Perekonnaoõigus (1)

PEREKONNAÕIGUS
Seminarid : kahest võib puududa , vahetused pole lubatud.
Eksam : kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte).
PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED
Perekond
(vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www. pohiseadus .ee. )
Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt.

• Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia.
  
• Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust üksteise suhtes. Viimaste aastakümnete jooksul on traditsiooniline arusaam perekonnast (eriti lääne kultuuriruumis) hägustunud ja mitmekesistunud erinevatel põhjustel nagu sooline ja ealine emantsipeerumine , väärtuste ja eesmärkide enneolematu paljusus , heaolu ja individualismi kasv, infoajastu võimalused jne. Vikipeedia
  

Väike-, tuumik -, nukleaarperekond
Ühes majapidamises koos elavad mees, naine ja nende lapsed

• Tuumikperekond – üksus, mis koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest, kes elavad koos.
  
• Mittetäielik ehk üksikvanemapere – ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla nii lesk , lahutatud, vallaline või ka vabaabielu lõpetanud.
  
• Binukleaarne – kahe tuumaga perekond.
  

Vt Kriisiolukorda sattunud leibkondadele sotsiaaltoetuse maksmise kord Rakke vallas (KO 2000, 54, 815)

• Nukleaarpere – (väike perekond) leibkond, mille moodustab abielupaar (registreeritud või vabaabielus) koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega, või üksikvanem koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega.
  

Suurpere

• Abielu, suguluse või hõimluse kaudu seotud isikud
  
• Mitme põlvkonnaga perekond
  
• Polügaamiline perekond – ühel poolel on mitu samasugust partnerit/abikaasat.
  

Perekonnaelu kaitse
EIÕK art 8: Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust.
Kaitseala ei ole seotud suhetega , mis põhinevad abielul. Hõlmatud on ka mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu (de facto perekond), kui sellisest kooselust sünnib laps, siis kaasneb sünniga ipso iure perekonnaelu, mida ei muuda automaatselt ka vanemate hilisem lahkuminek (Brückner FPR 2005, 200; EIK 26-05-1994 - 16/1993/411/490).
Ebatraditsioonilised perekonnad, nt homo- ja transseksuaalide kooselud ning nende lapsed, kes on sündinud sperma loovutamise ja ühe partneri kunstliku viljastamise või surrogaatema abil (www. pohiseadus.ee)
Perekond

• Võlaõigusseadus § 289. Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine
  

Eluruumi üürnikul on õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul.

• § 767 (2) Omasteks käesoleva peatüki tähenduses loetakse patsiendi abikaasat, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid patsiendile lähedasi isikuid, kui see tuleneb patsiendi elukorraldusest.
  
• Kaitseväeteenistuse seadus § 92 lg 3  p 4
  

(3) Rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase:
1) kellel on ametikohal nõutav haridus ;
2) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline auaste;
3) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline väljaõpe;
4) kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev isik (edaspidi elukaaslane ) või tegevväelase vanavanem, ametikoha vahetu ülema või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps . Vanemaks loetakse käesolevas seaduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. (Pigem suurpere) Nimetatud piirang kehtib ka tegevväelase nimetamisel eespool nimetatud isikute vahetu ülema ametikohale;

• Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 23 lg 2 (Kohtuniku taandumise kohustus)
  
• Kriminaalmenetluse seadustik § 49 lg 1 p 4 (Kohtuniku taandumise kohustus)
  
• Maksukorralduse seadus § 49 lg 1 p 2 (maksuhalduri taandamine )
  
• Ohvriabi seadus § 6 lg 2 p 3 (ohvriabi vabatahtlik) 
  
• Krediidiasutuste seadus § 84 lg 2 (Krediidiasutusega seotud isikud)
  
• Avaliku teenistuse seadus § 15 lg 4 (isikud keda ei võeta teenistusse)
  
• Prokuratuuriseadus § 15 lg 2 p 4 (prokurörile esitatavad nõuded)
  
• Pankrotiseadus § 117 (füüsilisest isikust võlgniku lähikondlased)
  
• Riigihangete seadus § 120 (lg 1 ja 2) (taandamine)
  

Perekonnaõigus

• Objektiivne perekonnaõigus – perekondlikke suhteid reguleeriv õigusnormide kogum
  
• Subjektiivne perekonnaõigus – kõik õigused, mis tulenevad perekonnaõiguslikust õigussuhtest
  

Reguleerimisala – omavahel perekondlikult seotud eraõiguse subjektide vara- ja isikuõiguslikud suhted.
Sugulus /põlvnemine
Abielu/Kooselu
Eestkoste
Perekonnaõigus tsiviilõiguse osana

• Suuremas osas imperatiivne (tuleb lähtuda sellest, mis on seaduses kirjas ja teisiti kokku leppida ei saa).
  
• Instituutide sisu on seadusandja poolt tüpiseeritud.
  
• Seotud ühiskonnas hetkel valitsevate moraali- ja kõlblusnormidega.
  
• Jaotus absoluutseteks ja relatiivseteks perekonnaõigusteks ei ole õigusnormide olemusest tulenevalt võimalik.
  

Tänapäeva perekonnaõiguse põhimõtted

• Naise ja mehe võrdõiguslikkus
  
• Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine on vanemate õigus ja kohustus
  
• Laste huvi; võrdõiguslikkus
  
• Isiklik side eestkostja ja eestkostetava vahel
  
• Lapse õiguste konventsioon
  
• Puuetega inimeste õiguste konventsioon
  

Perekonnaõiguse allikad

• 1865 - 1920 Balti Eraseadus (BES); Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi talurahvaseadused ; kirikuõigus
  
• 1920 - 1940 BES; 1922. a abielu seadus; 1925. a perekonnaseisuseadus
  
• (1940 Tsiviilseadustiku eelnõu)
  
• 1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK)
  
• 1941 - 1944 BES; abielu seadus; perekonnaseisuseadus
  
• 1944 - 1970 APEK (erineb 1940. a APEK-st)
  
• 1968 Üleliidulised abielu- ja perekonna-seadusandluse alused (APSA)
  
• 1970 – 1995 ENSV abielu- ja perekonnakoodeks (APK)
  
• 1995 - 2010 EV Perekonnaseadus (PKS 1995)
  
• 1.07.2010 Perekonnaseadus (PKS 2010)
  

Riigiülene õigus

• Rahvusvahelised konventsioonid (Euroopa Nõukogu; ÜRO; Haagi )
  

• Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse 1950. a konventsioon (1996)
  

• Euroopa Liidu õigus (EL nõukogu määrused)
  
• Õigusabilepingud (Leedu, Läti, Poola,  Ukraina ja Venemaa Föderatsioon)
  

Siseriiklik õigus
EV Põhiseadus § 26: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused , kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
PS § 27: Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.

• Abikaasad on võrdõiguslikud.
  
• Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
  
• Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
  

Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
NB! Vt PS-i kommentaare ( veebis ) nende §-de kohta.
Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides:

• Perekonnaseadus (PKS)
  
• Kooseluseadus (KooS)
  
• Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS)
  
• Abieluvararegistri seadus (AVRS)
  
• Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS)
  
• Lastekaitseseadus (LasteKS)
  
• Sotsiaalhoolekande seadus (SHS)
  
• Nimeseadus (NS)
  
• Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)
  
• Asjaõigusseadus (AÕS)
  
• Võlaõigusseadus (VÕS)
  
• Tsiviilkohtumenetluse seadustik ( TsMS )
  
• Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS)
  

Perekonnaseisutoimingud

• Perekonnaseisukanne PTS § 2: Perekonnaseisukanne on sünni, surma, abielu sõlmimise, abielu lahutamise ning muu registreerimisele kuuluva perekonna- või nimeõigusliku muudatuse kohta rahvastikuregistrisse kantavate andmete (edaspidi perekonnaseisuandmed) kogum.
  
• Perekonnaseisutõend: PTS-s sätestatud Eesti perekonnaseisuasutuses toimunud perekonnasündmuse kohta väljastatud kinnitatud väljavõte.
  

ABIELU (PKS § 1 jj)
Abielu mõiste (Mõiste õigusaktides puudub)
Tänapäeva lääne kultuuriruumis: õiguskorra poolt tunnustatud mehe ja naise ühiselu vorm (Gernhuber, Coester-Waltjen). Ühiselu tähendab seksuaalpartnerite püsiva iseloomuga kooselu ühises majapidamises. Põhineb mehe ja naise vabal otsusel.
Tähendus erinevates kulutuuriruumides erinev, muutub ajas.
Mõnedes riikides lubatud polügaamia, alates 20. sajandist samasooliste abielu (vrdl kooselu).
Abielu käsitlused (Schwab)

• Loomuõiguslik institutsioon
  
• Lepinguline käsitlus
  
• Personaalne käsitlus
  
• Restauratiivne käsitlus
  
• TÄNAPÄEV?
  

RIIK -------------------------------- RELIGIOON
Tsiviilabielu Kiriklik abielu
Mehe ja naise vahel
Tahteavaldus jõustumiseks
Klassikalise abielu põhimõtted

• Monogaamia (PKS § 4 lg 1)
  
• Eluaegsus (PKS § 63)
  
• Konsensus (§ 7 lg 2)
  
• Heteroseksuaalsus (PKS § 1 lg 1)
  

Mõisted

• Kihlus: PKS § 8:
  

Mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida tulevikus abielu

Lubaduse alusel loodud õigussuhe
PKS §-s 8 puudub õigus nõuda abielu sõlmimist, puudub õigus nõuda kahju hüvitamist.

• Kooselu
  
• Abielu
  
• Lahuselu
  

Abielu sõlmimise süsteemid

• Obligatoorne tsiviilabielu: Abielul on riiklikult tagatud tagajärjed üksnes siis, kui poolte tahe on väljendatud riigi vastava asutuse ees. Vaimulikul pädevus sõlmida abielu.
  
• Fakultatiivne tsiviilabielu: Pooltel võimalus valida, kas nad avaldavad abielu sõlmimise tahet kiriklikult või riigi vastavas asutuses. Ka kirikus sõlmitud abielul on riigi õiguskorraga tagatud tagajärjed.
  

Abielu sõlmimise olemus

• Vastastikune isikuõiguslik leping
  
• Perekonnaseisuametniku juuresolekul (PKS § 1 lg 1; 11) PKTS; NotS ( haldusmenetlus )
  

Abielu sõlmimise kinnitamine

• Vaimulik (PKTS § 3 lg 7) – mitte kõik vaimulikud, vaid need, kellel on vastav koolitus läbitud.
  
• Notar (PKTS § 3 lg 8; NotS § 29 lg 3 p 7)
  
• Perekonnaseisuasutus (PKTS § 3 lg 1)
  

• Maavalitsus (PKTS § 3 lg 4)
  
• alates 01.01.2011 ei koostata välisesinduses sünni-, surma- ja muid perekonnaseisuakte
  

Abielu sõlmimise materiaalsed eeldused

• Vanus: täisealine ehk 18. eluaasta / päev pärast 18.eluaastaseks saamist?
  

• Kohus võib (alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt) laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
  

• Kolmandate isikute nõusoleku vajadus
  
• Soov sõlmida abielu
  
• Tahteavalduse puuduse (eksimus, pettus, ähvardus) tagajärjed
  
• Heteroseksuaalsus (PKS § 1 lg 1)
  
• Abiellumisiga/ abieluvõime:
  

• Täisealine isik (PKS § 1 lg 2)
  
• Piiratud teovõimega 15-18 a isik (PKS § 1 lg 3) abiellumisega ei muutu alaealine teovõimeliseks
  
• Piiratud teovõimega täisealine isik PKS § 1 lg 4: Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja , eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti.
  

• Eksogaamia PKS § 2 ja 3: Omavahel ei või abielluda: 1) otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 2) vend ja õde ning poolvend ja poolõde.  Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel.
  

• Monogaamia PKS § 4: Abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus.
  
• Konsensuaalsus (PKS § 7 lg 1) mõlema abielluja tingimusetu “jah”: Abielu sõlmitakse perekonnaseisuametniku juuresolekul.
  
• (Usutunnistuse nõuded PKS § 6: Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele.)
  

Formaalsed eeldused

• Abielu sõlmimise ettevalmistamine
  

• Abiellumisavaldus (PKTS § 37); varasuhte valik
  
• Dokumendid (PKTS § 38-40)
  
• Tähtaeg PKTS § 41: Abiellumise kuupäev määratakse kokkuleppel abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse.
  

• Abielu sõlmimine
  

• Mõlema abielluja “jah” ühel ajal ning isiklikult pädeva ametniku juures viibides (PKS § 7)
  
• Abielu kinnitamine perekonnaseisuametniku poolt (PKS § 7, PKTS § 42 lg 1)
  
• Abielukanne PKTS § 42 lg 1: Abielu sõlmimist perekonnaseaduse kohaselt kinnitanud perekonnaseisuametnik kirjutab vahetult pärast abiellujatelt jaatava vastuse saamist abielukande eeltäidetud väljatrükile kellaaja, esitab väljatrüki abiellunutele allkirjastamiseks ning allkirjastab seejärel väljatrüki ka ise.
  

Lg 2: Perekonnaseisuametnik teeb abielukande rahvastikuregistris abielu sõlmimise päeval või hiljemalt sellele järgneval tööpäeval. Pärast kande tegemist kannab perekonnaseisuametnik abielukande eeltäidetud väljatrükile kande numbri ja kuupäeva, oma nime ning allkirja. Eelmises lauses nimetatud kande väljatrükk loetakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 10 sätestatud väljatrükiks.

• Abielutõend PKTS § 43: Abielu sõlmimise tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte järgmistest rahvastikuregistri andmetest:
  

1) mõlema abikaasa isikunimi , isikukood ja sünniaeg;
2) abielueelne perekonnanimi , kui isik valis abiellumisel uue perekonnanime ;
3) abielu sõlmimist kinnitanud perekonnaseisuasutuse nimetus;
4) abielu sõlmimise kuupäev.
Eelduste mittetäitmine

• Tühine abielu
  
• Kehtetuks tunnistamine
  
• Kehtiv abielu
  

NB! Abielu sõlmimine ei saa olla TsÜS §-de 84 jj alusel tühine ega §-de 90 jj alusel tühistatav.
Abielu kehtetuse alused
TÜHISUS PKS § 10

• Abielu on sõlminud samast soost isikud
  
• Abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik
  
• Kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet
  

Kehtetuks tunnistamine

• Abieluvõimepuudused
  
• Monogaamia rikkumine
  
• Eksogaamia rikkumine
  
• Tahteavalduse puudused (vormipuudused; tahtepuudused)
  

• Vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või kui ta oli muul põhjusel otsusevõimetu;
  
• Abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates , kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline;
  
• Ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu);
  

• Abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost
  

Neil juhtudel võib kohus abielu kehtetuks tunnistada.
Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit .
Abielu kehtetuse nõue
Kohtu pädevuses:

• Tühisuse vastuväide/tuvastushagi õigustatud huvi olemasolu korral
  
• Kehtetuks tunnistamise nõue PKS § 12:
  

• Subjektid (abikaasad, siseminister, muu isik)
  
• Aegumine (PKS § 13 lg 1 ei kohaldata)
  
• Nõudeõigus lõppeb tahtepuuduse korral PKS § 13 lg 2; 3
  
• Keeldumine (aluse äralangemise korral – isik on saanud täisealiseks)
  

Abielu kehtetuse tagajärjed

• Tühine abielu on tühine algusest peale (ex tunc).
  

• Kehtetuks tunnistatud abielu:
  

• Kui kohtuotsus jõustunud, tühine algusest peale PKS § 14 lg 1
  
• Varalistele suhetele kohaldatakse seltsingu sätteid PKS § 14 lg 2
  
• Õigusvastaselt (sunnitud abielluma / petetud) käitunud abikaasa vastu (PKS § 14 lg 3 juhtudel) õigus nõuda ülalpidamist ja varaühisuse kohaldamist
  

Abielu õiguslikud tagajärjed

• Abikaasad omavahel ( abielust tulenevad õigused ja kohustused)
  
• Kolmandate isikute suhtes (nimi, deliktiõiguslik perekonnaelu kaitse)
  

Eraõiguslikud Avalikõiguslikud

• Perekonnaõigus * Kohtumenetlus
  
• Pärimisõigus * Karistusõigus
  
• Pankrotiõigus * Sotsiaalõigus
  
• Täitemenetlus * Maksuõigus
  
• Üürisuhted * Välismaalaste õigus
  

Abikaasa perekonnanimi – nimeseadus
Nimeseadus § 10. Perekonnanime andmine abielu sõlmimisel: (1) Abielu sõlmimisel valib isik uue perekonnanime või säilitab senise perekonnanime.
(2) Uus perekonnanimi võib:
1) olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi;
2) koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel antud uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.
Näide:

• T. Tamm ja K. Kuusk
  
• T. Tamm ja K. Tamm: § 10 lg 2 p 1
  
• T. Kuusk ja K. Kuusk: § 10 lg 2 p 1
  
• T. Tamm ja K. Kuusk: § 10 lg 1
  
• T. Tamm-Kuusk ja K. Kuusk: § 10 lg 2 p 2
  
• T. Tamm ja K. Kuusk-Tamm: § 10 lg 2 p 1
  
• T. Tamm-Kuusk ja K. Kuusk-Tamm: § 10 lg 3 (ei saa olla)
  

Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused: abieluline kooselu (PKS § 15)
Abikaasade varalised õigused ja kohustused:

• Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16)
  
• Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus PKS § 17: Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.
  
• Abikaasade solidaarkohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18)
  
• Vastutus kohustuste eest § 19: Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada.
  
• Abikaasade hoolsuskohustus PKS § 20: Abikaasad peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.
  
• Abieluvarasuhe (PKS § 24)
  

NB! Ka lahusvara puhul on abikaasal perekonna ülalpidamiskohustus ning vastutus kohustuste eest.
Abielu lõppemine: PKS § 63

• Abikaasa surm
  
• Abielu lahutus
  

Faktiline (pooled teavad, millal abielu läbi sai)  juriidiline
Lahuselu: PKS § 22
Ruumiline lahuselu? Subjektiivselt puudub vähemalt ühe abikaasa tahe kooseluks.

Abikaasade vahel puudub ühine majapidamine (loobutud või pole seda loodud)

Vähemalt üks abikaasadest ei soovi seda taastada
(-) Sõda; vangistus
Lahuselu õiguslikud tagajärjed

• Abikaasa ülalpidamiskohustuse muutumine (PKS § 16 lg 3-4)
  
• Tarbevara jagamine (PKS § 22)
  
• Eluaseme kasutusõiguse määramine (PKS § 23)
  

Abielu lõppemine abikaasa surma tõttu

• Abielu lõpeb abikaasa surma hetkel (PKS § 66)
  
• Abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad, sh:
  

• Abikaasa ülalpidamiskohustus lõpeb
  
• Varasuhe lõpeb, tekivad vastavad nõuded:
  

• Ühisvara jagamine (PKS § 35,37)
  
• Vara juurdekasvu tasaarvestus (PKS § 44,46)
  

• Tekivad nõuded pärimisõiguse alusel:
  

• Ülalpidamine pärandi arvel (PärS § 132)
  
• Isiklik kasutusõigus kodule (PärS § 16)
  
• Õigus kodusele sisustusele (PärS 17)
  

Tänapäeva abielulahutusõiguse põhimõtted (Schwab)

• Süüprintsiip – lahutuse põhjuseks on ühe abikaasa süü.
  
• Purunenud abielu printsiip
  
• Konventsionaalsuse printsiip
  
• Eestis?
  

Abielu lahutamiseks pädevad isikud

• Perekonnaseisuasutus (lõpeb kande jõustumisest): (PKTS § 3 lg 1, PKS § 64)
  
• Notar: (PKTS § 3 lg 8,NotS § 29 lg 3 p 7)
  
• Kohus (lõpeb kohtuotsuse jõustumisest): (PKS § 65)
  

Abielu lahutamise alused (PKS § 64; § 67)

• Kokkulepe (perekonnaseisuasutus)
  
• Abielusuhte pöördumatu lõppemine (eeldus § 67 lg 2; 2 aastat lahuselu)
  

Abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed
Abielust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad ja tekivad uued:

• Lahutuse üldised tagajärjed:
  

• Perekonna eluaseme kasutusõiguse määramine (PKS § 68)
  
• Abielu ajal omandatud eluaseme tavalise sisustuse esemete jagamine (PKS§69)
  

• Lahutatud abikaasa ülalpidamine (PKS § 72-79)
  
• Varasuhte lõppemisest tulenevad nõuded:
  

• Ühisvara jagamine (PKS § 35,37)
  
• Vara juurdekasvu tasaarvestus (PKS § 44,46)
  

ABIELUVARAÕIGUS
Abieluvaraõigus – normid, mis reguleerivad abikaasade varasuhteid abielu kestel. Lahendatakse küsimus, kes on konkreetse vara omanik, millised õigused tekivad vara suhtes.
Abieluvarasüsteemid
Üht abieluvarasuhte tüüpi tunnustav süsteem
Samaaegselt mitut abieluvarasuhte tüüpi tunnustav süsteem:

• Seadusjärgne abieluvarasuhe
  
• Lepinguline abieluvarasuhe:
  

• Lepinguvabadus piiratud teatud osas
  
• Lepinguvabadus piiratud numerus clausus ´e (ette on antud teatud paketid ) põhimõttega
  

PKS § 24 lg 2: varaühisus
Abieluvarasuhte tüübid

• Puhtakujuline abieluvarasuhe:
  

• Absoluutne varaühisus – enne abielu ja abielu kestel omandatud vara muutub ühiseks – mõlemad võivad seda vara käsutada, teise nõusolekut vaja ei ole. Lahutuse korral tehakse kindlaks vara seis ja jagatakse ära. Nt Holland .
  
• Absoluutne varalahusus – sõltumata abielust ei teki abikaasade vahel mingeid varalisi nõudeid üksteise suhtes. Nt Austria (lahutuse korral tasaarvestamine), Küpros jne.
  

• Segatüüpi abieluvarasuhe:
  

• Piiratud varaühisus
  
• Piiratud varalahusus
  

• 
  

• 
  

• Abieluvara segarežiimid:
  
• Abieluaegsel ühisvaral põhinev
  
• Abieluaegsest varasoetusest tekkival nõudel põhinev (A-l 25 000 + 15 000; B-l 20 000 + 10 000  B-l nõue A vastu 2500).
  
• 
  

• Abieluvaraõiguse areng Eestis
  

• 1865 – 1920 Balti Eraseadus ning Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi talurahvaseadused
  
• 1920 – 1940 Balti Eraseadus
  
• (1940) (Tsiviilseadustiku eelnõu)
  
• 1940 – 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks
  
• 1941 - 1944 Balti Eraseadus
  
• 1944 - 1970 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks
  
• 1970 – 1995 ENSV abielu- ja perekonnakoodeks
  
• 1995 - 2010 Perekonnaseadus I
  
• 2010 -.. Perekonnaseadus II
  

• 
  
• Eesti abieluvarasüteem
  
• Abieluvarasuhe:
  

• Seadusjärgne:
  

• Varaühisus
  

• Lepinguline:
  

• Juurdekasvu ühisus
  
• Varalahusus
  
• (Varaühisus)
  

• 
  
• Abieluvarasuhte üldküsimused
  
• Varasuhte tekkimine ja lõppemine
  

• Varasuhte tekkimine:
  

• Seadusjärgne:
  

• Abielu sõlmimine (PKS § 24 lg 2)
  

• Lepinguline:
  

• Varasuhte valik abielu sõlmimisel (PKS § 24 lg 1)
  
• Abieluvaralepingu sõlmimine (PKS § 59)
  

• Varasuhte lõppemine:
  

• Seadusjärgne:
  

• Abielu lõppemine (PKS § 35 p 1 ja 3, § 44 p 1 ja 3, § 62 p 1)
  

• Lepinguline:
  

• Teise varasuhte valimine abieluvaralepinguga (PKS § 35 p 2, § 44 p 2§ 62 p 2)
  

• Kohtulik:
  

• Varaühisuse lõpetamine kohtus (PKS § 62 p 3, § 35 p 4, § 36)
  
• Vara juurdekasvuühisuse lõpetamine kohtus (PKS § 62 p 3, § 44 p 4, § 45)
  

• 
  
• Abieluvaraleping (PKS § 59)
  

• Abieluvaralepingu sõlmimine:
  

• Abielu eel, sõlmimisel, ajal
  
• Notariaalses vormis isiklik tahteavaldus / Perekonnaseisuameti kinnitatud isiklik tahteavaldus
  

• Abieluvaralepingu sisu:
  

• Abieluvaraleping varasuhte valikuõigus
  
• Varasuhte muutmisõigus
  

• vs ühisvara jagamise leping
  

• Tähendus kolmandatele isikutele:
  

• Abieluvararegistri kanne (PKS § 61, AVRS § 7)
  

• 
  
• 
  
• Tüüpilised lahuvara kindlaksmääramise põhimõtted abieluvaralepingutes
  
• Vara kuulub abikaasale:
  

• Kelle nimele on kinnisasi kantud kinnistusraamatusse;
  
• Kelle nimele on vallasasi kantud registrisse ;
  
• Kelle ettevõtluse tulemina see on tekkinud;
  
• Kelle töö tulemusena see on tekkinud;
  
• Kelle pangaarvel on raha;
  
• Kelle nimel on registris aktsiad , osad või väärtpaberid;
  
• Kes on teinud tehingu vara omandamiseks
  

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• Varaühisus
  
• Abikaasade varamassid
  
• 
  
• 
  
• Vara mõiste ja kuuluvus (PKS § 25, § 27)
  
• 
  
• 
  
• Vara valitsemine
  
• 
  
• Õppelaen: ei ole ühisvara osaks, isegi mitte siis, kui väidetakse, et remonditakse ühist eluaset, st teine abikaasa ei pea õppelaenu maksma (Pärnu Maakohus ).
  

• 
  
• Valitsemise piirangud varaühisuses
  

• Ühise valitsemise korral:
  

• Kogu ühisvara valitsemine ühiselt/nõusolekul (PKS § 28 lg 1, § 29 lg 1)
  
• Tekib abikaasade solidaarvõlg (PKS §29 lg 4)
  

• Ainuvalitsemise korral:
  

• Õiguste ja kohustuste teostamine üksi (PKS §28 lg 2, §29 lg 2), v.a:
  

• Eluaseme kohustus- ja käsutustehing, kasutusse andmine ja kasutussuhte lõpetamine abikaasa nõusolekul (PKS § 30 lg 2)
  
• Abieluvaralepingus/seaduses märgitud muud piirangud (PKS § 30 lg 1)
  

• 
  
• Valitsemispiirangute rikkumise tagajärjed
  
• REEGEL:
  

• Ühepoolne tehing:
  

• Tühine, v.a testament (PKS § 32, § 42 lg 1)
  

• Mitmepoolne tehing:
  

• Hõljuvalt kehtetu (PKS § 31, § 42 lg 1):
  

• Heakskiit → kehtiv
  
• Heakskiidust keeldumine → tühine
  
• Tahteavalduse tagasivõtmine → tehingut pole
  
• Nõusoleku asendamine → kehtiv (PKS § 29 lg 3)
  
• Heauskne omandamine ei ole võimalik (?)
  

• ERANDID:
  

• Vallasasja ja õiguse käsutamine:
  
  • Nõusoleku eeldus (PKS §29 lg 1))
    
• Perekonna igapäevavajaduste rahuldamine:
  
  • Nõusolek ei ole vajalik (PKS §29 lg 1))
    

• 
  
• Abikaasa vastutus kolmanda isiku ees (PKS § 33)
  

• Üldjuhul lahusvara ja pool ühisvara
  
• Erandina lahusvara ja kogu ühisvara
  
  • Seadusest tulenev solidaarkohustus:
    
    • Tehing perekonna vajaduste rahuldamiseks (PKS § 18)
      
    • Ühisvaraga tehtud tehing (PKS § 29 lg 4)
      
  • Lepingust tulenev vastutus:
    
    • Abikaasade kokkulepe kolmanda isikuga :
      

• Solidaarkohustuse võtmise kokkulepe (PKS § 33 lg 1 p 2)
  
• (Kogu) abikaasade varaga vastutamise kokkulepe (PKS § 33 lg 1 p 3)
  

• 
  
• Ühisvara jagamine
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• Ühisvara jagamise aeg:
  
  • Üksnes varasuhte lõpp, v.a
    
    • Pankrotimenetlus (PankrS §122), täitemenetlus (TMS §14lg2), võlausaldaja nõue (PKS 33 lg 3)
      
• Ühisvara koosseis: -varasuhte lõppemise ajal
  
  • Vastavalt ühis- ja lahusvara ning abieluvaralepingu sätetele
    
• Ühisvara väärtus:
  
  • Vara jagamise aeg
    
• Ühisvara jagamise viis:
  
  • Võrdsetes osades kaasomandi sätete järgi (PKS §37 lg 3)
    
• Varal lasuvad kohustused (PKS §38)
  
• Ühis- ja lahusvara hüvitised (PKS §34)
  
  • Ühisvara kasutamine lahusvara huvides
    
  • Lahusvara kasutamine ühisvara huvides
    
  • Ühisvara süüline vähendamine
    

• 
  
• Vara juurdekasvuühisus
  
• Vara kuuluvus
  

• Abikaasade ainuomand (PKS § 40)
  
• Abikaasade ühine omand (kokkuleppel)
  

• 
  
• Vara valitsemine (PKS § 41)
  

• Vara valitsemine ühiselt (PKS § 15)
  
• Üksikute esemete valitsemine üksi
  
• Ainuvalitsemise piirangud:
  
  • Tehingud abikaasa nõusolekul:
    
    • Abikaasa(de) eluruumi käsutus- ja kohustustehing
      
    • Eluruumi kolmanda isiku kasutusse andmine
      
    • Eluruumi kasutamise aluseks oleva õigussuhte lõpetamine
      
• Piirangud ei kehti:
  
  • Abieluvaralepingu alusel
    
  • Testamendi / pärimislepingu puhul
    

• 
  
• Abikaasa vastutus kolmanda isiku ees
  

• Üldjuhul isiklik varaline vastutus
  
• Erandina solidaarvastutus:
  

• Seaduse alusel:
  

• Tehing perekonna vajaduste rahuldamiseks (PKS § 18)
  

• Lepingu alusel:
  

• Abikaasade kokkulepe kolmanda isikuga
  

• 
  
• Vara juurdekasvu tasaarvestuse nõue
  

• Nõue:
  
  • Varasuhte lõppemise aja seisuga (PKS §46)
    
  • Rahaline nõue (PKS §46) (erandina esemed/ kaasomand (PKS §56 lg 2))
    
  • Nõude vähendamine, täitmise ajatamine (PKS §56 lg 1)
    
• nõude aegumine:
  
  • 3 aastat varasuhte lõppemisest teadasaamisest, kuid mitte üle 10 aasta varasuhte lõppemisest (PKS 53 lg 5)
    

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• Varalahusus
  

• Spetsiifilist varasuhet ei ole
  
• Abielu üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 22-23)
  
• Lahutuse üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 68-69)
  
• Vara kuuluvus:
  
  • Seaduse järgi ainuomand
    
• Vara valitsemine:
  
  • Seaduse järgi ainuvalitsemine
    
• Vastutus kolmanda isiku ees:
  
  • Isiklik, v.a:
    
    • PKS §18
      
• Varasuhtest tulenevad nõuded:
  
  • Puuduvad, v.a:
    
    • Abielu üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 22-23)
      
    • Lahutuse üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 68-69)
      

• 
  
• 
  
• 
  
• Kokkuvõte ja varasuhete võrdlus
  
• Varasuhete üldjooned
  

• 
  
• 
  
• 
  

• 
  

• Varasuhete eelised
  

• Varaühisus:
  
  • Varalise sõltumatuse ja solidaarsuse tasakaal
    
  • Mõlema abikaasa osalemine vara valitsemisel (sõltumata sissetulekust )
    
  • Abikaasa kaitse varasuhte lõppedes
    
• Vara juurdekasvu tasaarvestus:
  
  • Varaline sõltumatus abielu ajal
    
  • Oluliste takistusteta õiguskäive
    
  • Abikaasa kaitse varasuhte lõppedes
    
• Varalahusus:
  
  • Täielik varaline sõltumatus ja iseseisvus
    
  • Sujuv takistusteta õiguskäive
    
  • (Abikaasa kaitse muul viisil)
    

• 
  
• Abikaasade kulutused varaühisuse puhul: 25.02.2015 3-2-1-164-14
  
• Ühisomandi puhul ei ole omandi osad ühises asjas kindlaks määratud, mistõttu ei saa üks abikaasa nõuda teiselt abikaasalt ühisvara hulka kuuluvale esemele tehtud kulutuste hüvitamist kaasomandi sätete järgi. (p 12)
  
• Ühisvara hulka kuuluvale esemele tuleb teha kulutusi ja kanda sellega seotud koormise ühisvara arvel. Kui abikaasa teeb neid kulutusi lahusvara arvel, saab abikaasa nõuda nende kuulutuste hüvitamist ühisvara arvel, mitte nõuda teiselt abikaasalt enda kasuks kulutuste hüvitamist. Kui abikaasa teeb lahusvara arvel kulutusi teise abikaasa lahusvarale, saab abikaasa nõuda kulutuste hüvitamist üldises korras käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete järgi. Abikaasad saavad leppida kokku ühisvarale tehtud kulude omavahelises jaotuses. (p 13) 
  
• 
  
• Rakendussätted, ühisvara jagamine: 14.05.2014 3-2-1-31-14 ja 29.05.2013 3-2-1-42-13
  
• Alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse kohaselt. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist ehk 1. juulit 2010 omandatud vara. Eeltoodud seisukohta ei muuda asjaolu, et poolte abielu oli lahutatud enne kehtiva seaduse jõustumist. Nimetatud asjaolul ei ole PKS § 211 kohaldamisel tähtsust.
  
• PKS § 210 lg 2 järgi tuleb poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest (vt selle kohta ka Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11, p 18). (p 9)
  
• PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete järgi. ( p 12)
  
• Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 järgi kuulus ühisvara hulka üksnes see vara, mis omandati abielu sõlmimisest kuni abielusuhete lõppemiseni, s.o abikaasade isiklike ja varaliste suhete lõppemiseni (p 12, 13).
  
• 
  
• Ühisvaraga tehingute tegemine: 13.11.2013 3-2-1-127-13
  
• Abielu kestel ühe abikaasa tehingute tulemusena omandatud kinnisasjad on abikaasade ühisvara, sõltumata sellest, kas kinnisasi kantakse kinnistusraamatus mõlema abikaasa nimele. Kui ühisvaras oleva kinnisasja omanikuna kantakse kinnistusraamatusse üksnes üks abikaasa, võib teine abikaasa nõuda kinnistusraamatusse kantud abikaasalt nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks AÕS § 65 lg 1 ja PKS § 28 lg 4 alusel. (p 18)
  
• Abikaasade ühisvarasse vara omandamine ja ühisvarasse kuuluva kinnisasjaga tehingute tegemise kehtivuse eelduseks on mõlema abikaasa tahteavaldus. Teise abikaasa tahteavalduse puudumine ei muuda ühe abikaasa tehtud käsutustehingut siiski tühiseks, sest käsutustehingu alusel on võimalik kinnisomand või piiratud asjaõigus AÕS § 56¹ alusel heauskselt omandada. Erisuseks on PKS § 31 lg 1, mille järgi on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. See välistab käsutustehingu alusel kinnisomandi või piiratud asjaõiguse heauskse omandamise.
  
• 
  
• Ühisvaraga tehtud tehingu tühisus: 03.02.2012 3-2-1-157-11
  
• Vt abielu kestel omandatud osaühingu osa eelduslikult abikaasade ühisvara hulka kuulumise kohta Riigikohtu 29. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-08, p 16. 1. juulist 2010 jõustunud PKS § 31 lg-t 1 rikkuv tehing on tühine (vt TsÜS § 87).
  
• Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 17 lg 2 rikkumine ei too kaasa abikaasade ühisvara hulka kuuluva õiguse kohta tehtud käsutustehingu tühisust. Käsutustehingu kehtivust tuleb eristada käsutuse kehtivusest.
  
• Õigustamatu käsutus võib kehtida õiguse heauskse omandamise korral. Heauskse omandamise korral kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik. Õigustamata käsutust on võimalik TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita, kui heauskset omandamist ei ole toimunud.
  
• Kolleegium märgib lisaks, et erinevalt varasemas seaduses sätestatust, tuleneb 1. juulist 2010 jõustunud PKS § 31 lg-st 1, et abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Järelikult sätestab praegu kehtiva PKS § 31 lg 1 otsesõnu, et seda sätet rikkuv tehing on tühine (vt TsÜS § 87).
  
• Vt õigustamatu käsutuse kehtivuse kohta Riigikohtu 11. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05, p 11; 7. oktoobril 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 8.
  
• 
  
• Ühisvara jagamine, maksejõuetus, pankrotihalduri võimalused, abieluvaralepingu isiklikkuse nõue: 21.05.2014 3-2-1-38-14; 11.04.2013 3-2-1-36-13
  
• Enne 1. juulit 2010 kehtinud kui ka kehtiva perekonnaseaduse järgi on nii abieluvaralepinguga kui ka ühisvara jagamise kokkuleppega võimalik saavutada see, et ühisomandis olev ese jääb ühe abikaasa ainuomandis ole vaks esemeks (lahusvaraks).
  
• Abikaasad ei saa kehtiva õiguse järgi kokku leppida, et tunnistavad ühisvara jagamise lepingu kehtetuks. Iseenesest saavad abikaasad küll sõlmida PKS § 27 lg 4 järgi sellise abieluvaralepingu, millega lepivad kokku, et enne 1. juulit 2010 toimunud ühisvara jagamise käigus ühe abikaasa ainuomandisse jäänud ese tunnistatakse uuesti abikaasade ühisvaraks, kuid selline kokkulepe on suunatud tulevikku ega ole seetõttu samastatav ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamisega tagasivõitmise korras.
  
• Ühe abikaasa pankroti korral saab ühisvara jagamise lepingu tunnistada kehtetuks üksnes kohtu kaudu. Pankrotihaldurile ei ole antud õigust tühistada abikaasade ühisvara jagamise kokkulepet vastava tahteavalduse tegemisega teisele abikaasale.
  
• Samuti ei saa pankrotihaldur sõlmida võlgniku asemel abieluvaralepingut. Kuigi pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, mille valitsemise õigus läheb üldjuhul üle haldurile, ja füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha pankrotivaraga iseseisvalt tehinguid ning võib pankrotivara käsutada üksnes pankrotihalduri nõusolekul, ei tähenda see seda, et pankrotihaldur võib võlgnikust abikaasa asemel sõlmida teise abikaasaga abieluvaralepingu, sest abieluvaralepingu peavad abikaasad isiklikult.
  
• KOOSELU
  
• Mõiste
  
• Kooselu – mitteabieluline kooselu, faktiline abielu ja vabaabielu, faktiline kooselu, abielutaoline kooselu, vabaabielu
  
• 
  
• Kooselu:
  

• Kahe või enama isiku püsiva eesmärgiga kooseluvorm
  
• Põhineb üldjuhul isikute seksuaalsel suhtlusel
  
• Ühine majapidamine
  
• Majanduslik ühtsus
  
• Võimalus igal ajal lõpetada
  

• 
  
• BES § 152 Nõrgaks tegija kohustused nõrgaks tehtu vastu
  
• Kes on neitsi koosmagamisele meelitanud, vaatama sellele, kas nõrgem sellest rasedaks jäi või mitte, peab nõrgema abieluseisusse tõstma või teda toetama, valik nende kohustuste vahel on nõrgaks tegija otsustada
  
• (kohustus langeb ära BES § 154 järgi mh juhul, kui nõrgaks tehtu oli juba varem kolmanda isiku poolt nõrgaks tehtud või ise häbistaja koosmagamisele meelitas)
  
• 
  
• 
  
• Analüüs (mitteabieluline kooselu ja selle õiguslik regulatsioon ); http://www.just.ee
  

Registreeringupõhine lähenemine (nn opt in) - kooselupartneritele on loodud võimalus oma kooselu formaalselt registreerida. Siia alla kuulub nii samasooliste paaride abielu kui ka sama- ja/või erisooliste paaride registreeritud partnerlus

Eeldusel põhinev lähenemine (nn opt out) - ei eelda suhte formaalset registreerimist ning mille puhul omistatakse suhtele õiguslikud tagajärjed teatud tingimuste täitmisel

Lepinguline lähenemine - annab parteritele võimaluse reguleerida oma suhet eraõiguslike lepingute kaudu

• Kohaldatav õigus. Seadusest tulenev
  
• Seadusest tulenev, kehtib sõltumata tehingutest.
  
• Abieluga seotud õigusnormid ei ole kohaldatavad  muutub ajas
  
• Krediidiasutuste seadus § 84 lg 2 (Krediidiasutusega seotud isikud)
  
• (2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe abikaasa või faktiline abikaasa, lapsed, vanemad, õed ja vennad.
  
• 
  
• Lepingust tulenev
  
• Lepingust tulenev, põhineb üksnes sõlmitud lepingutel. Lepinguline õigus “vaikiva” või “konkludentse” kokkuleppe alusel.
  
• Kooselu pooled on vabad omavahelisi suhteid lepinguga reguleerima.
  
• Lepingud ei ole heade kommetega vastuolus , kui nad reguleerivad kooselu abieluväliseseksuaalsuhte eest tasu?
  
• Kokkulepe truuduse suhtes?
  
• 
  
• Vaikiv kokkulepe
  
• Üldjuhul kooselupartnenerid omavahelisi suhteid lepinguga ei reguleeri
  
• RKTKO: 3-2-1-129-16
  

• Seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui:
  
• Mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes);
  
• Pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19).
  
• Kaaluda hageja nõude rahuldamise võimalust käsundita asjaajamise sätete (VÕS § 1018 jj) 
  

• 
  
• Reguleerimine
  
• Heteroseksuaalne  Homoseksuaalne
  

• Abieluline kooselu (abielu ka samasoolistele partneritele)
  
• Registreeritud partnerlus (sõltub suhte fikseerimine isikute endi aktiivsusest)
  
• de facto partnerlus (laiendatakse mõningaid abielust tulenevaid õigusi ja kohustusi vabaabielule ja samasooliste paaride kooselule ilma mingite formaalsusteta)
  
• Lepinguline kooselu
  

• 
  
• ILGA Europe (S. Liin)
  

• Riikide ülevaated 2016
  
• Tabel 2016
  

• Sooneutraalne abielu: Belgia, Taani, Prantsusmaa, Island , Iirimaa , Luksemburg , Holland, Norra, Portugal , Hispaania , Rootsi, Suurbritannia .
  
• Registreeritud kooselu: Andorra, Austria, Belgia, Horvaatia , Küpros, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Holland, Sloveenia , Hispaania, Šveits, Suurbritannia
  
• 
  
• Eesti (S. Liin)
  

• Abielulise kooselu vähenemine kõigist kooseludest (REL 2011):
  
  • 69% abieluline kooselu
    
  • 31% vaba kooselu, sh 0,08% samasooliste kooselu
    
• Faktiline kooselu reguleerimata
  
  • Tavapärane tsiviilõigussuhe
    
• Registreeritud sooneutraalne kooselu
  
  • Kooseluseadus (KooS) (01.01.2016) vt 650 SE
    
  • Kooseluseaduse rakendamise seadus (114 SE, II lugemisel)
    

• 
  
• Faktiline kooselu (O. Kama; K. Kullerkupp )
  

• Ajutine suhe
  
• Prooviabielu
  
• Abielu eelaste
  
• Abielu alternatiiv
  

• 
  
• Püsiv faktiline kooselu
  

• Partnerite vahel nii lähedane suhe, et neilt saab oodata eluraskuste ja muutuste korral teineteise toetamist (Saksamaa konstitutsioonikohus)
  
• Väljapoole tuntav kestvusele suunatus, stabiilsus
  
• Ühine majapidamine, varaline seotus , ühised lapsed
  
• Kooselu ei laiene teistele samalaadsetele suhetele (nt korterit jagavad isikud)
  
• Omavaheline tugev seotus, mis loob aluse soovile vastutada teineteise ees
  

• EV põhiseadus
  
• § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
  
• § 27.   Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
  
• Riigikohtu halduskolleegium 3-3-1-16-00
  
• Põhiseaduse § 27 lg. 1 kaitseb riigi alusetu sekkumise eest ka mehe ja naise sellist perekondlikku kooselu, mis pole seaduses sätestatud tingimustel ja korras vormistatud . Selleks, et piirata õigust elada perekonnaelu ja õigust kasvatada oma lapsi, peavad selleks olema väga kaalukad põhjused.
  
• 
  
• Eraõiguslikud Avalikõiguslikud
  
• Perekonnaõigus Kohtumenetlus
  
• Pärimisõigus Karistusõigus
  
• Pankrotiõigus Sotsiaalõigus
  
• Täitemenetlus Maksuõigus
  
• Üürisuhted Välismaalaste õigus
  
• 
  
• Kaitseväeteenistuse seadus § 92 lg 3  p 4
  
• Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 23 lg 2 (kohtuniku taandumise kohustus)
  
• Kriminaalmenetluse seadustik § 49 lg 1 p 4 (kohtuniku taandumise kohustus)
  
• Maksukorralduse seadus § 49 lg 1 p 2 (maksuhalduri taandamine)
  
• Ohvriabi seadus § 6 lg 2 p 3 (ohvriabi vabatahtlik) 
  
• Krediidiasutuste seadus § 84 lg 2 (krediidiasutusega seotud isikud)
  
• Avaliku teenistuse seadus § 15 lg 4 (isikud keda ei võeta teenistusse)
  
• Prokuratuuriseadus § 15 lg 2 p 4 (prokurörile esitatavad nõuded)
  
• Pankrotiseadus § 117 (füüsilisest isikust võlgniku lähikondlased)
  
• Riigihangete seadus § 120 (lg 1 ja 2) (taandamine)
  
• 
  
• Faktilise kooselu perekonnaõiguslikud tagajärjed (S. Liin)
  

• Seadusjärgne õigussuhe:
  
  • Abielu üldised õiguslikud tagajärjed, samuti lahuselu ja lahutuse õiguslikud tagajärjed ei kohaldu
    
  • Puudub ülalpidamiskohustus, v.a ühise lapse sünni korral (PKS § 111)
    
  • Abikaasade varasuhet ja spetsiifilisi nõudeid ei teki
    
  • Personaalne varaline vastutus
    
• Kooselu lepinguline korraldamine:
  
  • Eluruumi isiklik kasutusõigus (AÕS § 225), kasutamise reguleerimise nõue (VÕS § 1055)
    
  • Elurendise (VÕS § 568) / ülalpidamisleping (VÕS § 572)
    
  • Vara omandamine kaasomandisse /seltsingulepingu alusel ühisomandisse (VÕS § 580)
    
  • Solidaarvõlg kokkuleppel (VÕS § 65)
    

• 
  
• Varalised nõuded faktilise kooselu lõppemisel (S. Liin)
  

• Asjaõiguslikud nõuded:
  
  • Ainuomaniku vindikatsioon (AÕS § 80)
    
  • Ühise omandi ( tuvastamine ) lõpetamine (AÕS § 76)
    
• Võlaõiguslikud nõuded:
  
  • Lepingust tulenevad nõuded:
    
    • Seltsinguleping (VÕS § 596jj) (ühise tegutsemise leping (TsK § 440))
      
    • Töövõtuleping
      
    • …
      
  • Lepinguvälised kohustused:
    
    • Käsundita asjaajamine (VÕS § 1018)
      
    • Alusetu rikastumine (VÕS § 1028)
      
    • Õigusvastane kahju (VÕS § 1043)
      

• 
  
• Seltsinguleping
  

• Vorm: vormivaba
  
• Sisu:
  
  • Ühine eesmärk
    
  • Panuste tegemine ühise eesmärgi saavutamiseks (mitte vastastikused sooritused)
    
• Tagajärg:
  
  • Seltsinguvara (panused, omandatud vara) kuulumine seltsinglaste ühisomandisse
    
  • Seltsinguvara jagamise ja käsutamise keeld
    
  • Seltsingu ühise juhtimise, otsustamise, esindamise eeldus
    
  • Kolmanda isiku ees solidaarse vastutuse eeldus
    
  • Seltsingu lõppedes selle likvideerimine:
    
    • Kohustuste täitmine, kasumi/ kahjumi jagamine, panuste tagastamine
      

• 
  
• RKTKo: 3-2-1-109-14 p. 14
  
• Ainuüksi isikute abieluväline kooselu kolleegiumi arvates seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatu.
  
• 
  
• RKTKo: 3-2-1-129-16, p 22
  
• Samas on kohtud jätnud kaalumata võimaluse kohaldada seltsingu sätteid (konkreetselt seltsingu likvideerimise sätteid) osaliselt analoogia korras. Kolleegium on ka varem leidnud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui:
  

• Mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes);
  

• Pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19).
  

• 
  
• Registreeritud kooselu
  

• Heteroseksuaalne
  
• Homoseksuaalne
  
• Sooneutraalne
  

• 
  
• 
  
• Kooseluseadus
  
• Sooneutraalne
  
• § 1. Kooselulepingu sõlmimise eeldused
  

•  Kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis.
  
•  Teovõimelised täisealised isikud (laiendamine (-))
  
• Piiratud teovõimega täisealine isik üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru kooselulepingu õiguslikest tagajärgedest.
  
•  Kooselulepingu sõlmimise lubadus ei anna alust kooselulepingu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks juhul, kui lubadust ei täideta. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
  

• 
  
• KooS § 2. Kooselulepingu sõlmimist välistavad asjaolud
  

• Abielu või kehtiv kooseluleping
  
• Otsejoones üleneja ja alaneja sugulane
  
• Õe, venna, poolõe või poolvennaga
  
• Kui isikute sugulussuhe on ühe isiku lapsendamise tagajärjel lõppenud
  
• Sugulussuhe põhineb lapsendamisel
  
• Sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis KooS § 3 lg 1
  
• Kantakse rahvastikuregistrisse KooS § 3 lg 4
  
• Ülalpidamiskohustus KooS § 9; järjestus § 10
  
• Solidaarkohustus perekonna vajaduste katteks KooS § 11
  
• Hoolsuskohustus KooS § 13
  
• Varasuhe KooS § 16
  

• 
  
• Kooselu lõppemine KooS § 17
  
• Kooseluleping lõpeb, kui registreeritud elukaaslane sureb , registreeritud elukaaslased sõlmivad omavahel abielu või kui kooseluleping lõpetatakse.
  
• Lõppemise tagajärjed: kohaldatakse perekonna eluaseme ja eluasemega seotud vara suhtes perekonnaseaduse §-des 68–70 sätestatuti oleks eelduslikult teinud, kui kooselulepingut ei oleks sõlmitud. Jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega.
  
• 
  
• Sugulus, põlvnemine (PKS § 80 jj)
  
• Sugulus
  

• Side kahe või enama inimese vahel, mis põhineb ühe isiku põlvnemisel teisest või paljude isikute põlvnemisel ühest või mitmest ühisest esivanemast.
  
• Faktiline - bioloogiline e. Veresugulus
  
• Juriidiline/õiguslik - tsiviilsugulus
  

• Kellegagi ühise(i)st esivanema(i)st põlvnev isik, kellegagi ühte ja samasse suguvõssa kuuluv isik http://www.eki.ee/dict/ekss/ekss.html .
  
• 
  
• 
  
• Sugulusliin
  
• Otsejoones sugulus  isa- poeg, vanaisa-lapselaps
  

• Ülanev
  
• Alanev
  

• Külgjoones  õde-vend (ka poolõde-vend)
  
• 
  
• Sugulusaste – ülanejate ja alanejate sugulaste vahel olev sündide arv.
  
• 
  
• Hõimlus
  
• Abielu kaudu abikaasal ja tema sugulastel tekkiv õigussuhe teise abikaasa sugulastega ja teise abikaasaga:
  

• Faktiline
  
• Juriidiline
  

• KoosRS „PKS § 80(1¹) Ühe registreeritud elukaaslase sugulased on teise registreeritud elukaaslase hõimlased.“
  
• Hõimlusliin; hõimlusaste
  
• 
  
• 
  
• Suguluse ja hõimluse õiguslikud tagajärjed
  
• Eraõiguslikud Avalikõiguslikud
  
• Perekonnaõigus Kohtumenetlus
  
• Pärimisõigus Karistusõigus
  
• Pankrotiõigus Sotsiaalõigus
  
• Täitemenetlus Maksuõigus
  
• Üürisuhted Välismaalaste õigus
  
• 
  
• Põlvnemine
  
• Isiku pärinemine oma eellasest
  

• Geneetiline e bioloogiline põlvnemine
  
• Õiguslik põlvnemine
  

• 
  
• Õiguslik põlvnemine emast
  
• Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud PKS § 83
  
• KVEKS § 24
  
• Geneetiline põlvnemine?
  
• 
  
• Õiguslik põlvnemine isast
  
• Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud PKS § 84 lg 1
  
• KVEKS § 24
  
• 
  
• 
  
• 
  
• Abikaasa isaduse eeldus PKS § 84; § 86
  
• Loetakse, et lapse on eostanud mees
  

• Kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus PKS § 84 lg 1 p 1
  
• Abielu lõppemisel kui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist § 86 lg 1
  

• Abielumehest põlvnemise välistamine PKS § 85
  
• Mees ei ole last eostanud ja:
  

• Abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või
  
• Teine mees on isaduse omaks võtnud.
  

• Uue abilelu sõlminud naine PKS § 86 lg 2
  
• 
  
• Isaduse omaksvõtt PKS § 87
  
• Loetakse, et lapse on eostanud mees,  kes on isaduse omaks võtnud PKS § 84 lg 1 p 2
  

• Ainult siis, kui põlvnemine isast ei ole seaduse alusel kindlaks tehtud
  
• Mehe isiklik, tingimusteta ja tähtajatu tahteavaldus (motiiv?)
  
• Lapse ema nõusolek; lapse nõusolek – isiklik, tingimusteta tähtajatu (PKS § 89)
  

• →Eelduslikult võimalik igal ajal.
  
• →Kui kohtuotsusega on tuvastatud, et laps ei põlvne sellest mehest, ei saa see mees isadust omaks võtta PKS § 91 lg 3.
  
• →Kui emalt on vanema hooldusõigus täielikult ära võetud või ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud, ei saa isadust omaks võtta.
  
• 
  
• Kunstlik viljastamine
  
• Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS)
  
• Naise rasestamise eesmärgil sooritatavaid toiminguid , mille käigus kantakse naisele üle mehe seemnerakud või kehaväliselt loodud embrüo.
  

• In vivo – kehasisene viljastamine.
  
• In vitro – kehvaväline viljastamine (vt põlvnemine! KVEKS §24).
  

• Inseminatsioon
  

• Homoloogiline
  
• Heteroloogiline
  

• 
  
• Abikaasa kunstlik viljastamine
  
• Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus KVEKS § 17 lg 21
  

• Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks.
  

•  KVEKS § 17 lg 4
  

• Naise kunstlikul viljastamise korral selle mehe seemnerakkudega, kes ei olnud andnud nõusolekut kunstlikuks viljastamiseks või kes oli tunnistanud oma nõusoleku kehtetuks, lahendatakse lapse põlvnemise küsimus vastavalt isaduse omaksvõtu sätetele.
  

• Abielu lahutamine peatab mehe nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks PKS § 19 lg 1.
  
• 
  
• Vallalise naise kunstlik viljastamine
  

• KVEKS § 21 lg 2 ja 3, § 22
  
  • Homoloogiline inseminatsioon:
    
    • Mehe eelnev nõusolek → mehe isadus
      
    • Nõusoleku puudumine → isadus siis, kui isaduse omaksvõtt
      
  • Heteroloogiline inseminatsioon:
    
    • Doonor → isa kindlaks tegemata
      

• 
  
• Isaduse tuvastamine kohtus
  
• Loetakse, et lapse on eostanud mees:  
  

• Kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1 p 3)
  

• Hagimenetlus põlvnemise tuvastamiseks (PKS § 95). Mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
  

• Hagita menetlus põlvnemise tuvastamiseks, kui isa on surnud (PKS § 95;TsMS § 579-583). Nõudeõigus on isikul, kelle põlvnemist tuvastatakse, tema emal/eestkostjal või kohalikul omavalitsusel
  

• Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2). Kohus ei tuvasta lapse põlvnemist kunstliku viljastamise doonorist (PKS § 84 lg 2).
  
• 
  
• Põlvnemise vaidlustamine
  

• Emaduse vaidlustamine?
  
• Isaduse vaidlustamine: enda isadus või teise mehe isadus à laps ei põlvne rahvastikuregistrisse kantud mehest
  
  • Hagimenetluses , vaidlustamiseks õigustatud subjektid (PKS § 91):
    
    • Mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud (va kohtus tuvastatud isadus); kunstliku viljastamise nõusolekuga tekkinud isadust (nõusoleku vaidlustamine).
      
    • Mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist 1 a lapse sünnist või seaduslike vanemate/kohtu nõusolekul, v.a: kohtus tuvastatud isadus, kunstliku viljastamise nõusolekuga tekkinud isadus (nõusoleku vaidlustamine), kunstliku viljastamise doonor.
      
    • Laps (seaduslik esindaja) PKS § 92 lg 2
      
    • Lapse ema
      
    • (sise)minister
      
  • Hagita menetluses, kui vanem on surnud
    

• 
  
• Isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma  (PKS § 95,TsMS § 579-583)
  

• Hagita menetlus
  
• Ainult avalduse alusel → isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostja või valla- või linnavalitsus .
  
• Kohus kuulab ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks.
  
• Kohus küsib arvamust lapse elukoha järgse valla- või linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema või eestkostja.
  
• Vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta.
  

• 
  
• Isaduse vaidlustamise tähtaeg PKS § 93
  

• Ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.
  
• Tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist.
  
• Kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Tähtaja kulgemine algab päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist.
  
• Kui mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, on surnud enne isaduse vaidlustamise tähtaja möödumist, võib tema pärija vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe surmast arvates.
  

• 
  
• Lapsendamine
  
• Vanema ja lapse vahelise suhte loomine õigusaktiga.
  
• Ajalooliselt:
  

• Lepinguline süsteem: õigussuhe tekib vanema ja lapse vahelise lepinguga (kehtivas õiguses mõju nõusolekutena).
  
• Dekreedisüsteem: õigussuhe tekib riigipoolse õigusaktiga (tänapäeval valdavalt).
  

• 
  
• Liigid:
  

• Täielik adoptsioon
  
• Osaline adoptsioon (Eestis (-), alternatiivid lapsendamisele Eestis eestkoste, kasupere )
  
• Täisealise adoptsioon (Eestis (-))
  
• Alaealise adoptsioon
  
• Abikaasa lapse lapsendamine PKS § 163 lg 2
  

• Eestis on viimastel aastatel lapsendatud 40-50 last aastas (www.sm.ee)
  

• 
  
• Lapsendamise eeldused
  
• Subjektid
  

• Lapsendatav: alaealine laps PKS § 147 lg 4
  
• Lapsendaja (PKS § 150): vähemalt 25-aastane täieliku teovõimega isik, kohus võib lubada 18.a.
  
• Vallaline isik võib lapse lapsendada ainult üksinda (PKS § 148).
  
• Abielus olevad isikud võivad lapse lapsendada ühiselt. Ainult üks abikaasa, kui:
  

ta lapsendab teise abikaasa lapse;

teine abikaasa ei saa lapsendada põhjusel, et ta on piiratud teovõimega.

• KooSRS § 148 „(2¹) Registreeritud kooselus isik võib vastavalt kooseluseadusele lapsendada teise registreeritud elukaaslase lapse.“;
  

• 
  
• 
  
• 
  
• Nõusolekud
  

• Vähemalt 10-aastase lapse isiklikult lapsendajale antud nõusolek (PKS § 151), arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi.
  
• Vanemate nõusolek (PKS § 152), ei jõustu enne 8 nädala möödumist lapse sünnist (isikuliselt määratud või määramata- inkognito adoptsioon), v.a kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus käesoleva seaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.
  
• Eestkostja nõusolek/ kohus asendab nõusoleku oma loaga (PKS § 153).
  
• Abikaasa nõusolek/ kohus asendab nõusoleku oma loaga (PKS § 154), v.a kui ta on kestvalt võimetu tahteavaldust tegema või kui ta on teadmata kadunud.
  

• 
  
• Nõusoleku andmise õiguslikud tagajärjed:
  

• Vanema hooldusõigus peatub lapsendamiseks nõusoleku andmise hetkest (PKS § 156).
  
• Lapsendaja on kohustatud last ülal pidama alates ajast, mil lapse vanemad on andnud lapsendamiseks vajaliku nõusoleku ja lapsendaja on võtnud lapse enda hooldada (PKS § 157).
  

• 
  
• Lapsendamise kord
  

• Lapsendaja avaldus kohtule → eelneb lapsendamise ettevalmistamine (PKS § 158; 159; TsMS § 564 jj).
  
• Kohus kuulab lapsendamise asjas isiklikult ära avaldaja , välja arvatud juhul, kui avaldaja ei saa mõjuval põhjusel kohtusse ilmuda .
  
• Sotsiaalkindlustusamet esitab kohtule arvamuse.
  
• Kohtumäärus, lapsendamise määrus jõustub kättetoimetamisega lapsendajale (TsMS § 568 lg 2; PKS § 159 lg 3). Määruse peale ei saa esitada määruskaebust ega seda muuta.
  

• 
  
• Lapsendamise õiguslik tagajärg
  

• Kui abikaasad lapsendavad lapse ühiselt või kui üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse, omandab laps abikaasade ühise lapse õigusliku staatuse (PKS § 161 lg 1). Lapse hooldamise õigus kuulub abikaasadele või lapse vanemale ja lapsendajale ühiselt.
  
• Muudel juhtudel omandab laps lapsendaja lapse õigusliku staatuse. Lapse hooldamise õigus kuulub lapsendajale ainuisikuliselt.
  
• Lapsendamisega lõpeb lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe endiste sugulastega ning lõpevad ka sugulusest tulenevad õigused ja kohustused (PKS § 162).
  

• 
  
• Sugulussuhe säilib (PKS § 163)
  

• Kui lapsendajad on lapse teise või kolmanda astme sugulased või hõimlased, lõpeb ainult see lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe ning lõpevad need sugulusest tulenevad õigused ja kohustused, mis lapsel on oma vanemate suhtes.
  
• Kui abikaasa lapsendab oma abikaasa lapse, ei lõpe lapse sugulussuhe teise vanema sugulastega, kui see vanem on surnud ja talle kuulus enne surma lapse hooldamise õigus.
  

• 
  
• Lapsendamissaladus PKS § 164
  

• Lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduv informatsioon ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud või et vanemad on lapse lapsendanud või et vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. Eesmärk → tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse, ära hoida soovimatut sekkumist ning diskrimineerimist päritolu või muul alusel.
  
• Isik, kes teab lapsendamissaladust, ei tohi seda avaldada, kui selle avaldamine ei ole vajalik avalikes huvides.
  

• 
  
• Rahvusvaheline lapsendamine
  

• PKS § 165
  
• Haagi riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsioon.
  
• Kui lapsendaja või lapsendatava elukoht ei ole Eestis, ei või kohus lapsendamist otsustada ilma Sotsiaalkindlustusameti juurde moodustatud rahvusvahelise lapsendamise komisjoni nõusolekuta.
  
• Eestil on otselepingud lapsendamiseks kolme riigiga: USA, Rootsi ja Soome.
  

• 
  
• Lapsendamise kehtetuks tunnistamine PKS § 166; tähtaeg PKS § 168 lg 2
  

• Kohus võib tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta (keeld PKS § 167).
  
• Lapsendamise kehtetuks tunnistamise avalduse võib esitada üksnes isik, kelle avalduseta või nõusolekuta on laps lapsendatud. Alla 14-aastase lapse eest esitab avalduse tema seaduslik esindaja.
  
• Enne lapse täisealiseks saamist võib kohus lapse kaalukates huvides tunnistada lapsendamise omal algatusel kehtetuks.
  

• 
  
• Lapsendamise kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed
  

• Tekivad kehtetuks tunnistamise hetkest.
  
• Lõpeb lapse ning tema alanejate sugulaste ja seniste sugulaste lapsendamisest tulenenud sugulussuhe ning sellest tulenevad õigused ja kohustused.
  
• Taastub lapse ning tema alanejate sugulaste ja veresugulaste sugulussuhe ning sellest tulenevad õigused ja kohustused, välja arvatud vanema hooldusõigus.
  
• Kohus annab bioloogilistele vanematele lapse hooldusõiguse tagasi niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus lapse huvidega , või määrab lapsele eestkostja või erieestkostja.
  

• 
  
• Vanema ja lapse õigussuhe
  

• Vanema õigused  lapse huvides seatud kohustustega seotud.
  
• Vanema õigus ja kohustus  hoolitseda alaealise lapse eest.
  

• 
  
• Isa võimust lapse õigusteni (Schwab)
  

• Rooma õigus → isa võim laste üle (patria potestas)
  
• Keskaeg → perekonna patriarhaalne struktuur
  
• Valgustusajastu → uus tähendus, hoolitsuskohustus, lapse iseseisvaks kasvatamine
  
• Täieliku teovõime kehtestamine → vanema võim lõpeb (1804 code civil (21))
  
• 19. sajandi restauratiivsed suunad → riik ei sekku perekonnaellu
  
• 20. sajand → laste õigused esikohal (“vanema võim” asendub seadustes “vanema hoolitsusega”; vanema ja lapse suhe; riik laste huvide kaitsjana ; meest ja naiste võrdõiguslikkus; laps kui õigussubjekt.
  

• 
  
• PS § 27.   Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
  

•   Abikaasad on võrdõiguslikud.
  
•   Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
  
•   Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
  
•   Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
  

• 
  
• Lapse isiklikud huvid ja õigused / varalised huvid ja õigused
  
• Lapse isiklikud huvid ja õigused:
  

• Ülalpidamise
  
• Hoolitsemine
  
• Esindamine
  
• Tervishoid
  

• Varalised huvid ja õigused:
  

• Vara valitsemine
  
• Esindamine
  

• 
  
• Õigussuhte olemus
  
• 1) Lapse täisealiseks saamiseni : esikohal vanemlik hoolsuskohustus.
  
• 2) Täisealise lapse ja vanema õigussuhe läheb üle üldiseks sugulusest tulenevaks õigussuhteks.
  
• Sarnane järk-järguline vanemate kohustuste asendumine ka nt VÕS § 1053.
  
• 
  
• Vanema ja lapse õigussuhte tekkimine
  

• Seaduse alusel PKS § 117
  
• Omaksvõtt
  
• Kohtuotsuse alusel
  
• Lapsendamine
  

• § 113.  Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus
  
• § 114.  Vanemate abistamise kohustus
  
• § 115.  Lapse kulutused majapidamises
  
• Perekonna solidaarsuse väljendus, ei ole iseseisev nõude alus
  
• 
  
• Lapse heaolu PKS § 134
  

• Kehaline, vaimne ja hingeline heaolu
  
• Kasvatuse eesmärk- lapse areng vastutusvõimeliseks ja ühiskonnas toimetulevaks isiksuseks.
  
• Kasvatuse kontinuiteet (jätkuvus) ja stabiilsus
  
• Lapse enda soov
  

• HOOLDUSÕIGUS (Isikuhooldusõigus; Varahooldusõigus; Otsustusõigus; Esindusõigus)
  
• Hooldusõiguse kuuluvus
  
• AINUHOOLDUSÕIGUS ja ÜHINE HOOLDUSÕIGUS
  

• SEADUSE ALUSEL/KOKKULEPPEL
  
• KOHTULAHENDI ALUSEL
  

• PKS § 117.  Vanema hooldusõiguse kuuluvus
  
•  (1) Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus.
  
• (2) Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.
  
• 
  
• Alaealine lapsevanem:
  

• TsÜS § 9; PKS § 139
  
• Alaealise huvid?
  
• Piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust last esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga.
  
• Kui lapse seaduslik esindaja on eestkostja või erieestkostja, eelistatakse vanema ja esindaja arvamuste lahkumineku korral vanema arvamust.
  

• 
  
• Isikuhooldus – vanema kohustus ja õigus hoolitseda lapse heaolu eest, sh
  

• Kasvatamine ja hooldamine; tervishoid
  

• Lapse arengutaseme ja osalusõigusega arvestades (PKS § 116 lg 3)
  
• Keelatud alandavad kasvatusabinõud ja väärkohtlemine (PKS § 124 lg 2)
  
• Järelevalve (PKS § 124 lg 1)
  
• Viibimiskoha ja suhtlusringi määramine, sh
  
  • Lapse väljanõudmine kolmandalt isikult (PKS § 126 lg 1)
    
  • Kolmanda isiku suhtluse piiramine kohtus (PKS § 143 lg 4)
    
• Hariduse andmine (PKS § 125)
  

• 
  
• Varahooldus – vanema kohustus ja õigus hoolitseda lapse vara eest
  

• Vara valitsemine, sh
  

• Heaperemehelik rahapaigutus (PKS § 130,132; § 186)
  
• Tavapärasest madalam hoolsuskohustus (PKS § 133)
  

• Lapse esindamine varaga tehtavates tehingutes (PKS § 120):
  

• Lapse vara kinkimise keeld (PKS § 129)
  

• 
  
• Otsustusõigus – õigus otsustada lapsega seotud asju (PKS § 116 lg 2):
  

• Olulisi asju
  
• Igapäevaeluasju (tavahooldamise asju) (PKS § 145 lg 2)
  

• 
  
• Kuuluvus:
  

• Hooldusõiguslike vanemate kooselu korral:
  

• Ühine otsustusõigus; otsustusõiguse andmine ühele vanemale (PKS § 119)
  

• Hooldusõiguslike vanemate lahuselu korral:
  

• Ühine oluliste asjade otsustusõigus
  
• Ainuotsustusõigus igapäevaelu asjades, otsustusõiguse andmine ühele vanemale (PKS § 119)
  

• Ainuhooldusõiguse korral:
  

• Ainuhooldusõigusliku vanema ainuotsustusõigus
  
• Hooldusõiguseta vanema igapäevaelu asjade otsustamise õigus suhtlemise ajal (PKS § 145 lg 4)
  

• Lapse kasuperekonnas elamise korral:
  

• Kasuvanema otsustusõigus igapäevaeluasjades (PKS 146 lg 1)
  
• Vanemate nõusolekul otsustusõiguse andmine kasuvanemale (PKS § 122 lg 2)
  

• 
  
• Esindusõigus – õigus esindada last seadusliku esindajana suhetes kolmandate isikutega (PKS § 120 lg 1)
  

• Lapse nimel tegutsemine
  
• Nõusoleku andmine tehingutele, mida piiratud teovõimega laps on teinud
  

• 
  
• Kuuluvus:
  

• Ühise hooldusõiguse korral:
  

• Ühine esindusõigus (PKS § 120 lg 1)
  
• Ainuotsustusõiguse korral ainuesindusõigus (PKS §120 lg 2 p 2)
  
• Kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, on ühel vanemal lapse huvides õigus teha vajalikke tehinguid ja toiminguid ka üksinda (PKS § 120 lg 3)
  
• Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PKS § 120 lg 4)
  
• Kui kolmas isik peab toimingu tegemise eesmärgil esitama lapsele tahteavalduse, võib selle esitada ühele vanemale (§ 120 lg 5)
  

• Ainuhooldusõiguse korral:
  

• Ainuesindusõigus (PKS § 120 lg 2 p 1)
  

• Lapse kasuperes elamise korral:
  

• Kasuvanema esindusõigus igapäevaeluasjades (PKS § 146 lg 1)
  
• Kasuvanema esindusõigus otsustusõiguse üleandmise korral ? (PKS § 122 lg 2)
  

• 
  
• Vanem ei või last esindada:
  

• Alaealise laiendatud teovõime osas (PKS § 121);
  
• Eeldatava huvide konflikti korral (PKS § 120 lg 6, § 180):
  
  • Vanema tehing esindajana iseendaga / lähisugulasega, v.a kui lapsel ei teki tsiviilkohustusi.
    
  • Tehing, millega laps loovutab tagatud nõude vms vanema vastu.
    
  • Vaidlus vanema / tema lähisugulase ja lapse vahel.
    

• 
  
• Otsustus - ja esindusõiguse andmine:
  

• Ühele vanemale (PKS § 119)
  
  • Vanemad ei jõua kokkuleppele
    
• Kasuvanemale (PKS § 122 lg 2)
  
  • Laps elab kasuperes
    

• 
  
• SUHTLUSÕIGUS PKS § 143
  

• Lapse õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga
  
• Mõlema vanema kohustus suhelda lapsega (kui vanem ei soovi?)
  
• Mõlema vanema õigus suhelda lapsega
  
• 
  
• Vaidluse korral määrab kohus suhtlemise:
  

• Viisi,
  

• Aja ( kestvuse ja sageduse),
  
• Koha, lapse üleandmise korra,
  
• Kolmandate isikute rolli, teod, millest vanemad peavad hoiduma.
  

• Riik kui “ vahimees ”
  
• Kui vanemad ei hoolitse oma laste eest ja laps satub seetõttu ohtu, on riigi ülesanne kaitsta lapsi ka vanemate eest.
  
• § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
  
• § 27.   Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
  

• Abikaasad on võrdõiguslikud.
  
• Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
  
• Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
  
• Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
  

• 
  
• PKS § 131. Tehingute tegemine kohtu nõusolekul
  
• Lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.
  
• Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
  
• 
  
• Vanem ei või last esindades ilma kohtu nõusolekuta:
  

• Paigutada lapse raha muul viisil kui krediidiasutuses oma rahast eraldi ja käsutada lapse kontot (PKS § 186; 130),
  

• v.a jooksvate ülalpidamis- ja vara valitsemise kulude katmiseks vajalik raha
  

• Tasuliselt omandada, võõrandada või anda kasutusse lapse kinnisasja (PKS § 187)
  
• Võtta kohustust käsutada lapse kogu vara või pärandit ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut ega loobuda pärandist (PKS § 188 lg 1 p 1-2):v.a kui vanem ise ka loobus (PKS § 131 lg 2)
  
• Sõlmida ettevõtte omandamisele/võõrandamisele/käitamisele suunatud lepingut (PKS § 188 lg 1 p 3-4), alustada uut majandustegevust (PKS § 131 lg 3)
  
• Omandada osalust/liikmelisust juriidilises isikus (PKS § 188 lg 1 p 5): v.a mittetulundusühingus (MTÜS § 12 lg 5)
  
• Võtta laenu (PKS § 188 lg 1 p 7)
  
• Omandada või võõrandada väärtpabereid (PKS § 188 lg 1 p 8)
  
• Võtta vastutust teise isiku kohustuste eest, sh koormata vara (PKS § 188 lg 1 p 9)
  
• Sõlmida kaasomandi jagamisega seotud kokkuleppeid (PKS § 188 lg 1 p 10)
  
• Sõlmida eestkostetava nõudeid või tagatisi lõpetavaid või vähendavaid kokkuleppeid (PKS § 188 lg 1 p 11)
  

• Vanem ei või anda neil juhtudel ka vara lapse käsutusse (PKS § 131 lg 3).
  
• Ühepoolne tehing tühine, mitmepoolne kohtu heakskiiduni hõljuvalt kehtetu (PKS § 189, 190).
  
• 
  
• Hooldusõigused muutused
  

• Ühise hooldusõiguse lõpetamine (PKS § 137):
  
  • Vanemad elavad lahus või ei soovi ühist hooldusõigust
    
  • Lõpetamine on lapse huvides, sh üle 14 a laps on nõus
    
• Ainuhooldusõiguse üleandmine (PKS § 138):
  
  • Vanem soovib ja suudab ainuhooldusõigust teostada
    
  • Üleandmine on lapse huvides, sh üle 14 a laps on nõus
    

• 
  
• Hooldusõiguse peatamine (PKS § 140)
  
• Hooldusõiguse peatamine – vanem on kestvalt võimetu hooldusõigust teostama .
  

• Pikem ajavahemik , mis ei ole üksnes mööduv,
  
  • Nt ei ole alust peatada vanema hooldusõigust, kui vanem haiguse tõttu ei suuda igapäevaselt lapse eest hoolitseda, kuid on võimeline lapse arenguks vajalikke otsuseid langetama
    
  • Kaaluda narkootilistest ainetest sõltuvuses olev vanema suhtes, kelle käitumine ohustab lapse arengut
    
• Vanem ei kaota hooldusõiguse peatamisega hooldusõigust kui sellist, kuid tal puudub õigus seda teostada
  
• RKTKo: 3-2-1-121-12 p. 14:
  

• …vanema hooldusõiguse saab peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, sh vanema vangistuse , raske haiguse või teadmata kadumise korral.
  
• 
  
• Hooldusõiguse piiramine ja abinõude kohaldamine kohtus
  

• Piiramise alus (PKS § 134 lg 1):
  
  • Lapse heaolu või vara ohustamine
    
  • Vanema õiguste kuritarvitamine, kohustuste täitmata jätmine, soovimatus või suutmatus ohtu kõrvaldada
    
• Abinõud ohu ärahoidmiseks (PKS § 134-136):
  
  • Vanema ja lapse suhet toetavad abinõud:
    
    • Hoiatus , ettekirjutus , sh
      
      • Hooldusjuhiste määramine
        
      • Vara nimekirja ja valitsemisaruande koostamise kohustus
        
      • Raha paigutamine
        
    • Keeld, sh keeld teha teatud toiminguid
      
  • Vanemat ja last eraldavad (äärmuslikud) abinõud:
    
    • Lapse perekonnast eraldamine (vt ka LasteKS §-d 32 ja 33)
      
    • Isikuhooldusõiguse äravõtmine
      
    • Varahooldusõiguse äravõtmine
      

• 
  
• RAKE uuring
  
• Kohus on:
  

• Keelanud vanematel alkoholi tarvitada;
  
• Kohustanud vanemaid ravima alkoholismi või narkosõltuvust;
  
• Kohustanud vanemaid kasutama KOVi poolt pakutavaid tugiteenuseid (nt lapsevanema kool (arendatakse nt vanema kasvatusoskusi), tugiisiku teenus, hooldustöötaja teenus, tegevuskava või juhtumiplaani koostamine ja selle täitmine);
  
• Kohustanud vanemaid järgima KOV-i juhiseid lapse kasvatamisel ;
  
• Suunanud vanemaid perelepitusse või -nõustamisse (vanematevaheliste vaidluste korral);
  
• Suunanud vanemaid või lapsi psühholoogi juurde;
  
• Kohustanud vanemaid pöörduma lapsega arstide vastuvõtule ning täitma lapsele määratud raviskeemi;
  
• Kohustanud vanemaid pöörduma õppenõustamiskomisjoni lapsele sobiva õppevormi väljaselgitamiseks.
  

• 
  
• Sugulaste õigussuhe
  
• Põhiseaduse § 27:
  

• Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
  
• Abikaasad on võrdõiguslikud.
  
• Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
  
• Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
  
• Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
  

• Seega võib puudustkannatava isiku nõudeõigus riigi vastu kas täiesti või osaliselt ära langeda, kui tal on perekonnaliikmed, kes on võimelised oma puudustkannatava perekonnaliikme eest hoolitsema.
  
• RKTKo: 3-2-1-67-15, p 13
  
• Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asunud seisukohale, et kuigi PS § 28 lg 2 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korra, tuleb riigi kohustuste üle otsustamisel sotsiaalabi valdkonnas arvestada ka PS § 27 lg-ga 5, mis kohustab perekonda hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Seega tuleneb põhiseadusest, et puudustkannatava isiku nõudeõigus riigi vastu PS § 28 lg 2 alusel langeb täiesti või osaliselt ära, kui tal on perekonnaliikmed, kes on võimelised oma puudustkannatava perekonnaliikme eest hoolitsema (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. mai 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-67-13, p-d 31–32; 21. jaanuari 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-7-03, p 18).
  
• Ülalmärgitut arvestades on ka kohalik omavalitsus kohustatud osutama isikule tasuta sotsiaalteenuseid niivõrd, kuivõrd isik ise ega teda ülal pidama kohustatud perekonnaliikmed ei suuda oma varalise seisundi tõttu seda ise teha. Tasulise sotsiaalteenuse korral võib aga olla tegemist olukorraga, kus kohalik omavalitsus täidab abivajava isiku ülalpidamiseks kohustatud isiku kohustust, mistõttu võib ka kohalikul omavalitsusel tekkida käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue abivajava isiku ülalpidamiskohustuslase vastu.
  
• 
  
• Perekonnaliikme abivajadus:
  

• Isiklike õiguste ja huvide kaitse
  

• Ülalpidamine
  
• Eestkoste
  
• Vara valitsemine
  

• Varaliste huvide kaitse
  

• 
  
• ÜLALPIDAMISKOHUSTUS
  
• Ülalpidamisnõue → annab isikule õiguse nõuda vahendeid eluvajaduste katteks osaliselt või täielikult teiselt isikult.
  

• Eneseülalpidamise põhimõte: Iga isik muretseb ise vajalikud vahendid oma vajaduste rahuldamiseks.
  
• Solidaarsuspõhimõte: Kodanik ei ole üksi enda eest vastutav , vaid ühiskonna liikmed tagavad üksteisele abi ja toetuse.
  
• Subsidiaarsuspõhimõte: Riik tagab isiku ülalpidamise kui väiksem üksus (perekond) ei saa sellega hakkama (vt PS § 28 lg 2)
  

• 
  
• Perekondlik ülalpidamine PS-is
  

• § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
  

•   Abikaasad on võrdõiguslikud.
  
•   Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
  
•   Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
  
•   Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
  

• 
  
• Riiklik ülalpidamine PS-is
  

• § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele.
  

• Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
  
• Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.
  
• Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
  

• 
  
• Ülalpidamiskohustuse tekkimise alused:
  

• Seadus
  
• Kokkulepe
  

• 
  
• Ülalpidamist saama õigustatud isikud
  

• Abikaasa:
  
  • Koos- või lahuselav (abivajav) abikaasa (PKS § 16)
    
  • Lahutatud abivajav abikaasa (PKS § 72-73)
    
• Registreeritud elukaaslane:
  
  • Koos- või lahuselav registreeritud elukaaslane (KooS § 9)
    
• Otsejoones sugulane:
  
  • Abivajav 1. ja 2. astme üleneja sugulane (PKS § 97)
    
  • Abivajav 1. ja 2. astme alaneja sugulane (PKS § 97),
    
    • Sh alaealine laps ja õpinguid jätkav täisealine laps
      
• Ühise lapse teine vanem:
  
  • Lapseootel /lapse sünnitanud (abivajav) naine (PKS § 111)
    
  • Väikelast hooldav abivajav vanem (PKS § 111)
    
• Lapsendatav:
  
  • Lapsendaja hoole all olev laps (PKS § 157)
    

• 
  
• PKS § 98.  Õigustatud isikute järjestus
  

•  (1) Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.
  
•  (2) Abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi .
  

• Last hooldav ja lahutatud abikaasa ning sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanem on peale alaealist last ja neid eelistatakse täiskasvanud lastele või abielus olevale alaealise lapsele ja ülejäänud sugulastele.
  
• Lahutatud abikaasa saab ülalpidamist peale täisealisi lapsi, kuid enne ülejäänud sugulasi.
  
• Registreeritud elukaaslane on kooselulepingu kehtivuse ajal õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud abikaasaga.
  
• Sama järjekorra ülalpidamiseks õigustatute paljusus vastavalt vajadusele ja võimalustele võrdväärselt (?) RKL 3-2-1-37-11, 3-2-1-119-15, 3-2-1-17-16
  
• 
  
• 
  
• Ülalpidamist andma kohustatud täisealised isikud
  

• Abikaasa:
  
  • Koos- või lahuselav abikaasa (PKS § 16)
    
  • Lahutatud abikaasa (PKS § 72-73)
    
• Registreeritud elukaaslane:
  
  • Koos- või lahuselav registreeritud elukaaslane (KooS § 9)
    
• Otsejoones sugulane:
  
  • Täisealine 1. ja 2. astme üleneja sugulane (PKS § 96)
    
  • Täisealine 1. ja 2. astme alaneja sugulane (PKS § 96)
    
• Ühise lapse teine vanem:
  
  • Lapse eostanud mees (PKS § 111)
    
  • Väikelapse vanem (PKS § 111)
    
• Lapsendaja:
  
  • Last hooldav lapsendaja (PKS § 157)
    

• 
  
• § 105.  Ülalpidamiskohustuslaste järjestus
  

•  (1) Alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast.
  
•  (2) Alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast.
  

• 
  
• Sama järjekorra ülalpidamiskohustuste paljusus
  
• PKS § 105 (3) Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga , arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
  
• 
  
• Asenduskohustus (PKS § 106)
  

• Tekkimine:
  

• Kõigi ülalpidamiskohustuste puhul
  
• Kui eelmisel järjekohal kohustatu on ära langenud:
  
  • Ülalpidamiskohustusest vabanenud/vabastatud (PKS § 102)
    
  • Temalt ei ole võimalik või on ülemäära raske ülalpidamist saada
    
  • Abikaasa/lahutatud abikaasa/lapse teine vanem/elukaaslane kahjustaks enda tavapärast ülalpidamist
    

• Tagajärg:
  

• Järgmise järjekoha kohustatu täidab eelmise kohustust
  
• Järgmise järjekoha kohustatule läheb ülalpeetava nõudeõigus täidetud ulatuses üle
  

• 
  
• PKS § 78.  Ülalpidamisleping
  
• (1) Notariaalselt tõestatud kokkuleppega võivad abikaasad lahutusjärgse ülalpidamiskohustuse kindlaks määrata erinevalt käesolevas jaos sätestatust.
  
• (2) Kokkulepe, millega välistatakse lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus või piiratakse seda ebamõistlikult, on tühine.
  
• (3) Ülalpidamisleping lõpeb õigustatud või kohustatud isiku surmaga.
  
• Vt PKS § 109
  
• 
  
• MUU kodakondsus ; üldine õigussuhe ERKTKo 3-2-1-96-14; p. 22 ka nimi?
  
• 
  
• Eestkoste
  
• Avalik õigus: riiklik kontroll eestkostja tegevuse üle.
  
• Eestkoste sotsiaalsed lähtekohad:
  

• Abivajav ühiskonnaliige
  
• Abivajava isiku abistamine
  

• Eraõigus: eestkostja ja eestkostetava omavaheline suhe.
  
• 
  
• E. Ilus. Rooma eraõiguse alused: Igas ühiskonnas leidub isikuid, kel on küll õigused, st õigusvõime, kuid puudub küllaldasel määral arusaamine ja oskus oma asju ajada, st nad on teovõimetud. Siia kuuluvad esmajoones alaealised ja hullumeelsed. Siia arvati vanemal ajal ka naissoost isikud ja osalt ka pillajad .
  
• 
  
• Eestkoste
  
• Õiguslikult reguleeritud laiaulatuslik hoolitsemine isiku eest, kes ei saa iseseisvalt oma asjaajamisega hakkama (alaealiste puhul puudub ka seaduslik esindaja)
  
• Isiku varaliste ja isiklike õiguste kaitse
  
• (hooldamine, kasvatamine, esindamine)
  
• PS § 27; PKS → perekondlik
  
• SHS; PS § 28 → riiklik
  
• 
  
• KOV-i pädevus perekonnaõigussuhetes
  

• Subjektid – pädevus abivajavate isikute suhtes isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus (ShS § 5)
  
• Ülesanded:
  
  • Eestkostja ülesannete täitmine (PKS § 176, § 205)
    
  • Kohtumenetluse alustamine piiratud teovõimega isikute kaitseks (PKS § 134, § 171, § 203)
    
  • Perekonnaasjades koostöö kohtuga (TsMS § 552)
    

• 
  
• Alaealine → PKS § 171.  Eestkoste seadmise eeldused
  
• Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.
  
• 
  
• Täisealine → PKS § 203.  Eestkoste seadmise eeldused
  
• Kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.
  
• 
  
• Eestkoste seadmine (TsMS § 520–532 ja 550 lg 1 p 1, § 554-557)
  
• PKS § 173.  Eestkoste seadmine
  
• (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks.
  
•  (2) Eestkostja võib nimetada ka juba enne lapse sündi, kui on alust eeldada, et pärast sündi vajab laps eestkostjat. Nimetamine jõustub lapse sünniga.
  
• PKS § 202.  Kohaldatavad sätted
  
• Täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.
  
• 
  
• TsMS § 554.  Alaealisele eestkostja määramine
  
• Alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.
  
• 
  
• TSIVIILSEADUSTIKU 1936. a EELNÕU
  
• § 424 (422). Eestkostjaks tuleb määrata täisealine isik, kes oma isiklikkude omaduste ja võimete ning varalise seisukorra ja muude olude poolest on selleks kohane. Eriti tuleb silmas pidada tema laitmatut eluviisi ja oma majapidamise head juhtimist. Hoolekandekohus peab valvama, et eestkostjaks ei määrataks isikut, kelle asjaajamisest on karta mõnesugust kahju eestkostetavale.
  
• 
  
• ALAEALINE → PKS § 174.  Eestkostjale esitatavad nõuded
  
•  (1) Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik.
  
•  (2) Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötajat, kus laps viibib.
  
•  (3) Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse , lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks.
  
•  (4) Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
  
• 
  
• TÄISEALINE → PKS § 204.  Füüsiline isik eestkostjana
  
• (1) Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
  
•  (2) Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuse töötajat, kus täisealine elab.
  
•  (3) Kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus.
  
•  (4) Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
  
• 
  
• Juriidiline isik ning valla- ja linnavalitsus eestkostjana
  
• ALAEALINE PKS § 176 (2) Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud. Laps on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.
  
• TÄISKASVANU PKS § 205. Juriidiline isik ning valla- ja linnavalitsus eestkostjana(1) Kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. /…/
  
• (3) Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud.
  
• Ajutiselt (laps): KOV § 176. Valla- või linnavalitsus eestkostjana
  
• (1) Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused.
  
• 
  
• Vanemate nimetamisõigus (PKS § 177) 
  
• Eestkostjaks määratakse sobivuse korral isik, kelle vanem on lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus nimetanud.
  
•  Eestkostjaks ei või nimetada isikut, kelle eestkostjaks oleku on vanem lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus välistanud.
  
• 
  
• Mitme eestkostja nimetamine (PKS § 178)  
  
• Kohus nimetab lapsele ühe eestkostja, ühisteks eestkostjateks võib nimetada ka abikaasad. Võimaluse korral nimetatakse üks eestkostja ka eestkostet vajavatele õdedele ja vendadele.
  
• Kui see on konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt mõistlik, võib kohus nimetada ka mitu eestkostjat. Sel juhul eeldatakse, et eestkostjatel on ühine esindusõigus.
  
• 
  
• Eestkosteõigussuhte sisu
  

• Eestkoste lapse üle (PKS § 172):
  
  • Täielik hooldusõigus, sh otsustus- ja esindusõigus
    
• eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku üle (PKS § 206-207):
  
  • Varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse määratud ulatuses
    
  • Esindusõigus määratud ulatuses
    
• Sündimata lapse eestkoste (PKS § 208):
  
  • Eostatud lapse huvide kaitse
    
• Erieestkoste (PKS § 209):
  
  • Huvide kaitse teatud toimingutes
    

• 
  
• RKTKo: 3-2-1-87-11
  

• Juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu.
  
• Mh on võimalik isiku asjade ajamiseks anda volitus . Seejuures peab täisealine isik teist isikut volitades saama aru volituse tähendusest ja tagajärgedest, st olema volituse andmise ajal volitamise osas teovõimeline, et volitus kehtiks. Kui isik on kehtivalt volitanud kedagi enda asju ajama, peab kohus eestkostja ülesannete määramisel seda arvestama.
  

• 
  
• Eestkostja esindusõiguse välistamine
  

• Tehing, mida eestkostetav võib ise teha (PKS § 203 lg 2)
  
• Tehing, kus on huvide konflikti tõttu esindusõigus ära võetud (PKS § 181)
  
• Esindus , kus eeldatakse huvide konflikti:
  
  • Eestkostja tehing iseendaga / lähisugulasega, v.a kui eestkostetaval ei teki tsiviilkohustusi (PKS § 180 lg 1 p 1)
    
  • Tehing, millega eestkostetav loovutab tagatud nõude vms eestkostja vastu (PKS § 180 lg 1 p 2)
    
  • Vaidlus eestkostja / tema lähisugulase ja lapse vahel (PKS § 180 lg 1 p 3)
    
• Kinge eestkostetava arvel, v.a kõlbeline (PKS § 180 lg 3)
  

• 
  
• Tehingud kohtu nõusolekul (PKS § 186-188, 207) eestkostja ei või eestkostetavat esindades ilma kohtu nõusolekuta:
  

• Paigutada eestkostetava raha muul viisil kui krediidiasutuses oma rahast eraldi ja käsutada tema kontot, v.a jooksvate ülalpidamis- ja vara valitsemise kulude katmiseks vajalik raha PKS § 186
  
• Tasuliselt omandada, võõrandada või anda kasutusse kinnisasja PKS § 187
  
• Võtta kohustust käsutada eestkostetava kogu vara või pärandit ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut ega loobuda pärandist PKS § 188 lg 1-2
  
• Sõlmida ettevõtte omandamisele/võõrandamisele/käitamisele või rentimisele suunatud lepingut PKS § 188 lg 3-4
  
• Omandada osalust/liikmelisust juriidilises isikus PKS § 188 lg 5
  
• Sõlmida kestvuslepingut, mida ei saa 1a jooksul üles öelda PKS § 188 lg 6
  
• Võtta laenu (PKS § 188 lg 1 p 7)
  
• Omandada või võõrandada väärtpabereid (PKS § 188 lg 1 p 8)
  
• Võtta vastutust teise isiku kohustuste eest, sh koormata vara (PKS § 188 lg 1 p 9)
  
• Sõlmida kaasomandi jagamisega seotud kokkuleppeid (PKS § 188 lg 1 p 10)
  
• Sõlmida eestkostetava nõudeid või tagatisi lõpetavaid või vähendavaid kokkuleppeid (PKS § 188 lg 1 p 11)
  
• (Öelda eluruumi üürilepingu üles/lõpetada) (§ 207)
  
• (Sõlmida üle 4a tähtajaga kestvuslepingu) (§ 207)
  

• Ühepoolne tehing tühine, mitmepoolne kohtu heakskiiduni hõljuvalt kehtetu (PKS § 189, 190)
  
• PKS § 192.  Tasu eestkoste teostamise eest
  
•  (1) Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta.
  
• (2) Kohus võib määrata eestkostjale tema ülesannete täitmise eest tasu, kui tasu määramine on eestkostetava varalist seisundit ning poolte vahelist suhet arvestades mõistlik.
  
• (3) Eestkostjal on õigus eestkoste teostamisest talle tekkinud kulutuste, muu hulgas oma eestkostest tingitud vastutuse kindlustamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele eestkostetava vara arvel. Eestkostet teostatakse tasuta, kui kohus ei määra teisiti.
  
• (4) Kulude ja tasu maksmiseks võib eestkostja või eestkostetav taotleda riigi menetlusabi. Riik võib ette näha eestkoste teostamiseks täiendavaid rahalisi toetusi Justiitsministeeriumi vahendusel. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada riigi arvel eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude arvestamiseks täpsema korra ja piirmäärad.
  
• 
  
• § 193.  Kohtu järelevalve
  
• Kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest.
  
•  Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada.
  
• 
  
• § 194.  Eestkostja aruandekohustus
  
• Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.
  
• Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande.
  
• Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist.
  
• 
  
• Erieestkoste PKS § 209
  
• Eeldus: Isik on vanema hoolduse all või talle on määratud eestkostja.
  
• Nende toimingute tegemiseks, mida vanemad või eestkostja ei saa reaalse või õigusliku takistuse tõttu teha.
  
• 
  
• Erieestkostja määramine
  
• Reaalsed takistused
  

• Äraolek, haigus
  
• Vajalike teadmiste või kogemuste puudumine (objektiivselt mõõdetav?) üksiku toimingu asjatundlikuks tegemiseks
  

• Õiguslikud takistused
  

• Tuleneb seadusest (nt PKS § 209 lg 1) või põhineb kohtuotsusel RKTKo: 3-2-1-127-15 p 27
  
• Vanema õiguste peatumine
  
• Seadusest tuleneva esindusõiguse puudumine huvide konflikti korral (nt § 180 lg 1)
  

• 
  
• RK 3-2-1-6-12 p 23: Vanema ja lapse suhtlemise korraldamiseks vahendaja määramise võimalus tuleneb PKS § 209 lg-st 1, mille järgi nendeks toiminguteks, mida vanem teha ei saa, määratakse lapsele erieestkostja. Erieestkostja ülesandeks on sellisel juhul vanemaid ja last tundma õppida ning otsustada paindlikult lapse heaolu ja kõiki asjaolusid arvesse võttes, millal ja kus laps lahus elava vanemaga kohtub ning millal ja kuidas selgitada lapsele pärast teise vanema tundma õppimist, et tegemist on tema vanemaga, kes soovib ka edaspidi lapsega suhelda ja tema elus vanemana osaleda. Arvestades selleks puhuks määratud erieestkostja ülesandeid, peab erieestkostjaks olema isik, kelle isikuomadused ja kvalifikatsioon võimaldavad sellises komplitseeritud olukorras täita erieestkostja ülesandeid ja tagada lapse heaolu. Kolleegiumi hinnangul võib erieestkostjaks olla kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kellel on piisav kogemus selliste olukordade lahendamiseks.
  
• 
  

• Eestkoste lõppemine (PKS § 195 lg 1):
  

• Eestkostetav sureb
  
• Eestkostevajadus lõppeb:
  

• Vanema hooldusõigus taastatakse
  
• Eestkostetav lapsendatakse
  
• Alaealine saab täisealiseks
  
• Täisealise teovõime taastub
  

• 
  
• Eestkostja vabastamine (PKS § 197, § 198):
  

• Füüsiline isik:
  

• Eestkostja ei vasta talle esitavatele nõuetele; ei ole enam eestkostetava huvides jätkata
  

• Juriidiline isik:
  

• Eestkostetava huvides on leitud füüsiline isik
  

• Eestkoste ei lõpe eestkostja surmaga PKS § 201 lg 1
  
• 
  

64