AÕS § 92 kuidas tekib vallasomand? § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega (NB Müügileping pole üleandmine!), kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Valdus* on faktiline/tegelik võim asja üle. Kausaaltehing = kohustustehing = võlaõiguslik tehing Keegi ei saa kunagi omanikuks müügilepingu alusel. Omanikuks saab käsutustehingu või asjaõigusliku lepingu/kokkuleppe alusel! - Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3): õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatus tahte väljendamine eraldi tehinguda (käsutustehinguga)
seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. (2) Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab viitsada krooni. (3) Samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti. 26. Mida tähendab pandi aktsessoorsus või mitteaktsessoorsus? Asjaõigused on mitteaktsessoorsed (va käsipant). St asjaõiguslik leping on kehtiv ka siis, kui kausaaltehing on tühine või kehtetuks tunnistatud või üldse puudunud. Ka siis, kui mõlemad lepingud sõlmiti üheaegselt ja ühes dokumendis. Samas võivad pooled muuta AÕ-lepingu kehtivaks alustehingu kehtivusest, kui seadusega ei ole välistatud asjaõiguslepingu tingimuslikkus. Võidakse tunnistada tühiseks mõlemad lepingud – nt kui pool oli mõlema lepingu ajal teovõimetu (vigade identsus). Mõlema tehingu
seega piisav alus asjaõiguste seadmiseks või ülekandmiseks. Tühistamine on ühepoolne, vormivaba, aga vastu võtta tulev tahteavaldus. Praktilises kinnisasjade käibes ei oma vormivaba asjaõiguskokkulepe eriti suurt tähtsust. Asjaõiguskokkulepete suure tähtsuse tõttu ei lähe mitte keegi välja riski peale, mis peitub vastase vabaduses leping tühistada; just nimelt kinnisasjade käive nõuab kindlust. Peale selle ei ole tühistamisel suurt mõtet, sest kui kausaaltehing on kehtiv, jääb vaatamata tühistamisele püsima asjaõiguskokkuleppe sõlmimise nõue ja see võidakse maksma panna sel viisil, et vastaspool peab kohtuotsuse alusel andma nõusoleku asjaõiguskokkuleppeks. Formaalse kinnistusraamatu õiguse alusel tohib kinnistusamet teha sissekande ainult siis, kui on olemas passiivse asjaosalise kindlas vormis nõusolek. Ainult vormivaba asjaõiguskokkuleppe alusel ei ole võimalik saavutada sissekande tegemist, niisiis
Rohkem kui kahepoolsed e mitmepoolsed pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandatud. Nt ka üldkoosolekute otsused. Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul. 1) Kohustustehing e võlaõiguslik tehing müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle. 2) Käsutustehing (nö täitmistehing) tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse. Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3. Abstraktsioon iprintiib tuleneb sellest lahutusprintsiibist. Tsüs pg 6 lg 4, mille mõte on
b. Rohkem kui kahepoolsed e mitmepoolsed – pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandatud. Nt ka üldkoosolekute otsused. Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul. 1) Kohustustehing e võlaõiguslik tehing – müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle. 2) Käsutustehing (nö täitmistehing) – tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing – reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing – millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse. Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3. Abstraktsioon iprintiib tuleneb sellest lahutusprintsiibist. Tsüs pg 6 lg 4, mille mõte
muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti, kinnisasjade puhul kinnistusraamatut. Kehtib eeldus, et asja valdaja või kinnistusraamatusse kantud isik on asja omanik. Teistsugust väitev isik peab oma väidet tõendama. 5. Abstraktsiooni printsiip Asjaõiguslik leping on abstraktne, st ei sõltu kohustistehingu kehtivusest. Asjaõigused on mitteaktsessoorsed (va käsipant). St asjaõiguslik leping on kehtiv ka siis, kui kausaaltehing on tühine või kehtetuks tunnistatud või üldse puudunud. Ka siis, kui mõlemad lepingud sõlmiti üheaegselt ja ühes dokumendis. Samas võivad pooled muuta AÕ-lepingu kehtivaks alustehingu kehtivusest, kui seadusega ei ole välistatud asjaõiguslepingu tingimuslikkus. Võidakse tunnistada tühiseks mõlemad lepingud nt kui pool oli mõlema lepingu ajal teovõimetu (vigade identsus). Mõlema tehingu tühisuse korral saab esitada kohtusse omandi kaitse hagi ning
(TsÜS §67 lg 1) toiming või toimingute kogu milles väljendub tahteavaldus saavutada õiguslik tagajärg. Enamikel juhtudel tehinguks on leping. · Ühepoolsed tehingud (tegevus suunatud mingi tagajärje saavutamiseks nt testament) · Mitmepoolsed tehingud ehk lepingud (kahepoolsed tehingud enamasti) (erandina rohkem nt ühise tegutsemise leping) Tehingute jagamine : Kohustustehingud kausaaltehing - müügileping (kohustab midagi tegema) (õigused ja kohustused) Käsutustehingu abstraktne tehing - kohustus asi üle anda, üleandmise protseduur (asja või õiguse tegelik üleandmine) Abstraktsiooniprintsiip on sätestatud TsÜS§6 lg 4 käsutustehingu kehtivus ei sõltu vahetult kohustustehingu kehtivusest. st juhul kui kohustustehing osutub tühiseks, kuid
võlausaldaja õiguse esitada nõudeid, mille puudumist kinnitati (st millest sisuliselt loobuti). Võlausaldajal on võimalik esitada nõudeid vaatamata sellele võlatunnistusele üksnes juhul, kui võlatunnistuse kokkulepe on tühine või tühistatud.“ RK: „Vaatmatata negatiivsele konstitutiivsele võlatunnistusele võib põhimõtteliselt olla võimalik esitada nõudeid, kui võlatunnistuse aluseks olev kausaaltehing on tühine või tühistatud või kui võlatunnistuse õiguslik alus muul põhjusel puudub või on lõppenud ja võlatunnistus nõutakse seetõttu tagasi. Ka võib võlatunnistusele tuginemine olla välistatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu.“ RKTKo 2-13-34922, p 12.3 ja 13 deklaratiivne võlatunnistus, laen Asjaolud: Kuido Sipi (hageja) hagi Uido Grossthali (kostja) vastu võla ja viivise nõudes
Tehingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingu ja käsutustehingu vahel. Nt. A (müüja) B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga ehk käsutustehinguga. Abstraktsiooniprintsiip tuleneb TsÜS § 6 lg 4, mille kohaselt kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust. Kohustustehingut nimetatakse ka kausaaltehinguks, sest see
Nt. A (müüja) ←→ B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 – õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga ehk käsutustehinguga. Abstraktsiooniprintsiip tuleneb TsÜS § 6 lg 4, mille kohaselt kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust
VÕS § 207 lg 2 järgne negatiivne konstitutiivne võlatunnistus välistab võlausaldaja õiguse esitada nõudeid, mille puudumist kinnitati (st millest sisuliselt loobuti). Võlausaldajal on võimalik esitada nõudeid vaatamata sellele võlatunnistusele üksnes juhul, kui võlatunnistuse kokkulepe on tühine või tühistatud. Vaatmatata negatiivsele konstitutiivsele võlatunnistusele võib põhimõtteliselt olla võimalik esitada nõudeid, kui võlatunnistuse aluseks olev kausaaltehing on tühine või tühistatud või kui võlatunnistuse õiguslik alus muul põhjusel puudub või on lõppenud ja võlatunnistus nõutakse seetõttu tagasi. Ka võib võlatunnistusele tuginemine olla välistatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu. IV SEMINAR 3-2-1- 111-03 p 12,13; vääramatu jõu mõiste Tulundusühistu Geteir parkis temale kuuluva sõiduki suulise hoiulepingu alusel OÜ-le Forss kuuluvas tasulises parklas Tallinnas
annaabi.ee 
