Tema ülesanded: õiguse mõistmine, oma kohtuasutuse juhtimine, vastutab majanduslikus mõttes, teostab seaduslikku järelevalvet kohtuasjade pidamise üle, vastutada koolituse eest. Ta võib olla ametis 5 aastat ning teda saab tagasi nimetada veel üheks ametiajaks. Maakohtutes on osakonnad: · kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit. · Registriosakond peetakse äriregistrit ja laeva kinnistusraamatut · Kriminaalhooldusosakond seal töötavad kriminaalhooldusametnikud, kes teostavad järelevalvet kriminaalhoolduste aluste isikute üle. Veel töötavad seal kriminaakhooldusabilised. Kriminaalhooldus määratakse kohtu poolt isikutele, kes on: 1. Tingimisi süüdi mõistetud 2. Vanglast ennetähtaegselt vabanutele 3. Kellele on mõistetud karituseks teha üldkasulikku tööd Kriminaalhooldusametnikud peavad kontrollima neid isikuid, kas nad täidavad kohtu poolt
üldkogule täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid Justiitsminister võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist vabastada tema enda soovil või kui ta süüliselt on jätnud oma ülesandeid olulisel määral täitmata. Samuti esimehe valimisel või nimetamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Kohtu, Euroopa Kohtu esimese astme kohtu või muu rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (Kiris 2009). Maakohtus on kinnitusosakond, registriosakond ning kriminaalhooldusosakond. Kinnitusosakond kus peetakse: peetakse kinnisturaamatut abieluvararegistrit Registriosakond kus peetakse: äriregistrit mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit kommertspandiregistrit 9 laevakinnistusraamatut Kriminaalhooldusosakond kus: kriminaalhooldusametnikud ja muud kohtuteenistujad valvavad kriminaalhooldusaluste
täitma oma ametiülesandeid. Kohtuniku ametist tagamine ainult kohtuotsusega. Kohtute juures asuvad üksused - Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle.
RINGKONNAKOHUS-toimub asjade läbivaatamine, kohust ei toimu.3 kohtunikku otsustavad. Selle asjaga tegeleb eestis 46 kohtunikku. Ringkonnakohus peab jälgima maakohtude otususeid. MAAKOHTUS-arutatakse tsiviil-kirimaal-ja väärteoasju. Süüdistaja-prokuör.hageja-kes süüdistuse esitab kostja-kelle vastu süüdistus esitatakse. Maakohtute juurde kuuluvad-kinnistuosakonnad(maa, maja kinnisturaamat, abieluvararegister)-registriosakond (äriregister, MTÜ register, laevakinnisturaamat-kriminaalhooldusosakond-vangid(järelvalve) USA KOHUS-kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Kohtnikes nähakse kodanike kaitsjat. Pole konstitutsioonikohust. Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel. Kohtunikul ei pea tinigimata olema juriilidst haridust.EUROOPA KOHUS-kohutnikes nähakse valitseva režiimi kaitsjat.on konstitusioonikohus, mille ülesandeks on põhiseaduslikku järelvalve. Kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus.Kohtunikud nimetab ametisse valitsus
pole ta lapsi hammustanud. ülesanne: Selgita mõisteid 6(12) vahetu oht ja näiv oht. 2) Kuni juunini 2008 olid Valitsusasutus on riigieelarvest finantseeritav täidesaatva kriminaalhooldusosakonnad maakohtute struktuuriüksused. riigivõimu teostamiseks moodustatud riigiasutus. Näites on 01.06.2008 KrHS § 5 lg 1 muudeti valitsusasutuseks vangla. ja sätestati: "Vanglas on kriminaalhooldusosakond, mis võib jaguneda talitusteks." KrHS Struktuuriüksus on asutuse väiksem osa, millel ei ole § 5 lg 4 sätestatakse: omaette eelarvet, ei ole organisatsiooniliselt iseseisev. "Teenistuslikku järelevalvet kriminaalhooldusosakonna üle Näites on struktuuriüksuseks kriminaalhooldusosakond. teostavad vangla direktor ja justiitsminister." Sellega tagati, et kogu karistuse täideviimise menetlus on vanglate kui täidesaatva riigivõimu asutuse
Vangla struktuuri kuuluvad osakonnad, talitused ja üksused. Osakonnal, talitusel ja üksusel puuduvad täitevvõimu volitused. Vangla osakonnad ja üksused on: arvestusosakond; avavangla- ja töötavate kinnipeetavate osakond; julgeolekuosakond; järelevalveosakond; finants-ja majandusosakond; meditsiiniosakond; sotsiaalosakond; esimene üksus; teine üksus; kolmas üksus; neljas üksus; viies üksus; üldosakond; kriminaalhooldusosakond.11 8 Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/1039298 9 Viru vangla kodukord. http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=57912/Viru+vangla+kodukord+alates+04.02.2 013.pdf 10 Vanglateenistuja eetikakoodeks. http://www.vangla.ee/41403 11 Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/12967542 7 2.5
I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. 1. Kinnistusosakond seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. 2. Registriosakond e äriregister seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 3. Kriminaalhooldusosakond seal töötavad kriminaalhooldusametnikud ja nende kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on: 1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus tingimisi 3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd 41. II astme kohtud on ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras
I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. 1. Kinnistusosakond seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. 2. Registriosakond e äriregister seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 3. Kriminaalhooldusosakond seal töötavad kriminaalhooldusametnikud ja nende kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on: 1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus tingimisi 3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd 41. II astme kohtud on ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras
Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusõiguse reform ja 1 sept 2002 jõustus karistusseadustik. Kaotas kehtivuse seni kehtinud kriminaalkoodeks. Reformiga ühendati
õigusemõistmisele või muule kohtute tegevusele (Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu 2000.a koosoleku seisukoht). Kohtute juures asuvad üksused Kohtute juures asuvad üksused Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. Lisalugemist Juurde võib lugeda erinevaid seisukohti näiteks järgmistest allikatest: Taavi Annus. Riigiõigus, lk 151-159. Juura 2006. Eesti vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, teine täiendatud väljaanne, Kirjastus Juura 2008. §-d 4, 15, 20, 21, 22 ja 146. Poigo Nuuma. "Kohtud ja võimude lahusus", Riigikogu Toimetised 9/ 2004 (kättesaadav netis, www.rito.ee); Rait Maruste
Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Arutavad tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. Haldusasju arutavad. Kinnistusosakond – seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. Registriosakond e äriregister – seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. Kriminaalhooldusosakond – seal töötavad kriminaalhooldusametnikud ja nende kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on: 1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus tingimisi 3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd 39.II astme kohtud. Ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga Jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras
Vanus 25-70; eesti vabariigi kodanik, teovõimeline, riigikeele oskus vajalikul tasandil. Ei nimetata ametisse siis kui: kes on süüdi mõistetud kuriteo eest, ei tohi olla pankrotivõlgnik; peab olema elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, ei tohi olla tegevhetkel juriidilises valdkonnas (ei tohi olla politsei, notar, kohtus, advokatuur, kohtutäitur jms). Rahvakohtunik võtab osa ainult kohtuistungitest. Tasu saavad tundide järgi. Kriminaalhooldusosakond: nüüd asuvad vanglate juures. Kriminaalhooldusseadus alates 2009. Tegutsevad kriminaalhooldusametnikud, kes teostavad järelvalvet kriminaalhooldusisikutel: need isikud, kellele on karistus määratud tingimisi ehk inimene jääb vabadusse; isikud, kes on vabastatud vanglast enne tähtaegselt; karistuseks määratud üldkasulik töö. 7434 in kriminaalhoolduse all 2011 aastal. Inimene peab täitma teatud tingimusi: kriminaalhooldusalune isik peab viibima
võimetu täitma oma ametiülesandeid. Kohtuniku ametist tagamine ainult kohtuotsusega. Kohtute juures asuvad üksused - Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. 10.4 Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus, kompromissi soodustamine) Võistlevus - Üldmenetluse põhiprintsiip on võistlevuse võimaldamine. See tähendab, et kõik tõendid esitatakse vahetult suuliselt kohtuistungil, et kõik menetlusosalised saaksid vahetult küsitleda. Nii ei saa piirduda vaid
Igas maakonnas on kohtumaja, juhib kohtumaja juht, kes kõik alluvad maakohtu esimehele. Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad: 1) kinnistusosakond kinnistusraamat, abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid) 2) registriosakond peetakse äriregistrit (töötavad kohtuniku abid) 23 3) kriminaalhooldusosakond ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle Kriminaalhooldusalused on: a. isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud b. ennetähtaegselt vabastatud isikud c. isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasulik töö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu.
5) kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Igas maakonnas on kohtumaja, juhib kohtumaja juht, kes kõik alluvad maakohtu esimehele. Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad: 1) kinnistusosakond kinnistusraamat, abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid) 2) registriosakond peetakse äriregistrit (töötavad kohtuniku abid) 3) kriminaalhooldusosakond ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle Kriminaalhooldusalused on: a. isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud 17 b. ennetähtaegselt vabastatud isikud c. isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasuliktöö
siis pärast 1/2 karistuse kandmist. Kui aga elektroonilisele järelevalvele allutatud süüdimõistetu võtab tagasi oma nõusoleku elektroonilise valve temale kohaldamisest, rikub seadme või ei allu kontrollinõuetele, kannab ta temale mõistetud vangistust edasi üldistel alustel. Elektroonilist valvet kohaldatakse tingimisi karistust kandvatele ja vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatutele tähtajaga ühest kuust kuni aastani ja seda kohaldab süüdimõistetu elukohajärgne kriminaalhooldusosakond. Tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise vaatab läbi täitmiskohtunik temale vanglast saadetud materjalide alusel, mis ei vaja enam vanglapoolset eelkontrolli. Kui täitmiskohtunik jätab vabastamise taotluse rahuldamata ja ei ole määranud pikemat vangistusest tingimisi vabastamise taasläbivaatamise aega, kuuluvad need taasläbivaatamisele kuue kuu möödumisel vabastamise taotluse rahuldamata jätmisest..
nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtute juures asuvad üksused - Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. ASJAÕIGUS Asjaõigus Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alla käiv seadus (asjaõigusseadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, võlaõigusseadus. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud
II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 48 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium · Kriminaalkolleegium · Halduskolleegium
õiguskantsleri või tema esindajast. Nõukoda juhib Riigikohtu esimees. 6. Kohtute juures asuvad üksused. Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: · kinnistusraamatut; · abieluvararegistrit; · registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. Tsiviilseadustik. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse üldprintsiibid ja põhimõtted. Eesti tsiviilõiguses järgitakse ajalooliselt väljakujunenud pandektilist süsteemi, mille kohaselt on tsiviilõiguse (eraõiguse üldosa) valdkondadeks-allikateks: · tsiviilõiguse üldosa, · perekonnaõigus, · pärimisõigus, · asjaõigus ja
II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 50 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium · Kriminaalkolleegium · Halduskolleegium
Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusõiguse reform ja 1 sept 2002 jõustus karistusseadustik. Kaotas kehtivuse seni kehtinud kriminaalkoodeks. Reformiga ühendati
II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 Harju maakohus Viru maakohus Pärnu maakohus Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus Tallinna Tartu III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk Tallinna (28) Tartu (10) Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks
Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. – Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 ● Kinnistusosakond – peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit ● registriosakond ● kriminaalhooldusosakond – valvab kriminaal.... 2. halduskohus ● Tallinna ● Tartu III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk ● Tallinna (28)
ajal teada. 6. Kohtute juures asuvad üksused. Kohtute juures asuvad üksused Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. T. Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 150-159, 373-398. Loeng 5. Perekonnaõigus. Pärimisõigus. I. Perekonnaõigus 1. Perekonnaõiguse mõiste. Perekonnaõiguse allikad. Perekonnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja
b) halduskohus neid on 2 Tartu Tallinn Maakohtud lahendavad: 1) tsiviilasju 2) kriminaalasju 3) väärteoasju Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad: 1) kinnistusosakond kinnistusraamat, abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid) 2) registriosakond peetakse äriregistrit (töötavad kohtuniku abid) 3) kriminaalhooldusosakond ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle II astme kohtud 2. astme kohus 57 Ringkonnakohtud neid on 3 Tallinn Tartu Viru (asub Jõhvis) Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale. Vaatab asju apellatsiooni korras.
Riigikohtu esimehe võib Riigikogu vabastada ametist tema enda soovil (Vabariigi Presidendi ettepanekul) või kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, samuti registriosakond, kus peetakse äriregistrit, MTÜ-de ja SA-te registrit, kommertspandi registrit ja laevakinnistusraamatut, ja samuti kriminaalhooldusosakond, kus töötavad kriminaalhooldusametnikud. Eesti kohtukorraldus 1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Maakohtud - arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas. Halduskohtud - arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Ringkonnakohtud - apellatsioonikohus - arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade apellatsioone. Riigikogus - kassatsioonikohus - arutavad kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi. Kriminaalkolleegium
Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni: 1 seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja rolli kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju: kinnistusoskond registriosakond kriminaalhooldusosakond Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS, RT I, 23.02.2011, 3; 28.12.2011, 1).
annaabi.ee 
