loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või kellegi kasuks kui kahjuks. Ühtlasi käsitleti loodust ja looduslikke objekte hingestatuma ehk elusolenditena. Põllumehele muidu vaenulik mets usundis vaenuliku jõuna ei kajastu
Eestlaste loodususundid Taissija K- Diana B. Meie usundiks oli Toome ohvrikivi loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Meie jumalate selgepiirilisus on vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes.
Inimene, loodus, usund Veiko Strauss ,,Ma ei tea, kas selles maakohas hõljuvad lummavad haldjad või on see mu oma südame elav, taevalik kujutlusvõime, mis mulle kõik ümberringi nii paradiislikuks pühitseb." Niimoodi kirjutab Goethe ja kirjutaksin minagi. Minu jaoks on loodus midagi erilist, midagi, mis ikka ja jälle täidab hinge ja teeb südame kuidagi eriskummaliselt hellaks. Nädalapäevad tagasi sattusin ma sirvima raamatut nimega ,,1001 looduse imet". Angeli juga, Belize´i vallirahu, hiiglaste tee ja monument valley on vaid mõned üksikud fenomenaalsed vaatamisväärsused, mis oma seletamatu ja salapärase iluga iga külastaja ahhetama panevad. Ainuüksi nendest kohtadest piltide vaatamine rabas mind sedavõrd, et tabasin end mõttelt: ,,Appikene, kuidas see tekkida on saanud!?". Üsnagi kindlana julgen ma väita, et inimesi, kes on ennast samalt mõttelt tabanud on olnud enne...
eraldi ja jumalaga ei saa otse suhelda. Inimkonnale ilmutati pilt kunagisest reaalsest jumalakogemusest. Maagiline mõtlemine Maagia- tehnika, mille abil saab inimene ületada ümbritseva maailma takistused. Õiged sõnad, toimingud, esemed, amulett nende abil saab ületada takistusi Tsükliline mõtlemine Kõik kordub uuesti, terviklik mõtlemine. Tervik koosneb transentsentsest e sealpoolsusest, immanentsest e siinpoolsusest ja minevikust ja olevikust LOODUSUSUND Lunastusõpetus Inimene tajub enda ümber olevat loodust. Loodus on elav maailm. Loodus on hingestatud. Seda iseloomustab maagiline mõtlemine. Maagia on tehnika, mille abil saab inimene ületada ümbritseva maailma takistused. Seda iseloomustab müütiline maailm. Kõike seletatakse müütide abil. Surm on ebaloomulik. Surnu tuleb õigesti maha matta, muidu tuleb ta kummitama. Surma päritolu selgitab ka müüt. Surmal on alati põhjus. Surnu hing saab olla nii positiivne kui ka negatiivne.
Missa armulauaga jumalateenistus roomakatoliku kirikus Jünger toetajad, keda Jumal endale kogus. Apostel juudid, kelle Jeesus Kristus läkitas, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui paganatele üle maailma. Protestantism roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Sakrament Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile aimu, mille Kristus on ära teeninud. Loodususund Lunastusõpetus - Kogudus - Iseloomulikud tunnused kardetakse surnuid, surnu nimesid enam ei kasutata ja sarnased sõnad unustatakse ja mõeldakse nende asemel uued. Et surnu ei hakkaks kodukäijaks, siis purustatakse ta jalaluud vms ja maetakse maa alla ja tähistatakse koht ära, et seda vältida saaks. Usutakse vaimolenditesse. Peasuunad - Pühakiri pole. Antakse suuliselt edasi põhitõdesid. Rajaja - pole Pühad paigad - hiis
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad)
Muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik, mis hõlmab aega 9000 a.e.Kr kuni 13.sajandini. Mis on aga muinasusund ning kuidas ja tänu kellele meil on võimalik rohkem teada saada muistsete eestlaste elust? Muinasusundist saame teada: Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, ja ka arheoloogia vahendusel, midagi muutub usundis koguaeg, samuti on see piirkonniti väga erinev. Muinasusundi all mõistame muinasajal valitsenud uskumuste kogumit. Eestlaste usund oli oma põhiolemuselt loodususund e.animism. Loodususund oli seotud metsa ja veekogudega, pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat, palju austamisobjekte ja ka esivanemate austamine oli väga tähtis. Usuti, et elava ja surnu vahele jääb vastatikune suhe. Arvati, et lahkunud esivanemail oli võime midagi muuta. Läti Henrik on "Liivimaa Kroonikas" kirjeldanud eestlaste matuseid: "Pühitsesid suure kaebamisega ja joomisega oma viisi!" Haual söömist ja joomist peeti peiedeks
· Muinasaja lõpp o Kroonikad: Läti-Henriku kroonika, o Maakonnad (8)-Ugandi, Sakala, Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa o Külade tüübid Sumbküla-taluõued paiknevad suhteliselt vaba vormiga kobaras koos Hajaküla-taluõued paiknevad hajusalt ja maastikus iseseisvana Ridaküla-taluõued paiknevad ühel pool külateed o Loodususund-Tarapita o Linnuse tüübid:mägilinnus, kivivallid,asulalinnused,(Siin on neid veel, aga mul on õpik koolis:S)
[email protected] 9.november 2016. Hiina usundid Polüteistlik loodususund Taevajumal Shang-di – „Taevane keiser“ Yang – mehelik, soe, valge Yin – naiselik, külm, pime Dao – kulg Esivanematekultus Taevatempel Pekingis Taoism Rajaja pool-legendaarne õpetaja Lao-zi (6. saj eKr) Daodejing – „Kulgemise väe raamat“ Riigiusund - Hani dünastia ajal ajaarvamise vahetusel Müstiline usund. Kloostrid. Konfutsianism Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu – „Vesteid ja vestlusi“ Viie suhte harmoonia: Valitseja – alam,
Yamato dünastia esivanem _Revitalisatsioon _ Amaterasu-omikami – päikesekami _ Vanade (omausuliste) uskumuste ja tavade taaselustamine AMATERASU (Ameerika Ühendriikide põlisrahvad, põlisrahvad endises SHINTO – JAAPANLASTE Nõukoge Liidus jt) LOODUSUSUND _ Kami PÕLISUSUNDID _ Jumal? _ Suuline pärimus _ Jumalus? _ Järjepidev traditsionaalne eluviis _Haldjas? _ Siinpoolsusele suunatus _Püha? _ Kohtumine suurusunditega _ 8 miljonit kamit _ Kultuurimuutus
Eesti muinasusundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Sellepärast ei tohtinud neid elukaid tappa. Kõikjal leidus haldjaid ja vaime, kes asustasid vett, maad ja metsa. Tähtsaimad neist olid naised ehk haldjad. Tuntuim jumal oli Tarapitha ehk Taara. Veel esinesid Peko, Uku ja Tõnn. Niisiis, võib väita, et eestlaste muinasusund on eelkõige loodususund. Loodust austati, sellega seostati jumalaid, seda koheldi samaväärselt inimesega. Usuti hinge ja väge. Tähtis oli kõik, mida nimetatakse pühaks kõik seletamatu ja müstiline.
väliskaubanduse suur roll, ühiskonna kihistumine • Maakonnad – suuremad (keskuses asus linnus) - Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi jne (pooliseseisvad poliitilised üksused), mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. • Püüdis olla vaba teiste riikide võimust, Jaroslav Targa sõjaretk Tartu alla, Ostromiri ja Izjaslavi sõjaretk Harjumaale, Saarlaste sõjakäik Ölandile, , tähtis roll Läänemere kaubateede arengus 7. Muinasusund • Ristiusk 12 saj lõpp-13 saj • laibamatused • Loodususund – usk looduse jumalaatesse ja nendele ohverdamine • Allikate veel ravimisvägi • Ravitseja võimed – käte pealepanemine, sajatused, loitsud • Maagia ja nõiakunst (targad ja nõiad) • Ennustamine • Surnute ja hingede uskumused • Pühapaigad – hiied, pühapuud – tamm, pärn, kask • Suurim ohverdus – inimohverdamine, veel – nahk,hõbe, kihvad jne.
lähimad sugulased nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See kõik lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema. Usundid: Eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid on luterlased. Ungarlased on peamiselt katoliiklased. Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud. Udmurtide ja maride hulgas on veel elav vana loodususund (animism). Siberi ugrilaste ja samojeedide seas on alles veel samaane. Kultuuritüübid: Eestlased, soomlased ja ungarlased on tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel- kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on sajandite jooksul
Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga. Levis ka vahetuskaubandus, kus sisse veeti: hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid ja välja veeti karusnahku ja vaha. Eesti elanikkond oli suhteliselt ühtne. Suurema osa rahvast moodustasid vabad inimesed. Ebaselge on orjade osatähtsus. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Muinas usund oli eelkõige loodususund, tähtsal kohal oli ravimaagia. Selge piiriliste jumalate olemasolu muistetel eestlastel on vaieldav. Toon välja tähtsamad daatumid muistses vabadusvõitluses. I etapp- jõudude tasakaal. 1208- sakslaste sissetung Ugandisse. 1210 - Ümera lahing- rünnak kulges edukalt, kus eestlased võitsid. 1212- 1215- Toleida vaherahu. 1217- Madisepäeva lahing- eestlased said lüüa. II etapp- sakslased saavutavad edumaa. 1219- Taanlased ja Rootslased Tallinnas, kus eestlased kaotasid.
kes talitlevad tema juhtimise all. Polüteism jumalausundi tüüp, millele on omane jumalate kogu panteon. Henoteism religioonifenomenoloogiline mõiste, mille järgi kerkib polüteistlikus pantenonis aeg-ajalt esile jumal, kes jätab teised varju, ning kellele on suunatud kultus, kuid ei eitata teiste jumalate olemasolu. Panteism jumalausundi tüüp, mille järgi kõik olemasolev on Jumal ja Jumal on kõiges ümbritsevas. Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalapere. Peajumalaks oli taevajumal Shang-di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. 1. at vahetuseks eKr: mailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas
Vilja kuivatati rehetoas (kujunes rehielamu). Eestis oli sumb-, rivi- ja hajakülad. Riiklik tase: oli varanduslik ebavõrdsus. Eestis oli 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Peeti rahvakoosolekuid. Ülikud ja rikkamad oli kihelkondade vanemad. Sõjandus: suhted naabritega olid enamjaolt rahumeelsed. XI sajandil rajati suuri võimsaid ringvall-linnuseid. Põhi väeüksuseks oli malev (ratsa- ja jalamehed). Eestlaste muinasusundi iseloomulikud jooned. Eestlastemuinasusund oli loodususund (uskumused, kombed, rituaalid, mille sisuks on inimese ja loodus vahekord) Põhielemendiks oli vägi. Inimesed, kes loitsisid, nõidusid või oskasid haigusi ravida, nimetati tarkadeks.Inimese isikupära kandja hing. Usuti hauatagusesse ellu. Elus ja eluta loodust hingestati animism. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti
Kootud vaibad. Eesti jag maakondadeks- kihelkondadeks. MK oli pooliseseisev pol üksus suuremad olid saaremaa, virumaa, sakala, ugandi, revala, harjumaa, läänemaa, järvamaa väiksed alempois, mõhu, nurmekund, soopolitse, jogentaga ja vaiga. RIIK EI TEKKINUD, SEST 1) ükski tähtis kaubatee ei läinud läbi Eesti 2) eesti ühiskonnal jäi napilt puudu sellest materiaalsete kivide kuhjumise kriitilisest piirisr, mis oli riikluse sünniks vajalik. Muinasasulas ja ristiusu leviku algus Loodususund- looduselt tuli taotleda soosevat suhtumist. Jumal Tarapita. Mõiste vägi! Igas asjas on oma vägi. Seda, kuidas väge suunata üritati nim maagiaks. Tark e nõid. Ennustamine põhineb uskumusel, et tulevik on oleviku poolt määratud. Tähtis surnute ja hingedega seonduv. Eestlased õppisid juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat. Elurütm rahulik. Pühapaikadeks hiied. Muinasusund oli usk ja eluviis.
hakkasid põhja pooletungima(Põhja-Läti aladele). Asuala laiendasid ka slaavlased.skandinaavlased korraldasid eestisse rüüsteretki. 1030 toimus Jarislav Targa sõjaretk Tartu alla, mille ta vallutas. Vene võim lõppes 1061. a. millal Eesti hõim- sossolid linnuse ja mjad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. 1154. a. mainis araabia geograaf oma kaardile linna Qlwn mis tähendab Tallinnat. 1159 rajasid sakslased Läänemereäärse linna Lüübeki. Usund-muinasusind oli loodususund. Jumal oli Tarapita. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Kasutati sajatusi(kurjad loitsud) ja raviloitse. Oli olemas kalender, seitsmepäevane nädal ja kuud olid taevas nähaolevad kuud. Aasta oli ring millel olid vaid käänakud(talvine ja suvine pööripäev) aga mitte lõppu. 10-11 saj võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi, Venemaa. Sellega sattus ka eesti kristlike riikide vahele. Ristiusk jagunes 1054. a. katoliikluseks ja õigeusuks. 1070 pühitseti Breemeni peapiiskop
olemas või mitte. Juutlus juudid usuvad ühte Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja. Vana Testament on nende pühakiri, palju jumalaid (33mln), levinud Aasias. Hinduism usutakse, et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega ning usutakse ka hingede ümbersündi. iseloomusta loodususundit, kristlust, islamit ja budismi (usundi tekke aeg, looja, pühakiri, mida/millesse usutakse, usukombed) Loodususund on maailma vanim usund. Sellele ei ole kindlast loojat, tekke aega ega pühasid tekste. Austatakse erinevaid jumalad, vaime, haldjaid jne. Kogu loodus on hingestatud. Loodususundid on nõiad ja maagia. Oluline on ohverdamine. Usutakse talismani õnnetoovasse ja amuleti kaitsvasse jõudu. Kristlus kristlased usuvad ühte Jumalasse(Jeesus Kristus), kes lõi maailma ja inimesed, et viimased oleksid temaga erisuhtes. Pühakiri on piibel
Tähtis on inimese käitumine, mitte südametunnistus. 5 tüüpi: A) valitseja alam (vooruslik kuulekas); B) isa poeg (armastus austus); C) vanem sõber noorem sõber (ustavus usaldus); D) mees naine (õiglus kuulekus); E) vanem vend noorem vend (heatahtlikkus austus). Sintoism: Jaapanis. Sümbol TORII ,,püha värav". Tähendus: shinto ,,jumalate tee" (hiina keelest). Vanus: on täiustunud loodususund, kus ajaloolised isikud on jumalikustatud (nt keiser). Põhipunktid: 1. Puudub rajaja. 2. Puudub väljakujunenud õpetus ning usutunnistus. 3. Puudub pühakiri. Olemas pühad tekstid: ,,Jutustused ennemuistsetest sündmustest" müüdid, legendid jumalatest. ,,Jaapani ajaraamatud" kroonikad, kus rõhutatakse keisrile jumalikku päritolu. 4. On animismi (loodusjumaluste austamine, loodusobjektide hingestamine) sugemetega. Nt: Fudji mägi
Palee on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise palee trepid ja terrassid oli ääristatud reljeefidega. Figuurid kujutavad Pärsia ja võõramaa aadlike, hõimupealike, vahisõdurite jt ametlikku protsessiooni. Selline võis see välja näha: Persepolise palee 3D rekonstruktsioon Persepolise trepid Persepolise palee sein 7 Usundid Algne oli loodususund, sarnane ümberkaudsete riikidega. Kurje jõude nende usus polnud. Mithra Mithra on zoroastritlik jumalus. Tema nimi pärineb indoiraani algkeelest (*mitra) ja tähendas algselt lepingut, sidet, liitlust või sõprust. Arvatavasti on ühisest indoiraani jumalusest arenenud välja ka veedade usundi Mitra - aususe, sõpruse, kohtumiste ja kokkulepete jumalus, kes sageli esineb kaksikjumalana paaris Varunaga.
tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. 16. Kirjelda lühidalt eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpus? Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkisid tülid ja vastastikused rööv- ja sõjakäigud. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega nad kujutasid ohtu eetlaste iseseisvusele. 17. Iseloomusta eestlaste muinasusundit? (märksõnad; kirjelda) Eestlaste usundiks oli loodususund ehk animism. Tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Metsa ei kardetud, sest seal elasid haldjad jne. 18. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu suurust 21. saj. lõpus? (arutle) Asustus tihenes ja külad kasvasid. Rahvaarv ulatus 150 000 200 000 inimeseni. 19. Kas asjaolu, et eestlastel puudus 12 saj. oma riik, näitas meie mahajäämust muust maailmast? (arutle) Ei, me arenenesime ja jõudsime ilusti järgi. Meil oli nt
Eestlastel oli omane animismi sugemetega maailmavaade, milles osalesid haldjad. Isikulise hinge omistamine esemetele ja/või loodusnähtustele. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Loodususund on suuremal või vähemal määral üheaegselt animatistlik, animistlik, fetisistlik jne. Loodususundis on ülekaalukalt esindatud maagiline käitumine ja religioosse käitumise alged ilmnevad vaid sedavõrd, kuivõrd palju avaldub loodususundis tärkava jumalausundi algmeid. Uskumus loodusvaimust või loomast, kes teatud loomaliigi üle valitseb ja kellelt kütt peab jahiõnne paluma. Usundit kontrollis samaan, kes oli nõid ja teadmamees, kel on usuline autoriteet
Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 1955 Hiina ning dalai laama oli sunnitud 1959. a. põgenema Indiasse
ISLAM 1,3 miljardit inimest peavad ennast islamiusuliseks. Aabrahamistlik religioon (+ judaism ja kristlus). Tuleneb araabiakeelsest sõnast ,,aslama" ja tähendab allumist. Islamiusulised moslemid. Kutsutakse ka muhameedlasteks. Islami teke Tekkis 7. saj. pKr Araabia poolsaarel. Meka linn. Polüteistlik loodususund. Dzinn vaimolend, kes allub Allahile. Dzinne kardeti. Kohtadesse, kus arvati dzinne olevat, toodi kive. Kivihunnikute juurde toodi ohvreid. Kummardati Allahit. Au veritasu Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed Tema isa suri mõnekuuselt, kuue aastaselt suri ema.
Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad. Eestlastel ei olnud eriti arenenud ühtse rahva tunnet. Majanduslik: Majanduslikult oli Eesti heal järjelt, külad kasvasid ja olid rahvarohked. Talirukis oli tähtsaim põlluvili. Eestist sai põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Vili on väga hea kvaliteediga, põllumajanduse arenguga suurenesid ka karjad. 15. Iseloomusta eestlaste muinasusundit. Millised olid muinaseestlaste kokkupuuted ristiusuga? Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk
10.Millega on seletatav eestlaste loodususundi säilimine ja madal teadmiste tase kristlusest? Paljud kirikud olid olnud aastakümneid suletud. Talupojad sooritasid oma vanades pühapaikades rituaale, kus segunesid loodususundi ja katoliikluse jooned ohverdasid raha, vaha, lõnga jne. Peeti 2. juulil ebajumalateenistusi, kuhu oli kutsutud isegi sõjavägi. Rahvakogunemiseks oli ka nn nimipühakupäev (tänapäeval rahvakalendri tähtpäev). Siiski ilmnes veel mittekristlikke uskumusi (loodususund). 17. saj. hakkas loodususund taanduma ja talupojad hakkasid kirikus käima. 11.Iseloomusta hariduse olukorda rootsi ajal? Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma.
Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Animismi leidub kas suuremal või vähemal määral kõigis usundites. Animism on levinud laialdaselt Brasiilias, Paapuas,Uus-Guineas, Kanadas, Gröönimaal. Animismi järgijate arv pole täpselt teada. Peeti vanimaks usundivormiks, algas pale paleoliitikumis. Vaimude (jumaluste) süsteem on polüteismil põhinev. Tegu loodusaustusega (=natuureligioon =loodususund), aninismiga seotud on samaanlus. Hinduism Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Praegune hinduism on välja kujunenud brahmanismist
2. Initsiatsiooniriitused Lapsepõlvest täiskasvanuks. Mõnda aega hoitakse noored isolatsioonis, saavad suguharu vanematelt õpetust hõimutraditsioonidest Võib esineda ka näiteks hammaste väljalöömist, noa sisselõikeid. Tihti esineb ka ümberlõikamist 3. Matuseriitused 4. Emaks saamine 8 Religioon Vana-Egiptus Pikka aega oli kultuur nn aafrikalik- loodususund U 3000 eKr ühendati Egiptus üheks kuningriigiks. Edaspidises Egiptuse ajaloos eraldatakse kolme perioodi: I. Vana riik Sellest ajast pärit suured püramiidid Gizas- vaaraode matmispaigad Kirjalikke tunnistusi vähe: Püramiiditekstid, mis sisaldavad mitmesuguseid matmisriitusi II. Keskmine riik Sellest ajast on säilinud mitmed kirstu ja sarkofaagitekstid III. Uus riik
Talupojad sooritasid ikka oma vanades pühapaikades rituaale, milledes segunesid loodususundi ja katoliikluse jooned ohverdasid raha, vaha, lõnga jne. Viru-Nigula Maarja kabeli varemete juures 2. juulil peetud ,,ebajumalateenistuste" tõkestamiseks oli kohale kutsutud isegi sõjavägi. Teateid analoogilistest rahvakogunemistest reeglina vastava kiriku või kabeli nimipühaku päeval oli rohkesti. Tänapäeval nimetatakse neid päevi rahvakalendri tähtpäevadeks. 17. saj. hakkas loodususund siiski taanduma ja talupojad hakkasid kirikus käima. Üleminek ei olnud järsk, vanad uskumused vahetusid uutega sujuvalt, ent kindlalt. Vastuolulisel kombel oli 17.sajand Eestis ühtlasi nn. nõiaprotsesside kõrgaeg, kuid see polnud nii ainult Eestis, vaid ka mujal. Eesti kirjandusklassikast on selleaegseid meeleolusid kõige paremini kirjeldavaks näiteks A. Kitzbergi ,,Libahunt", mille peategelast Tiinat samuti libahundiks ja nõiaks peeti
kus õpiti kuus aastat, seejärel kolm aastat kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas · Õppetöö ladina keeles · 1656 kolis Tallinnasse, 1690 Tartusse tagasi Academia Gustavo Carolina nime all, 1699 koliti Pärnusse, 1710 lõpetas Pärnus tegevuse. Pilet nr. 2 1. Muinasusund Eestlaste jumal oli Tarapita. Tarapita tuleb sõnast Taara. Thot oli skandinaavlaste piksejumal ja Torum handidel. Loodususund oli uskumuste, kommete ja rituaalide usk, mis oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Vägi oli kõikjal olev ja kõikjal mõjuv jõud. Väge võis olla inimestes, olendites, esemetes, kehaosades ja mujal. Nt. väge võis olla sõnades - loitsmine, nõidumine. Targad ehk nõiad olid inimesed, kellel oli rohkem annet, oskusi ja võimeid ravitsemiseks, ennustamiseks jne. Hing on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks.
põhjuse ja tagajärje ringlus mida põhjustab tegu (karma); Kuus sansaaravalda: inimesed, jumalad, deemonid/hiiud, loomad, näljased vaimud, põrguasukad hindu tarkuse ja kunsti jumalanna sufide vaimne juht Ilmalikustumine võitlusliku kallakuga, puristlik ja Rooma-vastane judaismi sekt, mis ootas messia (kuninga) saabumist, kelle valitsusaeg pidi kestma tuhat aastat. usu tunnistamine islamis üks peamisi budismi koolkondi Jaapanis Jaapani pärimuslik loodususund, mis on olnud tugevalt seotud rahvustundega. Holokausti heebreakeelne vaste, otsetõlkes häda, katastroof, häving õpilase tee Page 7 Sheet1 rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli maal. budistide pühapaik, tavaliselt mäetoline moodustis, mis sisaldab budha säilmeid islami müstiline suund, mis tekkis 8
* Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja. -) Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. -) Puudub süstemaatiseeritud õpetus. -) Dünamism usuvad, et kogu maailm on ümbritsetud väega. Mana elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda. * Talisman (hea õnne jaoks), amulett (hoiab kurja eemale), fetis (ese, mida kasutatakse nõidumises) koht, kuhu kogutakse väge.
sajandiks ikka riiklust ega riiki ei tekkinud. Üks võimalikke põhjusi on,et tähtsamad kaubateed Eesti lähedalt möödusid kuid ükski ei läinud otse läbi. Teine võmalik seletus on, et eesti ühiskonnal jäi napilt puudu sellest materiaalsete hüvede kuhjumise kriitilisest piirist, mis on riikluse sünniks vajalik ehk majandus peab olema piisavalt tootlik ja maa piisavalt jõukas. 5. MUINASUSUND JA RISTIUSU LEVIKU ALGUS Tarapita *Eestlaste muinasusun oli eelkõige loodususund. S.t et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. *Skandinaavlastel oli rikas mütoloogia ja uhke jumalate plejaad(Odin,Thor,Freya jt), balti rahvad ja slaavlased tundsid sõja-ja piksejumalat Perkunast, kelle nimi kajab vastu eestikeelsetes sõnades pärgel ja põrgu. *Läti Henrik mainib ta korduvalt eestlaste jumalat Tarapitat, kelle poole eestlased olla lahinus appi karjunud. *Oli uskumus, et pikne on Jumala tähtsaim abimees.
*1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keeles. 1656 kolis Tallinnasse,m 1699 koliti Pärnusse (Mirage), 1710 lõpetas Pärnus tegevuse. Pilet nr.2 1.Muinasusund TARAPITA-Eestlaste jumal Tarapita (läti Hendriku kroonikas korduvalt mainitud). Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimeste ja looduse vaherahu tagamine. VÄGI-kõikjal olev , kõikjal toimuv jõud. Vägi oli vähemal ja rohkemal määral esemetes, olendites, inimestes, keha osades ja mujal.(nt.allikates, sõnades, nõidumises, loitsudes). Targad e. nõiad- inimesed kellel oli rohkem annet, oskusi, võimeid ravitsemiseks, ennustamiseks jne. HING-on inimese iskupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks.
asjad on nii, nagu nad on kastikord seisuslik kord Indias; on neli kasti ning väljaspool kaste asuvad inimesed; brahmanid on esimene seisus, preestrid; nemad on jumala suust; teised on ksatriad ehk sõdurid; nad on loodud käsivartest; kolmas on vaisjad, talupojad ja käsitöölised; nemad on reitest; neljas on suudrad, sulased ja teenijad; nemad on jalataldadest; puutumatud asuvad väljaspool kaste, nad on kõige madalamad; ühest kastist teise ei saa liikuda ega abielluda Loodususund: Lunastusõpetus kindel usuline kord puudub Kogudus puudub Iseloomulikud tunnused puudub rajaja; puudub pühakiri,sest seda uskuvad rahvad ei oska kirjutada; puudub süstematiseeritud usk; võib olla nii polüteism kui monoteism; tähtsad on riitused; usk seotud looduse või nähtusega Peasuunad puuduvad Pühakiri puudub Rajaja puudub Pühad paigad hiied, pühad kivid; looduslikud paigad Iseloomulikud riitused üleminekuriitused; täiskasvanuks saamine; abielu;
et maailm on nt lapik, mis asetseb kilpkonna seljal. Kastikord Indias on kastikord ehk süsteem, kus inimesed jagunevad 1) Braahmanid preestrid; 2) Ksatrijad sõjamehed; 3) Vaisjad käsitöölised, pankurid, kaupmehed; 4) Suudrad muud väiksed olevused. 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Kirjelda. Loodususund Tavaliselt puudub kindel rajaja. Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. Puudub süstemaatiseeritud õpetus. Neid iseloomustab ka tsükliline maailmapilt ehk nende arvates kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku. Peale selle iseloomustab neid ka maagiline maailmapilt, et kõik on seotud maagiaga. Usutakse väga vaimolenditesse nagu vaimud, loodusvaimud, hinged, jumalad (keda võib tihti olla rohkem kui üks) näiteks ühes
Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Eestlaste muinas usundid Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades.
Nimetus imaam kannab veel erinevaid tähendusi sõltuvalt islami harust. Sunniitidel on imaam islami kogukonna liider. iiitidel on imaam nii religioosne kui ka poliitiline liider, kes põlvneb otse Muhameedist või Alist ja Fatimast ja on määratud Allahi poolt. Imaam on immuunne eksimistele ja patule. Imaami nimetust kannavad ka eriliselt tunnustatud islami õpetlased, eriti teoloogilise koolkonna rajajad. Kirjelda Loodususund Tavaliselt puudub kindel rajaja. Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. Puudub süstemaatiseeritud õpetus. Neid iseloomustab ka tsükliline maailmapilt ehk nende arvates kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku. Peale selle iseloomustab neid ka maagiline maailmapilt, et kõik on seotud maagiaga. Usutakse väga vaimolenditesse nagu vaimud, loodusvaimud, hinged, jumalad
vanem mees ja poiss olid omavahel sutes, samas nad vöisid olla abielus ning kohtuda ka hetääriga. Seda suhet on kajastatud luules ja ka vaasimaalidel. Oli ka naistevahelisi suhteid, mida ilmnes palju Lesbose saarel, sh peotess Sappho, siis nimetati seda lesbiliseks armastuseks. See kehtis aristokraatide seas, lihtrahvas pidas seda isegi taunitav. Häbiväärne oli poiste homoseksuaalne prostitutsioon, mille eest vöeti ka kodanikuöigused ära. §17 Usk Kreeka usund oli polüetistlik loodususund, jumalad olid antropomorfsed (neil olid inimlikud puudused kadedus, ahnus jne). Nende elupaik oli Olümpose mägi Kreeka pöhjapiiril. saatür ja sileen kitsejalgsed ja hobuse sabaga olevused, kellega Dionysos ringi rändas Hesiodos ,,Jumalate pölvnemine" (7 saj eKr). Sajapealine tuldpurskav madu Typhon. titaan Gaia ja Uranose järeltulija Inimkonna tekkimine Promotheus varastas tule Olümpose mäelt, seepärast Zeus karistuseks käskis ta Kaukasusesse
Akkadi keeles kutsuti seda riiki Amurru, Vanas Testamendis selle elanikke amoriitideks. Samal ajal rändas osa hõimudest Palestiina aladele. 1. Kuidas nimetatakse sealt leitud keele ja kultuuri uurimisega tegelevat teadusharu? Ugariti kultuuriga tegelevat teadusharu nimetatakse ugaritoloogiaks, mis on semitoloogia haru. Ugariti tähestik koosneb kolmekümnest tähest ja desifreeriti 1930.aastal. 2. Milline oli Kaanani usund oma laadilt? Kaanani usund oli loodususund ehk natuurreligioon. 3. Milline oli Kaanani jumaluse üldnimi? Kaanani jumala üldnimeks on El. Nii foiniikia kui ka ugariti tekstides on jumala epiteetideks qds (püha), sama ka heebrea keeles (qados), aga ka "heatahtlik ja halastaja." Ta on ka "looja." 5. Kuidas nimetati jumalust, keda tunti nimetuste all "isand", "valdaja" või "omanik?" Ugariti tekstides on tähtsamal kohal jumal Baal, mis tähendab "isand", "valdaja" või "omanik." On kasutatud ka epiteete "tugev", "võimas
- Kyrillos koostas slaavi tähestiku, kreeklane ja misjonär. 3. Frangi riigi kujunemine (§4-5): keldid, frangid, (Chlodovech, Karl Martell), Karl Suur, Frangi riik pärast Karl Suurt. merovingid, karolingid, karolingide renesanss, Verduni kokkulepe - Kõigepealt asustasid tänapäeva Prantsusmaa alasid keldid. Nende ala on hiigelsuur - Atlandi ookeanist Musta mereni, nende laienemisele panevad piiri roomlased. neil ei olnud ühtset riiki ning samuti olid nad kirjaoskamatud. Vadlavaks loodususund ja suguharude juhid olid druiidid, kesu preestrid. II saj hakkas keltide ala kahanema kuni lõpuks on neid jäänud vaid Suurbritanniasse. Keltide kohta on Caesar kirjutanud raamatu "Märkmeid Gallia sõjast". 1.-3. saj on Gallia ruttu romaniseerunud Rooma provints ja siis vallutavad ala frangid, kes on germaani hõimud. Frangid jõuavad Galliasse seoses Suure Rahvasterändamisega ning suruvad keldid äärealadele.
100 jaama. Ühendati korraliku teega. Võrk haaras tervet riiki. Killistikkate. Idast-läände_ 2500 km. Kuller kihutas nii kaua kuni suutis sadulas püsida. Üle 50km ei suuda hobune vastu pidada. Poeg oli viimane, kes suutis riigis korda hoida Xerxes- 486-465. Saadi lüüa Kreeka-Pärsia sõdades. Hilisemad valitsejad ei omad ülemvõimu. Viimase valitseja kukutas Alexander Suur 330eKr. Pärsia riik kadus kaardilt. Usundid Algne olid loodususund, sarnane ümberkaudsete riikidega. Kujre jõude polnud. Kaks jumalat: · Mitra valguse ja päikese · Anahita vete ja viljakusjumalanna. 6 saj kujunes välja uus usund. Looja oli Zarathustra uus usund Zariatism. Püha raamat avesta. Omavahel võitlesid headuse jumal ja inimeste looja Mazda ning pimeduse jumal Angra. Jõud on võrdsed kumbki ei võida. inimene otsustas kumma poolt ta on. Kui enamus oli headuse poolt siis Mazda tulevikus võidab
Hingede ärasaatmisel köeti sauna. Hingede aeg oli vaikne, lärm vöis hingi pahandada. d) keha keha on surematu hinge koda ja tema eest hoolitseti väga hästi, keha pidi olema puhas. Keha kaunistati maalingute ja tätoveeringutega. Kui inimene suri, siis ta maeti kindlate rituaalidega. Eestlaste muinasusund oli: a) polüetistlik palju jumalaid b) anmalistlik kogu loodus oli hingestatud c) loodususund jumalikustati loodusnähtseid vöi objekte b)Vaimolendid, ohverdamine, ohvripaigad, ennustamine Looduses esines palju vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. NT metsaisad, -emad, nurmeemad, -isad, põllu- ja veevaimud jne. Mõned haldjad elasid iseg taludes, nt Pärnu- ja Viljandimaal koduhaldjas Tõnn, setudel viljasalves Peko. Eeslastel on vähe nn kõrgjumalaid. Läti Henriku Liivimaa
Varbola on väljavalitud põhjusel, et seal on peale loodusliku maakühmu turistil ka midagi vaadata: linnus oli ümbritsetud peamiselt puidust müüridega, mis pole säilinud. Näha saab säilinud kivimüüre NB! kivide vahel sidusainet ei ole. Sellise ehitustarkuse tõid Eestisse alles baltisakslased; näeb puidust valmistatud linnuse kaitseks või ründamiseks kasutatud ehitisi: näiteks rammimisseadet, piiramistorni ja kiviheitemasinat. Pühakojad 23. Eestlaste loodususund, hiied Eestlased uskusid, et loodus on hingestatud. Näiteks usuti, et peale surma elab inimese hing edasi puu sees. Seetõttu on eestlaste vanad matmispaigad metsas ja kalmistud puuderohked. Loodusjõududega sooviti hästi läbi saada, tuues lepituseks ning vilja- , karja- ja pereõnne palumiseks ohvriande. Ohverdamas käidigi pühas hiies või ohvrikividel. Ohverdati loomi, toitu, esemeid jms
ülikool 1699. a. Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuniks venelased 1710. a. linna vallutasid. Ülikool taasavati 1802. aastal. Oma korralduselt sarnase TÜ teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Ülikoolis õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, teoloogia-, arsti- ja õigusteaduskonnad. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Pilet nr.2 Muinasusund Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimese jalooduse vahekorra tagamine. Kuigi Eesti on pindalalt väike, leidus siin uskumustes ja kommetes mitmeid piirkondlike erinevsi. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. VÄGI- kõikjal olev ja toimiv jõud. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elsuolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Viimases ilmnes see eriti sageli äikese ajal.
Iga sõna oli tähtis: valetamine, kurja ligi kutsumine, tühja jutu rääkimine, vandumine, vande murdmine olid väga tähtsal kohal. Luulelooming oli suuline, kuna ei teata, et eestlased oleks kirja kasutanud. Kirja algne tähendus on hoopis muster, kaunistus. Luule tähtsaim erivorm oli regivärsiline rahvalaul. Vanapagan oli kurjuse kehastus. Sepp = maag. Tuli, vesi ja raud ei ole mitte kui tööriistad vaid tapariistad. Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum)
Usk näha, kui mõis nagunii kõik endale saab? 18. sajandil langes eesti talupoegade olukord absoluutsesse õiguslikku madalseisu. Mõisnikel oli Muinasusund põhiolemus; uurimisega seotud probleemid, muinasusu säilinud elemendid nende üle täielik otsustusõigus. Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse Tarapitat,
Akkadi keeles kutsuti seda riiki Amurru, Vanas Testamendis selle elanikke amoriitideks. Samal ajal rändas osa hõimudest Palestiina aladele. 1. Kuidas nimetatakse sealt leitud keele ja kultuuri uurimisega tegelevat teadusharu? Ugariti kultuuriga tegelevat teadusharu nimetatakse ugaritoloogiaks, mis on semitoloogia haru. Ugariti tähestik koosneb kolmekümnest tähest ja desifreeriti 1930.aastal. 2. Milline oli Kaanani usund oma laadilt? Kaanani usund oli loodususund ehk natuurreligioon. 3. Milline oli Kaanani jumaluse üldnimi? Kaanani jumala üldnimeks on El. Nii foiniikia kui ka ugariti tekstides on jumala epiteetideks qds (püha), sama ka heebrea keeles (qados), aga ka "heatahtlik ja halastaja." Ta on ka "looja." 5. Kuidas nimetati jumalust, keda tunti nimetuste all "isand", "valdaja" või "omanik?" Ugariti tekstides on tähtsamal kohal jumal Baal, mis tähendab "isand", "valdaja" või "omanik." On kasutatud ka epiteete "tugev", "võimas
lapipõlde (pikad põllusiilud maa ühtlustamiseks) - Põllundust arendas rauast adratera kasutuselevõtt - Kasutati kaheväljasüsteemi üks osa põllust kasvatas, teine oli kesas Eesti muinasaja lõpul Jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Suuremad maakonnad oli Saaremaa, Virumaa, Sakal, Ungadi. Juhtkond- kihelkonda vanemad. Usundid : loodususund- Tarapita. Väe mõiste pühad allikad, puid. Häldjad, Targad jne. Polnud muinasusund niivõrd usk kui eluja mõtteviis. Loodusega arvestati nii, nagu inimeste keskel elades tuleb arvestada teiste inimestega. Ristiusu levik 10-11 sajandil ristiusu Taanil, Rootsis, Venemaal- Eesti sattus kristlike riikide vahele. 1054. a. toimus jagunemine katoliikluseks ja õigeusuks. 1167.a. pühitses Lundi peapiiskop
annaabi.ee 
