Maailma usundid - Tallinna ülikool (1)

Hinduism

• On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust .
  
• u 1000 erinevat religioosset liikumist
  
• hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida
  
• 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid , 2% kristlased, 2% sikhid , 0,8% budistid.
  
• Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt)
  
• Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks.
  

Õpetused

• Dharma – algõpetus, algtõde
  
• Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr.
  
• Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud . Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab.
  
• Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus.
  

2) Atharva veda – osa proosas , osa värsivormis. 20 raamatut, 371 teksti, enamasti loitsud . See on nö. mitteametlik religioon . Kasutati inimeste endi poolt mitteametlikus kultuses. Sisaldab loitse, mis on inimestele endile vajalikud, nt. rikkus, jõud, tugevus. Sisaldas omaaegset slängi, maalähedane.
3)Sama veda – lauluraamatu moodi. Tekstid Rg ja Atharva vedadest. Originaalkontekstist välja kistud värsid, et saaks kasutada rituaalides. Laulutarkus.
4) Yajur veda – kirjeldab ohvrirituaale. Kuidas valida ohverdamiseks kohta, kuidas ette valmistada jne. Ohvritarkus.

• Brahmana – tekstid, mis aitavad mõista Brahmani – absoluuti. Kommenteerivad vedasid.
  
• Annavad veda teksti kommenteerides edasi uut informatsiooni
  
• Kirjutatud preestriklassi poolt (kastisüsteem)
  
• Üritavad väita, et kui preestrid viivad rituaali läbi õigel kombel , siis jumalad PEAVAD andma preestrite palutu.
  
• Brahmanate järgi on preestrid justnagu kõige tähtsamad
  
• Upanisad – see mille põhjal me näeme, mis on loonud hinduismi.
  
• Sellel on veel mitmeid alajaotusi – sutrad.
  
• Loodi u 800-500 eKr
  
• Eesmärgiks uurida, kuidas ja millal loodi maailm
  
• Tõdedeni jõutakse filosofeerides
  
• Kes on absoluut ja kuidas temani jõuda?
  
• Upanisad tähendab õpetaja jalgade ees maas istumist
  
• Vastustes kirjeldatakse kõike seda, mida absoluut ei ole
  
• Kui õpetaja vastab nt „Kui sa veel korra küsid lendab su pea otsast ära“ tähendab see seda, et küsija ei ole valmis info saamiseks
  
• Tat tvam asi – absoluut on igaühes meis.
  
• Brahman (absoluut) eksisteerib igal pool atmani kujul
  
• Eesmärk on selles, et atman mõistaks, et ta on osake brahmanist. Niipea kui atman seda mõistab saab ta maksa (vabanemine, pm sama kui nirvana )
  
• Idee sellest, et võib-olla on olemas ümbersünnid. Vaimse mina osakesed lagunevad keha surres tükkideks ning samad osad moodustavad uue keha.
  
• Karma seadus – tähendab, et iga meie tegu, mõte ja toiming kannab tagajärge. Bilanss tuleb viia nulli.
  
• Tegu, sõna ja mõte on karma seisukohast samaväärsed. Kõvasti muusikat kuulava naabri näide.
  
• ¼ elust õpin, 2/4 elust pean majapidamist , ¾ elust lähen metsa elama ja 4/4 hakkan kirdesse kõndima kuni suren .
  
• Ahimsa – idee vägivallatusest
  
• Bhagavadgita
  
• jäi veda tekstidest välja
  
• Arjuna, võimas sõdur võitjate poolel, Krishna – tema kaarikujuht
  
• Üldiselt on tõdemus, et isiklikud kohustused tulevad enne ühiskondlikke kohustusi. Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi.
  
• Bhakti põhimõte – pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele – Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.)
  
• Siva on hävitaja. Askeetide jumal, kõige seksuaalsem jumal. Nõretab erootikast. Vastandlik – ühelt poolt väga maskulliinne, teisalt tantsijate jumal.
  
• Visnu on säilitaja, kellel on 10 avatari e. kehastust sh. Mohammad , Buddha ja Jeesus Kristus
  
• Istadeva – jumalus, kelle/mille valisid
  
• Krsna räägib reaalsest teest, neid on kolm:
  

• karma - tegutsed selleks, et vabaneda
  
• õppimise tee – juana, marga
  
• Jumala kummardamise tee – khakti marga
  

Tekkisid uued võimalused vabaduseni jõuda: 1. maksa – usu järgi; 2. dharma – seadmuste järgimine; 3. artha – kasu/raha teenimine ; 4. kama – seksuaalne kirg

• Sati – aus, vooruslik naisterahvas. Kui moslemid sissetungisid tekkis fanatism – sati – mistõttu läksid naised oma meeste matustel tuleriidale.
  
• Jauhar – massienesetapp. Suurimal hukkus 45 000 inimest.
  
• Koloniaalajastul taasavastatakse oma kultuur – neohinduism. Inglaste uurimise tagajärg. Annab aimu , mis võis kunagi olla.
  

Muinas-Egiptuse usund

• Teistlik usund – usund, kus on väga selgepiiriline jumala kujutlus
  
• Polüteistlik – austatakse paljusid erinevaid jumalusi
  
• Henoteistlik jumalakäsitlus – erinevaid jumalusi võidakse kasutada ühe jumala erinevate teisenditena
  
• Kultusreligioon
  
• 1880. aastatel dešifreeriti hieroglüüfkiri, tänu millele on võimalik seda religiooni tundma õppida.
  
• Vanimad andmed selle usundi kohta on neljandast aastatuhandest
  
• Alam-(põhi) ja Ülem- Egiptus (lõuna) – ühinesid u. 3000 a. eKr
  
• Kolm kultust : Jumalate kultus , Kuningate kultus ja Surnute kultus
  
• Jumala käsitluse puhul on erinvuseks see, et jumalatel on looma- või linnukujuline ilmumise variant.
  
• Herodotos väidab, et Egiptuses olid au sees kõik loomad, eriti kass .
  
• Taevajumalanna ja maajumal – vanimad jumalused, vastupidiselt teistele taevas on naine ja maa on mees.
  
• Taevajumalanna sünnitab igal õhtul tähed ja neelab need hommikul .
  
• Tähtsaim jumal on päikesejumal Ra
  
• Heliopolise süsteemis seisab keskmes päikesejumal, kes tõusis ürgmerest vms. Esimesed jumalused, kes temast tekivad on õhu- ja niiskusejumalad, kellest omakorda sündisid taeva- ja maajumalused.
  
• Ra’d peetakse inimeste loojaks. Inimesed tekkisid selle järgi tema pisaratest.
  
• Ra’d peetakse maailmas kehtiva korra ja seaduste kaitsjaks
  
• Maat – õigus, tõde, keeld
  
• Arvati, et kuninga kukutamine või surm võib tekitada kaose maailmas
  
• Kuujumal Thot – Ibise või paaviani kujuline. Kreeklased samastasid teda Hermesega. Maa loomise uskumus . Tekib maalapike, mille peale lendab Thot linnukujul ja muneb sinna muna.
  
• Härjakujuline Apis oli üks esimesi viljakusjumalaid.
  
• Ennustamiseks kasutati härga, kes pärast surma palsameeriti
  
• Viljakusjumalanna Isis , keda austati kogu Egiptuses. Teda kujutatakse naisena kellel on sarved või lehma pea. Laiemalt tuntud seoses pärimusega heast ja halvast vennast. Osiris oli seal Isise vend ja abikaasa ühes. Osirisest valmistati seal esimene muumia . Temast sai surnute kuningas.
  
• Memphise linna jumal nimega Tah. Temaga tekkis kujutlus maailma tekkimisest. Tah loob maailma oma sõna ja mõtte abil
  
• Jumalad on siinpoolsed, osa sellest millega inimesed tegelevad.
  
• Päikesejumal Aton – temast üritati teha ainsat jumalat
  
• Põhiline struktuur kujunes välja vana riigi ajal
  
• Suurim muutus on peajumalate vaheldumine . Kõige kauem oli Egiptuse peajumal Amon -Ra. Muistne viljakusjumal Amon, kes sulas kokku päikesejumal Ra’ga.
  
• Jumalaid peeti reeglina surematuteks. Jumalad on inimestest üle oma jõu ja võimu poolest, aga nende võim on piiratud.
  
• Enamasti kujutati jumalaid poolinimese-poolloomana, ka üleni looma või inimesena.
  
• Inimesele oli tähtis igapäevane hea läbisaamine jumalatega .
  
• Templit nimetati jumala majaks. Jumal oli alati templis reaalselt kohal ja samal ajal ka teises kohas.
  
• Maati printsiip kehtib ainult Egiptuses. Kõrbes valitsevad inimestele vaenulikud jumalad. Egiptusest väljaspool nende arust midagi head ei olnud.
  
• Egiptlased ei armastanud reisida, sest nende arust piirdus korrastatud maailm ainult Egiptusega.
  
• Kardeti surma väljaspool Egiptust
  
• Algul Egiptus=maailm, hiljem uue riigi ajal Egiptus=maailma keskpunkt.
  
• Iga templi juures asus tiik, mis oli vajalik puhastusrituaalide jaoks ja sümboliseeris ürgmerd.
  
• Templi ukse avamine justkui kordas maailma loomist
  
• Tempel sümboliseeris maailma. Lagi – taevas, põrand – maa.
  
• Uue templi loomine oli võrreldav maailma loomisega
  
• Tähtsaimateks tegevusteks olid ohvriandide toomine ja palvetamine
  
• Ohvreid võis tuua ainult kuningas. Kuningas delegeeris ohverdamise preestritele. Preestrid oli kinnine seisus. Preestri amet anti edasi isalt-pojale.
  
• Preestrid pidid end raseerima üle 3 päeva üle terve keha. Tohtis kanda ainult linaseid riideid ja papüürusest jalanõusid. Pidid pesema iga päev ja öö 2 korda külma veega.
  
• Kõige mõjukam preester oli peajumala ülempreester.
  
• Kultus toimus templis iga päev
  
• Kardeti ööd pimeduse ja deemonite tõttu
  
• Kord aastas oli suur püha, mis oli igal templil erinev, pühendatud templi kaitsejumalale.
  
• Kuningate kultus
  
• Alates 4. dünastia valitsusajast : kuningas on Ra poeg
  
• Kuninga kaks loomust : jumala poeg ja inimene
  
• Surnute kultus
  
• nn. püramiidide tekstid – algselt seotud ainult kuningatega
  
• Kahte osa pole tõlgitud : Ba ja Ka. Ba lahkub surres kehast, aga pole hing. Kujutatakse linnuna. Asub elava inimese sisemuses. Ka lahkub kehast, aga elava inimese puhul asub ta kehast väljaspool.
  
• Keha tuleb säilitada palsameerimise teel
  
• Surematuse usu demokratiseerimine. Ka mittekuninglikust soost inimesed hakkavad valmistuma selleks, et neid saaks palsameerida. Esimesel vanal ajal.
  
• Surnukeha täideti vaiguga immutatud padjakestega. Linaste sidemete vahele pandi amulette. Sisikond pandi surnule nõudes kaasa.
  
• Teispoolsuse maailm on maise maailmaga väga sarnane.
  
• Teispoolsus on taevas ja maa all ning surnud ringlevad.
  
• Surnute kohus : Osiris ja 42 erinevat jumalat. Toimub tõe ruumis. Süda ei tohtinud olla raskem kui Maat’i kuju või tema sümbol. Hukkamõistev otsus tähendas, et inimene lakkas olemast. Kui mõisteti õigeks pääses sealpoolsusesse kus tööd pidi tegema vähem, saak oli parem jne.
  
• Hauakambris kujutati surnu lemiktegevusi ja nende piltide sees elas surnu edasi. Kaasa pandi Surnute raamat, kus kirjas pahategude nimekiri.
  

India budism

• Ühiskonda hakati muutma iseenda muutmise teel. Nn. 1000 filosoofi ajastu. Kuni 4-5 saj. eKr. Sel ajal tekkis ka budism .
  
• Buddha – oma poja sünniööl lahkus kodust ning hakkas askeediks. Õppis kahe askeedi käe all, ei pesnud ennast ja ei söönud. Ühel päeval pesi end puhtaks, sõi kõhu täis ja istus Bothagaja’s, mediteeris 40 päeva ja siis kirgastus. Sarnathis kohtus endiste õpilastega, kellele pidas esimese jutluse. Esimest korda lasti liikvele Buddha dharma. Lõi mungakoguduse. Talle tehti 3 atendaadikatset, mille elas üle, siis aga sai vanaks läinud söögist düsenteeria ja suri 2 nädalat hiljem.
  
• Dharma 4 ülllast tõde : 1. Kogu eksistents on kannatus. St. et kõik on kannatus. 2. Kannatuse põhjuseks on elujanu . Kannatame sest tahame midagi. 3. Kannatus lakkab siis kui elujanu ei ole enam. 4. Nirvana – ümbersündimine lõpeb, kaote täielikult. Totaalne surm.
  
• Buddha ratas – kaheksa kodarat – kaheksa teed/tõde: kõne, tegu, eluviis, järelmõte, keskendumine , püüdlus, vaade
  

Esimesed viis kõigile ühist reeglit :

Vägivallatus – igasugusest vägivallast loobumine, ka vaimsest

mitte võtta seda, mida pole antud

hoiduda mittevooruslikust seksuaalkäitumisest

mitte rääkida seda, mis pole tõde

mitte tarvitada meelt tumestavaid aineid
Munkadele Sangha koguduses :

mitte süüa tahket toitu peale kella 12

ei tohiks osa võtta teatrist ei näitleja ega vaatajana

ei tohiks end „ehtida“ (lõhnad, ehted jm.)

ei tohi vastu võtta kulda ja hõbedat.
Kloostri ülesehitus

• hõimudemokraatia järgi üritab üles ehitada ehk arutatakse seni, kuni leitakse kõigile sobiv lahendus
  
• 227 reeglit munkadele, 311 reeglit nunnadele
  
• suguühe, vargus, mõrv/ tapmine , valetamine – nende eest visatakse kloostrist välja
  
• vihma ajal istuvad koos ja kordavad kloostri reegleid
  
• budistlik kogudus ei ole sotsiaalhoolekandeasutus(ei antud peavarju kodust ära jooksnud naistele jne)
  
• kloostri reeglistik ehk vinaya
  

• Kõik mis maailmas leidub on illusioon e. maaja
  

• 6. saj eKr – 1202 budism Indias
  

Mungakogud – siiani toimunud 4

toimus peale Buddha surma – otsustati laip põletada, sealt sai alguse India laipade põletamine

u. 100 aastat hiljem – tekib koguduses esimene lõhe; vaieldi kas Buddha mõtles kõiki reegleid 100%; kas Buddhal olid imevõimed või mitte.

250 eKr – levitati budismi Indiast väljapoole. Mahayan – ennast kiitev, hinayan – negatiivne määratlus rivaalidele, theravada – vanemate munkade õpetus.
Püüdlus nirvana pole on väär.

Manilus e. Manaheism

Rajaja Mani 216-276/277 Uus-Pärsia riigis
Valitsesid Araškiidid, hiljem Sassanniidid
12-aastaselt sai esimese ilmutuse. 24-aastaselt teine ilmutus, mille peale visati rühmitusest välja.
Uus kuningas tema uskumusi ei toetanud.
Tagakiusamise taga oli ülempreester Kartr.
Hea ja kurja võitlus
Kannatuse motiiv
Jeesus, Buddha jne on tema eelkäijad ja on rääkinud põhimõtteliselt sama asja eri keeltes.
Levitajad esitasid manilulst selle religiooni uue tõlgendusena, mille uskujatele nad seda levitasid. Nt. budistidele levitati seda, kui budismi uut tõlgendust, kuigi tegelikult oli see uus usund. Kõikidele inimestele, erinevates keeltes.
Kölni Mani koodeksi õpetused:

Jumalik element maailmas

Kaks juurt ehk alget

Kolm ajastut ( minevik olevik tulevik)
Valguse maailm – teda ümbritseb lähim kaaskond ehk abstraktsete mõistete personifikatsioonid, keda kujutatakse maailmana.
Pimeduse ja kurjuse maailm on lõunakaares, selle valitseja on Ahriman. Sama jutt kaaskonna kohta.
Jumalustele allub vastavalt suur hulk häid/kurje olendeid.
Olevikus saavad kaks maailma üksteisest teadlikuks ja algavad võitlused.
Tulevikus oodatakse kahe maailma lahutamist jumaliku elemendi kokku kogumise ja valguse maailma tagasi toimetamise läbi.
Üks valguse saadikutest äratab üles esimese inimese, kes saadetakse tagasi valguse maailma.
Peeti oluliseks askeetlikku eluviisi.
Kitsam ring ehk valitud ja laiem ring ehk kuulajad/usklikud.

Hiina maailmavaated

Sam jiao e. kolm usundit, millest ükski pole religioon
Ükski pole religioon ja neist puudub nö. kõige looja. Ükski ei ole monoteistlik usund. Osad jumalad teistest tähtsamad. Kolm usundit on üksteise jumalate suhtes sallivad.
Konfutsionism
Kõige väiksemal määral religioon.

• Nimi väidetava rajaja Kong Zi( Konfutsius ) järgi
  
• Pagenduses elades tuli õpetuse idee; õpetuse panid kirja tema õpilased
  
• Õpetuse keskmes keeruline ühiskondlike suhete süsteem
  
• Riik on kui üks suur pere
  
• Leidis, et kõigi probleemide põhjus on inimeste harimatus
  
• Häiris, et riigipeal polnud reaalset võimu
  
• Võim sõltus otseselt usust
  
• Taevakultus kasvas välja esivanemate kultusest
  
• Shangdi – kõik esivanemad ja ka üks jumal
  
• Konfutsius soovib, et usk taeva õiglusse jääks
  
• Väga ratsionaalne õpetus
  
• Vürst Ai ehitas Konfutsiuse templi aasta pärast tema surma; väidetavalt esimene pühamu
  
• Ohverdatakse hingedele spetsiaalset raha, et nad saaksid teispoolsuses omale midagi osta
  
• Korraldati Konfutsiuse hauakambri juures tseremoonia , mille viis läbi keiser Gaozu
  
• Keiser Wudi andis Konfutsiusele kuninga tiitli ja vürsti tiitli, mis jäid pärilikuks
  
• Nelikraamat ja viisikkaanon – raamatut mis põhinevad Konfutsiuse tsitaatidel
  
• Konfutsius kui hariduse ja kultuuri jumal
  
• Pigem ühiskonnaõpetus mille eesmärk on korrastada ühiskonna omavahelised suhted-ühiskonnasuhete õpetus
  
• Kõige vähem jumalaid : Konfutsius ise ja palju ajaloolisi tegelasi, eelkõige inimesi
  
• Palju kujusid – habe, müts, tagasihoidlikud riided, vahel käes raamat
  
• Taiwanis u. 25 templit Hiinas vähe sest Mao Zedongi ajal oli tugev konfutsionismi vastane kampaania
  
• Liturgilised tegevused ainult tähtpäevadel
  
• Altaritel võivad olla ainult Konfutsiuse ja tema õpilaste kujud
  

Taoism

• Kasvas välja kahest teosest : Zhuangzi ja Daodejing - Laozi nimetuseks dao jia ehk Dao koolkond
  
• Kõik asjad on suhtelised
  
• Õpetus surematusest
  
• Han’i dünastia, natuke enne meie ajaarvamise algust
  
• Dao jiao – Dao uskumus/usund
  
• Daod – neid saab kirjeldada läbi eituse – öeldes mida see ei ole
  
• Daode jingi hakatakse pidama maagiliseks tekstiks, aitab pikendada eluiga jms.
  
• Taevaste õpetajate sekt – vaimulikkond
  
• Zhang Dading – taevaste õpetajate sekti juht, võim päriti isalt pojale
  
• Surm saabub siis kui keha ära kulub
  
• Preestrite kihti ei olnud enne budismi
  
• Laozi oli peajumal
  
• Taoistliku alkeemia eesmärk muuta keha väärisaineks
  
• Välisalkeemia ja sisealkeemia
  
• Välisalkeemia tegeleb surematuse eliksiiri valmistamisega
  
• Sisealkeemia järgi on kõik vajalik inimese kehas olemas ning need on vaja tasakaalu viia.
  

Hiina budism

• Päris palju erinev India budismist, kuna budistlikud eetilised väärtused on hiinlastele võõrad
  
• Hiinlastele ei meeldi välis-/võõrmõjud
  
• Budismil aitas kanda kinnitada taoism
  
• Budism jõuab Hiinasse 1. saj. pKr. Esimesed sissekanded kroonikates u. 60-aastatel
  
• Kumarajiva – pole hiinlane , aga oskas hiina keelt, 4-5 saj pKr rööviti ta, et ta šutraid tõlkima panna
  
• Dao Shang töötas väljas äkk-kirgastumise teooria. Põhimõte on see, et me asumegi kohe nirvanas aga meie mõistus ei lase meil kirgastuda.
  
• Puhas maa koolkond – väga rahvalik budismi õpetus. Kirgastuda saavad ka need, kes budismist midagi ei tea.
  
• Chani koolkond (zen) – sõnast Dyhana; väga paindlik õpetus; veendumus , et absoluutse tõe tagaajamine on mõttetu; kes ei näe Buddhat endas, ei näe teda ka kusagil mujal; kirgastumiseks ei tohi pidada midagi jumalikuks, ei tohi klammerduda
  
• 4-6 saj. kõik kolm usundit muutusid, hakkas toimima San jiao, kõiki 3 usundit võib korraga uskuda .
  

Antiikreligioon

Kreeka- Rooma usund/religioon

Kreeka ja Rooma religioon – vaadeldakse enamasti koos.
Kreeka religiooni levik – kogu Vahemere maade ala, levib ida poole – muistse Pärsia riigi alale u 4. sajandil eKr.
Rooma religiooni levik - kogu Itaalia alal, u 3. sajandil eKr. Sõdadega vallutati maad juurde ning lõpuks valitses usund kogu Rooma Keisririigi alal.
Etniline religioon kuni hääbumiseni 4. saj. pKr, kui kristlus sai riigiusuks.
Ei ole tegelenud misjoni ehk usu levitamisega
Nägemus usust selline et kõik inimesed usuvad samu jumalaid/jumalusi ja ainult nimetavad neid erinevalt.
Võideldi Dionysose ja Isise vastu.
Keiser Diodetianud üritas välja juurida Manilust.
Lineaarkiri B – kõige arhailisem Kreeka keel
Ei saa tõmmata konkreetset piiri Lähis-Ida ja Kreeka-Rooma usundite vahel.
Serapis – tema kultus saab alguse Egiptusest ja levib üle Rooma Keisririigi; samastati Zeusi, Heliose ja Hadesega.
Jumalakäsitlus

• Jumalaid käsitleti nii välimuselt kui ka iseloomult inimestena
  

Stoa filosoofia, kus jumalaid seostatakse loodusjõududega
Planetaarjumalad – samastatakse planeetidega nt. Helios-Sol oli päikesejumal
Usutakse, et Zeus /Jupiter on maailma mõistus
Sealpoolsust seostatakse päikesega

• Maailma loomisest ei räägita, räägitakse jumalate sündimisest
  

Demiurgos – loob Platoni õpetuse järgi koos nooremate jumalatega maailma

• Kreeka-Rooma jumalad on füüsilised jumalad. Füüsiline keha nagu inimesedki. Nad ei jää maailmast väljaspoole. Usuti , et jumal on templites asuvates kujudes reaalselt kohal.
  

Cicero ütles et on kolme liiki elusolendeid:

loomad – on surelikud ja neil pole mõistust

inimesed – on surelikud aga neil on mõistus

jumalad – surematud ja mõistusega

• Jumal ei ole kõikvõimas
  
• Jumalatel võib olla algus ajas
  
• Seotud ka inimtegevusega nt. Mercurius – kaupmeeste kaitsejumal , Mars – sõjameeste kaitsejumal
  
• Lokaalsed jumalused
  
• Usutakse, et riigi hea käekäik sõltub inimeste suhtumisest jumalatesse
  
• Inimeselt ei oodatud täielikku pühendumust : nõuti õiglast käitumist, karistati vande murdjaid, tahtsid ohvriande – loomi, joogiohver
  
• Religioossed õpetused on tagaplaanil võrreldes mõningate religioossete toimingutega : ohverdamine , palvetamine ja hümnide laulmine jumalatele.
  

Hinge taaskehastumise õpetus
Laialt levinud uskumus, et inimesed lähevad pärast surma allmaailma, kuhu aga minna ei tahetud.

Üldmõisted

Maailmausund – usundid mille järgijad moodustavad kõige suurema osa maailmas
Kuulumine ilma uskumiseta – inimene võib olla kirikunimekirjas aga ei usu Jumalasse
Uskumine ilma kuulumiseta – inimene võib uskuda, aga ei kuulu ühessegi kiriku vm. nimekirja

Kristlus e. ristiusk

U. 2 miljardit järgijat
Ristiusk on maailma kõige suurema ja kõige kiiremini kasvava järgijaskonnaga.
Monoteistlik usund – usutakse ainult ühte jumalat
Kolmainsus e. triniteet – üks jumal kes avaldab end kolmel eri viisil(persoonid;hüpostaas) : isa, poeg ja püha vaim
Inkarnatsioon – jumal sünnib inimeseks
Aabrahami usundid - islamis on 1 jumalasaadikutest, juutidel esiisa kellest tulenetakse, ristiusus viimane esiisa
Ristiusk on rajatud usund
Ristiusu rajaja on mees kelle nimi on Ješua, millest on tuletatud Jeesuse nimi. Ajalooline isik.
Christos – salvitu/võitu
Mašiah ehk messias
Jeesuse sünniaeg on 7 eKr – 30 pKr
Jeruusalemma templi ülempreester, kelle nimi on Kaifas ja Rooma asevalitseja Pontius Peatus
Evangeelium – nimetati algul kogu kristlikku õpetust, nüüd raamatud
Protestantlikes kirikutes on Vana-Testamente vähem, kui mujal
Uue Testamendi raamatuid on 27
4 evangeeliumit
Kristlus on misjonireligioon
Paulus – misjonär 460 a pKr, Efesos
Palestiina, Juudamaa , Galilea Samaaria
Jeesus on 30 aastane kui tegutsema hakkab. Tegutseb Palestiinas.
Apokalüptika-sõnum tekkis hellenismi ajastul mõned sajandid eKr. Messia ootus on vanem kui apokalüptika.
Allmaailm ehk šeol.