Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal) (0)

1.PEATÜKK
1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse

ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED:
Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid - ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus)
Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid.
Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord .
ÕIGUSSÜSTEEMID:
Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia
Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks.
ERA- ja avaliku õiguse eristamine:
1) huviteooria  Avalik õigus on suunatud üldistele huvidele, eraõiguse aga üksikisikute huvidele
2) subjektiteooria  Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormida, mille puhul on alati üheks subjektiks riik või muu kõrgema võimu kandja. Eraõiguse normid saavad kehtida aga igaühe suhtes, sh riigi suhtes, kui riik osaleb eraõiguslikes suhetes.
3) subordinatsiooniteooria  Avaliku õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, iseloomulikud on alluvussuhted nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikutega. Eraõiguses on pooled võrdsed, alluvussuhted puuduvad, vaid eraõiguse subjektid saavad vabalt oma käitumist määrata ( privaatautonoomia )
ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE
Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld
Eraõigus : esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus
AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus -, menetlus-, konkurentsiõigus
EÕ harud: tsiviilõigus , kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus
Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma . Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik).
2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus.
Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui mittevaralisi) võrdsuse ja vaba enesemääramisepõhimõttel.
Tsiviilõiguse süsteemid (lähtuvad ajaloolisest valdkonnale struktueerimise viisist):
a) institutsiooniline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: isikutega seotud normid, asjaõigused ja õiguste omandamise viisid
b) pandektiline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: üldosa, asjaõigus , võlaõigus , perekonnaõigus , pärimisõigus (Eestis!)
Mõlemas süsteemis saab eristada nelja: asja-, võla-, perekonna-, pärimisõigus
3. Tsiviilõiguse areng Eestis
1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940).
2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940);
3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965);
4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus
AÕS (01.12.1993.a.);
TsÜS (01.09.1994.a-01.07.2002.a.);
PKS (01.01.1995.a.- kehtetu alates 01.07.2010.a.);
PärS (01.01.1997.a.-kehtetu alates 01.01.2009.a.);
VÕS (01.07.2002.a.); TsÜS (01.07.2002.a.)
Uus PärS (01.01.2009.a.)
Uus PKS (01.07.2010.a.)
EESTI TSIVIILÕIGUSE SÜSTEEM:
1. Tsiviilõiguse üldosa ( tehingud , isikud, esemed, tsiviilõiguse põhimõtted ja teostamine )
2. Asjaõigus (vallas- ja kinnisomand ; piiratud asjaõigused)
3. Võlaõigus (3.1. Võlaõiguse üldosa; 3.2. Lepinguõigus; 3.3. Lepinguväliste) võlasuhete õigus
4. Perekonnaõigus (peamised instituudid abielu, sugulusest tulenevad õigused ja kohustused, lapsendamine, eestkoste)
5. Pärimisõigus (peamised instittudid on pärimise alused ning pärimise käik)
4. Tsiviilõiguse seosed teiste eraõiguse valdkondadega
1. Tsiviilõigus ja kaubandusõigus/äriõigus. Unitaristlik (Saksamaa, Šveits) vs dualistlik (Prantsusmaa) teooria.
2. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused). Litsentsileping (VÕS § 368-374)
3. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus – erinormide kogum, mida rakendatakse puutumisel teiste riikide õigustega; vastab küsimusele, mis riigil tuleb kohut mõista
4. Tsiviilõigus ja tööõigus. Töölepingu vs töövõtuleping (vt TLS §1; VÕS § 635).
5. Tsiviilõiguse allikad
ALLIKATE MÕISTED JA LIIGID (TsÜS § 2 lg1)
 Seadused – on tsiviilõiguse olulisemad allikad, riigikogu võtab vastu ja õiguse allikaks on ainult avaltatud seadused. Õigustloovad aktid ehk põhiseaduslikkule kontrollile allutatud, üldkohustuslikke norme sisaldavad. Individuaalakt võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ja nende täitmiseks ei sisaldada üldkohustulikke norme
 Euroopa Liidu õigus – jagunevad vahetult ja vahetult mittekohaldatavateks allikateaks. VKA koosneb õigusaktidest, mille kehtestamisest on vahetult osa võtnud liikmesriigid ja mis on ratifitseeritud kooskõlas riigi PSist tulenevate nõuetega. VMKA on driketiivid, mis on siduvad liikmesriigile selliselt , et need peavad olema üle võetud liikmesriigi õiguskorda liikmesriigi õigusaktiga. Euroopa Kohtu otsuses on samuti õigusallikas
 Välislepingud; - kahe või mitmepoolesed, ei seo lepingua kolmandaid riike
 Euroopa ühtlustatud eraõiguse normistikud ja mudelseadused (nt CFR- Common Frame of References).
 Tava: tähendusega siis, kui puudub vastav seadusesäte. Tava ei saa muuta seadust.
 Kohtupraktika ja teadlaste arvamus ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Need on olulised aga õiguse tõlgendamisel, arendamisel, õiguskindluse tugevdamisel.
6. Tsiviilõiguste kehtivus
TSIVIILÕIGUSE KEHTIVUS:
1) Isikuline kehtivus: kõik isikud, kui ei kohaldu muu riigi õigus;
2) Territoriaalne kehtivus: Eesti Vabariigi territoorium ;
3) Ajaline kehtivus (VÕSRS): Toimingule, asjaolule kohaldatakse selle tegemise või tekkimise ajal kehtinud seadust.
Füüsiline isik – subjektiks Eesti kodanikud, samuti teiste riikide kodanikuid ning kodakondsuseta isikud; Eestis viibivale kodanikue on tagatud võrdväärsed õigused Eesti kodanikega. Juriidiline isik – subjektid sõltuvalt sellest, kas isik on asutatud Eestis või väljaspool Eestis. Puutumatus välisriigi õigusega – olukord, kus tsiviilõigussuhtes osalejad või selle objekt omab puutumatust välismaise õigusega. Kollisiooninorm – normid, mille abil tehakse kindlaks tsiviilõigussuhtele kohaldatav õigus.
Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele. Rakendamise käik: 1) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine); 2) kontrollimine, kas elulised asjaolud vastavad normi koosseisule; 3) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad.
7. Tsiviilõiguse tõlgendamine
SEADUSE TÕLEGENDAMISE MEETODID:
1) Grammatiline – uuritakse seaduse sõnastust ja sõnade mõtet, lähtudes kas sõna üldsises või spetsiaalsest juriidilisest tähenduest ja grammatikareeglitest; sõna võimalikud tähendused määrava tõlgendamise piirid (kus algab lünkade täitmine ja õiguse edasiarendamine)
2) Süstemaatiline – uuritakse seadusenormide omavahelist mõttelist seost; seaduse tõlgendamine põhiseadusliku väärtuskorora ning põhiõiguste kaitse aspektist .
3) Ajalooline (geneetiline) – uuritakse seaduse eesmärke selle vastuvõtmise ajal, seaduse tekkelugu TsÜS §3
4) Teleoloogiline – uurib välja seaduse eesmärgi
5) Doktriinid ja õigusteadlaste arvamused
6) Analoogia – lünkade täitmine. TsÜS §4 seaduse (teise, sarnase olukorra puhul kasutatava sätte kasutamine) ja õiguse analoogia (sarnast olukorda reguleerivat seadust ei ole võimalik leida)
TSIVIILÕIGUSE PRINTSIIBID EHK ALUSPÕHIMÕTTED:
1. Hea usu põhimõte;
2. Mõistlikkuse põhimõte;
3. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõte
4. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime );
5. Koondumis- ja ettevõtlusvabadus;
6. Õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte;
Lisaks: abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahutamispõhimõte , samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte.
HEA USU PÕHIMÕTE (TsÜS §138 lg1, TsÜS § 32, VÕS §6):
 Eraõiguse põhimõte
 Eesmärk tõkestada seadusest, tavast või tehingust tuleneva kohaldumine, kui see oleks ebaõiglane
 Avatud norm: tuleb sisustada igal konkreetsel juhul eraldi. Eelkõige germaani õigusperekonnas
 Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik.
 Tehingu vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa tehingu tühisust, vaid võimaldab jätta õigusnormi või lepingusätte kohaldamata.
HEA USU PÕHIMÕTTE FUNKTSIOONID:
1. Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (VÕS §23 lg1 p.4)
*Sellest tulenevad üldine lojaalsus-, kaitse-, koostöö- ja teatamiskohustus.
*Kohutuste sisu väljaselgitamine toimub lepingu tõlgendamisega. Tõlgendamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõtet (VÕS § 29).
*Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest (VÕS § 76 lg 2)
*Ka õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb arvestada hea usu põhimõtet (nt VÕS § 101 lg 3).
2. Õiguste teostamise piiramine (õiguste kuritarvutamise keeld)
* Sa ei või teostada ebaausalt omandatud õigust (nt TsÜS § 104)
* Sa ei või kasutada ebaproportsionaalseid õiguskaitsevahendeid.
* Sa ei või käituda vastuoluliselt.
* Sa ei või oma õigust teostada, kui sul ei ole kaitsmisväärset huvi.
* Teatud juhul kaotad sa oma õiguse (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118)
Mõistlikkuse põhimõte (VÕS §7) Kohaldamisala kohta VÕS §24 lg1, §25 lg2, §26 lg3, §28 lg2
Dispositiivsuse põhimõte (VÕS §5): võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda.
*Tuleneb privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõttest.
*Peamised erandid dispositiivsusest:
- seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud);
- seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud.
Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatud tahte väljendamine eraldi tehinguga (käsutustehinguga).
Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (st kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja õiguskindluse huve.
2. PEATÜKK
1. Tsiviilõigussuhe
Tsiviilõigussuhe – isikute vaheline subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuse seos
TSIVIILÕIGUSSUHTE TEKKIMISE ALUSED:
 sündmus – tegelikkuse asjaolud, mille tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest
 õiguspärased teod – tehing, leping (suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele )
 muud õiguspärased teod – õigustoimingud kaasnevad nimetatud teoga seadusest tulenevalt, ei ole seotud vastava tahte ja tahteavaldusega
 õigusvastane tegu – kellegi teise subjektiivse või objektiivse õiguse rikkumine
2. Subjektiivne õigus
SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE MÕISTE:
 Subjektiivse õiguse kaks õigustuse liiki: 1) õigus ise teatud viisil käituda ja 2) õigust nõuda teistelt isikutelt teatud kätimust ja eelkõige nende koustuste täitmist ( nõudeõigus ).
 Subjektiivne on õiguslikult tagatud,st et on õigus riigi kaitsele ja kohaldada õiguskaitsevahendeid.  Subjektiivse õiguse teostamine ehk maksmapanemine ehk volitused , mida subjektiivne õigus sisaldab (kooskõlas hea usu põhimõtetega ja kommetega)
SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE LIIGID
Oluliseim liigitus kohustatud isiku määratluse alusel:
1) Absoluutsed – õigustatud isikul on õigus igaühe vastu, kohustatud isikud ei ole kindlalt määratud (näiteks isikuõigused, asjaõigused, intellektuaalne omand)
2) Relatiivsed – õigustatud isiku õigus konkreetselt määratletud teise isiku suhtes (nõudeõigus, kujundusõigus , vastuõigus); kehtivad eelkõige võlaõiguses
 Muud subjektiivsed õigused:
1) korporatiivsed – juriidilise isiku liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused
2) hõivamisõigus (AÕS §96)
 Valdkonnapõhiline liigitus: perekonna-, pärimis -, asja-, võla-, ühinguõiguslikud ja intellektuaalsest omandist tulenevad õigused
SUBJEKTIIVNE ÕIGUS, TSIVIILÕIGUSSUHE JA KOHUSTUS:
Aktiivsed kohustused – kohustus midagi teha (iseloomulik relatiivsetele õigussuhetele)
Passiivsed kohustused – kohustus millestki hoiduda (iseloomulik absoluutselele õigussuhetele)
SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE TEKKIMINE. ÕIGUSJÄRGLUS :
Asjaolud: sündmused, tehingud, muud toimingud , õigusvastaused teod
Algne viis – tekib õigus, mida varem ei ole eksisteerinud, sõltumata eelneva õiguse omaja tahtest
Tuletatud viis – õigus mis oli varem olemas kandub uuele isikule üle, ei teki uut õigust
Õigusjärglus – isikute vahetumine õigussuhtes: üld- ehk universaalõigusjärglus (kõik õigused kanduvad üle) ja üksik- ehk singulaar õigusjärglus (õigused kanduvad üle osaliselt, mõne üksiku objekti kohta näiteks).
SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE MUUTUMINE JA LÕPPEMINE:
Muutumine toimub: kokkuleppel, kohustatud isiku kohustuse täitmine, kujundusõigus
Lõppemine: a) lõppeb konkreetse isiku õigus, kuid õigus ise läheb teisele isikule üle (õigusjärglus) ja b) õigus lõpeb ja seda ei eksisteeri enam

NÕUDED JA VASTUVÄITED
Eraõiguse kesksed mõisted on “nõue” ja “vastuväide”.
Nõue tähendab õigust nõuda kelleltki millegi tegemist või millegi tegemisest hoidumist.
Eraõigusliku kaasuse küsimus on: kes võib kellelt nõuda mida millisel õiguslikul alusel?
Kes (õigustatud isik, kohtumenetluses hageja ) võib
kellelt (kohustatud isik, kohtumenetluses kostja ) nõuda
mida (teatavat käitumist – nt asja üleandmist, raha maksmist - või sellest hoidumist – nt eraeluliste andmete levitamise lõpetamist) millisel õiguslikul alusel (nõude alus ehk õigusnorm , mis võimaldab sellist nõuet)?
Alusnorm - õigusnorm , mis võimaldab õigustatud isikul kohustatud isikult midagi nõuda (sisaldab kas „on õigus nõuds…“ või vastupidi „on kohustatud..“)
Levinumad üldise iseloomuga ja selle aine raames käsitletavad nõudenormid: VÕS § 108 lg 1 ja 2 (lepingu täitmise nõue), AÕS § 80 ( vindikatsiooninõue ), VÕS § 1028 lg 1 (alusetu rikastumise nõue)
TsÜS-is nt: § 84 lg 1; § 90 lg 2; § 101 lg 1; § 130 lg 1 ja 2, § 38 lg 1.
NÕUETE LIIGITUS:
Võlaõiguslikud nõuded
 Lepingulised nõuded: üldine nõue lepingu olemasolu; esmased lepingulised nõuded e primaarnõuded; sekundaarsed e lepingu rikkumisest tulenevad nõuded
 Lepingusarnased nõuded: puudub kehtiv leping, ent seaduse jõul kujundatakse pooltevaheline suhe nagu leping oleks olemas
 Deliktilised nõuded: lepinguvälise kahju hüvitamise nõuded (Peatükk 53 VÕS)
 Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded : funktsionaalne vastand kahju hüvitamise nõuetele; õigusliku aluseta rikastumine teise kulul
Asjaõiguslikud nõuded – nõuded, mis tekivad asja omanikul või asja suhtes muud asjaõigust omaval isikul mingi asja suhtes, mida seadus kaitseb omavolilise äravõtmise või rikkumise eest (vindikatsiooninõue – omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks võõrast valdusest AÕS §80 , valduse taasatmise nõue AÕS §45, negatoornõue – omandi või muu asja või valdus rikkuva tegevuse lõpetamise nõudmine AÕS §44 ja 89)
Perekonnaõiguslikud nõuded (nt ülalpidamisnõue, ühisvara jagamise nõue)
Pärimisõiguslikud nõuded (nt pärandvara väljaandmise nõue; pärandvara jagamise nõue)
NÕUETE KONTROLLIMISE JÄRJEKORD :
Kui on kehtiv leping, siis on reeglina välistatud lepingusarnased nõuded, asjaõiguslikud nõuded, deliktilise kahju hüvitamise nõuded ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded.
Kui lepingut ei ole, siis ülejäänud nõuete kontrollimisel puuduvad selged järjekorrareeglid. Lepingulistele nõuete puudumisel kontrollitakse lepingusarnaseid nõudeid. Eelnimetatud kahe puudumisel kontrollitakse asjaõiguslikke nõudeid. Asjaõiguslike nõuete puudumisel kontrollitakse deliktilisi nõudeid. Alusetu rikastumise nõudeid kontrollitakse viimasena.
NÕUETE PALJUSUS:
Nõuete paljusus – olukord, kus on võimalik esitada sama asjaolu tõttu mitu nõuet samal ajal võib tuleb valida mitme erineva nõude vahel; kolm väljendusviisi: 1) kuhjumine (kumulatsioon ehk erinevad nõude-eesmärgid, nõuded ei välista üksteist), 2) alternatiivsed (nõuded välistavad üksteist, valida saab kas mitu nõuet või ühe), 3) nõuete konkurent (sama eesmärgi jaoks mitu erinevat nõude võimalust)
3.PEATÜKK
1. Õiguste teostamise ja kaitse põhimõtted
SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE KAITSE :
 võimalus saada oma õigustele riiklikku kaitset (kohtumenetlus + täitemenetlus )
 teostada seaduses ettenähtud juhtudel ise oma õiguste kaitset (hädakaitse, hädaseisund , omaabi )
Õiguste kaitse sisuks on õiguskaitsevahendite (abinõud, mida isikul on õigus kasutada, kui tema subjektiivseid õigusi on rikutud) kohaldamine.
ÕIGUSKAITSEVAHENDID VÕIB LIIGITADA:
a) kohtuväliselt realiseeritavad : läbi subjektiivsete õiguste teostamise, taganemine, ülesütlemine, kohustuste täitmisest keeldumine
b) kohtu või vahekohtu abil realiseeritavad : kõik nõudeõigused, nt kahju hüvitamise nõue, juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamine; õigusliku asjaolu tunnustamine või nõude rahuldamine ja selle sundtäitmisel täitemenetlus)
 Õiguskaitsevahendeid võib liigitada ka õigusharude kaupa (nt võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõiguslikud õiguskaitsevahendid.)
Õiguste kaitsmine jõuga ei ole üldjuhul lubatud!
Õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks on kohustuse rikkumine.
Lepingu rikkumise korral rakendatavad olulisemad võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid on:
Täitmisnõue (VÕS § 108)
Kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115).
Lepingust taganemine või ülesütlemine (VÕS § 116).
Asjaõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt AÕS § 44, 45, 80, 89)
Perekonnaõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt PKS § 9, 36, 65, 68, 69, 72, 73);
Pärimisõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt PärS § 8 lg 1; 88 lg 7; 102 lg 3; 104 lg 1).
2. Õiguste teostamise piirid
ÕIGUSTE TEOSTAMISE AJALISED PIIRID:
1) õiguse teostamise tähtaegade kehtestamisega või aegumisega (igasugused üürilepingud VÕS §309 lg1 ja töölepingud TLS §80 lg1; tähtaja möödudes lõpeb TsÜS §125 lg2 p3 järgi volitus )
2) õigustlõpetava tähtajaga (õigust ei saa enam maksma panna; tähtaja puhul võib kohus oma algatusel nõude rahuldamata jätta, aegumise puhul võib kostja taotlusel nõude rahuldamata jätta)
3) nõudest või kohustuse rikkumisest teatamise kohustusega (nõude maksma panek võib ka aegumistähtaja kestel olla välistatud, kui tegemata on jäänud mingi nõudega seotud toiming, esmajoones nõudest teatamine
4) vastutust piirava tähtajaga (võlgniku vastutus on seaduse järgi tähtaja möödmuise tõttu lõppenud)
5) garantiiajaga (garantiitähtaja andmisega antakse reeglina abstraktne lubadus tähtaja kestel ilmnenud puuduse kõrvaldamiseks, kui sellega ei välistata seadusest tulenevaid nõuded ega aegumistähtaegu)
6) menetlusseaduses sätestatud avalduse esitamise tähtajaga
7) kohtu või haldusorgani poolt määratud tähtajaga (kohtu või haldusorgani poolt menetlusosalistele määratud tähtaja möödalaskmisel kaotab menetlusosaline üldjuhul õiguse menetlustoimingut teha)
8) õiguse kaotamisega (ajamoment – õigust ei kasutata pikemat aega; usaldusmoment – võlgnikul tekib usaldus, et õigus enam ei kasutatagi; käsutusmoment – usalduse tõttu on võlgnik teinud käsitusi oma vara suhtes, uskudes, et õigust enam ei rakendata
ÕIGUSTE LUBAMATU TEOSTAMINE:
Subjektiivsete õiguste omamine ei tähenda nende piiramatu teostamise õigust. Subj õiguste piiramine:
1) keeld teostada õigusi vastuolus hea usu põhimõttega, sh seaduse, lepingu või tava kohaldamata jätmine, kui kohaldamine oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS §6)
2) keeld teostada õigusi seadusvastasel viisil (TsÜS §138 lg2)
3) keeld teostada õigusi teisele isikule kahju tekitamise eesmärgil (TsÜS §138 lg2)
4) kahjustava tegevuse või heade kommetega vastuolus oleva teo tegemise keeld (VÕS § 1045 lg1 p8 ja VÕS §1055)
3. Õiguste kaitsmise isiku enda poolt
Hädakaitse, hädaseisund ja omaabi raames tehtud teod ei ole õigusevastased, ja teost tulenevat kahju ei pea huvitama
Hädakaitse TsÜS §140
 Enda või teise isiku vastu suunatud õigusvastase ründe tõrjumiseks.
 Eeldab vahetut või vahetult eesolevat õigusvastast rünnakut (inimesest lähtuvat, kuigi inimene võib kasutada teist elusolendit, nt koera ).
 Rünne peab olema alanud, ei tohi olla lõppenud.
 Isik peab tegutsema enda või teise isiku kaitsmise tahtlusega.
 Hädakaitse piire ei tohi ületada.
Hädaseisund TsÜS §141
 Vahetu ohu tõrjumiseks, mida saab kõrvaldada üksnes teise isiku õigustatud huvile kahju tekitamisega.
 Kahju tekitamine peab olema vajalik ohu tõrjumiseks ning tekitatud kahju ei tohi olla ebamõistlikult suur (õigushüve olulisus, ohu suurus, teo ohtlikkus).
 Hädaseisund jaguneb (sõltuvalt, mida kahjustatakse):

Kaitse hädaseisundit (kahjustatakse ohuallikat);

Ründe hädaseisund (kahjustatakse võõra isiku asja).
Eeldused: ei ole teisi alternatiive ohu tõrjumiseks, tegu on sobiv ohu tõrjumiseks ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim, käitumine peab olema kantud kaitsetahtest.
Kahju tuleb hüvitada, kui oht tulenes kahju tekitaja enese mõjusfäärist.
Erandjuhul võib kahju nõuda isikult, kelle huvides see tekitati.
Omaabi AÕS §41 (valduse kaitse)
 Vallas- ja kinnisasjade valduse kaitse. Hädakaitse eriliik.
 võib teostada üksnes omavoli vastu (vt AÕS § 40).
 ei tohi ületada hädakaitse piire.
 vallasasja puhul nõutav selle vahetu rakendamine pärast seda, kui valduse rikkumine algas;
 eelkõige: valduse (jõuga) tagasivõtmine.
4. PEATÜKK
1. Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus
 Privaatautonoomia – isikud on vabad oma õiguste ja kohustuste kujundamisel tehingute tegemise teel
 Tehinguõpetuses on keskse tähendusega õiguslikud mõisted TAHTEAVALDUS ja TEHING.
 Tehingu tähtsaim liik on LEPING.
 Lepingu üldpõhimõte on lepinguvabadus, mille väljendub kolmes vabaduses:
1) lepingu sõlmimise vabadus (kas sõlmida või mitte ning kellega)
2) lepingu sisu vabadus (poolte vabadus sõlmida leping, millist nad soovivad ning milles kokkuleppele jõuavad)
3) lepingu vormi vabadus (lepingu võib sõlmida mis tahes vormis, kui seadusest ei tulene teistmoodi – kinnisomandi müügileping peab olema notariaalselt sõlmitud)
Lepinguvabadust ei ole absoluutne! On võimalik seadusega piirata!
2. Tehingu mõiste ja õiguslik tähendus
 Tahteavaldus on teatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele suunatud tahte väljendamine, selle teatavaks tegemine teisele poolele; tahteavaldus peab olema teistele äratuntav ja arusaadav; sisemine tahe + väljapoolne äratuntav väljendus ; tahteavalduse viisi valiku vabadus
 Tahteavalduses väljendub isiku tahe, mis on suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele; eesmärgiks on soov tekitada, muuta või lõpetada teatud subjektiivseid õigusi ja kohustusi
 Tehing (TsÜS §67 lg1) on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus
 Tehing võib koosneda ühest tahetavaldusest ( testament ); kahest või enamast ( ofert ja aktsept ; koos tehing, eraldi ei ole)
 Tehingu õiguslik tähendus seinseb sellest, et see peaks kaasa tooma tehingu tegija poolt soovitud õiguslikud tagajärjed // Tehing on tsiviilõigussuhete tekkimise peamine alus (võimalik tekitada, muuta või lõpetada tsiviilõigussuhet)
 Tehingud ei ole nn sõbrakokkulepped ja reaalaktid (teatud laadi faktiline tegevus ning millega kkasnevad õiguslikud tagajärjed)
 Tehingu siduvus tähendab, et tehingu tegija jaoks on pärast tahteavalduse tegemist tehingust tulenevad tagajärjed kohustuslikud
3. Tahteavaldus
TAHTEAVALDUSE LIIGID (TSÜS §68):
1) otsene (sõnaselge väljendus)
2) kaudne (teoga väljendus) – tegu, mis loetakse tehtuks ja jõustunuks alates ajast, mil tahteavalduse adressaat sellest teada sai; kui aktsept väljendub teos, siis loetakse leping sõlmituks alates ajast, mil oferent teost tada sai
3) vaikimine või tegevusetus (ainult siis, kui tuleneb seadusest, kokkuleppest või isikute vahelisest praktikast); kui tehingul on vorminõue, peab taheavaldus olema otsene!
TAHTEAVALDUSE ASENDAMINE KOHTULAHENDIGA:
Kui isik on kohustatud tegema mingi tahteavalduse, kuid ta ei täida oma kohustust, võib tahteavalduse asendada TsÜS §68 lg5 nimetatud kohtulahend , millega kohustatakse isikut vastavat tahteavaldust tegema (juhtumid: kohustus sõlmida leping - nt VÕS§33; kohustus anda nõusolek - nt AÕS 349 lg1; kohustus teha tahteavaldus käsutuseks - nt AÕS §641)
TAHTEAVALDUSE TEGEMINE JA KEHTIVAKS MUUTUMINE:
 Kindlale isikule suunatud tahteavaldus on vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub (muutub kehtivaks) kättesaamisega
 Kindlale isikule suunamata tahteavaldus on vastuvõtmist mittevajav tahteavaldus, mille puhul langeb tahteavalduse tegemine ja jõustumine kokku: tahteavaldus muutub kehtivaks selle tegemisega
KINDLALSE ISIKULE SUUNATUD TAHTEAVALDUS:
 kohalviibijale jõustub kättesaamisega/tegemisega (tahteavalduse saajal võimalik tahteavaldusest selle tegemise järel kohe teada saada)
 eemalviibijale jõustub tahteavalduse kättesaamisel: jõudmist saaja mõjusfääri ja mõistilikku võimalust sellega tutvuda (tahteavalduse tegija ja saaja vahel puudub vahetu kontakt)
 ERAND : lepingurikkumisest teatav tahteavaldus TsÜS §70 kui tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi loetakse see kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on: tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistilku viisi
TAHTEAVALDUSE TAGASIVÕTMINE:
Eemalviibijale tehtud tahteavalduse puhul, ei ole avaldus muutunud kehtivaks enne, kui eemalviibija on selle kätte saanud  tahteavaldust võib tühistada kuni teine pool ei ole seda veel kätte saanud; tahteavalduse vorm ei pea olema sama
Eristatakse tehingu KOOSSEISU ja KEHTIVUST
 koosseis: kas on üldse tehtud tahteavaldused , mis on vajalikud tehinguks?
 kehtivus: kas tehtud tahteavaldused on puuduseta?
- tehingu kehtivuse hindamine eeldab seda, et on olemas tehing, mille kehtivust hinnata, et on tehtud tehingu olemasoluks vajalikud tahteavaldused
- nõuete kontrollimisel tuleb tahteavalduse olemasolu alati esimesena kindlaks teha
4. Tehingute liigid
TEHINGUTE LIIGID:
 Ühepoolne tehing – ühepoolne tahteavaldus, mis on suunatud mingi õigusliku tagajärje kaasatoomisele; avalduse võib teha üks või mitu inimest korraga;
 Ühepoolsed lepingud saab jagada kaheks:
1) kindlale isikule suunatud (vajab kehtivuseks vastuvõtmist; lepingu ülesültemise teade, kujundusõigus, hinna alandamise avaldus jne)
2) kindlale isikule suunamata (ei vaja kehtivuseks vastuvõtmist; testament)
 Mitmepoolne tehing – kahe või mitme isiku tahteavaldus, antud juhul moodustab tehingu mittut tahteavaldust sisaldav toimingute kogum;
 Kõige tuntumad vormid:
1) leping ehk kokkulepe, mis saavutatakse selle teigjate tahteavalduse kaudu
2) juriidilise isiku organi otsus – üldkoosolek , nõukogu, juhause jm võimaliku organi otsused
KOHUSTUSTEHING ( KAUSAALNE ) JA KÄSUTUSTEHING (ABSTRAKTNE):
 Kohustus- ja käsutustehingud liigitakse lahutamisepõhimõte (TsÜS §6 lg3) alusel:
1) Kohustustehing – luuakse võlaõiguslik kohustus midagi teha (anda üle asi, maksta raha, ostada teenust jms)
2) Käsutustehing – suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele
 Kohustustehing on kausaalne ja käsutustehing abstraktne; kohustustehing annab õigusliku olukorra muudatustele aluse, kästutustehing on aga õiguslikult neutraalne (temast ei tulene, miks ja millisel eesmärgil käsutus tehti)
 Abstraktsioonipõhimõte (TsÜS §6 lg4) – käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest, st võib olla nii, et asja müügileping on küll tühine, kuid asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta kehtib); eesmärgiks on tagada suurem õigusselgus juhul, kui mingit eset võõrandatakse korduvalt
5. Tingimuslikud tehingud
TINGIMUSLIK TEHING:
 Tingimusliku tehingu mõiste: tehing, milles õiguslike tagajärgede saabumine on seotud tulevikus saabuva asjaoluga, mille saabumine ei ole tehingu tegemise ajal kindel (TsÜS §102)
 Tingimus võib olla:
1) edasilükkav (TsÜS §102 lg2): tingimus, mille puhul tehingu õiguslike tagajärgede, eelkõige poolte õiguste ja kohustuste tekkimine, sõltub tulevikus saabuvast asjaolust, mille saabumine pole kindel; õigused ja kohustused ei tegi kuni tinimuste saabumiseni
2) äramuutev (TsÜS §102 lg3): tingimus, mille puhul ei ole teada, kas see tingimus saabub või mitte ning mille saabumisega lõpevad tehingu egemisega kaasnenud õiguslikud tagajärjed; õigused ja kohustused tekivad alates tehingu tegemisest, kuid need lõpevad tingimuse saabumisel automaatselt
HÕLJUMISAEG:
 Hõljumisaeg on ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuste saabumiseni või kuni momendini, mil saab selgeks, et tingimus on muutunud võimatuks (TsÜS § 106 lg1)
 hõljumisajal ei või eset käsutada (käsutus on tühine)
 Tingimuse saabumist ei tohi hea usu põhimõtte vastaselt mõjutada (TsÜS §140)
 Kasutuskeeldu rikkunud või keelatud mõjutust teostanud pool peab hüvitama teisele poolele sellega tekitatud kahju (TsÜS §107)
 Kui tingimus on võimatu, või vastuolus seaduse või heade kommetega, siis on tehing tühine (TsÜS 108-109)
6. Tehingute ja tahteavalduse tõlgendamine
 Tehingute tõlgendamise eesmärk on tegeliku tahte väljaselgitamine
 Tehingu tõlgendamise teooriad:
1) Määratlemata isikutele tehtud tahteavalduste tõlgendamine (tahteteooria ehk subjektiivne tõlgendamine) – eesmärgiks on poolte tegeliku tahte kindlakstegemine; mida „tegija“ silmas pidas
2) Kindlale isikule tehtud tahteavalduste tõlgendamine (väljendamisteooria ehk objektiivne tõlgendamine) – aluseks on väljendatud tahe (privaatautonoomia), kuidas „saaja“ võis aru saada
3) Avalikkusele tehtud tahteavalduste tõlgendamine (väljendamisteooria ehk objektiivne tõlgendamine)
Tõlgendamise ese: suuline kõne, kirjalik lepingudokument, muu kirjalik tekst, e-kiri, peanoogutus, kauba saatmine jms.
Tõlgendamisel tuleb arvesse võtta konteksti ehk asjaolusid, millel tahteavaldus tehti: lepingueelsed läbirääkimised või muud asjaolud, mis on loetletud VÕS §29 lg5
Seaduse ja tehingu tõlgendamise erisused ja sarnasused:
 Erisus: adressaat (oleneb tõlgendamise alus ja ulatus), vastuvõtmist vajavate tahteavalduste tõlgendamine (kas lepingu adressaat sai tehingust aru või kuidas oleks pidanud aru saama), seaduse tõlgendamisel tuleb silmas pidada kõiki ühiskonnaliikmeid üldiselt, lepingu tõlgendamisel tuleb silmas pidada konkreetset tehingu osalist
 Sarnasus: eesmärgiks on tahteavalduse tegeliku sisu ja selle aluseks oleva tahte väljaselgitamine; seaduse puhul uuritakse seadusandja tahet reeglite kehtestamisel, tehingu puhul aga tehingu teinud isiku tahet
7. Tehingute tegemine. Lepingu sõlmimine.
LEPING KUI MITMEPOOLNE TEHING (VÕS § 8 lg 1)
Tehingu tähtsaim alaliik , vahetussuhete alus;
 Leping on olemuselt KOKKULEPE;
 Enamasti on lepingupoolte tahe vastassuunaline, kuid suunatud ühe ja sama eesmärgi saavutamisele (nt üks tahab müüa, teine osta sama asja);
 Mõnel juhul on tahe ka samasuunaline – nt seltsinguleping .
 Lepingud võivad olla võlaõiguslikud, asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud, pärimisõiguslikud, ühinguõiguslikud jne.
 VÕS sätestab võlaõiguslikud lepinguliigid (nt võõrandamislepingud, kasutuslepingud, teenuse osutamise lepingud).
 Lepingu sõlmimine tähendab tahteavalduste kokkulangevust ja konsensust
 Puudusteks kokkuleppes ehk dissensiks nimetatakse olukordi kus:
1) pooled on jätnud kokku leppimata olusises tingimuses
(näiteks ei ole kumbki pool nõus hinnaga, mida teine pakub, leping ei ole sõlmitud)
2) pooled on jätnud kokku leppimata tingimustes, mis ei ole olulised
(lüngad lepingus täidetakse tõlgendamise abil, leping on sõlmitud)
3) pooled on kokkuleppeliselt jätnud mõne tingimuse lahtiseks
(määramise õigus ühele poolele või kolmandale isikule, leping on sõlmitud)
4) pooled on jätnud kokku leppimata oluises tingimuses, kuid arvavad , et on kokkuleppe saavutanud
(tuleb selgeks teha, kas pooled oleks lepingu sõlminud ka ilma olulise tingimuseta, heakskiit )
OFERT:
 Ofert ehk pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek (VÕS §16), mis vajab õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks vastuvõtmist ehk aktsepti (VÕS §20)
 Oferdi tunnused:
1) määratletus – ofert peab sisaldama lepingu tingimusi sellises mahus , et lepingu sõlmimiseks piisab ainult adressaadi nõusolekust sõnaga „jah“
2) siduvus – õiguslikk seotus ettepanekuga sõlmida leping, mis väljendub ettepaneku sisus ning ajalises seotuses ehk oferdi tagasivõtmises ja lõppemises
3) suunatus kindlale isikule – oferdi tegija ja selle adressaat peavad olema isikuliselt tuvatatavad hiljemalt ajal, mil leping loetakse sõlmituks
 OFERDID EI OLE: Kindlaks määratud isikulte tehtud ettepanekud hinnakirjade, tariifide, kataloogide ja muu sellise saatmine, kauba väljapanek konkreetsele isikule; kauba väljapanek poeakanl, iseteenindavates kauplustest väljapandu, teated , kuulutused, enampakkumistega lepingu sõlmimised
 ETTEPANEK TEHA OFERT ON (VÕS §16 lg 2 ja 3) : Reklaamid , parkimisautomaadid ja kaubaautomaadid, avalikus arvutivõrgus tehtud pakkumised
OFERDI KEHTIVUS JA LÕPPEMINE:
 Eristatakse oferti mis on tehtud
1) määratud vastamise tähtajaga – ofert kehtib tähtaja jooksul
2) määramata vastamise tähtajaga – oferdi kehtivus sõltub kas ofert tehti kohal- või eemalviibijale
 Eristatakse oferti mis on tehtud
1) kohalviibijale – oferent ja isik suhtlevad vahetult näiteks samas ruumis olles või telefoni teel, määratud vastamise tähtaega ei ole, aga oferdile tuleb kohe vastus anda, vastupidisel juhul oferdi kehtivus lõpeb
2) eemalviibijale – määramata aja puhul tuleb vastus anda vajaliku aja jooksul; määratud aja jooksul tuleb vastus anda tähtaja jooksul
AKTSEPT:
 Aktsept ehk nõustumus (VÕS §-d 20-22) on nõusolek sõlmida leping oferdis toodud tingimustel; aktsepti kättesaamisest oferendi poolt loetakse leping sõlmituks
 Nõuded aktseptile: peab sisldama tahet sõlmida leping, peab olema antud tähtaegselt, ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes oferdiga
 Aktsepti andmise kolm liiki:
1) otsene – teisele poolele teatamine, et oferdiga ollakse nõus, nõustumus on allkiri lepingu jaoks
2) kaudne – kui ei ole nõutud otsest aktsepti; aktsept antakse teoga (midagi tehakse ära, saadetakse)
3) vaikimine või tegevusetus – vaikimine ei tähenda nõusolekut; erand on pikaajalistel ärisuhetel
Oferdi saanud isikul ei ole kohustust oferdile vastata! Va pikaajaliste ärisuhete korral!
Muudatustega aktsept:
1) olulised muudatused – ettepanek loetakse tagasilükkatuks ja uue ettepanku tegemiseks (vastuofert)
2) ebaolulised muudatused – ei ole vastuofert, kui oferent ei vaidle vastu (muudatused lisatakse lepingule)
Hilinenud aktsept:
 Akts hilinemisel ofert lõpeb ja lepingulist suhet poolte vahel ei teki ja eristatakse kahte hilinemisliiki
1) hilinemisega kättesaadud aktsept, kuna see on hilinemisega ärasaadetud – leping ei ole sõlmitud, kui oferent teavitab teist poolt saab lepingu sõlmida; kui oferent ei teavita saab aktseptist uus ofert
2) hilinemisega kättesaadud, kuid õigeaegselt ärasaadetud aktsept – leping on sõlmitud; kui oferent teatab hilinemisest teisele poolele, muutub hilinenud aktsept uueks oferdiks
8. Tehingu vorm
 Vormivabaduse põhimõte (privaatonoomia) – võib teha tehingu ükskõik millisest vormis
VORMINÕUETE FUNKTSIOONID:
1) tõendamisfuntksioon – tehingu tegemise fakti ja tehingu sisu hilisema kindlakstegemise ja tõendamise lihtsustamine
2) hoiatusfunktsioon – käibes osalejate hoiatamine liigse kiirustamise ja tehingu läbimõtlematu ning kergekäelise tegemise eest
3) nõustamisfunktsioon – tehingut teha sooviva isiku nõustamine antud valdkonna erapooletu asjatundja ehk notari poolt
VORMIVABADUSE PIIRANGUD:
 piirangud tulenevad kas seadusest või poolte kokkuleppest; tuleb jälgida sest need on tehingu kehtivuse eeldused
VORMINÕUETE ULATUS:
 kui tehingu suhtes kehtib mingi vorminõue, peab selelle vastama tehing tervikuna (va kokkuleppelised vorminõude lisad); vorminõue ulatub tagatisele ja kõrvalkohustustele ka
VORMI LIIGID:
 Vormi liigid järjestatuna kergemalt raskemale:
1) Suuline vorm – tehingu tegemisele seadusega eraldi nõudeid kehtestatud ei ole; tahteavalduse suuline väljendamine ja poolte vahel suusõnalise kokkuleppe saavutamine lepingu olulistes tingimustes lepingu sõlmimiseks; tavaliselt toimub lepingu kohustuste täitmine kohe
2) Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – mainitud isikute nimed, omakäelised allkirjad puuduvad, tõendamisfunktsioon, tehingu võimalik tõestamine nüüd ja hiljem
3) Kirjalik ja elektrooniline vorm – omakäega pandud allkiri või digiallkiri, tõestab tehingut nii praegu kui ka hiljem
4) Notariaalselt kinnitatud vorm – tehingu vormistamine kirjalikult ja poolte allkirjade kinnitamine notari poolt; notar kontrollib isikute itentideeti
5) Notariaalselt tõestatud vorm – sisaldab kõiki kolme funktsiooni (tõendus, hoiatus , nõustamine); notar teeb kindlaks osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised ajaolud, seletab tehingut osapooletele
TEHINGU VORMI JÄRGIMATA JÄTMISE TAGAJÄRJED (TsÜS § 83):
 Tehingu vormi järgmiata jätmise tagajärjeks on tehingu tühisus
 Eristada tuleb:
1) Seaduest tuleneva vorminõude järgmiata jätmine on tühine; v.a juhul:
a) seadusest tulenev erand (VÕS § 274 – eluruumi üür, AÕS § 119 lg 2 – kinnisasja müügilepingu kehtivaks muutumine)
b) vorminõude eesmärgiks ei ole tühisuse kaasatoomine (TsÜS §83)
c) vastuolu hea usu põhimõttega (TsÜS §138, VÕS §6)
2) Poolte kokkuleppest tuleneva vorminõude järgimata jätmine on tühine; v.a juhul kui seadus või poolte kokkulepe näeb teisiti
5. PEATÜKK
1. Tehingu kehtetuse alused
 Tehingu kehtivus – õigustatud poolel on võimalus oma õigusi teostada ning saada vajadusel kaiset, kohustatud pool aga peab oma kohustused täitma.
 Tehingu kehtivuse tingimused võivad olla seotud:
1) isikutega: teo-, otsustus- ja esindusõigus
2) vormiga : vormivabadus TsÜS §77 lg1, mis on seadusega mõnikord piiratud nagu nt AÕS §119 lg1, VÕS §114 lg2, PärS §20 lg2-3
3) sisuga: sisu ei tohi olla vastuolus seadustega, hede kommete ega avaliku korraga; ei tohi rikkuda isikute põhiõiguseid; vajalik on mõlema tehingu poole tegelik tahe tehingu eesmärkide saavutamiseks
 Isikute, vormi või sisu järgimata jätmine on tehingu kehtetuse aluseks, kehtetu tehing saab alla ka tühine või tühistav:
1) tehing on tühine kui seda sõlmides ollakse teovõimetu, osaliselt teovõimetu ja puudub esindaja nõusoleks, teovõimeline aga otsutusvõimetu (nt joobes); seadusega ettenähtud vormi järgimata jätmine teeb tehingu tühiseks; tühine tehing võib olla hõljuvalt kehtetu ehk heakskiiduga kehtivaks muutmine; tühise lepingu tühistamiseks ei ole vajalik teha tahteavaldust; kõike üleantud on õigus tagasi nõuda, tühine tehing on algusest peale kehtetu
2) tehing on tühistav ainult sisu tingimuste rikkumise korral ja on kehtiv kuni tühistamiseni (vajalik on tahteavaldus TsÜS §88); tühistatavad on näiteks eksimus (TsÜS §92) , pettus (TsÜS §94) ja vägivalla või ähvarduse (TsÜS §96) alusel sõlmitud tehingud
TEHINGU SISU PUUDUSED, MIS TOOVAD KAASA TEHINGU TÜHISUSE:
1) Vastuolu seadusest tulenevaga TsÜS §87
2) Vastuolu heade kommete ja avaliku korraga TsÜS §68
3) Näilik tehing TsÜS §89
4) Käsutuskeelu rikkumine TsÜS §88
VASTUOLU SEADUSEST TULENEVAGA:
 otsene keeld: keelu rikkumisest tulenev õiguslik tagajärg, tühisus on normis endas kirjas (Nt VÕS § 106 lg 2, § 113 lg 6, VÕS § 42 lg)
 kaudne keeld: seaduses kirjas ei ole, kuid see tuleneb normi olemusest ja tõlgendusest, mh koostoimes teiste normidega (nt VÕS § 62 ja teised sidevahendite teel lepingute sõlmimist reguleerivad sätted)
VASTUOLU HEADE KOMMETE JA AVALIKU KORRAGA:
 Head kombed seonduvad moraali ja õiglusega; hinnatakse tehingu tegemise ajahetke seisuga
 Vastuolu heade kommetega: 1) tehingu eesmärk vastuolus heade kommetega või
2) ühe poolne ebamoraalne käitumine tehingu tegemise eesmägril
Vastuolu avaliku korraga – vastuolu PS põhimõtete ja väärtushinnangutega; Vastuolu heade kommetega tuleb hinnata üksnes siis, kui puuduvad muud tehingu tühisuse või tühistamise alused
 Tühine on reeglina vaid kohustusleping
Heade kommete vastaste tehingute grupid:
1) Seksuaalmoraali ja pereeluga seotud tehingud – näiteks tehingud postitutsiooni ja bordellide pidamiseks, kokkulepped kus keegi kohustub kellegagi abielumma või seda mitte tegema, lapsendamiseks nõusoleku andmise eest tasustamine
2) Tehing kuriteo või muu õigusvastase teo toimepanekuks – näiteks tasu nõue puudub, leppetrahvi nõude esitamine, kõik tehingud kuritegelikul eesmärgil
3) Põhiõiguste ja vabadustega vastuolus olevad tehingud – näiteks tehingud mis piiravad põhiõugseid ja vabadusi, laenulepingud kus laenusaaja vabadused on piiratud, kokkulepe et inimene ei vaheta usku või ei abiellu
4) Ärivaldkondades heade kommetega seotud tehingud – kokkulepped mis piiravad konkurentsi, kõlvatud reklaamid ja konkurents , regulatsioonid
5) Ühte poolt kahjustavad tehingud (ebaproportsionaalsed ehk liigkasuvõtlikud tehingud; TsÜS § 86 lg 2):
NB: Heade kommete mõistest tuleb eristada hea usu põhimõtet! Hea usu põhimõtet rikkudes tehtud tehing ei ole tühine.
Hea usu põhimõtte rikkumine annab võimaluse seaduses või lepingus kokkulepitut mitte kohaldada.
NÄILIK TEHING:
 See, kas tühine on käsutus või kohustustehing, sõltub sellest, mida varjata tahetakse, mis on eesmärk.
 Varjatava tehingu kehtivust tuleb eraldi hinnata.
 Kuna näiliku tehinguga ei olegi soovitud õiguslikke tagajärgi, siis on ta tühine TsÜS §89 lg2
 Näilik tehing võib ola tehtud kahel viisil:
1) pooltel ei olnud soovi üldse minegeid õiguslikke tagajärgi saavutada ja näilik tehing on tehtud ainult õigusnäivuse, st. sellekohase mulje loomiseks, nagu oleks tehing tehtud
2) soovitakse varajata mingit muud tehingut, mida tegelikult tehakse ja soovitakse
 Tühine tehing on kehtetu algusest peale ega too kaasa õiguslikke tagajärgi (isegi kui tehingu tühisust tekitav asjaolu on ära langenud)
Tehingu ühe osa tühisis:
 Kui on tegemist mingi sellise puudusega, mis on tehingu tühisust teingivaks asjaoluks, on reeglina tühine kogu tehing
 Tehingu osaliseks kehtima jäämiseks (tühise osata) on kas eeldust :
1) tehing peab olema osadeks jaotatav: esiteks võib tehingu tingimuste hulgast mingi osa tingimusi kõrvale jätta ja tehing muutub kehtivaks; teiseks võib sisaldada tehing mitutu tehinguliiki millest osad on kehtivad ja osad mitte
2) saab eeldada, et tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata
KÄSUTUSKEELDU RIKKUV TEHING (TsÜS § 88):
 Sisuks nii eseme võõrandamise kui ka piiratud asjaõigustega koormamise piirangud.
 Käsutustehing, mis on vastuolus seadusest tuleneva käsutuskeeluga on tühine (TsÜS § 87)
 Käsutuskeelu eesmärk on tagada nende isikute õiguste kaitse, kelle huvides ja kasuks käsutuskeeld on seatud
 Käsutuskeeldude liigid:
1) Kohtulik käsutuskeeld, nt hagi tagamise abinõuna käsutamise keelumärge, vara arestimine;
2) Täite- ja pankrotimenetluses antav käsutuskeeld
3) Muude ametiisikute käsutuskeeld (maksuhaldur)
Isikutega seotud puudused: Esindusõiguseta isiku tehtud tehingu tühisus (TsÜS § 128 ja § 129); Piiratud teovõimega isiku tehtud tehingu tühisus (TsÜS § 10 ja § 11); Otsusevõimetu isiku tehtud tehing (TsÜS § 13)  Kohustus- ja käsutuslepingud tühised, heakskiiduni „hõljuvalt kehtetu“
TEHINGU TÜHISUSEST ÜLESAAMINE:
1) Ümbertõlgendamine ehk konversioon: (TsÜS § 84 lg 2), nt vormile mittevastava pärimislepingu lugemine kinkelepinguks
2) Tehingu kinnitamine (TsÜS § 84 lg 4), mis on iseseisev tehing tühise tehingu poolte vahel. Nt mittevormikohasele tehingule nõutava vormi andmine.
3) Tehingu ühe osa tühisus (TsÜS § 85). Eeldab, et tehing on osadeks jagatav ja tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata. Vt ka VÕS § 29 lg 8. Nt ühe tehinguga mitme lepingutüübi hõlmamine, millel on erinevad vorminõuded (müük ja ehitus).
3. Tühistav tehing
TEHINGU TÜHISTAMISE MÕISTE JA ALUSED (TsÜS §90-101):
 Tehingu tühistamine on tehingu kehtetuse n.-ö kergem alaliik.
- Tegemist on kujundusõigusega, mille tulemusel kehtiv tehing muudetakse kehtetuks.
- Kehtib kuni tühistamiseni.
- Tuleb teha tahteavaldus teisele poolele.
- Aluseks eelkõige tahte kujunemine ebaõigetele asjaoludele tuginedes või tahte mittevastavus tahteavaldusele.
 Tühistada saab kõiki tsiviilõiguslikke tehinguid , eelkõige võlaõiguslikke lepinguid, aga ka asjaõiguslikke tehinguid
TÜHISTAMISE MATERIAALSED JA FORMAALSED EELDUSED:
 Tühistamise materiaalne eeldus: seadusest tulenevate eelduste , mis annavad, õiguse tehingu tühistada, täitmine
 Tühistamise formaalne eeldus: õigeaegse tühistamisavalduse tegemine (TsÜS §99 ja §98)
 On erandeid, mil tehingut ei saa tühistada (nt abielu, testament, juriidilise isiku organite otsused). Vahel on tehingu kehtivus tühistamise asemel allutatud kohtulikule kontrollile.
 Tühistamise tähtajad on õigustlõpetavad tähtajad.
EKSIMUS (TsÜS §92-93):
 Eksimus on TsÜS §92 lg1 kohaselt mis tahes ebaõige ettekujutus tegelikest (faktilistest) asjaoludest
 Tühistamisõigus on olemas ainult siis, kui:
1) eksimus oli oluline: isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks eksimuse aluseks olnud asjaoludest õiget ettekujutust omades tehingut üleüldse teinud
2) esineb üks TsÜS §92 lg3 asjaolu: eksimuse tekitas teine pool; teine pool kasutas tehingut tühistada sooviva poole eksimust tehingu tegemisel pahauskselt ära; teine pool eksis samades asjaoludes kui tehingut tühistada sooviv pool
3) tühistada sooviv pool ei kana eksimuse riisikot
 Eksimus peab mõjutama isiku tahet tehing teha või teha seda kokkulepitud tingimustel

 Eksimus võib tuleneda:
1) ebaõige ettekujutus tehingu sisust: tehingut tegev isik kasutab oma tahte väljendamiseks ebaõigeid termineid või ebaõiget sõnastust või teeb vastava tahte väljendamisel vigu
2) ebaõige ettekujutusega tehingu tegemise aluseks olevatest asjaoludest: isikul on ebaõige ettekujutus asjaoludest, millel põhineb tema tahe tehing teha
3) ebaõige ettekujutus tehinguga kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest: kui isik arvab , et ta saab lepingu ülesütlemise avalduse soovi korral hiljem tagasi võtta nii, et avaldus ei too kaasa lepingu lõppemist
PETTUS (TsÜS §94):
 pettuse all mõistetakse tsiviilõiguses tehingupoole tahtlikku eksimusse viimist või tema tahtlikku eksimuses hoidmist
 pettus eeldab ja on tümistatav, kui tehingupool, kes teisele poolele asjaolusid või andmeid avaldab, on teadlik nende ebaõigsusest; tehingu teine pool vastutab kolmanda isiku eest või pettuse toime pannud kolmas isik omandaks tehingust teatud õiguse (leping kolmanda isiku kasuks)
 pettuse puhul peab petval isikul olemas olema PETMIS TAHE
Pettuse mõjul tehtud tehingu tühistamise õigus:
 pettuse olulisus ei ole oluline
 pettuse olemasolu peab tõendama tehingut tühistada sooviv pool
 pettus eeldab teise poole aktiivset tegevust ebaõige ettekujutuse loomisel või üleval hoidmisel, seega tuleb pettus üldjuhul ette mitmepoolse tehingu tegemisel, eelkõige lepingu sõlmimisel
Pettuse toimepanemine kolmanda isiku poolt:
 kui pettuse paneb toime kolmas isik, ei ole petetud tehingupoolele tehingu tühistamise õiguse andmine niivõrd iseenesest mõistetav
 kui pettus on omistatav tehingu teisele poolele, on õigustatud ka petetud poolele tehingu tühistamise õiguse andmine; kui omistamine ei ole võimalik, peab pettuse riski seevastu kandma petetud pool ning tal puudub võimalus lepingut tühistada
ÄHVARDUS JA VÄGIVALD (TsÜS §96):
 Piiratakse isikuvabadusi. Isiku tahe ei vasta tahteavaldusele.
 Ähvardus – mis tahes kahjulikule tagajärjele osutamine, mille saabumine või tekkimine on ähvardaja väitel tema kontrolli all
 Ähvarduse korral tuleb TsÜS §96 lg1 kohaselt kindlaks määrata kas ähvardus oli nii tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule muud valikut
 Ähvarduse õigusvastasuse kolm liiki:
1) „Vahendi õigusvastasus “: ähvardamine õigusvastase teo või tegevusetusega
2) „Eesmärgi õigusvastatus“: ähvarduse eesmärk on õigusvastane
3) „Vahendi ja eesmärgi seose õigusvastasus“: keeld kasutada ähvardust sellise tehingu tegemisele kallutamiseks
 Vägivald – füüsiline vägivald, mida rakendatakse füüsilisest isikust tehingupoole või tehingupoolt esindava füüsilise isiku suhtes
 tuleb kindlaks määrata kas vägivald oli nii tõsine, et ei jätnud tehingu poolele muud valikut – aga üldjuhul on siiski kõik vägivallaga seotud lepingud tühistavad!
TÜHISTAMISE KORD:
 tehingu tühistamise õigus kujutab endast kujundusõigust, mille teostamiseks peab tühistamisõigust omav isik TsÜS §98 lg1 kohaselt tegema vastavasisulise tahteavalduse ehk tühistamisavalduse
 Tühistamisavaldus tehakse kas teisele poolele või avalikkusele
 Tühistamisavalduses ei pea viitama õiguslikule alusele, küll aga faktilisele koosseisule; avaldusele ei ole ettenähtud kindlat vorminõuet
 Osadeks jaotatava tehingu korral saab tühistada osi eraldi
 Kui tühistamiseks õigustatud isik tehingu kinnitab, siis ei saa enam tühistada (TsÜS § 100).
4. Tehingu tühisuse ja tühistamise tagajärjed
 Tehingu tühisuse kui ka tühistamise esmane tagajärg on tehingu kehtetus , mis tähistab olukorda, kus tehingut ja sellest tulenevaid kohustusi ei tule täita ning tehingu täitmist ei saa nõuda
TEHINGU TAGASITÄITMINE:
***Võimalikud nõuded, kui tehing on tühine***
1) Tagasitäitmise nõue: kui tühine tehing on täidetud, siis saab TsÜS § 84 lg 1 alusel ja VÕS § 1028 lg 1 alusel nõuda üleantu tagastamist. Kui erandina on tühised nii võla- kui asjaõiguslik kokkulepe, siis saab asja üleandnud pool nõuda asja tagasi ka AÕS § 80 alusel (vindikatsiooninõue).
2) Kahju hüvitamise nõue. Tühise tehingu puhul võib kahju hüvitamise kohustus tuleneda VÕS §-st 15. Eeldab, et teine pool teadis tühisuse kaasatoonud asjaolust ja ei avaldanud seda (rikkus teatamiskohustust).
Hüvitatakse eelkõige nn usalduskahju ehk otseselt kantud kulud, mitte aga saamata jäänud tulu.
***Võimalikud nõuded, kui tehing on tühistatud***
1) Ülantu tagastamine (VÕS § 1028 lg 1) - samamoodi nagu tühise tehingu korral – kui tehing on tühistatud, saab nõuda üleantu tagastamist
2) Kahju hüvitamise nõue (TsÜS § 101) - samamoodi nagu tühise tehingu korral: tehingu tühistanud isikul õigus reeglina nõuda teiselt poolelt usalduskahju hüvitamist
6. PEATÜKK
1. Üldpõhimõtted
 Esindamine ja esindus on selline olukord, kus üks isik teeb tahteavalduse (või leping), kellegi teise nimel, esindamise kohta on seadused TsÜS §115-131
VÄLISSUHE
Esindatav –SISESUHE- Esindaja – Kolmas isik (lepingu teine pool)
VÄLISSUHE
Esindaja õigus esindatava nimel võib olla piiratud
 Esindamise mõiste ja tähendus – spetsiifiline tehingute tegemise viis, mille puhul tehingupool ei osale tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel isiklikult, vaid kasutab selleks kolmanda isiku ehk esindaja abi; esindamise all mõistetakse tsiviilõiguses seega esindaja poolt tehingu tegemist esindatava nimelt. Esindusõigus võib tekkida tehingu või seaduse alusel.
 Teise isiku esindamise eeldusteks on: 1) esindaja poolt tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemine, 2) selliste tahteavaluste tegemine esindatava nimelt ja 3) esindaja tegutsemine esindusõiguse piires
 Esindamise kolm inimest: 1) esindatav (kelle nimel/huvidel tehing tehakse), 2) esindaja (esindatava nimel tehingu tegija) ja 3) tehingu teine pool (kellega leping sõlmitakse)
 TsÜS 122 lg2-st tuleneb, et esindamise sisuks võib esindaja kaudu tehingu tegemise kõrval (nn aktiivne esindus) olla ka esindatavale suunatud kolmandate isikute tahteavalduste vastuvõtmine esindatava poolt (nn passiivne esindus)
ESINDAMISEGA SARNASED SUHTED JA ESINDAMINE MUUDES ÕIGUSE VALDKONDADES:
 Esindamise puhul on põhiliseks seaduse poolt reguleeritavaks küsimuseks see, milliste eelduste täitmise korral hakkab esindaja poolt tehtud tehing kehtima esindatava suhtes. Esindamise regulatsiooni küsimus: millal saab esindaja poolt tehtud tehingu omistada esindatavale.
 Kaudne esindus – isik tegutseb teise isiku huvides, aga mitte tema nimel tehingust tulenevad õigused ja kohustused tekivad kaudsele esindajale (komisjonilepingu tunnused)
 Esindaja väljendab esindatava nimelt tahteavaldusi tehinguid tehes oma tahet
 Käskjala ülesanded priiduvad tahteavalduse sisu edastamisega
ESINDUSE EELDUSED JA TAGAJÄRJED TSÜS 115 lg1:
1) Tehingu tegemine esindaja poolt ning esinduse lubatavus: Esindamise esmane eeldus on tehingu tegemine esindaja poolt, eeldades esindaja poolt tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduse (TsÜS 67) tegemist esindatava asemel; tagajärg ebaseadusliku käitumise korral TsÜS 128-130
2) Tehingu tegemine esindatava nimelt: esindaja ei tegele enda nimelt, vaid teeb tehingu teise isiku nimel; kui tehing ei ole tehtud esindatava nimel, ei hakka see esindatava suhtes kehtima (isegi heakskiiduga)
3) Esindusõiguse olemasolu: esindaja peab omama tehingu tegemiseks esindusõigust ja tegutsema esindusõiguse piires (TsÜS 117); esindusõigused jälgimata TsÜS 128-130
ESINDAMISEL TEKKIVAD SUHTED:
 Välissuhe – ehk esindamisest tekkivad õigussuhted . Suhted, mis tekivad esindajal ja esindataval kolmanda isikuga.
 Sisesuhe – ehk esindamise aluseks olev suhe. Suhe esindatava ja esindaja vahel. Sisuks on esindaja õigused ja kohustused. Tekib kas lepingu või seaduse alusel.
Sise- ja välissuhte eristamise praktiline tähendus:
1) Sise- ja välissuhe on õiguslikult teineteisest sõltumatud;
2) Sisesuhte piirangud või puudused reeglina välissuhet ei mõjuta ja tehing jääb reeglina kehtima (erand TsÜS § 131).
3) Sisesuhte piirangu saab muuta kehtivaks, kui see tehakse kolmandale isikule nähtavaks.
4) Esindusõiguse olemasolu ja ulatus ei sõltu reeglina sisesuhtest: kolmas isik peab kontrollima üksnes esindusõiguse olemasolu, kontrollima ei pea, kas esindaja järgib tehingut tehes sisesuhtest tulenevaid piiranguid
 Esindusõiguse kuritarvitamine TsÜS 131
3. Esindaja tegutsemine esindatava nimel
 Esindaja poolt tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik tuvastada, kellega ta tehingu teeb ning kas see hakkab kehtima esindaja/esindatava suhtes.
 Majandus- või kutsetegevuses tegutseja esindamise erisuses: isikutelt oodatakse volituse olemasolu, kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu kontrollima
4. Esindusõigus ja selle alaliigid
 Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (TsÜS 117 lg1); esindusõigus on õiguste kogum, mis määratleb, milliseid tehinguid saab esindaja esindatava nimelt kehtivalt teha
ESINDUSÕIGUSE TEKKIMINE JA LIIGID (TSÜS 117 lg2):
1) Seadusjärgne esindus - (nt vanem lapse suhtes, esindusorgan juriidilise isiku suhtes, eestkostja eestkostetava suhtes) sellise esindusõiguse tekkimine, lõppemine ning sisu on määratud seadusega
2) Tehingu alusel kehtiv esindus ehk volitus - antakse tahteavaldusega (TsÜS § 118 lg 1), erandina võib tekkida ka seaduse alusel (nt TsÜS § 121 lg 1)
VOLITUS:
 esindusõiguse liik, mis tekib tehingu alusel (TsÜS 117 lg2);
 Volikiri - dokument, mille sisuks on esindatava tahteavaldus esindajale volituse andmise ja sisu kohta, volikiri on tõend volituse andmise kohta
 Volituse andmine – esindaja ühepoolne tehing (TsÜS 62 lg2) esindatava otsese või kaudse tahteavalduse olemasolul ; volitus peab olemas samas vormis, mis vormis on nõue tehtavale tehingule
VOLITUSE ANDMINE:
 Volituse tahteavalduse 3 liiki:
1) volituse andmine vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisemine volitus) – vajal. kättes.
2) isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (väline volitus) – vajalik kättesaamine
3) avalik – kättesaamine ei ole vajalik
VOLITUSE TEKKIMINE SEADUSE ALUSEL:
 ilma tehinguta võib volitus tekkida seaduses sätestatud eelduste täitmisel; esindatava teod või tegevusetus jätab mõistlikule kolmandale isikule mulje volituse andmise kohta, kolm gruppi:
1) Talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 2): Esindatav teab või peab teadma, et teine isik tegutseb tema nimel esindajana, ja ta talub seda
2) Müüja ja klienditeenindaja volitus (TsÜS § 121 lg): Eeldab tegutsemist teise isiku majandus- ja kutsetegevuses ning ulatub standardtingimustel tehingute tegemisele
3) Volituse tekkimine volituse andmisest teatamise või volikirja väljaandmise tagajärjel (TsÜS §127lg 1) – esindatav teatab kolmandale isikule või avalikkusele, et on andnud isikule volituse tehingu tegemiseks
Seadusjärgne esindusõigus:
 esindusõigus mis tekib seaduse alusel
 Ei sõltu esindatava tahtest ega soovist anda esindajale enda esindamiseks esindusõigus. Seadusjärge esindaja esindusõigus tekib automaatselt seadusjärgse esindaja staatuse omandamisel (lapsevanemad sündinud lapse suhtes)
5. Esindusõiguse sisu ja ulatus
 Esindusõiguse sisust ja ulatusest sõltub, milliseid tehinguid ja millistel tingimustel saab esindaja esindatava nimel teha.
 Volituse sisu ja ulatus – volituse sisu ja ulatus määratakse tehingu sõlmimisel esindatava poolt; erandjuhtudel võib need määrata ka seadus:
Üksikvolitus – volitus konkreetse tehingu ühekordne tegemine.
Liigivolitus – volitus teatud tehingute tegemine tulevikus.
Üldvolitus – volitus kõikide võimalike tehingute tegemine esindatava nimelt
VOLITUSE TÕLGENDAMINE (TsÜS §75):
1) Sisemine volitus – tõlgendatakse vastavalt esindaja arusaamisele
2) Väline volitus ja teatavakstehtud sisemine volitus – tõlgendatakse vastavalt kolmanda isiku arusaamisele (TsÜS § 120 lg 2)
3) Seaduse alusel tekkinud volituse ulatus – tõlgendamiseks tuleb võtta appi õigusnormid
Esindusõiguse ulatus:
1) Tehingulise esindusõiguse ulatuse määrab esindatav
2) Seadusjärgse esindusõiguse ulatuse määrab seadus, sh nt vanema esindusõigus: PKS §-d 120 ja 127-133
3) Esindusõiguse piire ületav tehing on tühine samamoodi nagu esindusõiguseta tehtud tehing
Edasivolitus:
1) Esindaja on reeglina kohustatud tegema tehingu esindatava nimel ise.
2) Edasivolitus: volitust omav esindaja annab omakorda volituse kolmandale isikule.
3) Tehinguline esindus: edasivolitamise õigus on olemas, kui see tuleneb sõnaselgelt volitusest või asjaoludest
4) Seadusjärgne esindus: edasivolitamise õigust eeldatakse (TsÜS § 119 lg 2).
6. Esindusõiguse lõppemine

ESINDUSÕIGUSE LÕPPEMINE:
1) Volituse lõppemine (TsÜS § 125): Volituse lõppemisega lõpeb üldjuhul esindusõigus. Erandina ei pruugi volituse lõppemisega lõppeda volitus kolmandate isikute jaoks (TsÜS § 127), st välissuhtes lõppemiseks peab lõppemine olema kolmandale isikule „nähtavaks tehtud“.
2) Volituse lõppemine esindaja või esindatava tegevuse tulemusel. Seotud esindatava tahtega.
Volituses märgitud tähtaja saabumine, Volituse sisuks oleva tehingu/tehingute tegemine; Tagasivõtmine (TsÜS § 126) toimub ühepoolse tehinguga; Esindaja loobumine volitusest (tahteavaldus esindatavale); Sisesuhte aluseks oleva lepingu (nt käsund) lõppemine
3) Volituse lõppemise muul alusel: Esindatava või esindaja surm, teovõime kaotus või pankrot
SEADUSJÄRGSE ESINDUSÕIGUSE LÕPPEMINE:
 Lõpeb seaduses ettenähtud alustel ja korras.
 Ei kohaldata TsÜS § 125-127.
 Lõpeb ka nt tähtaja möödumisel (nt juriidilise isiku juhatuse liikme ametiaja möödumisel).
 Lõppeb seadusega ettenähtud korras: tähtaeg, laps saab 18 aastaseks
Lõppenud esindusõiguse edasikehtivus:
 Esindusõiguse lõppemise korral, edaspidised tehingud ei muutu esindatavale siduvaks. Erandlikel juhtudel võib esindusõigus siiski kehtida edasi kolmandata isikute suhtes, kellega esindaja teeb tehingu pärast esindusõiguse leppemist ja kes võivad heauskselt tugineda esindusõiguse olemasolule ja edasikehtivusele.
7. Esindusõiguseta esindus ehk tümisus
 isik teeb teise isiku nimel esindajana tehinguid, omamata esindatava suhtes esindusõigust või ületades talle antud piire
1. ESINDUSÕIGUSETA ESINDUSE TEGAJÄRJED VÄLISES SUHTES
 Esindusõiguseta esindaja mitmepoolne tehing ei hakka esindusõiguse puudumiseta kehtima (või piire ületades) vaid omandab hõljuvalt kehtetu saatuse; tehingu seab heakskiiduga kehtima panna
 Esindusõiguseta esindaja ühepoolne tehing ei ole hõljuvalt kehtetu vaid see on tühine; esindatav ei saa heakskiiduga tehingut kehtivaks muuta
2. ESINDUSÕIGUSETA ESINDUSE TAGAJÄRJED SISESUHTES: kas esindatava ja esindaja vahel eksisteerib või eksisteeris omavaheline suhteid ning õigusi ja kohustusi reguleeriv sisesuhe ning kas esindaja tegevus oli seatud õiguste ja kohustuste täitmisega.
3. ESINDUSÕIGUSETA ESINDAJA JA KOLMANDA ISIKU VAHELINE SUHE: esindajal ja kolmandal isikul ei teki üksteise suhtes õigussuhet ega vastastikuseid õigusi ja kohustusi (esindusõigus olemas); kui esindusõigus puudub võib tekkida kolmandal poolel esindajale nõudeõigus kahjuhüvitamiseks TsÜS § 130.
8. Esinduse kuritarvitamine
 Esinduse kuritarvitamine TsÜS §131 - juhtum, kus teise isiku esindajana tehingu teinud isik tegutseb küll esindusõiguse piires, ent rikub tehingu tegemisega oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi esindatava ees
 tehingu saab esindatav tühistada, kui tehingu teine pool teab või peab teadma, et esindaja rikub oma kohustusi
 tehingut ei saa tühistada, kui esindatav teadis või pidi teadma tühistamise alustest ja andis nõusoleku tehingu tegemiseks
Tehingu tühistamise formaalsed eeldused:
 Tühistamisavalduse tegemine ja kehtivaks muutumine;
 Tühistamise tähtaeg: mõistlik aeg arvates tühistamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist, kuid igal juhul mitte kauem kui 6 kuu jooksul arvates teadasaamisest ning mitte kauem kui 3 aasta jooksul arvates tehingu tegemisest.
7. PEATÜKK
1. Juriidilise isiku mõiste
JURIIDILISE ISIKU MÕISTE KEHTIVAS ÕIGUSES:
 Juriidiline isik:
1) on seaduse alusel loodud õigussubjekt (TsÜS §24 lause 1), mis on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik (TsÜS §24 lause 2)
3) olemuselt kas isikute ühendus (nt tulundusühistu , mittetulundusühing) ja/või varakogum (sihtasustus), erandina võib juriidilise isiku organisatsioon kosneda ka ühest isikust (AS, OÜ)
 Juriidilise isiku tunnused:
1) nimi, mis eristab teda teistest isikutest, 2) organisatsioon , 3) eesmärk, 4) üldine vastutusvõime, 5) protsessiõigusvõime, 6) iseseisev õigussubjektsus , 7) varaline eraldatus
8) asutamine kas JI liigi kohta käiva seaduse või konkreeste JI kohta käiva seaduse alusel
JURIIDILISE ISIKU MÕISTE OLULISEMAD TEOREETILISED KÄSITLUSED:
 Fiktsiooniteooria – JI on väljamõeldis ehk fiktsioon , mis võimaldab teatud ühendusi käsitleda õigussubjektidena. Ta on õiguskorra poolt kunstlikult loodud teovõimetu õigussubjekt
 Reaalse sidusisiku teooria – JI õigussubjektus on ette antud ning tuleneb õiguse enese mõttest. Ta on tegelik subjekt , millel on oma tahe ning mille olemasolu riik tunnustab, on teovõimeline ja mitmest isikust kokku pantud.
 Sihtvara teooria – JI on võrdsustatud eesmärgistatud varakogumiga, mis on eraldatud füüsiliste isikute varast
 Juriidiline teooria – JI on selline isikute ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord tunnustab jurdiilise isikuna
JURIIDILISE ISIKU PIIRITLEMINE TEISTEST SARNASTEST ÜHENDUSTEST:
 Eristamine isikute ühisusest – Väljendusvormiks on seltsing , mis rajaneb seltsingulepingul, kus kaks või enam isikut tegutsema eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga kindlaksmääratud viisil, eelkõige panuste tegemisega
 Eristamine asutamisel olevast juriidilisest isikust – teisisõnu eelühing, millest hakatakse rääkima alates asutamiseks vajaliku tehingu tegemisest kuni JI isiku registrisse kandmiseni; asutamise ajal ei oma JI täieliku õigusvõimet (VÕS §580-609)
 Eristamine filiaalist – Filiaal ei oma vaatamata tema kohta äriregistrisse tehtavale kandele iseseisva õigussubjketi staatust. Seotud välismaa ühinguga, kes tahab Eestis püsivalt oma nimel kaupu või teenuseid pakkuda; õigusvõimetu
2. Juriidiliste isikute liigid
JURIIDILISTE ISIKUTE LIIGITAMINE ERAÕIGUSLIKUKS JA AVALIK-ÕIGUSLIKUKS JURIIDILISEKS ISIKUKS :
 huvikriteeriumist lähtuvalt jagunevad juriidilised isikud a) eraõiguslikuks ja b) avalik-õiguslikuks
 stuktuurikriteeriumist lähtuvalt jagunevad juriidilised isikud a) isikute ühendused ehk korporatsioonid ja b) varade ühendused ehk asutused
ERAÕIGUSLIKUD JURIIDILISED ISIKUD (TsÜS §25 lg2):
1) äriühingud (aktsiaselts, osaühing , täisühing, usaldusühing , tulundusühing)
2) mittetulundusühingud (MTÜ)
3) sihtasutused (SA)
+ Euroopa ühistu SCE, Euroopa äriühing SE, Euroopa majandushuviühing EEIG
*AS – äriühing, millel on aktsiateks jaotatud osakapital
*OÜ – äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital
*TÜ – kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vasutavad kohustuste eest kogu varaga
*UÜ – kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks vastutab kogu oma varaga
*TulÜ – äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate või mõnel muul sarnasel viisil
*MTÜ – vabatahtlik äriühing, mille eesmärk ei saa olla tulude teenimine
*SA – eraõiguslik JI, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
AVALIK-ÕIGUSLIKUD JURIIDILISED ISIKUD (ainult TsÜS §24 ja 25):
1) Riik
2) Kohaliku omavalitsuse üksus - KOKS
3) Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud: Eesti Rahvusringhääling , Tartu Ülikool, Eesti Kultuurkapital , Eesti Pank , Eesti Advokatuur
3. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime
JURIIDILISE ISIKU ÕIGUSVÕIME:
 võib omada kõiki tsiviilõigusi- ja kohustusi, välja arvatuid neid, mis on omased üksnes inimesele
 eraõiguslik JI omandab üldise õigusvõime tema kandmisega vastavasse registrisse TsÜS §26 lg2
 avalik-õigusliku JI õigusvõime tekib seaduse ettenähtud ajast TsÜS §26 lg3
 õigusvõime lõppeb juriidilise isiku kui õigussubjekti lõppemisega; eraõiguslik kustutab end registrist TsÜS §45 lg2 ja avalik-õiguslik lõpeb seadusest tulenevalt TsÜS §45 lg2
 eraõigusliku JI õigusvõime pole seotud tema eesmärgiga, avalik-õiguslikul on
JURIIDILISE ISIKU TEOVÕIME:
 JI teovõime on teha iseseisvalt ja kehtivalt tehinguid
 Organiteooria – teovõime realiseerimiseks on oluline organite olemasolu
 Organ erineb esindajast, ega ei ole iseseisev õigussubjekt
ESINDUSORGAN JURIIDILISE ISIKU TEOVÕIME REALISEERIJANA:
 esindusorganid (juhatus ja seda asendav organ); TsÜS §34 lg1 alusel on esindusorgan seaduslik esindaja; TsÜS §34 lg2 JI saab esindada reeglina iga juhatuse liige või asendav organi liige
 mitteesindusorganid (muud juhtorganid ja üldkoosolek)
ORGANI TEGEVUSE OMISTAMINE JURIIDILISE ISIKULE:
 TsÜS §31 lg5 – organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks
 eristatakse: õiguspäraste tegude omistamist ja õigusvastaste tegude omistamist
TEHINGUTE TEGEMINE JA SELLE PIIRANGUD:
 Välise esindusõiguse peamine võimalik piirang: ühine esindusõigus  kui registrisse on märgitud ühine esindusõigus, siis ilma ühe ühisesindusõiguseta omava liikme osaluseta või nõusolekuta on tehtud tehing esindusõiguseta ja see on TsÜS §128-129 alusel tühine
 Tuleb eristada sisesuhtest tulenevaid piiranguid:
a) registrisse kandmist võimaldavad piirangud – hea või paha uskne
b) piirangud, mida pole võimalik registrisse kanda – näiteks on AS vaja pidada tähtsatel otsustel aktsionäridega koosoleks
ORGANI JA ORGANISATSIOONI LIIKMETE ÕIGUSVASTASTE TEGUDE OMISTAMINE:
 Oluline:
- Rikkumise seos organi liikme poolt sisesuhtest tulenevate ülesannete täitmisega;
- Juriidilise isiku ja organi liikme solidaarne vastutus kahjukannatanu ees.
- Juriidiline isik vastutab ka oma organisatsiooni teiste liikmete tegevuse eest, kes tekitavad juriidilise isiku huvides tegutsedes kahju kolmandatele isikutele (TsÜS § 132; VÕS § 1054).
 Juriidilise isiku organi ning teatud abiliste teadmine loetakse juriidilise isiku enese teadmiseks (TsÜS § 31 lg 5; 123; 133).
4. Juriidilise isiku asutamine
ASUTAMISLEPING JA ASUTAMISOTSUS :
 Asutamisvabaduse ( ühinemisvabadus ja ettevõtlusvabadus) põhimõte. Normatiivsüsteem.
 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine eeldab sellekohast tahteavaldust.
 Asutamisstaadiumid: 1) Asutamisel oleva juriidilise isiku staadium ja 2) eelasutamisühingu staadium
 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamiseks vajalik registrikanne (kohturegistrisse). Hagita menetlus. Kandel on konstitutiivne toime.
 Asutamisdokumendid: 1) Asutamisleping ja asutamisotsus ja 2) Põhikiri ja ühinguleping
5. Juriidilise isiku nimi, asukoht ja tegevuskoht
JURIIDILISE ISIKU NIMI:
 Nõuded nimele: a) eristatav teistest nimedest ja b) mitteeksitav
 Juriidilise isiku nimi on seadusega kaitstud (VÕS §1045 lg1 p5; §1046 lg1)
JURIIDILISE ISIKU ASUKOHT:
 Lubatud ainult üks asukoht
 Asukoht on seotud juhatuse asukohaga
 Asukohal ka tähendus rahvusvahelises eraõiguses
TEGEVUSKOHT:
 Lubatud mitu tegevuskohta , võib kokku langeda asukohaga TsÜS §29 lg2
6. Juriidilise isiku juhtimine
MÕISTE JA ORGANITE LIIGID:
 JI juhtimine võib seisneda nii faktilises tegevuses kui ka õiguslikku tähendust omavate toimingute tegemises
 juriidilise isiku tahte elluviijaks on tema juhatus või seda asnedav organ (ühtlasi seaduslik esindaja)
 eraõigusliku ji organiteks on üldkoosolek ja juhatus
1) Üldkoosolek – pädev JI eksistentsi ja tegevuse seisukohalt olulisimate küsimuste
otsustamine; pädevuse piires tehtud otsused on juhtorganitele kohustuslikud
2) Juhtorganid
 PS! pädevuse üleandmise keeld TsÜS §31 lg3 ja lg6
 Kõrgeima organi liikmete üldine kohustus omavahelists suhetes hea usu põhimõtte järgimise kohustus (TsÜS §32):
a) informatsiooni andmise kohustus
b) kohustus liikmeid võrdselt kohelda
c) hääleõiguse piirangud (TsÜS §38 lg1)
d) kohustus mitte käituda vastuolus heade kommetega
JUHTORGANI LIIKME AMETISUHE JURIIDILISE ISIKUGA:
 Nõuded juhtorgani liikmele: teovõimeline füüsiline isik.
 Käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe
 Ametisuhte alused: seadus, põhikiri, juhtorgani liikme leping.
 Ametisuhte tekkimine: kahepoolsed tahteavaldused või kohtulahend.
 Kanne registris on deklaratiivne.
 Ametisuhe lõpeb reeglina tagasikutsumise või tagasiastumisega.
AMETISUHTE SISU/KOHUSTUSED:
Üldised kohustused
1) üldine hoolsuskohustus : kohustus olla hoolas, otsuste tegemiseks piisavalt informeeritud, c) mitte võtta põhjendamatuid riske)
2) üldine lojaalsuskohustus: konkurentsikeeld ; konfidentsiaalsuskohustus, huvide konflikti vältimise kohustus
Peamised kohustused
JI juhtimine, otsuste vastuvõtmine, planeerimine , kontroll ja järelevalve, esindamine
Spetsiifilised kohustused
informatsiooni andmine ja aruannete esitemine kõrgemalseisvale organile, raamatupidamise korraldamine, pankrotiavalduse esitamine, töötajatega töösuhete korralmine

JUHTORGANI LIIKME VASTUTUS:
 Vastutus reeglina vaid juriidilise isiku enese eest
 Vastutuse sisuks on kahju hüvitamise kohustus – sisesuhte rikkumisest tuleneva kahju tekitamisel tuleb see kinni maksta
 Juhtorgani liikmete solidaarse vastutuse põhimõte
 Nõude realiseerimine kõrgemalseisva organi vahendusel
 Vastustuse puhul juriidilise isiku ees omavad tähendust sisesuhte kokkulepped
 Erandina juhtorgani liikme vastutus ka ühingu võlausaldaja ees
7. JURIIDILISE ISIKU ORGANITE OTSUSED
 Juriidilise isiku tahet kujundavad tema organid (ühe- või mitmeliikmelised, kui seadusest või JI põhikirjast ei tulene teisti)
 JI organi otsus on eriliigiline tehing, mis rajaneb organi liikmete poollt antud häältel (tahteavaldus) ning on suunatud JI tahte kujundamisele
OTSUSE TEGEMISELE SUUNATUD TAHTEAVALDUS JA SELLE KEHTIVUS:
 otsuse tegemine toimub organite poolse tahteaaldusega väljendamisega ehk hääle andmisega (TsÜS §33 lg1)
 Hääleandmine = tahteavaldus; Otsus = eriliigiline tehing
 Häält on võimalik tühistada (TsÜS §92,94,96,131) või on võimalik viidata tühisusele (TsÜS §10, 12, 13, 86-89)
 Häälte puudused võivad anda aluse nõudele otsuste kehtetuks tunnistamisele
OTSUSE KEHTETUS:
 organi otsused on allutatud kohtulikule kontrollile
 Kehtetuse liigid: 1) tühised otused ja 2) kehtetuks tunnistatavad otsused
 ainult kehtivaid otsuseid saab kehtetuks tunnistada
 nõudeõigus otsuse kehtetuks tunnistamisel on ainult huvitatud isikultel; vastav liigitus:
1) kehtetuks tunnistatava otsuse vastu võtnud organi liikmed (liikmed kes osalesid ja liikmed
kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel)
2) juriidilise isiku muud organid ja nende liikmed
3) muud huvitatud isikud
 Organi otsus on kehtetuks tunnistatav alljärgnevatel alustel (TsÜS §38 lg1):
1) vastuolu seadusega
2) vastuolu põhikirjaga
3) otsus võimaldab eeliseid osale hääleõigust omavatele liikmetele teiste liikmete või JI kahjuks
 Otsuse kehtetuse tunnistamiseks tuleb minna kohtusse
 JI organi kehtetuks tunnistamise hagi on kujundushagi; seda nõudeõigus piiratakse kahe kriteeriumiga: 1) aegumistähtaeg ja 2) puudustega otsuse kinnitamine sama organi uue otsusega
 Üldine aegumistähtaeg: 3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest (TsÜS §38 lg5 lause 1), möödunud peab olema nõude esitamise aegumistähtaeg (TsÜS §38 lg6 lause 2)
 Otsuse tühisuse tuvastamise hagi on tuvastuhagi
ORGANI OTSUSE TÜHISUSE MATERIAALSED ALUSED (TSÜS § 38 LG 2):
a) seadus näeb selle otseselt ette (nt vorminõude järgimata jätmine);
b) esineb vastuolu heade kommetega, vt RKTKo 3-2-1-7-10 p 37;
c) otsus rikub võlausaldaja kaitseks või avaliku huvi kaitseks kehtestatud normi;
d) otsuse vastuvõtmisel (kokkukutsumisel) rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda
Oluline, kas tühise otsuse alusel on tehtud kanne registrisse või mitte.
ORGANI OTSUSE KEHTETUKS TUNNISTAMISE MATERIAALSED ALUSED (TSÜS § 38 LG 1):
a) vastuolu seaduse või põhikirjaga
b) hääleõigust kasutati õigustamatute eeliste saamiseks
8. JURIIDILISE ISIKU LÕPPEMINE
 lõpetamine eeldab vähemalt ühe lõpetamise aluse jõustumist
 likvideerimine on menetlus, mis reguleerib juriidilise isiku tegevuse lõpetamiseks vajalike toimingute tegemist, eelkõife vara müüki, võlausaldajate nõuete rahuldamist, järelejääva vara jaotamist ning juriidilise isiku kustutamist vastavast registrist (TsÜS §41-46)
 lõpetamisele järgneb likvideerimine
 likvideerimine ei mõjuta JI õigus- ega teovõimet
 likvideerija on seaduslik esindaja
 likvideerimise kohta tuleb avalada likvideerimisteade ja võlausaldajate kohustus on esitada nõuded (nõue tuleb täita… võib ka anda tagatse või hoiustada)
 Juriidiline isik kui õigussubjekt lõpeb registrist kustutamisega (õigustloov tähendus).
 Kustutamise järgselt on võimalik juriidilise isiku täiendav likvideerimine.
 JI lõpetamise üldised alused TsÜS §39 ja 40 lg1
JI LÕPETAMISE KAKS VIISI ON:
1) vabatahtlik lõpetamine (TsÜS §39 p 1-4) – eraõigusliku JI lõpetamine üldkoosolekul või muu pädeva organi otsusega; avalik-õigusliku JI lõpetamine pädeva isiku, organi või asutuse otsusega; JI lõppemine eesmärgi saavutamisel; JI lõppemine tähtaja möödumisel
2) sundlõpetamine seaduse või kohtumääruse alusel (TsÜS §40 lg1 p1-6) – eesmärk või tegevus vastuolus seadusega või avaliku korra või heade kommetega, asutamisel seaduse rikkumine või asutamislepingu sõlmimise kehtetust kaasatoov alus, põhikiri seadusega vastuolus, JI ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele; juhatuse volitused on lõppenud ja selle asendaba organi volitused on lõppenud rohkem kui 2a tagasi, muu seaduslik vastuolu
JURIIDILISE ISIKU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE .
 Ühine ja jagunemine seonduvad õigusjärglusega (lõpetamine ilma likvideerimiseta) , ümberkujundamine aga mitte.
 Ühinemine: a) uue asutamise teel; b) ühe liitumisel teisega
 Jagunemine: a) jaotumise teel; b) eraldumise teel.
 Vajalik kõigil juhtudel kande tegemine registrisse.
8. PEATÜKK ESMESED
1. Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses
 Ese – tsiviilõiguse hüvi, mis võib olla tsiviilõiguse objektiks (TsÜS §48) – asjad, õigused ja muu
 Käsutada saab esemeid üksnes juhul, kui õiguskord sellise võimaluse annab
 Esemete kaks gruppi: kehalised (asjad) ja mittekehalised (muud esemed, õigused)
 Üldised huvid – esmed, mida ei saa valitseda (avameti, õhk), pole Tsiviilõiguse osa
ASJAD:
 Asi – kehaline ese (TsÜS §49 lg1)
 Asi võib olla kohustus- ja käsutustehingute objektiks
 Asjadel on kolm kriteeriumi , mille alusel määratakse selle kehalisus: meeltega tajutavus, ruumiline piiritletus, võimalus teostada faktilist võimu (eseme valdamine )
 Inimese keha ei ole asi; mõned inimkehast eraldatud kehaosad võivad eraldamise järel asjaks muutuda (äralõigatud juuksed, väljatõmmatud hammas, eemaldatud jäsemed, doonorluse korras saadud vere või sperma , organidoonorluse korras eemaldatud kehaosad, inimese laip
 Kõik inimese külge ühendatud asjad ( proteesid , südamestimulaator, kuulmisaparaat ) ei ole asjad
 Loomi ei loeta asjadeks, kuid nende tsiviilkäive toimub AÕS põhimõtete järgi (AÕS §49 lg3)
ASJADE LIIGID:
 Kinnisasi – maapinna piiritletud osa ehk maatükk (TsÜS §50 lg1)
 Kinnisasi on käibes koos selle oluiste osadega, esmajoones ehitistega (TsÜS §54) ja päraldistega (TsÜS §57)
 Vallasasi – asi, mis ei ole kinnisasi (TsÜS §50 lg2)
 Asendatav vallasasi – käibes määratav arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (TsÜS §51 lg1)
 Asendatavad asjad ei ole – kunsti teosed, loomad, eritellimusel valmistatud mööbel, rätsepariided, kasutatud asjad
 Poolte kokkuleppel võib asendatavast saada asendamatu ja vastupidi (TsÜS §51 lg2)
 Asendatav vallasasi – käibes määratud arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavate tunnustustega
 Äratarvitatavad asjad: lakkavad otsetarbekohasel kasutamisel olemast, võõrandatakse või kuuluvad asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises
ASJA OSAD:
 olulised – asi, mida ei saa asjast eralda ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliliselt muutuks
 mitteolulised – peaasjaga ühendatud osa, mida saaks eraldada, ilma et asi või sllest araldatav osa hävik või oluliselt muutuks
 Ehitise olulised osad: ehitusmaterjal, eesmärgipärane kasutamine, tehnosüsteem , kliimasüsteem, soojasõlmed, kütteseadmed, elektrijuhtmed , kinniasja maapinna moodustus
 Näivosa: 1) kinnisasjaga või ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asjad, isegi kui ühendust tuleks lugeda püsivaks (ajutine maja, ajutine piire, ajutine tee, mööduv elektriliin) TsÜS 54 lg2 ja 55
2) maatükiga püsivalt ühendatud ehitised, mis on püstitatud asjaõiguse alusel
3) tehnovõrk või- rajatis, mille suhtes kehtib seadusest ttulenev talumiskohustus TsÜS 54
 Mõtteline osa – mingi asja saab mõtteliselt tükkideks jagada ja igal tükil on erinev omanik TsÜS 56
 päraldis – vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu TsÜS 58: kinnisvaraga seotud dokumendid , kaardid ja plaanid TsÜS 58
 Asjade kogum – mitmest iseseisvast asjast koosneb kogum, mis teenib ühtest majanduslikku eesmärki selliselt, et sellesse kuuluvad asjad ei ole ühe asja osad
 Kehatud esemed – käsutada saab esemeid ainult siis, kui õiguskord seda ülteb
 ettevõte – TsÜS 66
 vara – TsÜS 66 – vara kui isikule kuulvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum
 erivara – võlausaldajate nõuete maksmapaneku erisused selle vara osas
 ühisvara – PKS 25, VÕS 589
2. Kasu
 Asja vili – loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused , samuti tulu, õigussuhte alusel
 Õiguse vili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile , samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu TsÜS 62
 Kasutuseelis – eelised, mis tulenevad asja või õiguse kasutusest, olemata seejuures viljas TsÜS 62
3. Kulutused esemele
 Kulutuse vajalikkus – TsÜS 63 p1 – eseme säilitiamine või kaitse täieliku või osalsie hävimise eest
 Kasulikud kulutused – TsÜS 63 p2 – kulutused, millega muudetakse ese paremaks
 Toreduslikud kulutused – TsÜS 63 p3 – eseme mugavuse, meeldivuse või ilu taotlemine
4. Eseme väärtus
 Eseme väärtus – TsÜS 65 – harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisti
 Eseme harilik väärtus – TsÜS 65 – kohalik kesmine müügihind
5. peatükk
1. Tähtaeg ja tähtpäev
 Tähtaeg – ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed, st ajalises mõttes peab sellel olema määratletav nii algus- kui lõpphetk
 Tähtpäev – kindlaksmääratud ajahetk, millele on antud õiguslik tähendus
2. Tähtaja liigid
 Tähtajaga TsÜS 134 on tegemist igasuguse seaduse, tehingu või kohtulahendiga või halusorgani määratud ajavahemiku puhul, mille möödumisega kkasneb mingi muudatus õiguslikus olukorras
 Materiaalõiguslikud tähtajad:
1) kohustuste täitmise tähtajad (tähtaeg, mille kestel tuleb mingi kohustus täita, möödumisel on tegemist kohustuste rikkumisega ja nõude sissenäutavak muutumisega, võib rakendada õiguskaitsevahendeid TsÜS 147 lg2, VÕS 82 ja 108)
2) õiguslõpetavad tähtajad, mille möödumine lõpetab nõude või muu õiguse või välistab selle maksmapaneku (VÕS 309 lg1, TLS 80 lg1, TsÜS 99, VÕS 118)
3) aegumistähtajad , mille möödumisel võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest TsÜS 142 lg1
4) õigustloovad tähtajad, mille möödumisel isik omandab mingi õiguse, näiteks igamistähtaeg, mille möödmulisel kaotab asja senine omanik omandiõiguse ja selle omandab valdaja (AÕS 110)
 Menetlustähtajad: 1) seadusest tulenevad tähtajad ja 2) kohtu või haldusasutuse määratud tähtajad
3. Tähtaja ja tähtpäeva määramise võimalused
1) kalendriliselt või kellaajaliselt – aastates ( aegumine ), päevades (tahteavaldus, kaebus), kuudes ( ostueesõigus )
2) kindlalt saabuv sündmus
3) hinnangulise kriteeriumiga – „mõistlik tähtaeg“ VÕS 82 lg3, viivis VÕS 18 lg1
4) mitme kriteeriumiga määratud ( kombineeritud ) tähtajad
4. Tähtaja algus
 Seadusejärgi – TsÜS 135 lg1 – hakkab tähtaeg kehtima järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus  ei kehti siiski aastates, kuudes ja nädalates arvutamisel
5. Tähtaja lõpp, tähtpäeva määramine
 Aastates mööduv – viimase aasta vastaval kuul ja päeval TsÜS 136 lg2
 Kuudes – viimase kuu vastaval päeval TsÜS 136 lg3
 Nädalates – viimase nädala vastaval päeval TsÜS 136 lg5
6. Tähtaja peatumine, katkemine, pikendamine ja ennistamine
 peatumine – tähtaeg mingi aja jooksul ei kulge ja jätkub pärast takistuse kõrvaldamist
 katkemine – tähtaja kulgemine lõpeb mingi asjaolu tõttu ja algab kohe uuesti
 pikendamine
 ennistamine – seadusega sätestatud ementluse alusel
10.peatükk
1. Aeugmine
 Aegumine – ajavahemiku möödumine, mille järel võib isik keelduda oma kohustuse täitmisest TsÜS 142 lg1
 Aegumise eesmärk – võlgnikku kaitsmine, kellel võib aja möödudes olla raskem esitada nõudele vastuväiteid, kuna tõendid ei ole talle enam kättesaadavad, samuti võib ta olla kaotanud regressivõimaluse
2. Nõue kui aegumise ese
 nõue – õigus nõuda teiselt isikult teo tegemis või sellest hoidumist, aeguda saavad nõuded ise, mitte aga võimalus neid kohtus hageda
3. Aegumise õiguslikud tagajärjed
 TsÜS 142 lg1 – pärast aegumistähtaja möödumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest
 kohus saab nõude aegumisele tuginedes jätta hagi rahuldamata üksnes juhul, kui võlnik sellele kohtus tugineb, s.t kohus ei saa aegumist kohaldada omal algatusel TsÜS 143
 omakohustuse aegunud nõude alusel vabatahtlikult täitnud võlgnik ei saa kohustuse täitmiseks üleantut aegumisele tugiendes hiljem tagasi nõuda VÕS 1028 lg2 p2
 reegelaegumistähtaeg – tehingust tulenevalt 3 aastat TsÜS 146 lg1 alates nõude sissenõutabaks muutumisest TsÜS 147 lg1
 kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab aasta lõppemisest TsÜ 147 lg3
 arve esitamisega sissenõutab , nõude aegumistähtaeg algab kalendriaasta lõppemisest
 kahju hüvitamine – kohe pärast rikkumist
 ennetähtaegne lõppemine – koheselt
 seadusest tulenev – 10a alates sissenõutabaks muutumisest TsÜS 149
 õigusvastane tekitamine – 3a kahjust ja kahju hüvitajast teada saades