Aeg Sissejuhatus · Mis on aeg? · Millega mõõdetakse aega? · Erinevad kellad Liivakell Vesikell Päikesekell Kell Mis on aeg? · Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. · Ajal on ka suur ühiskondlik tähtsus: tal on majanduslik väärtus ("aeg on raha") ning inimesed tajuvad aega kui piiratud ressurssi. Millega aega mõõdetakse? · Aja mõõtmist täiustati kalendrite ja kelladega väljatöötlemisega mis on edendanud teaduse arengut. · Maailmas on erinevaid kellu millega mõõdetakse aegu nagu: kronomeeter,
Organisatsioon - sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab korrastatust või kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist. Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri (R. Alas). Organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R. Üksvärav). Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus,
KLASSITSISM Klassitsism · 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest · Ametlik kultuuriideoloogia Prantsusmaal alates Louis XIII ajast · Periodiseering: varaklassitsism (kuni aastani 1800) Kõrgklassitsism (hilisem) Klassitsism · Vastandus barokile, rõhutades tasakaalukust ja korrastatust · Selge piir üleva ja madala vahel · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi, võitlema pahede vastu. · Tugevad mõjutused Descartes'i ratsionalismist "Kogu inimliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus." · Hilisemad kunstivoolud ühel või teisel moel mäss "ametliku" klassitsismi vastu. Louis XIV · Nimetas ennast päikesekuningaks. · Koondas oma õukonda ajastu kõige andekamad intellektuaalid. · Oli ka ise andekas tantsija ja võttis tihti
Mis on elu mõte? Elu mõte on paljudel leidmata ja veel enamatele ei tähenda see sõnaühend midagi. Kas siis elul on üleüldse mõte või kas peakski olema? Elu mõte võib seisneda tema mõttetuses. Ütleb ju füüsikaseaduski, et segamini tuba aitab hoida universumi korrastatust. Mõne inimese mõttetu elu mõte on kogu hingest oma elupäevade pikendamise üritamine. "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas" annab elu mõtteks konkreetselt 42. Pole midagi lihtsamat kui eksistentsiprintsiip lihtsalt välja arvutada. Mind on alati hämmastanud inimesed, kelle arvates peab kõigel olema põhjendus või mõte. Aga ei pea ju. Näiteks järgmisel lausel ei ole mingit mõtet. Ikka vihik ajal kolmkümmend teler laeplaat aastas. Väga huvitav sõnajada, mis on sisuliselt seosetu
Nirvaanasse jõudmine tähendab ka taassünnitsüklist väljumist. Mõtlus ehk meditatsioon Mõtlus on vahend oma meeleseisundite mõjutamiseks. See näitab teed, kuidas arendada oma meelt meele abiga, suurendades kõigepealt üldist tähelepanelikkust ja teadlikkust ning positiivset meelestatust ja seejärel kasutades tugevnenud ja puhastatud meelt, et näha asjade tõelist olemust. Mediteerides kasutakse abivahendina mandalaid, mis sümboliseerivad vaimset, kosmilist ja hingelist korrastatust. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse Neli õilsat tõde Neli õilsat tõde on budistliku usundi alusmõtted, mille ütles Gautama legendi järgi välja oma esimesel jutlusel. 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. 2
. Me kasutame oma meeli väga paljudeks asjadeks, mida me ise ka ei tea. Aeg on Sündmused leiavad aset üksteise järel ehk varem ja hiljem. On ka võimalik mõõta, kui palju varem või hiljem teisest sündmusest mingi sündmus aset leiab. Sel juhul mõõdetakse, kui palju aega on möödunud ühest sündmusest teiseni. Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed. Ruum on tavakogemuses ja klassikalises füüsikas kolmemõõtmeline ja tasane, mis võimaldab keha asukohta ruumis kirjeldada kolme koordinaadi abil. 3 Mehaanikaga seotud suurust ja näited igapäevaelust. 1. Kiirus v ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus
Organisatsioonikäitumine Organisatsiooni mõiste · ORGANISATSIOON Sõna organisatsioon tuleneb kreeka keelest, kus ta tähistas korrastatust ja kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist. · Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. · Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. · Organisatsioonid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi
mis oleneb sellest, milliseid protsesse vaadeldakse. Näiteks, kui vaadeldakse süsteemi olekuid, siis võib termodünaamika teist printsiipi sõnastada nii: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Korra all mõistetakse siin seda, et süsteemi ühes osas on temperatuur (molekulide liikumise keskmine kiirus) suurem kui teises osas. Korrastamata olekus ei ole enam mingit erinevust süsteemi osade vahel, süsteem on siis tasakaalulises olekus. Süsteemi korrastatust iseloomustatakse entroopia mõiste abil. Mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia ja vastupidi, mida väiksem on süsteemi korrastatus (mida lähemal on süsteem tasakaalu olekule), seda suurem on entroopia. Entroopia S = k ln W, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. See näitab antud oleku realiseerimisviiside arvu. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks vaatame gaasi olekuid . Kõige tõenäosem on, et gaasi molekulid
Tunnused 2: inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2. Mida organisatsioonid võimaldavad? Tooge praktiline näide. Tõhusust, uuenemist ja toetaskonna rahulolu. Näiteks hea tööjaotuse puhul on ettevõtte toimimine tõhusam. 2: Organisatsioon võimaldab erinevate isikute tegevust kooskõlastada. Näiteks Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ning eesmärkide ühisosa, seda lihtsam on korrastatust luua. 3. Iseloomustage organisatsiooni ülesehitust Leavitti käistluses. Organisatsiooni koostisosadeks on inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2: Kõik orgnisatsiooni osad on omavahel seotud– muutused ühes osas mõjutavad ka teisi osi. 4. Mida väljendab organisatsiooni missioon? Kas, miks ja kellele seda vaja on? Kui olete mõne organisatsiooniga seotud, siis milline on selle organisatsiooni missioon.
vahend millega eset mõõdetakse.Ühik on füüsikalise suuruse konkreetne väärtus. 18) SI on Eesti Vabariigi mõõteseadus.Selle olulisus seisneb selles et tänu sellele seadusesele on kõik mõõtühikud ja suurused inimestele ühiselt mõistetavad. 19) Mingi eseme lihtsustatud versioon näiteks gloobus, 20) Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed. Mõõdame: kompimine, nägemine, ruumala. Aega nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. Mõõdame: kella, stopperi abil 21) Muutujate võrdelisust ehk proportsionaalsust nimetatakse ka võrdeliseks sõltuvuseks ehk proportsionaalseks sõltuvuseks, sest tegu on teatud funktsionaalse sõltuvusega. Veel nimetatakse seda võrdeliseks seoseks ehk proportsionaalseks seoseks. 22) Vektorite abil.See näitab vastava füüsikalise suuruse suunda.
Pariisi elu ja kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed(võlts, peenutsemine, silmakirjalikkus). Prantsuse teatris pani klassitsism end maksma 1640.aastaks. Kõiki eelnimetatud põhimõtteid kinnitades üldistas klassitsism senist kogemust ajastu autoriteetseim kirjanduskriitik Nicolas Boileau oma värsstraktaadis „Luulekunst“. Toetudes antiigi kogemusele, peab Boileau kunstiteoses hädavajalikuks ratsionaalset korrastatust. Samas peab luuletajat kõiges ajendama südame hääl ja kindlasti ka kõlbeline eesmärk. Klassitsistliku esteetika mõjud ulatusid kaugele XVIII sajandisse. Mõnegi noorema rahvuskirjanduse kujunemises oli klassitsismil suuna andev roll.
arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted sõnastas oma värsstraktaadis ,,Luulekunst" (1674) tolle aja kõige autoriteetsem esteetikateadlane ja kriitik Nicolas Boileau. Ta püüdis kirjanduse suhtes rakendada Descartes'i fi losoofi at: hinnates antiigi kultuuripärandit küll kõrgelt, pidas ta siiski vajalikuks kunsti mõistuspärast korrastatust. Boileau arvates on kunst looduse jäljendamine, kusjuures ilu kriteeriumiks on tõde, milleni saab jõuda üksnes mõistuse toel. Kõige kõrgemale tasemele jõudis klassitsism draamakirjanduses ja lavakunstis. Prantsuse klassitsismi alusepanijad olid Pierre Corneille (16061684) ja Jean Racine (16391699). Kuigi Corneille' suure menu saavutanud näidend ,,Cid" ei vastanud kõigile klassitsismi reeglitele, peetakse seda esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks
Oma ajastule kohaselt ja tõenäoliselt ka kantuna soovist kirikuga mitte otsesesse vastuollu minna on Descartes`i meditatsioonis ja filosoofilise arutelus tähtsal kohal Jumal, kui eksistentsiaalselt kõrgeim vorm, kes on hea ja aus. Jumala poolt edasiantu tuleneb või jõuab meieni loodusest ja loodusseadustest. Descartes nimetab seda loomuseks, mis ei tähendagi ju midagi muud, kui Jumalat ennast või loodud asjade korrastatust, mis on rajatud Jumala poolt. Aga iseenese loomuse all mõistab Descartes partikulaarselt kõige selle kombinatsiooni, mis Jumal on meile andnud. Eelnevast lähtuvalt jõuab Descartes tõdemusele, et seesama loomus ei õpeta meile mitte midagi muud nii selgelt kui seda, et meil on keha, millel on vahel halb ja millega me tunneme valu; mis vajab toitu või jooki, kui meil on nälg või janu. Ja seetõttu pole vaja kahelda, et loomuses ja tema poole edasi antus on tõtt
9. Positiivsed inimesed lahkuvad teistest suurema tõenäosusega töölt, kui nad on rahulolematud ........... 10. Meeskonnad, kus on üks teistest kõvasti targem meeskonnaliige, saavutavad paremaid tulemusi, kui need meeskonnad, kus on kõik on keskmise IQga ........... Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Sõna organisatsioon tuleneb kreeka keelest, kus ta tähistas korrastatust ja kooskõlastatud tervikuks muutumist. Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi tähendab, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni
võimalik. Kõik reaalsed protsessid on mittepööratavad, sest need esinevad avatud süsteemides, kus esineb soojusülekanne süsteemi ja sinna mitte kuuluvate kehade vahel. Termodünaamika II printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale kehale. Näiteks kui vaadelda süsteemi olekuid, siis võib termodünaamika II printsiipi sõnastada: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Süsteemi korrastatust iseloomustatakse entroopia abil. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Tavaliselt kasutatakse entroopia S asemel S, mis leitakse valemist: S= Q / T (Q-ülekantav soojushulk, T- süsteemi temp.) Entroopia mõistet kasutades on termodünaamika II printsiip: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus.( S0). Aine ehituse alused Gaasid Reaalsed gaasid, millega igapäevaelus kokku puutume, erinevad ideaalsest gaasist selle
puudumist ning uksed süboliseerivad juhuslikke valikuid, mida inmene tegema peab. VALGUS JA PIMEDUS valgus oleks nagu hägune ja peaaegu kadunud ning pimedus on hirmutav ja läbitungimatu. SAAR mingi hea mälestus nooruspõlvest KELLAD viitavad kaduma läinud ajale. MUUSIKA tekitab igatsust ja püüdlusi teadmatuse suunas ARV ,,NELI"- neli mustlasneiut, neli varju: sübloiseerib korrastatust ARV ,,SEITSE"- seitse aastat on olnud pagulust, seitse tunnistajat süboliseerib vaimset täpsust Allegooriline sügavus HÖ allegooriline narratiiv on nagu pilv, millest igaüks leiab ja vormib kas mõne looma, puu või mis tahes kuju omaenese eeldustele vastavalt noppides välja need üksikosad, mis on vastuvõetavad, ja jättes muu kõrvale või painutades soovitavas suunas. 1. Sotsiaal-poliitiline allegooria: ajastu ja olusuhete tasand
sõna sünonüümid, kõik antud keele eessõnad jne. Ehitades antud keeles mingit fraasi, valime ekvivalentide igast vastavast klassist meile vajaliku sõna või vormi. Keele elementide niisugust korrastatust nimetatakse paradigmaatiliseks. Teiselt poolt tuleb väljavalitud keeleühikud selleks, et nad moodustaksid antud keele reeglistikuga kooskõlas ahela, omavahel ühildada spetsiaalsete morfeemide abil, viia kooskõlla süntagmad jne. Niisugust keele korrastatust nimetatakse süntagmaatiliseks. Igasugune keeletekst on korrastatud paradigmaatilist ja süntagmaatilist telge pidi. Süntagmaatika: märk suhtes kontekstiga. Metonüümia. Paradigmaatika: märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Metafoor. (5.loeng slaidid 7-11) 13)Semiosfäär (Lotman)- Suurimaks funktsionaalseks tervikuks, mis kujundab semioosi aega ja ruumi, on semiosfäär kui "kultuuri arengu tulemus ja tingimus" (Lotman 1990, Universe of the Mind).
aistimisvõime. Tema on võimeline ilma nendeta end selgelt mõistma, kuid neid ilma temata ei ole. Aga näiteks võime vahetada kohta, kuna ta eksisteerib, siis peab ta kuuluma mingisse kehalisse substantsi aga mitte mõtlevasse. Descartes loodab jõuda ikkagi selleni, et Jumal ei ole pettur. Ta arvab, et kõik mida loomus talle õpetab, sisaldab teatavat tõde: loomuse all mõistame me tegelikult Jumalat ennast või asjade korrastatust Jumala poolt. Loomus õpetab ka seda, et valu, nälja, janu ja muude tajude kaudu oleme oma kehaga väga tihedalt seotud ning moodustame teatava ühtsuse. Muidu oleksime puhtalt mõtlevad asjad ei tunneks valu, kui keha haavatakse, vaid tajuksime seda mõistusega. Kuid valu, nälg, janu on segased tunded ning nad pärinevad vaimu ja keha ühendusest. Peale selle õpetab loomus meile, et meie keha ümber eksisteerivad teised kehad. Ning kuna me tajume ja aistime, siis tunneme ära millest
Kordamine- paljud meile eluks vajalikud oskused omandatakse kordamise teel (näiteks kõndimune, autoga sõitmine, kirjutamine). Kuid pidev, pausideta harjutamine ei anna head 5 tulemust. Parema saavutamiseks tuleb kordamise kordade vahel teha väikeseid pause, et meie närvisüsteem ja mälu saaksid pisut puhata. Materjali korrastatus – just tänu korrastatud materjalile jääb meile kõige paremini materjal meelde. Eraldatakse kahte liiki korrastatust. Esimeseks on objektiivne korrastatus, mille puhul materjal esitatakse juba korrastatud kujul. See tähendab, et keegi annab meile mingi konspekti, mille ta on ise enda järgi korrastanud. Meie jaoks ei pruugi see aga nii korrastatud olla. Neil juhtudel võime ise luua mõttelise süsteemi – subjektiivse korrastatuse. Sagi kasutatakse selleks materjali ümberkorrastamist. Sellised tekstid jäävad meile paremini meelde (miksike.ee 2015). 6 2
loodi sajand tagasi. Samuti, kuna tänapäeval ei saa ühelegi ettevõttele keskenduda kui kinnisele süsteemile, siis peab arvestama välismõjudega, mis kaudselt või otseselt mõjutavad ettevõtte tootlikust ja kasumit. Käsitletud ettevõtteks valisin Agora OÜ, kus töötab minu pereliige, kes on reklamatsiooni osakonna juhataja, seega saan piisavalt vajalikku informatsiooni, et mõista kuidas antud ettevõte toimib. 1. Mõiste organisatsioon Sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab korrastatust. Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri (Alas 2008). Organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (Üksvärav 2003). Organisatsioon määrab liikmetele väärtused ja rollid vastavalt nende panusele antud ühendusse
Eeskujuks tuleb pidada homerose sõnaseadmist(lopsakas,rikas,terviklik,üldises harmoonias) Luulekunst: kriitikat võib jagada ainult inimene, kellel on selleks õigust, kadedusest tuleb hoiduda, tuleb olla õilis.B annab luuletajatele nõu,et poeedile kuulub maailmas tähtis roll ja ta on võimeline maailma paremaks muutma. Poeet peab tema järgi matkima loodust, kuid seda mis on looduses tõene ja üldkehtiv, saab määrata üksnes mõistus. B peab kunstiteoses oluliseks ratsionaalset korrastatust. Luuletajat peab kõiges ajendama südame hääl, kõlbeline eesmärk. Klassitsism. Descartes ,,Arutlus meetodist" (1637).Klassitsism püüdis säilitada kultuurimälu, hoida alal igavese ja kaasaegse, üldise ja individuaalse, kohuse ja kire harmoonilise tasakaalu. Tähtis oli 3 ühtsuse printsiip. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistliku kire. Selge ja korrapärane. Välditi juhuslikku, segast,korratut.
aine temperatuur. korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju/mõõtmed taastuvad. Hooke`i seadus-kehas tekkiv elastsusj võrdeline defor-ga Fe=kl. Mehaaniline energia: See summa keha kulg-/pöördliikumise kineetilisest Soojusmasina kasutegur:kui palju muudab soojusmasin kasulikuks Entroopia:süsteemi korrastatust. Selle kasvades väheneb kinnise süsteemi energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisj väljas. Selle alla ei kuulu tööks. Selle arvutamiseks valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub S=Q/T keha siseenergia. soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on
fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted Pythagoras. Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi. Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas “kombelist” ja “meelelist” muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks “kõrgemaks otsustajaks” mitte mõistus, vaid kõrv.
Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetati veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. (1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatust ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Veedad tekkisid 1200 800 eKr. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 eKr. Kolmandana
Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene. See on osakene, mille laengud on vastupidise märgiga. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m keha mass, v keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat kasutatakse ka termodünaamika II seaduse sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus.
arvatakse, et esimesena fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted Pythagoras. Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi. Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas "kombelist" ja "meelelist" muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks "kõrgemaks otsustajaks" mitte mõistus, vaid kõrv.
· Arhiivimoodustaja kirjelduse · Arhiivi kirjelduse · Sarja kirjeldusega 7 Leia www.ra.ee avaldatud juhisest ,,Arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi". Palun vormistada arhiivinimistu, vt sellelt lehelt ja koosta ise vabalt valitud säilikutest (umbes 8 säilikut) - nagu dokumentide ja arhivaalide loetelugi. 6. Arhivaalide hindamine- Avalik arhiiv peab üleandmise hetkeks olema arhivaalid hinnanud. Enne vastuvõtmist kontrollib arhiiv -arhivaalide olemit -arhivaalide korrastatust -teatmestu olemasolu -arhivaalide füüsilist ja sanitaarhügieenilist seisukorda. Koos arhivaalidega esitab organisatsioon hindamise läbiviimiseks ka -dokumentide loetelu -arhivaalide loetelu -arhiivimoodustaja põhimääruse/põhikirja -arhiivinimistu. 7.Üleandmis-vastuvõtuakti koostamine- Kui arhivaalid on kontrollitud, koostab avalik arhiiv üleandmise dokumenteerimiseks üleandmisvastuvõtuakti kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale.
Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus. Selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem. (9) ballaad - vormilt luuletus, kuid sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee. (10) värssdraama värsivormiline draama 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Värsiõpetuse kesksed mõisted: (1) rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tvl silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) (2) värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastuse alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus (3)meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest (4)värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp
veel adiabaatiliselt, temp. langeb. Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab ära Q2 jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet adiabaatselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot’ tsükli kasutegur η=(T1-T2)/T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. 36.Entroopia dS=dQ/T, J/K –ühik, keha poolt saadud soojushulk jagatud temp. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat TD II seaduses: Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada.
, kuigi seda on tehtud. (Macharzina, 1995) Arvukate teooriate olemasolust ajendatuna on kujunenud väljend juhtimise teooriapadrik (management theory jungle), mille võttis kasutusele 1961. a. Harold Koontz, tähistamaks Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria juhtimisteoorias mitme oluliselt erineva koolkonna ja käsitlusviisi olemasolu (Mereste, 2003). Juhtimisteadlased ongi aegade jooksul püüdnud korrastatust luua. Seda on tehtud küllaltki erinevalt (Vadi, 2004: 78). Esiteks on toodud välja kaks kuni viis juhtimisteooriate rühma: 1) klassikalised ja nüüdisaegsed teooriad (Alas, 2001); 2) klassikalised, neoklassikalised, kvantitatiivsed, kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad (Türk, 2003). Edasi on nende all loetletud koolkonnad, kus see on osutunud võimalikuks (Vadi, 2004: 78). Teiseks on esitatud neli või kuus juhtimiskoolkonda: 1) klassikaline, käitumislik,
külmalt kehalt soojemale Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul olla konstantne) dS=dQ/T On võimatu ehitada teist liiki igiliikurit(masin, mis liigub või teeb tööd igavesti) s.o. niisugust perioodiliselt töötavat mootorit, mis muudaks mingist reservuaarist võetava soojuse täielikult tööks. Entroopia - dS=dQ/T, J/K –ühik, keha poolt saadud soojushulk jagatud temp. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat TD II seaduses: Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 Eeltoodus avaldubki sugulusside mõistetel klassifitseerimine ja süstematiseerimine. Erinevus seisneb selles, et klassifitseerimine on püsivam ja ei sisalda liigituse liikmete (rühmade, klasside) ranget korrastatust. Nii on mõiste klassifitseerimise alused Aristotelese esitatud ja on seni muutusteta. Selle kohaselt mõistet on võimalik klassifitseerida kahe tunnuse alusel: a) mahu järgi, ja b) sisu järgi. Mahu järgi on mõiste: üksik, üldine või null-mõiste. Üksikmõiste tähistab konkreetset, ainukordselt esinevat asja või nähtust. Kirjapildis esinevad sellised üksikmõisted tavaliselt suure algustähega, näit., Juhan, Narva, Altai mäed, I Maailmasõda jne.. Formaalse loogika piires
milliseid protsesse vaadeldakse. Näiteks, kui vaadeldakse süsteemi olekuid, siis võib termodünaamika teist printsiipi sõnastada nii: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Korra all mõistetakse siin seda, et süsteemi ühes osas on temperatuur (molekulide liikumise keskmine kiirus) suurem kui teises osas. Korrastamata olekus ei ole enam mingit erinevust süsteemi osade vahel, süsteem on siis tasakaalulises olekus. Süsteemi korrastatust iseloomustatakse entroopia mõiste abil. Mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia ja vastupidi, mida väiksem on süsteemi korrastatus (mida lähemal on süsteem tasakaalu olekule), seda suurem on entroopia. Entroopia S = k ln W, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. See näitab antud oleku realiseerimisviiside arvu. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks vaatame gaasi olekuid . Kõige
rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Nt M. Underi ”Sirelite aegu” itaalia sonett (värsiskeem 4+4+3+3). Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm. 12. Narratiiv. Lood aitavad maailma mõsta ja kogemusi korrastada, samuti inimese tähendust uurida. Lood aitavad igapäevaelust eemalduda. Lood võivad olla nii vahendavad kui loovad. Vahendav lugu ilmutab e näitab maailma korrastatust, loovad lood loovad midagi sõnade/kujunditega , käivitavad sündmusi. 13. Narratiivi mõiste. Süžee on nii nagu sündmusi tekstis esitatakse; faabula on sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (luuakse tavaloogika alusel).Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Kasvavas joones: sissejuhatus, sõlmitus, pingetõusja kolmnurga tipus on kulminatsioon, siit edasi kahanevalt: pööre, lõpp-pinge ja lahendus; omane eelkõige realistlikule romaanile.
MUUSIKA VANA-KREEKAS Referaat Sisukord MUUSIKA VANA-KREEKAS 1 Sisukord........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................1 Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas ..................................................................................2 Orpheuse müüt.............................................................................................................................................4 Vana-Kreeka muusika ajalugu.....................................................................................................................
(Ideon, 2006) Siiski propageerib Euroopa komisjoni ,,Green Paper" kompaktset linna, eeldades, et see linnatüüp muudab linnapiirkondi keskkonnasäästlikumaks ja parandab elukvaliteeti (Zagorskas et al., 2007). Kompaktset linna arendatakse Suurbritannias, USAs ja kogu Mandri-Euroopas. Üheks olulisemaks kompaktse linna kriteeriumiks on plaanivorm. Kompaktne plaaneerimise lähendus eeldab eelkõige visuaalset korrastatust linnas (, 2012), sobivaimaks n-ö linna kujuks kompaktse linna puhul oleks ring, samas oleks lubatud ka ruut (Joonis 2). Joonis 2. Ring kui ideaalne kuju kompaktse linna planeerimiseks. Kompaktse linnamudeli tunnused on: kõrge hoonestus- ja rahvastikutihedus; hea ühistranspordi korraldus, piiratud autode arvu kasv; uusasumid seotud eksisteeriva linnakehandiga tänavavõrgu ja infrastruktuuride abil;
päikeseenergiat Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. 55. Termodünaamika II seadus- isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Sellest järeldub, et soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid alati vastupidi. 56. Soojusenergia kvaliteet ja selle mõõt-mida kvaliteetsem on energia, seda väiksem on enroopia. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. S=Q/T Elekter ja magnetism 57. Coulombi seadus. Elektrostaatiline väli. Väljatugevus. Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga. k-võrderegur k=910 9 Nm2/C2 F-punktlaengute vahel mõjuv jõud F= k q1 q2 /r2
- kalduvus avalduda ühtsusena nii rütmi-, intonatsiooni-, süntaksi- kui ka sisu tasandil Värsiõpetuse kolm alustala 1. foonika uurib sõnade kunstilist kasutamist lähtuvalt nende foneemikoostisest 2. meetrika uurib teksti ülesehitust rütmi seisukohalt 3. stroofika uurib värsside grupeerimist ja värsigruppide (tavaliselt stroofide ehk salmide) omavahelist ühendamist rütm / meetrum ehk värsimõõt -rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, taval. silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) - värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus - meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus) saame rääkide meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest -värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem) rütmi algüksus on üks silp
2 Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m keha mass, v keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat kasutatakse ka termodünaamika II seaduse sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus.
tasandeid.) Iga tasand on korrastatud vaid talle eriomaste reeglite süsteemi järgi. Keelt organiseerib kaks struktuuritelge Ühelt poolt jagunevad keele elemendid eri liiki ekvivalentseteks klassideks: nimisõna kõik käänded, kõik vastava sõna sünonüümid, kõik antud keele eessõnad jne. Ehitades antud keeles mingit fraasi, valime ekvivalentide igast vastavast klassist meile vajaliku sõna või vormi. Keele elementide niisugust korrastatust nimetatakse paradigmaatiliseks. Teiselt poolt tuleb väljavalitud keeleühikud selleks, et nad moodustaksid antud keele reeglistikuga kooskõlas ahela, omavahel ühildada spetsiaalsete morfeemide abil, viia kooskõlla süntagmad jne. Niisugust keele korrastatust nimetatakse süntagmaatiliseks. Igasugune keeletekst on korrastatud paradigmaatilist ja süntagmaatilist telge pidi. Roman Jakobson (1896-1982)
3. Kus, millal ja kellega ta räägib? Millis(t)es ruumi(de)s asub tegelane? Kes on tema dialoogipartnerid ja kes ei ole? 4. Mida ta räägib? Mida tegelane tahab näidendis öelda? Millise teemaga ta on seotud? 5. Kuidas ta räägib? Milline on tegelase sõnavara, lauseehitus, esitusviis jne ? Mida ta rääkimise ajal teeb? VÄRSIÕPETUS Värsiõpetus on luulet käsitlev kirjandusteooria haru, mis uurib luule rütmi, riimi, häälikulist ja stroofilist korrastatust jmt. Ilukirjandusliku teksti kaheks traditsiooniliseks esitusviisiks on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet kutsutakse poeesiaks e luuleks, sidumata kõnet ilukirjanduslikuks proosaks. Proosat iseloomustab sõnade ja lausete selline vaba esitamisviis, nagu on omane kõnekeelele. Seotud kõne on arenenud laulust, mistõttu iseloomustab teda sõnade rütmiline ühendamine. Rütmi aluseks on samasuguste või sarnaste nähtuste ( häälte, liigutuste ) korrapärane vaheldumine
(9) ballaad - vormilt luuletus, kuid sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee. (10) värssdraama värsivormiline draama jne 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Värsiõpetuse kesksed mõisted: (1) rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tvl silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) (2) värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus (3)meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest (4)värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks
kromosoom järelikult tekib kummalegi poolusele võrdne arv kromosoome, kui oli emarakus. Telofaasis toimuv protsess on vastupidine profaasile. Kromosoomid despiraliseeruvad, tuumamembraan taastub. Tekib uus kuidude kogumik ekvatoriaaltasandile. Moodustavad kaks eraldi rakku, mille kromosoomide arv, suurus ja kuju on identne emarakuga. Amitoos lihtpooldumine. Raku tuum venib välja enamvähem võrdseteks poolmeteks ja rebeneb. Moodustunud rakud ei kaota oma korrastatust. Esineb ainuraksetel, alamatel seentel ja kõrgematel taimedel vaid vananevates kudedes. Botaanika loeng 18.09.12 Täieliku ehitusega juhtkimbus on ksüleem ehk puiduosa ja floeem ehk niineosa. Nende asetus juhtkimbus võib olla erinev. Kontsentriline juhtkimp ksüleem ümber floeemi; enamasti üheidulehelistel; Kollateraalne juhtkimp floeem on väljaspool ja ksüleem seespool. Bikollatelaarne juhtkimp floeem on lisaks ka seespool ksüleemi.
Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsitõusud, rõhuta silpidega aga värsilangused. Värsi tõusude ja languste ehk värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi. Seda võib saavutadda nii sisetundele toetudes kui ka värsimõõtu teadlikumalt jälgides. Kuna värsirõhkude ja ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. Rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tavaliselt silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) Värsisüsteem - ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus Meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest Värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist
Kunsti ei saa toota, seda luuakse (ükskõik kui palju kodanlus teatris käib, aru nad sellest ei saa). Adorno ja Horkheimer (1979): ,,massikultuur" ei ole hea sõna, selle asemel tuleb kasutusele võtta ,,kultuuritööstus", sest see asetab süü firmade ja tööstuse õlule. Selle asemel peaks iga inimene teadma, kui ta on massi osa. Kultuur on kadunud, kuna igapäevasuhtluses pole enam moraalset korrastatust, kõik on üks ja sama. Ainult autentsuses võib veel leida moraali. Adorno ja Horkheimeri jaoks indiviidi isoleerumine ja tüüpilised massiühiskonna märgid: kogukonna ja isiklikkuse kadu, perekonna jm staatuste kadu, vabatahtlike ühenduste allakäik, individualiseerumine - tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: 10
Mõnes mõttes reaalse faasi kordus, inimesele teatav võimalus ületada end, jõuda tervikuni. Reaalne, kultuurieelne, feminiimne. Sümboolse korra faas, isakeskne maailm, kultuuriline, domineeriv. Sümboolse korra funktsiooniks ihaldamine. Inimene saab ühiskonna osaks, tunnistab seadusi. Lacan vastandab: Reaalse vastandamine reaalsusele. Ideoloogiline/loomulik. Shank; Pfeil. Uurivad kuidas noortekultuuri iseloomustavad raevu ja ... vaheldumist. Noored ei suuda aksepteerida korrastatust, võimu nende üle. Psühholoogline raev. Rokkkultuur keeldub astumast keelelisse maailma. Kristeva. ,,Jälestuse jõud" Naudinguks on vaja midagi roojast, selles identiteet lahustub. Korrastatus aitab identiteedil kujuneda, samal ajal hävitab naudingut. Keskne mõiste abjektsioon, naudinguks on seda vaja, tsivlisiatsioon peab sellega kuidagi toime tulema. Räpasuse, roojasuse mõiste on seotud piiride ületamisega, puudutab ka inimkeha tasandit. Kehapiirid peavad olema
See takistab tugevatel teostada oma võimutahet - elavatel ennast kehtestada. Jõu roll maailmas on purustada, me ei saa sellele õelda, et ta jätaks purustamata. Übermensch - üleinimese mõiste. Inimese ületamine. "Kõik jumalad on surnud, nüüd tahame meie, et elaks üleinimene." Jõu aktiivne rakendamine - halastamatus, intellektuaalsus. Inimese täiustamine. Vastand: viimane inimene - keegi kellel puuduvad kõrgemad püüdlused. N põlastas keskmist inimhulka. Kodanlast. Tasakaalukust, korrastatust. N nägi ka seda et üleinimene ei võida. Aga kangelase traagilise surm on ilus ja võimas? Tõi toored ilustamata emotsioonid tagasi. Need kes vajavad keelt on nprgad, teod on tugevuse aluseks. Freud. Jagab inimpsüühika teadvuseks ja mitte teadvuseks (alateadvus). Inimpsüühika on individuaalne aga mitte unikaalne (struktuurilt on korduv) Jung-kollektiivne alateadvus. Freudi meelest ei ole kollektiivset alateadvust. Teadvuse kaudu on inimene suhtes maailmaga
lõbudest lahti ütlema. Munkadeks ei pühitsetud alaealisi. Noormees pidi vähemalt 21 aastat vana olema, kui talle see au osaks sai. Mungad olid tavaelust kõige erinevamad ja ka salapärasemad. Nende tegevus- ja elu- keskkond oli võõras ja ranged käitumisreeglid kutsusid esile imetlust ja lugupidamist. Munki ei tohtinud häirida tavaelu probleemid. Mungad õpetasid elanikkonnale ajajaotust, seege tegevuse korrastatust. Signaalideks olid kirikukellad.Terve keskaeg elab ja mõõdab aega kirikukellade järgi. Klooster moodustas erilise ühiskonna, mis ühelt poolt oli isoleerunud ja teiselt poolt avatud, näidates ülejäänud ilmalikele eeskuju. Osa munki tegeles spetsiaalselt kiriku kaunistamisega. Ilule pöörati suurt tähelepanu. Jumalatempel pidi olema suursugune ja rikkalikult kaunistatud. Ristisõdade perioodil tekkisid omapärased organisatsioonid, mis ühendasid nii rüütli
Ütleb lause, et hea olla tähendab et me ei tee midagi sellist, milleks meil ei ole jõudu. Muudame oma jõuetuse headuseks. Käsitletakse oma abitust kui headust, tema arvates toimub see ühiskonnas, ei olda võimelised end kehtestama, lunitakse moraalset tunnustust abituse eest. Ei suuda elada ja reageerida. On absurdne nõuda jõult, et see ei purustaks. Aktiivne jõud on teadvusest kõrgemal. Varjatud torge valgustusajastu mõistusekesksuse kohta. Need kes reageerivad vajavad mõistuse korrastatust. Kirja pandud seadusi. Jutte valikuvabadusest – tugevad ei vaja seda. Nende jaoks on tegu. Nende maailm on tegude maailm. Sõnumeid vajavad teised. Tegu on see mis loeb. Sellest inimese mudelist, jõu jaotamisest sünnib ka inimese mudel nietzche puhul übermensch ehk üleinimene. Räägib inimese ületamisest. See on tema vastus jumalate kadumisele. Üleinimene on halastamatu, intellektuaalne, kangelane kellel puudub südametunnistuse poolt kammitsetud sisemaailm
lõbudest lahti ütlema. Munkadeks ei pühitsetud alaealisi. Noormees pidi vähemalt 21 aastat vana olema, kui talle see au osaks sai. Mungad olid tavaelust kõige erinevamad ja ka salapärasemad. Nende tegevus- ja elu- keskkond oli võõras ja ranged käitumisreeglid kutsusid esile imetlust ja lugupidamist. Munki ei tohtinud häirida tavaelu probleemid. Mungad õpetasid elanikkonnale ajajaotust, seege tegevuse korrastatust. Signaalideks olid kirikukellad.Terve keskaeg elab ja mõõdab aega kirikukellade järgi. Klooster moodustas erilise ühiskonna, mis ühelt poolt oli isoleerunud ja teiselt poolt avatud, näidates ülejäänud ilmalikele eeskuju. Osa munki tegeles spetsiaalselt kiriku kaunistamisega. Ilule pöörati suurt tähelepanu. Jumalatempel pidi olema suursugune ja rikkalikult kaunistatud. Ristisõdade perioodil tekkisid omapärased organisatsioonid, mis ühendasid nii rüütli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
