2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Abielus olevad isikud ei saa enam abielu kestel, muutmata varasuhte liiki, ühisvara jagada. Ühisvara jagamise asemel saab sõlmida abieluvaralepingu ning tunnistada lahusvaraks üksikuid esemeid (näiteks tunnistada ühise korteriomandi ühe abikaasa lahusvaraks). Ühisvara saab jagada varaühisuse lõppedes, näiteks abielu lahutamisel või abieluvaralepingu sõlmimisel, millega kehtestatakse muu seaduses ettenähtud varasuhe. Abieluvaraleping Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel. Abieluvaralepingu sõlmivad abikaasad isiklikult notariaalselt tõestatud vormis. Abieluvaralepinguga võib
juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Referaadi põhiliseks infoallikaks on Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse (vastu võetud 18.11.2009. aastal) 4. peatükk. VARAÜHISUS Varaühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Vara (esemed ja varalised õigused), mis omandatakse selle varasuhte kestel, kuulub mõlemale abikaasale ühiselt, st läheb ühisomandisse. Ühisvaraga tehtavates tehingutes peavad abikaasad osalema koos või
sõlminud abieluvaralepingut võib nende vara jagada ühis- või lahusvaraks. Abieluvaralepinguga saab kindlaks määrata järgneva: milline on abikaasade vara enne abiellumist ja millist vara saab nimetada ühisvaraks; et milline on abielu jooksul olev lahusvara või ühisvara; kuidas abikaasade ühisvara jagada või kasutada; abikaasade vastastikused ülalpidamise kohustused, seda ka peale abielu lahutamist; abikaasade muud vastastikused varalised kohustused ja õigused. Abieluvaralepingu sõlmimine ja lõpetamine. Abieluvaralepingut on võimalik sõlmida enne abiellumist või siis abielu kestel. Kui pooled on mõlemad nõus abieluvaralepingut muutma, siis on see mõlema nõusolekul võimalik. Kui aga üks osapool pole nõus lepingut muutma, jääb leping muutmata. 15-18 aastasel isikul on samuti õigus sõlmida abieluvaraleping, kui ta on saanud eelneva loa vanematelt või eeskostjalt. Kui abieluvaraleping on sõlmitud
vahega, et teise kinnisasja suhtes ei ole õigustatud isikuks, mitte mõne teise kinnisasja igakordne omanik vaid kas juriidiline või füüsiline isik. Selline kasutusõigus annab neile isikutele õiguse rajada ja omada võõral kinnisasjal mingit liiki kommunikatsioonisüsteeme nagu – vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, side-, küttevõrke ja süsteeme. 9. Abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud Abieluvaraleping Notariaalse abieluvaralepingu saab sõlmida nii enne abiellumist kui ka abielu kestel. Lepingu sõlmimiseks tuleb see osapooltel isiklikult allkirjastada. Kui abieluvaraleping on sõlmitud enne abiellumist, jõustub see abielu sõlmimise päeval. Abieluvaralepinguga on võimalik: - valitud varasuhe asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega. Oluline on, et niisugusel juhul tekib uus varasuhe abieluvaralepingu jõustumise hetkest ja abikaasad ei
nimi ning summa. Kostja ning hageja vanemad ei ole esitanud taotlust eramaja osa saamisest. Korteri Kastani 173a ostmiseks võttis hageja ****** Swedpangast 15.mail 2010 a sihtotstarbelist laenu 75 000 € , kusjuures pank kandis nimetatud summa otse korteri müüja arvelduskontole. Kostja **** on võtnud samal otstarbel laenu 60 000 € AS Sampo Pangast ning summa oli ülekantud müüja arvelduskontole. Eelnimetatud eramaja ostu-müügileping sisaldab abieluvaralepingu sätteid, juhindudes perekonnaseaduse paragrahvist 9 lg 1 p 2. Abikaasad on lepingu punktis 3.2. määranud, et vallasasjana omandav korter Kastani 173a on abikaasade kaasomand, mille 1/3 mõttelise osa omanik on ****** ja 1/3 mõttelise osa omanik on ********. Ka ostu-müügilepingu punktis 12.1, on notar selgitanud, et eramaja kuulub abikaasade kaasomandisse ning on abikaasade lahusvara vastavalt lepingu punkt 3.2 sättele.
abikaasade ühisvaraks; 2) milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara; 3) kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada; 4) kuidas abikaasade ühisvara jagada; 5) abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel; 6) abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 10. Abieluvaralepingu sõlmimine (1) Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel. (2) Poolte kokkuleppel võib abieluvaralepingut muuta või sõlmida uue abieluvaralepingu. Varem sõlmitud abieluvaraleping kehtib muutmata osas, samuti osas, mis ei ole vastuolus hiljem sõlmitud abieluvaralepinguga.(3) 1518-aastane alaealine võib sõlmida abieluvaralepingu, kui ta on saanud abiellumiseks nõusoleku või loa (4) Abieluvaraleping tõestatakse notariaalselt.
lahusvara. o kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. o kuidas abikaasade ühisvara jagada. o abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel. o abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 9. Abieluvara leping tõestatakse notariaalselt (notari poolt) ühe või mõlema abikaasa soovil ning antakse see abieluvaralepingu registrisse 10. Abiellumisavalduses väljendavad abiellujad soovi sõlmida omavahel abielu. Nad kinnitavad, et ei esine abielu sõlmimist takistavaid asjaolusid. Abielluja märgib abiellumisavalduses: o kas ta soovib säilitada senise perekonnanime või valida uue o eelmise abielu lõppemise korral selle aluse o abielu sõlmimise soovitava aja o kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele
kinge, pärand, isikuga seotud hüvitised( kindlustus hüvitis), omandi reformi käigus saadud vara (va erastamine), abikaasade isiklikud esemed. Lahusvaraks loetakse ka seda vara, mis on nimetatud abielu vara lepingus olenemata sõlmimise ajast. Abieluvaraleping Abieluvaraleping sõlmitakse, kas enne või abielu kestel. Abieluvaralepinguga määratakse ühis- või lahusvara. Abieluvaraleping sõlmitakse alati notariaalselt. Abieluvaralepingu sõlmimine on vabatahtlik. Ühisvara hulku kuulub nii vara kui kohustus. Hooldus ja üldamiskohustus Abikaasadel on abielu kestel kohustus pidada ülal oma lapsi ja abivajajat abikaasat. Abielu lõppedes jätkub ülalpidamiskohustus alaealiste laste ning selle abikaasa suhtes, kelle elu kvaliteet lahutuse tõttu oluliselt halveneb. Lapse ülalpidamis kohustus ei sõltu abielulistest kohustustest. Laspel on kohustus ülalpidada abivajajat vanemat. Vaidluse korral lahendab asja kohust.
Eesti abieluvarasüteem 15 Abieluvarasuhe: Seadusjärgne: Varaühisus Lepinguline: Juurdekasvu ühisus Varalahusus (Varaühisus) Abieluvarasuhte üldküsimused Varasuhte tekkimine ja lõppemine Varasuhte tekkimine: Seadusjärgne: Abielu sõlmimine (PKS § 24 lg 2) Lepinguline: Varasuhte valik abielu sõlmimisel (PKS § 24 lg 1) Abieluvaralepingu sõlmimine (PKS § 59) Varasuhte lõppemine: Seadusjärgne: Abielu lõppemine (PKS § 35 p 1 ja 3, § 44 p 1 ja 3, § 62 p 1) Lepinguline: Teise varasuhte valimine abieluvaralepinguga (PKS § 35 p 2, § 44 p 2§ 62 p 2) Kohtulik: Varaühisuse lõpetamine kohtus (PKS § 62 p 3, § 35 p 4, § 36) Vara juurdekasvuühisuse lõpetamine kohtus (PKS § 62 p 3, § 44 p 4, § 45) Abieluvaraleping (PKS § 59) Abieluvaralepingu sõlmimine:
3. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari juures või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida. 4. Abielu ei või sõlmida: 1. isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. 2. otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 3. vend ja õde ning poolvend ja poolõde. 5. Leping mis on sõlmitud abikaasade vahel 6. 1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta. 7. Ühisvara- see, mis on abielus omandatud, aga lahusvara on isilklik ühe abikaasa vara, mis on isiklikult ostetud, mitte kahe peale. 8. Kui mõlemad abikaasad töötasid ja ehitasid midagi suurt ja äkki keegi tahab lahkuda ja abiellu katkestada, siis jagatakse mõlematele võrdselt vara ning see on aus. 9
kooselu ei saa sõlmida üleneja ja alaneja sugulane, ei või kooselu sõlmida õe, venna, poolõe või poolvennaga, lapsendamissuhe, Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 2, 3, 4 Kooseluseadus 2 e) Kuidas võivad olla reguleeritud abikaasade ja registreeritud elukaaslaste varasuhted? Abikaasad ja elukaaslased saavad valida varasuhte abiellumisavaldusega või abieluvaralepingu. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 24 Kooseluseadus 16 f) Millistel juhtudel lõpeb abieluleping? Millistel juhtudel lõpeb kooseluleping? Abieluleping lõppeb: üks abikaasa sureb; sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe; abielu lahutatakse või varasuhe lõpetatakse käesoleva seaduse § 36 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel.
õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine. Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida varareziim, kuid valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud õigused ja kohustused), sugulus (ühisest esivanemast põlvnevate inimeste vaheline vereside, eristatakse sugulust otse- ja külgjoones), hõimlus (ühe abikaasa sugulaste suhe teise abikaasa ja tema sugulastega, ei lõpe abielu lõppemisega). Abielu Kihlus: mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida teineteisega tulevikus abielu
· abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel (nt ühisvara palk, investeeritakse lahusvaraks olevasse korterisse, seda võib arvestada) 44 Lepinguline abieluvarareziim Abieluvaralepingu mõiste Leping, millega abikaasad määravad kindlaks vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus seadusega (PKS § 8) Selle võivad sõlmida abikaasad. Kolmas isik ei saa tulla ja määrata kindlaks nende vahelised varalised õigused ja kohustused. Abieluvaralepingu sisu · üksnes abikaasade vastastikused õigused ja kohustused.Kokkuleppeid ei saa sõlmida omavahelisi suhteid teiste perekonnaliikmetega.
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228)
kohustuste üle. Nimetatud kriteeriumid on peamisteks kriteeriumideks, mis eristavad haldusõiguslikke lepinguid eraõiguslikest lepingutest XII ASJAÕIGUSLIKUD LEPINGUD Kinnisasja omandamie leping. Isiklikud servituudid. Reaalkoormatised. Hoonestusõigus. Pandiõiguslepingud. Vallaspant. Hüpoteek. XIII ABIELUVARALEPING Abikaasade varasuhted Abieluvaralepinguga on võimalik: - valitud varasuhe asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega. Oluline on, et niisugusel juhul tekib uus varasuhe abieluvaralepingu jõustumise hetkest ja abikaasad ei saa abieluvaralepinguga ette näha, et uus varasuhe kehtib tagasiulatuvalt ka varasemalt omandatud vara suhtes; - valitud varasuhe lõpetada – kui lõpetatakse varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab abikaasade vahel kehtima varalahusus. Kui lõpetatakse varalahususe varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab abikaasade vahel kehtima varaühisus;
Vara juurdekasvu tasaarvestus (s.h vara valitsemine ja vara jagamine). Varalahusus. Abieluvaraleping. · Eesti 1.07.2010 jõustunud PKS-i järgi võivad abiellujad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte PKS-s sätestatud varasuhte liikide hulgast. · Varasuhte liigid on: 1. varaühisus 2. vara juurdekasvu tasaarvestus 3. vara lahusus. · Lisaks võivad abikaasad sõlmida ka abieluvaralepingu (PKS § 59-62). · Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut (PKS § 24 lg 2). 1. Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Ühisvara ühtsuse põhimõte: abikaasad ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega
ABIKAASADE VARALISED ÕIGUSED • Kui puudub abieluvaraleping, siis kohaldatakse varalistele õigustele abielu üldistele tagajärgedele kohaldatavat õigust • Abieluvaralepinguga võib valida varalistele õigustele kohalduva õiguse, milleks võib olla ühe abikaasa elukoha või kodakondsuse riigi õigus • Kohalduva õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud või muu riigi puhul vastama selle riigi abieluvaralepingu vorminõuetele • Kui vähemalt üks abikaasa elab Eestis või tegutseb siin majandustegevusega, saab Eesti õigusest erinevatele varalistele õigustele tugineda 3. isiku suhtes vaid juhul, kui too oli sellest teadlik ABIELU LAHUTAMINE JA KEHTETUS • Abielu lahutamisele kohaldatakse abielu üldistele tagajärgedele kohaldatavat õigust, mis rakendus lahutusmenetluse alustamise ajal
tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist. Eespool välja toodud õigusnormis sisaldub lihtne faktiline koosseis ja abstraktne õiguslik tagajärg. 17 § 24. Varasuhte valik (3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Eespool välja toodud õigusnorm sisaldab keerulist faktilist koosseisu ja lihtsat õigusliku tagajärge. § 29. Varaga tehingute tegemine (3) Kui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise
ehitise ajutise kasutamise lepingu sõlmimisel (VÕS § 381 lg 1). Samuti täidavad seadusest tulenevad vorminõuded reeglina tehingu tegemise fakti ja tehingu sisu hilisema tõendamise lihtsustamise eesmärki (tõendamisfunktsiooni). Notariaalse tõestamise nõue kannab lisaks hoiatus- ja tõendamisfunktsioonile ka nõustamisfunktsiooni, mis on esiplaanil näiteks kinnisasja omandamise lepingu (AÕS *11 § 119 lg 1) või abieluvaralepingu (perekonnaseaduse *12 § 60) notariaalse tõestamise nõude puhul. Vormivabaduse põhimõte tähendab muuhulgas ka seda, et pooled võivad kokku leppida tehingu tegemises seaduses sätestatust rangemas vormis. Kuna alati võib tehingu teha seaduses ettenähtust rangemas vormis, sätestab TsÜS § 81 lõige 2, et tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Teatud juhtudel kehtestab seadus siiski
abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku või esitanud kohtule abielu kehtetuks tunnistamise nõude. Pärimisel tuleb kindlaks teha abikaasade varalised suhted, lahus- ja ühisvara. Isik saab pärandada vaid temale surma momendil kuulunud vara (ainuomandi alusel kuulunud vara e. lahusvara ning oma osa abikaasade ühisvarast). Teatud juhtudel on oluline abikaasade vara väärtus abielludes ja surma momendil. Kontrollida tuleb kindlasti ka abieluvaralepingu olemasolu. Õdede-vendade pärimisõigus: tuleb kindlaks teha, et nad põlvnevad pärandajaga ühisest vanemast või on neil pärandajaga üks ühine vanem. Õed-vennad ja nende alanejad saavad esindusõiguse alusel pärida alles siis, kui pärandaja vanemad on surnud või üks vanem on surnud ja nemad on pärandajaga sugulased surnud vanema kaudu. Pärimisõiguse põhimõtted 1) Erapärimisõigus- PS § 32 lg 4 järgi on tagatud pärimisõigus. Eraomand peab jääma selleks ka
· hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja või kellel on samaväärsete õpingute läbimise pandilepingud; kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, · äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja mida tunnustab Akadeemilise Tunnustamise jagunemislepingud, osaühingu osa Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskus võõrandamise ja pandilepingud; või · abieluvaralepingu või abikaasade ühisvara ei ole omandanud magistrikraadi, kuid on jagamise lepingud; läbinud ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. · testamendid; aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi · volikirjad. kehtinud korra kohaselt vähemalt Notarid tegelevad ka abielude sõlmimise ja akadeemilise kõrghariduse I astme lahutamise kinnitamisega, lahendavad õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase
peale abielu omandatud varale kohaldatav õigus sõltub asukohariigist. *REÕS sätestab: Abikaasade varalistele õigustele kohaldatakse abikaasade poolt valitud õigust(võivad valida ühe abikaasa elukohariigi või kodakondsuse riigi õiguse). Kohaldatava õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud. Kui kohaldatavat õigust ei valita Eestis, siis piisab valitud õiguse vormiliseks kehtivuseks valitud õiguse abieluvaralepingu vorminõuete järgimisest. Kui abikaasad ei ole kohaldatavat õigust valisnud, siis kohaldatakse nende varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajörgedeöe kohaldatavat õigust. 2) Imperatiivsed reeglid ja avalik kord a)Siseriiklik avalik kord-Seda ei saa universaalselt määratleda. See on iga riigi siseasi ja hõlmab riigi õiguse olulisi põhimõtteid(nt suhtumine polügaamiasse, samasooliste abielusse jms), selle eesmärk on avaliku huvi kaitse. REÕS §7
PKS § 27¹ lg 1 kohaselt, abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt (sh enne abiellumist omandatud vara). Lisaks sellele, PKS § 27¹ lg 2 sätestab, et abikaasal on õigus käsutada teise abikaasa lahusvaraks olevat vara vaid ta nõusoleku olemasolul. Abieluvaralepingus võivad abikaasad aga ette näha, et selle paragrahvi lõikes 2 sätestatu poleks abikaasal käsutuspiirangut teise abikaasa lahusvara suhtes. Kui abikaasad otsustavad abieluvaralepingu kohaselt, et lahusvaraks olev vara on nende ühisvaraks, siis saab nt kinnisasja puhul nõuda kinnistusraamatusse kantud kande parandamist PKS § 28 lg 4 alusel. Lahusvara varasuhe valimisel, nagu oli eelnevalt juba kirjutatud, on olukord, kus varalistes suhetes abikaasad justkui poleks üldse abielus. Ehk nende vara omandiõigus, mis oli enne abiellumist soetatud (Martini kinnasasi maal, Liina korter, mõlema palgad ja kõik rahalised vahendid), ei muutu pärast abielu registreerimist. 3
Abielu instituut sugulust ei mõjuta.Abielu sõlmitakse täisealise mehe ja naise vahel. Hõimlus seevastu tekib abieluliste suhete kaudu: abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. 19. Abikaasade vastatikused õigused ja kohustused - Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt perekonnaseaduses toodud üldreeglist. Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel, kuid igal juhul tuleb see tõestada notariaalselt. Enne abiellumist sõlmitud lepingust tekivad abikaasade vastastikused õigused ja kohustused abielu sõlmimise ajast. Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata: · milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks;
1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;Kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad. 2.Ühisvara jagamise tagasivõitmine Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 3.Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine (1) Kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti:
vastutavad osanikud ühingu kohustuste eest võrdeliselt oma sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanikult ei ole võimalik tema maksmisele kuuluvat osa sisse nõuda, katavad teised osanikud puudujääva osa võrdeliselt oma sissemaksete suurusega. Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Osanikud, kelle võlaosa tasusid teised osanikud, peab neile nimetatud võlaosa hüvitama. Ärimehed väldivad seda nt abieluvaralepingu tegemisega. See peab olema tehtud varem, kui pankrotioht käes on. Nt a ja kolm kuud. Kui kuritöö ja tahtlusega tegemist, siis kuni 5a peab olema leping. Vara jagamine likvideerimismenetluseta Kui osanikud otsustavad tü lõpetada likvideerimismenetluseta.. 13. Osaühing ja aktsiaselts. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut
sõlmiti: 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; Kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad. 2.Ühisvara jagamise tagasivõitmine Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 3.Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine (1) Kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti:
Abielu ei saa sõlmida, kui: · isikud on lähisugulased · üks neist on juba abielus · ühele neist on määratud eestkostja piiratud teovõime tõttu Abielureziim ehk varavahekord on abikaasadele kuuluva vara omandisuhteid reguleerivate normide kogum. Enne abiellumist abikaasade poolt soetatud vara on nende lahusvara, abielu kestel omandatud vara aga ühisvara. Kui abikaasad soovivad seadusega paika pandud abieluvaramudelist kõrvale kalduda, sõlmivad nad abieluvaralepingu. Vanemail on lastele võrdsed õigused ja kohustused (vanema hooldusõigus), mõlemad on lapse seaduslikud esindajad. Põlvnemine on aluseks ülalpidamiskohustuste tekkimisele sugulaste vahel. Tähtsaim on vanema kohustus ülal pidada oma alaealist last. 38 Eestkoste seatakse lapsele, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest (vanemad on surnud,
Abielu ei saa sõlmida, kui: · isikud on lähisugulased · üks neist on juba abielus · ühele neist on määratud eestkostja piiratud teovõime tõttu Abielureziim ehk varavahekord on abikaasadele kuuluva vara omandisuhteid reguleerivate normide kogum. Enne abiellumist abikaasade poolt soetatud vara on nende lahusvara, abielu kestel omandatud vara aga ühisvara. Kui abikaasad soovivad seadusega paika pandud abieluvaramudelist kõrvale kalduda, sõlmivad nad abieluvaralepingu. Vanemail on lastele võrdsed õigused ja kohustused (vanema hooldusõigus), mõlemad on lapse seaduslikud esindajad. Põlvnemine on aluseks ülalpidamiskohustuste tekkimisele sugulaste vahel. Tähtsaim on vanema kohustus ülal pidada oma alaealist last. 54 Eestkoste seatakse lapsele, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest (vanemad on surnud,
Inglise kohus lahendab asja nii, nagu seda oleks lahendanud asjaomase välisriigi kohus vaidluse lahendamist alustatakse välisriigi kollisiooninormidest, ,,nagu istuks Inglise kohus välisriigis". Samas on Inglise renvoi kohaldamine pigem erand kui reegel see võib kohalduda nt testamendi sisulise ja vormilise kehtivuse, seadusjärgse pärimise, abielu sisulise ja vormilise kehtivuse ja laste omaksvõtu korral, ning abikaasade varalistele õigustele abieluvaralepingu puudumisel. Lex causae tuvastamine Välisriigi õigus Kollisiooninormide kohaldamine ei tähenda tingimata, et lõplikult kohaldatav õigus on välisriigi õigus. Välisriigi õigusena on võimalik käsitleda: 1) ainult välisriigi siseriiklikku õigust (nt Itaalias); 2) REÕ sätteid, va renvoi sätteid, ja välisriigi siseriiklikku õigust (nt Eesti ja Saksamaa); 3) REÕ sätteid, sh renvoi sätteid, ja välisriigi siseriiklikku õigust (teatud õigussuhete puhul Inglismaal).
omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel ning kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. Abikaasade ühis- ja lahusvara määratakse abieluvaralepingu puudumisel kindlaks PKS §-de 14 ja 15 alusel. Selleks, et lugeda kinnistu abikaasade ühisvara hulka ja seda abielusuhete lõppemisel jagada, ei pea kinnistu ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmata jäetud abikaasa esitama eraldi hagi enda ühisomanikuks tunnistamiseks. Järelikult ei ole kinnisasja abikaasade ühisvara hulka kuulumise eelduseks mõlema abikaasa kandmine kinnistusraamatusse kinnisasja ühiste omanikena. Abikaasa saab ühisvara kaitseks esitada
perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. (2) Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. (3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. 249. Mis on sugulus? On põlvnemisel või lapsendamisel põhinev suhe isikute vahel. 250. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? On kohustatud ülaval pidama. Ülalpidamist on õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Ühisvara. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist
omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel ning kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist - Abikaasade ühis- ja lahusvara määratakse abieluvaralepingu puudumisel kindlaks PKS §- de 14 ja 15 alusel (vt käesoleva otsuse p 8). Selleks, et lugeda kinnistu abikaasade ühisvara hulka ja seda abielusuhete lõppemisel jagada, ei pea kinnistu ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmata jäetud abikaasa esitama eraldi hagi enda ühisomanikuks tunnistamiseks - Järelikult ei ole kinnisasja abikaasade ühisvara hulka kuulumise eelduseks mõlema abikaasa kandmine kinnistusraamatusse kinnisasja ühiste omanikena
Pärimisel tuleb eelkõige kindlaks teha abikaasade varalised suhted, lahus- ja ühisvara. Teatud Eluase. 2008. a. pärimisseaduses on täiendada PärS § 16 lõikega kolm, mille kohaselt võib abikaasa juhtudel on oluline abikaasade vara väärtus abielludes ja surma momendil. Kontrollida tuleb kindlasti lisaks oma pärandiosale nõuda AÕS § 227 sätestatud asjaõiguse (isikliku kasutusõigus elamule) ka abieluvaralepingu olemasolu. seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. RKTKo nr 3-2-1-151-09 leiab Kolleegium, et pärandaja vara koosseisu (pärandi)
peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. (2) Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. (3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. 387. Mis on sugulus? On põlvnemisel või lapsendamisel põhinev suhe isikute vahel 388. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? On kohustatud ülaval pidama. Ülalpidamist on õigustatud saama: 143 1) alaealine laps;
annaabi.ee 
