2002, lk 47). Keskaja Tallinas valitses vaieldamatult õlu, mis maitses ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Keskaja kroonikud, näiteks Jean Froissart, nimetasid õlut tema populaarsuse pärast vedelaks leivaks. Kõige kõrgemalt hinnati peeni lõunamaiseid veine. Seda joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Kõige levinudmad veinisordid olid Tallinnas reinvein, romenii ja malvasiir. Keskaja alguse poole oli viin rohkem luksuskaup rikastele. Hiljem hakkas viina tarbimine järsult tõusma, kuid õllele see konkurentsi ei pakkunud. PIDUSÖÖMING JA KOKAKUNST Keskajal tähendas piduöök kaugelt enamat kui lihtsalt ühist söögi ja joogi nautimist, see oli ühiskondliku elu tähtis osa. Pidusöök ja luksus olid omavahel tugevasti lahutamatult seotud. Toimusid turniirid, vastuvõtud ja muud seesugused pidustused.
valmistaja-eksportija villija registreerimisnumber / lao number veini sort ja saagikorjamise aasta maht alkoholi sisaldus veinis veini päritolumaa ja selle maa pitsat antud veini iseloomustav embleem. KVALITEETVEINID Need on veinid, mis on toodetud end juba tõestanud regioonidest ja kindlatest viinamarjasortidest. Etiketile märgitakse ainult `kvaliteetvein …regioonist`. Need on traditsioonilised veinisordid TRADITSIOONILISED VEINID Need on veinid, mis alluvad loomulikule säilitamisele. Kui vein laagerdub puitvaadis, siis laagerdusaeg peab olema vähemalt kaks aastat Kui laagerdatakse algul puitvaatides ja seejärel pudelites, peab laagerdama vähemalt üks aasta vaadis ja üks aasta pudelis. Vastavalt traditsiooniliste veinide valmistamistehnoloogiale, on oluline eristada laagerdatud veinid (kiire laagerdus) ja veinid, mis
,,See saksa mees, kes teeb mõdu müügiks, ei või pruulida õlut müügiks".4 Keskaja Tallinnas valitses vaieldamatult õlu, mis maitses ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Keskaja kroonikud, näiteks Jean Froissart, nimetasid õlut tema populaarsuse pärast vedelaks leivaks. Kõige kõrgemalt hinnati peeni lõunamaiseid veine. Seda joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Kõige levinumad veinisordid olid Tallinnas reinvein5, romenii6 ja malvasiir7. Keskaja alguse poole oli viin rohkem luksuskaup rikastele. Hiljem hakkas viina tarbimine järsult tõusma, kuid õllele see konkurentsi ei pakkunud. Õlle tähtsust keskaja inimese toidulaual on raske alahinnata: suur toituvus, energia- ja vitamiinirikkus tegid selle võrdväärseks leivaga. Eriti oluliseks muutus õlu paastu ajal, pakkudes olulist täiendust ühekülgsele ja kesisele toidule.
küllastust ja pehmust. Segamata Merlot´- veinid on tavaliselt pehmed ja lihtsad, nende maitse meenutab ploome ja puuviljakooki. SEMILLON Sellest mitmekülgsest viinamarjasordist tehakse erinevaid valgeid veine (kuivast väga magusani), eriti silmapaistvad on Austaaliast ja Bordeaux´st pärit veinid. Sémilloni kasutatakse teiste sortidega segatult, harilikult koos Sauvignon blanci, aga ka Chardonnay´ga. Kuivad segatud veinid on parimad noorena, kuid mõned magusamad veinisordid võivad aastatega oluliselt paraneda. Sémillon on võib-olla parim, kui ta on nakatunud väärishallitusest, andes selliseid kuulsaid dessertveine nagu Sauternes ja Barsac. Sémillon on kõige olulisem viinamari magusates ja kuivades valgetes Bordeaux´ veinides. RIESLING Sellest klassikalisest saksa sordist valmistatakse hõrke valgeid veine kõikjal üle maailma. Veinid võivad olla vahemikus tuhkkuivast ülimagusani. Need on kerged ja vähese alkoholisisaldusega,
Ümbertöötamine Kui töö on rohkem väärt kui materjal, peaks asi kuuluma töötlejale - kui vastupidi, siis materjali omanikule. Segamine ja ühendamine Kui mitu vallasasja ühendatakse uueks tervikuks nii, et neid ei saa üksteisest eraldada ilma neid oluliselt kahjustamata või ülemäärase vaeva või kuludeta: · läheb asi seniste omanike kaasomandisse juhul, kui segatud asjadel on võrdne tähtsus (nt veinisordid) · läheb pea- ja kõrvalasja segamisel uus asi peaasja omaniku ainuomandisse Kui segamisel ei muutu asjad uue asja oluliseks osaks, siis ei muutu ka senised omandisuhted: mitteolulised osad võivad olla eri isikute omandis. Kui vallasasi ühendatakse teisele isikule kuuluva maatükiga: · läheb see maatüki omaniku omandisse, kui muutub kinnisasja oluliseks osaks · jääb senise omaniku omandisse, kui ei muutu oluliseks osaks Igamine Igamisega saab asja omandada, kui:
annaabi.ee 
