Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"suguelund" - 17 õppematerjali

suguelund

Kasutaja: suguelund

Faile: 1
thumbnail
2
doc

Suguelundid

*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste ...

Bioloogia → Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Suguelundid

Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(sell...

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Naiste ja meeste suguelnudkond

Naise suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari Kujult ploomikivi. Mõõtmed 4x2x1cm. Kaalub 5g. Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale. Munasarjas valmivad munarakud,mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse. Munasarja nääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid. Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid. Tertsiaal folliikul ehk põisnääps. Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks. Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb. Munajuha 0 - 12cm pikk torujas organ. Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega. 2/3 munajuha pikkusest võtab enda alla munajuha laie...

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mehe suguelundite ehitus ja talitus

Mehe suguelundite ehitus ja talitus seemneplasma ­ seemnevedeliku rakuvaba osa Leydigi ja Sertoli rakud asuvad munandis. 1. Suguelundid · munandid ­ munandikotis olev paariline suguelund · munandimanused ­ munandi tagumise servaga külgnev elund, mis koosneb peast, kehast, sabast; kehas ja sabas paikneb keerdunult kuni 6 meetrine munandimanusejuha, milles seemnerakud liiguvad edasi umbes 2 nädala vältel · seemnejuhad ­ munandimanuse sabaotsast algav umbes ½ meetripikkune lihaseline juha, mis lõpeb purskejuhaga · seemnepõiekesed ­ kusepõie ja pärasoole vahel paiknev käävjas paariselund, mis valmistab suurema osa seemneplasmadest

Bioloogia → Inimene
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Freudi teooria inimese seksuaalsusest. Inimese seksuaalsuse kujunemine

innervatsiooni tagava intensiivse psüühilise armustiimuli läbimurdega pannakse alus erootilisele funktsioonile. (Freud, 2003, lk 102) Naise ja mehe seksuaalsusest Freud kirjeldab naise ja mehe seksuaalsust järgmiselt. Pole kahtlustki, et inimestele omane biseksuaalne kalduvus avaldub tundumalt selgemini naiste kui meeste juures. Viimasel on ainult üks põhiline seksuaalne tsoon ­ ainult üks suguelund ­, esimesel aga kaks: vagiina, naise tõeline suguelund, ja kliitor, mis on analoogne mehe suguelundiga. Me arvame põhjendatult, et vagiinat mitu aastat peaaegu ei eksisteerigi ja et see jääb kuni puberteedini tundetuks. (Freud, 2003, lk 101) Kasutatud allikad Freud, S. (2003). Sigmund Freudi tarkuseraamat. Tallinn: Ersen. Holtzmeyer, K. (1934). Alateadvus ja psühhoanalüüs. Tartu: Eesti kirjanduse seltsi kirjandus.

Filosoofia → Filosoofia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kehaosad (kroppsdelar)

19. Ranne ­ en handled | handleden | handleder | handlederna 20. Käelaba ­ en hand | handen | händer | händerna 21. Sõrm ­ ett finger | fingret | fingrar | fingrarna 22. Rind ­ ett bröst | bröstet | bröst | brösten 23. Talje ­ en midja | midjen | midjor | midjorna 24. Kõht ­ en mage | magen | magar | magarna 25. Selg ­ en rygg | ryggen | ryggar | ryggarna 26. Tagumik ­ en stjärt | stjärten | stjärtar | stjärtarna 27. Suguelund ­ ett könsorgan | könsorganet | könsorgan | könsorganen 28. Jalg ­ ett ben | benet | ben | benen 29. Reis ­ ett lår | låret | lår | låren 30. Põlv ­ ett knä | knät | knän | knäna 31. Sääremari ­ en vad | vaden | vader | vaderna 32. Jalalaba ­ en fot | foten | fötter | fötterna 33. Kand ­ en häl | hälen | hälar | hälarna 34. Varvas ­ en tå | tån | tår | tårna 35. Naba ­ en navel | naveln | navlar | navlarna 36. Hammas ­ en tand | tanden | tänder | tänderna

Keeled → Rootsi keel
19 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Tutanhamon 2

Nagu näiteks atroofia. Enamus tema vasaku jala luudest olid täiesti kulunud ja nende verevarustus oli halb. Ilmselt sai vaaraole saatuslikuks haigus malaaria. Skaneeringud paljastasid vasakus jalas ulatusliku luuhõrenemise. Uuriate hinnangul põhjustas seda ilmselt nn Köhleri tõbi, mis põhjustab luude kulumist. Tutanhamoni muumia Lapsvaarao oli nõrguke, paljud tema vigastused olid tekkinud mumifitseerimise käigus ja teadlaste uuringutel. Muumial kukkus kirstus olles suguelund ostast ära, kuid see leiti 2005. aastal kirstust üles. Muumial puudus süda ja mõned ribid. Osa teooriate järgi suri vaarao kabja löögist rindu ning palsameeriad eemaldasid hiljem kahjustunud organid. Teised usuvad et uuriad eemaldasid südame et seda uurida. 2005. aastal uuriti vaaraod põhjalikumalt ja mõne aasta pärest eraldati vaarao DNA. Tutanhamonit kaitses 8 kirstu. Vaarao hauakamber

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hingamisteede haigused/suguelundkonnad

sabast, munarakk on ümmargune. Hingetoru ­ kõri ja kopsutorusi ühendav hingamisteede osa Kopsutoru ­ Hingetoru hargnemine kaheks, mis suubuvad mõlemasse kopsu Kopsusomp ­ väike õhuga täidetud mullitaoline moodustis kopsuseintel Hingamiskeskus ­ hingamisliigutusi juhtiv närvikeskus peaajus Rakuhingamine ­ rakkudes toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus toitained reageerivad hapnikuga ja vabaneb organismile vajalik energia ja tekivad vesi ja CO2 Emakas ­ naiste suguelund, milles areneb loode Munasari ­ naissugunääre Seemnesari ­ meessugunääre Munand ­ mehe peamised seesmised suguelundid Munajuha ­ toruline elund, mille kaudu suubub munarakk emakasse Loode ­ rakkude kogumist kujunenud inimalge Platsenta ­ loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on seotud Nabanöör ­ suurte veresoonte kogum, mis ühendab loodet ja platsentat Sünnitamine ­ lootelise arengu lõpp Kliiniline surm ­ surm, kui inimese pulss ja hingamine

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Inimese Anatoomia

INIMESE ANATOOMIA 1. Kude, koetüüpide ehitus ja ülesanded. Kude on ... Koetüüp Ehitus Ülesanded organismis a) Epiteelkude Rakke tihedalt ja rakuvaheainet Kehapinna katmine e. kattekude On vähe Kehaõõnsuse katmine Elundite katmine Nõrede tootmine ­ sülg Vigastuste parandamine b)Lihaskude Rakud on pikad ja Sise. Kaitse kokkutõmbumis võimelised Liigutada ja kuju c)Närvikude Rakud tähe kujulised ja Vastu võtta erutusi varustatud jätketega Analüüs ja annab edasi d)Sidekude Palju rakuvaheainet Luu ja kõhrkude ...

Bioloogia → Bioloogia
181 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lihase nimistu

laiaks kilekõõluseks niudeharjalt ja kubemesidemelt Kõhusirglihas V-VII roidekõhr Häbemeluu ülemine Lähendab rindkeret vaagnale või äär vastupidi, painutab lülisammast Kubemekanal Kõht Suguelund Seda mööda kulgeb kõhust munandikotti seemnejuha või emakaside Kõhuvalgejoon Rinnakust Häbemeluuni Jagab parema ja vasaku poole LINEA ALBA kõhulihased pooleks, moodustub

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
46 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Esitlus erituselundkonnast

Erituselundkond Autorid: Irma Isabella Raabe, Ursula Roomere ja Liisa Hiob Erituselundkond ja selle seosed teiste elundkondadega Söömisel ja hingamisel tekib inimese kehas mittevajalikke, koguni kahjulikke jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende organismist eemaldamine. Mõned erituselundkonna organid kuuluvad ka teistesse elundkondadesse ­ soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) ­ toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud ­ eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk ­ soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik ­ väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neer...

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti rahvausundi maailmavaade

Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise tembud on toodud enamasti meile saksa kultuurikandjate ja katoliku kiriku poolt. 2. Keha ja elundid. Elundihingeks on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem at hingejõud. Südame söömisega kujutleti omandatavat selle hingejõud. Kuupuhastus ja järelsünnitus on sidemed ema ja lapse hingede vahel, olulisel kohal. Sugutamise all peetakse silmas hingejõu edasiandmist. Väljaheidete puhul on oluline olnud selle suund jms, et need ei satuks kellegi halva mõjusfääri. Loomade ja olendite vere joomine toimus ka hingejõu omandamise eesmärgil. Ohverdamisel lastud verega loovutati tema hing, seega võis liha ise ära süüa.

Teoloogia → Üldine usundilugu
93 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Oskar Loorits - Eesti rahvausundi maailmavaade

arenenud võimetega on nõid (tundja, teadja), kes oskab kohelda teisi hingi ja hankida abi arstimiseks või kõiksugu muid tarvilikke teateid. Selleks on ta varustatud eriliste hingejõudu sisaldavate esemetega ja ta hing võib rännata ringi, keha lamades unes või "minestuses". Keha ja elundid Teatavates kehaosades asub elujõud eriti tugeval määral, need on niinimetatud elundhinged. Igivana näikse meil kujutelm, et elujõud ja hing kätkeb eriti suguelundis. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem on ta hingejõud. Seepärast on tehtud krattidele ja igasugu viljakusnukkudele suuri suguelundeid ning sagedane on kujutlus mõnest metsavaimust, kelle "liige" või "riist" ulatub alla põlve. Et südant kujutleti elundhingena, selle kohta on selge osutus "Henriku Liivimaa kroonikas" (XXVI ­ 6), kus kõneldakse, kuidas 29. jaan. 1223 Sakala mehed võtsid kinni taanlasest foogti Hebbi ja "kiskudes veel elusa

Teoloogia → Religioon
256 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

*Muinasusundi peamiseks asjaks võib pidada väe mõistet. *VÄGI- elujõud, karisma, pole samastatav füüsilise jõuga. Väge leidus inimestes, elusolendites, teatud piirkondades jne. Kõigil ei olnud ühepalju väge (meestel rohkem, naistel vähem: täiskasvanutel rohkem, lastel vähem). *Elusolenditel leidus kõige rohkem väge veres (joodi sellise looma verd, kelle elujõudu taheti), juustes (abiellumisel pügati naiste juukseid, orje pügati), suguelundis (mida suurem olendi suguelund, seda suurem vägi ja hingejõud), küüntes ja hammastes (looma küünte ja kihvade kandmine kaelas), süljes (sülitamise keeld, et oma väge säilitada) ja südames (suure väega looma/ inimese südame söömine). *Väge võib omandada, kaotada, suurendada, vähendada, siirdada ühelt objektilt teisele. Näiteks küünte lõikamisel tuli hoolega jälgida, et need võõra kätte ei satuks. *Väge leidus ka osades looduslikes objektides, kuid mitte kõigis. Näiteks: ohvrikivid,

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

kui Helena ema). Athe (tipp, millele järgneb kättemaks), Orchos. Gaia- maa, selle luuleline vorm. Sellel sündis kaks järglast- Pontos (meri), Uranus (taevas). Sai nendega järglasi (vt pilti kaustast ja loe juurde) Gaia ja Uranus sünnitasid titaanid. Cronus ja Rhea tegid enamik olümpialasi. Uranus kartis oma lapsi ja surus maapõue. Gaia plaanitses Cronusega ta tappa. Valmistati kõver sirp ja Cronus kasteeris ta. Sellest verest sündisid gigandid ja kättemaksujumalannad. Suguelund kukkus merre ja sündis Aphrodite. Teise põlvkonna valitseja oli Cronus. Ka tema kartis oma lapsi ja neelas need alla kuni Zeusini (edasi on juba see müüt). Kaks leeri: Titaanid ja Cronos ja noorem põlvkond ja Zeus. Algas titaanide võitlus (Põhja-Kreekas). Kestis kümme aastat. Otsustavaks said sajakäelised ja -pealised. Titaanid suruti Tartarosse ja Zeus võitis. Gaia pahandas, et titaane väärkoheldi ja sünnitas Zeusile uue kuninga. Sai Tartarosega Typhoni. See oli sajapäine lohe

Ajalugu → Kreeka kultuur
40 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Maailmavaated ja usundid

korrastatud (praeguse) maailma. Selle toimumisest oli erinevaid mittekonkureerivaid versioone Egiptuse usundis. Atum ­ loojuv päike, ühes käes elu tähistav hieroglüüf ­ jumalad valdavad elu, jagavad seda vastavalt oma arusaamadele Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga. ­ kehastab seniidis olevat keskpäeva päikest Teda ei kujutleta mehena, reeglina pistriku peaga, pea peal päikeseketas, mida ümbritseb püha loom kobra Jumal Aton ­ päikeseketas, kiired lõpevad kätega, suguelund viitab sellele, et ta on mees Amon ­ algselt Teeba kaitsejumal, viljakusjumal, Raga samastatuna (Amon-Ra) jumalate kuningas Hapi ­ Niiluse jõe üleujutuste jumal ­ toob viljastavat muda Egiptlaste põldudele Ptah ­ samuti viljakusega seotud; ka Memphise linna kaitsejumal; käsitööliste kaitsja; maailma looja Apis ­ viljakusjumal, kjutatakse loomana, härjana (sarvede vahel päikeseketas), härg kui meheliku viljakuse kehastus; oraakliloom

Teoloogia → Usundiõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

Unenägude taga on täitumissoov. Täitumissoov on seotud keelatud ihadega, mida ei tohi otse väljendada - nad on tsensori kontrolli all. Unenägija ei näe kunagi unenäo latentset sisu, sest see sisaldab endas peidetud ihasid. Ta näeb unenäo manifestset sisu, mis on tsenseeritud, millest keelatud, ebameeldiv, valus latentne sisu on välja roogitud. Ühe iha või ühe objekti asendamine unenäos teisega on sümbolism Näiteks: Kruvikeeraja = mehe suguelund Karp = naise tupp Id Libido - inimest naudinguotsimisele suunav energia, mis hõlmab ka inimese sugutungi. Eros (sugutung) ja Thanatos (surmatung) Id'i valitseb naudinguprintsiip - saada maksimaalne nauding maksimaalselt ruttu millelegi vaatamata ükskõik mis hinnaga. Ego Sünnist alates kujutab laps endast ainult Id'i, kuid vastuolud kuumade ihade ja külma

Psühholoogia → Psühholoogia alused
340 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun