Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus t...
Riik, selle tekkimine: · 1. Suurema pindalaga riik Egiptus 3000 Ekr · 1.vabariik u 500 a tagasi Kreeka · 18-19 saj kaasaegne arusaam vabariigist · Tööjaotusest sai alguse linn ja siis riik. · Riik on organiseeritud inimeste kogu. · Riigi tunnused: o Territoorium e maa-ala- allub kindlalt riigivõimule; maapõu, veealad, õhuruum o Rahvas; Eesti kodakonsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. o Iseseisev avalik võim riigi asustustest moodustatud süsteem, mis on suuteline oma territooriumil võimiu teostama. · Vabariiklik ühikonnakorraldus tähendab, et riiki juhib rahva poolt valitud juht/juhid. · Seadusandlik-parlament, riigikogu; täidesaatev-vabariigi valitsus; kohtuvõim- kohus. Demokraat...
3. Vähemuse õiguste austamine. 4. Põhiseadusel rajaned riigivõim. 5. Kontroll võimude tegevuse üle. 6. Valitsusväliste MTÜ-de loomise ja tegutsemise võimalikus. Demokraatia esineb kahel kujul: 1. Otsene demokraatia. 2. Esindus demokraatia. Diktatuur on valitsemisvorm kus võim kuulub üksikisikule või mingile väiksele grupile mafiamehed! RIIK JA RIIGIVORMID Riik on universaalne, eraldi seisev, politiline üksus. Riigil on kolm põhitunnust: 1. Teritoorium! 2. Rahvas! 3. Suverääne riigivõim! Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik: 1. Suveräänus 2. Kokkulepidud reeklite järgimine! 3. Omada õigust ja võimet luua seadusi ja neid teostada! 4. Legitiimsus: et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusega ja on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandajatahtega. Riigikorralduse vormid:
28.11.2012 Ühiskonnaõpetus Kontrolltööks õppida järgmised teemad: riik, selle põhitunnused, ülesanded, riigivormid Kordamisküsimused: 1. Riigi mõiste seletus (vt vih.) Riik on universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, kuid üldisemalt on riik võimu teostamise mehhanism. 2. Riigi põhitunnused (vt vih.) Riigi põhitunnused Iseseisev Territoorium Rahvas
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas se...
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
ANARHISM Nimi: ................................................ Klass: .................... Ülesanne nr 1- mõtteeksperiment Oletame, et üks Pärnu Ühisgümnaasiumi abiturientidest on veendunud riigivõimu vastane. Ta ei suuda taluda ühiskonnaõpetuse tunde, sest seal räägitakse valdavalt riigiga seonduvast (seadusandlus, erinevad riigivormid, kodanike õigused ja kohustused vms). Seega ühiskonnaõpetuse tundides ta parema meelega ei käiks, kuid ka teistest sotsiaalainetest on tal oma põhimõtete tõttu keeruline osa võtta. Pidulikel üritustel ja aktustel on ta otsustanud Eesti hümni ajal istuda ning mitte sõnakestki kaasa laulda. Millist lahendust näed kirjeldatud olukorrale? Vastus:Saata sõjväkke. Antud olukorras ei aita miski muu kuna ta on juba liiga vana, et vanemad midagi teha saaks. Jutust arusaades
araabiamaade ülestõus. Massiline revolutsioonide laine ühiskonnakorralduse vastu. 5. Demokraatia tunnused. Valitsemiskord mille puhul on täidetud konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia korral: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitusioonide lahusus, kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 6. Mis on riik? (riig tunnused, riigivormid, riigi valitsemisvormid). Riik on võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institusioonide kaudu. Sotsiaaldemokraatlik- heaolu tagatakse kõigile ja tagajaks on riik, nt soome, rootsi Konservatiivne- Heaolu eest vastutab perekond, tagatakse üksnes abivajajatele nt saksamaa Liberaalne- heaolu tagajas on inimene ja riik tagab heaolu abivajajatele nt usa Valitsemisvormid on presidentaalne ja paralmentaarne
docstxt/123790391451499.txt
Millist perioodi loetakse Eestis keskaja alguseks ja keskaja lõpuks? 5-15 sajand. Vana-Liivimaa riiklik korraldus oli uusaja algul juba ajale jalgu jäänud. Sellal, kui naabermaades tekkisid tugeva keskvõimuga riigid, jäi Liivimaa omavahel tülitsevate ja vahel isegi sõdivate väikeriikide lõdvaks ühenduseks. Usupuhastus viidi Liivimaal küll läbi, kuid uut, ühtsemat riigikorraldust luua ei õnnestunud. Säilisid vanad, siinmail oma mõju juba peaaegu kaotanud katoliku kirikuga seotud riigivormid (Liivi ordu ja piiskopkonnad). Valdavalt juba usku vahetanud aadel (mõisnikud) ja linnakodanikud ei usaldanud enam oma valitsejaid, eestlastest ja lätlastest talurahvas aga vihkas kogu saksakeelset ülakihti kui oma rõhujaid.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalide alad suhteliselt kiiresti vallutada Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on ümera ja madisepäeva lahingutel? Ümera-1210 eesti võit ja ssurenev motivatsioon Madisepäev-1217 eestlaste suur kaotus(lembitu)
Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi, riigi kaitse jne), õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi jt kontrollorganite poliitiline sõltumatus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, vaba kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus. Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu. Mittedemokraatlikud riigivormid: 1) Autoritaarne riigijuhiks keskne liider; ülejäänud pol. jõud kas keelustatud või piirangutega; maj-le piirangud; ideoloogiat ei eksisteeri N: Venezuela, Aafrika riigid 2) Totalitaarne eluaegne liider (uus valitakse samast parteist); juht jumalastaatuses; alati üks partei võimul; keskne ideoloogia eksisteerib (nt natsionaalsotsialism, kommunism) N: Kuuba, Valgevene 3) Post-totalitaarne maj-s teatud printsiibid (Hiinas vabaturumajandus)
Aristoteles 384 eKr- 322 eKr Autor: Kersti Veinšteins Eluloo ülevaade Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on “Esimene filosoofia”, “Kategooriad”, “Esimene analüütika”, “Teine analüütika”, “Toopika, “Füüsika”, “Nikomachose eetika”, “Poliitika” ja “Poeetika”. Meie ajani on jõudnu...
olevate inimeste hulk; vägivaldsete surmade osakaal. 10. Hea valitsemine Legitiimne ehk õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond 11. Demograafia rahvastikuteadus, mis uurib kui suur on sündimus, suremus, sisseränne. 12. Riigivormid: Unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Oma riigipea ja
7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996, lk 56-85, 224-231 R. Eerola, T. Mylly, P. Saarinen. Euroopa Liidu õigus. Tartu, 2001, lk 75-110 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn, 2004, lk 87-115. IV teema. Riik 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus. 2. Riigi määratlemise võimalikkusest ja vajalikkusest. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis. 4. Riigi rahvas. 5. Riigi territoorium. 6. Avalik võim (suveräänsus). 7. Riigivormid. 8. Õigusriik. 8.1. Õigusriigi kujunemise ajaloost. 8.2. Õigusriigi tunnused. 8.2.1. Õigusriigi formaalsed tunnused. 8.2.2. Õigusriigi materiaalsed tunnused. 9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus. Inimesed on moodustanud erinevaid kooslusi, formaalseid ja mitteformaalseid jne. Poliitilise iseloomuga kooslus on võimeline end nii sisemiselt kui välimiselt kaitsma, tagama korda. Selle tekkimine on seotud tööjaotuse kujunemisega.
Nimeta industriaalühiskonnalt postindustriaalühiskonnale ülemineku eeldused. (industriaal-ja postindustriaalühiskond). Postindustriaalsele ühiskonnatüübile ülemineku eelduseks oli teadus-tehniline pööre, mis algas 20.sajandi keskpaigas. Analüüsi allolevat graafikut. Millised muutused toimuvad ühiskonnas 20. ja 21. sajandil? Miks? Loodusvarade järk-järguline vähenemine tänu nende aktiivsemale kasutamisele Rahvastiku kasvamine 20.sajandil, kuid vähenemine 21. sajandi teisel poolel. Toidu kasvamine 20 sajandil, kuid järsk langemine 21. sajandil Tööstusliku toodangu järsk kasv 20.sajandil ning järsk langus 21. sajandil Keskkonna reostuse ühtlane kasvamine 20. ja 21.sajandi I pooles, seejärel vähenemine. Mida peaks tegema riik, et kindlustada demokraatiat? (ühiskonna demokratiseerimine) demokratiseerumise all mõeldakse ühiskonna liberaliseerimist kõigis elusfäärides. Niisuguses ühiskonnas väärtustatakse inimese poliitilisi ja kodanikuvaba...
Perekonnad liituvad külakondadeks ja need omakorda riikideks. 2. Ideaalne riik. Aristoteles näeb riigiideaali kehstumist selles, kuidad nig mil määral üks või teine riigivorm teostab oma ideaali, täidab oma ülesannet kodanike õnne ja vooruslikkuse kasvatamisel ja arendamisel. Seejuures tuleb arvesse võtta, et vastavalt teatava rahva iseloomule ja tema konkreetsetele elamistingimustele osutuvad erinevad riigivormid parimateks. Aristoteles võtab riigivormid kokku kuueks põhivormiks. Kolm on kirjeldatud "õigetena" ja kolm "ebaõiged". "Õigete" riigivormide hulka kuuluvad kuningriikuls, aristokraatia ja vabariiklus. "Ebaõiged" riigivormid on: türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristotelese arvates parimas riigismoodustavad riigi õigusliku kodanikkonna üksnes valitud, kas majanduslikult, hariduselt või sünnilt väljavalitud isikud. Kehaline töö ja eriti põllutöö on orjade jaoks, et kodanikkonnal oleks millest elada
Geograafia üleminekueksami kordamine 1) Maailma poliitiline kaart ning riigi mõiste: riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. 2) Erinevad riigivormid: monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse
· Ka neid mudeleid saab riik kujundada õiguse kaudu. · Eliidid erinevas ajas ja ruumis kujunevad erinevad ühiskonnagrupid: 1. Preestririik 2. feodaalriik 3. tehnokraatlik riik 4. plutokraatlik riik 5. mitmeparteiline riik 6. üheparteiline riik Liberaalne rahvusriik · 19.sajandi liberaalse rahvusriigi doktriin. · Rahvusriigi tunnused on rahvas, territoorium ja suveräänsus. · Riigivormid on demokraatia ja aristokraatia. 1. Riigi rahvas(juriidiline kategooria) · Riigi rahvas, see pole mitte igasugune suur inimeste ühendus; ta on suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu. · Riigi rahvas need on riigi kodanikud. · Kodakondsusseadus. 2. Riigi territoorium(juriidiline tunnus) · Riigid tekkisid läbi territooriumi. · Õigusnormidega paika pandud.
õppima ning looma endale viivitamatult riiklikud struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim
Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Poliitika ja valitsemise aluste 7. loeng Leif Kalev Põhimõisted Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa- alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institu...
b. otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel c. esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) kaudu ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel d. monarhia riigivorm, mille puhul on päritav võim e. siirderiik üleminekuriik (näiteks Poola, Ungari ja Venemaa üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse) 14) Riigikorrad ja riigivormid a. Riigivormid · Monarhia 1. Absoluutne monarhia (näit Saudi Araabia ja Kuveit) 2. Konstitutsiooniline monarhia (näit Jaapan ja Rootsi) 3. Parlamentaarne monarhia (NB! Erand, vaid Suurbritannias, kus pole põhiseadust) · Vabariik 1. Parlamentaarne vabariik (näit Eesti, Iisrael ja Saksamaa) 2. Presidentaalne vabariik (näit Leedu, Venemaa, Prantsusmaa ja
16 Riigi põhielemendid: 1 Tutvusta riigi funktsioone ja erinevaid käsitlusi riigi tegevuse ulatusest. Riigi ülesanded: · huvide liigendus · huvide koondamine · poliitiline sotsialiseerimine · poliitiline kommunikatsioon · õigusloome · õiguse rakendamine ehk kasutamine · vaidluste lahendamine 1 Esita riigivormid valitsusviisi ja geograafilise jaotuse alusel. Riigivormid 1)Valitsusviisi alusel : a)monarhia b)vabariik 2)geograafilise jaotusel alusel: a)unitaarriik e üksik riik b)föderaalriik ehk liitriik c)konföderaalriik ehk riikide liit 1 Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid (Varrak). Riigi tekke teooriad: · teokraatlik · patriarhaalne · lepinguteooria
seisus e. tõeline aristokraatia; tahtele – ametnikud ja valvurid, keda iseloomustab ülim vaprus; himule – kogu ülejäänud rahvas ehk talupojad, kaupmehed jm. Lisaks on riigi ülesandeks huvide ühendamine, tülide lahendamine – tagatakse seadusandlusega ja viiakse täide ametnike ja valvurite poolt. Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia. Platoni arvates on täiesti kõlbmatud riigivormid: Timokraatia – kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja seisusest; Oligarhia – võimu- ja varanduslike õiguste abil on võimu haaranud väike ladvik; Demokraatia – andetute ja samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemine teiste üle; Türannia – demokraatiast välja kasvanud, halvim kõigist, sest võimule pääsenud üksainus vähearukas, kuid kaval ja võimuahne isik.
1.Mis on poliitika? Poliitika on inimtegevus, mis alati seotud võimuga. Seejuures pole tähtis kas on tegemist võimul olijatega, võimu toetamise ja kindlustamisega või opositsiooniga, võimule pürgimisega. Poliitika kätkeb endas alati nii või teisiti võimuvõitlust. 2.Platon poliitikast? Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Parim tee ühiste vajaduste rahuldamiseks on tööjaotus kodanike vahel. Riigivormid: aristokraatia (parimate valitsus), timokraatia(riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest), oligarhia (väheste võim, mis on rajatud rikkusele), demokraatia (rahva enamuse valitsus), türannia (halvim riigikordadest, sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu). Riiki peavad valitsema filosoofid, sest siis vabaneb riik pahedest. Teadmised on vajalikud, et valitseks üleüldine
Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmis...
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakk...
Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale on suhteliselt nõrk. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. · Poolpresidentalism (Venemaa, Prantsusmaa, Soome) president jagab valitsusjuhi rolli peaministriga · Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) kõige tähtsam parlament. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu iseseisev võimuinstitutsioon. 3. Riigivormid: monarhia ja vabariik ei ole seotud riigi demokraatlikkusega, lihtsalt küsimus selles, kes on riigipea. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. 4. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad.(lk.80 88) Huvide esindamine ja teostamine Survegrupid ja sotsiaalse liikumised 4.1. Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (Vt
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise m...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja r...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või ...
Platon esitas riigivormide klassifikatsiooni: 1.Ideaalne riik, aristokraatia (parimate valitsus) 2. Timokraatia, riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest. 3. Oligarhia, väheste võim, mis on rajatud rikkusele. 4. Demokraatia, rahva enamuse valitsus 5. Türannia, halvim riigikordadest , sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu. Türannia tähendab üksikisiku võimu kogu ühiskonna üle. Platon seob riigivormid valitsemisvormidega ja eraldi kuningavõimu ehk monarhiat, väheste valitsust ja enamuse valitsust. Kõrgeimale arenguastmele jõudis mõistelis-loogiline analüüs antiikühiskonnas Aristotelese teaduslik-empiirilistes ning Polybiose ajaloolis-poliitilistes uurimustes riigist ja õigusest. Inimene sünnib poliitilise olendina ja areneb tänu suhetele omataolistega.Riik luuakse Aristotelese järgi mitte elamiseks üldse, vaid selleks, et elada õnnelikult. Poliitilise võimu
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Platoni ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia, millele vastandusid: timokraatia, oligarhia, demokraatia ja türannia. II Aristotelese teooria oli esimene teadaolev riigi tekkimise teooria Euroopas, mille kohaselt kujunes ühiskond riigiks tasandilt tasandile: ¤ perekond ¤ asundus ¤ riik Võrdleb riigivormide õiglase valitsemise realiseerimist. Oluline lõpptulem riigi rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt - kujutavad riigi eksistentsi universaalset eesmärki. Õiglased riigivormid: monarhia; aristokraatia; vabariik Ebaõiglased riigivormid: türannia; oligarhia; demokraatia. Aristotelese teooriat on nimetatud patriarhaalseks. Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel, seda arendatakse edasi rooma õiguses. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele. Riigi tekke teoloogilised teooriad
4) Oma kassa; Võimu ülimuslikus- tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja riik oma võimu kellegagi ei jaga. 68. Riigi suveräänsuse mõiste. Riigi suveräänsus- riigi täieliku välispoliitilist sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikust sisepoliitilises elus ehk siis võimu jagamatust. 69. Riigi valitsemise vormi mõiste. Monarhia. Riigi ajaloolised tüübid: orjanduslik, feodaalne, kodanlik ja sotsialistlik. Riigivormid näitavad, kuidas on organiseeritud riigivõimu, millistel põhimõtetel rajaneb riigi territooriumi jaotus ja milliste vahendite ja meetodite abil riigivõimu teostakse. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omab võimu pärimise teel, eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. On ükskõik, kes faktiliselt või õiguslikult on kõrgema riigivõimu kandja. Monarhia võib omakorda olla piiramatu ja piiratud
avalik võim. Sealjuures on vastavalt riigi kodanikel ka kodakondsus. Samas on struktuur-funktsionaalses käsitluses riik sarnane masinaga, kus sisendiks on maksud, mida kasutatakse avalike hüvede loomiseks. Peamine poliitikateaduslik määratlus pärineb saksa sotsioloogilt, juristilt ja filosoofilt Max Weberilt, kelle arvates oli riik tekkinud sunnijõu monopoliga, mis andis eelduse ühel territooriumil kindla korra kehtestamisse kindlate inimeste suhtes. Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne) ning vabariik ( parlamentaarne või presidentaalne) Vabariik – riigivorm, mille puhul valitseva võimu kõrgeima organi tahe ei samastu seda organit täitva füüsilise isiku tahtega, vaid on alati suurema või väiksema kolleegiumi tahe Ajaloolised vormid – aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuel...
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on...
Õigus ja eetika „ Eetika universaalne ja individuaalne mõõde“ „Juristi ameti koht ühiskonnas“ „Õiguse, eetika ja poliitika seostest“ Essee hindamiskriteeriumid, mis peavad arvestuse saamiseks olema täidetud: 1. kriteerium – essee maht 4- 6 lk. 2. kriteerium – essees on esiplaanil üliõpilase iseseisev analüüs ja põhjendatud hinnangud. 3. kriteerium – üliõpilane on essees sidunud tervikuks erinevad kohustusliku kirjanduse allikad, kirjandust ei ole refereeritud, vaid analüüsitud ja seostatud erinevaid vaateid. Kohustuslik kirjandus: Aristoteles. Nikomachose eetika. Ilmamaa, 1996. Jõgi, P. Õigus ja eetika: Teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Juura, Õigusteabe AS, 1997, lk. 126 – 168. Tammelo, I., Õiglus ja hool. Ilmamaa, 2006 I LOENG - Nikomachose Eestika Mis on eetika? Eetika (vanakre...
Platoni arvates inimeste eri ülesanneteks ettevalmistamine nõuab haridust. Platoni arvates inimesed jagunevad vooruste järg: valitsejate voorus on tarkus (sofia), sõdurite voorus on vaprus (andreia) ja ülejäänud inimeste vooruseks on mõõdukus(sofrosum) ning kui iga klass täidab oma rolli ega püüa teiste rolli üle võta, siis toimib polis õiglaselt ja harmooniliselt. Vooruste aluseks pidas hinge (tark omab ratsionaalset hinge, vapper hing ja ihaldav hing). Platoni riigivormid:ühevalitsus (monarhia), väheste valitsus ja enamuse valitsus. Platoni arvates on õigluse eelduseks ühisomand ning eraomandus on vastuolude ja tülide allikaks ega sobi kokku õiglase riigiga. Aristoteles oli Platoni õpilane (Akadeemias) ja oli Aleksander Suur'e õpetaja. Avas oma filosoofiakooli (peripateetikute kooli peripat 'kaetud sammaskäik'). Kuulsamad teosed on 'Poliitika' ja 'Ateena politeia'.
Bodin. Suveräänsus tähendab sellist kauakestvat olukorda, kus kellelegi kuulub ülemvõim. Ükskki suverään ei tohi minna vastuollu Jumala seadustega. Suveräänsus väljendub riigivõimus kui poliitilised ülemkorras. Õiguslikus mõttes tähendab suveräänsus eelkõige kompetentsi ülimuslikkust. Kui poliitiline mõiste tähendab ta ülemvõimu. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid. Õpetus riigivormidest lähtub Aristotelese vastavast käsitlusest. Selle õpetuse järgi võib riike jagada demokraatiaks ja aristokraatiaks. Monarhiates valitseb monarh kõikide hüvanguks ja türanniates ainult oma heaolu nimel. Aristokraatia on parimate ülemvõim. Monarhia all mõistetakse tänapäeval riiki, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariigi riigipea on valitud president.
Wilson. Rahukonverentsi käigus moodustatakse Rahvasteliit, et rahu säilitada. 28. juuni 1919 sõlmitakse rahuleping Saksamaaga: 1) Oluliselt vähendati sõjaväge 2) Likvideeriti lennu- ja merevägi 3) Keelustati sõjaväeteenistuskohustus 4) Loodi Reini’i demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma territoriumist 5) Saksamaa pidi maksma reparatsioone. (sõjakahjude kinnimaksmine) 2. Riigivormid Seadusandliku võimu puhul eristatakse presidentaalset, poolpresidentaalset ja paralmentaarset riigivormi/korda. Presidentaalne- rahvas valib parlamendi ja presidendi ning presidesnt nimetab ametisse/ tagandab valitsuse.(USA) Poolpresidentaalne- Võimu jagavad president ja peaminister. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse peaministri, kes koos juhuvad valitsust. Parlament omakorda hääletab ametisse/ tagandab valitsuse. (Prantsusmaa, Soome)
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
Huvide koondamine minimaalriik Poliitiline sotsialiseerimine Liberaalne riigikäsitlus piisavalt Poliitiline kommunikatsioon sekkuv riik Õigusloome Radikaalne riigikäsitlus maksimaalne Õiguse rakendamine e. kasutamine riik Vaidluste lahendamine 78. Esita riigivormid valitsusviisi ja geograafilise jaotuse alusel. Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit. 79. Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid (Varrak). Teokraatlik- Patriarhaalne- Lepinguteooria- Orgaaniline teooria-
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
24. Õiguse objekt: Õiguse objekt on õigusega reguleeritud ühiskondlikud suhted, nt. Töö-, maa-, perekonnasuhted. Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivse õiguse esemeks. Mõistega õiguse objekt on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed. Mittekehalisteks esemeteks võivad olla seaduses nimetatud juhtudel teatud õigused, nõuded jm. Objektiivsed väärtused. Õiguse objekt võib olla asjade kogum. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu ja tervis. 25. Riigivormid: Riigivorm on riigi väline struktuur. Selle põhilised elemendid on riigivalitsemise vorm ja riigikorralduse vorm. Riigivalitsemise vormidena eristatakse: · Monarhiat (tänapäeval absoluutne või konstitustiooniline) riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh: kuningas, sultan, emiir jne. · Vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad
struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus.
See väljendub poliitilises ülemkorras ja riigivõimus. Ollakse sõltumatu teistest riigivõimudest. Ülemvõim ongi riigi tegevuse legitiimsuse garanteerija. Ühiskondlikust lepingust tuleneb rahva suveräänsus. Õiguslik suveräänsus kompetentsi ülemuslikkus; poliitiline suveräänsus ülemvõim; sisemine suveräänsus e rahvasuveräänsus ülemvõim siseriigis; väline suveräänsus vahetu ja võrdne suhtlemine teiste riikidega. 3. Riigivormid Traditsiooniliselt Aristotelese järgi jagatakse riike: 1. Demokraatia rahva enamus valitseb kõigi huvides (või mandunud demokraatia rahva enamus enda huvides või demagoogid kasutavad rahvamasse ära). 2. Aristokraatia väike hulk valitseb kõikide huvides parimate ülemvõim, parim lahendus (või oligarhia väike hulk enda huvides). 3. Ohlokraatia aristokraatia erivorm, kus on halvimate ülemvõim. 4
15. Millal ja kus tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga? 16. Missugune oli Muinas-Eesti haldusjaotus? 17. Mida tähendas Balti erikord? 18. Koloonia + näiteid. 19. Protektoraat + näiteid. 20. Unitaarriik + näiteid. 21. Autonoomne piirkond + näited. 22. Föderatsioon + näited. 23. Mis valdkonnad kuuluvad eelkõige föderatsiooni kompetentsi? 24. Konföderatsioon + näited. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid. Reziimid 1. Õigusriigi mõiste ja olulisemad tunnused.. 2. Õigusriigi poliitiline reziim. 3. Mis ajastust ja kellelt pärineb võimude lahususe põhimõte? 4. Millised on riigivõimu tasandid võimude lahususe põhimõtte puhul? 5. Miks on võimude lahususe põhimõte vajalik? 6. Monarhia mõiste. 7. Absoluutne monarhia + näiteid 8. Konstitutsiooniline monarhia + näiteid. 9. Parlamentaarne monarhia + näiteid. 10. Vabariigi mõiste. 11
austada ja mille vaba arengut vooruse poole igati toetada. 21 Aristoteles ei näe riigi ideaali üksnes täiuslikus vormis nagu Platon, vaid selles kuidas ja mil määral üks või teine riigivorm riigi aristoteleslikku ideaali realiseerib, tagab. Aristotelese järgi on igal rahval oma iseloom ja konkreetsed elamistingimused - seega võivad osutuda neile igaühele parimaks täiesti erinevad riigivormid. Tähtis on üksnes lõpptulem - riigi eesmärgi realiseerimine selle rahva jaoks kasvõi antud vormis. Riigi eesmärk (põhiülesanne) esineb universaalsena põhimõtteliselt kõigi riigivormide jaoks. Mistahes riigivorm, mis lõpptulemina tagabki ideaalse ülesande lahendamise (vt ülalpool, mis on Aristotelesel ideaaliks!) on ka siis seeläbi parim, hea. Samas toob Aristoteles juba ajaloolis-praktilise kogemuse põhjal üldistusena välja 6 põhilist riigivormi,
Loobumise tähtaeg hakkab jooksma hetkest, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija kolme kuu jooksul pärandi avanemisest pärandist loobumise avaldust ei tee, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. Kehtiv pärimisseadus. Loeng 6. Riik. Riigi tekkimine ja tunnused, riigivormid. Erinevad võimuharud. Täidesaatva võimu organid ja asutused. 1. Riigi kolm tunnust: territoorium ehk maa-ala; rahvas (elanikkond) ning avaliku võimu organisatsioon. 23 Territoorium ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
