhimõtet.

Võib aegumistähtaega lühendada. Kui kokkulepped tahtlikud, siis lähtutakse seadusest tulenevatest tähtaegadest
Võib pikendada, enamus tähtaegu alla 10 a ; kui hagiaegumistähtaeg on alla 1 a siis ei saa pikendada üle 10 aasta (enamus 3a)
Ei saa kokkuleppida, et hagi aegumise kohaldamist ei saa nõuda. Kui kokkulepitud on siis see tühine

Hagi aegumise tähtaegasid tuleb eristada õigustlõpetavatest tähtaegadest. Lepingust taganemise või ülesütlemise tähtaeg. Kui on tegemist õigustlõpetava tähtajaga, siis kohus peab omaalgatuslikult otsima , ega pole õigustlõpetav tähtaeg.
Tuleb vaadata kas õigustlõpetav tähtaeg või hagilõpetav tähtaeg.
Hagi aegumise tähtajad

Üldised tähtajad

(tsüs 10 ptk 2,3 jagu): tehingutest tulenevate nõuete aegumine ( 3 aastat), kui tehingust tulenev nõue, siis aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, sissenõutavaks muutub nõue mil õigustatud isikul on õigus nõuda kohustatud isikult kohusetäitmist. Hagiaegumise tähtaeg tavaliselt seondub mingi kohustuse täitmise tähtajaga. Hagi võib esitada järgmisel päeval tähtajast. Erandid §146 tahtlik siis 10 a, ehituse puhul 5a, §147 lg 3 kui rahamaksmise nõue, siis hakkab selle aasta lõpus mil hagi muutus sissenõutavaks.
Seadusest tuleneva nõude aegumine 10 a sissenõutavaks muutumisest, kui ei ole seadus sätestanud teisiti.
Kahjuhüvitamise nõuded on 3 aastat alates ajast mil kannatanu sai teada kahju tekitamisest.
§150 lg 2 - !!! – hagi aegumine + 3 aastat alusetu rikastumise sätete alusel.
Alusetu rikastumise puhul on 3 aastat ajast mil kannatanu sai kahju tekitamisest teada. Kui kahjutekitamisest peab teada saama hiljemalt 0 a jooksul.
suures osas hagiesitamisnõuded ongi kas kahjuhüvitamisnõuded või alusetu rikastumise nõuded.
Tuleb eelistada aegumistähtajaks tehingust tulenevat nõuet.
Üldist hagiaegumistähtaega pole.

Eritähtajad0ptk jagu 4).

Mingitel põhjustel tahetakse anda pikem tähtaeg. § 153 ( 10 a asemel 30 aastat)
§155 omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ning pärimisõigusest tuleneva nõude aegumine.
Kui midagi eri pole, siis kasutusel üldreeglid
Hagi aegumise kulgemise katkemine
st hagiaegumise tähtaja kulgemine katkeb ja algab otsast peale.
Katkestamist tingivad asjaolud:

Tsüs §158 lg 1 aegumine katkeb nõude tunnustamisega.
Täite dokumendi esitamine

Hagi aegumise kulgemise peatumine
Hagi aegumise kulgemine peatub teatud ajaks ja pärast kulgeb samast ajast edasi. Peatumine on samutihagejat kaitsev võte.
Hagi peatumise alused (§160-167) : vahekohtumenetluse korral, kohustuse täitmise keeldumine , vääramatu jõud, perekondlikud põhjused või eestkoste ajal, piiratud teovõimega isiku puhul, pärimise korral, läbirääkimiste korral.
Põhireegel _ Kui hagiaegumise peatumist tingiv asjaolu on lõppenud, siis peab alati olema aega hagi esitamiseks vähemalt kaks kuud.
Kahe kuu reegel on oluline kui hagiaegumise kulgemine peatus , jäi hagiaegumiseks vähem kui kaks kuud. Teatud juhtudel 2 kuu asemel on ettenähtud 6 kuud: § 165 lg 2 § 166 lg 2.
§163 – aegumise peatumine vääramatu jõu tõttu – temast mitte sõltuv asjaolu. Tähtajaliseks erisuseks: hagiaegumine iseenesest peatub ainult siis, kui see juhtub viimase 6 kuu jooksul. See on erand kõikidest teistest alustest. Kui vääramatu jõud ilmneb 1a enne aegumist , kulgeb tähtaeg edasi.
ASJAÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTTED
Asjaõigused on:

omand (omandiõigus)
piiratud asjaõigused
- servituudid,
- reaalkoormatised,
- hoonestusõigus,
- ostueesõigus,
- pandiõigus.

Asja mõiste ja liigid
Asi on kehaline ese. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Asjad jagunevad:

kinnisasi ja vallasasi
asendatav ja asendamatu asi
äratarvitatav ja äratarvitamatu asi
jagatav ja jagamatu asi

Asja osad
Asja osad jagunevad:

oluline ja mitteoluline osa
mõtteline ja tegelik osa

Oluline ja mitteoluline osa
Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.
Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asja. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
Mõtteline ja tegelik osa
Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.
Päraldised
Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.

Asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid , kaardid ja plaanid on asja päraldised.
Majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks on sellel asuvad masinad , seadmed , tööriistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal.
Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks on selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused , mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini.

VALDUS
Valduse mõiste ja liigid
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.
Valdus jaguneb:

otsene ja kaudne
seaduslik ja ebaseaduslik
heauskne ja pahauskne
omavoliline ja omavolita
omavaldus ja võõrvaldus

Otsene ja kaudne valdus
Otsene valdaja valdab asja järgmistel alustel (lisaks sellele, kui ta samal ajal ka omanik on):

rendisuhe
üürisuhe
hoiusuhe
pandisuhe
muu selletaoline suhe, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata.

Seaduslik ja ebaseaduslik valdus
Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
Heauskne ja pahauskne valdus
Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.
Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.
Valduse omandamine ja lõppemine
Valduse omandamine
Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle.
Valduse lõppemine
Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta.
Juriidilise isiku valdus
Juriidiline isik saab olla valdajaks vahetult enda organite või valduse teenijate kaudu. Juhatuse tegevus on vahetu juriidilise isiku valduse teostamine.
Valduse teenija
Valduse teenija § 33 lg 3 – sõltuva töö tegija, keda ei loeta valdajaks, sest tal puuduvad kaitsmisväärsed huvid.
Valdaja omaabi
Omaabi on valdaja õigus oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire.
(Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline.)
OMAND
Omandi mõiste ja liigid
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
Omand jaguneb:

ainuomand
ühine omand
- kaasomand
- ühisomand

Ainuomand ja ühine omand
Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on
kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kaasomad
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed. Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast.
Ühisomand
Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
OMANDI KAITSE
Omandi kaitse põhiseaduslikud ja rahvusvahelis-õiguslikud alused
Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.
VALLASASJAÕIGUS
Vallasomand
Vallasasjade puhul loetakse asja omanikuks valdaja (erinevalt kinnistusasjadest, mille puhul lähtutakse kinnistusraamatu kandest).
Üleandmine
Vallasomand tekib asja valduse ülekandmisega võõrandajalt omandajale ning kokkuleppega omandi ülemineku kohta võõrandajalt omandajale.
Heauskne omandamine
Eesti seadusandja on pidanud tähtsaks heausksuse tunnistamist: isik, kes on asja heauskselt omandanud , on asja omanik selle valdusse saamisest ka siis, kui võõrandajal puudus õigus omandi ülekandmiseks.
Ümbertöötamine, segamine ja ühendamine
Ümbertöötamine
Kui töö on rohkem väärt kui materjal, peaks asi kuuluma töötlejale - kui vastupidi, siis materjali omanikule.
Segamine ja ühendamine
Kui mitu vallasasja ühendatakse uueks tervikuks nii, et neid ei saa üksteisest eraldada ilma neid oluliselt kahjustamata või ülemäärase vaeva või kuludeta:

läheb asi seniste omanike kaasomandisse juhul, kui segatud asjadel on võrdne tähtsus (nt veinisordid )
läheb pea- ja kõrvalasja segamisel uus asi peaasja omaniku ainuomandisse

Kui segamisel ei muutu asjad uue asja oluliseks osaks, siis ei muutu ka senised omandisuhted: mitteolulised osad võivad olla eri isikute omandis.
Kui vallasasi ühendatakse teisele isikule kuuluva maatükiga:

läheb see maatüki omaniku omandisse, kui muutub kinnisasja oluliseks osaks
jääb senise omaniku omandisse, kui ei muutu oluliseks osaks

Igamine
Igamisega saab asja omandada, kui:

asja on vaidlustamatult ja katkemata vallatud seaduses ettenähtud aja jooksul ja
oldud kogu aja heauskne

Igamine toimub siis, kui:

omandaja omandas asja omanikult, kuid omandi ülekandmist pole toimunud (nt piiratud teovõime või asjaõiguskokkuleppe puudumine)
pärija pärib heauskselt asja, mis pärandajale ei kuulunudki (nt päritud raamatute seas on üks võõras)
omandamine põhineb mitte omandi ülekandmisel, vaid ühepoolsel valdussevõtmisel (nt võõra vihmavarju eksikombel võtmine)

Vallasomand tekib igamisega 5 aasta jooksul.
Muud vallasomandi tekkeviisid
Vallasomandi tekkimise alused § 92:

Asjaõiguslikud
Pärimine
Abielust tulenevad – abielu sõlmimisega, abieluvara režiimi muutmisega
Juriidiliste isikute ühinemine
Sundenampakkumine – avaliku võimu tegevusest (põhjuseks senise omaniku võlad)
Sundvõõrandamine – avaliku võimu akt (avaliku huvi tõttu)
Haldusaktiga tagastamine – eeskätt omandireformi käigus

VALLASPANT
Praktikas kasutatakse vallaspanti väikelaenude tagamiseks. Käsipandi puhul antakse asi üle pandipidajale, teiste puhul jääb pant omaniku valdusesse ja pant registreeritakse vastavas registris.
Käsipant
Lisaks asja üleandmisele pandipidajale võib kokku leppida ka selles, et asi antakse kolmanda isiku valdusse ja pandipidaja omandab asja suhtes kaudse valduse. Ühele vallasasjale ei tohi seada mitu käsipanti. Käsipandi teke on välistatud siis, kui asi jääb pandipidaja ja omaniku kaasvaldusse.
Kui asja väärtus ületab 500 krooni, tuleb pandi seadmises kokku leppida kirjalikult.
Käsipandi eseme müük – kannatanuks jääb pandieseme omanik.

Õigus tekib, kui tagatud nõue ei ole täidetud
Pantijale tuleb müügist ette teatada 1 kuu
Müügi viisid:
avalik enampakkumine – reeglina. Eesmärgiks tagada reaalse turuhinna selgumine ja informatsioon kõigi asja ostust huvitatud isikuteni.
vabakäeline müük – ei ole selget müügireglementi, aga see toimub pandipidajaga kokkulepitud viisil ja tema kontrolli all.

Ehitise kui vallasasja pant
Ehitise kui vallasasja pant on registerpandi ja käsipandi vahepealne õigus, registerpandile sarnaneb ta selles mõttes, et pandikanne tuleb teha riiklikku ehitiste registrisse, samas pandi tekkemomendiks ei ole kande tegemine, vaid ikkagi notariaalselt tõestatud pandilepingu sõlmimine.
Konkreetne nõue on see, et notariaalne pandileping tuleb registreerida ka ehitisregistris, kuid iseenesest ei ole registreerimata pandiõigus kehtetu. Aga kui võõrandatakse see asi kui vallasasi, siis registreerimata pandiõigus selle omandi üleminekul lõppeb, v.a. kui ostja teadis või pidi teadma pandiõigusest. Kui omandi muudatust ei ole toimunud, ei ole probleemi.
KINNISASJAÕIGUS
Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine
Nii kinnisomandi üleandmise kohustus- kui ka käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega.
Kinnisomandi tekkimine seaduse alusel:

universaalõigusjärglus
hõivamine (§ 126 lg 3)
igamine
kinnistusraamatuline igamine (§ 123)
kinnistusraamatuväline igamine (§ 124)
riiklik akt

Kinnisomandi ulatus
Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. See ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub kinnisasja omanikule, mitme kinnisasjaga piirnemise puhul kuulub igale kaldaomanikule teatud osa. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele.
Naabrusõigused
Eraõiguslik kinnisomandi kitsenduste liik ja ta kaitseb vastastikku või ühes suunas lähestikku paiknevate kinnisasjade igakordsete omanike huve. See naabrus ei tähenda vahetut külgnevust ilmtingimata, eeldab niisugust lähedust, et vahetu mõju on seostavad.
Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma , soojuse, müra, põrutuste ja muu seesuguse teiselt kinnisasjalt tuleva mõjutuse levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.
Muud kinnisomandi kitsendused
Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga.
KORTERIOMAND
Korteriomandi ese
Korteriomandi erinevus kinnisomandist
Kaasomandi teatav modifikatsioon. See koosneb kolmest eraldi elemendist.

Kõigepealt korteriomandisse kuulub teatav reaalosa , mida võime pidada mingiks korteriks (võib olla büroopind, tootmispind ka lisaks elamule).
Teiseks kuulub korteriomandi juurde mõtteline osa ehitise nendest osadest, mis ei kuulu ühegi reaalosa juurde. Nende olemasolu on vajalik kõikidele korteriomanikele (nt katus, sisemised kandvad konstruktsioonid , välisseinad).
Kolmandaks elemendiks kuulub korteriomandi juurde mõtteline osa maatükist.

Üks reaalosa ja kaks mõttelist osa.
PIIRATUD KINNISASJAÕIGUSED
Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus
Hoonestusõigus loetakse kinnistuks ja selle kohta avatakse kinnistusraamatus eraldi registriosa . See annab isikule, kelle kasuks see on seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.
Hoonestusõigust saab seada kuni 99 aastaks; tähtaja möödumisel võib seda pikendada, kuid mitte enam kui 99 aastaks.
Kui see lõppeb, on hoonestusõiguslikul isikul õigus:

nõuda hoone eest hüvitist või
ehitis ära vedada

Ehitis, mis ei ole tähtaja lõpuks ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omaandisse.
Ostueesõigus
Ostueesõigus annab õigustatud isikule võimaluse õiguse eseme omandamiseks ostu teel siis, kui omanik selle kellelegi müüb. Ostueesõigust saab kasutada ainult esimesel müügijuhul pärast ostueesõiguse seadmist.
Seadusjärgsed ostueesõigused on:

riigi ostueesõigus ranna ja kalda ehituskeeluvööndi piires asuva või sellesse ulatuva kinnisasja,
kaitseala piires oleva,
kinnismälestisega kinnisasja võõrandamisel (viimase puhul läheb õigus KOVile, kui riik pole ostueesõigust kasutanud).

KINNISPANT
Eesti õiguses on olemas ainult üks kinnispandi liik: hüpoteek. Selle liigid:

tavaline ja kohtulik
võõrhüpoteek ja omanikuhüpoteek
tavaline ja ühishüpoteek ( koormatud kinnistute arvu alusel)

Hüpoteegi sisu
Isik, kelle kasuks kinnispant on seatud, võib oma rahalise nõude, mida võlgnik ei täida, koormatud kinnisasjast sundtäitmise teel sisse nõuda. Hüpoteek ei pea olema tingimata seatud just võlgniku kinnisasjale.
Hüpoteegi ulatus
Hüpoteek ulatub mitte ainult kinnisasjale kui peaasjale, vaid ka selle osadele, päraldistele ja viljadele. Ka ulatub see rendi- ja üürinõudele, mis on tekkinud pärast arestimist ja enne müümist (või aasta jooksul enne müümist, kui need on sisse nõudmata).
Küll aga ei ulatu hüpoteek

päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis
neile päraldistele, osadele ja viljadele, mis on kinnisasjast enne selle arestimist korrapärase majandamise tulemusena võõrandatud või alatiseks eemaldatud
kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjadele, mis ei ole asja olulised osad, kuuludes kellelegi teisele mingi piiratud asjaõiguse alusel

Hüpoteeginõude rahuldamine ja sundtäitmine
Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldata, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist: sundenampakkumist või sundvaslitsemist.
Kinnisasja sundmüügist saadud rahast kaetakse esimeses järjekorras sundtäitmise kulud, seejärel hüpoteegipidajate nõuded (võimalik ka et reaalkoormatised)
Sundenampakkumine

Kinnisasja arestimine
Keelumärke tegemine kinnistusraamatusse
Kinnisasja valitsemise korraldamine – võlgniku teha jäävad valitsemise toimingud ; üldiselt teda kinnisasja valdusest ilma ei jäeta.
Arestitud kinnisasja müük enampakkumisel – kinnisasi loetakse müüduks kõrgeima pakkumise teinud isikule enampakkumisel; kinnisomand läheb üle enampakkumise akti alusel; nõue rahuldatakse enampakkumise tulemist.

Sundvalitsemine

Kinnisasi jääb võlgniku valdusse, kohus määrab järelevaataja
Kohus võib määrata kinnisasjale valitseja, kes on õigustatud tegema kinnisasjaga korrapärase majandamise toiminguid . Nõue rahuldatakse kinnisasjast saadavatest viljadest. Arestitud kinnisasja üürirahadest võib näiteks nõude tasuda.
Nõuded rahuldatakse sundvalitsemisega saadavast viljast

Osahüpoteek
Hüpoteeki võib pärast seadmist jagada mitmeks hüpoteegiks, tekivad nn osahüpoteegid. Koormatud kinnisasja omaniku nõusolekut hüpoteegi jagamiseks vaja ei ole. Hüpoteegi jagamist võib hüpoteegipidaja kasutada eelkõige siis, kui ta soovib iga üksiku nõude tagada konkreetse hüpoteegiga.
Ühishüpoteek
Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.
Ühishüpoteegiga kaasneb solidaarvastutus .
Kohtulik hüpoteek
Selle hüpoteegi võib seada kohus, et tagada sellega hagi (kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue). Kohtulik hüpoteek seatakse enne kohtuotsuse tegemist. Kohtulikku hüpoteeki ei saa sisse kanda juhul, kui kinnistustaamatus on keelumärge.
PEREKONNAÕIGUS
Mis on perekond ?
Perekonnaseadusest mingisugust legaaldefinitsiooni ei tulene.
§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
Abikaasad on võrdõiguslikud.
Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
Perekond rohkem sotsioloogiline.
Perekond on vanemate (enamasti abikaasade ) ja nendega koos elavate laste, laiemalt mõistes aga ka laiem vere- või mõimusugulusel põhinev kooseluvorm , mis täidab teatud sotsiaalseid funktsioone.
Ühiskond ootab sellelt grupilt midagi, tal on olemas mingid ühiskondlikud ülesanded.
Perekonna tunnused:

Universaalne ühiskondlik korraldus, perekond on alati ühiskonnas olemas.

Reeglina väikesearvuline inimeste grupp. ( tuumikperekond ainult abikaasad ja lapsed, laiem perekond juba sugulased ka.)

Aluseks on abielu, sugulus , lapsendamine , mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooselu.

Ühisedpõhihuvid

Ühine majapidamine.

Täidab teatud sotsiaalseid funktsioone (ühiskonna ja indiviidi huvides)
Perekonna tüübid

väike- e. tuumik - e. nukleaarperekond
suur- e. laiendatud perekond

Väike- e tuumik- e nukleaarperekond - sugukonna või hõimu suhtes autonoomne kooseluvorm, mis koosneb mehest naisest ja nende lastest ning moodustab omaette leibkonna:

täielik nukleaarne perekond- kõik olulised liikmed on olemas- naine, mees, lapsedtüüpiline mudel
mittetäielik nukleaarne perekond- keegi on puudu, nt üksikvanemaga perekond, võivad ka lapsed puudu olla jne.
binukleaarne perekond- 2 tuumikperekonda, mis on purunenud , nende riismed saavad kokku, lapsed on nt erinevates perekondadest jne, “lapiteki perekond”tänapäeva tegelikkus

Suur- e laiendatud perekond - laiem sotsiaalne kooseluvorm, kus perekonna moodustab suurem vere- või võimusugulusgrupp:

liitperekond- ei pruugi hõlmata ainult ühte veresugulusliini, baseerub sugulusel, suguluse tõttu on see perekond laiem kui tuumikperekond.
polügaamne perekond- mitme naise või mehe pidamine. Mees peab neid naisi ka ülal pidama ja tagama nende heaolu.
nn. Majapidamisperekond- põhineb kas abielude paljususel või sugulaste paljususel. Perekonda kuuluvad isikud, kes ei ole omavahel seotud abielu või sugulase kaudu, vaid majapidamise kaudu.

2. Perekonnaõigus
Mis on perekonnaõigus?
Perekonnaõiguse mõiste

perekonnaõigus objektiivses mõttes –

perekondlikke suhteid reguleeriv riigi poolt tagatud õigusnormide kogum:

materiaalõigus
- haldusmenetlusõigus
- kohtumenetlusõigus

perekonnaõigus subjektiivses mõttes –

isikule objektiivsest perekonnaõigusest tulenev õigustus
Kas perekonnaõigust on vaja?
Perekonnaõiguse funktsioonid

korrafunktsioon – tekib kindlus ja turvatunne.
õigusliku tagajärje funktsioon – et teatud situatsioonis oleks inimses teol tagajärg, Kui inimene julgeb lapse saada, siis tal tulenevad ka teatud kohustused lapse ees.
Kaitsefunktsioon
Eeskujufunktsioon (üks kõige nõrgem funkt) seadus annab eeskuju kuidas inimesed peaksid käituma.

Perekonnaõiguse koht Eesti õiguskorras
TsÜS
AÕ VÕS PerekÕ PärS
ühisvara Nt lepingud perekonnaõigus ise
KAA kuidas sugulus, kes abikaasad.. jne.
Kas perekonnaõiguses kehtivad tsiviilõiguse üldpõhimõtted?

kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud (isiklikud suhted, varalised suhted)
eraautonoomia põhimõte ( inimene võib ise kujundada oma suhteid, nt ei abiellu, ei taha ühisvara. Teatud küsimustes ei saa seda realiseerida)
seaduse dispositiivsuse põhimõte – st seaduses sätestatust võib kõrvale kalduda. Varalistes suhetes saab kergesti kõrvale kalduda, ent lapse ja vanema suhetest on raskem kõrvale kalduda. Pigem on rohkem imperatiivseid norme.
hea usu põhimõte – kõikide perekonnaliikmete suhtes
mõistlikkuse põhimõte – keeruline, aga vahel tuleks seda tunnistada

Imperatiivseid norme on rohkem kui tavapärastes tsiviilseadustes.
Perekonnaõiguse põhimõtted

abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte – ükski abikaasa juriidilises mõttes ei oma rohkem õigusi ega ka kohustusi.
vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte – kummalgi vanemal on ühepealju õigusi ja kohustusi lapse suhtes. Uus seadus sellest lähtub, kuid selle järgi on võimalik seda vanemate kohustuste koormust muuta sõltuvalt kas vanemad elavad koos või mitte.
laste võrdõiguslikkuse põhimõte - ei teha vahet kas vanemad elavad koos, kas abieluväline laps, kas teise vanema laps.
lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte – kui otsustatakse lapse üle, siis tuleb lähtuda lapse huvist.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsioon (I)
Artikkel 8
Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks
Tsiviilabielu klassikaline mõiste
Abielu - mehe ja naise emotsionaalsel partnerlusel põhinev riigi poolt tunnustatud võrdõiguslik kooseluvorm, millega kaasnevad abikaasadele teatud õigused ja kohustused.
Klassikalise abieluõiguse põhimõtted

monogaamia põhimõte
heteroseksuaalsuse põhimõte
konsensuaalsuse põhimõte
eluaegsuse põhimõte

Isikud kes abielu sõlmivad ei või olla lähedases suguluses.
Kõrvalekalded klassikalisest abielust

Mehe ja naise faktiline kooselu/suhe
Kahe samasoolise isiku kooselu/suhe
Kahe isiku kooselu/suhe, kus üks või mõlemad isikud on teinud läbi soovahetusoperatsiooni
Rohkem kui kahe isiku kooselu/suhe
…

Kaasaegse abieluõiguse võimalik reguleerimisese

Klassikaline abielu
Mitteabieluline kooselu
Samasooliste isikute partnerlus
Transseksuaalsete isikute abielu/kooselu/partnerlus
…

Abielu sõlmimine

Fakultatiivne tsiviilabielu sõlmimise süsteem
- abielu sõlmib reeglina kirik (kiriklik abielu)
- kiriklikul abielul on tsiviilõiguslikud tagajärjed
- tsiviilabielu ei pea eraldi sõlmima
- võimalus sõlmida ka ainult tsiviilabielu

Kohustuslik tsiviilabielu sõlmimise süsteem
- abielu sõlmib riigi vastav asutus (tsiviilabielu)
- üksnes tsiviilabielul on õiguslikud tagajärjed
- kiriklik abielu sõlmimine võib toimuda:
  - pärast tsiviilkorras abielu sõlmimist
  - vaimulikul on pädevus sõlmida tsiviilabielu

Abiellumislubadus

Kihlus - abielu eelstaadium:
- mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida teineteisega tulevikus abielu
- abiellumislubadusega rajatud õigussuhe mehe ja naise vahel
Kihluse regulatsioon Euroopa mastaabis:
- kihlus kui õigusinstituut
- kihlus iseseisva õigusinstituudina tundmatu, kuid toob enesega kaasa teatud õiguslikud tagajärjed
- kihlus on tundmatu ega tekita õigussuhteid
Kihlus Eesti perekonnaõiguses
Kihlus uues PKS-s’

Abielu sõlmimise eeldused

heteroseksuaalsus (PKS § 1 lg 1)
konsensuaalsus (PKS § 2 lg 1)
abieluvõime:
- teovõimeline (PKS § 3 lg 1)
- piiratud teovõimega 15-18 a isik (PKS § 3 lg 2)
- piiratud teovõimega täisealine isik (PKS § 4 p 3)
monogaamia (PKS § 4 p 1)
eksogaamia (PKS § 4 p 2)
(vastavus usutunnistuse nõuetele (PKS §4¹))

Abielu sõlmimise eeldused uues PKS-s
Erinev regulatsioon abieluvõime osas:

piiratud teovõimega alaealise isiku teovõime laiendamine abielu sõlmimiseks (PKS § 1 lg 3):
piiratud teovõimega täisealisele isikule loa andmine, kui ta saab aru abielu õiguslikest tagajärgedest (PKS § 1 lg 4)

Abielu sõlmimine kui haldusmenetlus

Avalduse esitamine:
- kirjalik abiellumisavaldus, milles pooled kinnitavad oma allkirjaga (PKS § 117 lg 1, 2):
  - ühist soovi abielluda
  - abielu sõlmimist takistavate asjaolude puudumist
  - teadlikkust teineteise tervislikust seisundist
- varasema abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendav dokument (PKS § 117 lg 3)
- vanema või eestkostja kirjalik nõusolek või kohtu vastav luba (PKS § 3 lg 2 ja 4)
Abielu sõlmimine (PKS § 1 lg 3-4) :
- 1-3 kuu möödudes
- mõjuval põhjusel tähtaja lühendamine/pikendamine (6 k)
- koostatakse abieluakt (PKS § 1 lg 2)

Abielu sõlmimine uues PKS-s

Abielu sõlmimise ettevalmistamine:
- abiellumisavaldus, sh varasuhte valik (PTS § 37)
- dokumendid
- tähtaeg
Abielu sõlmimine:
- mõlema abielluja tingimusetu “jah” (PKS § 7)
- abielu kinnitamine (PKS § 7, PTS § 42 lg 1)
- abielukanne (PTS § 42 lg 2)
- abielutõend (PTS § 43)

Abielu kehtetus
Abielu kehtetuse ja abielu lõppemise tagajärjed on erinevad, sellepärast tuleb hoolikalt suhtuda kuidas abielu lõpetatakse. Eestis väga tihti abielu kehtetuks ei tunnistata. Eestis on täna lahutamine nii kerge, et on palju lihtsam lahutada. Tänase päevani katoliku kirik abielu lahutamist ei tunnista.
Abielu kehtetus (PKS § 33 lg 1):
PKS § 3 ja § 4 rikkumine:

alaealise abielu on sõlmitud ilma vastava nõusoleku või kohtuotsuseta (kui ühe vanema nõusolek on puudu, siis ei vasta nõuetele)
esinevad abielu sõlmimise takistused
- kehtiv abielu
- sugulus
- piiratud teovõime (ei või ka eestkostja nõusolekul abielluda)

näilik abielu – nagu näilik tehing § TsÜS § 89; nt ühel isikul on vaja mingi teise riigi elamisluba.(mingi muu eesmärgi saavutamiseks, on olemas alus abielu kehtetuks tunnistamsieks)
abielu sõlmimine pettuse või sunni mõjul – Pettus TsÜS §94 . üks abikaasa on pidanud teise abikaasa tahatlikult eksimusse viima või teda teadmatuses hoidma. Sund(ähvardus, vägivald) §TsÜS §96 – ähvardus peab olema vahetu ja tõsine. Kui isikul on selles olukorras veel võimalik ka midagi muud otsustada, siis ei sa öelda, et tegemist on sunni mõjul koostatud abieluga.
Teatud juhtudel võib abielu osutuda ka tühiseks. Selles seaduses juttu ei ole.
Tühisuse alused (enamasti seadusega vastuolu):

heteroseksuaalseuse põhimõte (PkS§1) (tuleba vaadata isikutunnistust ja isikukoodi)

abielusõlmimisel ei ole osalenud pädev ametnik (PkS § 1 lg 2) (kirikiõpetaja näiteks ei ole pädev, et inimesi paari panna, peab olema ka registreeritud ilmalikult)

puudub abielu sõlminud isiku tahteavaldus (PkS § 2 lg 1) keegi teine annab allkirja, kui dokumenti on võltsitud, see võiks olla tühine sel alusel.
Tehingu kehtetuse alused

tehingu tühisuse alused:
- vastuolu heade kommete või avaliku korraga
- vastuolu seadusega
- käsutuskeelu rikkumine
- näilikkus
tehingu tühistamise alused:
- eksimus
- pettus
- ähvardus ja vägivald
- raskete asjaolude ärakasutamine
- …

Abielu kehtetuse nõue

Abielu tühisuse tuvastamine (TsÜS § 84)

Kui abielu oli tühine, siis see õigusi kohustusi kaasa ei too ja seega mingeid kohustusi kellelgi ei teki.

Abielu kehtetuks tunnistamine:
- nõude esitamiseks õigustatud isikud (PKS § 34):
  - abiellumisega rikkumine - alaealine abikaasa, tema vanem või eestkostja
  - abielu sõlmimise takistus – abikaasa ja muu isik, kelle õigusi on rikutud ( TsMS § 3 lg 1)
  - näilik abielu – abikaasa, see kelle tahtet mõjutati, see saab nõuda abielu tühistamist.
  - pettus, sund – abikaasa, kelle suhtes kohaldati pettust või sundi
- nõude aegumistähtaeg:
  - Reeglina: 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 155 lg 1)
  - Erandina: pettus, sund - 1 aasta abielu sõlmimisest

Abielu kehtetuse õiguslikud tagajärjed

Abielu tühisus (PKSE § 10) Tühisuse ja kehtetusealused on selgelt erinevad, neil tuleb vahet teha. Kui abielu on tühine, siis ta on tühine alusest peale. Siin need kolm alust.
Abielu kehtetuks tunnistamine (PKSE § 9): lisaks
- abielu sõlmimise vorminõuete rikkumine (nt ei ole siiklikult pädeva ametniku juuresolekul toimingut teostanud)
- otsusevõimetus (vaimutegevuse ajutine häire) ( perekonnaseisuametnik ei tohi abielu sõlmida kui isik on raskes joobes või laksu all)
- pettuse, ähvarduse, vägivalla ja näiliku abielu määratlused – täpsemalt on uues seaduses mõista.
- kehtetuks tunnistamisest keeldumise alused
- nõue ei aegu, v.a tahtepuuduste korral 1 aasta alates tahtepuuduse äralangemisest
- varale kohaldatakse seltsingu sätteid – kohalduvad üldised tsiviilõiguse tagajärjed.
- abielu ei saa pärast abielu lõppemist kehtetuks tunnistada, v.a monogaamia põhimõtte rikkumine

Abielu õiguslikud tagajärjed
Abieluga kaasnevad teatavad õigused ja kohustused. See on kohati justkui kestvusvõlasuhe, samas annab see ka mingi staatuse.
Üürisuhted – on õigus ilma üürileandjale teatamata kolida sisse oma abikaasa ja lastega.
Karistusõiguses – teatud kuritegudes võib abikaasat karistada karmimalt, või siis tunnistaja vaikimisõigus.
Maksuõigus – ühine maksudelklaratsioon

abikaasade isiklikud õigused ja kohustused
- isiklike õiguste kitsendamise keeld
- ( perekonnanime valiku õigus ( nimeseadus § 10)) Tundub rohkem olevat avalik õiguslik tagajärg.

Neid praegu perekonnaseaduses eriti ei ole. Põhiõigused juba PS-is.

abikaasade varalised õigused ja kohustused
- abikaasa ülalpidamiskohustus
- abieluvararežiim:
  - seadusjärgne
  - lepinguline – kui abikaasad ise lepivad kokku, missugused õigused ja kohustused neil on.

Abikaasa ülalpidamiskohustus

Ülalpidamiskohustus on abikaasal, kelle varaline seisund seda võimaldab ja üksnes juhul, kui teine abikaasa on:
- töövõimetu ja vajab abi või (peavad olema mingist tervislikust seisundist tulenevad tingimused, miks inimene on töövõimetu. Arstlik ekspertiis, tehakse kindlaks protsendiga (nt on 25%töövõimetu). Ei pea olema 100% töövõimetu, võib olla ka 20% töövõimetu ja võib juba tekkida ülalpidamiskohustus.
- rase või
- hooldab kuni 3-aastast last (siin ühel abikaasal justkui suurem kohustus)

Eestis ülalpidamiskohustus on küllaltki minimaalne, ainult siis kui mingi reaalne vajadus ülalpidamiseks.
Abielu perekonnaõiguslikud tagajärjed uues PKS-s

abikaasade isiklikud õigused ja kohustused:
- abieluline kooselu (PKS § 15) – ei ole õigust nõuda teist enda külge aheldada, väga mõtet nagu ei olegi...
abikaasade varalised õigused ja kohustused
- perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16): töö ja samas kodune töö ja majapidamsie korrashoidmine on ka peresse panustamine ja võrdne töötamisega.
  - kooselus: töö ja rahalised panused
  - lahuselu korral: elatis
abikaasade solidaarkohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18) – mõlemad abikaasad vastutavad kohustuste eest.
abieluvarasuhe (PKS § 24)

Abieluvaraõigus
Abieluvarasüsteemid

eksklusiivselt üht abieluvararežiimi tunnustav süsteem – abikaasadel õigus kas sõlmida abielu ja saada need tagajärged või siis jätta sõlmimata ja mitte saada tagajärgi, kõigile üks abieluvara reziim .
samaaegselt mitut abieluvararežiimi tunnustav süsteem:
- seadusjärgne abieluvararežiim - kui isikud ei soovi kaasa rääkida oma varalistes õigustes .
- lepinguline abieluvararežiim:
  - lepinguvabadus piiratud teatud tingimustel – baas tingimused on seaduses kirja pandud.
  - lepinguvabadus piiratud numerus claususe põhimõttega – loetletud, missugust reziimi saab valida.

Eestis on nii seadusjärgne kui ka lepinguline abieluvarareziim, väga ulatuslik lepinguvabadus.
Abieluvararežiimid

Puhtakujulised e. absoluutsed abieluvararežiimid:kuna need on äärmuslikud, siis reeglina seadusjärgseks varasuhteks selliseid kordasid ei panda.
- absoluutne varaühisus – abikaasad toimivadki ühiselt. Isegi enne abielu olev vara muutub ühiseks.
- absoluutne varalahusus – iga üks valdab käsutab oma vara eraldi, mingit kokkupuute punkti ei ole. (sobilik, kui abikaasad ei ole omavahel varaliselt seotud)

Vararežiimide segatüübid:
- ühis- ja lahusvara režiim
- soetisvara- e. vara juurdekasvu tasaarvestamise režiim

Seadusjärgne abieluvarasuhe Euroopas

segasüsteemidesse piiratud varalahusus. Ühisosa moment tekib alles siis kui lahutamine. Sai alguse skandinaaviast, aga nüüd ka germaaniõigus (Saksa, Šveits, Austri )

piiratud varaühisus (mitte kogu vara lahus) Idablokiriikieds, aga ka Pr, Itaalia, Hispaania

Angloameerika – Inglismaal abielu abikaasadele mingeid õigusi kohustusi kaasa ei too. Kuid abielu lõppedes tekib seal abikaasade vahel mingid varalised nõuded.
Lepinguline abieluvarasuhe Euroopas
Germaani, Romaani toetab lepinguid. Inglismaal seda ei ole, kuid kohtupraktika hakkab juba veidi tunnustama.
Seadusjärgne abieluvararežiim
Ühis- ja lahusvara – oluline ajast, kuna vara omandatud. Vara omandamise liik ja viis.

Ühisvara (PKS § 14)

Lahusvara (PKS § 15, § 141, KPS § 45 lg 9) Enne abielu sõlmimist ja kui isiklikud ja varalist laadi suhted on lõppenud. ( kink , pärand, isiklik tarbeese , tagastatud ja kompenseeritud vara, kohustusliku kogumispensionilepingust tulenevad varalised õigused)

Oluline millal vara on omandatud. Abielu suheteajal omandatud vara on abikaasade ühisvara, kui just ei esine üht loendatud alustest.
st, sõltub vara omandamise ajast, viisist ja vara liigist:
Vara omandamine:

vallasasi reeglina AÕS § 92:
- kokkulepe omandi üleandmiseks
- valduse üleandmine
kinnisasi reeglina AÕS § 64¹:
- võlaõiguslik leping
- asjaõigusleping
- kinnistusraamatu kanne
- korteriomandi puhul eriregulatsioon

Kinnisasja omandamiseks vajalik notariaalne tõestamine ja kinnisasi omandatakse hetkest kui on registrisse kantud.
Ühisvara puhul ei ole oluline, kes rahastas, vaid kuna tekkis omand. Sõltub sellest kuna omand üle antakse.
Omandireformi käigus tagastati maad inimestele. Tagastatud vara on lahusvara. Kui ei tagastatud, kuid anti maa alla erastamisõigus.
Vara valdamine , kasutamine ja käsutamine

lahusvara – lahusvara võib isik ise vabalt käsutada, kasutada, vallata.
ühisvara:
- võrdne õigus vara vallata käsutada ja kasutada.
- kokkuleppel
  - käsutamine abikaasa nõusolekul
    - vallasasjad – selle käsutamise kohta ütleb PKS et abikaasa nõusolekut eeldatakse. Kolmas isik saab eeldada, et see nõusolek on olemas.
    - registreerimisele kuuluvad vallasasjad
    - kinnisasjad – kõik on korras siis kui mõlemad abikaasad on kinnistusraamatusse kanda.

Abikaasade varaline vastutus

personaalne varaline vastutus
- oma varaline kohustus PKS § 20 lg 1
ühine varaline vastutus
- perekonna huvides varaline kohustus PKS § 20 lg 2
- kuritegu PKS § 20 lg 3
- solidaarne vastutus kohustus
- lisaks võivad abikaasad ka solidaarvastutuses eraldi kokku leppida.

Mis on perekonna huvides võetud varaline kohustus? Tuleb lähtuda faktilistest asjaoludest mitte laenu sihtotstarbest. Kui on aga perekonnahuvides võetud laen , siis mõlevad vastutavad.
Ühisvara jagamine

ühisvara jagamise aeg ja vara koosseis:

abielu kestel antud hetke vara

abielu lahutamisel vara abielusuhete
pärast abielu lahutamist lõppemise hetkel

Ühisvara võib jagada ükskõik mis ajal, ainus tingimus, et ühisvara peab olema tekkinud: jagada sisi abielu ajal või peale abielu lõppemist.

ühisvara väärtus: väärtus vara jagamise ajal
abieluvara jagamise viis:
- kokkuleppeline (PkS § 18 lg 3 ja 4) – kokkulepe kinnisasjade puhul peab olema notariaalne. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis saab pöörduda kohtusse.
- kohtulik:
  - abikaasa(de) nõudel (PkS § 18 lg 5)
  - pankrotihalduri või võlausaldaja nõudel (PkS § 18¹; PankrS § 122; TMS § 14 lg 2)
ühisvara jagamine osade võrdsuse põhimõttel (PkS § 19 lg 1)
võrduse põhimõttest kõrvalekaldumise alused (PkS § 19 lg 2):

(nt ühisvara palk, investeeritakse lahusvaraks olevasse korterisse, seda võib arvestada)
Lepinguline abieluvararežiim
Abieluvaralepingu mõiste
Leping, millega abikaasad määravad kindlaks vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus seadusega (PKS § 8)
Selle võivad sõlmida abikaasad. Kolmas isik ei saa tulla ja määrata kindlaks nende vahelised varalised õigused ja kohustused.
Abieluvaralepingu sisu

üksnes abikaasade vastastikused õigused ja kohustused.Kokkuleppeid ei saa sõlmida omavahelisi suhteid teiste perekonnaliikmetega.
üksnes varalised õigused ja kohustused
baseerub seadusjärgsel abieluvararežiimil
erinevalt seadusjärgsest abieluvararežiimist võib kokku leppida siis, kui seadusest ei tulene teisiti
abieluvaralepinguga on keelatud:
- lugeda ühisvaraks vara, mis on kingitud või pärandatud tingimusel, et see on abikaasa lahusvara;
- jätta abikaasa ilma seadusjärgsest ülalpidamisõigusest;
- loobuda abikaasade ühisvara jagamise õigusest, õigusomand peab saama lõpetatud.

Abieluvaralepingu sõlmimine

nii enne abielu sõlmimist kui ka abielu kestel
võib kokkuleppel muuta või sõlmida uue abieluvaralepingu (uus saab ka tagasiulatuvalt kehtida, sõltub kokkuleppest)
notariaalselt tõestatud vormis
ei jõustu enne kui abielu on sõlmitud
kantakse abikaasa nõudel abieluvararegistrisse (see vajalik selleks, et kehtiks ka kolmandate isikute suhtes)

Abieluvararegistri kanne

abikaasa(de) kirjaliku avalduse alusel
kandel on õiguslik tähendus üksnes kolmandate isikute suhtes, et saada teada millised abieluvaralised suhted valitsesid isikute vahel.
ei kehti iseenesest kande õigsuse eelduse põhimõtet:
- kandel on üksnes negatiivne publitsiteet, kui kannet ei ole, siis nagu polegi. Kui aga kolmas isik teab et abiaeluvara leping on sõlmitud, sisi ta registri kande puudumisele tugineda ei saa.
- puudub positiivne publitsiteet (kohaldub üldine usalduse kaitse)

Abieluvaralepingu kehtetus

Tühine:
- TsÜS-s sätestatud tühisuse alustel
- abielu kehtetuks tunnistamisel
Kehtetuks tunnistatav:
- TsÜS-s sätestatud tahtepuuduste korral

Abieluvaralepingu kehtetuse tagajärjed

Abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamisel:
- abielu kestel omandatud varale kohaldub seadusjärgne abieluvararežiim
Abielu kehtetuks tunnistamisel:
- abielu kehtetuse üldised tagajärjed

Abieluvaralepingu lõppemine
Lõpetamine abielu kestel:

Kokkuleppeline:
- soovides abieluvaralepingu lõpetamise tagajärgi
- leppides kokku, et abieluvaralepingut ei ole teatud osas või tervikuna sõlmitud
- On võimalik kokkuleppeliselt lõpetada nii edasi kui tagasiulatuvalt.
Kohtus, kui:
- kohus tuvastas abikaasa teadmata kadumise fakti – st abikaasat ei ole enam, pole tada kus on.
- kohus kuulutas välja ühe abikaasa pankroti – seda ei pea tingimata nõudma, kuid kuisee kahjustab teista abikaasat, siis võib nõuda selle lõpetamist.
- abikaasa kahjustab oluliselt abikaasade vara või võib kahjustada

Lõppemine abielu lõppemisel:

abikaasa surm, surnuks tunnistamine
abielu lahutamine

Abieluvaralepingu lõppemise tagajärjed

abieluvaralepingust tulenevad õigused ja kohustused reeglina lõppevad (v.a lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus)
määratakse kindlaks abikaasade ühis- ja lahusvara
ühisvara jagatakse

Abielu lõppemine
Abielu lõppemise alused

abielu lahutamine (PKS § 26)
abikaasa surm (PKS § 26), sh abikaasa surnuks tunnistamine (TsÜS § 19 lg 5)

Abielu lõppemine surma tõttu

abielu lõppeb abikaasa surma hetkest
surmaga kaasnevad õiguslikud tagajärjed:
- abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad:
  - abikaasa perekonnanime ei muudeta
  - ühisvara jagamist ei toimu - pärandvarasse kuulub üldjuhul 1/2 ühisvarast
  - abikaasa ülalpidamiskohustus lõppeb

Kuid säte et surnud abikaasa ülalpeetavaid tuleb ülal pidada 1või2 kuud.
Abielu lahutamine
Abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed

abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad – Eestis see ülalpidamiskohustus on minimaalne.
tekivad teatud abielu järelmõjud (nt lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus (PKS § 22); ühisvara jagamine (PKS § 18))
perekonnanimi (NimeS § 11): (tänapäeval nime andnud abikaasal ei ole õigust oma nime tagasi nõuda)
- abieluaegne perekonnanimi
- abielueelne perekonnanimi
- esimese abielu eelne perekonnanimi

Lahutus kas kokkuleppel perekonnaseisuametis või kohus. Kohtus vaja tõestada, et suhted on pöördumatult lõppenud.
Abielu
MITTEABIELULINE KOOSELU

1. Mitteabielulisest kooselust üldiselt

laiemas mõttes - igasugune kooselu, mille aluseks ei ole abielu
kitsamas mõttes - kahe heteroseksuaalse isiku püsiv kooselu, mille puhul omatakse ühist elukohta ja majapidamist, enamasti ka intiimsuhteid
Mitteabielulise kooselu
õiguslikud käsitlused

mitteabieluline kooselu kui õigusväline nähtus
mitteabieluline kooselu kui õiguslikult reguleeritav nähtus
mitteabieluline kooselu kui elementaarset õiguslikku kaitset vajav nähtus

seadusjärgne õigussuhe:
- isiklik-õiguslik positsioon muutumatu
- seadusjärgset varasuhet ei teki
- personaalne varaline vastutus
- puudub teineteise ülalpidamiskohustus
- puudub seadusjärgne pärimisõigus
kooselu tehinguline korraldamine:
- vara omandamine ühis- või kaasomandisse
- ühise tegutsemise leping (TsK § 438jj)/ seltsinguleping (VÕS § 580jj)
- elurendise leping (VÕS § 568jj)/ülalpidamisleping (VÕS § 572jj)
- testament (PärS § 19jj)/pärimiselping (PärS § 95jj)

Kooselu lõppemise õiguslikud tagajärjed

puudub teineteise ülalpidamiskohustus
kooselu kestel soetatud vara jagamine:
- asjaõiguslikud nõuded:
  - ainuomand (AÕS § 68)
  - kulutuste hüvitamine (AÕS § 88)
- võlaõiguslikud nõuded:
  - ühise tegutsemise leping (TsK § 440)/seltsinguleping (VÕS § 596jj)
  - alusetu rikastumine (VÕS § 1028jj)
  - käsundita asjaajamine (VÕS § 1018jj)
  - töövõtuleping (VÕS 635) ?
  - …

Seltsinguleping (VÕS § 580jj)

seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega
seltsinglaste tehtavad panused ja seltsingu jaoks omandatud vara on seltsinglaste ühisomandis
seltsinglane ei või käsutada seltsinguvara ega nõuda vara jagamist
kolmandate isikute ees vastutavad solidaarselt
seltsing lõppeb seaduses sätestatud alustel ja tuleb seejärel likvideerida (täita kohustused, tagastada panused ja jagada ülejääk vastavalt panustele)

Varaline seotus kooselus ja abielus

PEREKOND
Sugulus

sugulus – side inimeste vahel, mis põhineb ühe isiku põlvnemisel teisest või paljude isikute põlvnemisel ühisest esivanemast:
- faktiline - bioloogiline e geneetiline e veresugulus
- juriidiline – tsiviilsugulus, sh sotsiaalne sugulus
sugulusliin:
- otsejoones sugulus:
  - ülenev
  - alanev
- külgjoones sugulus
sugulusaste

Hõimlus

Hõimlus - abielu kaudu abikaasal (ja tema sugulastel) tekkiv õigussuhe teise abikaasa sugulastega (ja teise abikaasaga):
- faktiline
- juriidiline
Hõimlusliin
Hõimlusaste
1.3 Suguluse ja hõimluse õiguslik tähendus

Põlvnemine
põlvnemine - indiviidi pärinemine oma eellasest , mis on seaduses ettenähtud korras tõestatud:

geneetiline põlvnemine (PKS § 38 lg 2 ja 3)
õiguslik põlvnemine (PKS § 38 lg 1)

emadus - määravaks reeglina geneetiline põlvnemine
isadus - määravaks pigem õiguslik põlvnemine

Põlvnemise kindlakstegemine

Abikaasa isaduse eeldus

Laps põlvneb mehest, kes on lapse emaga abielus, kui (PKS § 39):

laps on eostatud ja sündinud abielu ajal;
laps on sündinud abielu ajal, kuid eostatud enne abielu;
laps on eostatud abielu ajal, kuid sündinud 10 kuu jooksul pärast mehe surma, abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist;
mees on andnud kehtiva nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks.

Laps ei põlvne abielumehest, kui abikaasad kinnitavad seda ühise avaldusega.

Isaduse omaksvõtt

Laps põlvneb mehest, kes ei ole lapse emaga abielus, kui mees ja naine kinnitavad seda pärast lapse sündi perekonnaseisuosakonnas ühise avaldusega (PKS § 41)
Erandina:

notariaalselt tõestatud avaldusega
konsulaarametniku kinnitatud avaldusega
üksnes isa avaldusega

Isadus kohtuotsusega

laps põlvneb mehest, kelle isadus on tuvastatud kohtuotsusega:
- hagimenetlus põlvnemise tuvastamiseks (PKS § 42)
  - nõudeõigus lapse emal, eestkostjal, eestkosteasutusel või isikul, kes peab end lapse isaks
  - täisealiseks saades üksnes isikul endal
- hagita menetlus põlvnemise tuvastamiseks, kui isa on surnud (TsMS § 579-583)
  - nõudeõigus isikul, kelle põlvnemist tuvastatakse, tema eestkostjal või kohalikul omavalitsusel
kohus tuvastab mehe isaduse, kui esitatud asjaolude alusel võimalik teda lapse isaks pidada
kohus ei tuvasta lapse põlvnemist kunstliku viljastamise doonorist

Põlvnemise tuvastamine toimub kohtus eelkõige seoses vaidlustega:

lapse ülalpidamiskohustuse üle
seadusjärgse (sh. sundosa ) pärimise üle
omandireformi käigus vara tagastamise ja kompenseerimise üle

Isadus määramata

Kui isadust ei ole halduskorras ega kohtus kindlaks tehtud (PKS § 43):

isa kanne sünniaktis puudub
isa kanne ema ütluse kohaselt

2.3 Põlvnemise vaidlustamine
Kohus tunnistab vanema kande ebaõigeks, kui laps ei põlvne vanemana sünniakti kantud isikust (PKS § 44):

hagimenetluses , vaidlustamiseks õigustatud subjektid (PKS):
- isik, kes on sünniakti vanemana kantud v.a
  - isik, kes sünniakti koostamisel teadis, et ei ole lapse tegelik vanem;
  - isik, kes andis nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks (nõusoleku vaidlustamine)
- isik, kes nõuab enda sünniakti kandmist v.a
  - kunstliku viljastamise doonor
- lapse eestkostja või täisealine laps
hagita menetluses, kui vanem on surnud (TsMS § 579-583):
- nõudeõigus isikul, kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostjal ja kohalikul omavalit

Lapsendamine
Protsess, kus võõraste inimeste vahel tekivad lapse ja vanema õiguslikud suhted. Lapsendamine toimub kohtu kaudu.
Lapsendajaks saab olla:

vähemalt 25-aastane isik

teovõimeline

suuteline ülal pidama ja kasvatama last
Lapsendaja ja lapse soovituslik vanusevahe kohtupraktikas on 25-45.
Lapsendajaks ei saa olla:

kui vanema õigused ära võetud

kui laps on ära võetud

eeskostja ametist võõrandatud
Kohtule esitatakse:

lapse vanemate kirjalik nõusolek (sellest võivad loobuda kuni lapsendamise otsuseni). Kui lapse vanematelt on vanemaõigused ära võetud, siis nad ei saa oma nõusolekut anda.

andmed lapse tervise kohta

teade selle kohta, et kas lapsendaja on teadlik lapse arengust ja tervisest

andmed lapsendaja kohta (tervislik, varaline)

lapse enda nõusolek. Nõusolekut ei küsita, kui laps on elanud pikemat aega selles peres, kuhu teada lapsendada soovitakse.
Kohus toimub kinnisel istungil (asjaomased isikud). Sellega kaasneb lapsendamissaladuse hoidmine.
Lapsendama ei pea abielupaar . Kui üks abikaasadest soovib lapsendada, tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek.
Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime.
Kui lapsendaja ei täida oma põhikohustust ja temalt võetakse vanema õigused ära, siis neid ei taastata
Isikunime andmine lapsele

vanemate ühine perekonnanimi

kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi
Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime.
Perekonnanimi seoses abiellumisega – valib uue nime või säilib sama.
Vanema ja lapse õigussuhe
Põhiseadus § 27:
Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
Abikaasad on võrdõiguslikud.
Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest
Vanema ja lapse õigussuhte põhimõtted

vanemate võrdõiguslikkus
laste võrdõiguslikkus
lapse huvi ülimuslikkus

Vanema ja lapse õigussuhte sisu

Kasvatamine ja hoolitsemine
Vanema õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda (PKS § 50 lg 1)
Lapse õigus olla hoolitsetud ja saada vastav kasvatus ( LaKS § 9 lg 1 ja § 10)

Kasvatusõiguse sisu:

kooselu lapsega
suhtlemine lapsega
lapse eest füüsiline hoolitsemine, abistamine
lapse vaimse ja füüsilise arengu toetamine , õpetamine, hariduse tagamine (kasvatamine)
lapse väärikas kohtlemine ( karistamine ?)
Ülalpidamine
vanema kohustus pidada kohaselt ülal oma alaealist last (PKS § 60 lg 1)
lapse õigus arengule ja heaolule (LaKS § 8)
lapse eest hoolitseva vanema nõudeõigus teise vanema vastu (PKS § 61 lg 1)
Esindus
vanem on kohustatud lapse õigusi ja huve kaitsma (PKS § 50 lg 2)
vanem on lapse seaduslik esindaja (PKS § 50 lg 2)
esindusõiguse piirangud
- lapse huvi põhimõte (PKS § 50 lg 4)
- tehingute piirangud (PKS § 99)
- keelatud tehingud (PKS § 100)
Vastutus tekitatud kahju eest
alla 14 a laps ei vastuta reeglina enda tekitatud kahju eest (VÕS § 1052 ), vastutavad vanemad (VÕS § 1053)
14-18 a laps vastutab reeglina ise tekitatud kahju eest, samuti tema vanemad, kui nad ei tõenda, et on teinud kõik, et kahju tekitamist ära hoida (VÕS § 1053)

Vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega (PKS § 50 lg 4)
Põhiseadus
§ 26
Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused , kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- või eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
§ 27
Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
Abikaasad on võrdõiguslikud.
Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest
6.3 Riigi seaduses sätestatud sekkumisõigus

Vaidluste lahendamine
lapse elukoha määramine (PKS § 51)
- kohtus
lapsega suhtlemise korra määramine (PKS § 52; LaKS § 28)
- eestkosteasutuses
- kohtus

Ülalpidamisõigus
Ülalpidamisõiguse põhimõtted

eneseülalpidamise põhimõte
- iga isik muretseb ise vajalikud vahendid oma vajaduste rahuldamiseks
solidaarsuspõhimõte
- perekonnaliikmed peavad abivajajat ülal
subsidiaarsuspõhimõte
- riik tagab isiku ülalpidamise pärast perekonda

Ülalpidamiskohustuse täitmine

vabatahtlik
- kokkuleppel
kohtulahendi alusel
- ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise väljamõistmine/ suurendamine /vähendamine:
  - maksekäsu kiirmenetluses
  - hagimenetluses
    - alates hagi/avalduse esitamisest (PKS § 70 lg 1)
    - tagasiulatuvalt 1 aasta eest (PKS § 70 lg 2)
  - elatistoetuse maksmine menetluse ajal
- võlgnevusest vabastamine (PKS § 71)
  - mõjuv põhjus
  - varaline seisund
Elatis vanemalt alaealisele ja õppivale lapsele
igakuise elatusraha suurus:
- vastavalt lapse vajadusele ja vanemate varalisele seisundile (PKS § 61 lg 2)
- miinimum – ½ VV kehtestatud kuupalga alammäärast (PKS § 61 lg 4)
- mõjuval põhjusel väiksem (PKS § 61 lg 5 ja 6)
- kaalukal põhjusel mees vabastatud (PKS § 61 lg 8)
elatise nõudeõigus: (PKS § 61 lg 1; § 62)
- vanemal
- eestkostjal
- kasvatusasutusel
Elatis abikaasale/lahutatud abikaasale
igakuise elatusraha suurus
- vastavalt abikaasade vajadusele ja varalisele seisundile (PKS § 23 lg 1)
- mõjuval põhjusel vabastatud või piiratud tähtajaga (PKS § 24)
ülalpidamiseks õigustatud isiku enda nõudeõigus
lõpeb abikaasa uuesti abiellumisel
Elatis teistele perekonnaliikmele
igakuise elatise suurus vastavalt
- perekonnaliikme vajadusele
- kohustatud isiku varalisele seisundile (PKS § 69)
ülalpidamiseks õigustatud isiku enda nõudeõigus
Elatise maksmine kohtulahendi alusel
viivitamatult täidetav
vabatahtlik
täitemenetluses
erandina töötasu arvel (PKS § 72¹)

Ülalpidamiskohustuse lõppemine

ülalpidamiskohustuse aluste äralangemisel
ülalpeetava või ülalpidaja surma korral (TsÜS § 6; PäS § 2)
- võimalik uue ülalpidamisnõude tekkimine (VÕS § 129 lg 3-5; PäS § 132)
Perekonnaliikmete õigussuhe uues PKS-s

Seadusest tulenev ülalpidamiskohustus:

üksnes otsejoones sugulaste vahel
sätestatud ülalpidamiskohustuslike ja –õiguslike isikute järjekord
elatise suurus sõltub senisest elustandardist
võimalik anda lapsele ülalpidamist ka muul viisil kui rahas
eraldi sätestatud lapseootel ja last kasvatava vanema ülalpidamine teise vanema poolt

EESTKOSTE JA HOOLDUS
1. Eestkoste ja hoolduse sotsiaalsed lähtekohad
Nii era- kui avalik-õiguslik:

Perekonna kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest
Riigi kohustus tagada abivajavate isikute kaitse

2. Riiklik eestkostesüsteem

Eestkosteasutus
legaaldefinitsioon - puudub
olemuselt – avalike huvide kaitseks perekondlikesse suhetesse sekkuv riiklik institutsioon
kehtivas õiguses – valla- või linnavalitsus:
- alaealiste laste kaitseks (ShS § 24 lg 1/LakS § 6 lg 1/TsMS)
- puuetega, sh piiratud teovõimega isikute kaitseks (ShS § 26 lg 1/TsMS)
- Eestkosteasutuse pädevus perekonnaasjades
subjektid – pädevus reeglina kaitset vajavate isikute suhtes, kelle elukoht on kohalikus omavalitsusüksuses (ShS § 9/TsMS)
ülesanded:
- perekonnaprobleemide (esialgne) lahendamine
- perekonnaasjade ettevalmistamine
- perekonnaasjades arvamuse andmine
- nõusoleku andmine
- eestkoste teostamine
- kohtumenetluses esindamine
- kohtumenetluse alustamine
ülesannete teostamine kaitset vajava isiku huvides

Eestkoste sisu

eestkoste lapse üle:
- kasvatamine
- isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitse, esindus
- ülalpidamine
eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku üle:
- varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse, esindus
- ülalpidamine

Eestkoste teostamine

vastavalt eestkostetava huvidele (PKS § 50 lg 4; § 98 lg 2)
arvestades kehtestatud piiranguid (PKS § 99)
arvestades kehtestatud keelde (PKS § 100)

Tehingud eestkosteasutuse eelneval nõusolekul

eestkostetava kinnisasja
- võõrandamine
- koormamine;
eestkostetava vallasasja
- võõrandamine, kui asjal on eestkostetava jaoks eriline väärtus;
- kinkimine, kui see pole tavapärane kingitus
- pantimine
eestkostetava nimel laenu võtmine ja võla sissenõudmisest loobumine
eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest loobumine

Keelatud tehingud/toimingud (PKS § 100)

eestkostja tehing eestkostetavaga, millest tekib eestkostetavale tsiviilkohustusi
eestkostetava esindamine tehingu tegemisel oma abikaasa, ülaneja/alaneja sugulase või õe/vennaga
eestkostetava esindamine kohtus vaidluses iseenda või oma abikaasa, ülaneja/alaneja sugulase või õe/vennaga

NB! Kehtib ka vanema ja lapse suhtes
Eestkostesuhte lõppemine ja lõpetamine

eestkostja volitused lõpetatakse tema süülise käitumise tõttu (PKS § 102; TsMS § 530)
eestkoste lõpetatakse eestkoste seadmise aluste äralangemisel (PKS § 103; TsMS § 529)
eestkoste lõppeb (PKS § 104) :
- eestkostetav sureb või saab täisealiseks
- lapse vanema õigused taastatakse
- eestkostetav lapsendatakse

PEREKONNASEISUAKTID

perekonnaseisuakt
- haldusakt , millega fikseeritakse riigi poolt kehtestatud korras perekonnaõiguslik õigusseisund ning selle muudatused
perekonnaseisutunnistus
- dokument, mis sisaldab perekonnaseisuakti andmeid ja tõendab akti olemasolu

PÄRIMISÕIGUS
Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus
Pärija – asunud pärandvara valdama ja kasutama.
Pärandaja – surnud isik, füüsiline isik peab olema.
Testaator – inimene, kes kirjutab testamendi.
Testament – viimse tahte avaldamise vorm.
Pärandi avanemine – pärandaja surma aeg.
Teadmata kadunud – isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg.
Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused
Pärida ei ole võimalik

isikuga lahutamatult seotud õigusi (naist, poliitilisi õigusi)
Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo

tapmine

testamendi mõjutamine

testamendi hävitamine

pettusega tehtud testament
Pärimiskõlbamatusse isikusse suhtutakse kui surnusse (tema sugulased saavad pärida tema osa).
Seadusjärgsed pärijad ja nende osa pärandist
1. järjekord
Lapsed pärivad kõik võrdse osa.
Samuti saab oma osa pärandaja üle elanud abikaasa. Abikaasa peab olema pärandaja surma ajal seaduslik abikaasa. Kui on pärandaja endine abikaasa, siis temale ei ole midagi ette nähtud.
Lapsed pärivad võrdse osa abikaasaga, kuid abikaasa osa ei tohi olla väiksem kui ¼.
Näiteks: kui on 2 last ja abikaasa, siis igaüks saab 1/3 mõttelist osa. Kui aga on 4 last, siis abikaasa saab ¼ ja ülejäänud ¾ jaotatakse 4 lapse vahel võrdselt.
Lapselapsed pärivad siis, kui tal vanem surnud. Pärida saavad selle osa, mis oli õigus saada tema vanemal. Laste abikaasad ei päri midagi.
Pärandivaraks on tema lahusvara ja pool ühisvarast.
2. järjekord
Pärivad vanemad võrdsetes osades. Kui üks vanematest ei ole elus, pärivad tema osa alanejad sugulased. Kui pärandaja üle elanud abikaasa on elus, siis temal ½ mõttelist osa.
3. järjekord
Vanavanemad pärivad kõik võrdse osa.
Abikaasa, kui elus, ½ mõttelist osa ja ka selle vara, mis kuulub surnud vanavanemale.
Testament, liigid ja sisu.
Testament – viimse tahte avaldamise vorm.
Ühepoolne tehing, millega tehakse või antakse korraldused vara suhtes pärast testaatori surma. Testament tuleb teha isiklikult (alates 18. eluaastast), noorem saab kirjutada vanema teadmisel.
Testamendid jagunevad:

notariaalne

notariaalselt tõestatud testament – teksti koostab notar, kontrollib vara

notari hoiule antud testament – testaator on testamendi valmis teinud, paneb ümbrikusse ja viib suletud ümbriku notarile. Notar vestleb ja selgitab, et kas testaator on teo- ja otsustusvõimeline. Testamendi sisuga notar tutvuda ei saa.

kodused – omakäelised

tunnistajate juuresolekul kirjutatud – testaator kirjutab testamendi ja kinnitamiseks tunnistajad kirjutavad alla. Tunnistajad ei tohi olla selle sisust huvitatud. Testamendil peab olema kuupäev ja aasta, muidu tühine.

omakäeliselt kirjutatud testament – ilma tunnistajateta.
Mahatõmbamisi testamendis olla ei tohi.
Kodused testamendid kehtivad 6 kuud.
Kui inimene ei ole suuteline oma haigusliku seisundi tõttu alla kirjutama, kirjutab aseallakirjutaja. Peab olema täiesti sõltumatu isik (ei tohi olla notari abikaasa, notaribüroo töötaja, sugulane).
Notariaalselt kinnitatult 2 allkirja alla (kui ei suuda kirjutada) samuti nende andmed.
Kodus tehtud testamendid ei pruugi minna kasutusele.
Kõik notariaalsed testamendid on kirjas pärimisregistris, mida peetakse Harju maakohtu juures. Ka koduseid testamente võib sinna saata. Siis vähemalt teave, et seda otsima hakatakse.
Abikaasade vastastikune testament – abikaasad tunnistavad teineteise suhtes kauem elava isiku pärijaks.
Perliinitestament – abikaasade vastastikune testament, kus määratakse kolmas isik, kes mõlema surma korral pärib.
Testamenti võib ka mitu korda teha.
Korraldused testamendis: annak , sihtkäsund, sihtmäärang. Testamenditäitja.
Annak
Ära määratletud kindlad asjad või rahasumma .
Annaku saaja – see kes saab annaku.
Annaku saaja ei ole pärija. Annaku saajal ei ole kohustusi pärandvara haldamise, hooldamise ja võlgadega. Pärijad kohustatud annaku andma.
Võib määrata ka aseannaku saaja.
Sihtkäsund testamendis – korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid kohustused. Näiteks: kuidas matusetalitlus läbi viia.
Sihtmäärang – testaatori korraldus. Antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtostarve. Näiteks: kooli finantseerida mingi summaga .
Määratakse ka isik, kes vastutab selle tegemise eest.
Testamendi täitja – valvab , et testament täidetakse.
Sundosa, eelpärand.
Sundosa – kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid – abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad.
Kui on sõlmitud pärimisleping ja testament ning lähemad isikud välja jäetud, õigus neil sundosale, kui pärandaja surmahetkel on ta töövõimetu.
Sundosa – pool sellest osast, mida nad päriksid seaduse alusel.
Eelpärand – tegemist sisuliselt kingitusega, tehtud ainult alanejatele sugulastele (lapsed, lapselapsed).
Kui fikseeritud, siis võetakse tema pärandvarast maha.
Inventuuri vajadus pärimises
Pärandvara inventuur – nimekirja koostamine, millest pärandvara koosneb.
Praktiline tähtsus – kui nõutakse inventuuri, siis pärandvara vastuvõtmisel vastutatakse võlgade üle pärandvaraga.
Kui inventuuri ei ole nõutud, siis vastutab inimene ka oma isikliku varaga.
Pärimisleping
Leping vähemalt kahepoolne . Võib ühe või mitme isikuga teha. Peab olema notariaalselt tõestatud. Ühepoolselt seda tühistada või muuta ei saa.
Sisuks tavaliselt – pärijale pannakse teatud kohustused

ravikulude tasumist

ülalpidamist elu lõpuni
Pärimiskõlbmatu on isik, kes:
1) tahtlikult ja õigusvastaselt (NB! vanas seaduses teadvalt ja õigusvastaselt, sest teadmine ei tähenda veel alati tahtlust) põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha (vanas seaduses seda polnud! – tahetakse rõhutada ka süüteokatset); Vanas seaduses on lisaks pärijale nimetatud ka eelpärija, uuest on välja jäetud. Samas sisuliselt see asja ei muuda.
2) tahtlikult ja õigusvastaselt asetas pärandaja olukorda, milles viimane oli kuni oma surmani võimetu tegema või tühistama viimse tahte avaldust
3) sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada;
4) tahtlikult ja õigusvastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu, kui pärandajal ei olnud enam võimalik seda uuendada ;
5) võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa.
Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on vanema õigused ära võtnud.
Neid sätteid kohaldatakse ka annakusaajate ja teiste isikute suhtes, kellel on õigus saada pärandist mingit kasu.
Eesti kohtud
I astme kohtud.
1. astme kohus

maakohus – neid on 4 praegu

Harju
Tartu
Pärnu
Viru (asub Jõhvis)

halduskohus – neid on 2

Tartu
Tallinn

Maakohtud lahendavad :

tsiviilasju

kriminaalasju

väärteoasju
Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad:

kinnistusosakond – kinnistusraamat , abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid)

registriosakond – peetakse äriregistrit (töötavad kohtuniku abid)

kriminaalhooldusosakond – ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle
II astme kohtud
2. astme kohus
Ringkonnakohtud – neid on 3

Tallinn
Tartu
Viru (asub Jõhvis)

Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale.
Vaatab asju apellatsiooni korras.
Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja.
Lahendavad asju kolleegiumi kaudu

tsiviilkolleegium

kriminaalkolleegium

halduskolleegium
Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus .
Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes.
III astme kohus
Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask .
19 riigikohtunikku
Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel

tsiviil

kriminaal

haldus

põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku)
Õiguse mõistmine Riigikohtus:

asjade läbivaatamine kassatsiooni korras

põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtuvigade parandamine

teistmismenetlus – jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine uute asjaolude ilmnemisel
Kolmeliikmeline kogu vaatab asja läbi ja annab menetlusele, kui annab. Kuskil ¼ asjadest võetakse riigikohtus arutlusele.
Riigikohtus töötab kohtunõunik, kelle ülesanne on kohtupraktika üldistamine. Osaleb ka kohtuasjade ettevalmistamisel.
Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Rahvakohtunik .
Maakohut juhib kohtu esimees, kes on ametisse määratud viieks aastaks oma kohtu kohtunike poolt. Ei või olla kohtu esimees üle 2 ametiaja.
Kohtu esimehe ülesanded:

mõistab kohut ja peab kohtuistungit

juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd

peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle

vastutab kohtunike koolituse eest

kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine
Kohtunike kohustused:

õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest

vaikimiskohustus – ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud kohtuistungi kohta

nõupidamissaladuse hoidmise kohustus

juhendamiskohustus

enesetäiendamise kohustus
Maakohtute juures veel rahvakohtunikud – kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused.
Kes saavad rahvakohtunikuks:

valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja

25-75 aasta vanused isikud

teovõimeline Eesti kodanik

antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta

sobivad kõlbelised omadused
Kes ei saa olla rahvakohtunik:

isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos

isik, kes on pankrotivõlgnik

kes töötab parajasti kohtu, prokuratuuri , politsei koosseisus

notar, advokaat
Rahvakohtunik saab tasu iga õiguse määramise osavõtmise päeva eest.
Kohtuväline menetlus 3 moel:
1) hoiatamismenetlus – esineb vähetähtsate väärtegude puhul – isiku võib jätta karistamata. Karistus füüsilisel isikul 25-200kr. Suuline või kirjalik hoiatus. Edasi kaevata ei saa.
2) kiirmenetlus – saab kohaldada siis, kui asjaolud selged ja isik nõus kiirmenetlusega. Trahv maksimaalselt 100 trahviühikut (6000 kr). Koostatakse protokoll .

üldmenetlus – vaja koguda tõendeid, tunnistajad, koostatakse väärteoprotokoll, mille vastu õigus vastulause esitada (15 päeva jooksul).
1.hagimenetlus – konkreetne nõue
2. hagitamenetlus –

isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine

isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine

varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud

eestkostja määramine

lapsendamine

pärandi /hoiumeetmete rakendamine
Menetlusosalised :
I hagita menetlus

avaldaja

muud asjast puudutatud isikud
II hagiga menetlus

hagija

kostja
59

.DOC Laadi alla originaalfail 59 lk · .doc · 73 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sv12 Õppematerjali autor

ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSE EELASTMED RIIGIVORMID

Sarnased õppematerjalid

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni

Õiguse alused

docx

Perekonnaoõigus

PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Per

Perekonna- ja pärimisõigus

docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku õig

Tsiviilõigus

doc

TsÜS-i konspekt

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Obje

Õigus

doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviil?

Tsiviilõiguse üldosa

doc

Tsiviiliguse konspekt

Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on oma

Tsiviilõigus

docx

TSIVIILOIGUSE ULDOSA

EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused Moraal - südametunnistus, hea realiseerimine, muutuv sotsiaalmoraal võib muuta õigust Õigussüsteemid ● Üldine õigussüsteem ● Mandri-euroopa õigussüsteem: romaani-, germaani perekond (eesti) ● Skandinaavia õigussüsteem Mandri-euroopas ● Eraõigus - esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted, meetodiks privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks

Tsiviilõiguse üldosa