RvastSi § 12 lg 2 ei tee kannatanule kahju hüvitamist reguleerides vahet, kes on kahju tekitanud. Avaliku võimu kandja tekitatud kahjuna käsitletakse igasugust selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teeinistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muu alusel. Kui kahju tekitasid avaliku võimu kandja ja eraõiguslikul alusel tegutsenud isik, siis on solidaarvastutus, kusjuures eraisikult ei saa avaliku võimu kandja osa nõuda. Avaliku võimu kandjal on kõigi isikute suhtes regressiõigus (RvastS § 19). Vastutuse korral tuleb arvestada eriseaduse nõuetega. Kui kahju on tekitanud mitu avaliku võimu kandjat, siis hüvitavad kahju solidaarselt. Vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja, kusjuures tema nimel tegutsenud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta.
võrdsust, vaid tuginemist nendevahelistele kokkulepetele perekonna hüvanguks tehtavate kulutuste kandmise jaotuse kohta. Abikaasade hoolsuskohustus-abieluline kooselu ei muuda ega vähenda kaitset väärkäitumise ning õigusvastaselt kahju tekitamise eest ka abikaasadevahelises suhtes. Abikaasad peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Abikaasa vastutus perekonna huvides võetavate kohustuste eest- solidaarvastutus esineb tehingute eest, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise huvides, laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Abielu tühisus: 1. abielu on sõlminud samast soost isikud; 2. abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik; 3. kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet. Abielu kehtetus: 1
Kahju tekitamine mitme isiku poolt - §137 lg 1: kui mitu isikut vastutavad samal ajal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt - §65 lg 1: kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist - solidaarvastutus- võib valida missuguse võlgniku vastu ta nõude esitab (kelle ta kääte saab, kellel on rohkem raha vms) - § 138 – olukord, kus on kindel et mitu isikut koos vastutavad kahju hüivtamise eest. Siis nad vastutavad osavõlgnikena, ta peab kahjunõude jagama osadeks, Kahju hüvitamine -3-2-1-17-05 1. Mis on sekundaarnõue? Mis on õiguskaitsevahend? 1) Nõuded, mis esinevad primaarnõude kõrval või asemel.
2. ülemineku reeglid on kohaldatavad ka: - juriidiliste isikute ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel - sundtäitmise korral 15 Töötajate õiguslik seisund ettevõtte ülemineku korral - NB! töötajad ei ole kaitstud tööandja maksejõuetuse puhul – vastuolu direktiiviga 2001/23/EÜ Tööandjate vastutus – TÖÖANDJATE SOLIDAARVASTUTUS: senine tööandja vastutab solidaarselt uue tööandjaga töölepingust tulenevate kohustuste eest, mis: 1. on tekkinud enne üleminekut ja 2. on muutunud sissenõutavaks ülemineku ajaks või 5 aasta jooksul pärast üleminekut Töötajate informeerimine ja konsulteerimine: 1. tööandjad on kohustatud vähemalt 1 kuu enne ettevõtte üleminekut usaldusisikut/töötajaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama: - ülemineku kuupäevast
Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata uksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS § 1 lg 2). Juriidilise isiku organi liikme õiguslik seisund A) Äriuhingu juhatuse liige valitakse reeglina tähtajatult ametisse/ vajalik nõusolek võib sõltumata põhjusest tagasi kutsuda makstakse mõistlikku tasu konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus hoolsuskohustus solidaarvastutus võib sõltumata põhjusest tagasi astuda (ÄS §§ 180-187 ja 306-315) B) Eristamine töösuhtest Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule (TLS § 1 lg 5) nõusolek juhtorgani liikmeks saamiseks tähendab nõusolekut töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel (3-2-1-96-00) 6
Vara valitsemine ühiselt (PKS § 15) Üksikute esemete valitsemine üksi Ainuvalitsemise piirangud: Tehingud abikaasa nõusolekul: Abikaasa(de) eluruumi käsutus- ja kohustustehing Eluruumi kolmanda isiku kasutusse andmine Eluruumi kasutamise aluseks oleva õigussuhte lõpetamine Piirangud ei kehti: Abieluvaralepingu alusel Testamendi / pärimislepingu puhul Abikaasa vastutus kolmanda isiku ees Üldjuhul isiklik varaline vastutus Erandina solidaarvastutus: Seaduse alusel: Tehing perekonna vajaduste rahuldamiseks (PKS § 18) Lepingu alusel: Abikaasade kokkulepe kolmanda isikuga Vara juurdekasvu tasaarvestuse nõue Nõue: Varasuhte lõppemise aja seisuga (PKS §46) Rahaline nõue (PKS §46) (erandina esemed/kaasomand (PKS §56 lg 2)) Nõude vähendamine, täitmise ajatamine (PKS §56 lg 1) nõude aegumine: 20
sisekorrale.. Töölepingu eeldamise põhimõte : Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Äriühingu juhatuse liige: valitakse tähtajaliselt ametisse (vajalik nõusolek), võib sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, makstakse mõistlikku tasu, konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus, hoolsuskohustus, solidaarvastutus, võib mõjuval põhjusel tagasi astuda. Äriühingu juhatuse liikme lepingu eristamine töösuhtest: Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule (TLS § 1 lg 5). Töötamine kahe lepinguga tööleping ja leping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks (käsundusleping) võimalik ainult siis, kui nende lepingute alusel tehtavat tööd saab eristada. Juriidilise organi liikme õigused ja kohustused võivad olla töötajaga sarnased.
Jagamata vara jagamise aluseks on see §. Teine probleem ühendavat phingu võlausaldajad võivad olla kahjstatud, kui ühendatav ühing on nõrguke. Jagunemise korral on võlausaldajate suhtes potentsiaalne skeem paplju hullem me ei saa seadusega märata,mida võib üle anda. Juhtumid on selleks liiga erinevad. Oluline reegel - § 447 enne jagunemist tekkinud kohustiste suhtes on uutel ühingutel ja vanal ühingul solidaarvastutus. Alatu tuleb vaadata erisätteid. ÜMBERKUJUNDAMINE Kolmas menetlus üingute ümberkorraldamise teemal. Palju lühem menetlus. ka normide struktuur on kergem ja mitte nii reguleeritud. Me tegeleme mitte kahe ühingu probleemidega vaid räägime ühest ühingust, see on ühinguõigusliku vormi muutmine. Ta on mõeldud selleks,,et kaitsta põhieesmärki. Jätkuvuse põhimõte. Äritegevus peab olema jätkuv. Me ei tohi luua jur barjääri, mis seda takistaks
St aktsionär või osanik ei saa ühingult nõuda osa või aktsiat ennem, kui kapitali suurendamine ei ole registrisse kantud. See on tingimus, mis saabub või ei saabu. Nõudeõigus on seotud tingimuse saabumisega. Kui raha tuleb vähem, siis reeglina jäetakse kapitali suurendamine ära. Ühingu huvi on saada kogu raha kokku. Kui ebaõnnestub kapitali suurendamine eelnevalt nimetatud olukorras, siis on AR nõuded soorituskondiktsioon, kohustust ei ole ju tekkinud. Solidaarvastutus? ÄS § 347 päris meie olukorra kohta käi, sest meil märkimine õnnestus. Küll aga juhatuse liikme tegevusetuse tõttu ei saanud registrisse kanda. RK ütles, et § 347 käib ka nende juhtumite kohta, kus mingil põhjusel ei tehtud registrikannet. Seega tekib kõigil märkijatel nõudeõigus ühingu vastu. Problemaatiline on see, et ühing on teise otsuse vastu võtnud. Selle kohaselt on ühing otsustanud –
Või nt siis kui sõlmitakse leppetrahvide kokkuleppe. Tänapäeval väga palju ei kasutata, kuna tegemist on isikliku suhega ja loob halva atmosfääri. 1.2.2.8 Juriidilise isiku organi liikme õiguslik seisund A. ÄÜ juhatuse liige - valitakse reeglina tähtajatult ametisse/ vajalik nõusolek - võib sõltumata põhjusest tagasi kutsuda - makstakse mõistlikku tasu - konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus - hoolsuskohustus - solidaarvastutus - võib sõltumata põhjusest tagasi astuda (ÄS §§ 180-187 ja 306-315) eristamine töösuhtest - töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule (TLS § 1 lg 5) - nõusolek juhtorgani liikmeks saamiseks tähendab nõusolekut samasuguseks juhtimistegevuseks sõlmitud töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel (3-2-1-96- 00)
Osahüpoteek Hüpoteeki võib pärast seadmist jagada mitmeks hüpoteegiks, tekivad nn osahüpoteegid. Koormatud kinnisasja omaniku nõusolekut hüpoteegi jagamiseks vaja ei ole. Hüpoteegi jagamist võib hüpoteegipidaja kasutada eelkõige siis, kui ta soovib iga üksiku nõude tagada konkreetse hüpoteegiga. Ühishüpoteek Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Ühishüpoteegiga kaasneb solidaarvastutus. Kohtulik hüpoteek Selle hüpoteegi võib seada kohus, et tagada sellega hagi (kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue). Kohtulik hüpoteek seatakse enne kohtuotsuse tegemist. Kohtulikku hüpoteeki ei saa sisse kanda juhul, kui kinnistustaamatus on keelumärge. PEREKONNAÕIGUS Mis on perekond ? Perekonnaseadusest mingisugust legaaldefinitsiooni ei tulene. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
· töölepingu muutmine on võimalik poolte kokkuleppel Töölepingu ülesütlemise keeld · tööandja ei tohi ettevõtte ülemineku tõttu töölepingut üles öelda · tööjõu vähendamise vajadusel on võimalik töötajaid koondada · tööandja võib töölepingu üles öelda ka muudel seaduses ettenähtud põhjustel · töötajad ei ole kaitstud tööandja pankroti väljakuulutamisel Tööandjate solidaarvastutus Senine tööandja vastutab solidaarselt uue tööandjaga töölepingust tulenevate kohustuste eest, mis on: · tekkinud enne üleminekut ja · muutunud sissenõutavaks ülemineku ajaks või 5 aasta jooksul pärast üleminekut Usaldusisiku informeerimine ja temaga konsulteerimine Tööandja peab vähemalt 1 kuu enne ettevõtte üleminekut usaldusisikut/töötajaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama ülemineku: · kuupäevast · põhjustest
10. Kas äriühingu osanik või aktsionär võib olla samal ajal ühingu juhatuse liige? Jah, kui soovib võtta aktiivselt osa ühingu juhtimisest. 11. Miks ei või juhatuse liige olla samaaegselt nõukogu liige? Sest nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. 12. Miks on juhtorgani liikmetele ette nähtud solidaarne vastutus? Solidaarvastutuse küsimus kerkib esile siis, kui äriühingu juhtorgan on mitmeliikmeline. Solidaarvastutus on alati aktuaalne nõukogu puhul, kuna vastavalt ÄS § 318 lg 1 peab nõukogus olema vähemalt kolm liiget. Äriühingu juhatus võib vastavalt ÄS §-le 308 olla ka üheliikmeline. Solidaarne vastutus, sest juhtorgani liikmed ei tegutse individuaalselt vaid kollegiaalselt ehk äriühingu tegevust puudutavad otsused arutatakse omavahel läbi ning pärast otsuse vastuvõtmist viiakse see täide konkreetse esindusõigusliku juhtorgani liikme poolt
igaühelt või mõnelt neist. Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1). Solidaarvõlasuhte nõue tekib ühel kolmest juhust: 1. seaduses ettenähtud juhtudel; 2. lepingulisest kokkuleppest 3. eseme jagamatuse korral. Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt. Eriline solidaarvastutus- kui mitu isikut annavad tagatise kolmanda isiku kohustuse täitmiseks, tekib tagatise andjate vahel eriline võlasuhe, mis vastab solidaarvõlgnike vahelise sisesuhte tunnustele. Võlausaldaja poolt nõudest loobumine mõne solidaarvõlgniku vastu ei vabasta teisi võlgnikke kohustusest täita kohustus täies ulatuses. Kuid võlausaldaja võib kokkuleppel ühe võlgnikuga loobuda nõudest kõikide võlgnike suhtes (VÕS § 66 lg 2)
annaabi.ee 
