Sissejuhatus Antud uurimuse eesmärgiks on uurida seksuaalsuse ja maagia seoseid tantrismis. Töö käigus püüan leida vastused järgnevatele küsimustele. Mis on tantrismi ja tantra olemus ning sisu? Milles seisneb antud esoteerilise õpetuse seksuaalsuse mõte? Kuidas mõista tantristlike õpetusi lähtuvalt religioossest, maagilisest ja rituaalsest kontekstist? Mida pakub tantrism inimestele? Läbi ajaloo on seksil ja seksuaalsusel olnud määratu võim inimeste üle. Seksuaalsus hõlmab inimeste käitumist, vajadusi, moraali ja kultuuri. Seksuaalsus on tihedalt seotud mitmetes ühiskondades kultuuri, religiooni ja maagiaga. Seda iseloomustavad ka piirangud, tabud ja keelud. Nõnda on peetud kristlikes maades suguühet patuks. Paljud religioonid näevad ette seksuaalsusest, erutustest ja seksuaalvahekorrast hoidumist. Neis on levinud tsölibaat ja aseksuaalsus
Budism Budism on religioon, mida hakati Aasias järgima umbes 2500 aastat tagasi. Praegu on maailmas hinnangute kohaselt kokku umbes 350 miljonit budisti. Budism on levinud Mongoolias, Nepaalis, Kesk ja-Lääne Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Tais, Laoses, Myanmaris jt. Riikides. Kolm põhilist õpetuse vormi on hinajaana, majajaana ja tantrism. Hinajaana õpetuses on kesksel kohal "neli üllast tõde". 1) Kõik tingitu on kannatus: sünd, vananemine, haigus, ühendus ebameeldivaga, lahusolek meeldivast, soovide täitmata jäämine. 2) Kannatuse põhjuseks on ihad, mis toovad kaasa üha uued taassünnid; selleks on soovid ja kired, mis otsivad rahuldust siin ja praegu, selleks on naudinguiha,, olemisiha, võimuiha. 3) Kannatust on võimalik kaotada, selleks tuleb ihale lõpp teha, nii et poleks enam ei kirgi ega soove
Askees- ihu kurnamine vaimse kirgastumise eesmärgil -neg. askees toidust, magamisest, mõnuainetest, suhtlemisest, suguühtest, pesemisest, juuste lõikamisest loobumine -pos. askees liialdused, ihu on hinge vangla, vaimne olend on peremees suured pidustused, kus süüakse palju ja tarvitatakse mõnuaineid jumal shiva oli askeet. Ei lõikanud juukseid. Shiva laubal on kolmas silm ja kui ta selle avab, siis maailm hävib. Saktism. Kummardatakse jumal saktit. Sakti hoiab universumit selle eest, et maailm kukuks kaosesse durga, lalita, kali tantrism india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused läbi brahmani on kõik inimesed üksteisega seotud. Brahman on jõlmamatu mõõtmatu defineerimatu omadusteta jne Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. gaotama budismile alusepanija. Talle ennustatakse, et ta jätab pere maha ja hakkab askeediks. Üks kord ta näeb tänaval askeeti ja ta näeb kui õnnelik ta on. Gaotama jätab pere maha ja hakkab askeed...
MAAILMA USUNDID 19.november - Martti Kalda HINDUISM Budism Suurem ja mõjukam. India usundid: juba iidselt ajal usuvabadus. Deklareeriti esimest korda 3 saj enne kristust. Viimane rahvaloendus 2001aastal: 81% elanikkonnast hindud, 12-13% moslemid neist 9% sunniidid, 2-3%shiidid, 2% kristlased, 2% sihhid NB! Budiste ainult 0,8% shainismi 0,4% elanikkonnast. Hindusid enamusosariikides üle 50%. Moslemivähemusega osariigid. 61% Shikid?? India on mitmete religioonide sünnikodu. Esineb ka algkristlus, juudi kogukonnad, soroastristid, parsid,uususundeid mis indiast sünidnud on palju. Hinduism(lääne-eurooplaste nimi)-Indias ei lahutada rel selle põhimõtte järgi. on olemas kogum rel., mis eristuvad teatud joonte näol. pluralism oluline. 2. eristus ei ole mitte ainult religioosne vaid ka ühiskondlik eristus, etniline eristus. hinduks ei saa hakata, vaid sündida. India tsivilisatsiooni võimatu lahutada induismist endast. Ühisjooned, mis hinduism...
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on ...
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism................................................................................................................................. 8 Budism.................................................................................................................................. 11 Hiina usundid....................................................................
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
s kum Sümbol Taaveti täht Rist Om poolkuu Jumal Jehoova, jahve, Jumal-Isa, Braham Allah Elohim Taevane Isa Inglid On On Ei ole On Kuri vaim Saatan Kurat Kurjus puudub iblis Müstika Kabala Kristlik Tantrism sufism müstika Askees Puudub On on on ajaloos, rodudes Kloostrid Puuduvad On on On sufistidel Usundile Käasuusund Lunastusu Moksa umma iseloomulik sund tunnus
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...