TSIVIILOIGUSE ULDOSA (0)

EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu 
kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt 
pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, 
järgimine riigi poolt tagatud
Tava - kombed, harjumused
Moraal -  südametunnistus, hea realiseerimine, muutuv sotsiaalmoraal võib muuta õigust Õigussüsteemid ● Üldine õigussüsteem
● Mandri-euroopa õigussüsteem: romaani-, germaani perekond (eesti)
● Skandinaavia õigussüsteem Mandri-euroopas  ● Eraõigus - esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted, meetodiks  privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab  avalikku võimu), meetodiks  käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria 
● subjektiteooria 
● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud:
Eraõigus 1


● Tsiviilõigus
● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted)
● Intellektuaalse omandi õigus
● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus
● Haldusõigus
● Maksuõigus
● Karistusõigus
● Menetlusõigused  (sh tsiviilkohtumenetlusõigus)
● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust:
objektiivne õigus - õigusnormide kogum
subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus Tsiviilõigus (objektiivses tähenduses) on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute 
omavahelisi suhteid (nii varalisi kui mittevaralisi) võrdsuse ja vaba enesemääramise e. 
privaatautonoomia põhimõttel. Tsiviilõiguse süsteemid:  ● Institutsiooniline (isikutega seotud, asjaõigused, õiguste omandamise viisid)
● Pandektiline (jaguneb üld- ja eriosaks) – sh Eestis Mõlemas süsteemis on eristatavad neli valdkonda: 1) Asjaõigus
2) Võlaõigus
3) Perekonnaõigus
4) Pärimisõigus Tsiviilõiguse areng Eestis ● Balti eraseadus (BS) 1865-1940
● Tsiviilseadustiku eelnõu 1936, 2940
● Eesti NSV tsiviilkoodeks 1965
● Taasiseseisvunud Eesti tsiviiligus (uus TsÜS hakkas kehtima 2002) Eesti tsiviilõiguse süsteem
Tsiviilseadustiku osad 1. Tsiviilõiguse üldosa 
2. Asjaõigus (vallas- ja kinnisomand; piiratud asjaõigused)
3. Võlaõigus 3.1. Võlaõiguse üldosa 2


3.2. Lepinguõigus
3.3. Lepinguväliste võlasuhete õigus 4. Perekonnaõigus
5. Pärimisõigus Seosed valdkondadega
Eraõigus ja tsiviilõigus olemuslikult samatähenduslikud: ● Tsiviilõigus ja kaubandusõigus/äriõigus. Unitaristlik (Saksamaa, Šveits) vs dualistlik  (Prantsusmaa) teooria. ● Tsiviilõigus ja intellektuaalse omandi õigus (õigus loometöö tulemusele, autori- ja  patendiõigused). Litsentsileping (VÕS § 368-374)  ● Tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus (spetsiifiline eraõiguse valdkond)
● Tsiviilõigus ja tööõigus. Kohalduvad subsidiaarselt tsiviilõiguse normid Avalik õigus ● Tsiviilõigus ja tsiviilkohtumenetlus (TsMS, jõust. 1.01.2006) (sunnivahendid läbi  menetlusõiguse) ● Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS) (konkurentsi kahjustav kokkulepe) ● Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS) (seadusest tulenev keeld toob kaasa tehingu tühisuse, kinnisasjade võõrandamine) ● Tsiviilõigus ja maksuõigus (MKS) § 38.   Ettevõtte või selle osa üleandnud isiku vastutus. Ettevõtte või selle osa üleandnud isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt 
ettevõtte omandajaga vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Tsiviilõiguse allikad ● Riigiülene õigus (Euroopa Liidu õigus, rahvusvahelised konventsioonid)
● Seadused
● Euroopa ühtlustatud eraõiguse normistikud ja mudelseadused (nt CFR- Common Frame of References) ● Tava: omab tähendust vaid siis, kui puudub vastav seadusesäte. Tava ei saa muuta  seadust. ● Kohtupraktika ja teadlaste arvamus ei ole Eestis tsiviilõiguse allikas. Samas on see  oluline instrument õiguse tõlgendamisel, arendamisel, õiguskindluse tagamisel. Tsiviilõiguse kehtivus ● Isikuline kehtivus: kõik isikud, kui ei kohaldu muu riigi õigus;
● Territoriaalne kehtivus: Eesti Vabariigi territoorium;
● Ajaline kehtivus: Toimingule, asjaolule kohaldatakse selle tegemise või tekkimise ajal  kehtinud seadust (erand tulevikku suunatud nõuded, kestvussuhted nt üürileping) ○ tagasiulatuv jõud/ tsiviilseadused üldjuhul mitte
○ kehtivuse edasilükkamine /ettevalmistav roll Tsiviilõiguse rakendamine 3


Tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetse kaasuse asjaoludele. 
Rakendamise käik ● eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine – normi eeldused,  tagajärg „kui““siis“) ● kontrollimine, kas kaasuse asjaolud vastavad normile
● õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustus)  Normi rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad (kodutöödes tuleb seda 
vaadata) PS § 146
Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas 
põhiseaduse ja seadustega.
PS komm: õigusemõistmisel lähtub kohus demokraatlike protsesside kaudu jõustatud 
õigusaktidest. Tõlgendamismeetodid ● Grammatiline (eelkõige: tekst)
● Süstemaatiline  (kindlasti ka: teised normid)
● Teleoloogiline (normi eesmärk: miks just nii?)
● Ajalooline (kuidas on õigusnorm selliseks kujunenud) Vt ka TsÜS  § 3
Tõlgendamisel kasutatakse ka teadlaste arvamusi Lünk ja analoogia
Eristatakse:  ● seaduse analoogiat (leitakse sarnane norm)
● õiguse analoogiat (kasutatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtteid) TsÜS § 4 kohaselt on õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel võimalik kohaldada lähedast 
õigussuhet reguleerivat sätet vaid siis, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse 
mõttele ega eesmärgile.  Tsiviilõigus tugineb ● Privaatautonoomia - Igaüks on vaba oma eraelulisi suhteid vaba enesemääramise ja  ilma riigi sekkumiseta korraldama (Vt Riigikohtunik V. Kõve eriarvamust 2-20-896) ● Sotsiaalne tasakaal - Nõrgema poole kaitse (testeerimisvabaduse piirang)
● Usalduse kaitse - Õigusi saab omandada ka siis, kui üleandja ei olnud õiguste omanik  (VÕS § 12 lg 1), heauskne omandamine Põhiprintsiibid ● Hea usu põhimõte
● Mõistlikkuse põhimõte
● Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõte
● Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime)
● Koondumis- ja ettevõtlusvabadus 4


● Õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte
● Sotsiaalne tasakaal 
● Usalduse kaitse Lisaks: abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahutamispõhimõte, samuti spetsialiteedi ehk 
määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte. Hea usu põhimõte ● Oluline üldpõhimõte.
● Eesmärk tõkestada seadusest, tavast või tehingust tuleneva kohaldumine, kui see oleks  ilmselgelt ebaõiglane. ● Avatud norm: sisustatakse igal konkreetsel juhul eraldi. Eelk. Germaani  õigusperekonnas (sh Eesti). ● Sisu: käituda tuleb nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik.
● Tehingu vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa tehingu tühisust, vaid võimaldab  jätta õigusnormi või lepingu sätte kohaldamata. Funktsioonid (rakendusala) ● Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (lepingu tõlgendamisel, kohustuste  täitmisel, õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb arvestada hea usu põhimõtet) ● Õiguste teostamise piiramine (õiguste kuritarvitamise keeld) (ei või teostada ebaausalt  omandatud õigust, kasutada ebaproportsionaalseid õiguskaitsevahendeid, käituda 
vastuoluliselt, õigust teostada, kui sul ei ole kaitsmisväärset huvi) Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7). Samas olukorras heas usus käituvad isikud
Kohaldamisala kohta vt nt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2.  Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5): võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. 
Tuleneb privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõttest. Nt lepinguõiguses eeldatakse 
normi dispositiivsust. Erandid: Teatud juhtudel seadus siiski keelab teistsugused kokkulepped 
(eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud). Perekonnaõigus on suuremas osas imperatiivne, 
instituutide sisu on seadusandja poolt tüpiseeritud Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte - õiguse üleandmiseks vaja tahte väljendamine eraldi 
lepinguga (käsutustehing) Abstraktsiooniprintsiip - kohustustehing (luban midagi müüa) ja käsutustehing (omandi 
üleandmine) on eraldiseisvad, kehtivus sõltumatu, õigusselguse ja kindluse eristatus, tsiviilkäibe
kaitse, kokkulepe kehtiv Spetsialiteedi ehk määratluse põhimõte - iga õigus/kohustus tuleb eraldi üle anda Ius strictum - Õiguskindluse ja selguse eesmärgiga norm – kohtul puudub tõlgendusruum 
(üldjuhul tähtajad, tarbijakaitse)
Ius aegum - kohtul kaalutlusruum  5


Varalised õigused - nt hüvede vahetusele suunatud (müük, kinge), kasutusse andmisele 
suunatud, omaniku õigused, abikaasade varasuhted Mittevaralised õigused - nt suur osa perekonnaõigusest Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviilõigus Subjektiivne tsiviilõigus
Eraõigussuhe  → õiguslikult reguleeritud isiku suhe teise isiku või esemega (nt müüja suhe ostjaga) Muutub ajas → kohustused ja õigused lõppevad, osalised võivad 
vahetuda
Õigusinstituut  → üksikut õigussuhet reguleeriv säte (nt abielu, eestkoste) Subjektiivne õigus  → tuleneb objektiivsest õigusest ● Õigus ise teatud viisil käituda
● Õigus nõuda kohustatud isikult teatud käitumist (nõudeõigus) Õiguslikult tagatud: ● Õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid (ÕKV)
● Õigus saada riigilt kohtu kaudu kaitset
● Subjektiivsete õiguste teostamine tähendab nende maksmapanekut (realiseerimist). Subjektiivse õiguse liigid (sõltuvalt sellest, kelle suhtes seda maksma pannakse) ● Absoluutsed / igaühe suhtes (nt isikuõigused, asjaõigused, intellektuaalne omand) 
● Relatiivsed  /  konkreetse isiku suhtes ○ Nõudeõigused
○ Kujundusõigused
○ Vastuõigused Lisaks on olemas ka muud subjektiivsed õigused (nt ooteõigused, ühinguõiguslikud õigused - 
osaniku- ja aktsionäriõigused jmt). Õiguse saamine ja kaotamine ● Algupärane - tekib sõltumata sellest, kas õigus oli olemas, hõivamise, ühendamise,  ümbertöötlemise teel võib saada omanikuks ● Tuletatud (derivatiivne) - õiguse saamine õigusjärgluse (tehinguga), uus omanik ei saa  rohkem õigusi, kui varasem Õigusjärglus ● Eriõigusjärglus (tehinguga/seaduse alusel - üksikute õiguste omanikuks keegi teine)
● Üldõigusjärglus (pärija - kõik õigused lähevad üle) 6


Õiguse kaotus ● Tähtaja möödumine
● Valitsemisobjekti hävimine
● Õigustatud isiku surm
● Loobumine
● Täitmine NÕUDED JA VASTUVÄITED Nõue - õigust nõuda kelleltki millegi tegemist või mingist käitumisest hoidumist. Eraõigusliku kaasuse küsimus: kes võib kellelt nõuda mida millisel õiguslikul alusel? Materiaalõiguslik nõue – õigusnormid, mis reguleerivad õigusi ja kohustusi (normid, mille 
alusel saab kohustuse rikkumise puhul nõuda kahju hüvitamist)  Nõude formaalsed eeldused – normid, mis teenivad materiaalõigust 
(tsiviilkohtumenetlusseadustik) ● Kes (õigustatud isik, kohtumenetluses hageja) võib
● kellelt (kohustatud isik, kohtumenetluses kostja) nõuda 
● mida (teatavat käitumist – nt asja üleandmist, raha maksmist, või käitumisest hoidumist  – nt eraeluliste andmete levitamise lõpetamist) ● millisel õiguslikul alusel (nõude alus ehk õigusnorm, mis võimaldab sellist nõuet) Nõude alusnorm - Õigusnorm, mis võimaldab õigustatud isikul kohustatud isikult midagi nõuda,
Tavaliselt sisaldab see norm formuleeringut “on õigus nõuda” või ka vastupidi: “on 
kohustatud...”. Nõuded ● Võlaõiguslikud nõuded ○ Lepingulised nõuded 
○ Lepingusarnased nõuded (lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe; käsundita  asjaajamine) ○ Deliktilised nõuded - kahju tekitamisel
○ Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded  ● Asjaõiguslikud nõuded (vindikatsiooninõue, valduse taastamise nõue, negatoornõue)
● Perekonnaõiguslikud nõuded (nt ülalpidamisnõue, ühisvara jagamise nõue)
● Pärimisõiguslikud nõuded (nt pärandvara väljaandmise nõue; pärandvara jagamise  nõue) 7


Vastuväide - Spetsiifilises õigusnormis kirjeldatud olukord, mis, vaatamata sellele, et nõude 
eeldused on täidetud, välistab nõude maksmapaneku. 
Liigid: ● Vastuväited, millega vaidlustatakse nõude olemasolu (= nõuet ei olegi) ○ Nõuet välistavad vastuväited  (tehingut ei ole tehtud, tehing on tühine või  tühistatud) ○ Nõuet lõpetavad vastuväited (tehing on tehtud, aga sellest tulenev kohustus on  täidetud, nõudest on loobutud vms) ● Vastuväiteid, mille eesmärk on piirata nõude maksmapanekut (= nõue on küll olemas,  aga seda ei saa maksma panna). ○ Kestvad (nt aegumine, TsÜS § 142 lg 1)
○ Ajutised (VÕS § 110, § 111, VÕS § 82 lg 7: kui kohustus ei ole veel sissenõutav) TSIVIILÕIGUSTE KAITSE
Subjektiivsete õiguste kaitse  ● Võimalus saada oma õigustele riiklikku kaitset (kohtumenetlus + täitemenetlus)
● Teostada seaduses ettenähtud juhtudel ise oma õiguste kaitset (hädakaitse,  hädaseisund, omaabi) Õiguste kaitse sisuks on eelkõige eraõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamine.
Õiguskaitsevahend - abinõu, mida isikul on õigus kasutada, kui tema subjektiivseid õigusi on 
rikutud. Lepingu rikkumise korral rakendatavad olulisemad võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid ● Täitmisnõue (VÕS § 108)
● Kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115) 
● Lepingust taganemine või ülesütlemine (VÕS § 116).
● Asjaõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt AÕS § 44, 45, 80, 89)
● Perekonnaõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt PKS § 9, 36, 65, 68, 69, 72, 73)
● Pärimisõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt PärS § 8 lg 1; 88 lg 7; 102 lg 3; 104 lg 1) Riigipoolne õiguskaitse ● Kohtulahend
● Täitemenetlus
● Esialgse õiguskaitse menetlus Tsiviilühiskonnas realiseeritakse oma varalisi nõudeid esmajoones kohtu vahendusel, mitte 
omaabi teel (RKTKo 2-17-7999, p 29) Õiguse teostamise piirid ● Õigus on tähtajaline või aegub
● Õigust lõpetav tähtaeg (kontrollib kohus omal algatusel, nt tehingu tühistamise aeg)
● Nõudest teatamise tähtajad (VÕS § 220) 8


● Vastutust ajaliselt piiravad tähtajad
● Kohtu või haldusorgani määratud tähtajad Õiguste kaitsmine jõuga ei ole üldjuhul lubatud ning on õigusvastane.
Õiguste kaitse toimub:  ● Kohtuväliselt - Isik teostab ise oma õigusi. See võib toimuda kas õiguskaitsevahendi  kohaldamise teel (nt lepingust taganemine, oma kohustuse täitmisest keeldumine), või 
erandjuhul astudes ise rikkumisele jõuga vastu (nt hädakaitse, omaabi). ● Kohtu kaudu. Isik ise võib oma õigust vahetult kaitsta
Erandina : ● Hädakaitse (TsÜS § 140)
● Hädaseisund (TsÜS § 141)
● Omaabi (AÕS § 41) valduse (mitte nõude tagamise) kaitseks. Üldreegel: ● Hädakaitses, hädaseisundis ja omaabi korras tehtud tegu (põhjustatud kahju) ei ole  õigusvastane (kuigi võidakse kasutada jõudu). ● Hädakaitse ja hädaseisundi käsitluses lähtutakse karistusõiguses välja töötatud  põhimõtetest (vt KarS § 28). Hädakaitse - Enda või teise isiku vastu suunatud õigusvastase ründe tõrjumiseks. 
Tõrjutakse kohe toimuma hakkavat õigusvastast rünnakut (inimesest lähtuv rünne), peab olema 
tegelik ohustamine, rünne peab olema õigusvastane, hädakaitse piire ei tohi ületada 
(kavatsetult liigse kahju tekitamine), hädakaitse piiride ületaja vastutab süülise käitumise eest Hädaseisund - vahetu ohu (aga mitte ründe!) tõrjumiseks, mida saab kõrvaldada üksnes 
teisele isikule (asjasse puutumatule kolmandale isikule) kahju tekitamisega, kahju tekitamine 
peab olema vajalik ohu tõrjumiseks, Kui kahju on  ebamõistlikult suur (kaalutakse õigushüve 
olulisust, ohu suurust, teo ohtlikkust) siis on tekitatud kahju õigusvastane  
Jaotub: ● Kaitse hädaseisund (kahjustatakse ohuallikat) piisab ohu tõenäolisusest
● Ründe hädaseisund (kahjustatakse võõra isiku asja) ohuallika neutraliseerimiseks Eeldused: ● Pole teisi alternatiive ohu tõrjumiseks
● Tegu on sobiv ohu tõrjumiseks ja kahjustatud hüve jaoks leebeim
● Käitumine on kantud kaitsetahtest;
● Oht tulenes kahju tekitaja enda mõjusfäärist, tuleb kahju hüvitada
● Erandjuhul võib nõuda kahju hüvitamist isikult, kelle huvides kahju tekitati TsÜS § 141 lg  3 Omaabi - tegemist olukorraga, kus isik talle kuuluvat õigust teostab või tagab vägivallaga. 
Omaabi kuulub oma olemuselt koos hädakaitsega teise isiku õigushüvede kahjustamist 
õigustavate asjaolude hulka (hädakaitse erijuhus), omaabile eelneb alati omavoli (õigusrahu -  9


enne lõhkumist tuleb selgeks vaielda), lubatud kasutada vaid seadusega sätestatud korras, ei 
tohi ületada hädakaitse piire
Eeldused: ● teatud õiguse olemasolu (valduse kaitse) 
● muu abi kättesaamatus
● eksisteerib oht, et õigust ei ole võimalik muul viisil realiseerida Tehingud
Privaatautonoomia - (§ 19) Igaühel on õigus vabale eneseteostusele ● Tsiviilseadustiku alus
● Üksikisik saab oma õigussuhteid kujundada enesemääramisega
● Tänapäeval piirang lepinguline õiglus
● Õigussuhete kujundamine toimub tehingute kaudu  
Lepinguvabadus ● Sõlmimisvabadus (erand sõlmimissund - liikluskindlustus, elutähtsad teenused - ei saa  mitte lepingut sõlmida) ● Sisuvabadus (ise võib kujundada sisu (hind, ese, tähtajad), piirang imperatiivsuses)
● Vormivabadus (puudub teatud tehinguliikidel) Tehingud - toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku 
tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. ● Tehinguõpetus -> kirjeldab tehingulise tegutsemise vorme
● Vastandub sündmusele
● Tahteavaldus
● Tehing
● Leping kui tehingu alaliik
● Tehing on tsiviilõigussuhte tekkimise peamine alus. Tehinguga on võimalik tekitada,  muuta või lõpetada tsiviilõigussuhet. Tahteavaldus - tahteväljendus, mis on suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele ● Isik võib ise valida viisi
● Peab olema äratuntav ja arusaadav
● Kehtivaks tahteavalduseks peab esinema nii sisemine tahe kui ka selle väljapoole  äratuntav väljendus. ● Tahteavaldus võib olla siduv ka siis, kui see ei ole tehing (nt offert) Kaasus - kohtule heideti ette et valesti kohaldati hea usu põhimõtet RKTKo 2-18-9475  ● Hagejad esitasid kohtule hagi kostja vastu, milles palusid kohustada kostjat andma  10


tahteavaldus hageja II osanike korduskoosoleku protokolli allkirjastamiseks. ● Protokolli allkirjastamine pole tahteavaldus aga toob kaasa õigusliku tagajärje seega  tahteavaldusesaranane toiming Asutamisleping - tehing ja leping Tehingutest tuleb eristada:  ● nn sõbrakokkuleppeid (enamjaolt pole siduvad, õiguslikult ei saa nõuda tagajärgede  hüvitamist), teadaandeid (iga üksikjuhtum eraldi, tuleb tõlgendada poolte soovid ehk kas 
eesmärk on kinnitada õiguslik tagajärg, kontrolltöö kaasuste puhul eeldus et õiguslik alus
olemas) ● reaalakte (nt asja leidmine) RKTKo 2-17-3478 ● Nt saab tehinguna kasutada lepingut
● Kui äriühingu juhatuse liige kannab ühingu kontolt enda kontole raha, ilma et ta sooviks  sellega õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahet väljendada, on tegu 
sooritusega (teise isiku eesmärgistatud rikastamine) ehk pole tehing RKTKo 2-19-14714 ● Teavitus müügilepingu kohta pole tahteavaldus RKTKo 3-2-1-9-16 Forum Cinemas ● Äriühing avastas, et juhatus teinud muid tehinguid. 31. mail 2012 sõlmisid pooled  kokkuleppe juhatuse liikme lepingu lõpetamiseks (lõpetamiskokkulepe). Pooled 
kinnitasid selle kokkuleppe p-s 16, et neil ei ole teineteise vastu mingeid nõudeid, v.a 
nõuded, mis tulenevad samast kokkuleppest. Hiljem selgus et juhatuse liige käitunud 
veel hullemalt ● Kas see tingimus välistab kehtivuse korral kostja vastu haginõuete esitamise? - nõue  kohtusse esitati,  ● Kas selle sätte puhul on tegemist tehinguga TsÜS § 67 lg 1 mõttes või lihtsalt  vastastikuste nõuete puudumisest teadmise kinnitamisega? -  Eristatakse tehingu koosseisu ja tehingu kehtivust. ● Koosseis – kas on üldse tehtud tahteavaldused, mis on vajalikud tehinguks ja kas need  on jõustunud? ● Kehtivus – kas tehtud tahteavaldused on puuduseta? Hindamine eeldab, et olemas  tehing, olemas tehingu tegemiseks vajalikud tahteavaldused Tehing võib koosneda ● Ühest tahteavaldusest
● Kahest või enamast tahteavaldusest (nt lepingu moodustavad offert ja aktsept) Kuidas teha tahteavaldust 11


● Peab olema tehtud äratuntavalt
● Otsene - kohustus, vorminõue, nt soovin osta sinu autot/üürida seda korterit, Kui  tehingule kehtib vorminõue, siis on võimalik vaid otsene tahteavaldus. ● Kaudne - väljendub teoga, nt kauba kassalindile panemine, töötaja asub tööle, tegu  tuleb hinnata, vastavalt asjaoludele on võimalik välja lugeda soovi tuua kaasa õiguslik 
tagajärg ● Vaikimine või tegevusetus - erandina tahteavaldus vaid siis kui tuleneb seadusest,  kokkuleppest või isikute vahelisest praktikast ● Tahteavaldust võib asendada kohtuotsus (TsÜS § 68 lg 5)
● Eeldab kohustust teha tahteavaldus. Kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohtuotsus tahteavalduse asendajana ● Kui isik rikub oma kohustust teha TA, võib teine pool pöörduda kohtusse ja paluda  tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. Kohaldatav, kui isikul on: ● Kohustus sõlmida mingi leping, nt elektrituruseadus, VÕS § 33
● Kohustus anda mingi nõusolek, nt nõusolek hüpoteegi kustutamiseks, AÕS § 349 lg 1  (kui laen on tasutud, aga kinnisasja koormab laenu tagatisena endiselt hüpoteek) ● Kohustus teha tahteavaldus omandi üleandmiseks (käsutustehingu sõlmimiseks; nt AÕS § 641) ● Juhul kui isik on kohustatud andma kindla sisuga tahteavalduse (näiteks KrtS § 9  alusel), asendab tahteavaldust jõustunud kohtulahend, millega kohustatakse isikut 
vastavat tahteavaldust andma (TsÜS § 68 lg 5). Seega ei saa kohus resolutsioonis 
tuvastada tahteavalduse andmise kohustust, vaid kohus peab kohustama isikut andma 
mingi kindla sisuga tahteavaldust.  ● Nt müüja ja ostja kinnistu müügi leping (kohustusleping), vaja ka omandi ülemineku  kokkuleping (solmitakse nt tasumisel), ostja maksab, müüa ei ilmu notarisse, 
kohustustehingu tõttu saab esitada nõude Tahteavalduse tegemine/liigid: ● Õigusliku tähendusega vaid kehtivad tahteavaldused Erinev on TA kehtivaks muutumine: ● Kindlale isikule suunatud tahteavaldus. Vajab vastuvõtmist ja muutub kehtivaks, kui  adressaat saab selle kätte. ○ Kohalviibijale tehtud TA - saajal on võimalik TA-st kohe selle tegemise järel teada saada. Jõustub tegemisega (=kättesaamisega) ka kirjalikult, kui sisu teatavaks 
tehtud TsÜS § 69 lg 2 ○ Eemalviibijale tehtud TA - TA tegija ja saaja vahel puudub vahetu kontakt (st  saaja ei ole kohal, kui tegija TA teeb). 
Jõustumine eeldab: ■ kättesaamist ehk jõudmist saaja mõjusfääri ja 
■ mõistlikku võimalust sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 2 12


● Kindlale isikule suunamata tahteavaldus. Ei vaja vastuvõtmist, muutub kehtivaks  tegemisega (pigem erand).  “Mõistlik võimalus tutvuda” ● laenulepingu ülesütlemise avalduse saatmine laenusaajale tähitud kirjaga
● Tähitud kirja saabumise/postiasutuse hoiustamise teatis ei sisalda teavet kirja kohta ehk  puudub mõistlik võimalus sisuga tutvuda ehk puudub mõistlik võimalus tutvuda ja seega 
ei saa lugeda tahteavaldust kättesaadavaks RKTKo 2-17-9268 ● Tööleping lõpetati, samal päeval töölepingu ülesütlemise leping 31 jan, hageja sai kostja ülesütlemisavalduse 8. Veb (vangis) ● Kehtivaks muutub tahteavaldus kui teine pool kätte saanud, mõistlik võimalus tutvuda 
● Kolleegiumi varasema seisukoha järgi ei eelda tahteavalduse jõustumine TsÜS § 69 lg 2 järgi igal juhul tahteavalduse tegelikku kättesaamist ega selle sisust teadmist. 
Töölepingu ülesütlemise avaldust ei tule teha ja teisele poolele kätte toimetada üksnes 
töökohal, vaid seda võib teha ka adressaadi muus viibimiskohas TsÜS §-s 69 sätestatu 
kohaselt Millal e-kirjad loetakse kättesaaduks ● e-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja 
või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui 
saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. ● Majandus- ja kutsetegevuses eeldus et isik kontrollib e-posti kord pevas
● Nädalavahetusel saadetud e-kirjade puhul loetakse kättesaaduks järgneval tööpäeval
● Seadmete tehnilise seisu/rikke üle kannab riski tahteavalduse saaja Erand  ● Lepingurikkumise teate tähtaja puhul kui nt tahteavaldus läheb kaotsi vms siis riski eest  vastutab tahteavalduse esitaja ● Kui tahteavaldus väljendub tegevuses, siis hakkab see kehtima ajast, mil tahteavalduse  adressaat saab teost teada ● Kindlale isikule suunamata tahteavaldus (teade et müün oma korterit) - vastuvõtmist  mittevajav, jõustub tahte väljendamisega, kehtib sellisena, nagu tehtud ● Tahteavalduse tegija surm/piiratud teovõime - tahteavaldus jääb kehtima Tahteavalduse tagasivõtmine ● Nt otsustas ümber et ei taha müüa
● Tagasivõetav kuni kättesaamiseni
● Tagasivõtmine ei pea olema samal viisil saadetud Tehingute liigid: 13


● Ühepoolsed - piisab ühepoolsest tahteavaldusest (kindlale isikule suunatud/suunamata)
● Mitmepoolsed - mitu tahteavaldust, leping/juriidilise isikus oragni otsus
● Vara õigusliku - isikliku varaga seoses
● Isikuõiguslikud - nt abielu lahutamisega seoses
● Kohustustehingud (eristamispõhimõte) - pooled lepivad kokku, millist õigusmuudatust  soovitakse, tingimused ● Käsutustehingud - õigusmuudatus viiakse ellu, määratakse vara saatus (võtmed antakse üle), abstraktne (õiguslikult neutraalne) - üleandmine pole seotud väärtushinnangutega, 
õiguslikult neutraalne, kehtiv käsutus eeldab kehtivat käsutustehingut, õigust eset 
käsutada Abstraktsioonipõhimõte – kohustustehing (luban midagi müüa) ja käsutustehing (omandi 
üleandmine) on eraldiseisvad (TsÜS § 6 lg 4, seotud lahutamispõhimõttega) ● Eesmärk tagada suurem õigusselgus just juhul, kui mingit eset võõrandatakse korduvalt  edasi, ● Peamine reegel: käsutustehingu kehtivus ei sõltu reeglina kohustustehingu kehtivusest.
● Erandid on võimalikud. TINGIMUSLIK TEHING ● Iga tehing sõlmitakse teatud tingimustel. Kuid eraõigus tunneb ka mõistet „tingimuslik  tehing“ ● Tehing on TINGIMUSLIK, kui tagajärjed (õiguste ja kohustuste tekkimine või lõppemine)  sõltuvad tulevikus saabuvast asjaolust, mille kohta pole kindlalt teada, kas see saabub.  Tingimus võib olla ● Edasilükkav (TsÜS § 102 lg 2, nt omandireservatsiooniga müük), võidakse kokku  leppida ka tagasiulatuv täitmine (TsÜS § 105 lg 2) Lepingus märgitud (edasilükkav) 
tähtaeg ei ole tingimus, kuid kohaldatavad sätted on samad. ● Äramuutev (TsÜS § 102 lg 3, nt tagatisomandamine). Võib olla seotud poole tahte või  tegevusega (nt ehitusloa hankimine), ka tagasiulatuv kokkulepe tingimuse saabumisel 
õiguste lõppemiseks Tingimuse saabumine peab tehingu tegemise hetkel olema võimalik ● Võimatu tingimus TsÜS § 108 ○ Edasilükkav tehing tühine
○ Äramuutev kehtima ilma tingimuseta ● Seadusvastane tingimus TsÜS § 109 ○ Edasilükkav tehing tühine
○ Äramuutev kehtima ilma tingimuseta ● Paratamatu tingimus → ei ole tingimuslik tehing, aga kohaldatakse TsÜS § 
110  14


Hõljumisaeg - aeg lepingu sõlmimise ja tingimusliku tehingu tingimuse saabumise vahel, 
hõljumisajal antud asjaga tehinguid teha ei tohi,  (TsÜS § 106 lg 1). Hõljumisajal ei või eset  käsutada, selline käsutus on kehtetu. Tingimuslik tehing
Iga tehing sõlmitakse teatud tingimustel. Kuid eraõigus tunneb ka mõistet „tingimuslik 
tehing“
Tehing on TINGIMUSLIK, kui tagajärjed (õiguste ja kohustuste tekkimine või 
lõpetamine) sõltuvad tulevikus saabuvast asjaolust, mille kohta pole kindlalt teada, kas 
see saabub.
 
Tingimus võib olla 1)    Edasilükkav (TsÜS § 102 lg 2, nt omandireservatsiooniga müük), võidakse kokku  leppida ka tagasiulatuv täitmine (TsÜS § 105 lg 2) 2)    Äramuutev (TsÜS § 102 lg 3, nt tagatisomandamine).
Võib olla seotud poole tahte või tegevusega (nt ehitusloa hankimine), ka 
tagasiulatuv kokkulepe tingimuse saabumisel õiguste lõppemiseks
 
Lepingus märgitud (edasilükkav) tähtaeg ei ole tingimus, kuid kohaldatavad 
sätted on samad.  
Tingimuse saabumine peab tehingu tegemise hetkel olema võimalik •       Võimatu tingimus TsÜS § 108 •       Edasilükkav tehing tühine
•       Äramuutev kehtima ilma tingimuseta •       Seadusvastane tingimus TsÜS § 109 •       Edasilükkav tehing tühine
•       Äramuutev kehtima ilma tingimuseta •        Paratamatu tingimus → ei ole tingimuslik tehing, aga kohaldatakse TsÜS §  110   
Ajavahemik tingimuse saabumise või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni on 
HÕLJUMISAEG (TsÜS § 106 lg 1).
Hõljumisajal ei või eset käsutada, selline käsutus on kehtetu.
 
Tingimuse saabumist ei tohi hea usu põhimõtte vastaselt mõjutada (TsÜS § 104) 
(põhimõtteliselt mõjutamine lubatud -> nt lapse motiveerimine auto ostmisega heade 
tulemuste nimel). (halvauskne mõjutamine-> tudeng häkib ÕISi ja muudab hindeid)
Kui tingimus on võimatu või vastuolus seaduse või heade kommetega, siis on tehing 
tühine (TsÜS §-d 108 ja 109) 15


 
TINGIMUSLIK TEHING: 
NÄIDE 1
A ja B sõlmivad 1. jaanuaril 2019 müügilepingu, millega A müüb B-le korteriomandi 
tingimusel, et kortermajale antakse kasutusluba. 
Kortermaja saab kasutusloa 1. septembril 2019.
Seega tekivad müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused 1. septembril 2019.
Aeg 1. jaanuarist kuni 1. septembrini 2019 on hõljumisaeg. 
Kui B võõrandab korteriomandi nt 1. juulil 2019 C-le, siis on see võõrandamisleping 
tühine.
(kuna hõljumisajal sõlmitud lepingud on tühised)
 
NÄIDE 2 (Köhler)
Moelooja R leppis U-le kuuluva kauplusega kokku, et ta saadab oma loomingu poodi 
müügiks, kuid U tasub R-le vaid tegelikult müüdud toodete eest.
Öösel murti poodi sisse ning varastati mitmed kleidid, mille eest R nõuab U-lt tasu.
 
Kas R-l on U vastu tasunõue? 
Sõltub, kas õiguste ja kohustuste tekkimine sellest hetkest, kui on võõrdandatud kleit või
kohe poodi viies (kas edasilükkav või äramuutev), ei tea täpseid asjaolusid, aga tundub,
et võiks olla edasilükkav; võib rääkida ka hoiulepingust, aga kui tasuta hoid, siis jällegi 
ei pruugi tasu saada.
 
 
Tehingu ja tahteavalduse tõlgendamine
 
Tehingu tõlgendamise alus tahteavalduse tõlgendamine
Tehingu tõlgendamine eeldab tahteavalduse tõlgendamist ehk selle sisu ja tähenduse 
väljaselgitamist (TsÜS § 75) 1)    objektiivne tõlgendamine = kuidas TA saaja võis aru saada (tsiviilkäibe kaitse)
2)     subjektiivne tõlgendamine = mida tegija tegelikult silmas pidas (isiku kaitse)  
Eristada tuleb: 1)    Kindlale isikule tehtud tahteavalduste tõlgendamist (üldjuhul TA tegija tahe, kui see  on teada (nt „poni“). Kui mitte, siis  kuidas TA saaja võis aru saada, objektiivne 
tõlgendamine) 2)    Määratlemata isikutele tehtud tahteavalduste tõlgendamist (subjektiivne  tõlgendamine = mida tegija tegelikult silmas pidas, puudub isik, kelle huve 
tõlgendamisel kaitsta), Nt PärS § 28 testaatori tegelik tahe 3)    Avalikkusele tehtud tahteavalduste tõlgendamist (objektiivne tõlgendamine  ehk  kuidas avalikkus pidi aru saama), tasu avalik lubamine   16


RKTKo 3-2-1-162-13
Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas nõustuda maakohtuga, et 
kostjatele ei tulenenud laenulepingust kohustusi. Selleks tuleb püüda esmalt selgeks 
teha poolte ühine tegelik tahe laenulepingu sõlmimisel ning kui see ei õnnestu hinnata 
lepingut nii, nagu mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõista sai (TsÜS § 75 lg 1, VÕS
§ 29 lg 1 esimene lause, lg 4).
 
 
RKTKo 2-16-9796
Selleks tuleb kostja tahteavaldust TsÜS § 75 lg 1 järgi tõlgendada vastavalt 
tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. 
Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki 
teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane 
mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Samuti tuleb asja uuel 
läbivaatamisel lisaks hageja ja kostja e-kirjavahetusele hinnata kõiki teisi asjas esitatud 
tõendeid.
 
 
 
TsÜS § 74.  Tahteavaldus piiratud teovõimega isikule
  (1) Piiratud teovõimega isikule tehtud tahteavaldus muutub kehtivaks, kui selle saab 
kätte piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja.
  (2) Kui tahteavaldus ei too piiratud teovõimega isikule otseseid tsiviilkohustusi või kui 
seaduslik esindaja on andnud nõusoleku selleks, et tahteavaldus tehakse piiratud 
teovõimega isikule, muutub tahteavaldus kehtivaks, kui selle saab kätte piiratud 
teovõimega isik.
  (3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, muutub piiratud teovõimega 
isikule tehtud pakkumus või piiratud teovõimega isikule antud nõustumus kehtivaks 
selle kättesaamisega piiratud teovõimega isiku poolt.
 
 
Tehingu vorm. Leping
 
Tehingute tegemine. •       Tehing on üldmõiste
•       Ühe või mitme tahteavalduse tegemine
•       Tegemise kohta käivad reeglid tulenevad eri seadustest  
LEPING on mitmepoolse tehingu peamine liik (VÕS § 8)
Mõnikord piisab mitmepoolse lepingu sõlmimiseks ka ühest tahteavaldusest (vt 
käendusleping VÕS 144)
Olemuselt KOKKULEPE. Enamasti on lepingupoolte tahe vastassuunaline, kuid  17


suunatud sama eesmärgi saavutamisele (nt üks tahab müüa, teine osta sama asja). 
Mõnel juhul ka samasuunaline – nt seltsinguleping.
 
RKTKo 2-17-17217
Poolte tahet tuleb tõlgendada lepingu tõlgendamise reeglite järgi. VÕS § 29 lg 1 järgi 
tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist 
tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, 
nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1-6 nimetatud 
asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale 
lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu 
sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat. Pooled 
võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb lepingu 
tõlgendamisel lähtuda. (OBJEKTIIVNE ja SUBJEKTIIVNE TÕLGENDAMINE)
 
Lepingud võivad olla võlaõiguslikud, asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud, 
pärimisõiguslikud, ühinguõiguslikud jne.
VÕS sätestab võlaõiguslikud lepinguliigid (nt võõrandamislepingud, kasutuslepingud, 
teenuse osutamise lepingud jne).
 
Lepinguõiguses on üldpõhimõtteks lepinguvabadus.
LEPINGUVABADUS = •       lepingu sõlmimise vabadus
•       lepingu sisu vabadus
•       lepingu vormi vabadus
•       Lepinguvabadust võib piirata seadusega  
LEPINGU SÕLMIMINE ·      Lepingu sõlmimiseks on üldjuhul vaja kahte vastastikust ja sisult kattuvat, kuigi  vastassuunalist tahteavaldust: pakkumust (OFERT) ja nõustumust (AKTSEPT), VÕS
§ 9. ·      Lepingu sõlmimine eeldab tahteavalduste kokkulangevust (konsensust) lepingu  olulistes tingimustes.  
Kui ei saavuta kokkulepet •       Olulistes tingimustes (-) (hind? vt § VÕS § 28)
•       Mitteolulised (lünkade tõlgendamine)
•       Lahtised tingimused (VÕS § 26)
•       Varjatud dissens (kas oleks sõlminud ka ilma selleta)  
 
OFERT ehk PAKKUMUS  18


(vt VÕS §-d 16-19) on lepingu sõlmimise ettepanek. Vajab õiguslike tagajärgede 
kaasatoomiseks vastuvõtmist (aktsepti), st peab olema suunatud kindla(te)le isiku(te)le.
Tunnused:
Piisav määratletus (olulised tingimused, vastuseks piisab „jah“);
Siduvus (oferendi tahe olla ettepaneku aktseptimise korral sellega seotud);
Suunatus kindlale isikule või kindlatele isikutele (erandid on võimalikud, nt VÕS § 16 lg 
3).
 
Oferti tuleb eristada ettepanekust teha oferte (vt VÕS § 16 lg-d 2 ja 3; VÕS § 621).
 
Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami,
hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või 
kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud 
pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui 
ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega.
 
Ofert  hakkab kehtima siis, kui adressaat (aktseptant) selle kätte saab ja kehtib kuni 
aktseptimise tähtaja lõpuni. 
Oferdi kehtivuse ja lõppemise seisukohast eristatakse:  1)    a) kohalviibijale (vastata kohe)              b) eemalviibijale  (vajalik tähtaeg)
2) a) määratud vastamise tähtajaga ja b) määramata vastamise tähtajaga oferti (VÕS §-
d 17 ja 18).
 
VÕS § 17.  Määratud nõustumuse andmise tähtajaga pakkumus
pakkumus kehtib ja sellele võib nõustumust anda selle tähtaja lõpuni.
VÕS § 18.  Määramata nõustumuse andmise tähtajaga pakkumus
Kui kohalviibijale esitatud pakkumusele ei anta nõustumust viivitamata, siis pakkumus 
lõpeb, kui asjaoludest ei tulene teisiti.
Eemalviibijale kehtib pakkumus nõustumuse kättesaamiseks tavaliselt vajaliku aja 
jooksul.
Ofert lõpeb ka lepingu sõlmimise ettepaneku tagasilükkamisega isiku poolt, kellele 
ettepanek tehti. (VÕS § 19 lg 1) ·      Lõplik keeldumine (ei saa enam hiljem vastu võtta)
·      Ka siis, kui ettenähtud tähtaeg ei ole möödunud
·      Tagasilükkamine ühepoolne, kättesaamist vajav tahteavaldus
·      Vormivaba  
 
AKTSEPT EHK NÕUSTUMUS 
(VÕS §-d 20-22) on nõusolek sõlmida leping oferdis toodud tingimustel. 19


Aktsept peab a)     sisaldama tahet sõlmida leping ja
b)    olema tehtud tähtaegselt ja 
c)     ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes oferdiga. Aktsepti võib anda nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega, erandina ka vaikimisega.
Alates aktsepti õigeaegsest kättesaamisest oferendi poolt loetakse leping sõlmituks.
 
 
MIS SAAB SIIS, KUI AKTSEPTIS SISALDUVAD VÕRRELDES OFERDIGA 
MUUDATUSED?
 
VÕS § 21
Aktseptis sisalduvad muudatused võrreldes oferdiga liigituvad:  a)     Olulised – See on esialgse oferdi tagasilükkamine ja uus ofert (VÕS § 21 lg 1);
b)    Mitteolulised – See on aktsept, kui pakkumuse esitaja (oferent) ei teata viivitamata,  et ta ei ole muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu sisuks pakkumuse tingimused 
koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui pakkumuses või nõustumuses ei 
ole väljendatud teistsugust tahet (VÕS § 21 lg 2 ). Eristamiseks tuleb tõlgendada (VÕS § 29).
 
Hilinemisega kättesaadud aktsept
1) hilinenult ära saadetud (-), v.a VÕS § 22 lg 2
2) Õigeaegselt ära saadetud VÕS § 22 lg 3
 
 
TEHINGU VORM
 
Üldiselt kehtib vormivabaduse põhimõte (TsÜS § 77 lg 1).
Tehingu vormid: a)     Suuline
b)    Kirjalikku taasesitamist võimaldav
c)     Kirjalik ja elektrooniline
d)    Notariaalselt kinnitatud
e)    Notariaalselt tõestatud Vormivabadust võib piirata:  1)    Seadusega 
2)    Kokkuleppega üldjuhul alati seadusest rangemas vormis  
Vorminõuete funktsioonid: a)     Tõendamisfunktsioon; 
b)    Hoiatusfunktsioon; 
c)     Nõustamisfunktsioon. Vorminõue ulatub kogu lepingu sisule (v a kokkuleppelise vorminõude lisad). Samuti  20


ulatub vorminõue tagatistele ja kõrvalkohustustele (nt käendusele). 
Erinorm lepingu muutmise kohta: vt VÕS § 13.
Teatud juhul on vorminõue ainult ühe poole tahteavaldusel (nt tarbijakäendus)
 
Tehingu vormid
 
Suuline vorm ·      kokkulepe olulistes tingimustes, vorminõue puudub
·      reeglina siis, kui tegemine ja täitmine ühel ajal  
Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm.
Infotehnoloogia 
Püsivat taasesitamist võimaldaval viisil tehtud/tõendamis ja teavitamisfunktsioon
Sisaldab isikute nimesid/ei ole oluline väljatrükkimise võimalus
puudub omakäeline või digitaalne allkiri
Vormi järgimist peab tõendama pool kes tugineb tehingust või avaldusest tulenevale 
õigusele!
 
Kirjalik vorm ·      Võrdne elektroonilise vormiga
·      Eeldab omakäelist allkirja (nt VÕS § 30 lg 2; 261;  381; 775)
·      erandjuhul allkirja mehaanilist jäljendamist (kui see on käibes tavaline, nt  kindlustuspoliisid).   
Elektrooniline vorm
§ 80.  Elektrooniline vorm
  (1) Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui 
seaduses ei ole sätestatud teisiti. ·      Asendab kirjalikku vormi, jõult võrdne 
·      Eritunnuseks võrreldes eelmisega on elektrooniline allkiri.  
Tõendusjõu osas: 
                        TsMS § 277 (3) Digitaalallkirjaga varustatud elektroonilise dokumendi 
ehtsust saab vaidlustada üksnes asjaolude põhistamisega, mille põhjal võib eeldada, et 
dokumenti ei ole koostanud digitaalallkirja omaja. See kehtib ka sellise elektroonilise 
dokumendi kohta, mis on koostatud muul turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada 
koostaja ja koostamise aja.
 
Notariaalselt kinnitatud vorm ·      Kirjalik dokument, kui oluline teha kindlaks isiku identiteet
·      Allkiri notariaalselt kinnitatud (isikusamasuse kontroll)   21


Notariaalselt tõestatud vorm ·      notar kontrollib sisu, nõustab ja selgitab.  Vt tõestamisseadus, notariaadimäärustik. 
            Tehingud kinnisasjadega, abieluvaralepingud 
 
Vorminõude järgimata jätmise tagajärjed (TsÜS § 83). 1)    Seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine.  Tehing on üldjuhul tühine, välja arvatud, kui: a)     seadus ise näeb ette, et tehing ei ole tühine (nt VÕS § 274 – eluruumi üür, AÕS § 119 lg 2 – kinnisasja müügilepingu kehtivaks muutumine)  b)    vorminõude eesmärk ei ole selle rikkumisel tuua kaasa tühisus  (nt TLS § 4 lg 4 →käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine 
ei too kaasa töölepingu tühisust) Notariaalse vorminõude eesmärgi kohta vt nt RKTKo 3-2-1-141-14 p-d 30-43. 
c) Vastuolu hea usu põhimõttega
Üldjuhul ei kõrvalda vormipuudust, v.a kui tühisusele tuginemine vorminõuete täitmata 
jätmise pärast oleks vastuolus hea usu põhimõttega
 
Poolte kokkuleppest tuleneva vorminõude järgimata jätmist.
Tehing on tühine, v.a kui seadus või poolte kokkulepe näeb ette teisiti.
Lepingutele kohaldub erinorm: VÕS § 13 lg 3
 
 
TEHINGUL VÕIB OLLA MINGI PUUDUS, MIS MÕJUTAB TEHINGU KEHTIVUST.
Puudus võib seonduda ·      Vormi
·      Sisu
·      Isikutega (teovõime, otsusevõime, esindus)  
Puudusega tehing võib olla: ·      TÜHINE – kehtetuks muutmiseks ei pea lepingupool tegema mingit tahteavaldust/  VORMI; SISU; ISIKUTEGA a)     Hõljuvalt kehtetu (kehtetu küll, aga võimalik hilisema heakskiiduga kehtivaks muuta)
b)    Nn lõplikult tühine (heakskiit pole võimalik)   ·      TÜHISTATAV – tehingu pool saab muuta tehingu kehtetuks, tehes  tühistamisavalduse teisele poolele/ AINULT SISU PUUDUSED  
TÜHINE TEHING ·      Õiguslikke tagajärgi ei kaasne, tehing on algusest peale kehtetu (ex tunc )→ nõuet  välistav vastuväide ·      Tühisuse aluseid võib kohus ise (ex officio) tuvastada.
·      Tühist tehingut ei pea täitma ja kui on täidetud, saab nõuda üleantu tagastamist.  22


·      Tühist tehingut ei ole võimalik tühistada. 
·      Abstraktsioonipõhimõtte tõttu on üldjuhul tühine KAS kohustus- VÕI käsutustehing   
 
RKTKm 2-17-11283
Notar peab keelduma tõestamistoimingu tegemisest siis, kui on kõrge tõenäosus, et 
taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade 
kommetega või on lubamatud ja ebaausad. -> samamoodi ka kohus TEHINGU SISU PUUDUSED, MIS TOOVAD KAASA TEHINGU TÜHISUSE
1) Vastuolu seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87)
2) Tehingu näilikkus (TsÜS § 89)
3) Käsutuskeelu rikkumine (TsÜS § 88)
4) Vastuolu heade kommete või avaliku korraga (TsÜS §86)
 
Nõude esitamiseks õigustatud isik
Võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle 
õigusi leping mõjutab…. Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool, kes saab 
esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõu.
Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda asjaõiguslepingu 
tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi. Kolleegiumi arvates saab asjaõigulepingu 
pooleks mitteolev isik esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid 
juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd 
asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. 
Ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav
 
VASTUOLU SEADUSEST TULENEVA KEELUGA
  ·      Otsene keeld  → tühisus on normis endas tagajärjena kirjas Nt VÕS § 106 lg 2, § 113 lg 6, VÕS § 42 lg 1
                        VÕS § 106.  Vastutusest vabastamise või vastutuse piiramise 
kokkulepe
                        (2) Tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse 
seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul 
täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul 
viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda.
  ·      Kaudne keeld  → seaduses kirjas ei ole, kuid see tuleneb normi olemusest ja  tõlgendusest, mh koostoimes teiste normidega  
NÄILIK TEHING (TSÜS § 89) 23


Näiliku tehingu puhul kas: a)     tegijatel puudub üldse tahe tehingut teha, või
b)    soovitakse varjata mõnda teist tehingut.  TsÜS § 89 lg 3 → kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse
varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
 
See, kas tühine on käsutus- või kohustustehing, sõltub sellest, mida varjata tahetakse: 
mis on poolte eesmärk.
Varjatava tehingu kehtivust tuleb eraldi hinnata. 
 
VASTUOLU HEADE KOMMETE JA AVALIKU KORRAGA (TSÜS §86)
Head kombed seonduvad moraali ja õiglusega. 
Riigikohus: Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida
ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks.
 
Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate 
inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu 
tegemise ajal. 
 
Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade 
kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise 
eesmärgil. Lähtume tehingu tegemise ajast, kui vahepeal läinud mööda nii pikk aeg, et 
ühiskonnas kehtivad moraalid muutunud.
 
VASTUOLU HEADE KOMMETE JA AVALIKU KORRAGA (TSÜS §86)
Hinnatakse tehingu tegemise aja seisuga.  
Vastuolu avaliku korraga – vastuolu põhiseaduse põhimõtete ja väärtushinnangutega.
Seotud heade kommete mõistega. Mõistete omavaheline eristamine pole oluline.
 
Oluline põhimõte: vastuolu heade kommetega tuleb hinnata üksnes siis, kui muud 
tehingu tühisuse või tühistamise alused puuduvad.
Heade kommetega on tehing vastuolus siis, kui see toob kaasa olukorra, mis ei ole 
õiguskorra poolt lubatud või on ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi taunitav 
sõltumata sellest, kas tehingu teinud isik subjektiivselt soovis sellise olukorra 
tekkimist. 
Tühine on reeglina vaid kohustustehing.
 
Heade kommete vastaste tehingute tüüpjuhtumid (vt õpik!!!): a)     Seksuaalmoraali ja pereeluga seotud tehingud
b)    Tehing kuriteo või muu õigusvastase teo toimepanekuks                                          
c)     Põhiõiguste ja vabadustega vastuolus olevad tehingud
d)    Ärivaldkondades tehtud teatud tehingud 24


e)    Ebaproportsionaalsed ehk ühte poolt kahjustavad tehingud (TsÜS § 86 lg 2) NB: Heade kommete mõistest tuleb eristada hea usu põhimõtet! Hea usu põhimõtet 
rikkudes tehtud tehing ei ole tühine. Hea usu põhimõtte rikkumine annab võimaluse 
seaduses või lepingus kokkulepitut mitte kohaldada. 
 
Kõrge intress või muu ebasoodne tingimus iseenesest ei ole heade kommete vastased. 
Lisanduma peab veel midagi, vt arvates 01.05.2009.a. jõustuva TsÜS § 86 lg 2 (nt ühe 
poole teadmine teise poole raskest olukorrast + tehingu äärmine ebasoodsus või 
kohustuste ebaproportsionaalsus).
 
RKTKo 2-16-7090
Tehing ei saa samal ajal olla heade kommete vastane (TsÜS § 86 lg 1) ja näilik (TsÜS §
89 lg 1). 
 
 
EBAPROPORTSIONAALSED TEHINGUD (TsÜS § 86 lg 2):
 Objektiivsed asjaolud a)      Vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas  (isik saab liiga vähe või peab liiga palju vastu andma) b)     Tehing on tehtud isikule äärmiselt ebasoodsatel tingimustel  Lisaks   Subjektiivsed asjaolud a)      Rasked asjaolud, (nn kannatanud poolest tulenev) erakorraline vajadus,  sõltuvussuhe, kogenematus; b)    Teise poole teadmine või teadma pidamine rasketest asjaoludest; Kui kohustused on ebaproportsionaalsed, siis eeldatakse, et teine pool teadis.  
Vt ka VÕS § 4062.
 
KÄSUTUSKEELDU RIKKUV TEHING (TSÜS § 88)
Käsutuskeeld tähendab keeldu eset võõrandada või koormata. See keeld võib olla:
a) kohtulik (nt hagi tagamise abinõuna käsutamise keelumärge (TsMS § 377-391), vara 
arestimine); 
b) täite- ja pankrotimenetlusest tulenev keeld (keelumärked vararegistris, nt TMS § 64; 
PankrS § 20 lg 1.
c) muude ametiisikute (maksuhaldur) käsutuskeeld.
TsÜS § 88 lg 2 kohaselt ei laiene käsutuskeeld enne käsutuskeelu andmist tekkinud 
asjaõiguste teostamisele.
Tühine on ainult käsutustehing (vt RKTKo 3-2-1-48-09). 
 
ISIKUTEGA SEOTUD PUUDUSED: ·      Esindusõiguseta isiku tehtud tehing (TsÜS § 128 ja § 129);
·      Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing (TsÜS § 10 ja § 11).
·      Otsusevõimetu isiku tehtud tehing (TsÜS § 13) 25


Heakskiit võimaldab muuta tehingu kehtivaks. 
Seni, kuni pole selge, kas heakskiit antakse, on tehing HÕLJUVALT kehtetu.
Tühine on nii kohustustehing kui ka käsutustehing.
 
VÕIMALUSED, KUIDAS „TÜHISUSEST ÜLE SAADA“ a)     Ümbertõlgendamine  ehk konversioon: (TsÜS § 84 lg 2), nt vormile mittevastava  pärimislepingu lugemine kinkelepinguks b)    Tehingu kinnitamine (TsÜS § 84 lg 3, 4). Kinnitamine on iseseisev tehing tühise  tehingu poolte vahel. Nt „vales vormis“ tehtud tehingule nõutava vormi andmine.  Tehing kehtib kinnitamise ajast (erinevus heakskiidust)
Eeldatakse, et pooled annavad üle selle, mis esialgselt kokku lepitud.
c)     Tehingu ühe osa tühisus (TsÜS § 85). Eeldab, et 
tehing on osadeks jaotatav ja tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata.  Vt ka 
VÕS § 29 lg 8.   
 
TEHINGU TÜHISTAMINE (TsÜS §-d 90-101). •       Tehingu kehtetuse n.-ö kergem alaliik.
•       Tühistamise õigus on lepingupooltele kuuluv kujundusõigus – selle õiguse  kasutamisel muudetakse algselt kehtiv tehing kehtetuks. •       Kuni tühistamiseni kehtib.
•       Tühistamiseks tuleb teha tahteavaldus teisele poolele.
•       Eelkõige kui tahe teha tehing on kujunenud ebaõigete asjaolude alusel või kui tahe ei vasta tahteavaldusele.  •       Kõik tehinguliigid
•        Lepingu saab tühistada üksnes lepingupool (tehingu teinud isik). See kehtib nii  võlaõigusliku kui asjaõiguslepingu tühistamise kohta RKTKo 3-2-1-140-07 •        TsÜS § 90 lg 2 kohaselt peab tühistatud tehingu alusel saadu tagastama vastavalt  alusetu rikastumise sätetele.  
TÜHISTAMISE MATERIAALSED JA FORMAALSED EELDUSED.
Materiaalsed eeldused: eeldused, mis annavad õiguse tehing tühistada (= eksimuse 
koosseis).
Formaalsed eeldused: tühistamise kord ehk tühistamisavaldus ja selle õigeaegsus 
(TsÜS § 99) 
Teatud tehinguid ei saa tühistada (nt abielu, testament)
Vahel on tehingu kehtivus tühistamise asemel allutatud kohtulikule kontrollile (nt 
juriidilise isiku organite otsused).
Tühistamise tähtajad on õigustlõpetavad tähtajad.
 
TÜHISTAMISE ALUSED: 1)     Eksimus
2)     Pettus 26


3)     Ähvardus või vägivald
4)     Esindaja kohustuste rikkumine Reeglina saab tühistada vaid kohustustehingut (erand: eksimus käsutuse enese suhtes,
vt 3-2-1-9-16, p 29)
 
Eksimus võib seisneda: a)      Ebaõiges ettekujutuses tehingu sisust või selle aluseks olnud asjaoludest (ebaõiged andmed) b)     Ebaõiges ettekujutuses tehingu põhjuseks olnud asjaoludest (motiivieksimus)
c)      Ebaõiges ettekujutuses tehinguga kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest  
EKSIMUS kui tühistamise alus (TsÜS §-d 92-93)
Ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest (tehingu tegemise aja seisuga). 
Tühistamisõigus on, kui (kõik 3!!!): a)      eksimus on oluline (TsÜS § 92 lg 2),
b)     esineb üks TsÜS § 92 lg-s 3 nimetatud asjaoludest a)     Põhjustatud eksimust (TsÜS § 92 lg 3 p 1)
b)    Äratuntud eksimust (TsÜS § 92 lg 3 p 2). 
c)     Poolte ühist eksimust (TsÜS § 92 lg 3 p 3). c)     tühistada sooviv pool ei kanna eksimuse riisikot (= riski).  
TsÜS § 92 lg 3 p 1 
Teise poole poolt põhjustatud eksimus.
tõekohustus – alati (VÕS § 14 lg 1 2. lause)
informeerimiskohustus (VÕS § 14 lg 2, TsÜS § 95) on olemas kui:
asjaolu on äratuntavalt (objektiivselt) teisele poolele lepingu eesmärki silmas pidades 
olulise tähtsusega,    ja    pool saab mõistlikult eeldada oma informeerimist teise poole poolt 1)    lepingu iseloomu tõttu
2)    lepingupoolte positsiooni ja omaduste, eelkõige vastavate  eriteadmiste tõttu  
TsÜS § 92 lg 3 p 2 
Teisele poolele äratuntav eksimus 
tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse 
jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega – st nägi, et eksib, aga lasi sel juhtuda, kuigi 
hea usu põhimõttest tulenevalt ei oleks tohtinud seda juhtuda lasta); 
Eksimusse jätmine ei ole erandina hea usu põhimõttega vastuolus (TsÜS § 95): •       kõrge riskiga või spekulatiivne tehing.
•       üks pooltest on läbi viinud märkimisväärseid uuringuid ja kandnud  kulutusi informatsioonieelise saamiseks. Kulutuste kõrval tuleb 
arvestada aga ka muude asjaoludega, eelkõige nt sellega, kas 
eksinud isikul olnuks reaalseid võimalusi ise vastav informatsioon 
omandada, samuti eriteadmiste olemasoluga vt TsÜS § 95. 27


 
 
TsÜS § 92 lg 3
Jagatud eksimus
Asjaolu olulisus tehingu mõlemale poolele, st selle asjaolu esinemine on mõlema poole 
jaoks tehingu tegemise tahte aluseks;
Kausaalsus (põhjuslik seos)  ja selle subjektiivne äratuntavus.
 
TEHINGU TÜHISTAMINE EKSIMUSE TÕTTU ON VÄLISTATUD, KUI: a)     Eksimuse saab kõrvaldada tõlgendamisega (falsa demonstratio)
b)    Tehing sisaldab ise reegleid selle kohta, kuidas toimida siis, kui mõnda asjaolu  valesti mõistetakse c)     Tehingu aluseks olnud asjaolud muutuvad pärast tehingu tegemist
d)    Teine pool nõustub tehingut mõistma selliselt nagu eksinud pool (TsÜS § 93)
e)    Eksinud pool kannab ise eksimuse riski: kas tehingu sisust (müün eseme nii nagu ta  on) või iseloomust tulenevalt (spekulatiivsed tehingud, eksinud poole enda raske 
hooletus; tehingu enda sisuks on kindla iseloomuga riski kandmine ) f)      Eksinud pool pidi eksimusest teadlik olema  
 
PETTUS kui tehingu tühistamise alus (TsÜS § 94).
Pettus võib olla: a)      Tahtlik eksimusse viimine (valetamine);
b)     Tahtlik eksimuses hoidmine (mahavaikimine). Oluline on petmistahe, (ka see, kui jätab kontrollimata)
See, mille suhtes teist poolt eksitatakse, ei pea (erinevalt eksimusest) olema 
tingimata oluline.
Kuid tühistada saab vaid pettuse mõjul tehtud tehingut.
 
Pettuse võib erandina toime panna ka kolmas isik. 
Sel juhul on tühistamine võimalik, kui: a)     Tehingu teine pool vastutab kolmanda isiku eest;
b)    Tehingu teine pool on üldjuhul pettusest teadlik või peab teadlik olema (RKTKo 3-2- 1-153-09     p 22. Tehingu võib TsÜS § 94 lg 4 teisele lausele tuginedes tühistada ka  juhul, kui teine pool pettusest ei tea, kuid tehingu alusel omandas õiguse pettuse 
toimepannud kolmas isik.) c)     Pettuse toime pannud kolmas isik omandaks tehingust teatud õiguse (leping  kolmanda isiku kasuks).  
ÄHVARDUS JA VÄGIVALD (TsÜS § 96)
Ähvardus ja vägivald on isikuvabaduse piiramine. 
Isiku tegelik tahe ei vasta sel juhul tahteavaldusele. 
Ähvardus: osundamine kahjulikule tagajärjele, mille saabumine on ähvardaja väitel  28


tema kontrolli all.
Vägivald: füüsiline vägivald tehingu poole või tema esindaja suhtes.
Vägivald on alati õigusvastane, ähvardus ei ole alati õigusvastane.
Ähvardus omab tähendust, kui ta on nii vahetu ja tõsine, et ei jäta tehingu teinud isikule 
mõistlikku valikut. Nii juriidilise kui füüsilise isiku suhtes. Ähvarduse ja tehingu 
kausaalseose puudumist peab tõendama ähvardaja.
See, millega ähvardatakse, võib olla nii õiguspärane kui ka õigusvastane.
 
Millal on ähvardus õigusvastane: a)     Kui vahend on õigusvastane – isikut ähvardatakse õigusvastase teoga, kui ta  tehingut ei tee (lõhun vara, kui ei..). b)    Eesmärgi õigusvastasus – isikut sunnitakse ähvardusega tegema midagi  õigusvastast (müü narkootikume, muidu…..) c)     Vahendi ja eesmärgi seose õigusvastasus. (lähen politseisse, kui sa ei tasu…)  Vahend ja eesmärk eraldi on õiguspärased. Eelkõige juhtudel, kui vahendi ja 
eesmärgi seos on nõrk, juhuslik või puudub, aga ikkagi on taunitav sellise ähvarduse
esitamine. Ähvarduse või vägivalla kasutajaks võib olla nii teine pool kui ka kolmas isik.
Oluline hinnata, kas ähvardatu võib uskuda, et ähvardaja viib ähvarduse ellu.
 
TÜHISTAMISE KORD
Tühistamine on kujundusõigus: tuleb teha tühistamisavaldus teisele poolele 
(erandjuhul ka avalikkusele).
Reeglina otsene tahteavaldus (võimalik ka kaudne). Võimalik ka hagis või vastuhagis. 
Õiguslikule alusele ei pea viitama, küll aga faktilistele asjaoludele.
Tühistamisavaldus on vormivaba (ei pea olema samas vormis, milles tehing), kehtivad 
tahteavalduse sätted TsÜS § 69, seadus võib sätestada ka erandid (tuleb esitada hagi)
Kui tehing on osadeks jaotatav, siis on võimalik ka tehingust ühe osa tühistamine.
Kui tühistamiseks õigustatud isik tehingu kinnitab, siis ei saa enam tühistada (TsÜS § 
100).
 
TÜHISTAMISE TÄHTAJAD TsÜS § 99 
→ avaldus peab selle aja jooksul olema jõudnud kostjani 
1) ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu 
mõju lakkas;
2) pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest 
teadasaamisest.
  (2) Hoolimata ..lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on 
möödunud kolm aastat. Kui tehingu tühistamise aluseks on ähvardus või vägivald, 
pikeneb käesolevas lõikes sätestatud tähtaeg kümne aastani.
Õigust lõpetav tähtaeg 29


Võib peatuda TsÜS § 99 lg 3
 
TÜHISTAMISE TAGAJÄRG
Kuni tühistamiseni kehtiv, tühistamise järel algusest peale kehtetu (ex tunc)
Kas puudutab vaid võlaõiguslikku tehingut? Õpik lk 174
 
VÕIMALIKUD NÕUDED, KUI TEHING ON TÜHINE:
 1) Tagasitäitmise nõue. Kui tühine tehing on täidetud, siis saab TsÜS § 84 lg 1 alusel 
ja VÕS § 1028 lg 1 alusel nõuda üleantu tagastamist. Kui erandina on tühised nii 
kohustus- kui ka käsutustehing, siis saab asja üleandja nõuda asja tagasi ka AÕS § 80 
alusel (vindikatsiooninõue).
2) Kahju hüvitamise nõue. (VÕS § 15). Eeldab, et teine pool teadis tühisuse 
kaasatoonud asjaolust ja ei avaldanud seda (rikkus teatamiskohustust). 
            Hüvitatakse eelkõige nn usalduskahju ehk otseselt kantud kulud, mitte aga 
saamata jäänud tulu (tehingust loodetud kasu).
 
VÕIMALIKUD NÕUDED, KUI TEHING ON TÜHISTATUD: 1)    Samamoodi nagu tühise tehingu korral saab nõuda üleantu tagastamist VÕS §  1028 lg 1 alusel. 2) Kahju hüvitamise nõue (TsÜS § 101).
            Samamoodi nagu tühise tehingu korral saab nõuda teiselt poolelt usalduskahju 
hüvitamist, kuid nõude alusnorm on erinev.
  ESINDUS
 
Üldpõhimõtted
Esindus (TsÜS §-d 115-131) on esindaja poolt tehingu tegemine esindatava nimel. 
Esindamise eeldused TsÜS § 115 1)     Esindaja teeb tahteavalduse;
2)     Esindatava nimel (äratuntav);
3)     Esindaja tegutseb esindusõiguse piires.  Tagajärg: õigussuhe tekib esindatava ja kolmanda isiku (lepingu teise poole) vahel 
(TsÜS § 115 lg 1). 
 
Põhiprintsiibid 1)     Esindatava huvi → privaatautonoomia (määrab isiku ja esinduse ulatuse,  volituse tagasivõtmine)  2)    Esindaja huvi (vastutuse riski vältimine)
3)    Kolmanda isiku huvi (kes on tehingupartner) Representatsioonipõhimõte (tehing tehakse esindatava nimel ja kehtib esindatava  30


suhtes, oluline esindaja teadmine asjaoludest)
Volituse abstraktsus (volituse kehtivus ei sõltu sisesuhtest)
Avalikkus (esindaja avaldab, et tegutseb esindava nimel)
Usalduse kaitse (vastaspool usub volituse kehtivusse)
 
Esindus ei hõlma õigusvastast käitumist, vaid üksnes tehingute tegemist.
Eristatakse:  a)     aktiivset (tehingu tegemine)
b)    passiivset esindust (tahteavalduse vastuvõtmine).             K teeb P nimel A-le ettepaneku müüa raamat hinnaga 10 eurot. K võtab    A 
ettepaneku vastu.
Esindamisega seotud suhetes osalevad → huvid
a) esindatav; b) esindaja; c) kolmas isik
  1. Esindaja tahteavaldus/Lubatavus •       Väljendamiseks TsÜS § 67
•       Kättesaamise eeldused TsÜS § 69
•        Esindus lubatud põhimõtteliselt kõikide tahteavalduste puhul lubatud, v.a  tahteavaldused, mida saab teha vaid isik ise TsÜS § 115 (2) 
→perekonnaõiguslikud toimingud, testament PärS § 19 lg 2 •       Juriidiline isik saab lepinguid sõlmida üksnes esindaja kaudu  
Esindatava nimel
Kas väljendab seda otse või tuleb tehingu olemusest → käibekaitse
Aga: Skulptuuri ostes ütleb B, et tegutseb kellegi nimel
B ostab toidupoest A-le kommi
 
Esindaja tegutsemine esindatava nimel (TsÜS § 116)
Vaid siis, kui isik tegutseb teise isiku NIMEL, tekivad  õiguslikud tagajärjed sellele, kelle 
nimel ta tegutseb ja mitte talle endale. 
Oluline on, et kolmandale isikule oleks esindaja tegutsemine teise isiku nimel äratuntav.
Teise isiku nimel tegutsemine võib olla: -       selgelt väljendatud
-       asjaoludest tuletatav  
Asjaoludest tuletatav tegutsemine teise nimel:
Kui tehingu teeb majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel tegutsev töötaja, 
siis eeldatakse, et ta tegi tehingu just  majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku, 
mitte aga enda nimel (TsÜS § 116 lg 2).
Lisaks peab tehing, mis tehakse, olema seotud selle majandus- või kutsetegevusega
 
Esindusõigus 31


Õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (TsÜS § 117 lg 
1).
Tehingu tühistamise asjaolude puhul tuleb lähtuda esindajast.
            § 123.  Esindaja ja esindatava teadmine asjaoludest
  (1) Kui tehingu tegemisel esines eksimus, pettus, ähvardus, vägivald või muud 
asjaolud, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks, või kui tehingu õiguslikud tagajärjed
sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende 
asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust.
  (2) Kui volituse puhul tegutses esindaja vastavalt esindatava juhistele, ei või esindatav 
tugineda esindaja teadmatusele asjaolude suhtes, mida esindatav ise teadis või pidi 
teadma.
       -> Pahausksuse suhtes kaitset esindajal ei ole
 
K sai B-lt volituse osta väärtuslik maal. K ütleb müüja M-le, et ta soovib osta teost B-le. 
Maali üleandmisel ei tea aga B, et see ei kuulu M-le, vaid ta on saanud selle laenuks. K 
teab nimetatud asjaolust.   -> oluline on esindaja teadmine asjaoludest
 
 
ESINDUSÕIGUSE LIIGID
a) Seadusjärgne esindus (nt vanem lapse suhtes, esindusorgan juriidilise isiku suhtes,
eestkostja eestkostetava suhtes). Sellise esindusõiguse tekkimine, lõppemine ning sisu 
on määratud seadusega.
  b) Tehingu alusel tekkiv esindus ehk VOLITUS. 
Antakse tahteavaldusega (TsÜS § 118 lg 1), erandina võib tekkida ka seaduse alusel. 
VOLIKIRI on dokument, mis kajastab kirjaliku volituse andmist ja volituse sisu. "Volitus" 
on TsÜS § 117 lg 2 kohaselt kitsapiiriline termin, mis väljendab üksnes tehinguga isikule
antud teise isiku esindamise õigust.
 
Psühhiaatriakliiniku arst palub piiratud teovõimega heatahtlikul ja sõbralikul patsiendil 
talle igal hommikul ajaleht osta.
Kas tehing kehtib?     -> jah, esindaja võib olla ka piiratud teovõimega isik
Vt § 124, 130 lg 3; 125 lg 4 
 
Esinduse sarnased suhted, mis ei ole esindus: 1)    Reaalakt ehk faktiliste toimingute tegemine (nt auto kasutamine omaniku nõusolekul)
2)    Juriidilise isiku juhtorgani liikmete tegevus (TsÜS § 31 lg 5 ; see „loetakse“ JI  tegevuseks).             NB! TsÜS § 34 lg 1  Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes 
teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. 32


1)    Kaudne esindus (enda nimel, kuid teise isiku huvides (nt komisjonileping). Õigused  tekkivad kaudsele esindajale 2)    Käskjalg: ei tee ise tahteavaldust
3)    Maakler ei sõlmi reeglina ise lepingut  
Esindamisel tekkivad suhted (sisesuhe ja välissuhe, omavahel sõltumatud)
1) Sisesuhe  ehk esindamise aluseks olev suhe → üldjuhul käsundusleping.  Suhe esindatava ja esindaja vahel. Sisuks on esindaja õigused ja kohustused. Tekib 
lepingu või seaduse alusel. 
2) Välissuhe  ehk esindamisest tekkivad õigussuhted →määratakse  esindusõigusega
Suhted, mis tekivad esindataval kolmanda isikuga (enamasti) ja esindajal kolmanda 
isikuga (harvem).
 
Sise- ja välissuhte eristamise praktiline tähendus: 1)    Sise- ja välissuhe on õiguslikult teineteisest sõltumatud;
2)    Sisesuhte piirangud või puudused reeglina  välissuhet ei mõjuta ja tehing jääb  reeglina kehtima  (erand nt TsÜS § 131 Esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille 
tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi
ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste 
rikkumisest teadis või pidi teadma).  1)    Sisesuhte piirangu saab muuta kehtivaks, kui see tehakse kolmandale isikule  nähtavaks.  2)    Esindusõiguse olemasolu ja ulatus ei sõltu reeglina sisesuhtest. Eesmärk: käibekaitse.
 
NÄIDE 1
B-le kuulub maatükk koos majaga looduskaunis kohas mere ääres. B tahab, et A läheks
tema asemel notari juurde ja sõlmiks tema nimel C-ga kinnistu müügilepingu. A ja B 
lepivad kokku, et A sõlmib müügilepingu mitte väiksema hinnaga kui 200 000 eurot. 
Notariaalses volikirjas ei ole müügihinna kohta midagi kirjas. A sõlmib B esindajana C-
ga müügilepingu, mille järgi on müügihind 150 000 eurot.
Kas see, et A rikkus kokkulepet B-ga, mõjutab C-ga sõlmitud müügilepingu kehtivust ja 
selle lepingu tingimusi?
  -> Sisesuhtes tekkivad suhted, mis ei ole väljaspoole nähtavaks tehtud, ei kehti 
välissuhted. Hetkel siiski leping kehtiv, kuna tingimused ei olnud märgitud.  
 
NÄIDE 2
B-le kuulub auto ja ta tahab selle kirjaliku lepinguga C-le müüa, aga tal endal pole aega  33


müügilepingu sõlmimisega tegeleda, mistõttu ta tahab, et A sõlmiks selle lepingu tema 
asemel. Ta teatab C-le, et tema asemel tuleb müügilepingut tema esindajana sõlmima 
A ja saadab C-le ka volikirja, milles ta A-d tehingu tegemiseks volitab. Päev enne 
lepingu sõlmimist lähevad A ja B tülli ja B ütleb A-le, et ta ei taha enam, et A teda 
esindaks. C-le B aga sellest ei teata. A sõlmib sellele vaatamata B esindajana C-ga 
müügilepingu.
Kas see, et A-l ei olnud enam esindusõigust, mõjutab müügilepingu kehtivust, 
sest C ju ei tea esindusõiguse lõppemisest?
 
       -> Ei mõjuta müügilepingu kehtivust, kuna sise- ja välissuhe on omavahel 
sõltumatud
 
NÄIDE (TsÜS § 116 lg 2)
Osaühingule A kuuluvas ja erinevaid toiduaineid müüvas kaupluses leti taga seisab 
müüja B. Poodi tuleb C ja soovib osta pudeli mineraalvett, mis parajasti letil seisab.
Kui nüüd sõlmitakse müügileping ja C ostab selle mineraalveepudeli, siis on leping 
müüja poolel eelduslikult sõlmitud osaühingu A, mitte aga müüja B nimel, sest B on A 
töötaja ja mineraalvee müümine on just selline tehing, mida selles poes muu hulgas 
igapäevaselt tehakse.
 
Esindusõiguse olemus 
Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab teha tehinguid esindatava
nimel. 
Esindusõigus ei ole subjektiivne õigus – see ei anna õigust midagi kelleltki nõuda. Küll 
aga annab esindusõigus õiguse teise isiku eest tehinguid teha. -       Kas tähtajaline või tähtaega määramata  
Esindusõiguse ulatus
Volituse puhul määrab tehing (erand seaduses, nt prokuura)
§ 120.  Esindusõiguse ulatus
  (1) Seadusjärgse esindusõiguse ulatus määratakse seadusega.
  (2) Volituse ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi 
esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes 
avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele 
tugineb.
I. Volituse liigid lähtuvalt selle sisust a)     Ühe konkreetse tehingu tegemine 
b)    Mitmete kindlaksmääratud tehingute  tegemine
c)     Teatud liiki tehingute tegemine
d)    Üldvolitus   34


Volituse andmise viis -       Volituse andmine on esindatava ühepoolne tehing.
-       Volituse saab anda nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega.
-       Volitus peab olema tehtud samas vormis, mis kehtib volituse alusel tehtavale  tehingule. -        Volikiri→ esindatava poolt välja antud kirjalik või kirjalikku taasesitamist  võimaldav dokument   
Volituse liigid lähtuvalt selle andmise viisist  a)     Tahteavaldus esindajale (nn sisemine volitus). Vajalik kättesaamine esindaja poolt. 
b)    Tahteavaldus isikule, kellega esindatav soovib tehingut teha (nn väline volitus).  Vajalik kättesaamine. c)     Tahteavaldus avalikkusele (nt veebilehel esindaja avaldamine). Kättesaamine pole  vajalik. b ja c-ga on sisuliselt võrdne ka kolmandale isikule või avalikkusele teatamine, et 
esindajale on antud volitus.
 
VOLITUSE TEKKIMINE SEADUSE ALUSEL
Põhineb õigusnäivusel ja teise lepingupoole kaitsel
Eelkõige: TsÜS § 118 lg 2 ja § 121 lg 2. 1)    Talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 2): Esindatav teab või peab teadma, et teine isik  tegutseb tema nimel esindajana, ja talub seda (ei võta takistamiseks midagi ette).              Vt RKTKo 3-2-1-49-15.
            Õiguskirjandus →nn näivusvolitus kui peaks teadma 1)    Müüja ja klienditeenindaja volitus (TsÜS § 121 lg 2): Eeldab tegutsemist teise isiku majandus- ja kutsetegevuses ning hõlmab nn tavalisi tehinguid (vt ka TsÜS § 121 lg 
1).  
TALUVUS (NÄIVUS) VOLITUS: NÄIDE 
A ja B on abielus. B töötab väikeses toidupoes, mis kuulub osaühingule C ja kuna B-l on
kogu aeg väga palju tööd ja A-l on igav, siis käib ta vahel B-d poes abistamas. Mingit 
volitust C A-le andnud ei ole, kuid C juhatus teab, et A käib B-d abistamas. A on 
korduvalt tellinud C-le kaupa osaühingult D, mille tulemusel on D tarninud poodi 
toidukaupu. Iga kord on D esitanud kaupade eest ka C-le arve ja C on arve alati 
tasunud.
Sellises olukorras on A-l tekkinud D-ga sõlmitavate tehingute suhtes talumisvolitus, mis 
seisneb selles, et C ei ole tema tegevusele kunagi vastu vaielnud ja on arved alati 
tasunud, mistõttu D võib uskuda, et volitus on olemas, isegi kui seda tegelikult antud ei 
ole.
 
KLIENDITEENINDAJA VOLITUS: NÄIDE 
A töötab osaühingule X kuuluvas kardinasalongis müügiesindajana. Tema tööjuhend  35


näeb ette, et ta võib võtta klientidelt vastu tellimusi ja sõlmida kardinate valmistamiseks 
töövõtulepinguid, kuid ei või klientidele omal algatusel hinnaalandusi teha.
B läheb salongi kardinaid tellima.  A ja B vahel areneb meeldiv vestlus ja A pakub B-le 
tellitud kardinatelt 25% allahindlust. Nad sõlmivadki lepingu.
X-i juhatusele see ei meeldi.
Kas allahindlusega sõlmitud leping X-i ja B vahel on kehtiv? 
         -> Jah, kuna B ei ole teadlik A ja X vahelistest kokkulepetest
 
Volituse tõlgendamine lähtub adressaadist (TsÜS § 75).
Sisemist volitust tõlgendatakse vastavalt esindaja arusaamisele.
Välist volitust tõlgendatakse vastavalt kolmanda isiku arusaamisele (TsÜS § 120 lg 2).
 
EDASIVOLITUS
Esindaja on reeglina kohustatud tegema ise tehingu esindatava nimel.
Edasivolitus: volitust omav esindaja annab omakorda sama tehingu tegemiseks volituse
kolmandale isikule (lapsevanem).
Tehinguline esindus: edasivolitamise õigus on olemas, kui see tuleneb 1) sõnaselgelt 
volitusest või 2) asjaoludest.
Seadusjärgne esindus: edasivolitamise õigust eeldatakse (TsÜS § 119 lg 2).
 
ESINDUSÕIGUSE LÕPPEMINE
Tehingulise esinduse ehk volituse lõppemine 
(TsÜS § 125 lg 2 p-d 1-12).
Volituse lõppemisega lõpeb üldjuhul esindusõigus.
Kuid selleks, et volitus lõppeks välissuhtes ehk kolmanda isiku jaoks, peab lõppemine 
olema kolmandale isikule „nähtavaks tehtud“(TsÜS § 127).
 
1) Volituse lõppemine esindaja või esindatava tegevuse tulemusel a)     Volituses märgitud tähtaja saabumine
b)    Volituse sisuks oleva tehingu/tehingute tegemine
c)      Volituse tagasivõtmine →igal ajal, ka tähtajalise (TsÜS § 126): toimub 
ühepoolse tehinguga. d) Esindaja loobumine volitusest (tahteavaldus esindatavale).
e) Sisesuhte aluseks oleva lepingu (nt käsund)
 lõppemine.
Tagasivõtmatu volituse tagasivõtmine TsÜS § 126 lg 3
 
2) Volituse lõppemise muul alusel
Esindatava või esindaja surm, teovõime kaotus või pankrot
NB! Volitus ei lõpe esindatava surmaga, kui ei lõpe esindamise aluseks olev 
käsundusleping.  36


            Volituse lõppemine ei mõjuta TsÜS § 115 lg 3 järgi esindaja ja esindatava 
vahelist võimalikku volituse andmise kokkulepet, st see kokkulepe võib lõppeda ka 
volitusest hiljem. 
 
Seadusjärgse esindusõiguse lõppemine
Lõpeb seaduses ettenähtud alustel ja korras 
TsÜS § 125 lg 1. 
Ei kohaldata TsÜS § 125 lg 2-§ 127.
Lõpeb ka nt tähtaja möödumisel (nt juriidilise isiku juhatuse liikme ametiaja 
möödumisel). 
Käibe kaitse volituse puhul TsÜS § 127 esindusõiguse edasikestvus
Seadusjärgne esindusõigus→ nt äriregistrist kustutamiseni
 
ESINDUSÕIGUSE KURITARVITAMINE (TsÜS § 131)
Materiaalsed eeldused:
Esindusõigus on olemas, aga esindaja rikub sisesuhtest tulenevaid kohustusi ja teeb 
tehingu huvide konfliktis.
Tehingu teine pool teab või peab teadma, et esindaja rikub oma kohustusi.
Tühistada ei saa, kui esindatav ise teadis või pidi teadma tühistamise alustest ja andis 
nõusoleku tehingu tegemiseks.
NB: TsÜS § 131 kohaldub ka olukorras, kus juriidilise isiku juhtorgani liige rikub oma 
kohustusi. Vt ka RKTKm 3-2-1-110-15 p 11.
 
Esindusõiguseta tegutsemise tagajärjed (TsÜS §-d 128-130).
Esindusõiguseta tegutsemine tähendab, et tehing tehakse teise isiku nimel 1) ilma 
esindusõiguseta või 2) esindusõigust ületades.
Esindusõiguse puudumist tuleb eristada esindaja poolt oma nimel käitumisest, mil 
tehingust tekivad tagajärjed eelkõige esindajale endale. Erinevus tuleneb sellest, kelle 
nimel tehing tehakse (vt TsÜS § 116).
 
NÄITED: 1)    A küsib B-lt: „Kas sa tahad minu telefoni 150 euro eest ära osta?“ B vastab: „Jah“.  Leping on sõlmitud ja lepingupooled on A ja B. 2)    A ütleb B-le: „Näe, see on C-le kuuluv telefon, ta palus mul sellele ostja leida ja  müügileping sõlmida.“ Tegelikult ei ole C A-l telefoni ära müüa palunud. B vastab, et 
soovib telefoni ära osta. Leping on sõlmitud, lepingupooled on C ja B. Leping on aga 
hõljuvalt kehtetu. C võib tehingu heaks kiita. 3)    Samad asjaolud, mis eelmises variandis, aga C on ka tegelikult palunud A-l telefonile ostja leida. Leping on sõlmitud ja kehtiv ja poolteks on C ja B. I. Esindusõiguseta esindamise tagajärjed välissuhtes
A. ESINDATAVA ÕIGUS TEHING HEAKS KIITA 1)    Mitmepoolne tehing (eelkõige: leping) on hõljuvalt kehtetu, (vt TsÜS § 129).  37


Esindataval on võimalik selline tehing tagantjärele heaks kiita. Et tehing oleks kehtiv, 
peab teine pool saama kätte nõutavas vormis antud heakskiidu. Kui heakskiitu ei 
anta, on tehing tühine. 2)    Ühepoolne tehing on reeglina absoluutselt tühine (erandina heakskiit § 128 lg 2  kui kolmas isik ei vaielnud vastu). B. KOLMANDA ISIKU ÕIGUS TsÜS § 129 lg 3 (ettepanek isikule, kelle nimel tehing 
tehti, tehing heaks kiita.
 
II. Esindusõiguseta esindamise tagajärjed sisesuhtes →suhe tehingut
teha soovinud isiku ja tema esindaja vahel.
Kui sisesuhe puudub (ei teagi esindamisest) tagajärgi pole
Esindataval on esindaja vastu kahju hüvitamise nõue, kui esindaja ületab esindusõiguse
piire või jätkab esindatava nimel tehingute tegemist pärast esindusõiguse lõppemist.
Kui esindaja ei tea, et esindusõigus on lõppenud, siis ta ei vastuta.
 
III. Esindusõiguseta isiku ja kolmanda isiku (teise lepingupoole) vahelised suhted 
Eelkõige: kahju hüvitamise nõue TsÜS § 130 järgi.
Heauskne esindusõiguseta isik peab (ei sõltu teadmisest) hüvitama usalduskahju 
(TsÜS § 130 lg 1)
Pahauskne esindusõiguseta isik peab hüvitama kogu kahju (sh saamata jäänud tulu, 
TsÜS § 130 lg 2).
Esindusõiguseta isiku vastutus on välistatud kui: 1)    Esindaja on piiratud teovõimega ja tegutseb seadusliku esindaja nõusolekuta.
2)    Tehingu teine pool ei ole heauskne, st teab või peab teadma esindusõiguse  puudumisest.  
Formaalsed eeldused:
Tühistamisavalduse tegemine ja kehtivaks muutumine (TA reeglid);
Tühistamise tähtaeg: mõistlik aeg arvates tühistamise aluseks olevatest asjaoludest 
teadasaamist, kuid mitte kauem kui 6 kuu jooksul arvates teadasaamisest ning mitte 
kauem kui 3 aasta jooksul tehingu tegemisest.
 
VASTUTUS TEISE ISIKU EEST
Teo omistamisega luuakse õiguslik fiktsioon, nagu oleks isik, kellele tegu 
omistati, ise teo toime pannud
 
TsÜS § 132 lg 1 
Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma 
käitumise või endast tulenevate asjaolude eest kui: •        ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja 
•       selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku  majandus- või kutsetegevusega 38


 
TsÜS § 132 lg 2
            Isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, 
kui:
ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja
selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse 
täitmisega
Side võlgniku ja kolmanda isiku vahel ei ole nii tugev 
  Isikud ja esindus ÕIGUSE SUBJEKTID - FÜÜSILISED ISIKUD - Õigusvõime - võime omada tsiviilõigusi ja kanda kohustusi Õigussubjektid  ● Subjektiivne õigus eeldab õiguste kandjaid Isikud:  1) füüsiline isik                                                                           
2) juriidiline isik - seaduse alusel loodud õigusobjekt Isiku tunnus: õigusvõime ● Olemas ka mitteõigusvõimelised või osalise õigusvõimega ühendused. ÕIGUSVÕIME  - kõigil ühetaoline ja piiramatu (vanusegrupil piiratud),  - lõppeb surmaga, Õigused ja kohustused lähevad üle õigusjärglasele (ka isiklike õiguste 
kaitsmine) Tegutsemisvõime liigid: 1) teovõime
2) deliktivõime Teovõime → võime teha kehtivalt tehinguid
Deliktivõime → võime ise vastutada kahjuhüvitamise nõudeks kohustavate tegude 
eest TEOVÕIME KRITEERIUMID 1) vanus 
2) vaimne tervis Täielik teovõime  1) Vanus alates 18. aastast (erandina 15-18 aastased, kui teovõimet on laiendatud täieliku  39


teovõimeni) Sünnipäeva algus 0.00! A ostab poest oma sünnipäeval veini? 2) Vaimselt terved Vanusest tulenev piiratud teovõime 1) alla 7-aastased (ühepoolsed tehingud kehtetud, kahepoolsed oma raha eest kehtetud?)
2) 7-18-aastased
3) 15-18-aastased, kelle teovõimet on laiendatud (tsüs § 9) võib laiendada abiellumiseks,  lapse saamiseks, isegi kui esindaja põhjendamatult vastu Vaimsest tervisest tulenev piiratud teovõime (võib olla nii osaline kui täielik)
Eeldused: 1) vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire
2) kestev suutmatus oma tegudest aru saada või neid juhtida Kohus tuvastab seisundi olemasolu TsMS § 202.   Tsiviilkohtumenetlusteovõime (1) Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada  tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi.  (2) Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui  täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja 
tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Vähemalt viieteistaastane alaealine võib menetluses 
osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga. (3) Kui menetluses esindab tsiviilkohtumenetlusteovõimelist täisealist isikut eestkostja,  loetakse, et esindatav on tsiviilkohtumenetlusteovõimetu. (4) Täisealisele isikule piiratud teovõime tõttu eestkoste seadmise menetluses on  eestkostetaval tsiviilkohtumenetlusteovõime. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise 
menetluses on isikul oma teovõimest sõltumata tsiviilkohtumenetlusteovõime, kui ta on 
vähemalt neljateistaastane. PIIRATUD TEOVÕIMEGA ISIKUTE TEHINGUD
Piiratud teovõime mõjutab tehingute kehtivust vaid ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest 
aru saada või neid juhtida. 1) Piiratud teovõimega isik teeb tehingu seadusliku esindaja nõusolekul
2) Piiratud teovõimega isik teeb tehingu iseseisvalt
3) Piiratud teovõimega isik ei saa kehtivalt tehingut teha ei iseseisvalt ega ka seadusliku  esindaja nõusolekul 4) Seaduslik esindaja teeb tehingu piiratud teovõimega isiku nimel Oluline, kas tehing on mitmepoolne või ühepoolne. Ühepoolne tehing TsÜS § 10 ● 7-18 aastased ja täisealised piiratud teovõimega isikud
● Kehtivuse eelduseks: eelnev nõusolek (tehingu teisele poolele)→  ● seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine  40


→ heakskiit ei muuda ● Kehtetu nii kohustus kui käsutustehing
● Tsüs § 12  ○ Alla 7-aastase tehingud tühised va kui vanem annab raha tehingutegemiseks  (too jatsi) ○ Kehtiv kui raha antud selleks otstarbeks (taskuraha) Mitmepoolne tehing tsüs § 11 ● Esindaja eelneva nõusolekuta tehing tühine
● Va kui esindaja hiljem heaks kiidab (tähtajatu)
● Teine pool võib tehingu tagasi võtta kui saadakse teada, et tehingu tegija on piiratud  teovoimega ● Kui esindaja üldse heaks ei kiida, on tehing ikka kehtiv, kui ei teki tsiviilkohustusi  (kingitud korteriga tuleb tasuda remont, kindlustus) või tehing tehti vahenditega, mille 
andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või 
viimase nõusolekul kolmas isik. ● Kehtetu nii kohustus kui käsutustehing Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. 1) Esindus vanemlike õiguste alusel(alaealise suhtes)
2) Esindus eestkoste alusel (alaealised, kellel puuduvad vanemad, ning täisealised piiratud teovõimega isikud, kelle õiguste kaitseks muud  võimalused puuduvad). ● Vanematel ühine esindusõigus
● Alaealisel peab olema seaduslik esindaja, täisealisel piiratud teovõimega isikul ta võib  olla ● Esindatava eest teeb tehinguid, annab nõu,  Muud õiguslikku tähendust omavad vanuseastmed.  ● Alla 7-aastase lapsega ei ole lubatud sõlmida töölepingut. 
● Vähemalt 15 aasta vanune alaealine teha testamendi notariaalselt tõestatud vormis.  Alaealine ei vaja testamendi tegemiseks oma seadusliku esindaja nõusolekut.   ● Vähemalt 10-aastast aastast last võib lapsendada tema nõusolekul
● Koolikohustus 7-17a.
● KarS § 33 järgi on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja  vähemalt neljateistaastane.    Otsusvõimetu isiku tehing (TsÜS §13) ● Otsusevõimetus → ajutise iseloomuga vaimutegevuse häire või muu sarnane 
seisund, mis välistab või piirab arusaamisvõime. ● Otsustusvõimetuna tehtud tehing on tühine 
●  TsÜS § 13 lg 3 - Kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all  olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu 
otsusevõimetuna. 41


Elukoht (TsÜS §14) ● Määramine reaalakt, vajalik täielik teovõime
● koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab ehk kus asub tema alaline eluase (KOV üksus).  Faktiliste asjaolude alusel kindlaksmääratav. ● Kindla elukohata inimeste elukohaks on nende igakordne viibimiskoht.
● Elukoht rahvastikuregistri seaduses. Omab tähendust: ○ valimistel;
○ maksude tasumisel;
○ avalik-õigusliku ülesannete täitmisel. ● Tegevuskoht - Püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. ÕIGUSE OBJEKTID - ESEMED
Esemete liigid: ● Kehalised esemed (asjad)
● Mittekehalised esemed (õigused ja muud hüved)  ASI = KEHALINE ESE ● Meeltega tajutav
● Ruumiliselt piiritletud
● Selle üle saab teostada faktilist võimu ehk seda saab vallata
● Valdus = faktiline võim asja üle (AÕS § 32). 
● Õigus ei ole asi, aga õigusele võivad kohalduda asjade kohta käivad sätted. Asjaks ei ole:  ● elava inimese keha (v.a kehaosad)
● loomad (kuid loomadele kohaldatakse teatud ulatuses asjade kohta käivaid sätteid;  TsÜS § 49 lg 3). Asjade liigitus: tsüs § 50 ● Kinnisasjad - Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Ulatus → AÕS § 
127 omaniku huvi ● Vallasasjad - Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.
● Asendatavad - vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel  puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused.  ● Asendamatud (individuaaltunnused)
● Äratarvitatavad - lakkavad olemast kasutamisel
● Äratarvitamatud TsÜS § 56.  Mõtteline osa ● omandiõigus kuulub mitmele isikule ühiselt
● tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast 42


● õiguste ühisus   Asja osad ja päraldised ● Eristatakse tervikasja ja mitmest osast koosnevat asja.
● Eristatakse ka asja osa ja asja päraldist 
● Päraldis on vallasasi, mis teenib peaasja ja on sellega ruumiliselt või majanduslikult  seotud. Päraldis jagab käibes reeglina peaasja saatust (siiski: lepinguga võib ette näha 
ka teisiti). ● Asja osa ja asja päraldise eristamisel on kriteeriumiks käibearusaam. Näivosad ● Sarnased olulisele osale, kuid ei jaga asja saatust:
● Kinnisasjaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asjad
● Asjaõiguse (hoonestusõigus) alusel maatükile rajatud ehitised (asjaõiguse olulised osad)
● Kinnisasjale teise isiku poolt rajatud tehnorajatised (nt elektriliinid, solgitorud) Mõttelised osad ● Kui asi kuulub korraga mitmele isikule (kaasomanikule) ühiselt, siis kuulub igale  kaasomanikule mõtteline osa asjast. KEHATUD ESEMED - Õigused ja muud hüved. Eristatakse: ● Käsutatavaid (varalisi) ja 
● Mittekäsutatavaid  (mittevaralisi) õigusi. ETTEVÕTE (TsÜS § 661; VÕS §-d 180-185) ● Majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb TsÜS  § 661
● Ettevõte on varakogum ehk rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (asjad,  õigused ja kohustused).  ● Ettevõte ei ole juriidiline isik vaid esemete kogum VARA ● Tsiviilõiguses: rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (aktiva + passiva).
● Eriseadustes ka üksnes aktiva tähenduses (raamatupidamine, täitemenetlus,  perekonnaseadus). ● Vara kui tervik ei saa olla käsutustehingu (asjaõiguslepingu) objekt. KASU  TsÜS § 62 → Esemelt saadavad:  ● Viljad (asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused ja tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu) ● Kasutuseelised (tulenevad asja kasutamise ja valdamise võimalusest) Kulutused esemele TsÜS § 63 - hüvitamine
KrtS § 37.  Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud toimingud 43


 (1) Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste 
korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste 
hüvitamist. Eseme väärtus - turu hind
Emotsionaalne väärtus VÕS § 134 lg 4 Tähtaeg tähtpäev
Tähtaja ja tähtpäeva mõiste(TsÜS§134). ● Tähtaeg → kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud 
tagajärjed. ● Tähtpäev → kindlaksmääratud ajahetk, millel on õiguslik tagajärg (kas tähtaja
lõpphetk või konkreetne ajahetk) ● Tagajärjed reeglina negatiivsed.
● Tähtajal on algus-ja lõpphetk. 
● Tähtaja lõpphetk seondub tähtpäevaga (kindla ajahetkega).
● Tähtajaga kaasneb alati tähtpäev, tähtpäevaga aga ei pea tähtaeg kaasnema.  Materiaalõiguslikud:  ● kohustuse täitmise tähtaeg; 
● õigust lõpetav tähtaeg (ei saa ennistada)
● aegumistähtaeg (ei saa ennistada);
● õigustloovad tähtajad (isik omandab õiguse). Menetlustähtajad: ● Seadusest tulenevad tähtajad (kohus ei saa muuta, küll aga ennistada, nt  kaebetähtaeg); ● Kohtu või haldusorgani määratud tähtajad (kohus võib tähtaega pikendada või määrata  möödalastud tähtaja asemele) Tähtaja ja tähtpäeva määramise võimalused
§ 134 (2) Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate 
ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega (nt kohtuasja lahendamine RKTKo 2-15-4677). ● Kalendriliselt ja kellaajaliselt;
● Kindlalt saabuva sündmusega (nt päiksetõus) → kui sündmuse saabumine ei 
ole teada, siis tingimuslik tehing, mõlemale kohaldatakse TsÜS § 110  ● Hinnangulise kriteeriumiga (mõistlik tähtaeg, viivitamatult, koheselt);
● Mitme kriteeriumiga määratud tähtajad (“koheselt kuid mitte hiljem kui..). Kokkuleppel saab muuta tähtaegade ja tähtpäevade reeglid vaid siis, kui tähtaja enda muutmine
võimalik. 44


Tähtaja algus TsÜS § 135 lg 1 ● Üldine reegel: järgmisest päevast pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist,  millega on määratletud tähtaja kulgemise algus. ● Kehtib üksnes päevades arvutatava tähtaja suhtes.
● TsÜS § 136 lg 2 ja 3; 147 lg 1. Vt ka RKTKo 3-2-1-162-13. TsÜS § 136 Tähtpäeva saabumine
(1) Tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega.
(2) Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev 
viimase aasta vastaval kuul ja päeval.
(3) Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev 
viimase kuu vastaval päeval.
(5) Kui tähtpäeva saabumine on määratud nädalates arvutatava ajavahemikuga, saabub 
tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval.
(6) Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub 
tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval.
(8) Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub 
riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval 
esimesel tööpäeval.
(9) Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.
(10) Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevast väiksema ajaühikuga arvutatava tähtajaga, 
saabub tähtpäev selle ajaühiku saabumisel. Tähtpäeva määramine
Tähtaja  möödumisega (tähtpäeva saabumisega) tähtaeg lõpeb. Tähtpäev loetakse tähtaja 
hulka. Vt ka RKTKo 3-2-1-75-14 p56.
Tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindla sündmusega.
Aastates, kuudes ja nädalates arvutatav tähtaeg möödub vastava aasta kuu või nädala vastaval
päeval. Vabandatavus - Kui kohustust ei suudeta täita vastava tähtaja jooksul, võib teatud juhtudel see 
olla vabandatav (harva) Ennistamine  → erand TsMS § 67 Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja 
menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval 
põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle
muu negatiivse tagajärje. Aegumine
Aegumise mõiste (TsÜS §142) ja üldpõhimõtted 45


● Aegumise eesmärgid on: võlgniku kaitse, õigusrahu ja õiguskindluse tagamine.
● Aegumine on ajavahemiku möödumine, mille järel võib võlgnik keelduda kohustuse  täitmisest.  ● Nõue ei lõpe aga võib aeguda
● Kohaldatakse kõigile eraõigussuhtest tulenevatele nõuetele. Traditsiooniliselt eristatakse  ● lühikese aegumistähtajaga süsteem, kus aegumine algab võlausaldaja nõudest  (rikkumine, kahju vms) teadasaamisest (subjektiivne süsteem)  ● pika aegumistähtajaga süsteem, kus aegumine algab mingist objektiivsest hetkest  (rikkumine, kahju tekkimine vms) (objektiivne süsteem). § 143.  Aegumise arvestamine kohtu poolt ● Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.   ● TsMS § 651 lg 2 järgi on õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda  esimese astme kohtus ei ole nõudnud  ● Aga: aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks
● Aegumise vastuväite võib esitada kohtus ka suuliselt. 
● Aegumisele tuginemine võib erandjuhul olla vastuolus hea usu põhimõttega, 
● VÕS § 1028 lg 2 p 2  Oma kohustuse aegunud nõude alusel vabatahtlikult täitnud  võlgnik ei saa üleantud aegumisele tuginedes hiljem tagasi nõuda. Tegemist on 
mittetäieliku kohustuse täitmisega.  Aegumise tagajärjed ● Aegumine ei lõpeta nõuet.
● Aegumine annab õiguse kestvalt keelduda kohustuse täitmisest. Aegumine seab  kohustuse täitmise sõltuvusse võlgniku tahtest. ● Aeguvad materiaalõiguslikud nõuded, mitte hagemisõigus.
● Tuvastushagi ei allu aegumisele (võib jätta siiski rahuldamata, menetlemata kui kostja  tugineb õigussuhtest tuleneva nõude aegumisele).  Aegumisele tuginemise piirangud ● Aegumistähtaega ei saa kohus ennistada ega pikendada. Aegumine saab üksnes  katkeda ja peatuda. ● Kohus võib erandjuhul lugeda aegumisele tuginemise vastuolus olevaks hea usu  põhimõttega, nt kui aegunud nõuet on pärast aegumist tunnistatud. Vt RKTKo 3-2-1-
169-15. Aegumistähtajad ● Tehingust tulenevad - lepingud, tasu lubamine
● Seaduses tulenevad - alusetu rikastumine, kahju tekitamine Tehingust tulenevad 46


● Aeguvad 3a nõude sissenõutavaks muutumisest
● Sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava  kohustuse täitmist. ● Lepingulise kahju hüvitamise nõue ei hakka aeguma enne kahju tekkimist (nt  tervisekahju) ● Lepingust tuleneva tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab arvates aasta  lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks  ● Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuded (sh mittetehingulised) aeguvad  samuti täisaastate kaupa  ● Eritähtaeg aegumisel ehitisepuudustest tulenevad nõuded (nii töövõtu - kui müügilepingu järgsed)-5 aastat arvates ehitise valmimisest (vastuvõtmisest). ● Töölepingust tulenevad nõuded (töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine 30  päeva). ● Tahtliku rikkumise korral on aegumistähtaeg 10 aastat (oluline tahe teist poolt  õigusvastaselt kahjustada ja käitumine heade kommete vastaselt),  ● VÕS § 227 järgi algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva  nõude aegumistähtaeg asja üleandmisest ostjale.  Seadusest tulenevad ● Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude  sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele 
suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. ● Õiguvastastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähteg 3 aastat, aegumise  algus on seotud nõuet omava isiku poolt kahjust (vähemalt selle ühest osast) ja kahju 
hüvitama kohustatud isikust teadasaamisega (subjektiivne element).  ● Piiratud maksimaalselt 10 aastaga (objektiivne element).  Aegumise peatumine ja katkemine ● Aegumise peatumise ja katkemise eesmärk → võlausaldajale nõude 
aegumisest  tuleneva ebaõigluse leevendamine. ● Aegumise lõpptähtaeg puudub!
● Vastavad alused on kohaldatavad kõigi nõuete aegumise puhul. 
● Seotud asjaoludega, mis raskendavad või takistavad võlausaldajal nõude  maksmapanekut. ● Tõendamiskoormis lasub võlausaldajal.  Aegumise peatumine - Ajavahemik pärast aegumise algust, mida ei loeta aegumise hulka. 
Seondub reeglina võlausaldajast sõltumatu asjaoluga, mis takistab nõude esitamist. ● Vääramatu jõu esinemine
● Piiratud teovõimega isikul seadusliku esindaja puudumine
● Pärandvaraga seotud nõude korral aeg kuni pärandi vastuvõtmiseni. Aegumise katkemine - algab algusest ● Nõude tunnustamine 47


Näidistest
1. Missugune lause on vale
Tehingu vastuolu heade kommetega 
a) tuleb hinnata igal juhtumil eraldi
b) kontrollitakse alles siis, kui tehingu tühisus ei tulene muudest alustest
c) muutub kehtivaks tehingu tegemise järgsel tühisuse aluste äralangemisel
d) hinnatakse tehingu sisuga seotud asjaolude hindamisel  - Õige: Tehingu vastuolu heade kommetega hinnatakse tehingu tegemise hetkel  
2. Missugune lause on vale:
a) Oferdiks võib üksikjuhul olla ka lepingu sõlmimise ettepanek
b) Ofert sisaldab lepingu olulisi tingimusi
c) Ofert ei vaja kehtivaks muutumiseks kättesaamist
d) Oferdi tagasilükkamine lõpetab alati oferdi - Õige: Kehtivaks muutumiseks peab olema kätte saadud  
3. Missugune lause on vale: 
a) Volituse andmine võib alati toimuda vormivabalt
b) Volitus ei saa tekkida seaduse alusel
c) Volitust saab anda kaudse tahteavaldusega
d) Volituse võib anda ka avalikkusele - Õige: Tehingud mis seotud vorminõuetega ei saa teha vormivabalt - Seaduse alusel: näivustaluvuse volitus § 118 A ja B leppisid 30. novembril kokku, et B tagastab A-le laenu kahe kuu pärast. Laenu 
tagastamise päevaks sattus pühapäev, millal peab B laenu tagastama?
31. Jaanuaril 
2. veebruaril
1. veebruaril
29. jaanuaril Õigusjärglus tähendab
a) Õigust teist isikut volituse alusel esindada
b) Tsiviilõiguste ja kohustuste üleminekut teisele isikule
c) Seaduses täpselt kindlaksmääratud toimingute tegemise õigust teise isiku nimel
d) Piiratud teovõimega isiku seadusjärgset esindusõigust 1p - Hupotees
1p - Eeldus 48


1p - Tingimuslik tehing
1p - Edasilukkav tingimuslik
1p - 105 lg 1 - tingimus saabunud
3p - tsus  106, holjumisaeg, kasutamine, erand
1p - Argumentatsioon
1p - tulemus 49