...............................................................................................22 29. Töövaidlused..........................................................................................................23 Lõppsõna......................................................................................................................25 2 Sissejuhatus Käesolevas töös on refereeritud raamat "Hagimenetlus tsiviilasjas" kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kontekstis. Nimetatud raamat mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna ning annab algteadmisi õigusemõistmisest tsiviilasjades. Raamatu kommentaarid ja selgitused väga praktilist laadi ja kergesti mõistetavad ka mitte elukutselisele juristile. Samas ei ole raamat aga tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaanne vaid aitab pigem seaduse sätteid paremini lahti mõtestada. Autor käsitleb 01.01
saamiseni Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama ELATIS Ülalpidamiseks makstav raha, igakuiselt Elatise suurus ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast Kohus võib vähendada elatise suurust mõjuvatel põhjustel – vanema töövõimetus või teise laste olemasolu ELATISE TAOTLEMINE Omavaheline kokkulepe, vabatahtlikult Kohtu kaudu: hagimenetlus (suurema summa nõudmiseks) või Maksekäsumenetlus (lihtsustatud menetlus, avaldus elektrooniliselt, summaks maks. 1,5 kordne määr arvestatuna pool alampalka kuus) LAPSENDAMINE Lapsendada võib ainult alaealist Lapsendajaks võib olla väh. 25-a. täieliku teovõimega isik (kohus annab loa ka väh. 18-a. isikul olla lapsendaja) Vähemalt 10-a. lapse nõusolek (arvestada tuleb ka noorema kui 10-a. lapse arvamust) Bioloogiliste vanemate nõusolek
...........7 Kompromissi soodustamise põhimõte, dispositiivsuse põhimõte.......................................8 Kohtumenetluse isiklikkuse põhimõte, võistlevuse põhimõte............................................9 Poolte võrdsuse printsiip................................................................................................... 10 Uurimisprintsiip, hea usu põhimõte, suulisuse ja avalikkuse põhimõte............................11 Riikliku õigusmõistmise põhimõte, hagimenetlus, hagita menetlus..................................12 Ausa kohtumenetluse põhimõte, menetlusese....................................................................13 Kohtumenetluse subjektid, menetlustoiming......................................................................14 Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud,
teine funktsioon. Vahel jääb selgusetuks, kas KIS tegelikult ka ei tööta või ainult tundub, et ei tööta, sest kolleegil üle laua või kõrvalkabinetis tundub kõik toimivat. (Kohtute ...2011) Teine kasutatud meetod otsing Kohtute Aastaraamatutest andis mõned statistiliselt andmed. Saab vaadelda pankrotiasjade statistikat 2012 aasta lõikes. Eelnevalt tuleb selgitada, et kohus võib pankrotiasju lahendada nii hagiga menetluses kui ka hagita menetluses. Hagimenetlus esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda.
antud piiridesse). Kui nõue on selge, sissenõutav ja võimalikud vastunõuded puuduvad ning võlgnik tundub olevat jätkusuutlik, võib ettevõte ise või inkassofirma vahendusel üritada raha võlgnikult kätte saada. Kui kohtuväline sissenõudmine tulemust ei anna, tõusetub küsimus, millist menetlust sissenõudmiseks valida. Põhimõtteliselt on võlausaldajal nõude kohtu kaudu maksmapanekuks võimalus valida 3 menetluse vahel: 1) maksekäsu kiirmenetlus, 2) hagimenetlus ja 3) pankrotimenetlus. Ülaltoodud menetlustes tuleb avalduse esitamisel tasuda ka riigilõivu. Kõik riigilõivud tuleb nö ette maksta, sõltumata sellest, kas esitatakse pankrotiavaldus, hagiavaldus, maksekäsu kiirmenetluse avaldus või tehakse muu riigilõivuga maksustatav toiming. Enne riigilõivu tasumist ühtegi toimingut kohtu poolt ei tehta ning võlgnikule ühtegi materjali ei edastata. Maksekäsu kiirmenetlus. Riigilõiv 3% summast. Kui Te olete esitanud kohtule kõik vajalikud
kohta koostatud protokoll avaldatakse asja läbivaatava kohtu istungil. Menetlusosalised võivad esitada tõendite kogumise kohta oma arvamuse. (6) Väljaspool kohtuistungit kogutud tõendid või menetlustoimingu protokoll avaldatakse kohtuistungil, vajalikel juhtudel ka ekspertidele ja tunnistajatele. Pärast seda võivad menetlusosalised anda nende tõendite kohta seletusi. 16. Menetlusosalised hagimenetluses ja hagita menetluses Hagimenetlus esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. 17. Kostja asendamine § 208. Kostja asendamine ja kaasamine
рассмотрение дела по существуasja sisuline läbivaatamine разрешение делаasja lahendamine разрешение дела по существуasja sisuline lahendamine разрешение дела по существу без участия сторон asja sisuline lahendamine poole osavõtuta прекращение производства по делу menetluse lõpetamine исковое производство hagimenetlus возбуждение дела asja algatamine предъявление иска hagi esitamine цена искаhagihind исковое заявление hagiavaldus установительный иск tuvastushagi отказ в принятии иска к производству hagi menetlusse võtmisest keeldumine встречный искvastuhagi соединение исковhagide liitmine
415. extra-judicial dispute settlement kohtuväline vaidluse lahendamine 416. arbitral tribunal vahekohus 417. Court of Justice of the EU Euroopa Liidu kohus 418. European Court of Human Rights Euroopa Inimõiguste kohus 419. misdemeanor procedure väärteomenetlus 420. Code of Civil Procedure tsiviilkohtumenetluse seadustik 421. adjudication of civil matter tsiviilasja lahendamine 422. proceeding of action hagimenetlus 423. plaintiff/defendant hageja/kostja 424. claim is settled nõuet rahuldama 425. claim is denied nõuet rahuldamata jätma 426. participate in person 427. be represented by a representative 428. contractual representative lepinguline esindaja 429. proceedings on petition hagita menetlus 430. adversarial procedure võistlev menetlus 431. expedited procedure in matters of payment order maksekäsu kiirmenetlus 432. apartement ownership korteromand 433
menetlusos saamata jäänud töötasu. Kulude tasumine: riigilõivu maksab avaldaja juba ette; asja läbivaatamisel kulud tasub ette see pool, kes taotleb toimingu tegemist; kautsjon makst. Riigikohtule kui kaebus rahuld täielikult või osaliselt; pool riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kokkuleppe või hageja loobub hagist; asja läbivaat kulud hüvitatakse ainult siis kui esitatkse nõue( 3 kuu jooksul). Jaotus(hagita ja hagimenetlus). 39.Apellatsioonimenetlus: määruskaebust õigus esit 10 päeva jooksul, kaebuse sisu: peab olema koost kirjalikult, peab sisaldama ringkonnakohtu nime, apellandi(kaebuse esitaja) andmeid, teiste menetlusosaliste andmeid, see otsus või otsuse osa mille peale kaevatakse, nõue+põhjendus, dokmd, kirjutab alla apellant või tema advokaat ja kas pellant tahab osa võtta pannakse kirja. 40.Kassatsioonimenetlus: Kassatsioonikaebus esit kirjalikult ja lisatud peab olema kautsioni maksmine tõend
(kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga või elatist välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi ületada 6400 eurot. Kohus ei kontrolli nõude tõendatust vaid üksnes formaalseid nõudeid. Avaldus peab olema veenev st kui eeldada et kõik avalduses toodu on tõene, siis kulub avaldus rahuldamisele. 32. hagita menetluse erinevus hagimenetlusest (nimetada erinevused) Hagimenetlus – esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda
3. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetlus toimub: 1. kohtumenetlusena 2. kohtuvälise menetlusena. Menetlusõigusnormide kohaldamine Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevust võib esitada: 1. Hagimenetlusega 2. Pankrotimenetlusega TSIVIILKOHTUMENETLUS - TsMS Kohtumenetlus: hagimenetlus või hagita menetlus Hagimenetlus: Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel
teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. 25. Hagi esitamine kohtusse (millisel juhul esitatakse, kes on poolteks jne) Hagi ehk kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue. Osalised on hageja ja kostja. Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagimenetlus algab hagi esitamisega, millele võib eelneda või järgneda hagi tagamise taotlus: pool võib taotleda hagi tagamiseks varale aresti seadmist, toimingute tegemise keelamist vms, kui on alust eeldada, et hagi tagamata jätmine raskendab või teeb võimatuks kohtuotsuse täitmise kui hagi rahuldatakse. Hagi tagamine ei oma mõju selle kohta, kas hagi ka rahuldatakse või mitte. Järgmisena kontrollib kohus hagi vastavust nõuetele ja riigilõivu tasumist.
kohustused. Menetluste liigid. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustused: ilmuda kutse peale kohale. Väärtegude menetlus: *kohtulik menetlus *kohtuväline menetlus. Tsiviilmenetlus: *hagimenetlus *hagita menetlus 46.Väärteomenetlus ja selle liigid. Menetlejad ja menetlusosalised. Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus. Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet. Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane. Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara konfiskeerimise või arestimisega
õiguse valdkonda. Oma sisult siiski küllaltki lähedane eraõigusele / täidab eraõiguslikku funktsiooni selle kaudu lahen- datakse vaidlust võlausaldajate ja võlgniku vahel. Staadiumid - võime eristada kohtulikku ja kohtuvälist menetlust. ( 3) kohtulik menetlus - toimub eelkõige TsMS alusel. * avalduse esitamine * ajutise halduri nimetamine (hagita menetluses) * vaidlused nõuete üle (hagimenetlus) * vaidlused tagasivõitmise üle (hagimenetlus) * lõpparuande kinnitamine * .. kohtuväline menetlus - reguleerivad: PankrS, täitemenetluse seadustik (TMS), aga ka teised * varalise olukorra kindlakstegemine * nõuete esitamine * ... => Seega praktikas on pankrotimenetluses oluline ka TsMS. Näide kus kokkupuude teiste seadustega:
Tõendid on puhtalt hageja teha. Halduskohtus on dispositsioonimaksiim, aga lisaks uurimispõhimõte. Kaebaja tuleb kohtusse kaks kätt taskus ja kohtunik on see, kes tööd teeb ja tõendeid kogub. PS järelvalve menetlus on rohkem §50(1)lause2 järgi uurimispõhimõte. Kohus ei saa otsustada ilma taotluseta. See peab olemas olema. PS järelvalves on kirjalik menetlusepõhimõte §51(1). Erandjuhtudel on istung. Halduskohtumenetluses on erinevad kaebuse liigid. Tsiviilkohtumenetluses on hagimenetlus ja hagita menetlus. PS järelvalve kohtumenetluses on üle 10 erimenetluse. Seadus ei kajasta hästi menetluste süsteemi. III Menetlusliigid Presidendi proaktiivne normikontroll: §4(2) ja §5 ja PS §107(2). Õiguskantsleri reaktiivne normikontroll: §4(2) §6 ja PS §142(2). KOV pädevusvaidlus: §4(2) ja §7 KOV põhiseaduslike tagatistega vastuolu. Kohtu algatatav normikontroll: §4(3) §9 §11(3) §14(2) + PS §15(1) lause2. – Asjasse puutuvus. Seda saab jagada kolmeks
· Isaduse omaksvõtt Laps põlvneb mehest, kes ei ole lapse emaga abielus, kui mees ja naine kinnitavad seda pärast lapse sündi perekonnaseisuosakonnas ühise avaldusega (PKS § 41) Erandina: notariaalselt tõestatud avaldusega konsulaarametniku kinnitatud avaldusega üksnes isa avaldusega Isadus kohtuotsusega · laps põlvneb mehest, kelle isadus on tuvastatud kohtuotsusega: hagimenetlus põlvnemise tuvastamiseks (PKS § 42) · nõudeõigus lapse emal, eestkostjal, eestkosteasutusel või isikul, kes peab end lapse isaks · täisealiseks saades üksnes isikul endal hagita menetlus põlvnemise tuvastamiseks, kui isa on surnud (TsMS § 579-583) · nõudeõigus isikul, kelle põlvnemist tuvastatakse, tema eestkostjal või kohalikul omavalitsusel
Karistus füüsilisel isikul 25-200kr. Suuline või kirjalik hoiatus. Edasi kaevata ei saa. 2) kiirmenetlus saab kohaldada siis, kui asjaolud selged ja isik nõus kiirmenetlusega. Trahv maksimaalselt 100 trahviühikut (6000 kr). Koostatakse protokoll. 3) üldmenetlus vaja koguda tõendeid, tunnistajad, koostatakse väärteoprotokoll, mille vastu õigus vastulause esitada (15 päeva jooksul). TSIVIILASJAD Maakohtud, ringkonnakohtud, riikohus lahendavad. 1) hagimenetlus konkreetne nõue 2) hagitamenetlus 1. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine 2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 30 4. eestkostja määramine 5. lapsendamine 6. pärandi /hoiumeetmete rakendamine
menetleja politsei inspektor. Kaitsjaid võib olla igal isikul max 2. Kõigepealt tegeleb asjaga politsei, otsuse tegemiseks saadetakse kohtusse. Alust määrata isikule aresti. Isikuid võib kinni pidada maksimaalselt 48h. 1) kui püüab põgeneda 2) pole tuvastatud isik 3) on alust arvata, et isik võib veel toime panna väärtegusid 4) võib takistada menetluse läbiviimist TSIVIILASJAD Maakohtud, ringkonnakohtud, riikohus lahendavad. 1) hagimenetlus konkreetne nõue 2) hagitamenetlus 1. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine 2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 4. eestkostja määramine 5. lapsendamine 6. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus b. avaldaja c
Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagivaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, millele on viidatud hagiavalduses. Kohtusse hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõiv. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus. Hagi või avalduse juurde lisatakse töövaidluskomisjoni otsuse ärakiri. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid kogudaning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagimenetlus algab hagi esitamisega. Järgmisena kontrollib kohus hagi vastavust nõuetele ja riigilõivu tasumist. võtab kohus hagiavalduse menetlusse ning hagi materjalid saadetakse kostjale. Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi. Kui kohus rahuldab nõude, võlgnik ei maksa, täitemenetlus. See on asjade norm käik. Millal peaks esitama pankrotiavalduse? Alati on soovitavam hagimenetlus- 1. p men kestab kaua aega 2. täiendavad kulud 3. võlausaladaja kaotab eelise ajas, kõik on võrdses olukorras. Kelle huvides võib olla esiataid p avaldus? Kui vu 1 nõue on 1.09.08 ja vu 2 nõue on 1.09.09 ja vu 3 01.01.2008. kaks tükki saavad oma nõuded rahuldatud, kolmas ei saa midagi. P men on vaja selleks, et olukorras, kus võlgnik ei suuda rahuldada kõikide vu-de nõudeid, vältida seda, et osade vu-de saaksid täies ulatuses rahuldatud ja osade täiesti rahuldamata
Vallalise naise kunstlik viljastamine KVEKS § 21 lg 2 ja 3, § 22 Homoloogiline inseminatsioon: Mehe eelnev nõusolek mehe isadus Nõusoleku puudumine isadus siis, kui isaduse omaksvõtt Heteroloogiline inseminatsioon: Doonor isa kindlaks tegemata Isaduse tuvastamine kohtus Loetakse, et lapse on eostanud mees: Kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1 p 3) Hagimenetlus põlvnemise tuvastamiseks (PKS § 95). Mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Hagita menetlus põlvnemise tuvastamiseks, kui isa on surnud (PKS § 95;TsMS § 579-583). Nõudeõigus on isikul, kelle põlvnemist tuvastatakse, tema emal/eestkostjal või kohalikul omavalitsusel Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps
Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna seadusega nende pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on uhtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. 98. Kirjelda hagimenetluse protsessi Traditsiooniline menetlusliik tsiviilnõuete puhul on hagimenetlus, mis on kulukam, keerulisem ja aeganõudvam kui maksekäsu kiirmenetlus. Hagimenetluse algatamist kaaludes tuleb arvestada kõigepealt selle kuludega. Hagiavalduse esitamisel kohtule tasutakse riigilõivu kas lähtudes hagihinnast (mida suurem tsiviilasja hind, seda suurem riigilõiv) või kindla summana. Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nõuete puhul riigilõivu tasuda ainult põhinõudelt. Hagimenetluse kulud kannab kaotaja, s.o isik, kelle kahjuks otsus tehti (seega saab juhul, kui
Kas avalduse tegija võiks teha kaks avaldust? Et ühe järgi võlg, teise järgi kõrvalnõuded? Aluseks on laenuleping. Kohus pole käitunud õigesti, kui tegi makseettepaneku. Kui see oleks lubatav olnud (makseettepaneku saatmine). A esitab vastuväite, mis on selle tagajärg? - § 486 lg 1 läheb hagimenetlusse. Mis teistest saab? - vt. ka § 489 lg 1. KuKuidas kohus peaks käituma? - § 477 lg 1, edasi § 207 lg 2. Ehk siis A suhtes hagimenetlus; RK lahend: 3-2-1-120-08 p 18. Kohtule heidame ette: ei kontrollinud maksekäsu kiirmenetluse eeldusi; poleks tohitunud makseettepanekut teha; saatis hagimenetlusse. Mida isikud saaks teha, et menetlust tagasi pöörata? Kui maksekäsk oleks tehtud, siis saaks kaevata. Kuna läks hagimenetlusse, siis peab kohus hindama, kas asi on hagimeneltuses kõlbulik ja hindama olukorda. kohus Pidigi tegema maksekäsu 4
võib see olla ebaõige Natalia poolt, kuna Eestis on olemas lastekaitse asutused. Kuid PS-i põhimõtetest lähtuvalt peab kohus seda arvesse võtma. Kui Natalia arvamusel on alus lapse kaitseks tema vanema eest, kelle juures laps tegelikult elab, vanemlikud õigused ära võtta, peab ta sellest kohtusse taotlema ehk anda kohtusse probleemist märku. Kohus võib informeerida Nataliat sellest, et asja läbivaatamiseks peab olema õiguslik alus ehk tsiviilkohtumenetlus võib olla hagimenetlus või hagita menetlus. Tsiviilkohtumenetlust on vaja läbi viia kaitse tagamiseks lapsele, mida vajadust kontrollitakse. Hagimenetluse jaoks peab Natalia esitama hagi Heli vastu, aga hagita menetluse jaoks on vajalik vähemalt avaldus. Avaldus annab kohtule märku vajadusest menetluse algatamiseks ning kohus võib vajaduse korral alustada asja lahendamist oma algatusel. Vanemliku hooldusõiguse täielikku äravõtmist reguleerib PKS § 135
b) Seos riigiõigusega, vt PS § 9, 31 ja 48; RKPJKo 19.05.1996.a. otsus c) Seos karistusõigusega, juriidiline isik karistusõiguse subjektina (vt. KarS § 14, 37, 377-381.1: ärisaladus, võlausaldajate kaitse tagamine, ebaõige info andmine) d) Seos menetlusõigusega. Juriidiliste isikute allutatus kohtulikule kontrollile (vt. kannete tegemine ja vaidlustamine, sundlõpetamine (TsMS § 629), sisesuhete vaidlused: hagita menetlused; hagimenetlus: organite otsuste vaidlustamine, vaidlused organi ja juhtorgani liikmete vaidlused 1.2. Ühinguõiguse süsteem, ühingute liigid ja regulatsiooni allikad Ühindused lähtuvalt õiguslikust seisundist: a) juriidiliseks isikuks olevad b) Mittejuriidilised isikud Ühendused lähtuvalt struktuurist a) Korporatsioonid (laiemas tähenduses), rajanevad liikmelisusel. Siia alla kuuluvad:
On riike, kus eksisteerib lepitusmenetlus tsiviilvaidluste juhul. Lepitusmenetlus võib olla kas kohtulik või kohtueelne (isegi: üksnes kohtuväline). Majanduskohtuid, kus lahendatakse vaid majandusvaidlusi, võidakse tähistada seejuures rahvusvaheliselt üldtunnustatud terminiga arbitraa? (arbitraazikohus). Tsiviilkohtumenetluses on sätestatud: üldalused; kohtutegevuse korraldamine; protsessiosalised; tõendid ja tõendamine; menetlus esimese astme kohtus (hagimenetlus, haldusmenetlus, erimenetlus) , apellatsiooni- ning kassatsioonimenetlus tsiviilasjades; kohtuotsuse tagasitäitmine; lõpuks: spetsiifiline menetlus välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse ning erinõude osas. 78 Tsiviilkohtumenetluse õigusharu normid on H - D tüüpi regulatiivsed normid - vastav vastutus menetlusnormide rikkumise eest on sätestatud materiaalõiguse normidega hoopis nt
tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeline ja tsiviilkohtumenetlusteovõimeline, kas ta pöördub kohtusse oma õiguste ja vabaduste kaitseks. Tuleks teha selgeks millist elulist seika soovib hageja kohtu abil lahendada ning milline on võimalik lahendus olukorrale. Sellest tulenevalt saab valida vaidluse lahendamiseks sobiva institutsiooni (üldkohus, halduskohus, lepitaja, vahekohus vms). Välja tuleb selgitada, millises menetluse vaidluse lahendamine toimub (hagimenetlus või hagita menetlus) ning kohtusse pöördumisel valida alluvuse järgi õige kohus. Kohtusse saab pöörduda vaid oma õiguste ja vabaduste kaitseks ning nende rikkumine peab kohtusse pöördumise ajal olema jätkuv. Tuleb välja selgitada, kas tegemist on õiguse või vabadusega, mida üldse kohtu kaudu kaitsta saab. Hagi esitamisel on äärmiselt oluline, õiguste kaitse valik oleks optimaalne st valitud õiguskaitsevahend tagaks ka reaalses elus
annaabi.ee 
