4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? Noodimärke nimetati neumad-eks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored ehk üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud. 7. Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid?
Mis on muusika ? Küsimusele ,, Mis on muusika ? " on väga rakse leida vastust ,kuna peaaegu iga inimese jaoks on see erinev mõiste . Definitsiooni kohaselt on muusika nootide kokkukõla , kuid tegelikult see ei ole nii. Kui me kuulame mingid lugu , siis me ju ei mõtle nende nootide peale ,mida seal mängitakse. Me naudime seda meloodiat ning kujutame ette mingi väikse muusikalise maailma. Vanadel aegadel peeti muusikat imeks ning arvati ,et ainult vähesed suudavad sellega tegeleda . Tänapäeval on muusika inimeste jaoks muutunud väga oluliseks ning harjumuspäraseks .Peaaegu iga inimene kuulab muusikat ,reklaamides on muusika , pidudel on seda samuti kuulda võimalik .Muusika oli ja on ka tervise sümbol . Kui vanasti arvati ,et muusikat mängides ja
vältuste pikkusjärjestus, st helivältuste järjestus nende kasvava või kahaneva pikkuse järgi. Vältusastmik esitleb vaid helide vältussuhteid, nende suhtelist relatiivset vältust. Helide tegeliku kestuse määrab tempo kui heliteose esitamise kiirusmõõt ja seega ka helivältuste absoluutmõõt. Helivältusi tähistavad noodid. Klassikaline noodikuju on valge või must kaldovaal e noodipea koos selle juurde kuuluva noodivarre ja lipukesega või ilma nendeta. Nootide kuju tähistab nende omavahelist suhet. Klassikalised noodikujud tähistavad vältusastmikku, milles naabervältuste suhe on 1:2 või 2:1, sest iga järgnev vältus on naabervältusest 2x lühem või pikem. Vastava vältusega kõlava heli puudumist(helivahet)tähistab samasuguse vältusega vaikimismärk e paus. Noodijoonestikul paikneb punkt joonevahes oleva noodipea järel samas vahes ning noodijoonel oleva noodipea järel ülemises vahes. Pidekaart kasutatakse 1-häälsuse korral
koor 4.Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison - Issand halasta Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu Agnus dei - Jumala tall 5.Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? 8.-9. Sajandil nimetati noodimärke neumadeks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. 6.Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 7.Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid? trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal truväärid - Põhja-Prantsusmaal minnesingerid - Saksamaal 8
Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest! Tänaseid toimetusi ära viska homse varna! Edukat põhikooli lõpetamise aastat! Heade soovidega - teie õpetajad Itaalia on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Tänaseni on üle maailma dünaamikaterminid (p, f, mf, crescendo, diminuendo jpt) ja tempoterminid (allegro, andante, moderato jpt) itaaliakeelsed Noodijoonestik ja nootide silpnimed 11. saj-l juurutas munk Guido Arezzost noodijoonestiku (algselt 4, hiljem 5 joont) ja nootide silpnimed mis on tuletatud lauljate kaitsepühaku Johannese auks loodud hümni esimesest salmist. Selle viisilõikude algusnoodid moodustavad 6-noodilise heliredeli ning helidele vastavad silbid said noodinimedeks. Kuula järgm. slaidilt! http://www.youtube.com/watch?v=E1AbgbtKIJg http://www.youtube.com/watch?v=SugtS3tqsoo 17. saj-l sündis Firenzes ooper
paberil > perspektiivi taasavastamine (minavaatepunkt). Autorlus, oma nime jäädvustamise tahe. Põlvkondade konflikt, vastandumine eelnenule. suurim leiutis (1440nd), väga suur mõju > raamatute (nootide) tohutult suurem levik (odavus, täpsus, kiirus, tiraaz) > kirjasõna enneolematult suurem kättesaadavus. mitmed eri koolkonnad: vaimulik - muusika kõlab kirikus, ilmalik - aadlike õukonnas. enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile 16. saj, nootide trükkimine Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele.
Euroopa kaupmeestel avanes võimalus rännata kuni Hiinasse. Keskaja lõpuks kujunes kõigile, kes vähegi lugeda oskasid, hariduse saamise võimalus. Tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Rooma impeeriumi lagunemine tähistas keskaja algust. Muusika Keskajal tekib noodikiri. Enne seda tehti esimesi nootide kirja panemise katseid Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gruppi. Tulid 7. sajandil. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10. sajandil ja see tähistas fa noodi asukohta. Viie realine tuleb kasutusele 14. sajandil. Noodikirja arengule andis tõuke trükipressi leiutamine (1404 Guttenberg). Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11.
KT. NR.2 (MUUSIKA) 1. Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. 2. G.S valiti (590a.) Rooma paavstiks. Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. 3. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes. psalmoodia psalmitekstide laulmine. antifoon refrääniliselt korduv ...
Muusikatööstus ja äri 1.Muusikatööstus on protsess helilooja poolt loodud muusika jõudmiseks plaatidena kauplustesse.Muusika loomise ja plaadi müümise vahele jääb muusikapalale sõnade kirjutamine,esitaja leidmine,stuudiotöö,nootide trükkimine ning plaatide tootmine. 2.muusikapala autorid saavad kogu plaadi kasumist 9%, kõige suurema kasumi saab kauplus. 3.esiteks on piraatlus vargus ja seadusevastane tegevus.Varastatakse loomingut autoritelt ehk nad ei saa oma töö eest tasu. 4.Autorikaitseühingute eesmärk on võidelda piraatluse vastu.Sellega seisavad nad autorite ja esitajate huvide eest, et ei kopeeritaks,levitataks ja müüdaks kaitstud tooteid ilma autori nõusolekuta. 5.Eestis on 13 plaadifirmat.Plaate on Rockist Klassikani. 6.Plaate peab müüma niipalju, et müügitulu ületaks plaadi omahinda. 7.Ainult plaadimüügi tulust kasumisse ei saa.Muusikute tulud on kontserdid ja muud esinemised ja selle taga pe...
eesti ja saksa keel, kosmoloogia ning geograafia · Aleksander Saebelmann Kunileid( koorimuusika looja , õppis · Musikaalne õpetus sisaldas eesti- ja saksakeelset kirikulaulu, Cimze seminaris, rahvuslikud, põhjamaised karglikud laulud, oreli ja viiuli mängu,1 tund nädalas nootide ümberkirjutamine huvitavad harmooniad Nt: ,,Mu isamaa on minu arm" , ,,Sind Laiuse. surmani") · 1823. Asutas vennastekoguduse liige Jüri Sommer Laiuse · Friedrich August Saebelmann (eelmise vend, kõige vähem esimes e laulukoori. eestilik helilooja. Nt: ,,Kaunimad laulud")
ei saa tavaliselt kohtusse kaevata (Sissejuhatus õigusteadusesse, 2005). 8. Rahvusvahelised käitumisaktid ja nende tagajärjed 8.1. Õiguspärane käitumine Rahvusvahelises õiguses on olemas mitmeid ühepoolseid käitumisakte. Üheks selliseks ja kõige sagedasemaks on deklaratsioonide esitamine. Kui deklaratsioonile tahetakse anda kindlat õiguslikku iseloomu, siis tuleb sellest teistele riikidele anda teada nootide edastamise ehk diplomaatilise kirjavahetuse teel. Teiseks ühepoolseks käitumisaktiks loetakse protesti esitamist. Protestitakse teise riigi esitatud nõuete või rahvusvahelisele õigusele mittevastava käitumise vastu. Protestil on õiguslik tähendus kui õiguslik rikkumine leidis tõepoolest aset ning protest on põhjendatud. Protestimiseks kasutatakse nootide edastamist. Kolmas ühepoolne käitumiakt on tunnustamine. See näitab, et tunnustatav riik ei kavatse
saj ja mille levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. Instrumentaal muusika: 16.saj hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika üksteisest eralduma Esimesed kirjapandud teosed instrumentaalmuusikale oli vokaalmuusika seaded Lühikesed fantaasiapalad Ansamblimuusikas olid populaarsed tantsud, mida käsitleti, kui seltskonna muusikat 15.saj leiutati nooditrükitehnika, lihtsustas nootide kirjapanemist Peeti oluliseks muusikaharidust Heliloojad: Inglise – Thomas Tallis, William Bird Itaalia – Orlandus Lassus, Giovanni Perluigi da Palestrina Kontsertmissa – ainult ordinaariumi osadest, Reekviem – kontsertmissa erivorm – leinamissa – Mozart Filharmoonia Kammerkoor – Tõnu Kaljuste RAM – Gustav Ernesaks (asutaja), Ants Soots Pillid: Dulcan – fagott, puhkpill Krummhorn – puhkpill
2.Kuidas teiste maade muusika on mõjutanud Itaalia muusikat? Vastus: 3. Noodikirja kujunemine Itaalias. Vastus: Terves maailmas kasutatakse Itaalia keelseid muusikatermineid, muusika teoreetiline mõtlemine hakkas Itaalias kujunema 1.aasta tuhandel, aasta tuhat võeti kasutusele üks kuni kolm erivärvilist noodijoont (F noot oli punane ja Cnoot roheline või kollane), 11.sajandil võttis Kuido Arretso kasutusele neli noodijoont ja samuti võttis ta kasutusele nootide silpnimetused, 100 aastat hiljem võeti kasutusele viis noodijoont. 4. Noodinimetused. Vastus: Tulevad püha Johannese vaimusilpidest. 5. Heliloojad. Vastus: 1) Francesco Landini- 14.sajandi välja paistvamaid heliloojaid. Pime orelimängija. 2) Giovanni Pierluigi da Palestina- 16.sajandi kogu Euroopas tuntuimaid heliloojaid. Ta kirjutas ka 500 vaimulikku teost ja 105 missat ning 100 madrigari. 6. Ooper. Vastus: Milano da Scala- kuulsamaid ooperiteatreid, kus kõik käivad ennast koolitamas. 16
veel teistessegi Itaalia linnadesse. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks teada 770 teost. Tuntumad neist on ,,L'estro Armonico" (tsükkel 12 kontserdist 4, 2 ja 1 sooloviiulile), ,,Aastaajad" ja ,,Torm merel". Vivaldi mõju omaaegsele muusikale oli väga suur: 18. sajandi esimesel poolel jäljendasid teda paljud heliloojad. Johann Sebastian Bach, kes tundis tema loomingut trükitud nootide põhjal, tegi Vivaldi teostest ka töötlusi. Vivaldi dramaatiline, kuid samas lihtne ja ökonoomne kirjaviis oli eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale.
Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. ... Aleatoorika loomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel. Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asukohad määratakse juhuslikult ( nt. täringuvise, tindi pritsimine noodipaberile). Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab. Ebatraditsioonilised instrumendid Muusika tegemiseks sobib mistahes ese. "Credo in Us" klaver, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell ja raadiovastuvõtja. Performance´id ja häppeningid Esimene performance´i tegi aastal 1952
Avangardism Muusika pärast II maailmasõda Esile kerkis uus põlvkond heliloojaid, kes vastandusid silmatorkavalt eelnevatele. Hakati eksperimenteerima: * Ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikaga. * Elektrooniliste väljendusvahenditega. * Uute vormidega (hüljati sonaaditsükli-, sonaadi- ja klassikalised vormid). Kuna selliste asjadega tegeldi, siis hakati muusikuid nimetama avangardistideks (Euroopas) ja eksperimentaalmuusikuteks või modernistideks (Ameerikas). Avangardne muusika ei kujutanud endast mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus uuenduslikule kompositsioonitehnikale nagu serialism, aleatoorika, pointillism ja elektronmuusika (võisid omavahel kombineeruda ja vastanduda). Avangardismi tekke eeldused: * Tehnika kiire areng (tegi võimalikuks elektronmuusika). * Regulaarsete muusikafestivalide ja heliloojate suvekursuste muutmine uue muusi...
Tema teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi muusika unustati pärast helilooja surma mõneks ajaks, sest järgnenud peenutsevasse rokokoo-ajastusse tema tõsine, erakordselt väljendusjõuline ning sügavalt sakraalne looming ei sobinud. Ligi 80 aastat hiljem `avastati` Leipzigi raamatukogust Bachi käsikirjalised noodid ning tänu Mendelssohni ja Schumanni aktiivsele tegevusele teadvustas inimkond endale taasleitud rikkuse. 1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. VOKAALMUUSIKA - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti
Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Siis lasi preester talle muusikat õpetada, õppis ka botaanikat, siis kunsti ja teadust, milles näitas üles erilist andekust. Ta hakkas komponeerima ka laule, katsetas füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Pariisis üritas läbi lüüa nootide kirjutajana ja kirjanikuna, kirjutas võistluskirjutisi, mis krooniti auhinnaga. Kirjutas ka töö riigikorralduse kohta. Tema tähtsust võib suruda mitmesugustesse vormelitesse, kuid nad kõik tuletuvad tegevusest, et ta julges kõnelda sellest, mis täitis ta südant, ja et ta seesuguste sõnadega tabas selle elunärvi, mida igatses aeg.
Kodus oli küla pillimeistri tehtud orel , millel Süda olevat juba 5-aastaselt proovinud kuulmise järgi kirikulaule mängida. Õpinguid alustas ta kohaliku köstri juures. Aastal 1902 asus ta Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Süda huvitus ka rahvaloomingust. Ta kasutas rahvaviise mitmekülgselt, kuid eelistas sealjuures polüfoonilist arendust. Süda oli erakordselt pühendunud õpilane, kes tahtis võtta õpingutest maksimumi ning kes kulutas viimase raha nootide ja raamatute peale. Aastail 19051911 osales Peeter Süda korduvalt Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumise matkadel. Juba õpinguaastail alustas ta ka kontserttegevust, andes organistina soolokontserte ja tegutsedes saatjana. Aastal 1912 asus ta Tallinna. Ta esines Estonias ja kirikutes. Süda repertuaar oli avar ning kõneles head maitset. Ta oli ka hinnatud eraõpetaja, kes valis õpilasi väga hoolikalt. Õpilane pidi olema kas tuttav või väga andekas
ja kirjanduse juurde, ehk õpiti neid uuesti põhjalikult tundma. Tähtsale kohale sai isiksus ise, enam ei olnud oluline päritolu. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Renessansi ajal oli sarkastiline suhtumine vaimulikku ellu, seega ei olnud enam ilmalike sanrite ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.Religioon ei kontrollinud enam teadust. Teaduse areng ning haridus oli väga oluline, nt nootide mitte tundmine oli häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsustajaks saab nüüd kõrv, ehk inimene ise otsustab mis on ilus kuulata. Maailmavaadete avardumine, merereisid ( Ameerika avastamine ). Renessanssi ajastusse on jätnud oma jälje Prantsuse ja Itaalia 100 aastane sõda. Renessanssmuusika üldiseloomustus: on mitmed eri
seletatav tema kuulsuse tõttu. Ta käis palju pidutsemas, lõbutsemas ning ühel peol tegi ta isegi Salieri loomingu üle nalja, mis näitabki tema lapselikku suhtumist. Stanzi, nagu Mozart oma naist kutsus, viis salaja abikaasa avaldamata originaal noodikirjad Salierile, et ta aitaks neil rahalistest puudujääkidest välja tulla. Antonio Salieri oli üllatunud, et originaalides ei olnud mitte ainsatki parandust. Mehe kadedus oli muutumas vihkamiseks ning pärast nootide vaatamist Salieri ütles, et ta põlgab Jumalat, kes saatis Mozarti ta teele. Et saada rohkem Mozarti igapäevastest tegevusest ning eelkõige kirjutamisel olevatest teostest aimu, palkas Salieri ta majja teenijanna, kelle kaudu informatsiooni saada. Minu silmis näitas Salieri selle teoga vaid oma hirmu noore helilooja ees. Teenijanna abiga käis Salieri ka Mozarti majas, kui kedagi kodus ei olnud. Nootide seast leidis ta raamatu ,,Figaro pulma" ainetel pooleli oleva ooperi
kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne Credo - usutunnistus pater noster- Meie isa palve Lõppeb alati sõnadega - Dona nobis pacem- anna meile rahu Al 8.saj hakati noote kirja panema. Guido Arezzost võttis kasutusele nootide silpnimed + noodijooned. UT RE MI FA SOL LA SI Vangandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud - panid kirja laule väljaspoolt kirikuid Kangelaslaulud-pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kuulsaim prantsuse rahvuseepois "Rolandi laul" (Karl Suure ajast). Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud e zonglöörid e menestrelid. Rüütlilaul- ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond
Madalmaade muusika 15.-16. sajandi III põlvkond Perioodist · prantsuse ja flaami muusikute tuleku Itaaliasse tõi kaasa Itaalia sõdade algus ning Prantsusmaa ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas. · selle perioodi tähtsaimad heliloojad tegutsesid Põhja-Itaalias ja keiser Maximilian I õukonnas. · meistrid on sündinud 1440.-1460. aastatel, tegevusaeg 1490-1520 aastatel Uuendused muusikas · lihtsad imitatsioonid · kaanonivõtted · sümmeetriline ülesehitus · rütm lihtsustus ja põhines tekstideklamatsioonist · lihtne akordika · harmoonia mängib järjest suuremat rolli · tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust · ilmuvad piltlikud ja tundelised väljendusvõtted. Perioodi tuntuimad meistrid · Jacob Obrecht · Josquin Desprez Jacob Josquin Desprez Obrecht Jacob Obrecht ( u 1450-1505 ) · hollandlane · teenis Cambrai's, Brügges ja Antwerpenis · ...
1913) • Eelistab väikseimaid koosseise • Antonaalsus – tonaalsuse puudumine – helide sõltumatus põhihelist • Lühiooper „Ootus“ („Erwartung“) - hirmuunenägu • Melodraama „Kuu-Pierrot“ („Pierrot lunaire“) • Kõnelaul (Sprachgesang) – meloodiline rääkimine • Antonaalsuse lõpp • Kas on võimalik vältida tonaalsust kuid nautida muusikat? III seeriatehnika periood (1923-1936) • Dodekafoonia – kaksteisttoontehnika – nootide võrdväärsus • Kromaatiline helirida on 12 nooti – ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud • Op. 25 Alban Berg (1885-1935) • Austria helilooja • Hakkas oma isa ja venna julgustusel muusikat kirjutama (umbes 100 avaldamata lugu) • Aeglane ja kõhklev helilooja Looming • Ooper „Wozzeck“ • 137 proovi, et Berliini Riigiooperi lavale saada • Ei kasuta vaid juhtmotiive tegelastele, kuid ka iseloomustavaid juhtkõlasid
· Kunstis tähendas klassitsism antiikkunsti jäljendamist (antiik=ideaal) · Ülistati mõistust · Kunst pidi olema õpetlik · Ehitised- sümmeetrilised, fassaadi keskosa meenutas Kreeka templit, sambad. Ranged ja lihtsad. Muutused muusikas · Rajati muusikaühingud · Avalikud kontserdid · Palgalised orkestrid · Heliloojatelt hakati tellima teoseid · Tähtsustus vabahelilooja staatus · Muusikaõpikute ja nootide kirjastamine · Muusikas selged vormiskeemid · Meloodia lihtne ja korrapäraselt liigendatud · Domineerib homofoomiline faktuur 3 tähtsat heliloojat: Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Joseph Haydn (1732-1809) ELU · Klassitsistliku stiili esimene suur meister · Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau külas · Alustas Viinis Toomkiriku kooripoisina
Georg Müller Balti Saksa vaimulik ja kirjamees, kooliõpetaja, Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor / eestikeelsed jutlused / kooli asutamine kirikulaulu taseme tõstmiseks Pühavaimu kiriku juurde; Bengt Gottfried Forselius kooli- ja lirjamees, rahvakoolide õpetajaid ettevalmistava seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakob...
Kreeklane nimega Pythagoras mõõtis helide võnked ja tema mõõdetud võnked on siiani helikõrguste aluseks. Siis tulid Roomlased, kelle jaoks muusika ei olnud enam nii tähtis. Roomlased olid majanduslikult ja sõjaliselt arenenud ja muusika mängis enamasti osa sõjaparaadides. Neil puudus rahulik ja hingeline muusika. Tänapäeval, nagu roomlastelgi, ei ole muusika väga tähtis ja seda õpitakse eraldi koolides vabatahtlikult. Vähesed inimesed oskavad pilli ja nootide järgi viisi mängida. Enamasti on muusika kuulamiseks ja kui muusikamaailmas edukalt "läbi lüüa", siis võib inimesest saada üleöö kuulsus. Kunagi Hellenite, Keltide ja ehk ka Roomlaste ajal oli muusika palju tähtsam kui tänapäeval ja sellel oli kindel otstarve. Tänapäeval on see peamiselt meelelahutuse jaoks ja sellega tegelevad vähesed vabatahtlikud ning pole kohustuslik tunda noodikirja ja osata pilli mängida.
Erilise tähtsuse omandas vorm AB-vorm, ABA-vorm, rondovorm, sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm Instrumentaalmuusika uued zanrid Sonaat Keelpillikvartett - 4-osaline teos keelpillikvartettile Sümfoonia - 4-osaline teos sümfooniaokrestrile ( esimene loodi Mannheimis, Saksamaal) Hakati korraldama avalikke kontserte muusikakeskuste ühingutes Välja anti suurtes tiraazides muusikaõpikuid ning nootide trükkimine laienes tohutult 18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, aga enamasti väga asjatundliku publikuga Originaalne ja ere väljenduslaad Tuntumad Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven Jean-Philippe Rameau - rajas uudse harmooniakäsitluse, mis oli varasemast lihtsam Aluseks oli lihtne meloodia UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL Läbi aegade kalleim muusika-teatrizanr, oli seotud kuni 18
kirikukooli ja koori. Häälemurde tõttu pidi koolist lahkuma. Omal ajal ei peetud tema loomingust lugu, seda hakati väärtustama alles 100 aastat pärast Bachi surma. Mendelssohn Bartholdy pani aluse Bachi loomingu esiletõstmisele. Bachi looming on tõsine ja sügavasisuline. Puudub välissära ja efektid. Ta kirjutas kõikides muusikazanrites ja kõikidele pillidele ning koosseisudele. 1850. a asutatud Bachi ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. Vokaalmuusika 1) kantaadid. Bach kirjutas nii ilmalikke kui ka vaimulikke kantaate. üle 300 kirikukantaadi ja 20 ilmalikku. Tuntumad on ,,Talupojakantaat", mis oli tellimustöö, ,,Kohvikantaat" ning ,,Reformatsioonikantaat" (ilmalikud). ,,Üks kindel linn ja varjupaik", ,,Ärgake, nüüd vahid hüüdvad" (vaimulikud). 2) Passioonid. Enamasti Kristuse kannatusloost, tekst evangeeliumi tekstidest.
muusikat kuulsid. Kuid neegrid olid ikkagi veel metslased ja tahtsid oma räpast muusikat peale suruda. Sellepärast keelati paljudes kohtades avalikult dzässi mängimine. Vanemad kartsid langeda metslaste tasemele, kuid noored võtsid dzässi hästi vastu. Dzässi iseloomustab omapärane sving, mid teistal stiilidel ei olnud. Alati kasutati dzässi juures ka trumme. Euroopa muusikat peeti ainukeseks heaks muusikaks, sest mängiti kindlalt nootide, taktimõõtude ja teema järgi. Dzässi mängides esinejad tavaliselt inproviseerisid. Oli isegi juhtumeid, kus laps visati dzässi mängimise pärast kodust välja. Kui keelati alkohol, hakkasid inimesed käima gängsterite klubides, kus sai alkoholi pruukida ja seal mängisid neegrid dzässi. Joomasõbrad harjusid dzässiga ära ja see tõi jällegi ühe punkti dzässi poolele. Tänu klubidele olid valged ja mustad tihti koos ja hakkasid lõpuks üksteisega käima.
Olen aus. 4. Hümn Ristija Johannese auks Jälgi Guido Arezzo noodikirja järgi. * Kiirema viisiga kui teised sarnased laulud. Tndub lõbusama kontekstiga kuigi ei mõista seda keelt. 5. *Guido Arezzo noodikirja ajalugu * Sain teada kuidas tekkis noodikiri, kelle poolt leiutati. Väga tõhus video, oli huvitav kuulata. 6. *Guido Arezzo käsi * Video seletab väga hästi miks nootidel on eraldi noodinimed kindlas süsteemis. Sain teada, et kätt kasutati nootide meelespidamiseks. * jooni järgnevas salmis alla NOODINIMED! Ut queant laxis resonare fibris Mira gestorum famuli tuorum, Solve polluti Labii reatum, Sancte Ioannes. Tõlge: ,,Et lodevate häälepaeltega õpilased võiksid lauldes Sinu imelisi tegusid kiita, lunasta, oo püha Johannes, ebapuhaste huulte süüteod."
Seega vastavad nad kitarri neljale madalamale keelele, kuid kõlavad oktavi võrra madalamalt. Basskitarr on kvarthäälestusega pill, mis tähendab, et kahe keele vahel olev intervall on kvart. See omakorda tähendab, et naaberkeelte helikõrguste vahe on neli sammu. [2, lk 5] Basskitarri keelte sagedused normaalhäälestuses on: · E-keel 41,2 Hz, · A-keel 55 Hz, · D-keel 73,42 Hz, · G-keel 98 Hz. Tabel . Nootide asetus 4-keelelisel basskitarril XII astmeni Tänapäeval on viiekeeleliste häälestus tavaliselt normaalhäälestuses järgmine: · 5 B, · 4 E, · 3 A, · 2 D, · 1 G. Kuuekeeleliste häälestus: · 6 B, · 5 E, · 4 A, · 3 D, · 2 G, · 1 C. Suhteline häälestus tähendab keelte häälesolekut teineteise suhtes. Seda meetodit kasutatakse
esitajatele. Sageli dikteeris see heliloojale meeletu töötempo ja Vivaldi oli kiidelnud, et suudab kontserdi komponeerida kiiremini kui kopeerija selle orkestripartiideks ümber kirjutab. Viie päeva jooksul kirjutatud ooperiga ,,Tito Manlio'' hoiab ta vist küll omamoodi rekordit. Vivaldi suur mõju omaaegsele muusikale ei piirdunud ainult Itaaliaga. 18. Sajandi esimesel poolel jäljendasid teda paljud heliloojad, eriti Johann Sebastian Bach, kes tundis tema loomingut trükitud nootide põhjal ja tegi Vivaldi teostest ka töötlusi. Vivaldi dramaatiline, kuid samas lihtne ja ökonoomne kirjaviis oli eeskujuks ka varaklassikalisele orkestrimuusikale alates 1730. aastatest.
Indoneesia hümn T=10S GAMELAN Gamelan on Bali ja Jaava saartel kasutatav kindla olemusega intrumentide kogum ehk ansambel, milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid jt. Koosseisus võivad olla ka lauljad. Gamelani pillid on ehitatud ja häälestatud koos kõlama erinevate gamelanide pillid ei ole tavaliselt omavahel vahetatavad. Traditsionaalset gamelani muusikat kirja ei pandud, see levis suuliselt, kuid 19. sajandil loodi repertuaaride üles kirjutamiseks eriline nootide üleskirjutamise viis. Seda kasutati eelkõige teoste säilitamiseks, mitte muusika noodist esitamiseks. HTTPS://YOUTU.BE/SZ Gamelani esitamine ZTFU4JWCI GANGSA Gangsa on metallofoni tüüp, mida kasutatakse peamiselt Bali ja Jaava Gamelan muusikas. Bali gong kebyar stiilides kasutatakse tavaliselt kahte tüüpi gangsat: väiksemat, kõrgemat kaldkanlandi ja suuremat pemaati. Gangsas on väga sarnane vana gendér'i ja saron'iga, mis mõlemad on samuti metallofoni tüübid.
Rahvamuusikas on 2 olulisemat laululiiki Põhja itaalias ballaadid ja lõuna itaalias lüürilised laulud Rahvatantsud- Tarantella Rahvapillid- okordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel Kunstmuusika teadlik algus on olnud itaalias. Kunstmuusikal peab olema kindel teadaolev autor, peab olema kirja pandud, iseseisev kunstiline väärtus. Muusika keel on itaalia keel Nootide kirja panek algas 8-9 sajand Guido Arezzost pani 11 saj alguses 4 noodijoont. Neuma- märgiti üles noote Ooper sai alguse 16 sajandi lõpus Frienze linnast. Viiuli meistrid- Niccolo Amati, Antonio Stradivari, Andrea Guarneri (17saj) Klaver- 1711 aasta Bartolomeo Cristofori ITAALIA HELILOOJAD Giovanni Pierluigi da Polestrina- Renesanssi ajastu (16saj) üks kuulsamaid vaimuliku muusika kirjutajaid.
(2001) UNESCO heliloomingu rostrumil kümne parema teose hulka, viiulikontsert pälvis ka eesti muusika aastapreemia. Tema muusika on kõlanud Tokyo uue muusika festivalil "Composium 1998"; teos kammerorkestrile "Quella Sera" ("Sel õhtul", 1996) valmis festivali "London Baltic Arts" tellimusel. Analüüs : ,,Õekese eest" ja ,,Vennakese eest" klaveripalad, mõlemad kirjutatud 2003.aastal. ,,Vennakese eest"- ,,For my little brother" Teos algab üsnagi melanhoolselt, kõrva jäävad ka nootide ebakõlad- sekund akordid. Üksikud noodid jäetakse kõlama vaikusesse ja jällegi kõrva kriipivad helid. Vahepeal muutub helikeel jällegi voolavamaks, kisub rõõmsamaks, aga ka kohe kaob. Muusika nagu mängib tunnetega, teeb meele pigem kurvaks. Lõpp on kurb ja tuleb rahulikult. ,,Õekese eest"- ,,For my little sister" Algab jällegi melanhoolselt, mõned kriipivad akordid, aga rõõmu on nagu teoses rohkem. Muidu on väga sarnane eelnevale palale
etüüdi, mida iseloomustab mängu tehniline nõudlikkus, rütmiline keerukus ning kunstiline küpsus. 1960 avaldas Ligeti oma ainsa ooperi “Le grand macrabe“, Ligeti töötas selle teose kallal ligi 13 aastat. György Ligeti „ LuxAeterna“ Puudub pillikoosseis on vaid koor. Kooris on 16 liiget. Teos sisaldab mikropolüfooniat- harmooniad sulanduvad üksteisesse, maksimaalne helikõrgustik ja rütmiline tihedus. Iga osa on sama nootide jada, mis on eraldatud väike ajavahemike tagant. Keskendutakse meloodia, harmoonia ja rütmi asemel tämbrile. Minu meelest on tämber omapärane aga monotoonne. Koori liikmed jagunevad neljaks sopraniks, neljaks aldiks, neljaks tenoriks ja neljaks bassiks. Rütmitu- rütmi ei ole tunda. Terve teos sisaldab kahte ladinakeelset lauset: Lux aeterna luceat eis, Domine, cum sanctis tuis in aeternum, quia pius es. Requiem aeternam dona eis, Domine; et lux perpetua luceat eis.
Bach on kõigi aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta eelistas muusikakirjutamisel barokkajastule iseloomulikku fuuga vormi ja viis selle kõrgemale tasemele. Prelüüd ja fuuga c-moll 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 Diagramm 1. Diagramm 1 näitab Johann Sebastian Bachi prelüüdi ja fuuga c-moll noote arvu. Allpool olevas blogis on näidatud nende nootide helisagedus Hz. Do’’ – 65 Hz; Re’’ – 73 Hz; Mi’’ – 82 Hz; Fa’’ – 87 Hz; Sol’’ – 98 Hz; La’’ – 110 Hz; Si’’ – 123 Hz Do’ – 131 Hz; Re’ – 147 Hz; Mi’ – 165 Hz; Fa’ – 175 Hz; Sol’ – 196 Hz; La’ – 220 Hz; Si’ – 247 Hz Do – 262 Hz; Re – 294 Hz; Mi – 330 Hz; Fa – 349 Hz; Sol – 392 Hz; La – 440 Hz; Si –
Iga pala rõhutab oma erinevust teiste seas ja paistab oma mingi kindla osaga silma. Sellist asja läheksin kohe live´s kuulama, kui oleks võimalik. Minu arust oli see hea valik, kuna klassikaline muusika on tänapäeva noortes seas küll mitte väga tuntud, aga valmistab alati rõõmu ja pakub meile parima ja suurima elamuse, kas me siis kuulame seda kontserdil, plaadilt või vaatame seda interneti või televisiooni vahendusel. Elamus jääb elamuseks ja selle rõõmu ja nootide puhangu ja laengu me saame kätte kasvõi igas kohas ja igas ajas. Soovitan väga kuulata antud kontserti ka teistel, kuna see oli väga meeldejääv ja parim klassikalise muusika kontsert, mida olen kuulanud.
John Cage (5. september 1912, Los Angeles 12. august 1992) oli USA avangardistlik helilooja, pianist, publitsist, kelle looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele. John Cage sündis Los Angeleses. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga. Ta tundis suurt huvi löökpillide vastu ja 1938. aastal organiseeris oma esimese löökpilliorkestri, millele kirjutas ka hulga teoseid. Sellest perioodist pärineb ka tema üks menukamaid ja enim järgimist leidnud leiutisi ettevalmistatud klaver (prepared piano), mis tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega, olgu need siis metallpoldid, klaasitükid, kummiribad vms. John Cage'i küpset loomingut on määratletud mõistetega: aleatoorika juhuslikkuse rakendamine teose kirjutamisel (nootide asukoht noodijoonestikul määratakse juhuslike operatsioonidega) või esitatamisel (noodikirjas...
Boulez ise on sõnastanud oma muusika ideaali organiseeritud deliirium. Ühelt poolt poeetilisus (Debussy, Messiaen), improv.laadsus, postekspressionistlik väljendus (Berg), teiselt poolt ratsionaalne komp.tehnika, ülim korrastatus kõigis teose komponentides. Need kaks aspekti on tihedalt seotud. Tema muusikaline mõtlemine kulgeb lineaarselt, meloodiliselt. Meloodika on väga ornamenteeritud, sageli keerutab ühe noodi või nootide grupi ümber. Temaatiline materjal koosneb meloodilistest `rakukestest' või `zestidest' (sarnaselt hilise Weberniga). Muusikalise vormi tuletab sageli teose aluseks oleva luule vormist, vorm koosneb üldjuhul lõikudest, plokkidest (nagu Messiaenil). Nii kammer- kui ka orkestriteostes väärib tähelepanu efektne ja värvikas instrumentatsioon.
13. saj. keelatakse moteti laulmine kirikus (ei täitnud sõnumit) Noodikiri varase keskaja noodikirja aluseks olid erilised märgid neumad (kriipsud, komad, punktid), mis märgiti sõna kohala, näidates mel.liikumise suunda. Nendega kirj. üles ainult laulmiseks mõeldud muusikat. Alates 10.saj. hakkab arenema tänapäeval tuntud noodikiri. Neumasid hakati ühendama noodijoontega. Esialgu oli jooni 1(f-joon), siis lisati 3=kokku 4 joont. Kujunevad ka nootide pikkused, taktimõõt, pausid. 5 joont võeti kasutusele 14. sajandil Ilmalik muusika Levis väljaspool kirikut ja kloostrit (suuliselt) Siia kuuluvad kangelaslaulud, mille meloodia oli lihtne. Neid esitasid rändmuusikud Rändlaulikud. = zonglöörid = menestrelid Nad olid paigast paika rändavad madalast seisusest muusikud, kelle elurõõmus kunst oli oodatud nii külades kui lossides. Esitasid kangelaslaule. Siin põimus näitlemine, laul, pillimäng ja luule. Rüütlilaulikud.
Klassitsism muusikas: ● Püüti luua selge ülesehitusega teoseid ● Osad pidid olema täpselt tasakaalustatud Tekkisid uued zanrid (instrumentaalmuusikas): - SONAAT: 3-4 osaline, 1-2 pillile - KEELPILLIKVARTETT: 4-osaline, keelpillikvartetile - SÜMFOONIA: 4-osaline, sümfooniaorkestrile ● Hakati korraldama avalikke kontserte ● Hakati välja andma suurtes tiraažides muusikaõpikuid ja nootide trükkimine laienes tohutult ● Tavakodudes hakati jälle rohkem muusikat tegema ● 18. saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse ja väga asjatundliku publikuga ● Originaalsus ja ere väljenduslaad olid hädavajalikud, et publikur kõnetada ● Jean-Phillipe Rameau - uudse harmooniakäsitluse looja, mis oli varasemast lihtsam UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL ● Läbi aegade kõige kallim muusika- ja teatrižanr, sest see oli 18
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.A...
Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused noodid ja võtmemärgid. NB! Duur-helistikke tähistatakse suure, moll-helistikke väikese tähega Põhitoon ehk toonika (T, t) on helistiku I aste, duuris JO, mollis RA. Põhikolmkõla on helistiku I astmelt ehitatud kolmkõla, duuris J-M-S, mollis R-J-M Põhikolmkõla astmed on helistiku püsivad astmed. Juhttoon on helistiku VII aste, duuris DI, mollis SI (# VII: SO > SI). Pool tooni on astmete MI-NA ja DI-JO ning nootide e-f ja h-c vahel. Kõrgendus- ja madaldusmärk Diees kõrgendab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -is lõpu. Näit.: c-cic, d-dis, e-eis, f-fis, g-gis, a-ais, h-his Bemoll madaldab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -es lõpu. Erandiks e, a ja h. Näit.: c-ces, d-des, e-es, f-fes, g-ges, a-as, h-b. Bekarr tühistab eelmise noodi ees oleva kõrgenduse või madalduse. Keelates ära noodi ees oleva dieesi, läheb noot poole tooni võrra madalamaks.
Akordion, torupill, mitmesugused flöödod, tamburiin, triangel ja kastanjetid. Itaalia on ka väga palju mõjutanud Euroopa kunstimuusika arengut. Rahvamuusikal pole autorit teada. Kunstimuusika on pandud kirja, sellel on autor. Väljendab kunstilist sõnumit. Muusika terminid v.a ballett on pärit Itaaliast. Samuti on Itaaliast pärit muusikateoreetik Guido Arezzest , kes võttis tänapäevani kehtiva noodijoone süsteemi ja nootide silpnimetused. Samuti sündis just nimelt itaalias 17 saj. Firenzes kõige suurejoonelisem zanr: Ooper. Ja veel tänu Itaalia viiulimeistritele algas 17 saj. väga kiire viiuli esitõus. Viiulist saab soolopill. Ka klaveri sünd on seotud Itaaliaga: 18 sajandi alguses Bartolomeo Cristoferi haameriklaveri. Üks kuulsaim viiuldaja oli: Niccolo Pagonini. Kuulsamaid heliloojaid Itaaliast: Claudio Monterverdi Giuseppe Verdi
koraaliviiside kogumiku 604. a Kirikumuusika edendajad · Milano piiskop Ambroosius võttis kasutusele 4 kiriku helistikku D, E, F, G · Rooma paavst Gregorius lisas veel 4 · munk Arezzo võttis kasutusele neumad noodimärgid, tõstis noodijoonte arvu neljale, hakkas kasutama nii noodijooni kui vahesid, võttis kasutusele silpnimetused (ut, re, mi, fa, sol, la, sa) Mitmehäälne koorilaul · Esimesed noodid pärinevad u 7. Sajandist · Nootide kirjapaneku vajadus tekkis seoses oreli kasutamisega · Kuni 12. saj tähendas organum 2-häälset koorilaulu, kus ülemiseks hääleks oli orel, alumiseks Gregoriuse koraaliga samas rütmis liikuv laul · Peale 12. saj hääled vahetusid, Gregoriuse koraal oli ülemine hääl ja alumist lauldi hoopis teises keeles ja rütmis · Tekkis motet, milles on häälte imitatsioon, millest sai alguse polüfoonia
Cage´i küpset loomingut määratletakse mõistetega: Aleatoorika (lad k alea-täring) ja eksperimentaalmuusika. Kirjuta mõisted oma sõnadega lahti. Aleatoorika lad k alea-täring juhuslikkuse rakendamine teose kirjutamisel (nootide asukoht joonenoodistikul määratakse juhuslike operatsioonidega) või esitamsel (noodikirjas on antud esitajale üldised juhised, nende piires on interpreedil vabadus ise kujundada teos). Nt täringuviskega määratakse nootide asukoht noodijoontel. Eksperimentaalmuusika ebatraditsioonilised muusikainstrumendid, nt tühjad konservikarbid, elektrikell, raadiovastuvõtja jne. Hakkas esimesena tegema performance ´id ja häppeninge, mis on kunsti, muusika, sõnakunsti ja kehaplastika elementidest koosnevad etendused. Nimeta ebatraditsioonilisi instrumente ja too loomingust 2 näidet. Pala ,,Credo in Us" 1939. a (kirjutatud klaverile, kahele komplektile tühjale
Helilaade kokku 8, loeti altüles või ülevaltalla. NOODIKIRI: *tõsisem vajadus tekkis 8. sajandil *tekste ja meloodiaid oli väga palju, laulja vajas kirjalikku abi *8.9. saj. noodikirja näited üsna primitiivsed, noodimärkideks neumad(tähistavad 14 helist koosnevat meloodiaelementi) *10.sajandil prooviti üles märkida ka helikõrgusi,hakati kasutama noodijooni, mida algul oli 2 *11.saj. algul Guido Arrezost lõi kompaktse joontesüsteemi, mis on kasutusel praeguseni, arendas ka nootide täht ja silpnimed Guido käsi lauluõpetamise meetod *troop liturgiliste tekstide vaba laiendamine *liturgiline draama usuline etendus, mida etendatakse pühakojas vaimulike poolt dialgooivormis lauldes *müsteerium usuline etendus, esialgu pühakoja ees, hiljem juba laatadel ja avalikes kohtades, sisu muutus vaimulikut järjest ilmalikumaks, dialoogivormid lauldes KESKAEGNE ILMALIK LAUL *goljaarid e
Nimi: ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 2: teaviku leidmine elektronkataloogi ESTER vahendusel http://www.ester.ee/search~S1*est 1) Millega elektronkataloog ESTER näol tegemist on? Mida kataloog teha võimaldab? E – KATALOOG ESTER on 15 Eesti suurema raamatukogu ühiskataloog. Kataloogis on andmed ülikoolide kolledžite ja erialaraamatukogudes leiduvate teavikute kohta. E – kataloog ESTER sisaldab kirjeid raamatute,perioodikaväljaannete,nootide, helisalvestiste, e – ressursside jms kohta. Eesti ajakirjanduses ja kogumikes avaldatud artikleid otsi Eesti artiklite andmebaasist ISE. E – kataloog ESTER võimaldab: Otsida kataloogis sisalduvaid teavikuid paljude tunnuste alusel:autor, pealkiri, märksõna kohaviit, udk liik, isbn jne. Leida raamatute ja muude väljaannete bibliograafilised ning leidumusandmed Leida eksemplaride täpne asukoht raamatukogus Näha, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
