), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel(Norra,Rootsi,Soome,Kola ps, Venemaal ka,~50 000). Läänemeresoome keeled: soome keel(~5miljonit, SUURIM 2), karjala keel(~70 000,ohust.), vepsa keel(~6000,ohust.), isuri keel(300,hääbumas), vadja keel(mõnikümmend,hääbumas), liivi keel(üksikud), eesti keel(~1miljon, SUURIM 3). Indoeuroopa keeled(u 60keelt, 8allkeelkonda). Ajalooliselt kõneldi neid Indias ja Euroopas. Tänapäeval üle maailma. 1)Indoiraani keeled(India,Pakistan,Iraan,Afganistan): sanskriti keel(väljasurnud,ajalooliselt oluline keel), hindi keel(200miljonit, Indias), bengali keel(150miljonit,Bangladeshi riigikeel), pärsia keel(30miljonit), veel marathi, orija, assami, nepaali, mustlaskeel. 2)armeenia keel(6miljonit)ja kreeka keel(11,5miljonit) on teistest allrühmadest eraldi, kummalgi on ma algupärane tähestik. 3)balti keeled: läti keel(1,4miljonit), leedu keel(üle 3miljoni), preisi keel(hääbunud)
13. Mille poolest karjala keel kuulus on? Too näide. - Oma rahvaluule poolest. E.Lönnrot ,,Kalevala''. 14. Kus asub isuri ja vadja keeleala? - Ingerimaal, kõnelejaid alla 7000. 15. Kus on liivi keele viimane asuala? Palju liivlasi jäänud on? - Kuramaa lääne- ja põhjarannikul. Kokku on neid veel ehk 50. 16. Palju keeli kuulub indoeuroopa keelkonda? Mitmesse allkeelkonda nad jagunevad? - Ligi 60keelt, mis jagunevad kaheksasse allkeelkonda. 17. Nimeta olulisimad indoiraani keeled. (3) Hindi(200milj); lungali(150milj); pärsia(30milj). 18. Missugused keeled on suurtest indoeuroopa allkeelerühmadest eraldi seisvad? (2) Armeenia ja kreeka keel. 19. Nimeta balti keeled. (3) läti(1,4milj), leedu(3milj), hääbunud preisi keel. 20. Nimeta slaavi keeli. (9) Missugused neist on suurimad? (1+3) Vene, ukraina, valgevene, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keel
tundmatusse keelkonda. Ariste on andnud sellele keelele ka tingliku nimetuse protoeuroopa keel. Ariste väitel on läänemeresoome sõnavaras sõnu, mis on laenud sellest tundmatust protoeuroopa keelest või keeltest.(Ariste 2002: 54) Veel üheks üldprobleemiks on eesti sõnavara indoeuroopa elementide rühmitamine ja rühmade vanus. Kõige vanemad seni teada olevad laenud on pärit indoeuroopa algkeelest ja indoiraani algkeelest. Arvatakse, et enamik neist on saadud enne läänemeresoome algkeelt, kui meie esivanemad ei olnud veel Läänemere maile jõudnud. 1973. aastal tehtud uurimuse andmeil on eesti keeles 40 indoeuroopa ja indoiraani laenu, neist 20 küsitava etümoloogiaga. Kindlad laenud on näiteks arv, marras, mesi, ora, orb, osa. Arvatakse, et balti laenudele eelnes veel teinegi indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogid on viidanud sellele, et varase
Idagermaani: gooti (surnud keel) *Keldi keeled: bretooni, kõmri, iiri, gaeli, mänksi *kreeka keel *illüüria keel (surnud keel) *albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki *Romaani keeled: itaalia, prantsusmaa, hispaania, portugali, rumeenia, katalaani *Itali keeled: ladina romaani keeled Uurali Keelkond Uurali keelkond: Samojeedi keeled Soome-ugri keeled *Samojeedi keeled: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani, kamassi *Soome-ugri keeled: Läänemeresoome Ugri
Figuurid kujutavad Pärsia ja võõramaa aadlike, hõimupealike, vahisõdurite jt ametlikku protsessiooni. Selline võis see välja näha: Persepolise palee 3D rekonstruktsioon Persepolise trepid Persepolise palee sein 7 Usundid Algne oli loodususund, sarnane ümberkaudsete riikidega. Kurje jõude nende usus polnud. Mithra Mithra on zoroastritlik jumalus. Tema nimi pärineb indoiraani algkeelest (*mitra) ja tähendas algselt lepingut, sidet, liitlust või sõprust. Arvatavasti on ühisest indoiraani jumalusest arenenud välja ka veedade usundi Mitra - aususe, sõpruse, kohtumiste ja kokkulepete jumalus, kes sageli esineb kaksikjumalana paaris Varunaga. Iraani polüteistlikust usundist välja kasvanud zoroastrismis on Mithra üks kolmest looja- jumalale Ahura Mazdale alluvast maailmakorra asha kaitsjast, tõe ja õigluse eest seisja ning ka
10. Eesti keele sugulaskeeled Eesti keele lähemad sugulaskeeled on vadja ja liivi keel. 11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) Indoeuroopa keeled (462 keelt) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja-Indiast Euroopani.Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, iraani ja india keeled (viimased kaks üheskoos on indoiraani keeled). 12. Inimkeele kujunemine Monogeneesi teooria- Keel tekkis enne kui inimesed Aafrikast välja hakkasid rändama ja sõltuvalt kohast, kuhu inimesed läksid arenes ka keel Polügeneesi teooria- Inimesed volgusid rohkem kui miljoni aasta eest laiali ja keeled tekkisid üksteisest sõltumata.
põhineb taime- ja loomaliike tähistavate sõnade võrdlusel sugulaskeeltes 3. Nimeta vähemalt 4 keele funktsiooni. Info edastamine, emotsioonide väljendamine, mõtlemisvahend, suhete kindlustaja ja hoidja 4. Millal tekkis inimkeel? Polügeneesi teooria järgi tekkis keel 40 000-50 000 aastat tagasi. Monogeneesi teooria järgi aga 120 000-150 000 aastat tagasi. 5. Millisteks keelerühmadeks jaguneb indoeuroopa keelkond? Keldi, romaani, balti, slaavi, indoiraani, armeenia, kreeka 6. Miks on keeruline määrata maailmas kõneldavate keelte täpset arvu? Raske on määrata keele ja murde piiri, eristada elus ja hääbunud keeli. Mõnes maailma paigas on veel avastamata ja väheuuritud keeli. 7. Kas eesti keel on väike või suur keel? Eesti keelt peetakse väikseks keeleks. 8. Kuidas jagunevad maailma keeled planeedil? Millised tegurid soodustavad keelte paljusust, millised mitte? Keeled jagunevad ebaühtlaselt
Seega saab väita, et eesti keel siiski ei kuulu nostraatiliste keelte hulka. Paraku aga ei saa kinnitada ka protoeuroopa keelte teooriat, sest hetkel on tegemist vaid oletusega. (Rätsep 2002: 5354) Indoeuroopa jäljed eesti sõnavaras Kuna Eesti keel on pikka aega olnud indoeuroopa keelte naabruses, on palju jälgi jäänud ka eesti keele sõnavarasse. Teadaolevalt pärinevadki kõige vanemad seni teada olevad laenud indoeuroopa ja indoiraani algkeelest. Arvatakse, et enamik neist on tulnud enne läänemeresoome algkeelt. Laenud pärinevad 5 soomeugrilastest lõunas elanud indoeuroopa hõimudelt. Aulis Joki uurimuse andmeil on eesti keeles 40 laenu: arv, mesi, orb, osa, ostma, põrsas; 20 küsitava päritoluga. (Rätsep 2002: 5556) Lisaks ollakse arvamusel, et enne balti laene oli veel teine indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogide sõnul tuli neoliitikumi ajal Läänemere maadele Dnepri alalt elanikke, keda võib pidada
juudi keel ehk jidis. Põhjagermaani ehk skandinaavia keeled on taani, rootsi, norra ja islandi keel. balti keeled (läti ja leedu keel ning 1700. a paiku hääbunud preisi keel) slaavi keeled - u 265 milj kõnelejat. 3 alarühma: idaslaavi (vene, ukraina ja valgevene), lääneslaavi (poola, tsehhi, slovaki ja sorbi) ning lõunaslaavi (serbohorvaadi, makedoonia, sloveeni ja bulgaaria keel). iraani keeled, india keeled (indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka, gruusia ja armeenia keel. Eesti keel on arenenud kolmest muistsest hõimukeelest, mis eristusid teistest läänemeresoome hõimukeeltest meie ajaarvamise alguse paiku ja on aluseks praegusele põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmale ning kirde- eesti rannikumurdele. Hiljem eristusid murded ja kujunesid lõplikult välja murrakud. Vanimad eestikeelsed kirjapanekud on tehtud 13. saj
Karjala kõnelejaid on u 80 000. on ka väga kuulus oma rahvaluule poolest. Liivlasi on kokku veel ehk paarsada. Eesti keel on ungari ja soome keele kõrval kõnelejate arvult kolmas soome-ugri keel. Eesti keel on oma arengu jooksul kõige rohkem mõjutusi saanud indoeuroopa keeltest. Indoeuroopa keelkond- on suur nii kõnelejate kui ka keelte arvult. Sinna kuulib ligi 60 keelt, mis jag 8-sse allkeelkonda. Indoeur keeled on tänapäevaks levinud laila üle kogu maakera. Indoiraani keeled- praegu: pakistanid, bangladeshis, afganistanis, iraanis jm. Olulisemad keeled on hindi, bengali ja pärsia keel. Balti ja slaavi keeled- läti, leedu ja preisi keel. Teised on ukraina, valgevene, poola, tsehhi,slovaki,poola, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keeled. Germaani keeled- P-gremaani keeled: rootsi, taani, norra,fääri ja islandi keel. Lääne-germaani keeled: inglise, saksa, hollandi, jidisi ja afrikaani keel. Romaani keeled- indoeuroopa keelte noorim haru
saksa • Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise • Teine iseseisvusaeg (1991–...): soome, inglise Otse- ja kaudlaenamine • Otselaenud: teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita • Kaudlaenud: teiste keelte vahendusel (admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr) Laentüved eesti keeles (Rätsep 1983: KK 10) • 40–49% kõigist tüvedest (v.a võõrtüved) • indoeuroopa ja indoiraani laenud (<1%) • balti laenud (2–3%) • germaani laenud (5–7%) • slaavi laenud (~1%) • läti laenud (<1%) • alamsaksa laenud (14–15%) • rootsi laenud (2–3%) • vene laenud (6–7%) • (ülem)saksa laenud (~9%) • soome laenud (<1%) • muud laenud (<1%) Indoeuroopa ja indoiraani laenud (3000–1000 eKr; 23–43 tüve) • sm-u, sm-permi, sm-volga(, lms) algkeelde indoeuroopa (hiljem indoiraani) algkeelest
Maal kasvatatakse lambaid, kitsi ja veiseid. · Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust (1993 umbes 77%) koosneb araablastest. · Teine suurem rahvus on kurdid (1993. aastal 19%), kes elavad riigi põhjaosas Mosulist põhja ja loode pool. Enamik kurde on moslemid (sunniidid), kuid nad erinevad Iraagi araablastest keelelt, riietuselt ja kommetelt, kuigi neil on Iraagi araablastega paljus ühine kultuuripärand. Kurdi keel ei ole semi keel nagu araabia keel, vaid kuulub indoiraani keelte hulka. · Teised rahvused on türkmeenid, assüürlased, pärslased, luurid ja armeenlased. · Enne Iisraeli riigi rajamist 1948 oli suurem osa AlBaþrah' ja Bagdadi kaubandusest juudi kaupmeeste käes, kes sageli tegid koostööd kohalike moslemitest kaupmeestega. Nüüd aga on enamik juute rännanud Iisraeli, USAsse ja Euroopasse ning Iraaki on neid jäänud vähe. · Pealinn ja ülekaalukalt suurim linn Bagdad asub riigi keskel Tigrise kallastel
Otsitud seoseid kehaosadega: kümme ← kämmal (???), kaks ← käsi (???) • seitse: vasted lms, lapi, volga, permi keeltes • kaheksa, üheksa: *kakte + *-teksan, *ükte + *-teksan (< vanairaani *detsa ’10’, vrd lad decem); täpsed etümoloogilised vasted lms, lapi, mordva, mari keeles, analoogid ka mujal • kümme: läänemeresoome-mordva uuendus, täpne päritolu selgusetu • sada: laen indoiraani algkeelest soome-ugri algkeelde, vrd lad centum • tuhat: laen algbalti keelest lms algkeelde (ja volga keeltesse), vrd leedu túkstantis, läti tūkstotis • miljon, miljard: hilised laenud saksa keelest Uurali algkeeles numeraalide süsteem arvatavasti alles kujunema hakkamas Soome-ugri algkeeles tõenäoliselt juba kümnendsüsteem • üksteist(kümmend), kaksteist(kümmend)
1.Mis on Rigveda? Mis keeles on see kirjutatud ja mis usu pühakiri see on? Rigveda on muinasindia vanim kirjamälestis. Rigeveda oli pühakiri. On kirjutatud indoiraani keeles mida nim. ka veeda sanskritiks. 2. Mille poolest erineb vanaindia kirjandus Euroopa kirjandusest? Erinevus Euroopa kirjandusest seisneb selles, et ei saa eristada vana- kesk- ega uusaega. (Öeldakse vahel, et Indias on keskaeg kestnud 19.sajandini.) Usulist ja ilmalikku kirjandust ei saa eristada, sest kirjanduse aineseks olev maailm on üks tervik. 3.Milles seisneb hiina kirjanduse erinevus Euroopa kirjandusest? 4
Valentin Kiparsky ning teised, kes on kirjutanud laenudest. 1981. aastal sai valmis Anita Seppet väitekiri, kus ta on analüüsinud vene laensõnu eesti kirjakeeles enne ja pärast 1940. aastat. Samuti ka Rogier Blokland, kes on teinud suure pannuse vene laenude uurimisesse oma tööga ,, Vene laenud eesti kirjakeeles" või ,,Russian loanwords in literary Estonian". Niisiis, esimene laentüvede rühm tekkis eesti keelde 3000- 1000 e.Kt, neid nimetatakse euroopa ja indoiraani laenudeks. Need laenud olid võetud omaks soome-ugri, soome-permi ja soome-volga algkeelde lõuna pool elanud indoeuooplastelt. Neid laene eesti keeles ei ole palju: 23-43, s.o 0,42-0,78% tüvede koguarvust. Nende hulka kuuluvad: arva-, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, sarv, varss, vasar, viha jt. Need üpris ärgipäevased sõnad annavad tunnistust sellest, et kunagi varem oli tihedad kaubanduslikud suhted lõunanaabritega. (Rätsep 2002: 70, Saareste 1952: 55)
üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, iraani ja india keeled (viimased kaks üheskoos on indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka ja armeenia keel. ARMEENIA KEEL Armeenia keel moodustab omaette rühma indoeuroopa keelte seas. Peale Armeenia kõneldakse seda veel Venemaal, Gruusias ja Aserbaidzaanis ning ka Süürias, Liibanonis, Ameerika Ühendriikides, Iraanis ja Prantsusmaal. Armeenia kirjakeele ajaloos eristatakse kolme perioodi (vanaarmeenia, keskarmeenia ja uusarmeenia periood). Vanaarmeenia keel on teada alates 5
Näiteks on liiga kanged sõnad vajanud võõraid eufemisme või on võõramaine väljendus külgetõmbavam olnud kui oma. Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt: Laenurühm Aeg Arv Näiteid indoeuroopa ja indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000 2343 arva, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, indoiraani laenud 1000 a e.m.a) tüve sarv, varss, vasar, viha balti laenud balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust 94156 hammas, hani, hein, hernes, kael, laisk, mets, e.m.a) mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat
rööpse kujunemise võimalus. Omatüvede hulka võib tinglikult lugeda ka need laenuetümoloogiata tüved, millel on vasteid ainult läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluvates keeltes (liivi, vadja), nt abu, jõrm, kasi-(ma), kolku-(ma), niiske, või mis esinevad ainult eesti keeles, nt kaan, noomima, võldas. Suure tõenäosusega on need tüved laenatud mõnest seni teadmata allikast või on tegemist mõne tuntud etümoloogiaga tüve seni kindlaks tegemata variandiga. * indoeuroopa ja indoiraani laenud - Vanima laenukihi moodustavad indoeuroopa laenud. Need on laenatud ajal, mil tõenäoliselt ei olnud veel üksteisest eraldunud ei indoeuroopa keelkonna harud ega ka uurali keelkonna harud. Indoeuroopa laenud kuuluvad enamasti uurali ühissõnavara hulka, st neil on vasteid nii soome-ugri kui ka samojeedi keeltes. Indoeuroopa laenud on nt iva, mesi, müü-(ma), nimi, pelga-(ma), sool ‘kristalne aine’, veda-(ma), vii-(ma). Vanuselt järgmise laenukihi moodustavad indoiraani laenud
Isa pole lapsekeelset algupära, kuid on levinud paljudes soome-ugri keeltes 34. Eesti keele arvsõnade ajalugu. 35. Eesti keele laensõnavara algupära. Laenamine saab olla kas otselaenamine või kaudlaenamine. Otselaenamise puhul laenatakse teisest keelest vahetult ilma kolmanda keele abita. Kaudlaen on laenatud teise keele vahendusel. Eesti keele laenusõnade kihistused võib jagada seitsmeks: Aegade algusest – 3000BC laenati soome-ugri algkeelde algindoeuroopa, indoiraani ja kirdeindoeuroopa keeltest. Muinasajal (... – 13. saj) laenati balti, germaani, slaavi keeltest Keskajal (13. – 17. saj) laenati alamsaksa, rootsi, vene keeltest Rootsi valitsusajal (17. ja 18. sajandil) laenati rootsi ja saksa keeltest Tsaariajal 18. kuni 20. sajandi alguseni laenati vene, saksa, baltisaksa, soome keeltest Esimesel iseseisvusajal 1918-1940 mõjutas soome keel ja nõukogude ajal (1940-
Horoskoobi koostamine seisneb põhiliselt objektiivsetes arvutustes astronoomiliste andmete põhjal (arvutuste iseloom tuleneb osalt astroloogia reeglitest), selle seletamine (tõlgendamine) on seevastu subjektiivne (astronoomiliste põhjendusteta, astroloogia reeglitel ja intuitsioonil põhinev) astroloogiline tegevus. 23)Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, iraani ja india keeled (viimased kaks üheskoos on indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka ja armeenia keel. 24)Indoeurooplased olid teistest rahvastest sõjaliselt tugevamad kuna nad olid sõjakamad ja vägivaldsemad, samas kui teised oli kuivõrd niivõrd rahumeelsed. 25)Hetiitidel oli külluses ehituskive, rohkesti puitu, rikkalikult hõbedat, vaske ja hinnatud rauda. 26)27)28)Hetiidi kuninga võim oli piiratud. Ta polnud ainuvalitseja nagu olid Mesopotaamia
KELDI KEELED iiri gaeli kõmri bretooni ARMEENIA ALBAANIA INDOIRAANI KEELED Indoaaria keeled hindi bengali 11 pandzabi marathi
provansi retoromaa ni sardiinia rumeenia ladina KREEKA Kreeka Vana- Kreeka KELDI KEELED iiri gaeli kõmri bretooni ARMEENIA ALBAANIA INDOIRAANI KEELED Indoaaria keeled hindi bengali pandzabi marathi 12 urdu gudzarati bihaari sindhi nepali singali
muutumist aja jooksul. PU? *Nu‐mɜ ‘ülemine, taevas, jumal’ (samojeedi > handi, mansi) PFU? *Ilma (tähistab teonüümi(jumalusnimi) või selle tüve lms, permi ja obiugri keeltes; samas ei ole kasutusel üldise jumalat tähistava sõnana) Obiugri *Tōrəm < oletatavasti laen Altai keeltest, mille tähendus taevajumalana oli algses keeles juba välja kujunenud PF/PV *Juma ‘jumal, maagiliselt väekas olend’ (< proto‐indoiraani *dyumna‐ ja *dyumān ‘taevalik; s elge; kiirgav’); tähendus laienes taevajumalalt hiljem ka kogu taeva tähenduseks; vrd. indoaaria *dyáv‐ [‘taevas’]; djú‐pa’ [‘taevajumal’] < IE *dyew‐s (kreeka Zeu‐s = ladina jú‐: *Ju‐pater > Ju-piter > Juppiter [‘Taeva Isa’]) Vrd PF *taivas (‘taevas’) < indoiraani *daivas (‘jumal’) 54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 1) vana mees
näiteks jänes, põder, ilves jt. Nedne sõnade puhul räägime loomulikult sõnatüvede ja algupära laenamisest. Veel saime ilmselt oma keelde onomatopoeetilised verbid ehk loodushääli jäljendavad verbid just protoeuroopa keelest, sest indoeuroopa keeltes on neid vähe. Siiski pole protoeuroopa laenude probleem lõplikult lahendatud ning kogu arutlus on veel oletuste tasemel.(Rätsep 2002:53-55) 2.3 Kolmas põhiprobleem Kõige vanemad laenud pärinevad indoeuroopa algkeelest ja indoiraani algkeelest. Arvatakse, et enamik nendest laenudest on enne läänemeresoome algkeelt, kui meie esivanemad polnud veel Läänemere maile jõudnud. Laenud pärinevad soomeugrilastest lõunas elunenud indoeuroopa hõimudelt ja vanimad neist jõudsid soome-ugri algkeelde. Viimasel ajal osutatakse, et balti laenudele eelnes veel teine indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogid on viidanud, et varase neoliitikumi ajal tuli Läänemere maile Dnepri alalt elanikkond, keda võiks pidada indoeurooplasteks
on indoeuroopa keelkond. Bretooni, kõmri, soti-gaeli, iiri keel kuuluvad indoeuroopa keelkonna keldi harusse. Germaani keelte harud on idagermaani, läänegermaani ja skandinaavia. Saksa, alamsaksa, inglise, afrikaani, friisi, hollandi, jidisi keel kuuluvad kõik läänegermaani harusse. Vene, ukraina ja valgevene keel on idaslaavi keeled. Ainsad elavad balti keeled on läti ja leedu keel. Hindi, urdu, marathi, romi (mustlaskeel), bengali, pärsia, tadziki, osseedi keel on indoiraani haru keeled. Elavate isolaatkeelte näited indoeuroopa haru sees on armeenia ja kreeka keel. Uurali keeled jagunevad soome-ugri ja samojeedi haruks. Eesti, soome, karjala, vadja, vepsa, isuri, liivi keel kuuluvad soome-ugri keelte läänemeresoome harusse. Eesti keele lähim sugulaskeel on vadja keel. Loomuliku keele süsteemis on hääldusel teiste keeletasandite suhtes põhjapanev (~ primaarne) roll vähemalt 2 põhjusel: 1) hääldus on kehaline (~ füüsiline); 2) temale tuginevad
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel)
vanemad) Somaatiline sõnavara: - Selg (kehaosa) - Kevad, täht (loodus) - Haab, juur, saar, vaher (taim) - Lehm, ott, siga, sääsk (loomad) - Jumal, vaim, lell (ühiskondlik) - Töö, uhmer, vene (riistad) - Pett, jahu (toit) - Kümme (arvsõna) - Aher, lämmi (omadussõnad) - Jahvama, pesema, tohtima (verbid) 4. Laensõnad eesti keeles Indoeuroopa ja indoiraani laenud, umbes 30 sõna: mesi, sada, põrsas, vars, vasar, viha Balti laenud, umbes 150 sõna eesti keeles: hammas, kael, reis, loodus, hall:halla, mets, loomad, hani, heid, harakas, herilane, härg, oinas, vähk. Toit: hernes, seene Ehitus: sein, sild, esemed, kirves, ratas Perekond: hõim, mõrsja, sõber Usund: põrgu Adj: lahja, laisk, tühi Verb: rõhuma Arv: tuhat Määrsõna: veel
Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest. Heliline häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad Helitu häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri indoeuroopa keelkond maailma suurima kõnelejate arvuga keelkond, ala ulatub Indiast Euroopani; jaguneb rühmadeks: keldi, germaani, balti, romaani, indoiraani + albaania, kreeka ja armeenia keel i-umlaut nt Saksa keeles on paljudel sõnadel algne i/j kadunud ja taastatav ainult rekonstrueerimise või keelevõrdluse teel; tähistab ka diakriitikut (täpitähte), nt Buch Bücher kirjakeel keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil; ei esine üksi vaid alati täiendusena kõnekeelele, kuigi mõnest surnud keelest on säilinud ainult kirjakeel; keele ühtseim kuju
Keele päritolu teooriad: (naljaga pooleks) · bow-wow teooria esimesed sõnad onomatopoeetilised; · pooh-pooh teooria esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; · yo-he-ho teooria esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; · la-la teooria kõne algus on laul; · keele zestilise päritolu teooria. Indoeuroopa keeli on u 150, olulisemad keelerühmad on germaani, balti, slaavi, keldi, romaani, kreeka, albaania, armeenia ja indoiraani keeled. Oletatav uurali algkeel jagunes kõigepealt soome-ugri ja samojeedi algkeelteks ja need jagunesid omakorda edasi. Nimetusi soome-ugri keeled ja uurali keeled võib kasutada sünonüümselt. Uurali keelkonda kuuluvad saami, läänemeresoome, mordva, mari, permi, ugri ja samojeedi keeled. Lk. 15-48 1. Keele mõiste. Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis
Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled,
häälepaelad ei vibreeri. p,k,t,s,f häälikunihe – protsess ajaloos, mille käigus on mingi grupp häälikuid läbi teinud sarnase nihke. Germaani keeltes I häälikunihe, saksa keeles II häälikunihe. indoeuroopa keelkond – suur keelkond, mille keeltel on ühised jooned. Selle alla kuulub suur osa Euroopa keeltest kuid mitte Uurali keeled (ka eesti) ja isolaatkeel baski. Indoeuroopa keeltel on mitmeid keelkondi, nt germaani, romaani, slaavi, keldi, balti aga ka indoiraani ja armeenia. i-umlaut – Umlauti levinum versioon. Tagumises silbis olev i/j hakkab mõjutama esimeses silbis olevat täishäälikut nii, et see muutuks eesvokaaliks. Eesti keeles on umlauti eelne laen kuningas, kus ku-nin-gas sõna teise silbi i ei ole mõjutanud esimese silbi u’d, mis on jäänud tagavokaaliks. Vanainglise ja saksa keeles on vastavalt muutunud y(ü)-ks (cyning) ja ö-ks (König) kirjakeel – Kirjakeel on suulise keele vastand, see keel, mida pannakse kirja
hollandi, flaami, afrikaani. · Balti Leedu, läti · Slaavi Vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, sebia-horvaadi, sloveeni, makedoonia · Keldi Iiri, gaeli, kõmri, bretooni · Romaani LADINA, itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia. · Indoiraani SANSKRITI, hindi, bengali, pundzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia(farsi), kurdi, putsu (afgaani) · Kreeka Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled Lõunasaami, Umea saami, Pitea saami, Lulea saami, põhjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami. · Läänemeresoome keeled
Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest. 1 Heliline – häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad Helitu – häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri indoeuroopa keelkond – maailma suurima kõnelejate arvuga keelkond, ala ulatub Indiast Euroopani; jaguneb rühmadeks: keldi, germaani, balti, romaani, indoiraani + albaania, kreeka ja armeenia keel i-umlaut – nt Saksa keeles on paljudel sõnadel algne i/j kadunud ja taastatav ainult rekonstrueerimise või keelevõrdluse teel; tähistab ka diakriitikut (täpitähte), nt Buch Bücher kirjakeel – keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil; ei esine üksi vaid alati täiendusena kõnekeelele, kuigi mõnest surnud keelest on säilinud ainult kirjakeel; keele ühtseim kuju
erinevuste võrdlemise teel. Selline olukord on näiteks uurali keelte osas. Rekonstrueeritud algkeeled on näiteks uurali ja indoeuroopa algkeel (ingl Proto-Indo-European). 105. Indoeuroopa keeled Indoeuroopa keeli on umbes 150. Põhiosa Euroopa keeltest kuulub indoeuroopa keelkonda. Indoeuroopa olulisemad keelerühmad on germaani, balti, slaavi, keldi, romaani, kreeka, albaania, armeenia ja indoiraani keeled. · germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), · balti (leedu, läti), · slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), · keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), · romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), · kreeka, · albaania,
91. Psühholingvistika on keelemehhanismide selgitamine psühholoogias kasutatavate meetoditega. 92. Paradigma on asendussuhetes olevad elemendid. 93. Keele ja murde eristamine: Arusaadavuse kriteerium, poliitilised põhjused, identiteet ja kultuur. 94. Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine 95. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 96. Uurali keeled vt keelepuu 97. Teised tähtsamad keelkonnad uurali keeled, afroaasia keeled, kaukaasia keeled 98. Viipekeel on loomulike keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada keelelist suhtlust saatvate zestide ja miimikaga.
hollandi, flaami, afrikaani, gooti, ülemsaksa, alamsaksa Balti keeled - Leedu, läti Slaavi keeled: idaslaavi keeled vene, valgevene, ukraina; lääneslaavi keeled poola, tsehhi, slovaki; lõunaslaavi keeled bulgaaria, serbia-horvaatia, sloveenia, makedoonia. Romaani keeled itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia, ladina Kreeka Keldi keeled iiri, gaeli, kõmri, bretooni Armeenia Albaania Indoiraani keeled: indoaaria keeled sanskrit, hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali; iraani keeled pärsia (farsi), kurdi, pustu (afgaani). Soome-ugri keeled: Saami (Lapi) keeled lõunasaami, Umeå saami, Piteå saami, Luleå saami, põjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami Läänemeresoome keeled liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
Lõppu tõlgendab ta emakaotuse valuna. Homeros ei leia Oidipusest saatuse irooniat tundub pigem jumalate loona. 52. Missugustele Oidipuse motiivi tõlgendustele toetub J.Kristeva käsitlus abjektsioonist? _________________________________________________________________________________ 53. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste taevaga seotud jumalanimetusi, nende päritolu ja muutumust aja jooksul. Võrdle taivas (taevas) indoiraani *daivas (jumal) 54. Võrdle lännemeresoome rahvaste pikesõnavara. Piksega seotud jumalanimetused - 1) vana mees - pikne eestis kõu (vanaisa vana mees), soomes kouku (surm, tont, suur loom, karu täi) eestis äike < äi (vanaisa), väljend: äiä hoog ehk piksetuul, soomes äijä jyrittää ehk müristab soome-karjala-isuri ukkonen < ukko ehk vanaätt, samas ukon kaari on vikerkaar ja ukkosen vaaja välgunool
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
seotud siirdhinge kujutelmaga, millal tohib see koju minna ja et ei tuleks esivanemaid häirima Surnuteriik asub kusagil põhjas, Zoroastrism 1 vanim teadaolev usund, raske ajaliselt määrata 18. 6. saj e.m.a, oli siis juba vana kui ilmus raamatutesse Nimetus tuleb Zarahustralt (usundite prohvetilt) antiik-Kreeka vaste oli zoroaster Zarahustra kaamelite ajaja, keegi kes tegeleb kaamelitega Aaria tuleb sõnast arya, esineb palju iraani ja indoiraani keeltes Aiesta airia üllas, üllalt sündinud Sellest sõnast tuleb ka sõna airyanam millest tuleb sõna Iraan ehk üllaste maa Valitsev oli tugevus, mitte seadus Kokkupuuteid oli ka teiste rahvastega, Mesopotaamiast üle võetud nt puuvanker Kõige 1.riik võis olla indoiraanlastel Mitanni riik u 16. saj e.m.a Meediariik 8. 6.saj e.m.a, kui see purustati siis tekib Ahhemeniidide riik sellest ajast, Dareios I valitsemise ajast on säilinud raidkirjad, millel mainitakse 1
•germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), •balti (leedu, läti), •slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia- horvaadi, sloveeni, makedoonia), •keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), •romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), •kreeka, •albaania •armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja •indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : •saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), •läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), •mordva keeled (ersa, mokša), •mari/tšeremissi keeled,
· retoromaani · sardiinia · rumeenia · Kreeka · kreeka · Keldi keeled · iiri · gaeli · kõmri · bretooni · Armeenia · armeenia · Albaania · albaania · Indoiraani keeled indoaaria keeled · hindi · bengali · bandzabi · marathi · urdu · gudzarati · bihaari · sindhi · nepali · singali iraani keeled · pärsia
friisi hollandi, flaami KREEKA afrikaani KELDI KEELED BALTI KEELED iiri leedu gaeli läti kõmri bretooni SVLAAVI KEELED idaslaavi keeled ARMEENIA vene valgevene ALBAANIA ukraina lääneslaavi keeled INDOIRAANI KEELED poola indoaaria keeled tsehhi hindi slovaki bengali lõunaslaavikeeled pandzabi bulgaaria marathi serbia-horvaadi urdu sloveeni gudzarati makedoonia bihaari sindhi
võitja) nimetuse neljadel mängudel. Augur – Vana-Rooma preeste-ennustaja, eks ennustas lindude lennu ja käitumise ning teiste loodusmärkide järgi. Sel viisil kuulutas ta jumala tahet. Augrul oli tähtis koht Rooma ühiskonnas ning tema sõnumit kuulati nii igapäevatoimetuste kui ka sõja olukordade puhul. Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr).
annaabi.ee 
