II Iseseisev töö Ettevõtlusvormide võrdlev koondtabel TÖÖ EESMÄRK - teadmised Eestis võimalikest ettevõtlusvormide erisustest ÕPPEMATERJAL - http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevotlusvormi_valik/ettevotlusvormide_vordlus http://rmp.ee/ettevotlus/mittetulundus/13561 TÖÖ ESITAMINE - täidetud tabel esitatakse elektroonselt õpetajale [email protected] enne järgmist õppesessiooni või paberkandjal järgmisel majanduse ja ettevõtluse tunnis. FIE OÜ AS TÜ UÜ MTÜ Tulundusühistu Osanike vastutus Fie vastutab Osanik ei Aktsionär Osanikud Vähemalt Vastavalt
Aktsiaseltsid Raudtee Pangad Televisioon Osaühingud Rahvusringhääling KODANIKU RIIKLIKUD, ORGANISATSIOONID AVALIKÕIGUSLIKUD AMETID Mittetulundus sektor Huviühendused Koolid, haiglad Seltsid, klubid Kodakondsusamet Usuühendused Migratsiooniamet
tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga. Kuna Eestis toimib legitiimne valitsemine toimib meil ka kodanikuühiskonnd. Demokraatia toimimiseks vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid, et haarata rahvast otsustamisse. Need kanalid on näiteks: seltsid, ühingud, ühistud, liidud ja erinevad rahvaalgatused. Eestis on palju erinevaid sellised liikumisi ja rahvaalgatusel toimivaid ühinguid. Näitena rahvaalgatusel ja mittetulundus eesmärgil toimunud ,,Teeme ära" kampaania ja praegu toimuv ,,Toidu panga" kampaania. Need oraganisatsioonid tegutsevad täielikult mitte kasumi teenimise eesmärgil. Nende ainsateks ülessandeks on ühiselt muuta Eesti paremaks kohaks ja parandada sotsiaalset olukorda. Eestis osalevad ja mõjutavad kodanikuorganisatsioonid poliitikat, et vältida võimu monopoliseerumist ja parteide liigset domineerimist otsutste tegemisel. Kuna Eestis riik
ikkaveel liiga vähe. Noortele tuleks teada anda mis on kodanikuühiskond ja milleks see vajalik on. Seda saab teada peaaegu ainult koolist. Kool peaks rohkem korraldama vabatahtlike asju mis muudaks ühiskonda paremaks. Kindlasti aitab ka vanemate toetus noori. See teeb nad julgemaks ja nad saavad aru, et nad teevad õiget asja. Järjest rohkem tuleb juurde erinevaid organisatsioone mis võitlevad kodanikuühiskonna nimel. Nendeks asutusteks on sihtasutused (SA), mittetulundus ühing (MTÜ) ja seltsingud. Ma pole just aktiivne kodanikuühiskonna eest seisja. Mina isiklikult saaksin kaasa aidata kodanikuühiskonna paremaks muutumiseks seistes oma õiguste eest. Võiksina ka liituda erinevate gruppide ja organisatsioonidega, mis tegelevad ja võitlevad inimeste õiguste eest. Saaksin käia erinevates kohtades sellest rääkimas, eriti koolides. Võiksin korraldada või aidata korraldada erinevaid üritusi.
Vastupidiselt diktaktuurile. Pluralistlik ühiskond- e mitmekesisisus, mitmesuguste ideede arvamuste ja organistasioonide olemasolu ühiskonnas. Rahvuslik identeet- rahva ühised traditsioonid. Null tolerantsus- täielik mittesallivus. Integratsioon- võõrasse ühiskonda sulandumine oma keele ja kultuuri säilitamisega. Rassid: europiidne, mongoniidne, negriidne. Avalik sektor- poliitika- riik. Erasektor(tulundus) majandus- turg Kolmas sektor (mittetulundus) Kkodanikuühisk- kodanikuühendused Eraelu- kodu- pere
1. Mis asi on ühiskond? - Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. - Avalik sektor - Riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. - Erasektor ehk mittetulundus sektor – tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. - Kodaniku ühiskond - on avalik elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodaniku organisatsioonid ja ühendused. - Eraelu – iga indiviidi isiklik elu. - Moraal – moraalnormide kogum - Tava – Ajalooliselt väljakujunenud reegel - Õigusriik – Riik kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. 2
eraldi õigusvaldkonnana eristada. 9 10 Juriidiline isik · Korporatsioonid (laiemas tähenduses) Avalik-õiguslikud (riigiasutused) Eraõiguslikud (ühingud) Isikuteühingud (täisühing, usaldusühing) Korporatsioonid (kitsamas mõistes) Kapitaliühingud (AS ja OÜ) Mittetulundusühingud 11 Juriidiline isik · Asutused o Eraõiguslikud (sihtasutused) o Avalik-õiguslikud o Tüüpilised asutused (Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu) o Sihtasutused e. fondid (Haigekassa, Töötukassa) 12 Eraõiguslikud juriidilised isikud ·
Ühiskonna struktuur 1.Sektor e. Avalik e. Riigisektor (Ühiskonna Tartu linna- ja maavalitsus, justiitministeerium juhtumine ja korraldamine)(Poliitika) 2.Sektor e.era.e turundussektor (oü, as, fie) Playtech, Am Company (Majandus ja kasum) 3.Setkor e. Mittetulundus sektor (MTÜ, SA, ,,Teeme ära" Selts, KÜ) Kommunikatsioon Kommunikatsiooni vahendid: Telefon, faks, E-Mail Massikommunikatsiooni vahendid: Televiisor, ajaleht, internet Vormid: Otsene, tehniliselt vahendatud, interaktiivne Tsensuur poliitiline kontrolll meedia üle(Põhja-Korea) Kommunikatsioon demokraatlikus Kommunikatsioon mittedemokraatlikus *Välismaa kanalid on lubatud kasutada *Riik/Valitsus kontrollib meediat.
Ül: rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest instit. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide (kohus, keskpank, seadusandlik ja täidesaatev võim, järelvalveinst.) kaudu. Erasektor- kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted. Turg juhib majandust nähtamatu käega. Riik peab sekkuma kui esinevad turutõrked. Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks, et aidata lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme. Sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis (horisontaalne- maalt linna, vertikaalne- karjääriredel) Alamklass- inimesed, kes paiknevad sotsiaalse staatuse madalaimaul astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.
KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Teema: KODANIKEÜHISKOND Klass: IX Õpilane peab teadma Oskab kasutada tegutsemisvõimalusi kodanikeühiskonnas, teab ja oskama: kodanikeühiskonnas vajalikke käitumis- ja suhtluspõhimõtteid, Põhimõisted Kodanikeühiskond, osalusdemokraatia, kodanikuosalus, mittetulundusühing; inimõigused Õppematerjalid Õpik, töövihik, sõnastik, Eesti Vabariigi põhiseadus , esitlus 3 Kasulikud viited: E-riik, Kodanikuportaal, Täna otsustan mina, Eesti Ametiühingute Keskliit 1. ülesanne: selgita skeemi abil kodanikuühiskonna toimimist, märgi skeemile mõistete omavahelised suhted ( ). Kodanike-
MAA-AMET Maa-amet on valitsusasutus, mis allub Eesti Keskkonnaministeeriumile. Teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelvalvet ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. Kuulub Avalik-mittetulundus sektorisse. Maa-amet sai alguse 16. jaanuaril 1990. aastal, mil oli veel Eesti NSV Valitsus. Tollane nimetus oli Eesti Vabariigi Riiklik Maa-amet ja see alustas tööd põllumajandusministri valitsemisalas. 3. juunil 1991 viidi amet üle Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Maa-ameti esimene peadirektor oli agronoom Ago Soasepp. Ameti tegutsemise peamine eesmärk oli riigile kuuluva maa-ala valitsemine vastavalr riigi maapoliitika põhimõtetele. Maa-ametile allusid maakondade ja
Õigus alused Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik . Täisühing Usaldusühing Osaühing Loodud äriseadustiku alusel ja Tulundusühistu alusel(on loodud Aktsiaselts tulundusühistu seaduse järgi). Sihtasutus on reguleeritav sihtasutuse seadustikuga. Mittetulunds ühing on reguleeritav mittetulundus ühingte seadustikuga. Juriidilise isiku õigusvõime See on võime omada tsiviilõigusi ja omada tsiviilkohustusi. See võime tekib registrisse kandmisega ja lõpeb ära äritegevuse kustutamisega registrist. Juriidilise isiku põhikiri Põhikirjas on kirjas ettevõtte kohta käiv regulatsioon. St seda, mida omanikud omavahel kokku lepivad (esindusõiguslikud esindajad). Äriühingu asutamine
Liising rentimine, üürimine, järelmaksuga ostmine. Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis, kelle nimetab ametisse valitsus. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust. Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest. Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese aja vältel väga paljudele inimestele, raadio, tv, ajakirjad jne Mittetulundus sektor ühiskonna osa, mis eristub erasektorist ja avalikust sektorist. Ei teeni tulu, aitavad kaasa ühiskonna probleemide lahendamisele. Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks vorme tegutsemaks erinevates valdkondades. On keelatud teenida tulu. Monopol tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte. Turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurent, üks pakkuja kontrollib hinda. Moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub.
kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadusandlus, toetused 2->1 Saab neilt teenused, maksude laekumine 2->3 Sponsorlus, teenused 3->1 Ideed, lahendused 3->2 Tellimused, võib leida töötajaid Riigi tunnused: Riik on alati seotus võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
võimude lahusus ja tasakaalusatus, seaduse ülimuslikkus ja inim-ning kodanikuõiguste austamine. 35. Mis on otsene demokraatia, mis esindusdemokraatia? Esindus- valitakse esindajad, kes peavad toimima rahva huve silmas pidades ja andma aru. Otsene- valijaskonna referendumid ja kodanikualgatused, kampaniad, protestid. 36. Mis on siirdeühiskond? Faas ük arengus, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele. 37. Millistesse sektoritesse ühiskond jaotatakse? Avalik, era, mittetulundus 38. Mis on õigusriik? Seaduse ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. 39. Millised on õigusriigi tunnused? Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdok. Probleemi lahendamine seadusandlusest lähtudes. Seadus universaalne kõigi suhtes. Võimude lahusus. Õigus omada arvamust ja seda levitada. Kod õiguse tagamine ja eraomnadi kaitse. 40. Mitmes põhiseadus Eesti Vabariigis kehtib? 4. 41. Mis aastal võeti vastu praegu kehtiv põhiseadus? Kes töötas põhiseaduse välja? 1992,
Limited edition piiratud väljaanne Long-simmering pikalt kuumutamine M Markups märgendused, hinnakõrgendid Measurable mõõdetav Measuring mõõtmine Media clutter meediasegadus Monolith monoliit Mortgages hüpoteegid N Narrative jutustus Neglected hüljatud, järelvalveta Net võrk No-brainer ajuta Nondescript ebamäärane Non-profit mittetulundus-, mittekasulik O Oak casks tammevaadid Obligation kohustus, võlakiri Obscure drugstore hämar rohupood (apteek) Observable vaadeldav, mõõdetav Obsession kinnisidee Occur ilmuma, pähe torkama Offering pakkumine One-stop üksikpeatus Opposite vastand Output toodang Overstatement liialdus Overwhelmed alla jäänud P Pablum pouring läbinämmutatud loba tulv
õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunened organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle kompromiss ühe või mitme osapoole järeldamine oma nõudmiste, eesmärgiga jõuda kokkuleppele konsensus üksmeel, vastväidete puudumine otsustavas küsimuses
Nt Hierarhia- ametiredel, alamate ametnike v ametiasutuste kõrgemaile alluvuse kord. Nt Ideoloogia- mitmesuguste ideede ning vaadete süsteem, hoiakute ideeline alus. Nt Infoühiskond- infot tähtsustav ja seda ka kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Nt Infrastruktuur- piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem. Nt Institutsioon- majanduslik, riiklik, poliitiline vm sotsiaalne korraldus, tava v asutus. Nt Kolmas sektor (mittetulundus)- ühiskonna osa kuhu kuuluvad kodanikuõigusel põhinevat kasumit mittetaotlevad institutsioonid. Eesmärgiks on kaasa aidata ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Nt Konföderatsioon- lepingu alusel liitunud kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Nt Konservatism- vaenulikkus uuenduste suhtes. Nt Konstitutsiooniline monarhia- valitsemisvorm mille puhul monarhi võim on piiratud põhiseadusega. Nt norra kuningriik
valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul Eetikakoodeksite liigid · Sisu järgi saab eetikakoodeksid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: -Normatiivsed. -Väärtustele tuginevad. -Sotsiaalseid kohtusi võtvad. Taeblikoostamine (andmebaas) Nimekiri koodeksitest (mis valdkonnaga on tegemist) Tegevusalade järgi ehk( Avalik teenistus, Äri, Mittetulundus) · Millise riigi kohta see võib kehtida Eestis vastu võetud eetikakoodeksid Avaliku teenistuse eetikakoodeks AVALIK TEENISTUS ÄRI MITTETULNDUS A. le Coq Taru Õlletehas AS Arhivaari eetikakoodeks Avise eetikakoodeks Bioanalüütiku/laborand i eetikakoodeks
individuaalselt õpilastega. Võib olla see on osaliselt õigesti, sest et eraõppimisasutustes on rohkem palgad, aga õppimine ja tasuline. Aga eksamid ja haridustekavad on samad. Eraõppeasutused annavad konkurentsi võimalust hariduse valdkonnas ja suurem valik inimeste jaoks. Eelmisel õppeaastal õppis nn eraalgatuslikes kogukonnakoolides 5624 õpilast ja õpetas 849 õpetajat. (Eesti erakoolid) 5.KOLMAS SEKTOR JA HARIDUS Kolmas sektor see on kõik mittetulundus asutused koos (MTÜ, Seltsingud, Ühingud jne). See sektor tegeleb rohkem kultuuri ja sitsiaalsete teenustega, sest nendes valdkonnas on kodanike eelistused mitmekesised. Kõik kolm sektorid on seotud oma tegevustes. Kolmas sektor pakub meile vabatahtlikku tegevuse ning ka hariduse valdkonnas. Kolmanda sektori õppimine tavaliselt on seotud sootsiaalse kogemusega. 7 Hariduse poolt kolmas sektor koosneb rohkem mitteformaalsest õppimist. Näiteks
taotletakse mingeid kindlaksmääratud eesmärke (Scott). • Organisatsioon on mehhanism, mille abil on võimalik „asju ära teha” (get things done), saavutada eesmärke, mida indiviid üksi ei suudaks eales saavutada (Parson). Organisatsiooni tunnused: • Liikmed (vähemalt kaks inimest) • Ühine eesmärk • Teadlik tegevus ja koordineerimine • Eristavad tunnused • Pidev toimimine Tüpoloogia: • Sektor – avalik/era/mittetulundus • Formaat – formaalne vs mitteformaalne • Vanus • Väljund – tootmine vs teenindus • Suurus – väike/keskmine/suur Organisatsiooni suurus Töötajate arv Aasta käive/ aasta bilanss (Euro Mikroettevõtted kuni 10 2 miljonit
huvikoolides (www.hm.ee). Lasnamäe Muusikakool MTÜ Integratsiooni Lisaks korraldatakse huvitegevust Loomingukeskus Almari koolides, avatud noortekeskustes, (Moeteater, Maali- ja noorteühingutes ja teistes tarbekunstikool, Vokaal- mittetulundusühingutes (www.entk.ee). kooristuudio) OÜ Midrimaa Huvikool Lasnamäel on 16 kooli, kus iga kool pakub erinevad ringid: tantsu, loovuse, spordiringid jne.
Kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad [1]. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing ühendused: Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks. MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või vaid olla äri, ehkki tulu teenimine on teatud tingimustel lubatud [2].
tunneb ennast kaitstult ja tagatud on tegelik ohutu keskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukorda ning suurendades võimekust ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju (Rahandusministeerium, 2016). Isikliku ja ühiskondliku tervise huvides tuleb püüda säilitada väliskeskkonda võimalikult turvalisena nii olevikus kui ka tulevastele sugupõlvedele pärandamiseks(Roper,1996). Paljude kaasabil tähendab igaühe, sealhulgas nii avaliku, mittetulundus- ja erasektori kui ka iga üksikisiku, kohustust aidata kaasa turvatunde kui psühholoogilise heaolu ja ohutu elukeskkonna säilitamisele oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega (Siseministeerium, 2008). 4 2. ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE Turvalisus on igal elukaare perioodil äärmiselt vajalik inimese ellujäämiseks, terviseks ja eneseteostuseks. (Roper, Logan, Tierney 1999: 70); 2.1. Lapse- ja noorukiiga
Nende töökeskkond peab olema dünaamiline, muidu neil hakkab igav. Kui nad midagi välja mõelda ei saa, siis nad muutuvad rahulolematuks. 6. Teenindus/Pühendumine üritusele See ankur viitab soovile teha midagi teiste heaks - teenida, teenindada. Nende inimeste töö peab olema vastavuses pigem nende põhiväärtuste kui talendiga. Töö väljendab neile seda, kes nad on ja mille eest nad seisavad. Neid inimesi võib leida mittetulundus- ja abiorganisat- sioonides. Samuti abistavates üksustes ettevõtetes: personalijuhtimine, nõustamine. 7. Väljakutse Need inimesed janunevad probleemide lahendamise ja väljakutsete järele. Nad on väga kon- kurentsijanused ning vaatavad iga raskust, kui võimalust ennast proovile panna ja näha, milli- seid tulemusi nad saavutavad. Neil peab olema pidevalt muutusi, et olla motiveeritud. Nad tõenäoliselt vahetavad üpris palju töökohti ning muudavad oma karjääri
Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, mis kasutavad oma sihi saavutamiseks ettevõtlust. Lihtsamalt öelduna sotsiaalsed ettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailma paremaks. Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Kõige suurem kasu on mittetulundus valdkonnas, sest sotsiaalsed ettevõtted aitavad inimesi, kellel endal parajasti seda võimalust pole näiteks: MTÜ Abikäsi (tänaseks tegevuse lõpetanud, ent nende algne tegevusmudel on hea näide siiani), MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit, SA Hea Hoog, MTÜ Iseseisev Elu, Sa Keskkonnaõiguse Keskus, MTÜ Uuskasutuskeskus. Nagu ettevõtetest näha ollakse tegevad ka taaskasutuses ja taaskasutuspoodide alal, mille suurim kasub lasub loodusel ja keskkonnal. 5
suuruse majanduseaastakäibega FIE võib pidada lihtsustatud , ehk kassapõhist raamatupidamist.Äriregistrisse kantakse FIE mitte elukoha,vaid ettevõtu asukoha järgi .Fie kohta kantakse äriregistrisse :Ettevõtja ärinimi,tegevusala,ettevõttu asukoha aadress,ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp ; Ettevõtja nimi,isikukood ja elukoht ; Muud seaduses ettenähtud seadused.Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda ainult oma ees ja perekonna nime all. Mittetulundus ühing (MTÜ) On vabatahtlik ühing mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.Mittetulundus ühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ õigusvõime tekib MTÜ kandmisega MTÜ-ngute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb MTÜ kustutamisega registrist
7. Certified transcripts kinnitatud ärakirjad 8. Legal aid offices õigusabi talitus 9. Legislative committee- seadusandlik komitee 10. Local bar associations kohalik advokatuur 11. Abreast of recent developments kursis viimaste arengutega 12. To be obtained - tuleb hankida 13. A broad range of issues lai teemade ring 14. One-time requirement ühekordne vajadus 15. Rank of management auastme juhtimine 16. Nonprofit organizations mittetulundus ühingud 17. The growing complexity of law õiguse kasvav keerukus 18. The keen competition for job töökohtade tugev konkurents 19. Demand declines nõudluse vähenemine 20. Median annual earnings aasta keskmine töötasu
6. Suhtlemine alluvatega 7. Org'i perspektiivid 8. Individuaalne tagasiside. ORGANISEERIMINE Organisatsiooni uurimise tasandid: 1. Tasand: organisatsiooniteooria, 2. Organisatsiooni- käitumine 3. Juhtimisalased teadmised 4. Spetsiifilised juhtimisvaldkonnad (personali-, info-, kommunikatsioonijuhtimine) Organisatsiooni tunnused: vähemalt 2 liiget, ühine eesmärk, teadlik tegevus, koordineerimine, eristavad tunnused, pidev toimimine. TÜPOLOOGIA: Sektor- avalik/era/mittetulundus, Formaat- formaalne vs mitteformaalne, Suurus- väike/keskmine/suur, Vanus- arengu etapp, Väljund- tootmine vs teenindus. Orgi sisekeskkond: töötajad,protsessid,kultuur(väärtushinnangud,tõekspidamised),strukt, suurus. Vahetu keskkond: org'iga otsestes seostes olevad org'id, grupid ja isikud (kliendid/kodanikud, konkurendid, partnerid, (poliitiline) juhtimine) Üldine keskkond: eelkõige seotud org'i tegutsemisega teatud geograafilises asukohas
euroopastumise (Euroopa uuringud), riigitasandi (föderaliseerumise), kohaliku omavalitsuse, aga ka üldistatumalt avaliku poliitika analüüsil ja korraldamisel n Tagapõhjaks nihe riigivõimu uurimise paradig-mas. Avaliku võimu hierarhilise korrastamise (government) asemel tuntakse huvi ühiskonna enesekorralduse kõigi võimumehhanismide (governance) vastu, paiknegu need avalikus, äri-, mittetulundus- või isiklikus sektoris Mitmetasandilisuse põhimõõtmed n Suurenenud mitteriiklike (mitteavalike) toimijate, näiteks vaba- ja äriühingute roll n Otsustamisprotsessi mõtestamine mitmekesiste kattuvate võrgustike kaudu selgepiiriliste piirkondlike tasandite asemel n Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegevusviiside teisenemine: otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni, suunamise ja võrgustikutöö kasutamisele
20.sajandil hakkas riigivalitsemise tuumikülesandeid täitvate asutuste kõrvale tekkima hulgaliselt asutusi ja avalikke organisatsioone, mis küll asuvad valitsemishierarhias, kuid oma ülesannete eripära tõttu toimivad autonoomselt. Nii moodustubki tänapäevane avalik sektor, mille tuumaks on valitsusasutused ehk valitsussektor, ent kus peale selle paiknevad avalikke vahendeid kasutavad korraldus- või teenusülesannetega üksused, millest osa võivad isegi formaalselt kuuluda mittetulundus- või ärisektorisse. 7. Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad? Kuna avalik sektor tegeleb nii tuumikülesannetega kui ka siseasjade korraldusega, siis selleks, et riik funktsioneeriks normaalselt on vaja palju erinevaid valitsusasutusi. Valitsusasutustel on selged rollid. Ministeerium kujundab poliitikat, riigiametid kohandavad seda täitmiseks, hallatavad asutused ja kohahaldusorganisatsioonid viivad seda ellu. 8
teenuste taset · Kasvavad materjalide ja tööjõu kulud, mis piiravad marginaale · Igavesti kasvavad omanike ootused kasumi ja müügimahtude osas Nimetatud faktorite elimineerimine on Piirangute teooria rakenduse eesmärk. (Ibid) 1.1. Piirangute teooria erinevad käsitlused Piirangute teoorial on mitmeid erinevaid käsitlusi. Vaatamata teadmiste kogumi ulatusele ja rakendusele nii äri-, mittetulundus- kui ka haridussektoris (Mabin, Balderstone 2000, l1-12) defineerivad mõned allikad Piirangute teooriat siiani tootmisplaneerimise lahendusena. Isegi Oxfordi majandussõnaraamatu järgi on Piirangute teooria lähenemine tootmisplaneerimisele, mille tähelepanu on suunatud protsessis erinevatele võimsuse piirangutele või pudelikaeladele ja mille eesmärk ei ole kogu süsteemi koormust maksimeerida. (Oxford Dictionary of Business) Piirangute teooriat käsitlevas kirjanduses ei
appelatsioonikohtud. Nad arutavad ja tsiviil, kriminaal ja haldusasju apelatsioonikohtu. Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusõiguse reform ja 1 sept 2002 jõustus karistusseadustik
Itunes), kus on virtuaalselt lõputult riiuliruumi, see tähendab, et on võimalik rahuldada iga isiku individuaalseid vajadusi, mis on palju sügavam kui „üks suurus sobib kõigile“ loogika. Poekettidest on samuti praktiliselt lõputult valikuvõimalusi, kui varem oli näiteks sotsialismi maades valikuvõimalus peaaegu olematu ja osteti seda, mida parajasti pakuti siis enam ei ole see niivõrd probleemiks, lisaväärtust luuaksegi läbi valikuvõimaluste. On mõju avaldanud ka mittetulundus sektorites kus enam ei keerle kõik mitte raha ümber vaid keskendutakse ka elamusele ja mainele. Reklaamivaldkonnas on muutus toimunud nii, et inimestel suurem võimalus näha reklaami, mida nad tahavadki näha (näiteks internetis, samal ajal kui televisioonis on reklaam enamasti peale surutud potentsiaalsele tarbijale). Kõrgtehnoloogilised P2P põhimõttel töötavad koostöörühmad- näiteks avatud lähtekoodiga tarkvara tootmine
vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikuühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK AVALIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG ehk ühiskondlik elu tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKU- KODANIKU- mittetulundus-sektor ÜHISKOND ÜHENDUSED ERAELU KODU PERE Ühiskond on laiem mõiste kui riik, hõlmates kõiki avaliku elu (public) sfääre, nagu kultuurisfäär, meedia, kodanikuühiskond (kolmas sektor), mis vastandub riiklikule (kui "esimesele") ja majandussfäärile (kui "teisele" sektorile). Majandussfäär on spetsiifiline inimtegevuse valdkond ja tänu eraomanduslikule tootmisvahendite omandivormile
01.1999 tõuseb osakapitali/aktsiakapitali miinimum määr 40'000/400'000 kroonini. Aktsiaselts on eeldatavasti suurettevõte (tuhandete aktsionäridega). Aktsiaselts võib aktsionäriks olemise tõestuseks välja anda aktsiatähti (väärtpabereid). Aktsiaseltsil on kohustuslik audiitorkontroll (revidendi poolt teostatav kontroll). Ühistu ehk kooperatiiv - ühingud, mille tegevuse eesmärgiks on oma liikmetele mingi teenuse pakkumine. Juhtimisel on kõik liikmed võrdsed. Ühistud jagunevad mittetulundus- ja tulundusühinguteks. Pankrott - maksujõuetuse korral rakendatav menetlus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Väärtpaberid Väärtpaberid - ametlikus vormis ja korras väljaantud dokument, millel on teatud rahaline väärtus (aktsia, osatäht, võlakiri ehk obligatsioon, hoiusertifikaat, erastamisväärtpaber). Väärtpaberibörs bärs, kus sooritatakse väärtpaberite ja valuutade ostu-müügi tehinguid. Raamatupidamine.
puhul aga linn või vald tervikuna, vt HKMS § 17 ja RKHKo 3318312 p 11. vabakutselised ametnikud (notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, veterinaararstid); avalikud ülesanded lepingu või haldusakti alusel täitmiseks saanud eraõiguslikud juriidilised isikud (turvafirma parkimiskontrolli teostamisel, sõidukite tehnoülevaatust läbi viiv äriühing); riigi või kohaliku omavalitsuse poolt asutatud või nende osalusega äri- ja mittetulundusühingud ning eraõiguslikud sihtasutused. Mõnikord võib olla päris keeruline hinnata, kas vaidlustatava eraisiku toimingu näol on tegu ettevõtluse või avalike ülesannete täitmisega. Olukorda komplitseerib avalike ülesannete mõiste kestev muutumine, mille on toonud kaasa riigi funktsioonide vähendamine ülesannete materiaalne privatiseerimine nii postsotsialistlikus Ida-Euroopas kui ka pikemaajalisema vabaturumajanduse traditsioonidega riikides. Nii olid nt ühistransport,
seadusandlusest lähtudes. o Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. o Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest (võimude lahusus) o Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada. o Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. Avalik ja erasektor Tunnused Avalik sektor Erasektor Mittetulundus Eraelu sektor Institutsioon Riik, poliitika ja Majandus, (Kodaniku Perekond e valdkonnad ühiskondlik elu tootmine, ühiskond, III inimese isiklik kauplemine sektor) tsiviil elukorraldus ühiskond,
Õpetatud Eesti Selts sakslaste käes kuni 1927, kuni eestlaste kätte ja töökeeleks eesti keel. 1929 loodi erainstituut Teadusliku Kodumaauurimise Instituut (SPON) koondama teadlasti, kes tegelenud Eestimaa uurimisega. Toetust Liivimaa Sotsieteedi (1792 Riias loodi) toetust ja liideti hiljem sellega. Tartu Saksa Genealoogia Selts 1931- 1941 avaldas perekonna ajaloo teateid. Ärakaotatud rüütelkond (Eestimaa, Saaremaa, Liivimaa) kujundasid end ümber mittetulundus ühendusteks, mis tegelesid genealoogiaga. Mõned linnaarhiivid sakslaste käes Tartu linnaarhiiv, Tallina Linnaarhiiv püsis 1939 mehitatuna skakslastest, algul Greifenhagen, siis Johanseni käe all. Eestimaa Kirjandusühing, millel oma muuseum ja publikatsiooni seeria. Pärnu vaja-aja uurimise selts. 1920. aastate lõpuks ennast tugevalt tunda, et mõelda laiendada tegutsemist Balti koostöö tegemiseks. 1927 taas väljaandma Baltische Monatsschrift
on vahetumalt spordiklubi tegevusega seotud (fännid, lapsevanemad jne). Spordi- organisatsiooni mikrokeskkonda on enda tegevusega alati lihtsam mõjutada kui makrokeskkonda. Siiski on ka selge, et näiteks olümpiamängude korraldamine mõjutab terve riigi majandust. Sporditurunduse kasutamisel spordiorganisatsiooni tegevuses on väga erinevaid väljundeid. Seejuures tuleb arvestada, et spordiklubidel ja alaliitudel on tulene- valt nende tegutsemise seadusandlusest (tegemist on mittetulundusühingutega) teatud piirangud võrreldes sporditooteid ja -teenuseid turustavate äriühingutega (aktsiaseltsid, osaühingud jne). SPORDIORGANISATSIOONIDE TURUNDUSVÄLJUNDEID Spordiklubide ja alaliitude põhilised sporditurunduse rakendussuunad on: - spordiprojektide nime ja reklaami müük erinevates koostöövormides äriettevõtete- ga (sponsorluse leidmine), - spordiehitiste (hallid, staadionid) reklaamipindade müük,
õigussubjekt ei ole. Nad võivad osaleda kõikides õigussuhetes välja arvatud rahvusvahelites suhetes. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Nad liigitatakse eraõiguslikukeks ja avalikõiguslasteks. Eraõiguslik juuridiline isik , kes on loodud erahuvides ja sellisteks juuridilisteks isikuteks on äriühingud eeskätt täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalikõiguslik juriidiline isik on eeskätt riik, KOV ja muu juriidiline isik mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Teine subjektiivne õigus ja kohustus on lubatud käitumisemäär ja võimalus nõuda kohustuslikult isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustlik käitumise määr. Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaime või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni
(3)Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. osadeks jaotatud kogukapital ja mille osanik ei vastuta kohustuste eest oma varaga. Aktsiaselts äriseadustik §221 aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionärid ei vastuta AS kohustuste eest oma varaga. Tulundusühistu tulundusühistuseadus § 1 on äriühing mille eesmärgiks on oma liikmete huvides tehtav majandustegevus. Täiendavaks kriteeriumiks see toimub oma liikmete huvides. 2.MITTETULUNDUS ÜHINGUD Mittetulundusühingute seadus§1 isikute vabatahtlik ühendus mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevustest tulu saamine. Õhtede MTÜde kohta kehtib ainult MTÜS(spordiklubid). Teist tüüpi ühingute kohta käib eraldi seadus + MTÜseadus (parteid, kirikud, korteriühistu) 3.SIHTASUTUSED Sihtasutuste seadus § 1 selline eraõiguslik isik millel ei ole liikmeid ja mis on loodud vara
juurdekasvu ulatuses; - metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest; - ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud rangelt kaitstavate metsade esinduslikkust. Metsanduse arengukava koostamise protsess oli avalik, sellesse kaasati asjaomaste riigiasutuste ja ettevõtete, organisatsioonide, siht- ja riigitulundusasutuse ning mittetulundusühingute esindajad jt protsessist huvitatud isikud. Metsanduse arengukava koostamist koordineeris Keskkonnaministeerium. Arengukava töötati välja koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga. Lisaks kaasati parema oskusteabe saamiseks ning arengustsenaariumite väljatöötamiseks eksperte. Olulise tähtsusega riigielu küsimusena kuulub metsanduse arengukava kinnitamisele Riigikogus
õigussubjekt (TsÜS § 24). Juriidilised isikud on omakorda jaotatud veel kaheks - eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Juriidilise isiku olemusest on üldiselt üsna keeruline aru saada, kuna see pole ruumiliselt piiritletav ega tajutav. Juriidiline isik saab eksisteerida vaid abstraktselt. Juriidililise isiku määratlus omandab n-ö käegakatsutava sisu kehtiva õiguskorra poolt tunnustatud eraõiguslike juriidiliste isikute liikide (nagu nt osaühing, mittetulundusühing, sihtasutus) ja avalikavalikõiguslike juriidiliste isikute (nagu nt riik ja kohaliku omavalitsuse üksused, Rahvusraamatukogu) kaudu. Toome slaidil ära juriidiliseks isikuks olevad kooslused. Nagu eelmise slaidi osas kommenteeritud, on ka sellel slaidil kajastatud kehtiva õigusega haakuv avalik-õiguslike korporatsioonide käsitlus. Kui lähtuda autori toetumisest fiktsiooniteooriale ja tema territoriaalse kogukonna käsitlusest, tuleks
annaabi.ee 
