LEPINGUTE KOGUMIK (1)

Uido Truija
LEPINGUTE  KOGUMIK
p  r  a  k  t  i  l  i  n  e     k  ä  s  i  r  a  a  m  a  t
I
Estada
1
2002
2
SISUKORD
Agendileping
Maaklerileping
Litsentsileping
Garantiikiri
Garantiileping
Hoiuleping
Käendusleping
Käsirahaleping
Käsundusleping
Komisjonileping
Laenuleping
Faktooringuleping
Fransiisileping
Müügileping
Ettevõtte üleandmise leping
Vahetusleping
Kinkeleping
Eluruumi üürileping
Eluruumi allüürileping
Mitteeluruumide  rendileping
Ehitise ajutise kasutamise leping
Tasuta kasutamise leping
Liisinguleping
Nõude loovutamise leping
Kohustuse ülevõtmise leping
Töövõtuleping
Veoleping
Ekspedeerimisleping
Seltsinguleping
3
LEPINGUTE NÄIDISED
AGENDILEPING
Tallinnas,                                                                            
 “…..”…………………… .a.
Aktsiaselts  ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “käsundiandja”, juhatuse liikme Peeter Pärn,  isikukood  3500200456, elukoht 
Tallinn, isikus  ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   1000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud “ agent ”, juhatuse liikme Kaarel  Kask , isikukood  36503000567, elukoht Tallinn, 
isikus    teiselt    poolt,   koos   nimetatud   “ lepingupooled ”   või   “pooled”,   sõlmisid   käesoleva 
lepingu alljärgnevas:
1.  Lepingu  dokumendid .
11.  Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga  allkirjastatud  
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
12.  Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.21.   Agendi  poolt reklaamitavate ja pakutavate kaupade nimekiri ja hinnad - lisa nr.1.
1.22.  Agendi tegutsemise territooriumide  nimekiri   
- lisa nr.2.
1.23.  Agenditasu arvestus ja maksmise kord                         
- lisa nr.3.
1.24.  Kokkulepe konkurentsipiirangu kohta               
- lisa nr.4.
2. Lepingu objekt.
2.1. Käesoleva lepinguga kohustub agent käsundiandja jaoks ja tema huvides ning käsundiandja 
nimel ja arvel reklaamina käesoleva lepingu  lisas  nr.1 nimetatud kaupu ja võtma vastu ostjatelt 
lisas   nr.1   toodud   kaupade   tellimusi     territooriumil,   mis   on   ära   näidatud   lepingu   lisas   nr.2. 
Käsundiandja aga kohustub maksma agenditasu lepingu lisas nr.3 sätestatud korras.
4
3.  Agendi õigused ja kohustused.
31.  Agent peab käsundiandjale viivitamata teatama igast temapoolsest ostutellimuse 
vastuvõtmisest, samuti muudest käsundiandja huvide järgimiseks vajalikest asjaoludest.
32.  Agent   ei   või   agendilepingu   kestuse   ajal   ega   pärast   seda   kasutada   ega   avaldada 
käsundiandja 
ärisaladusi, mis on talle usaldatud või tema tegevuse tõttu talle teatavaks saanud. Kokkulepe 
konkurentsipiirangu   kohta,   juhindudes   LS   paragrahvist   689,     sõlmitakse   agendiga   käesoleva 
lepingu allakirjutamisel ning see kuulub käesoleva lepingu juurde  lisana  nr.4.
33.   Agendil  on õigus võtta vastu teateid asja puuduste kohta, mida  ostjad  on temale avaldanud 
ning  ta kasutab käsundiandjale kuuluvaid õigusi tõendite tagamiseks.
3.4.  Agendil   ei   ole   lubatud   teostada   kaupade   reklaami   ja   tegutseda   käsundiandja   agendina 
väljaspool lisas nr.2 nimetatud territooriumi.
35.  Agent võtab vastu ostutellimusi  lisas nr.1 sätestatud kaupadele ning edastab  saadud 
tellimused   hiljemalt  ….. (…….) kalendripäeva jooksul käsundiandjale.
31.  Agent peab läbirääkimisi ostjatega ning teavitab läbirääkimiste tulemustest viivitamatult 
käsundiandjat.
32.   Agent organiseerib kaupade reklaami käsundiandja kulul. Reklaam  ja sellega seotud kulud 
kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult käsundiandjaga.
33.  Agent organiseerib ja vajadusel  teostab  iseseisvalt käsundiandja kulul kaupade transporti, 
vastuvõtmist ja ladustamist territooriumil.
34.  Esindab käsundiandjat vaidlustes ostjatega kauba kvaliteedist, puudujäägist või riknemisest 
tulenevates vaidlustes.
35.  Teostab muid toiminguid , mis on eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud käsundiandjaga.   
36.  Hangib käsundiandjale vajalikku teavet turusituatsiooni kohta territooriumil ja edestab 
nimetatu kord kvartalis käsundiandjale.
37.  Kõigis lepingu punktis 3 reguleerimata küsimustes juhindub agent LS paragrahv 673 ja 676 
sätetest.
4. Käsundiandja õigused ja kohustused.
4.1. Käsundiandja on kohustatud käesoleva lepingu sõlmimisel agendile üle andma lisas nr.1 
nimetatud kaupu puudutavad reklaammaterjalid, dokumentatsiooni ning kaubanäidised.
4.2.   Käsundiandja   on   kohustatud   agenti     informeerima   kaupade   hindades   tehtavatest 
5
muudatustest.
43.  Käsundiandja annab agendile ainuesindamise õiguse territooriumil.
41.  Kõigis lepingu punktis 4 reguleerimata küsimustes juhindub käsundiandja   LS paragrahv 
674 
sätetest.
5. Agendi tasu
5.1.   Käsundiandja   on   kohustatud   maksma   agendile   tasu   lepingu   lisas   nr.3   sätestatud   korras. 
Tasumisega hilinemisel maksab käsundiandja viivist ….. % iga viivitatud päeva eest tasumata 
summast  lähtudes.
5.2.  Agendi   poolt   täiendavate   ülesannete   täitmine   ja   tasu   eelnimetatu   eest   lepitakse   kokku 
kirjalikult mõlema poole allkirjadega.
5.3.   Käesolevas   punktis   ja   lisas   nr.3   sätestamata   küsimustes   juhinduvad   pooled   agenditasu 
maksmisel LS paragrahvist  678 - 682.
54.  Agendilepingust tulenevate sissenõutavate nõuete tagamiseks on agendil kinnipidamisõigus 
vallasasjadele, mida ta agendilepingu alusel valdab, juhindudes LS paragrahvist 685.
6. Lepingu kehtivus.  Ülesütlemine.
6.1. Käesolev leping jõustub sõlmimise momendist ning on sõlmitud määramata ajaks.
62.  Mõlemal poolel on õigus käesolev leping üles öelda , teatades teisele poolele ülesütlemisest 
3 
kuud ette.
6.3. Kui agendilepingu ülesütlemise põhjuseks oli teisest poolest tulenev asjaolu, peab teine pool 
hüvitama lepingu lõpetamisest tekkinud kahju.
6.4. Agendil on õigus lahkumishüvisele ja lepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamisele 
vastavalt LS paragrahv 688 sätetele.
7. Lepingu rikkumise vabandatavus.
7.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks , kui selle põhjuseks olid  asjaolud , mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103).Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui  takistav  asjaolu 
on ajutine, on kohustuse  rikkumine  vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
6
7.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga .
8.  Teated .
8.1.  Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
9. Muud tingimused.
9.1. Käesolevat lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, juhindudes LS paragrahvist 
672. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus  tühine.
9.2.   Lepingu   täitmisel   tõusetuvad   vaidlused   lahendatakse   läbirääkimiste   teel,   kokkuleppe 
mittesaavutamisel kohtus.
9.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
94.  Kumbki  lepingupool  ei oma õigust lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ……………. 
krooni.
9.5.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161   kohustatud   maksma   leppetrahvi   ……….   Krooni. 
Leppetrahvi  maksmine  ei vabasta kohustuse täitmisest.
9.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132,   134, 136, 
139.
9.7.Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset  juriidilist  jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb käsundajale ja teine agendile.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed  ning allkirjad :
Käsundiandja
7
Agent
8
MAAKLERILEPING
Tallinnas,
“…..”……………………. …a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud”käsundiandja”,   juhatuse   liikme   Peeter   Pärn,   isikukood   3500200456,   elukoht 
Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaõhing   BCD,   registrikood   10000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud   “ maakler ”,   juhatuse   liikme   Kaarel   Kask,   isikukood   36503000567,   elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   2pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas.
1. Lepingu objekt
1.1.   Käesoleva   lepinguga   kohustub   maakler   vahendama   käsundiandjale   kuuluva   kinnisvara 
asukohaga    Harjumaa ,    Viimsi    vald,   ……………   tn.   …,   sisse    kantud    Tallinna   Linnakohtu 
Kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonna kinnisturegistri registriossa nr. …………………….., 
müüki. 
2. Käsundiandja ja maakleri  õigused ja kohustused
2.1. Käsundiandja   teeb   maaklerile   ülesandeks   ja   maakler   võtab   endale   kohustuseks   teostada 
alljärgnevad  toimingud :
2.1.1. Ostja   leidmine   käsundiandjale   kuuluva   käesoleva   lepingu   punktis   1.1.   nimetatud 
kinnistule (müügiobjekt).
2.1.2. Notariaalse   müügilepingu   sõlmimiseks   kõigi   selleks   vajalike   dokumentide 
ettevalmistamine ning notaribüroos aja broneerimine.
2.1.3. Maakleril   on   õigus   nõuda   müügiobjekti   kohta   dokumentide   koopiaid   ning   näidata 
potsensiaalsele ostjale objekti kohapeal.
2.1.4. Käesoleva lepingu kehtivuse ajal ei oma käsundiandja õigust müügiobjekti võõrandada, 
anda   kasutusvaldusse   või   pantida,   samuti   seada   müügiobjektile   muid   koormatisi   või 
kitsendusi, mis võivad takistada objekti müüki.
2.1.5. Käesolev leping on konfidentsiaalne. Kahju, mida üks lepingupoolt tekitab teisele poolele 
käesoleva   lepingusätte   rikkumisega,   heastab   kahju   tekitanud   poolt   teisele   poolele 
faktilises ulatuses.
3. Objekti müügihind. Maakleritasu
3.1. Käsundiandja on määranud käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnisvara 
müügihinnaks üks miljon kolmsada  tuhat  (1 300 000.-) krooni.
9
3.2. Müügihinna tõstmine või alandamine saab toimuda ainult kirjalikul käsundiandja ja maakleri 
kokkuleppel.   Hinna   tõstmine   või   alandamine   …..   %   alghinnast   võib   toimuda   ilma 
käsundiandjaga kooskõlastamata.
3.2. Müügiobjekti notariaalse müügilepingu vormistamisel  vahendaja  poolt esitatud ostjale, tasub 
käsundiandja   maaklerile   tasu   …..   %   müügilepingus   sätestatud   tehingusummast   (ostu-
müügihinnast. Nimetatud tasule lisandub käibemaks, kui maakler on käibemaksukohustuslane.
3.3. Kui lepingu kehtivuse ajal maakler ostjat ei leia, tasub käsundiandja maaklerile maakleritasu 
…..% müügilepingus sätestatud tehingusummast, tingimusel, et maakler esitab dokumendid, mis 
tõendab   tema    poolr    ostja   leidmiseks   tehtavat   tööd.   Eelnimetatud   maakleritasu   sisaldab   ka 
maakleri poolt tehtud kulutuste hüvitamist ning viimatinimetaud kulutusi täiendavalt ei hüvitata., 
juhindudes LS paragrahvitest 664 ja 667.
4. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
4.1. Käesolev leping astub jõusse allakirjutamise momendist ja kehtib kuni “…..”…………… .a.
4.2. Käesolevat lepingut võib ennetähtaegselt lõpetada või muuta  poolte kirjalikul kokkuleppel. 
Kirjaliku vormi täitmata jätmisel on lepingu muudatused tühised.
5. Teated
5.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
6. Lepingu rikkumise vabandatavus
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ja ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103). Nimetatud vääramatu 
jõu asjaolu peab olema tõendatav ning vaatamata eelnimetatud vääramatu jõu asjaoludele, on 
pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav 
asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas 
kohustuse täitmist.
6.2.   Pool,   kelle   tegevus   lepingujärgsete   kohustuste   täitmisel   on   takistatud   vääramatu   jõu 
asjaolude   tõttu,   on   kohustatud   sellest   viivitamatult   teatama   teisele   poolele   vahenditega,   mis 
tagavad teate  kiirema  edastamise, samas saates teate välja tähitud kirjaga või väljastusteatega.
7. Muud tingimused
7.1. Käesoleva lepingu mittetäitmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tulenevad vaidlused 
lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppele mittejõudmisel kohtus.
10
7.2. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
7.3. Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sätetest.
7.4. Käesolevas lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused ning eeltoodu ühesel mõistmisel 
juhinduvad pooled LS paragrahvist 31.
7.5. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvide 127, 128, 132, 134, 136, 139 
sätetest.
7.6.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt LS paragrahvidele 159 ja 161 kohustatud maksma  leppetrahvi …………… krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
7.7. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu   rikkumisel   maksab   rikkumises   süüdlane   teisele   poolele   leppetrahvi   ………….. 
krooni.
7.8. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes võrdset juriidilist jõudu 
omavas identses eksemplaris, millest üks jääb käsundiandjale ja teine maaklerile.
Poolte eesindajate ees- ja perekonnanimed ja allkirjad:
Käsundiandja
Maakler
11
LITSENTSILEPING
Tallinnas,                                           
 “……”………………………… …a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud   “litsentsiandja”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht 
Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   10000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud “litsentsisaaja”, juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Käesoleva lepinguga litsentsiandja annab litsentsisaajale õiguse teostada intellektuaalsest 
varast   tulenevaid   õigusi   käesolevas   lepingus   kokkulepitud   ulatuses   ja   kokkulepitud 
territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 
1.2.   Intellektuaalse   vara   nimekiri,   kirjeldus   ja   litsentitasu   suurus   ning   maksmise   kord   on 
sätestatud käesoleva lepingu Lisas nr.1. 
2. Kasutusõiguse kehtivus
2.1. Käesoleva lepingust tulenevaid õigusi on litsentsisaaja kohustatud kasutama, juhindudes LS 
paragrahvist  369. Õiguste kasutamine on piiratud territooriumiga, milleks on ……………….. .
2.2. Käesolevast lepingust tulenevalt omavad pooled lihtlitsentsilepingu kohta sätestatud õigusi 
ja kohustusi, juhindudes LS paragrahvist 370. 
2.3. Käesolevast litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse võib üle anda üksnes litsentsiandja 
nõusolekul, juhindudes LS paragrahvist 371.
3. Teabe üleandmine. Õiguste kaitse
3.1.   Litsentsiandja   peab   ….   (…..)   kuu   jooksul   pärast   käesoleva   lepingu   sõlmimist   andma 
litsentsisaajale üle dokumendid ja teabe, mis on sätestatud käesoleva lepingu Lisas nr. 2 ja mis on 
vajalikud õiguste kasutamiseks käesoleva lepingu alusel. 
3.2. Litsentsisaaja peab hoidma saladuses talle käesoleva lepingu alusel üleantud dokumente ja 
teavet, juhindudes LS paragravist 372 lg.1 ja lg.2.
12
3.3. Litsentsisaaja õiguste  kaitsel  juhinduvad pooled LS paragrahvist 373.
4. Lepingu kehtivus
4.1.   Käesolev   leping   jõustub   allakirjutamise   momendist   ja   on   jõus   tähtajatult.     Kumbki 
lepingupool   võib   käesoleva   lepingu   üles   öelda,   teatades   sellest   ette   vähemalt   üka   aasta, 
juhindudes LS paragrahvist 374.
2.  Teated
5.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
3.  Lepingu rikkumise vabandatavus
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mottenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103). Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvituseleabinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on 
ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
6.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiirema edastamise, samas sates teate tähitud kirjaga või väljastusteatega.
4.  Muud tingimused
7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjaliku kokkuleppega. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on 
lepingu muudatus tühine.
7.2. Eesti krooni  ametliku  kursi muutmisel Saksa marga suhtes muutuvad kursi muutmise päeval 
kõik   käesoleva   lepingu   järgsed   maksed   automaatselt,   ilma   poolte   kirjaliku   kokkuleppeta 
summani, mille eest oleks võimalik saada teostamise päeval vastavalt ametlikule vahetuskursile 
sama   summa   Saksa   markades,   mis   oleks   saadud   siis,   Kui   Saksa   marga   ja   Eesti   krooni 
vahetuskurs oli 1 DEM = 8 EEK.
7.3. Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sätetest.
7.4.   Käesolevas   lepingus   on   ette   nähtud   kõik   lepingu   tingimused,   lepingu   allkirjutamisega 
kaotavad  kehtivuse kõik lepinguobjektiga seotud varasemad  suulised  ja kirjalikud kokkulepped 
ning eeltoodu ühesel mõistmisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 31.
7.5. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 134, 136 139.
13
7.6. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ……….. krooni. 
7.5. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu 
omavas identses eksemplaris, millest üks jääb litsentsiandjale ja teine litsentsisaajale.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
Litsentsiandja
Litsentsisaaja
14
GARANTIIKIRI
“….”……………………. .a
Tallinnas
Käesolev   garantiikiri     on   välja   antud   aktsiaselts  ABC   poolt,   registrikood   1000000001, 
asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud “ garant ”,   keda esindab juhatuse 
liige Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn,
osaühingule BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “võlausaldaja”, alljärgnevas:
1.  Käesoleva garantiikirjaga tagab Garant AS EAB, registrikood 1000000003, asukohaga Narva 
mnt.789   Tallinn   (edaspidi   nimetatud     “ laenusaaja ”   ehk     “võlgnik”)   poolt   võlgniku   ja 
võlausaldaja vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingu (edaspidi nimetatud “laenuleping”) 
alusel saadud  laenusumma  ja  intresside  täieliku tasumise, kui võlgnik ei ole laenulepinguga 
võetud kohustust täitnud tähtaegselt.
2.  Garandi   vastutus   on   piiratud   laenulepingus   sätestatud   laenusumma   ja   intresside   tasumise 
nõudega, kuid kokku summas mitte rohkem kui 150 000.- krooni. 
3.  Garant kohustub täitma käesolevast garantiikirjast tuleneva kohustuse võlausaldaja kirjaliku
nõude alusel, nõudel näidatud kuupäevaks.
4.   Garantii  on välja antud tähtajaga kuni “….”……………………… .a.
1.  Garandi kohustus lõpeb summa maksmisega võlausaldajale või tähtaja möödumisega, milleks 
garantii   on   välja   antud   või   võlausaldaja   loobumisel   garantiist   käesoleva   garantiikirja 
tagastamise korral,  kusjuures  võlausaldaja teeb garantiikirjale märke tagastamise kohta.
6. Garantii jõustub käesoleva garantiikirja allakirjutamisega.
Garantiikiri on koostatud ja allakirjutatud ühes originaaleksemplaris.
Garandi esindaja ees- ja perekonnanimi  ning allkiri
                  Pitsat
15
GARANTIILEPING
Tallinnas,                                                                                  “……”……………………….a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud  “garant”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 35002000456, elukoht Tallinn, 
isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   1000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud “võlausaldaja”, juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1.  Lepingu dokumendid.
11.  Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud 
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
12.  Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.21.  Võlausaldaja ja AS  EAB, registrikood 10000000003, asukoht Narva mnt. 789  (edaspidi 
nimetatud   “laenusaaja”   ehk   “võlgnik”)   vahel   02.01.2001.a.   sõlmitud   laenulepingu   (edaspidi 
nimetatud “laenuleping”) koopia         - lisa nr.1.
1.22.  AS EAB kiri garandile taotlusega garanteerida 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingust 
tulenevaid kohustuste täitmist     - lisa nr.2.
2.  Lepingu objekt.
2.1.   Käesoleva   lepinguga   kohustub   garant   laenusaaja     ja   võlausaldaja   vahel   02.01.2001.a. 
sõlmitud   laenulepingust     tuleneva   kohustuse,   laenu   summas     sada   tuhat   (100   000.-)   krooni 
tasuma  võlausaldajale, kui eelnimetatud laenulepingust tuleneva kohustuse, laenu tagastamise 
tähtaeg on saabunud ning  võlgnik ei ole kohustust täitnud.
2.2. Lisaks laenusumma tasumisele kohustub garant tasuma võlausaldajale laenulepingu järgsed 
intressid , viivised ja leppetrahvi, kuid kokku koos laenusummaga on garandi vastutus laenusaaja 
kohustuste täitmise eest piiratud summaga mitte rohkem kui sada viiskümmend tuhat (150 000.-) 
krooni. 
2.3. Garantii on antud tähtajaga kuni 01.juuli 2001.a.
3. Garandi ja võlausaldaja õigused ning kohustused.
16
31.  Garant kohustub täitma laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused võlausaldaja ees, 
kui 
laenusaaja ei tagasta laenu laenulepingus sätestatud tähtajaks, juhindudes LS paragrahvist 155.
32.  Garant täidab  oma garantii kohustuse võlausaldaja kirjalikul nõudmisel, nimetatud 
nõudmisel näidatud kuupäevaks.
3.3.   Garandi   kohustus   võlausaldaja   ees   ei   sõltu   garandiiga   tagatavast   võlgniku   kohustuse 
kehtivusest või muudest võlgniku kohustustega seotud asjaoludest. 
3.4.    Laenuandja    võib   Lepingu   lõpetada   igal   ajal   ennetähtaegselt,   teatades   sellest   Garandile 
kirjalikult. Sellisel juhul lõpevad Garandi Lepingu järgsed kohustused.
4.  Lepingu kehtivus.
41.  Leping jõustub allakirjutamise momendist ja lepingu kehtivus lõpeb:
4.11.  Summa maksmisega võlausaldajale, millele garantii on välja antud.
4.12.  Tähtaja möödumisega, milleks garantii on välja antud.
4.13.  Võlausaldaja loobumisel garantiist tulenevatest õigustest, mille kohta koostavad osapooled 
vastava kirjaliku kokkuleppe.
4.2. Käesoleva lepingu alapunktides 4.1.1.- 4.1.3. sätestatud asjaoludest peab garant viivitamata 
teatama laenusaajale (võlgnikule).
5.  Lepingu rikkumise vabandatavus.
51.  Lepingust   tulenevate   kohustuste   mittetäitmist   või   mittenõuetekohast   täitmist   ei   loeta 
lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma.(Vääramatu jõud, LS paragrahv 103). Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
52.  Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel ettenägemata asjaolude tõttu, on 
kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate kiireima 
edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga.
6.  Teated.
61.  Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjana   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
17
7.  Muud tingimused.
71.  Lepingut   võib   muuta   ainult   mõlema   poole   kirjalikul   kokkuleppel.   Kirjaliku   vormi 
järgimata 
jätmisel on lepingu muudatus tühine.
72.  Käesoleva lepingu allakirjutamisega kaotavad kehtivuse kõik lepinguobjektiga seotud 
varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped.
73.  Juhul, kui mingi käesoleva lepingu säte osutub olevat  vastuolus  Eesti Vabariigi 
seadusandlusega , ei mõjuta see lepingu kehtivust. Lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS 
paragrahvist 29 sätetest.
73.  Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
74.  Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppele 
mittejõudmisel kohtus.
7.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 134, 136, 139.
7.7.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161   kohustatud   maksma   leppetrahvi   …………..   krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
7.8. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu   rikkumisel   maksab   rikkumises   süüdlane   teisele   poolele   leppetrahvi   …………… 
krooni.
7.9. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu 
omavas identses eksemplaris, millest üks jääb võlausaldajale ja teine garandile.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimi ning allkirjad:
Garant
Võlausaldaja
18
HOIULEPING
Tallinnas,                                                                                              “….”…………………...a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud  “hoiuleandja”,  juhatuse   liikme  Peeter  Pärn,  isikukood  35002000456,  elukoht 
Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   1000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud “hoidja”, juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, 
isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid   käesoleva 
lepingu alljärgnevas:
1.  Lepingu dokumendid.
11.  Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud 
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
12.  Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.21.  Kauba saatedokumendid                                    - lisa nr.1
1.22.   Laokiri                                                                 - lisa nr.2
1.2.3. Kaupade hoidmise eritingimused                       - lisa nr.3
2. Lepingu objekt.
2.1. Käesoleva lepingu järgi hoiuleandja annab ja hoidjale võtab hoida  kaubad  , mille nimetused, 
kogus,   sortiment   ja   muud   andmed   on   ära   näidatud   kauba   saatedokumentides   (lisa   nr.1)   ja 
laokirjas (lisa nr.2).
2.2.   Kaupade   hoidmise   eritingimused   on   näidatud   käesoleva   lepingu   lisas   nr.3.   Hoidmise 
eritingimustega   seotud   kulutused,   samuti   muud   vajalikud   asja   hoidmisega   seotud   kulutused 
kuuluvad hoidjale hüvitamisele hoiuleandja poolt vastavalt LS paragrahvidele 888, 899.
3.  Hoiutasu
31.  Hoiutasu maksmine toimub üks kord kuus möödunud kuu eest hoidja poolt esitatava arve 
alusel, kusjuures hoiuleandja on kohustatud hoiutasu üle kandma arvel näidatud kuupäevaks. 
Hoiutasu mitteõigeaegsel  tasumisel  maksab hoiuleandja viiviseintressi (viivist) ….. % päevas iga 
viivitatud päeva eest tasumata summast lähtudes.
19
32.  Hoiutasu suuruse määramisel on pooled võtnud aluseks alljärgneva arvestuse: (tonn/ööpäev 
/EEK,            kg /ööpäev/ EEK,  m2/ööpäev/ EEK, liiter /ööpäev/EEK)
………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………
4. Hoidja kohustused ja õigused.
4.1. Hoidja on kohustatud hoiuleandja kaubad vastu võtma, transpordivahendilt maha  laadima  
ning laopinnale paigutama, samuti kaubad hoiuleandjale või kolmandatele isikutele vastavate 
dokumentide, laokirja alusel välja andma ning transpordivahendile laadima.
4.2. Kaupade vastuvõtmine või tagastamine väljaspool hoidja tööaega, peab olema eelnevalt 
kooskõlastatud  hoidjaga .
4.3.   Hoidjal   on   õigus   Kaupu   samal   laopinnal   ümber   paigutada   seda   hoiuleandjaga 
kooskõlastamata. Hoidjal ei ole õigust Kaupu ümber paigutada ühest laost teise või ladustada 
kolmanda isiku juures ilma hoiuleandjalt  eelnevalt nõusolekut saamata vastavalt LS paragrahvile 
903. 
4.4. Juhul, kui kaubad oma omaduste tõttu, millest hoidja ei olnud teadlik, ohustavad laos olevaid 
teisi kaupu või ladu või kahjustavad hoidjat mõnel muul viisil või on tekkinud kaubal muudatusi, 
riknemisi,  teatab  hoidja sellest viivitamatult kirjalikult hoiuleandjale ja laokirja valdajale. Juhiste 
mittesaamisel mõistliku aja jooksul, on hoidjal õigus  asuda  kaupa müüma, tegutsedes vastavalt 
LS   paragrahvide   902   lg.3   ja   125     sätetele.   Kui   enampakkumise   läbiviimine   võib   kahju 
suurendada, on hoidjal õigus kaupade müük teostada ilma enampakkumiseta, hoidja asukoha 
turuhindade alusel.
4.5. Hoidjal on õigus  kohaldada  pandiõigust, vastavalt LS paragrahv 907 sätetele. Pandiõigus 
realiseeritakse vastava märkega laokirjal, milles näidatakse ära  pandiga  tagatavad nõuded.
4.6.   Kui   hoidjale    saadetud    kaup   on   vastuvõtmisel   väliselt   äratuntavalt   kahjustunud   või 
puudulikus    seisundis,   peab   hoidja   hoiuleandjat   sellest   viivitamata   teavitama   ja   tagama 
hoiuleandja   kahju   hüvitamise   nõuded,   juhindudes   LS   paragrahvist   901.   Kahju   hüvitamise 
tagamiseks   koostab   Hoidja   koos   kauba    saatja    või    vedaja    esindajaga   kahepoolse   akti   kauba 
puuduste kohta.
5. Hoiuleandja kohustused ja õigused
5.1. Hoiuleandja kohustub Kaubad nõuetekohaselt  markeerima  ning  pakkima  pakendisse, mis 
väldib Kaupade purunemist või rikkumist kaupade peale- ja mahalaadimisel, teavitama hoidjat 
kirjalikult   ohtliku   asja     olemusest,   ettevaatusabinõudest   ning   andma   hoidja   käsutusse 
dokumendid ja teabe, mida see vajab oma kohustuste täitmiseks, juhindudes LS paragrahv 898 
sätetest.
5.2.   Hoiuleandja   kohustub   andma   oma   esindajale   kaupade   üleandmiseks   ja   vastuvõtmiseks 
nõuetekohase   volikirja   ning   teavitama   õigeaegselt   kaupade   tagasivõtmisest,   väljastamisest 
kolmandatele isikutele.
20
5.3. Maksma hoiutasu käesolevas lepingus sätestatud ulatuses ja korras.
54.  Hoiuleandja kohustub tasuma hoidjale kulutused , mida ta pidas vajalikuks teha asjade 
säilimise huvides ning milleks ta oli saanud hoiuleandjalt kirjaliku nõusoleku.
5.5.   Hoiuleandjal   on   õigus   hoidja   tööajal   kaupa   üle   vaadata,   võtta   proove   ja   teha   asja 
säilitamiseks vajalikke tegusid. Nimetatuga seoses tehtud kulutused kannab hoiuleandja.
6.  Kaupade üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Kaupade üleandmine hoidjale toimub kirjalike saatedokumendi, veodokumentide või muude 
kaubadokumentide alusel.
6.2.   Hoiuleandja   annab   koos   kaubadokumentidega   hoidjale   üle   kirjalikud   kauba   hoidmise 
eritingimused ja teabe ohtliku kauba kohta, kui eelnimetatud esinevad.
6.3. Hoidjal on kohustus kaup vastuvõtmisel üle vaadata, kontrollida koguseliselt, kaalult ja 
muude tunnuste järgi kauba vastavust saate- või veodokumentidele ja puudustest viivitamatult 
teatada  hoiuleandjale vastavalt LS paragrahvile 901. 
6.4.   Kaupade   tagastamine   Hoiuleandjale   või   väljastamine   kolmandatele   isikutele   toimub 
vastavate käsundite või laokirja alusel, esindajatelt on nõutav   volikirjade esitamine ja nende 
isikusamasuse tuvastamine  passi  alusel.
7. Lepingu kehtivus, muutmine ja ülesütlemine.
7.1.Käesolev Leping astub jõusse allakirjutamise kuupäeval ja on sõlmitud määramata ajaks.
7.2. Käesoleva lepingu lõpetamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 904 sätetest.
7.3. Käesoleva lepingu muudatused teostatakse kirjalike kokkulepetena, mis kuuluvad lisadena 
käesoleva lepingu juurde. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine.
8.  Poolte vastutus
8.1. Hoidja vastutab hoiulevõetud kaupade kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest, kui see 
tekkis arvates asja ladustamiseks vastuvõtmisest kuni väljastamiseni, juhindudes LS paragrahvist 
905.
8.2. Kaupade kaotsimineku  või puudujäägi korral on hoidja kohustatud hüvitama hoiuleandjale 
kaotsiläinud   või   puuduolevate   kaupade   maksumuse   nende   saatedokumentides   või   laokirjas 
märgitud väärtuses. Kaupade rikkumise korral hüvitab Hoidja Hoiuleandjale summa, mille võrra 
kaupade maksumus langes.
8.3. Hoidja ei kanna vastutust Kaupade riknemise eest, mis on tingitud Kaupade omadustest.
21
8.4.   Hoiuleandja   peab   hüvitama   hoidjale   kahju   ja   kulud,   mille   põhjustas   asja   ebapiisav 
pakkimine või tähistamine hoiuleandja poolt, asja ohtlikkusest teatamata jätmine hoiuleandja 
poolt,   asjaga   seotud   ametlike   toimingute   läbiviimiseks   vajalike   dokumentide   või   teabe 
puudumine, ebatäielikkus või ebaõigsus, juhindudes LS paragrahvist 899. Hüvitamine toimub 
faktilise kahju ja kulutuste ulatuses.
8.5. Juhul, kui Hoiuleandja ei teavita hoidjat eelnevalt kirjalikus vormis  ohtlikust  kaubast või 
kaupade   omadustest,   mis   võivad   olla   kahjulikud   laos   olevatele   teistele   kaupadele,   laole   või 
kahjustada   hoidjat   mõnel   muul   viisil,   on   ta   kohustatud   tasuma   leppetrahvi  . . .   %   kaupade 
saatedokumentides,   laokirjas   näidatud   maksumusest   ning   hüvitama   kahju   osas,   mida   ei   kata 
leppetrahv .
9.  Teated
9.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 
10. Lepingu rikkumise vabandatavus.
10.1.Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103).  Nimetatud asjaolu 
olemasolu   peab   olema   tõendatav   ning   vaatamata   eelnimetatud   ettenägemata   asjaoludele,   on 
pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav 
asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas 
kohuse  täitmist.
10.2.   Pool,   kelle   tegevus   lepingujärgsete   kohustuste   täitmisel   on   takistatud   ettenägemata 
asjaolude   tõttu,   on   kohustatud   sellest   viivitamatult   teatama   teisele   poolele   vahenditega,   mis 
tagavad teate kiireima edastamise, samas saates välja tähitud  kirjaga kirjaliku teate.
11. Muud tingimused
11.1. Käesoleva lepingu mittetäitmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tulenevad vaidlused 
lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppele mittejõudmisel kohtus.
112.  Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
111.  Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sätetest.
112.  Käesolevas lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused ning eeltoodu ühesel 
mõistmisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 31.
11.5. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
22
11.6.  Juhul,  kui   lepingulist  kohustust  ei   täideta   nõuetekohaselt,  on  kohustust  rikkunud   pool, 
vastavalt LS paragrahvidele 159 ja 161 kohustatud maksma  leppetrahvi …………… krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
11.7. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu   rikumisel   maksab   rikkumises   süüdlane   teisele   poolele   leppetrahvi   ………….. 
krooni.
11.8. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu 
omavas identses eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoidjale.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimi ning allkirjad:
Hoiuleandja
Hoidja
23
KÄENDUSLEPING
Tallinnas,                                                                                      “…..”………………………..a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud   “võlausaldaja”,   juhatuse   liikme   Peeter  Pärn,   isikukood   3500200456,   elukoht 
Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   1000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud   “käendaja”,   juhatuse   liikme   Kaarel   Kask,   isikukood   36503000567,   elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1.  Lepingu dokumendid.
11.  Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud 
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
12.  Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.21.  Põhivõlgniku kiri käendajale taotlusega käendada täies ulatuses võlausaldaja ja 
põhivõlgniku vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist - lisa 
nr.1.
1.22.  Võlausaldaja ja põhivõlgniku vahel 02.01. 2001.a. sõlmitud laenulepingu koopia - lisa 
nr.2.
1.23.  Dokumendid, mis tõendavad võlausaldaja poolt laenu väljamaksmist põhivõlgnikule 
02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingu järgi - lisa nr.3.
2.  Lepingu objekt.
2.1.   Käesoleva   lepinguga   käendaja   käendab   võlausaldaja   ees   võlausaldaja   ja     põhivõlgniku 
(laenusaaja)   vahel   02.01.2001.a.   sõlmitud   laenulepingust   (edaspidi   nimetatud   “laenuleping”) 
tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist,  kui eelnimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste 
täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud need täitmata. 
22.  Tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käesoleva käenduslepingu sõlmimist, ei  laienda  
käendaja kohustusi. Tehingu all mõistavad pooled ka käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud 
laenulepingu muutmise kokkulepet, millega suurendati või laiendati kohustusi.
21.  Käendus on tähtajatu.
24
3.  Käendaja kohustused ja õigused.
31.  Käendaja kohustub täitma laenulepingust tulenevad kohustused täies ulatuses, tasudes 
võlausaldajale laenusumma, intressid, viivised, leppetrahvi ja kohustuse rikkumisega tekitatud 
kahju, vastavalt LS paragrahvile 145.
Käendaja vastutab võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest ainult 
siis,   kui   talle   anti   sissenõudmise   kavatsusest   õigeaegse   teatamisega   võimalus   neid    kulusid  
vältida.
3.2. Käendaja vastutab võlausaldaja ees koos põhivõlgnukuga kui solidaarne võlgnik.
3.3. Käendaja on kohustatud teatama viivitamatult peale käesolevas lepingus toodud 
andmete muutumist sellest kirjalikult võlausaldajale.
34.  Käendaja on kohustatud võlausaldaja nõudmisel esitama dokumente , mis tõendavad 
käendajal vara ja rahaliste vahendite olemasolu.
31.  Käendaja võib keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest, kuni põhivõlgnik võib 
vaidlustada tema kohustuse aluseks oleva tehingu.
32.  Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõik vastuväited, mida oleks võinud esitada 
põhivõlgnik ise, juhindudes LS paragrahvist 149.
33.  Juhul, kui võlausaldaja esitab käendaja vastu nõude laenulepingu järgsete summade 
sissenõudmiseks, on  käendaja kohustatud kaasama põhivõlgniku asjast osavõtmiseks.  
4. Võlausaldaja kohustused ja õigused.
41.  Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise 
seisu 
kohta.
42.  Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja teatama oma nõudest pankrotihaldurile 
pankrotiseaduses ettenähtud tähtaja jooksul, juhindudes LS paragrahvist 146.
4.3. Võlausaldaja kohustub pärast käendaja poolt punktis 3.1. nimetatud kohustuse täitmist üle 
andma käendajale kõik dokumendid, mis tõendavad nõuet põhivõlgniku vastu.
4.4.   Käendaja     taotlusel   on   võlausaldaja   kohustatud   andma   käendajale   teavet   laenusaaja 
kohustuse täitmise seisu kohta.
5. Käendaja poolt kohustuse täitmine.
5.1. Käendaja kohustub täitma laenulepingust tulenevad põhivõlgniku kohustused võlausaldaja 
ees, kui põhivõlgnik ei täida oma kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt.
52.  Käendaja võib keelduda kohustuse täitmisest enne selle sissenõutavaks muutumist, isegi 
25
kui 
täitmise tähtpäev loetakse pankrotimenetluses saabunuks.
51.  Kui käendatava kohustuse tagamiseks on seatud esemeline  tagatis, sealhulgas nõudega 
mitteseotud    tagatis   või   kui   võlausaldaja   võib   teostada   põhivõlgniku   vara   suhtes 
kinnipidamisõigust   või   seadusest   tulenevat   pandiõigust,   võib   käendaja   kuni   põhivõlgniku 
pankroti   väljakuulutamiseni    tagatise    või   kinnipidamisõiguse   ulatuses   nõuda,   et   võlausaldaja 
rahuldaks oma nõude tagatise arvel või kinnipidamisõigust teostades, juhindudes LS paragrahv 
149 sättest.. 
6. Lepingu kehtivus.
6.1.Leping jõustub sõlmimise momendist ja lepingu kehtivus lõpeb:
6.1.1.Käendusega tagatud kohustuse lõppemisega.
6.1.2.Võla ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud kirjalikku nõusolekut vastutada uue võlgniku 
eest.
6.2.   Kui   põhivõlgnikus   ja   käendajaks   saab   sama   isik,   säilivad   võlausaldajale   käendusest 
tulenevad tagatised ja muud õigused.
7. Lepingu rikkumise vabandatavus.
71.  Lepingust   tulenevate   kohustuste   mittetäitmist   või   mittenõuetekohast   täitmist   ei   loeta 
lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud,  mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103). Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
72.  Pool,   kelle   tegevus   lepingujärgsete   kohustuste   täitmisel   on   takistatud   ettenägemata 
asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga. 
8.  Teated.
81.  Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
 
9. Muud tingimused.
9.1. Lepingut võib muuta ainult mõlema poole kirjalikul kokkuleppel. Kirjaliku vormi järgimata 
jätmisel on lepingu muudatus tühine.
26
9.2.   Lepingu   täitmisel   tõusetuvad   vaidlused   lahendatakse   läbirääkimiste   teel,   kokkuleppele 
mittejõudmisel kohtus.
93.  Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
91.  Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sättest.
92.  Käesolevas lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused, lepingu allakirjutamisega 
kaotavad kehtivuse kõik lepinguobjektiga seotud varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped 
ning eeltoodu ühesel mõistmisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 31.
9.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 134, 136, 139.
9.7.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt LS paragrahvidele 159 ja 161, kohustatud maksma leppetrahvi …………. Krooni.
9.8. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatud rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi …………… 
krooni.
9.9. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb võlausaldajale ja teine käendajale. 
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimi ning allkirjad:
Võlausaldaja
Käendaja
27
KÄSIRAHALEPING
Tallinnas,                                                                                         “…..”…………………… .a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud   “AS   ABC”   või   “käsiraha   saaja”,   juhatuse   liikme   Peeter   Pärn,   isikukood 
3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   1000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud   “OÜ   BCD”   või   “käsiraha   andja”,   juhatuse   liikme   Kaarel   Kask,   isikukood 
36503000567,   elukoht   Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või 
“pooled”, sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas:
1.  Lepingu dokumendid.
11.  Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud 
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
12.  Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.21.  “….”. ………………. .a. sõlmitud müügileping (edaspidi nimetatud “müügileping”), 
millega AS ABC müüs ja OÜ BCD ostis sõiduauto  Ford   Sierra  järelmaksuga lepingus näidatud 
tingimustel  - lisa nr.1.
2.  Lepingu objekt.
21.  Käesolevaga     OÜ   BCD   annab   üle   ja  AS  ABC   võtab   vastu   summa   10   000.-   krooni 
käsirahana 
(edaspidi   nimetatud   “käsiraha”),   mille   OÜ   BCD   annab    AS-le  ABC   sõiduauto   Ford   Sierra 
müügilepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks.
22.  Käsirahaga tagatud eelnimetatud sõiduauto müügilepingu tingimuste täitmisel arvestatakse 
käsiraha võlgnetava summa katteks 10 000.- krooni ulatuses.
3.  Käsirahaga tagatud lepingu täitmata jäämise tagajärjed.
31.  Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud poolest tulenevatel asjaoludel, 
jääb  käsiraha  teisele poolele, vastavalt LS paragrahvile 157 lg.1.
32.  Kui käsirahaga tagatud sõiduauto müügileping jääb täitmata muul põhjusel, kui käsiraha 
andnud poolest tulenevatel asjaoludel, võib viimane nõuda käsiraha tagastamist, juhindudes LS 
28
paragrahvist 157 lg.2.
32.   Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha saanud poolest tulenevatel asjaoludel, 
tagastab viimane käsiraha ja maksab leppetrahvi käsiraha summa ulatuses. 
33.   Kui käsiraha saanud pool nõuab talle käsirahaga tagatud lepingu rikkumise tõttu tekkinud 
kahju   hüvitamist,   arvestatakse   käsiraha   hüvitise   katteks   summas,   mida   ei   kata   leppetrahv, 
ülejäänud summa käsirahast kuulub tagastamisele.
4.  Lepingu rikkumise vabandatavus.
41.  Lepingust   tulenevate   kohustuste   mittetäitmist   või   mittenõuetekohast   täitmist   ei   loeta 
Lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103). Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist. 
42.  Pool,   kelle   tegevus   lepingujärgsete   kohustuste   täitmisel   on   takistatud   ettenägemata 
asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga.
5.  Muud tingimused.
51.  Lepingut   võib   muuta   ainult   mõlema   poole   kirjalikul   kokkuleppel.   Kirjaliku   vormi 
järgimata 
jätmisel on lepingu muudatus tühine.
52.  Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppele 
mittejõudmisel kohtus.
53.  Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
54.  Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahvide 29.
55.  Käesolevas lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused, lepingu allakirjutamisega 
kaotavad kehtivuse kõik lepinguobjektiga seotud varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped 
ning eeltoodu ühesel mõistmisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 31.
56.  Leping jõustub selle sõlmimise kuupäevast ja lõpeb kohustuste täitmisega.
5.7. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 134, 136, 139.
29
5.8.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161   kohustatud   maksma   leppetrahvi   …………..   krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
5.9. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu   rikkumisel   maksab   rikkumises   süüdlane   teisele   poolele   leppetrahvi   ………… 
krooni.
5.10.Leping on koostatud  ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdest juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb käsiraha  saajale  ja teine käsiraha  andjale .
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimi ning allkirjad:
Käsiraha andja
Käsiraha saaja
30
KÄSUNDUSLEPING
Tallinnas,                                                                             “…..”…………………….. .a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “käsundiandja”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht 
Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing BCD, registrikood 100000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “käsundisaaja”, juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1.  Lepingu dokumendid.
11.  Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud 
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
12.  Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.2.1. Andmed asutatava  osaühingu kohta - lisa nr.1.
2.  Lepingu objekt.
2.1. Käesoleva lepinguga teeb käsundiandja käsundisaajale ülesandeks asutada käsundaja nimel 
ja arvel osaühing vastavalt andmetele, mis on näidatud käesoleva lepingu lisas nr.1.
3.  Käsundisaaja kohustused.
3.1. Käsundisaaja kohustub esitama dokumendid osaühingu kandmiseks äriregistrisse ….. (….) 
kuu jooksul arvates käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevast.
3.2. Käsundisaaja on kohustatud käsundiandjale koheselt teatama kõikidest võimalikest ülesande 
täitmise takistustest. 
3.3. Vastavalt LS paragrahvile 625 on käsundisaaja kohustatud hoidma saladuses talle seoses 
käsundiga   teatavaks   saanud   asjaolusid   kolme   aasta   jooksul   käesoleva   lepingu   lõppemise, 
lõpetamise või ülesütlemise kuupäevast arvates.
31
4. Käsundiandja kohustused.
4.1. Käsundiandja on kohustatud:
4.1.1. Pärast  asutamisarve   avamist   kandma  nimetatud  arvele  asutatava  osaühingu  osakapitali 
summa.
4.1.2.   Andma   ……(…….)   tööpäeva   jooksul   arvates   käesoleva   lepingu   sõlmimisest 
käsundisaajale notariaalselt tõestatud volikirja, milles käsundaja volitab käsundisaajat esindama 
käsundajat, kui asutajat,   osaühingu asutamisel, alla kirjutama asutamisotsusele ja põhikirjale, 
samuti äriregistrile esitatavale avaldusele ning muudele dokumentidele ja suhtlema äriregistriga. 
4.2. Juhul, kui käsundiandja viivitab punktis 4.1.2. nimetatud volikirja üleandmisega , lükkub 
vastavalt   edasi   ka   tähtaeg,   mille   jooksul   käsundisaaja   on   kohustatud   esitama   dokumendid 
osaühingu kandmiseks äriregistrisse.
5. Tasu maksmine.
5.1. Käsundiandja on kohustatud tasuma käsundisaajale punktis 2 nimetatud  õigustoimingute
tegemise   eest………………….   krooni,   millele   lisandub   käibemaks,   kui   käsundiandja   on 
käibemaksukohustuslane..
5.2.   Käesoleva   lepingu   punktis   5.1.   märgitud   summa   kohustub   käsundiandja   maksma 
käsundisaaja  arveldusarvele  arvel  näidatud  kuupäevaks.   Arve  esitamise   aluseks  on  asutatud 
osaühingu äriregistrisse kandmise otsus, millele on lisatud kõik asutatud osaühingu dokumendid.
5.3. Kui käsundiandja viivitab käesoleva lepingu punktis 5.2. nimetatud summade käsundisaaja 
arvele   kandmisega,   maksab   ta   viivist   …….   %   päevas   iga   viivitatud   päeva   eest   tasumisega 
viivitatud summast lähtudes.
6. Lepingu kehtivus.
6.1. Käesolev leping jõustub sõlmimise momendist ning lõpeb kohustuste täitmisega.
6.2.   Käsundajal   on   õigus   käesolev   leping   igal   ajal   ennetähtaegselt   lõpetada,   teatades   sellest 
kirjalikult käsundisaajale. 
6.3. Lepingu ülesütlemisel juhinduvad pooled LS paragrahvide 630 ja 631 sätetest.
7.  Lepingu rikkumise vabandatavus.
71.  Lepingust   tulenevate   kohustuste   mittetäitmist   või   mittenõuetekohast   täitmist   ei   loeta 
lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks on asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103). Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
32
täitmist.
72.  Pool,   kelle   tegevus   lepingujärgsete   kohustuste   täitmisel   on   takistatud   ettenägemata 
asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga.
8.  Teated.
81.  Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
9 . Muud tingimused.
9.1. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel 
on lepingu muudatus tühine.
9.2.   Lepingu   täitmisel   tõusetuvad   vaidlused   lahendatakse   läbirääkimiste   teel,   kokkuleppe 
mittejõudmisel kohtus.
9.3. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
9.4.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   …………..krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
9.5. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu   rikkumisel   maksab   rikkumises   süüdlane   teisele   poolele   leppetrahvi   …………… 
krooni.
9.6.Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
9.7. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb käsundajale ja teine käsundisaajale.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimi ning allkirjad:
Käsundiandja
Käsundisaaja
33
KOMISJONILEPING
Tallinnas,                                                                                           “…..”………………….. .a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “komitent”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, 
isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   1000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud “komisjonär”, juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1.  Lepingu dokumendid.
11. 
Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud 
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
12. 
Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.21.  Kauba saatedokumendid
 - lisa nr.1
1.22.  Kokkulepe komisjonitasu ja kulutuste hüvitamise kohta  - lisa nr.2.
2.  Lepingu objekt.
21. 
Käesoleva lepinguga komisjonär kohustub komitendi ülesandel ja arvel ning oma nimel 
müüma   komitendile   kuuluva   kauba,   mille   kogus,   kaal,   sortiment   ja   hind     ning   kauba 
komisjonärile üleandmise ja müügi tähtajad on näidatud kauba saatedokumentides (Lisa nr.1).
3.  Komitendi ja komisjonäri õigused ning kohustused.
31. 
Kui komisjonär on müünud komisjonieseme alla komitendi määratud hinda ja komitent 
tahab 
lugeda tehingut mitte tema arvel tehtuks, peab komitent sellest teatama komisjonärile viivitamata 
pärast   talle   tehingu   tegemisest   teatamist.   Selle   tegematajätmisel   loetakse   kõrvalekaldumine 
määratud hinnast komitendi poolt heakskiidetuks, juhindudes LS paragrahvist 693.
32. 
Komisjonär ei või ilma komitendi nõusolekuta teha kolmandale isikule ettemakset või 
anda 
talle krediiti. Komisjonäril ei ole  ostuhinna  ajatamise õigust.
33. 
Kui   komisjonär   annab   komisjonieseme   ostjale   eseme   müümisel   krediiti,   peab   ta   ise 
tasuma 
34
komitendile kohe peale müüki kogu ostuhinna, juhindudes LS paragrahv 694 sätetest.
34. 
Kui komisjonär sõlmib komitendi jaoks lepingu komitendi määratuist soodsamatel 
tingimustel, kehtivad need tingimused komitendi jaoks.
35. 
Komisjonär vastutab tema juures oleva komisjonieseme kaotsimineku ja kahjustumise 
eest, 
väljaarvatud   juhul,   kui   kaotsiminek   või   kahjustumine   toimus   ettenägemata,   komisjonärist 
mittesõltuvate asjaolude tõttu (lepingu rikkumise vabandatavus).
36. 
Komisjonär kohustub komisjonieseme kindlustama komitendi arvel..
37. 
Komisjonär vastutab tema poolt komitendi arvel sõlmitud lepingust tulenevate kolmanda 
isiku kohustuste täitmise eest.
38. 
Komisjonitasu ja kulutuste hüvitamine ning sanktsioonid ( viivis ) komisjonitasu 
mitteõigeaegsel   maksmisel   on   sätestatud   lisas   nr.   2.   Nimetatud   lisas   sätestamata   küsimustes 
juhinduvad pooled LS paragrahvist 701.
39. 
Komisjonäril on pandiõigus tema valduses olevale komisjoniesemele, juhindudes LS 
paragrahvist 702.
3.10.   Komisjonäril   on   õigus   keelduda   kaupade   vastuvõtmisest,   mis   ei   olnud   esitatud 
komisjonärile realiseerimiseks vastavalt kooskõlastatud tähtajale või graafikule, samuti vastavalt 
kooskõlastatud sortimendile või kvaliteedile.
3.11. Komisjonär ei oma õigust keelduda kaupade, toodangu realiseerimiseks vastuvõtmisest, 
millised on komitent  esitanud  vastavalt kooskõlastatud graafikule, tähtaegadele, sortimendile, 
kvaliteedile   ja   hinnale.   Nimetatu   rikkumisel   maksab   komisjonär   leppetrahvi   ……   %   kauba 
saadedokumentidel märgitud kauba koguhinnast.
4.  Lepingu rikkumise vabandatavus.
41. 
Lepingust   tulenevate   kohustuste   mittetäitmist   või   mittenõuetekohast   täitmist   ei   loeta 
lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103). Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
42. 
Pool,   kelle   tegevus   lepingujärgsete   kohustuste   täitmisel   on   takistatud   ettenägemata 
asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga.
35
5.  Teated.
51. 
Pooltevahelised   käesoleva   lepinguga   seotud   teated   peavad   olema   esitatud   kirjalikus 
vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
6.  Muud tingimused.
61. 
Leping jõustub  sõlmimise momendist ja kehtib kuni “….”……………………….a.
62. 
Lepingutingimusi võib muuta või lepingu ennetähtaegselt lõpetada poolte kirjalikul 
kokkuleppel. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine.
63. 
Kõik küsimused, mis ei ole vaadeldud käesolevas lepingus ning vaidlused, lahendatakse 
läbirääkimiste teel juhindudes kehtivast seadusandlusest, kokkuleppele mittejõudmisel kohtus.
64. 
Käesolevas lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused, lepingu allakirjutamisega 
kaotavad kehtivuse kõik lepinguobjektiga seotud varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped 
ning eeltoodu ühesel mõistmisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 31.
6.5. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
6.6.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   …………   krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
6.7. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu   rikkumisel   mqaksab   rikkumises   süüdlane   teisele   poolele   leppetrahvi   ………… 
krooni.
6.8.Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb komitendile ja teine komisjonärile.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
Komitent
Komisjonär
36
LAENULEPING
Tallinnas,                                                                                          “…..”…………………… .a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud   “laenuandja”,   juhatuse   liikme   Peeter   Pärn,   isikukood   3500200456,   elukoht 
Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   1000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud   “laenusaaja”,   juhatuse   liikme   Kaarel   Kask,   isikukood   36503000567,   elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1.  Lepingu dokumendid.
11.  Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud 
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
12.  Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.21.   Elumaja  asukohaga Tallinn  Vabarna  tee 678 ehitusprojekt      - lisa nr.1.
1.22.  Ehitusluba      - lisa nr.2.
1.23.  Hüpoteegi seadmise leping 01.06.2001.a. laenuandja kasuks kinnistule Vabarna tee 678
     Tallinnas     - lisa nr.3.
1.2.4. Laenusumma tagastamise ja intresside maksmise  graafik     - lisa nr.4.    
2.  Lepingu objekt.
21.  Käesoleva lepinguga laenuandja annab ja laenusaaja võtab laenu viissada tuhat (500 000.-) 
krooni.
22.  Laen   on    sihtotstarbeline    -   elumaja   ehitamiseks   Tallinnas   Vabarna   tee   678.   Laenu 
sihtotstarve 
rikkumisel maksab laenusaaja leppetrahvi ….. % kogu laenusummast.
23.  Laenusumma   üleandmine   laenusaajale   toimub   …..   (…..)   tööpäeva   jooksul   arvates 
käesoleva 
lepingu sõlmimise päevast laenusumma kandmisega laenusaaja poolt esitatud pangaarvele.
3. Laenusumma tagasimaksmine. 
3.1.   Laenusaaja   maksab   laenuandjale   laenusumma   tagasi   vastavalt   laenusumma   ja   intresside 
37
tasumise graafikule (lisa nr.4).
4.  Intress.
4.1.   Laenusaaja   kohustub   tasuma   laenuandjale   intressi   arvestusega   ___   % 
(__________________________)   aastas   vastavalt   lisas   nr.4     toodud   graafikule.   Intressi 
arvestatakse tagasimaksmata  laenusummalt .
4.2.   Intressi    arvestamine    algab     laenusumma   laenusaajale   ülekandmisele   järgnevast   päevast. 
Intresside arvutamisel lähtutakse 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast.
Intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale.
5.  Viivis
5.1.   Kui     laenusaaja   ei   tasu   laenusummat   ja   intressi   vastavalt   käesoleva   lepingu   lisas   nr.   4 
sätestatud   graafikule,   maksab   laenusaaja   viivist     …….   %   tähtajaks   tasumata   summalt   iga 
tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
5.2. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ning lõpetatakse vastavate 
summade laekumisega laenuandja pangaarvele. Viiviselt viivist ei arvestata.
5.3.   Maksete   tasumisel   laenusaaja   poolt   loetakse   tasutuks   kõigepealt   viivisevõlgnevus,   siis 
leppetrahvid, seejärel intressid  ning seejärel laenusumma.
6.  Lepingu tagatised.
6.1. Laenuandja kasuks on seatud hüpoteek 01.06.2001.a. kinnistule Vabarna tee 678 Tallinnas.
6.2. Laenusaaja  majandusliku seisukorra halvenemisel või tagatise väärtuse vähenemisel või kui 
laenusaaja on esitanud ebaõigeid andmeid oma majandusliku olukorra kohta lepingu sõlmimisel, 
on laenusaaja kohustatud seadma laenuandja kasuks täiendavaid viimase poolt aktsepteeritavaid 
tagatisi .
6.3. Laenusaaja on kohustatud täitma käesoleva lepingu punktis 6.2. nimetatud kohustuse ….. 
(……………..) kalendripäeva jooksul arvates laenuandjalt vastava nõude saamise päevast.
7.  Informeerimise kohustus. 
7.1.   Laenusaaja   on   kohustatud   teatama   laenuandjale   ….   (……)   kalendripäeva   jooksul 
alljärgnevatest asjaoludest:
7.1.1.   Võetakse   vastu   otsus   laenusaaja    likvideerimise    või   ühinemise,   jagunemise   või 
ümberkujundamise kohta.
7.1.2. Kohtusse esitatakse avaldus laenusaaja pankroti väljakuulutamiseks.
7.1.3. Laenusaaja aadressi või  pangakonto  muudatustest.
7.1.4. Muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu täitmist. 
38
7.2.   Lepingu   punktis   7.1.   sätestatud   teatamiskohustuse   mittetäitmisel   on   laenuandjal   õigus 
laenusaajalt nõuda leppetrahvi maksmist ….. % kogu laenusummast.  
8.  Lepingu kehtivus ja lepingu üles ütlemine.
8.1. Käesolev leping jõustub selle allakirjutamisega lõpeb kõigi kohustuste täitmisega.
8.2.  Laenusaajal  on õigus laenusumma lepingu lisas 4 toodud graafikust varem tagasi maksta, 
informeerides sellest eelnevalt laenuandjat. 
8.3. Laenusaaja poolt laenusumma ennetähtaegsel tagasimaksmisel lõpeb lepingu kehtivus kolme 
kuu pärast laenu tagasimaksmise päevast arvates ning nimetatud aja jooksul maksab laenusaaja 
intresse igakuuliselt lähtudes lepingu punktis 4.1. sätestatud intressi  suurusest .
8.4. Laenuandjal on õigus  käesolev leping üles öelda kui:
8.4.1. Laenusaaja jätab teisel järjestikusel maksetähtpäeval täielikult või osaliselt tasumata lisas 
nr. 4 ettenähtud laenusumma või intressi.
8.4.2. Toimub juriidilisest isikust laenusaaja likvideerimine.
8.4.3. Jäävad seadmata käesoleva lepingu punktis 6.2. ettenähtud tagatised.
8.4.4. Algatatakse tagatise või laenusaaja vara osas sundtäitmine, mille tõttu oluliselt halveneb 
laenu tagasimaksmise võimalus.
8.5.  Laenusaaja  kohustub  tasuma  lepingu  punktis  8.4.  toodud   juhtudel  lepingu   ülesütlemisel 
laenuandjale leppetrahvi ….. % kogu laenusummast ning laenu tagastama lepingu ülesütlemise 
nõudel näidatud tähtajaks.
9. Teated.
9.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole  õiguslikke tagajärgi.
10. Lepingu rikkumise vabandatavus.
101.  Lepingust   tulenevate   kohustuste   mittetäitmist   või   mittenõuetekohast   täitmist   ei   loeta 
lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103). Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
102.  Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata 
asjaolude   tõttu,   on   kohustatud   sellest   viivitamatult   teatama   teisele   poolele   vahenditega,   mis 
tagavad teate kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga.
39
11.  Muud tingimused.
11.1. Lepingut võib muuta poolte kirjaliku kokkuleppega. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on 
lepingu muudatus tühine.
11.2. Käesoleva laenulepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, 
kokkuleppele mittejõudmisel kohtus.
11.3. Eesti krooni ametliku kursi muutmisel saksa marga suhtes muutuvad kursi muutmise 
päeval kõik käesoleva lepingu järgsed maksed automaatselt, ilma poolte kirjaliku kokkuleppeta 
summani, mille eest oleks võimalik makse teostamise päeval vastavalt ametlikule vahetuskursile 
saada  sama  summa   saksa  markades, mis  oleks  saadud  siis, kui  saksa marga  ja  eesti  krooni 
vahetuskurss  oli 1 DEM = 8 EEK.
11.4. Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sättest.
11.5. Käesolevas lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused, lepingu allakirjutamisega 
kaotavad kehtivuse kõik lepinguobjektiga seotud varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped 
ning eeltoodu ühesel mõistmisel juhinduvad pooled  LS paragrahvist 31.
11.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 134, 136, 139.
11.7.  Juhul,  kui   lepingulist  kohustust  ei   täideta   nõuetekohaselt,  on  kohustust  rikkunud   pool, 
vastavalt LS paragrahvidele 159 ja 161, kohustatud maksma leppetrahvi ……….. krooni.
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
11.8. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ……….. krooni.
11.9. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb laenuandjale ja teine laenusaajale.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
Laenuandja
Laenusaaja
40
FAKTOORINGULEPING
Tallinnas,                                                                                      “…..”…………………. ….. .a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud   “faktooringu    klient ”,   juhatuse   liikme   Peeter   Pärn,   isikukood   3500200456, 
elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   10000000002,   asukohaga    Taru    mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud   “Faktoor”,   juhatuse   liikme   Kaarel   Kask,   isikukood   36503000567,   elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.  Käesoleva   lepingu   järgi   faktooringu   klient,   juhindudes   LS   paragrahvist   256,   loovutab 
faktoorile   rahalise   nõude   kolmanda   isiku,   faktooringuvõlgniku   (nimetus, 
registrikood…………………………………)   vastu,   mis   tuleneb   lepingust   nr.   ….. 
“…..”……………………….   .a.   ja   moodustab   ……………………   krooni.   Nimetatud   nõude 
täitmise tähtaeg on “…..”…………………………… .a.
1.1. Faktoor kohustub andma faktooringu kliendile rahalise summa …………………… krooni, 
kandes    nimetatud   summa   kontole   (saaja   konto   nr.,   panga   nimetus)   hiljemalt 
“……”……………………. ….. .a.
1.2. Faktoor, lisaks finanseerimisele osutab faktooringu kliendile alljärgnevaid täiendavaid 
teenuseid (raamatupidamisarvestuse pidamine, arvete töötlemine, teised finantsteenused )
………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………
2. Faktoori teenuste tasustamine
2.1. Faktoori teenuste tasu käesoleva lepingu järgi moodustab ………………………… krooni.
2.2. Käesoleva lepingu punktis 2.1. sätestatud tasu kuulub kandmisele faktoori arveldusarvele 
(näidatakse tasumise kord ja tähtajad)..……………………………………………………….
…………………………………………………………………………………………………
3. Poolte kohustused ja vastutus
3.1.Faktooringu   klient   kohustub   hiljemalt   ……….   Tööpäeva   jooksul   käesoleva   lepingu 
sõlmimisest esitama faktoorile alljärgnevad tõendid üleantava nõude kohta (näidatakse vastavad 
dokumendid –  arved , kauba  saatelehed , teostatud tööde vastuvõtmise  aktid , teenuste osutamist 
41
tõendavad dokumendid jne.)………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………
3.2.   Faktooringu   klient   on   kohustatud   teatama   faktooringuvõlgnikule   nõude   loovutamisest 
hiljemalt “…..”…………………………. .a.
3.3. Faktooringuvõlgniku poolt kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise risk, mis 
tuleneb üleantud nõudest langeb faktoorile, välja arvatud juhud, mis on sätestatud LS  paragrahvis  
258.
4. Lepingu kehtivus
4.1. Leping astub jõusse allakirjutamise momendist jakehtib kuni “….”……………. .a. Lepingu 
võib kumbki pool ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest teisele lepingupoolele kirjalikult …. 
kuud ette.
5. Lepingu rikkumise vabandatavus
5.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks on asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103).  Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
5.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiirema edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga.
6. Teated
6.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
7.  Muud tingimused
7.1. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel 
on lepingu muudatus tühine.
7.2.   Lepingu   täitmisel   tõusetuvad   vaidlused   lahendatakse   läbirääkimiste   teel,   kokkuleppele 
mittejõudmisel kohtus.
7.3. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad poled LS paragrahvidest 127, 128, 134, 136, 139.
42
7.4.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt LS paragrahvidele 159 ja 161, kohustatud maksma leppetrahvi ……… krooni.
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
7.5. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ………. krooni.
7.6. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
7.7. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb faktoorile ja teine faktooringu kliendile.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
Faktoor
Faktooringu klient
43
FRANSIISILEPING
Tallinnas,                                                                                “……”………………………… .a. 
Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “fransiisiandja”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht 
Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   10000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud “fransiisivõtja”, juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Käesoleva lepinguga kohustub fransiisiandja andma fransiisivõtjale õiguse kasutada 
fransiisivõtja majandustegevuses (kutsetegevuses) fransiisiandjale kuuluvaid alljärgnevaid õigusi 
ja  teavet   (konkreetsete  õiguste   ja  teabe  loetelu   –  õigus  fransiisiandja  kaubamärgile,  ärilisele 
tähistusele, oskusteabele, tööstusnäidisele jne.), juhindudes LS paragrahvist 375.
1.2. Fransiisivõtjal on õigus kasutada temale üleantud õigusi ja teavet alljärgnevalt: (kaupade 
tootmine ja müük, tööde  teostamine , teenuste osutamine, kauplusteketi  avamine  fransiisiandja 
kaubamärgi all jne). ………………………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………...
2. Poolte kohustused
2.1. Fransiisiandja kohustused:
2.1.1. Fransiisiandja on kohustatud andma fransiisivõtjale juhiseid käesoleva lepingu punktides 
1.1. ja 1.2. sätestatud õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotus  kaasabi .
2.1.2. Väljastama fransiisivõtjale litsentsi alljärgneva intellektuaalse omandi kasutamiseks:
………………………………………………………………………………………………………
2.2. Fransiisivõtja on kohustatud:
2.2.1. kasutama oma tegevuses fransiisiandja poolt üleantud õigusi ja teavet, mis on sätestatud 
käesoleva lepingu punktides 1.1. ja 1.2.
2.2.2. Tagama tema poolt käesoleva lepingu alusel toodetavate kaupade, tehtavate tööde ja 
osutatavate teenuste kvaliteedi samal tasemel fransiisiandjaga.
2.2.3. Järgima fransiisiandja juhiseid, mis on suunatud õiguste kasutamisele fransiisiandjaga 
samal alusel ja viisil.
44
2.2.4. Osutama klientidele kõiki täiendavaid teenuseid, millega need võiksid arvestada kauba 
omandamisel või teenuste tellimisel fransiisiandjalt, sealhulgas (teenuste loetelu)………………
……………………………………………………………………………………………..
3. Fransiisiandja kontrollõigus
3.1. Fransiisiandjal on õigus kontrollida fransiisivõtja poolt fransiisilepingu alusel toodetavate 
kaupade või osutatavate teenuste kvaliteeti, vastavalt LS paragrahvile 378.
3.2. Fransiisiandjal on õigus toodetavate kaupade või osutatavate teenuste  kvaliteedis  
kõrvalekallete esinemisel on fransiisiandjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ja leppetrahvi 
summas………………….. krooni, puuduste mittekõrvaldamisel leppetrahvi ja leping üles öelda.
4. Poolte vastutus
4.1. Nõuded, mis esitatakse fransiisiandjale või fransiisivõtjale seoses fransiisivõtja tööde, 
toodete   või   teenuste   kvaliteedis   kõrvalekallete   esinemisel,   kuuluvad   läbivaatamisele 
fransiisivõtja poolt ja nende rahuldamine fransiisivõtja poolt toimub seaduses sätestatud korras ja 
ulatuses vastavalt kahju hüvitamise sätetele.
4.2. Kahju, mida üks lepingupoolt tekitab teisele poolele hüvitab süüdiolev pool teisele poolele 
faktilises ulatuses.
5. Fransiisitasu suurus ja maksmise kord
5.1. Fransiisivõtja maksab fransiisiandjale tasu alljärgnevalt:
5.1.1. Lepingu allkirjutamisel ……………………………… krooni.
5.1.2. Perioodilised maksed ( kvartali  või aastamaksed) summas ………………… krooni (või 
kokkulepitud protsent fransiisivõtja bruttotulust kvartalis, aastas).
6. Lepingu kehtivus
6.1. Leping jõustub allakirjutamise momendist ja kehtib tähtajatult. Lepingu võib kumbki pool 
ennetähtaegselt üles öelda, teatades teisele poolele ette …… kuud.
7. Lepingu rikkumise vabandatavus
7.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks on asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103).  Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
7.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude 
45
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahendiga, mis tagavad teate 
kiirema edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga või väljastusteatega.
8. Teated
8.1.Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
9. Muud tingimused
9.1. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel 
on lepingu muudatus tühine.
9.2.   Lepingu   täitmisel   tõusetuvad   vaidlused   lahendatakse   läbirääkimiste   teel,   kokkuleppele 
mittejõudmisel kohtus.
9.3. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
9.4.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   …………   krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
9.5. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu   rikkumisel   maksab   rikkumises   süüdlane   teisele   poolele   leppetrahvi   …………. 
krooni.
9.6. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
9.7. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb fransiisiandjale ja teine fransiisivõtjale.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
Fransiisiandja
Fransiisivõtja
46
MÜÜGILEPING
Tallinnas,                                                                                         “…..”…………………….. .a.
Aktsiaselts   ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud   “müüja”,   juhatuse   liikme   Peeter   Pärn,   isikukood   35002000456,   elukoht 
Tallinnas, isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   1000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud “ostja”, juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinnas, 
isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid   käesoleva 
lepingu alljärgnevas: 
1. Lepingu dokumendid.
9.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud 
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingule allakirjutamist.
9.2. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.21.  Toodangu hinnakiri      - lisa nr.1.
1.22.  Toodangu tehnilised tingimused   - lisa nr.2.
2.  Lepingu objekt.
2.1. Käesoleva lepinguga, juhindudes LS paragrahvist 208, müüja müüb ja ostja ostab kaupa,
 toodangut  vastavalt ostja poolt esitatud tellimustele.
3.  Toodangu, kauba kvaliteet ja vastavus käesoleva lepingu tingimustele.
3.1. Toodangu kvaliteet peab vastama tootja tehnilistele tingimustele ja toodete kirjeldusele. 
Tootja tehnilisi tingimusi mõistavad pooled kui toodete kirjeldust LS paragrahv 226 mõttes.
3.2. Käesolevas lepingus käsitlevad pooled mõisteid “toodangu mittekvaliteetsus” ja “toodangu 
mittevastavus lepingule” järgmises tähenduses:
3.2.1. Toodangu mittekvaliteetsus – toodang ei vasta käesoleva lepingu p. 3.1. toodud 
tingimustele. Eelnimetatu määramisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 226.
3.2.2. Toodangu mittevastavus lepingule – toodang on kõlbmatu otstarbeks või toodang on 
kõlbmatu selleks eesmärgiks, nagu tuleneb käesolevast lepingust või toodang ei ole see 
47
toodang, mille ostja on tellinud. Toodangu lepingule mittevastavuse määramisel juhinduvad 
pooled LS paragrahvist 217.
3.3. Juhul, kui ostja avastab toodangu vastuvõtmisel toodangu mittekvaliteetsuse või toodangu 
mittevastavuse lepinguga, peab ostja teatama sellest müüjale viivitamatult ja esitama 
pretensiooni  käesoleva lepingu p. 6.1. ettenähtud tähtaja jooksul. Müüja vastutuse määramisel 
toote lepingutingimustele mittevastavuse eest juhinduvad pooled LS sätetest 218, 222 ja 226.
3.4. Ostjal  on õigus taotleda müüja esindaja kohalekutsumist käesoleva lepingu p.3.3. näidatud 
juhtumil (kohalekutsumisel peab olema näidatud soovitav esindaja kohalesaabumise kuupäev). 
Müüja esindaja juuresolekul koostatakse akt toodangu puuduste kohta. Juhul, kui müüja oma 
esindajat määratud tähtajaks kohale ei saada või ei soovi akti koostamisel osaleda võib ostja 
koostada ühepoolse akti, mis on pretensiooni esitamise aluseks ning tõendina müüja poolt 
aktsepteeritav.
3.5. Poolte lahkarvamuste puhul võivad pooled kasutada sõltumatut eksperti. Ekspertiisi kulud 
tasub ekspertiisi  tellija .
3.6.
  Mittekvaliteetseks  või   lepingu   tingimustele   mittevastavaks    tunnistatud    toodangu   on 
müüja 
kohustatud  ostja nõudmisel, juhindudes LS paragrahvidest 112, 222, 223,  kas:
3.6.1.  Vahetama  puudustega toodangu oma kulul ümber puudusteta toodangu vastu ostjaga 
kokkulepitud tähtaja jooksul ja hüvitama ekspertiisikulud, kui need  kandis  ostja;
3.6.2. Parandama tasuta toodangu kvaliteeti või hüvitama ostjale parandamise ja ekspertiisi kulud 
ostjaga kokkulepitud tähtaja jooksul ja suuruses;
3.6.3. Alandama kokkuleppeliselt toodangu maksumust ja hüvitama ekspertiisi kulud;
3.6.4.  Teostama  muud toimingud ostjaga kokkulepitud alusel.
4.  Poolte kohustused.
4.1.
Ostja kohustub:
4.1.1. Esitama müüjale  jooksva  kuu 25.kuupäevaks kirjaliku (ka faksi teel) eeltellimuse toodangu 
saamiseks oma järgneva kuu vajaduseks . Eeltellimuses peab olema märgitud:
a)  eeltellimuse kuupäev ja number;
b)  tellitud toodang ja selle kogus;
c) tellitud toodangu tarnimise soovitav graafik nädalate lõikes.
4.1.2. Täpsustama müüja poolt aktsepteeritud tarnimisgraafiku järgi toodangu väljavedu.
4.1.3. Välja vedama kogu eeltellimuse järgi aktsepteeritud toodangu, eeltellimuses märgitud 
ajavahemikul vastavalt käesoleva lepingu p. 5.5. tingimustele.
4.1.4. Tasuma ostetud toodangu eest müüjale vastavalt käesoleva lepingu p. 7.2.
4.2. Müüja kohustub:
48
4.2.1.   Läbivaatama   ostja   poolt   esitatud   eeltellimuse   3   (kolme)   kalendripäeva   jooksul   alates 
kättesaamisest ja teatama ostjale kirjalikult täis või osa eeltellimuse aktsepteerimisest oma poolt.
4.2.2. Täitma ostja poolt saadetud eeltellimuse aktsepteeritud osas vastavalt käesoleva lepingu 
tingimustele.
4.2.3. Rahuldama ostja  poolt saadud pretensioone   käesoleva lepingus sätestatud tingimustele 
kohaselt.
4.2.4.   Läbivaatama   ostja   poolt   esitatud   lisatellimusi   ja   otsustama   nende   täitmise   võimalust 
teatades sellest ostjale.
5.  Toodangu üleandmise-vastuvõtmise ja tarnimise tingimused.
5.1. Müüja kohustub tellitud toodangu ostjale üle andma ja ostja kohustub nimetatud toodangu 
vastu võtma eeltellimuses märgitud ja aktsepteeritud ajavahemikul. Vastuvõtmisel juhinduvad 
pooled LS paragrahv 219 sätetest. 
5.2. Müüja informeerib eelnevalt ostjat toodangu faktilise üleandmise ajast.
5.2. Toodangu juhusliku hävimise  riisiko  läheb müüjalt ostjale toodangu pealelaadimisel ostja 
poolt saadetud transpordivahendile (või üleandmisel  vedajale  juhul, kui vedaja on kolmas firma).
5.3. Tarnimise tingimused ja poolte toodangu kättetoimetamise  transpordikulud vastavad 
tarneklauslite  põhinõuetele EX Work ( Hangitud tehasest, vastavalt “Incoterms 2000”.)
5.4. Müüja kohustub toodangu markeerima ja pakkima viisil, mis tagab toodangu säilimise 
transportimise käigus.
5.6. Toodangut antakse üle:
5.6.1. koguseliselt – vastavalt lisatud toodangu saatelehele;
5.6.2. kvaliteediliselt vastavalt käesolevas lepingus sätestatule.
6.  Pretensiooni esitamine.
6.1. Ostjal on õigus esitada müüjale pretensioonid toodangu puuduste, lepingule mittevastavuse 
kohta hiljemalt 3 (kolme) kalendripäeva jooksul arvates käesoleva lepingu p. 3.4. ettenähtud akti 
koostamise allakirjutamise kuupäevast ja ainult nimetatud akti alusel.
6.2. Pretensioonis peab olema näidatud:
- kauba nimetus;
- kauba kogus, mille kohta  pretensioon esitatakse;
- lepingu lisa number;
- saatelehe  number ja kuupäev;
- lõppkontrolli akti number ja kuupäev;
- pretensiooni sisu; 
ostja nõudmised.
49
6.3. Müüja peab saadud pretensiooni läbi vaatama ja vastuse andma 10 (kümme) kalendripäeva 
jooksul pretensiooni saamise kuupäevast.
6.4. Juhul kui ostja ei esita pretensiooni käesolevas lepingus p.6.1. nimetatud tingimustel kaotab 
ta õiguse pretensiooni esitada.
7.  Maksetingimused ja arvelduskord.
7.1. Lepingu kogumaksumuse summa tuleneb arvetest, millised esitab müüja ostjale tarnitud 
toodangu eest.
7.2. Ostja kohustub toodangu eest tasuma  arvetes  nimetatud  summad 30 (kolmekümne) 
kalendripäeva jooksul arvete välja kirjutamise kuupäevast arvates. Tasumise all mõeldakse raha 
laekumist müüja poolt arvetes nimetatud arveldusarvele.
7.3. Müüja  saadab arve välja või annab arve ostjale üle koos toodangu üleandmisega.
7.4. Kokkulepitud toodangu hinnad vastavalt käesoleva lepingu  lisale  nr. 1 kehtivad käesoleva 
lepingu   allakirjutamise   kuupäevast   kuni   “….”………………….   ….   .a.   Uued   hinnad   või 
kehtivate  hindade  pikendamine  lepitakse kokku vähemalt 2 (kaks) nädalat enne eelmise hindade 
kehtimise lõppemist ja vormistatakse käesoleva lepingu lisana. Juhul kui pooled ei soovi kokku 
leppida uusi hindu jäävad kehtima eelmise perioodi hinnad ja leping lõpeb vastavalt käesoleva 
lepingu punktile 8.4.
8.  Poolte vastutus.
8.1.   Juhul,   kui   ostja   viivitab   toodangu   eest   tasumisega   käesoleva   lepingu   p.   7.2.   näidatud 
tingimustel,   on   müüjal   õigus   nõuda    ostjalt    viiviseintressi   (viivist)     ….   (……..)   %   päevas 
tähtaegselt tasumata summast lähtudes ning nõuda kahju heastamist ulatuses, mida ei kata viivis.
8.2. Juhul, kui ostja ei vea välja tellitud toodangut 10 (kümne) kalendripäeva jooksul peale 
kokkulepitud tähtaega, on müüjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 10 ( kümme) %  seisma jäänud 
toodangu   maksumusest   ja   nõuda   kahju   hüvitamist   ulatuses,   mida   ei   kata   leppetrahv   või 
ühepoolselt käesolev leping lõpetada ja nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. 
8.3.  Juhul,   kui  Müüja  ei    valmista   õigeaegselt  ostja   poolt  käesoleva  lepingu  tingimuste   järgi 
tellitud toodangut, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 10 (kümme) % valmistamata jäänud 
toodangu   maksumusest   ja   nõuda   kahju   heastamist   ulatuses,   mida   ei   kata   leppetrahv   või 
ühepoolselt käesolev leping lõpetada ja nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist.
8.4. Juhul, kui lepingupooled ei saavuta kokkulepet uute hindade  kehtestamise  osas (vastavalt 
käesoleva lepingu p. 7.4.), loetakse käesolev leping   lõppenuks päeval, milleni oli hind kokku 
lepitud.
8.5. Müüjal on õigus katkestada kauba väljastamine, kui maksetähtaja ületanud arvete ja viiviste 
summa on ületanud . . . . . .  .- EEK.
50
9.  Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine.
9.1. Käesolev leping jõustub allakirjutamise kuupäevast kehtib kuni 31. detsembrini ……. a.
9.2. Käesolevat lepingut võib muuta lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Nimetatu järgimata 
jätmisel on muudatus tühine. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist mõlema lepingupoole 
poolt või lepingupoolte määratud tähtajal.
9.3. Käesolevat lepingut võib lõpetada ennetähtaegselt p. 8.2., 8.3. ja 8.4. ettenähtud juhtudel.
10.  Lepingu rikkumise vabandatavus.
101.  Lepingust   tulenevate   kohustuste   mittetäitmist   või   mittenõuetekohast   täitmist   ei   loeta 
lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103). Nimetatud asjaolu 
olemasolu   peab   olema   tõendatav   ning   vaatamata   eelnimetatud   ettenägemata   asjaoludele,   on 
pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav 
asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas 
kohuse täitmist.
102.  Pool,   kelle   tegevus   lepingujärgsete   kohustuste   täitmisel   on   takistatud   ettenägemata 
asjaolude   tõttu,   on   kohustatud   sellest   viivitamatult   teatama   teisele   poolele   vahenditega,   mis 
tagavad teate kiireima edastamise, samas saates välja tähitud kirjaga teate.
11. Muud tingimused.
11.1. Müüja annab ostjale  müügigarantii müüdud asja kohta tähtajaga 12 kuud. Müügigarantii 
ühesel mõistmisel juhinduvad pooled  LS paragrahvist 230.
11.2.   Kuni   ostuhinna   tasumiseni   jääb   asja   omand   müüjale   (omandireservatsioon).   Omandi-
reservatsiooni ühesel mõistmisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 233.
11.3.   Käesolevas   Lepingus   on   ette   nähtud   kõik   lepingu   tingimused     ning   eeltoodu   ühesel 
mõistmisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 31.
11.4. Kõik käesolevast lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. 
Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus  kostja  asukohajärgses kohtus. 
11.5. Kõigi küsimuste lahendamisel, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad 
pooled kehtivtest  seadustest .
11.6. Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sätetest.
11.7. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134,   136, 
51
139.
11.8.  Juhul,  kui   lepingulist  kohustust  ei   täideta   nõuetekohaselt,  on  kohustust  rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvilew   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   …………..   krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
11.9. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu   rikkumisel   maksab   rikkumises   süüdlane   teisele   poolele   leppetrahvi   ………… 
krooni.
11.10. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles 2 (kahes) võrdset juriidilist 
jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb müüjale ja teine ostjale.
Poolte  ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
Müüja:
Ostja:
52
ETTEVÕTTE ÜLEANDMISE LEPING
Tallinnas,                                                                                           “…..”…………………. … .a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt.999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “üleandja”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, 
isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   10000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud   “ omandaja ”,   juhatuse   liikme   Kaarel   Kask,   isikukood   36503000567,   elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Käesoleva   lepinguga   üleandja   annab   omandaja   omandisse   ettevõtte   (ettevõtte   nimetus)
……………………………………………………………………………………………..
1.2. Üleandja   kohustub    omandajale    käesoleva   lepinguga   üle   andma   ettevõttesse   kuuluvad 
ettevõtte   majandamisega   seotud   ja   selle   majandamist   teenivad   asjad,   õigused   ja   kohustused, 
ettevõttega seotud lepingud , kaubamärgi, tööstusnäidised ja  patendid , juhindudes LS paragrahvist 
180 lg.2., samuti ärinime, juhindudes LS paragrahvist 183.
1.3. Ettevõttesse   kuuluvad   asjad   antakse   omandajale   üle,   juhindudes   LS   paragrahvist   182, 
vastavate   asjade   üleandmise   sätete   järgi   (hoonete,   ehitiste   vallasasjadena   üleandmisel   ning 
kinnisasjade   üleandmisel   juhinduva   Asjaõigusseaduse   vastavatest   sätetest)   ja   nõuded   ja 
kohustused vastavalt nõuete ja kohustuste üleminekut reguleerivatele sätetele (LE peatükk 9.), 
lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi (LS paragrahv 179). 
1.4. Üleandja annab omandajale üle asja valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagab 
vastavate kannete tegemise registris.
2. Poolte kohustused
2.1. Üleandja kohustub:
2.1.1.  Koostama  ja esitama omandajalee allakirjutamiseks vajalikud käesoleva lepingu Lisad, 
sealhulgas:   inventeerimise   akt,    bilanss ,  audiitori   järeldusotsus,  võlgade   nimekiri   näidates   ära 
kreeditorid ja sumad ning makse tähtajad seisuga “…..”…………………. … .a.
2.1.2. Koostada ettevõtte üleandmise akt.
2.1.3. Valmistada ette materjalid registriasjade üleandmiseks (hooned, ehitised,  kinnisasjad  
notariaalse   lepinguga   ja   asjaõiguslepinguga   kinnistusraamatusse   kandmiseks,   autotranspordi-
53
vahendid autoregistris ümberregistreerimiseks).
2.1.4. Üleandja teatab viivitamatult võlgnikele nõuete loovutamisest ettevõtte omandajale.
2.2. Omandaja kohustub:
2.2.1. Läbi vaatama ja kooskõlastama  ning allkirjastama  koos üleandjaga käesoleva lepingu 
punktides 2.1.1.-2.1.3. näidatud dokumendid hiljemalt “….”………………….. .. .a.
2.2.2. Õigeaegselt teostama  arveldused vastavalt käesolevale lepingule.
2.2.3. Viivitamatult teatama võlausaldajatele kohustuste omandamisest.
3. Üleantava ettevõtte maksumus. Arvelduste kord.
3.1. Üleantava ettevõtte maksumus sisaldab kõiki asju, õigusi ja kohustusi, mis on loetletud 
käesoleva lepingu punktis 1.2.
3.2. Üleantava ettevõtte maksumus …………………………………….. eesti krooni.
3.3. Omandaja   tasub   üleandjale   ettevõtte   maksumuse   alljärgnevas   korras   ja   tähtaegadel 
(näidatakse   konkreetsed   tingimused,   vastavalt   poolte   kokkuleppele,   näiteks:   täielik   tasumine 
lepingu allakirjutamise momendiks, täielik tasumine ettevõtte üleandmise akti allakirjutamise 
momendiks,   tasumine   osadena   lepingus,   kindlaksmääratud   tähtaegadel,   ettevõtte   toodanguga 
tasumine.   Samas   tuleb   silmas   pidada,   et   järelmaksuna,   osadena   oleks   soovitav   seada    pant , 
hüpoteek müüdavale varale müüja kasuks, et tagada müügihinna kätte-saamine)…………………
………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………
4. Omandi üleminek. Riskid
4.1.Üleantav ettevõte läheb omandajale üle üleandmise akti allakirjutamise momendist, müüdava 
ettevõtte kinnisasjad nende kandmisest kinnistusraamatusse omandaja  nimele .
4.2.   Vara   hävinemise   või   riknemise   risk   läheb   omandajale   üle   ettevõtte   üleandmise   akti 
allakirjutamise momendist.
5. Poolte vastutus
5.1. Enne   ettevõtte   üleminekut   tekkinud   kohustuste   eest,   mis   on   ülemineku   ajaks   muutunud 
sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab 
üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. 
6. Lepingu kehtivus
6.1. Käesolev leping jõustub allakirjutamise momendist ning lõpeb kõigi kohustuste täitmisega.
7. Lepingu rikkumise vabandatavus
54
7.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks on asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103). Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.   Lepingu   täitmise   võimatuse   korral   on   ettemaksu   saanud   pool   kohustatud   selle 
tagastama. 
7.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiirema edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga või väljastusteatega.
8. Teated
8.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
9. Muud tingimused
9.1. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppeö Kirjaliku vormi järgimata jätmisel 
on lepingu muudatus tühine.
9.2.   Lepingu   täitmisel   tõusetuvad   vaidlused   lahendatakse   läbirääkimiste   teel,   kokkuleppele 
mittejõudmisel kohtus.
9.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
9.4. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
9.5.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvile   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   …………krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
9.6. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ……… krooni.
9.7. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb ettevõtte üleandjale ja teine omandajale.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
Üleandja
55
Omandaja
56
VAHETUSLEPING
Tallinnas,                                                                                                            “…..”…………………...a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud 
“AS ABC”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt
ja 
osaühing BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud 
“OÜ BCD”, juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt 
poolt,  koos nimetatud “lepingupooled” või “pooled”, sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas:
1.  Lepingu dokumendid.
11. 
Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning 
lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
12.  Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.21.  AS   ABC   poolt   üleantava   vara   (kaupade)   nimekiri   ja   väärtus     ning   kogumaksumus     koos 
käibemaksuga, pakend,  markeering , tehnilised andmed      - lisa nr.1.
1.22.  OÜ   BCD   poolt   üleantava   vara   (kaupade)   nimekiri   ja   väärtus   ning   kogumaksumus   koos 
käibemaksuga, pakend, markeering, tehnilised andmed   - lisa nr.2.
2.  Lepingu objekt.
2.1. Käesoleva lepinguga pooled, juhindudes LS paragrahvidest 254 ja 255, kohustuvad vastastikku üle 
andma teineteisele käesolevas lepingus sätestatud esemete omandi.
2.2. Käesoleva lepinguga AS ABC annab OÜ-le BCD üle vara vastavalt lisale nr.1.
2.3. Käesoleva lepinguga OÜ BCD annab üle AS-le  ABC vara vastavalt lisale nr.2.
3.  Kaupade üleandmise tingimused.
31. 
Pooled   annavad   vara   üle   “….”…………………   .a.   Vara   üleandmisega   ja 
transpordiga seotud kulutused kannab üleandja.
3.2. Vara juhusliku hävimise riisiko läheb ühelt poolelt üle teisele poolele vara üleandmisel. 
4.  Kaupade vastavus  lepingutingimustele.
4.1.   Üleantavate   kaupade   pakend,   markeering,     kvaliteet   peab   vastama   kokkulepitud   standarditele, 
tehnilistele tingimustele ning kvaliteedinõuetele, mis on sätestatud lisades 1 ja 2.
4.2. Kui üks lepingupool avastab kauba vastuvõtmisel selle mittekvaliteetsuse, on ta kohustatud sellest  
57
koheselt teatama teisele poolele ja taotlema teise poole esindaja kohale saatmist, eesmärgiga koostada 
kahepoolne  akt puuduste kohta.
4.3. Kui teine pool oma esindajat määratud tähtajaks kohale ei saada , võib puudustega kauba saanu  
koostada ühepoolse akti, mis on pretensiooni esitamise aluseks nõudega kahju heastamiseks seaduses 
sätestatud korras ja ulatuses.
5. Poolte vastutus.
5.1. Käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise rikkumise korral on lepingutingimusi  rikkunud 
pool kohustatud maksma leppetrahvi. . . . %  üleandmisele kuuluvate kaupade maksumuses. Leppetrahvi 
maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
52.  Lepingust   tulenevate   kohustuste   mittetäitmist   või   mittenõuetekohast   täitmist   ei   loeta   lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud 
ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103). Nimetatud asjaolud peavad olema  
tõendatavad   ning   vaatamata   eelnimetatud   ettenägemata   asjaoludele,   on   pooled   kohustatud   võtma 
tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse 
rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
5.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude tõttu, on 
kohustatud   sellest   viivitamatult   teatama   teisele   poolele   vahenditega,   mis   tagavad   teate   kiireima 
edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga.
6. Pooltevahelised teated.
6.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis tähitud kirjas või 
väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on   informatsioonilise   iseloomuga,   mille 
edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 
7. Muud tingimused.
7.1. Käesolevat lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on 
lepingu muudatus tühine.
7.2. Leping jõustub sõlmimise momendist ja lõpeb lepinguliste kohustuste kohase täitmisega.
7.3.   Lepingu   mittetäitmisega   või   mittenõuetekohase   täitmisega   teisele   lepingupoolele   tekitatud   kahju 
hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
7.4. Juhul, kui lepingulist kohustust ei täideta nõuetekohaselt, on kohustust rikkunud pool, vastavalt LS 
paragrahvidele   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   ……………………..krooni.   Leppetrahvi 
maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
7.5. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale isikule 
ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, juhindudes LS paragrahvist 166 lg.2 ja 3. Eelnimetatu rikkumisel 
maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi …………………….. krooni.
7.6.   Kõik   käesolevast   lepingust   tulenevad   erimeelsused   püütakse   lahendada   läbirääkimiste   teel, 
58
juhindudes Eesti Vabariigi seadusandlusest, kokkuleppele mittejõudmisel kohtus.
7.7. Käesolev leping on koostatud allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb aktsiaseltsile ABC ja teine osaühingule BCD.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
AS ABC
OÜ BCD
59
KINKELEPING
Tallinnas,                                                                                “……”……………………… .a.
Peeter Pärn, isikukood 350020056, elukoht Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud 
”kinkija”, ühelt poolt
ja
Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tartu mnt.888 Tallinn, edaspidi nimetatud 
“ kingisaaja ”,   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Käesoleva lepinguga kohustub kinkija talle kuuluva eseme (nimetus)………………… tasuta 
üle andma kingisaaja omandisse, juhindudes LS peatüki 14.sätetest.
(Märkus:   registriasjade   kinkimisel   (näiteks,   sõiduauto,   tuleb   kingiese   registris   ümber 
registreerida   kingisaaja   nimele;    kinnisasja    kinkimisel   tuleb   sõlmida   vastav   notariaalne 
võõrandamisleping ja asjaõigusleping, vastava kande tegemiseks omandaja, kingisaaja nimele 
kinnistusraamatusse).
1.2. Kinkija   annab   kingitud   eseme   üle   käesoleva   lepingu  allakirjutamisel,   mille  vastuvõtmist 
tõendab kingisaaja allkirjaga käesoleval lepingul.
(Märkus: kinnisasja kinkimise korral läheb omandiõigus kingisaajale üle  vastava registrikandega 
notariaalse   asjaõiguslepingu   alusel;   sõiduauto   kinkimise   korral   omandiõigus   läheb   üle 
kinkelepingu    allakirjutamisega,   kuid   kolmandate   isikute   jaoks   alles   peale   kingisaaja   nimele 
registreerimist autoregistris.)
2. Poolte kohustused ja vastutus
2.1. Kingitud eseme lepingutingimuste vastavuse hindamisel lähtuvad pooled LS paragrahvide 
217 ja 218 sätetest.
2.2. Kinkija vastutab kinkelepingu tingimuste rikkumise korral LS paragrahvis 264 sätestatud 
korras ja ulatuses.
2.3.   Koormiste   ja   kohustuste   üleminekul   kinkesaajale   juhinduvad   pooled   LS   paragrahv   265 
sätetest.
3. Lepingu kehtivus ja kinkelepingu lõppemise erisused
3.1.Käesolev leping jõustub selle allakirjutamise momendist.
3.2.   Kinkija   poolt   veel   täitmata   kinkeleping   lõpeb   kinkija   vastu   algatatud   täitemenetluse 
60
peatamisega vara puudumise tõttu või kinkija pankroti väljakuulutamisega.
3.3. Kui kingiesemeks on perioodilised maksed kingisaajale, on kinkelepingu lõppemise aluseks 
LS paragrahvis 266 lg.2 toodud asjaolud.
4. Kinkelepingust taganemine
4.1. Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest  taganeda  ainult 
LS paragrahvis 267 sätstatud asjaolude  olemasolul .
4.2. Kui   kinkeleping   on   täidetud,   võib   kinkija   lepingust   taganeda   ja   kingitud   eseme   alusetu 
rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda  LS paragrahvides 267 ja 268 sätestatud juhtudel.
4.3. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi 
teada   saama   oma   taganemise   õiguse   tekkimisest.   Kingilepingust   taganemise   piirangute   osas 
juhinduvad pooled LS paragrahv 270 sätetest.
5. Lepingu rikkumise vabandatavus
5.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks on asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ettenägema ega ära hoidma.(Vääramatu jõud, LS paragrahv 103).  Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
5.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga või väljastusteatega.
6. Teated
6.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastaminel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
7. Muud tingimused
7.1. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel 
on lepingu muudatus tühine.
7.2.   Lepingu   täitmisel   tõusetuvad   vaidlused   lahendatakse   läbirääkimiste   teel,   kokkuleppele 
mittejõudmisel kohtus.
7.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
61
Vabariigi seadusandlusest.
7.4. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb kinkijale ja teine kingisaajale.
Poolte ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
Kinkija
Kingisaaja
62
ELURUUMI ÜÜRILEPING
Tallinnas,                                                                                                    “___” __________. a. 
Kaarel Kask, isikukood 35002000456, elukoht  Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud 
“üürileandja”,   (II variant - Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 
999   Tallinn,   edaspidi   nimetatud   “üürileandja”,   juhatuse   liikme   Peeter   Pärn,   isikukood 
35002000456, elukoht Tallinn, isikus) ühelt poolt
ja
Mati Maasikas, isikukood 36503000567, elukoht lepingu sõlmimise ajal Narva mnt. 789 
Tallinn, edaspidi nimetatud “üürnik”, teiselt poolt, koos nimetatud “lepingupooled” või 
“pooled”, sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas:
1.  Lepingu dokumendid.
11. 
Lepingu   dokumendid   koosnevad   käesolevast   lepingust   ja   koos   lepinguga   allakirjutatud 
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
12. 
Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.21. 
Korteri plaan                                           - lisa nr.1.
1.22. 
Üüritasu ja teiste maksete arvestus          - lisa nr.2.
1.23. 
Eluruumi üürnikule üleandmise akt         - lisa nnr..3.
2.  Lepingu objekt
2.1. Käesoleva lepinguga üürileandja annab üürnikule  ja temaga koos elama asuvatele isikutele 
kasutada korteri (edaspidi nimetatud “ eluruum ”), mis asub Tallinnas Pärnu mnt. 999  korter  nr.10, 
üldpinnaga 60m2. Eluruum koosneb kahest toast, köögist, vannitoast koos WC-ga, esikust.
2.2. Eluruumi üleandmine üürnikule loetakse toimunuks käesoleva lepingu ja üleandmisakti 
allakirjutamisega. 
2.3. Lisaks eluruumile on üürnikul õigus kasutada  elamus  asuvat keldrit (boks nr.10),  koridoris  
asuvat panipaika nr.10, sauna üks kord nädalas laupäeval majaelanike poolt valitud saunavanema 
(saunamehe) poolt koostatud graafiku järgi. Samuti on üürnikul õigus puhata aias ning teha 
rohimis-,   kastmis-   ja   korrastustöid   oma   soovi   kohaselt   ja   äranägemise   järgi,   mis   aga   ei   ole 
üürniku   kohustuseks.   Üürnik   ei   oma   õigust   istutada,   maha   võtta,   ümber   paigutada   puid   ja 
põõsaid, rajada uusi lillepeenraid ilma üürileandja  kirjaliku nõusolekuta.
2.4 Üürnikuga koos asuvad käesoleva lepingu sõlmimisel eluruumi elama järgmised isikud:
                                                                                                                                        
 
             
63
                                                                                                                                        
 
             
                                                                                                                                        
 
             
                                                                                                                                        
 
             
                                                                                                                                        
 
         
2.5. Käesolev leping kehtib alates “___” _____________ kuni “___” ______________________
3. Üürnikuga koos elavad isikud 
3.1. Üürnikuga koos elavad isikud kasutavad üürnikuga võrdselt kõiki õigusi ja kannavad kõiki 
kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust. 
3.2. Üürnikuga koos elavad täisealised isikud kannavad üürnikuga solidaarset varalist vastutust 
käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. 
3.3. Üürniku või temaga koos  elavate  täisealiste isikute ajutine äraolek ei vabasta neid ühegi 
käesoleva lepingu järgse kohustuse täitmisest.
4. Tasu eluruumi kasutamise ja teenuste eest 
4.1.   Üürnik   kohustub   tasuma   üürileandjale   eluruumi   kasutamise   eest   igakuiselt   kuu   ___ 
kuupäevaks möödunud kuu eest ______________ krooni üüritasu.
4.2. Üürnik kohustub tasuma igakuiselt . . .  kuupäevaks möödunud kuu eest kommunaalteenuste 
ning   muude   üürnikule   osutatavate   teenuste   eest   vastavalt   üürileandja   poolt   saadetud   makse-
teatele. Teenuste eest tasumine toimub üürileandja poolt makseteates märgitud pangaarvele.
4.3. Üürileandjal on õigus muuta üüritasu ja teenuste eest tasutava summa suurust vastavalt LS 
paragrahvidele 299, 300, kui vastavate summade suuruse muutus tuleneb:
4.3.1. Eesti Vabariigi õigusaktidest, s.h. kohaliku omavalitsusorgani aktidest;
4.3.2. Teenuseid osutavate ettevõtete poolt teenuste hinna muutmisest.
4.4. Teenuste maksumuse muutmisest informeerimine toimub üürnikule  teenuste eest tasumisele 
kuuluva summa kohta teatise saatmisega.
4.5.   Eluruumi   kasutamise   eest   tasumisele   kuuluva   summa   ja   teenuste   eest   tasumisega 
viivitamisel  tasub üürnik viivist . . . .  % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud 
päeva eest.
5. Üürniku õigused ja kohustused
5.1. Üürnikul on õigus:
5.1.1. Majutada ilma  üürileandja nõusolekuta tema kasutusse antud eluruumi oma abikaasat ja 
alaealisi lapsi. Nimetatud isikute majutamisel eluruumi on üürnik kohustatud sellest üürniku 
informeerima. Teiste isikute majutamine eluruumi on lubatud üksnes üürileandja ning üürniku 
64
täisealiste  perekonnaliikmete  nõusolekul.
5.2. Üürnik on kohustatud:
5.2.1. Kasutama elu- ja abiruume vastavalt nende otstarbele, s.t. elamiseks;
5.2.2.    Pidama    kinni   sanitaar-,    tuleohutuse    ja   elamute   ekspluateerimise   eeskirjadest   oma 
eluruumis ja elamu üldkasutatavates kohtades;  koerte  ja kasside pidamiseks eluruumis või õues 
on vajalik üürniku kirjalik nõusolek.
5.2.3. Mitte risustama üldkasutatavaid  ruume .
5.2.4. Järgima ühiselu reegleid.
5.2.5.   Tegema   vajaduse   korral   ja   eelnevalt   kooskõlastatult   üürnikuga   omal   kulul   eluruumis 
hooldusremonti, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.
5.2.6. Hüvitama üürileandjale üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi, elamu 
või nende seadmete rikkumisest tekitatud kahjud.
5.2.7. Eluruumis või elamu üldkasutatavates kohtades  rikete  avastamisel  rakendama  viivitamatult 
abinõusid rikete kõrvaldamiseks ning teatama rikete olemasolust üürileandjale.
5.2.8.  Lubama  eluruumi üürileandjal või tema poolt volitatud isiku töötajaid avariide ja rikete 
likvideerimiseks.
5.2.9.   Eluruumi   vabastamisel   andma   üürileandjale   üle   eluruumi   ning   selle    seadmed    mitte 
halvemas seisukorras, kui eed olid üürile võtmisel.
5.3.   Üürnikul   ei   ole   õigust   anda   eluruumi   kasutada   kolmandatele   isikutele   (allüürile)   ilma 
üürileandja kirjaliku nõusolekuta..
5.4. Üürileandjal on õigus kontrollida üürniku ja temaga koos elavate isikute poolt käesoleva 
lepingu tingimustest kinnipidamist.
55.  Üürnik ei oma õigust teha eluruumi või selle seadmete ümberehitus või -paigutust ilma 
üürileandja kirjaliku nõusolekuta; nõusoleku saamisel juhindutakse LS paragrahv 285 sättest.
56.  Üürilepingu üleandmisel juhindutakse LS paragrahv 290 sätetest.
5.7. Üürnik kohustub andma üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatise rahas kolme 
kuu üüritasu ulatuses, vastavalt LS paragrahv 308 sätetele.
6. Lepingu muutmine
6.1.  Käesoleva   lepingu   tingimusi   on  võimalik   muuta   ainult   üürileandja   ja   üürniku   kirjalikul 
kokkuleppel, välja arvatud Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud   ning käesolevas lepingus 
sätestatud juhtudel. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine. Kusjuures 
lepingutingimuste muutmisel juhindutakse LS paragrahvist 299. 
7. Lepingu lõppemine ja lõpetamine
7.1 Käesolev   leping   lõpeb   tähtaja   möödumisel   või   lepingu   lõpetamisel   seaduses   sätestatud 
korras, arvestades käesoleva lepingu sätteid.
65
7.2. Üürnikul on õigus temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul 
käesolev leping lõpetada, teatades sellest üürileandjale vähemalt kolm kuud ette.
7.3.1. Üürileandja võib nõuda käesoleva lepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest 
keeldumise korral eluruumi üürilepingu alusel kasutavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist 
eluruumi vastu andmata järgmistel juhtudel:
7.3.1. Kui nad teevad oma süülise käitumisega võimatuks teiste isikute kooselu nendega samas 
elamus.
7.3.2.   Kui   nad   on   jätnud   mõjuvate   põhjusteta   rohkem   kui   kolm   kuud    maksmata    eluruumi 
kasutamise eest või teenuste eest.
7.3.3. Kui nad lõhuvad või rikuvad elu- ja abiruume või ei kasuta neid sihipäraselt.
7.3.4. Lepingu  esemeks  olev eluruum ei jää  remondi  käigus alles, oluliselt väheneb või suureneb.
7.3.5.   Üürnik   ja/või   temaga   koos   elavad   täisealised   isikud   annavad   eluruumi   kasutada 
kolmandatele isikutele ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.
7.4. Punktis 7.3. ettenähtud alustel lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tuleb sellest üürnikule ette 
teatada vähemalt 3 kuud. 
8. Lepingu rikkumise vabandatavus
8.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei 
pidanud   ette   nägema,   ei   võinud   ette   näha   ega   ära   hoida     vastavalt   LS   paragrahvile   103. 
Ettenägemata asjaolude olemasolu ei ole lepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks.
9. Muud tingimused
9.1.Pooltevahelised   käesoleva   lepinguga   seotud   teated   peavad   olema   kirjalikus   vormis   ja 
saadetud   tähitud    postiga    või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
92.  Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimistega. 
Kokkuleppe mittesaavutamisel lähendatakse vaidlused kohtus.
91.  Käesolevas   lepingus   on   ette   nähtud   kõik   tingimused   ning   eeltoodu   ühesel   mõistmisel 
juhinduvad pooled LS paragrahvist 31.
92.  Kõigi küsimuste lahendamisel, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad 
pooled   kehtivast   seadusandlusest   ja   poolte   vahel   kirjalikult   sõlmitavatest   kokkulepetest,   mis 
kuuluvad lahutamatu osana  (lisadena) käesoleva lepingu juurde.
93.  Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 29.
9.6. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles 2 (kahes) võrdset juriidilist jõudu 
66
omavas identses eksemplaris, millest üks jääb üürnikule ja teine allüürnikule.
Poolte ees- ja perekonnanimi ning allkirjad:
Üürileandja:
Üürnik:
67
ELURUUMI  ALLÜÜRILEPING
Tallinnas,                                                    “…..”…………………………..a.
                                                                                  (edaspidi nimetatud  “üürnik”),
                                                                                  (edaspidi nimetatud “allüürnik”), 
leppisid kokku alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Käesoleva Lepinguga annab Üürnik Allüürnikule ja temaga koos elama asuvatele isikutele kasutada 
korteri   (edaspidi   nimetatud   “eluruum”),   mis   asub   ____________   aadressil 
___________________________   üldpinnaga   ______   m2  ja   koosneb   kahest   toast,   köögist,   tualetist, 
esikust. Lisaks eluruumile on allüürnikul õigus kasutada kedris asuvat panipaika.
Eluruumi üleandmine allüürnikule loetakse toimunuks käesoleva lepingu allakirjutamisega. 
1.2. Käesolev Leping kehtib alates “___” _____________ kuni “___” ____________
2. Tasu eluruumi kasutamise ja teenuste eest 
2.1.Allüürnik   kohustub   tasuma   üürnikule   eluruumi   kasutamise   eest   igakuiselt   kuu   ___   kuupäevaks 
_______________   krooni   üüritasu   ja   igakuiselt  . . .   kuupäevaks   kommunaalteenuste   ning   muude 
allüürnikule osutatavate teenuste eest vastavalt eluruumi üürileandja poolt väljastatavale makseteatele. 
Teenuste eest tasumine toimub üürileandja poolt määratud pangaarvele.
2.2. Üürileandjal on õigus muuta üüritasu ja teenuste eest tasutava summa suurust juhtudel, kui vastavate 
summade suuruse muutus tuleneb:
2.2.1.  Eesti Vabariigi õigusaktidest, s.h. kohaliku omavalitsusorgani aktidest;
2.2.2.  Teenuseid osutavate ettevõtete poolt teenuste hinna muutmisest.
2.3. Eluruumi kasutamise eest tasumisele kuuluva summa ja teenuste eest tasumisega viivitamisel tasub 
allüürnik viivist . . . .  % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.
3. Allüürniku õigused ja kohustused
3.1. Allüürnikul on õigus:
3.1.1.  majutada ilma üürileandja ja üürniku nõusolekuta tema kasutusse antud eluruumi oma abikaasat 
ja   alaealisi   lapsi.   Teiste   isikute   majutamine   eluruumi   on   lubatud   üksnes   üürileandja,   üürniku   ning 
allüürniku täisealiste perekonnaliikmete nõusolekul.
3.2.  Allüürnik on kohustatud:
3.2.1.  kasutama elu- ja abiruume vastavalt nende otstarbele, s.t. elamiseks;
3.2.2.  pidama kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest oma eluruumis ja 
elamu üldkasutatavates kohtades;
3.2.3.  järgima ühiselu reegleid;
68
3.2.4.  tegema   vajaduse   korral   ja   eelneval   kokkuleppel   üürnikuga   omal   kulul   eluruumis   jooksvat 
remonti;
3.2.5.  hüvitama üürnikule kõik allüürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi, elamu või 
nende seadmete rikkumisest tekitatud kahjud;
3.2.6.  Eluruumis   või   elamu   üldkasutatavates   kohtades   rikete   avastamisel   rakendama   viivitamatult 
abinõusid rikete kõrvaldamiseks ning teatama rikete olemasolust üürileandjale;
3.2.7.  lubama   eluruumi   üürileandja   või   tema   poolt   volitatud   isiku   töötajaid   avariide   ja   rikete 
likvideerimiseks.
4. Lepingu muutmine
4.1. Käesoleva lepingu tingimusi on võimalik muuta ainult allüürniku ja üürniku kirjalikul kokkuleppel, 
välja arvatud Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud juhtudel.
5. Lepingu lõppemine ja lõpetamine
5.1. Käesolev Leping lõpeb tähtaja möödumisel ning üürnikuga üürilepingu lõppemisel või lõpetamisel.
5.2.  Allüürnikul   on   õigus   temaga   koos   elavate   täisealiste   perekonnaliikmete   kirjalikul   nõusolekul 
lõpetada käesolev leping igal ajal, teatades sellest üürnikule vähemalt ……. kuud ette.
5.3.  Üürileandja   või   üürnik   võivad   nõuda   käesoleva   lepingu   ennetähtaegset   lõpetamist   ning 
väljakolimisest keeldumise korral eluruumi allüürilepingu alusel kasutavate isikute väljatõstmist kohtu 
korras teist eluruumi vastu andmata järgmistel juhtudel:
5.3.1.  kui nad teevad oma süülise käitumisega võimatuks teiste isikute kooselu nendega samas elamus;
5.3.2.  kui nad on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata eluruumi kasutamise 
eest või teenuste eest;
5.3.3.  kui nad lõhuvad või rikuvad elu- ja abiruume või ei kasuta neid sihipäraselt;
6. Muud tingimused
6.1. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema sadetud tähitud kirjaga. 
6.2.  Eluruumi omandiõiguse üleminekul teisele omanikule jääb käesolev leping jõusse ka uue omaniku 
suhtes, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
6.3.  Käesolevast   lepingust   tulenevad   vaidlused   lahendatakse   pooltevaheliste   läbirääkimistega, 
kokkuleppele mittejõudmisel kohtus.
6.4. Käesolev Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest 
üks jääb üürnikule ja teine allüürnikule.
Üürnik:                                                                                
Allüürnik:                                                                            
69
MITTEELURUUMI RENDILEPING
Tallinnas,                                                                                             “…..”……………………. .a
Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “ rendileandja ”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 35002000456, elukoht 
Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   1000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888,   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud   “ rentnik ”,   juhatuse   liikme   Kaarel   Kask,   isikukood   36503000567,   elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1.  Lepingu dokumendid.
11. 
Lepingu   dokumendid   koosnevad   käesolevast 
lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud 
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
12. 
Käesolevale   lepingule   on   lisatud   lepingu 
sõlmimisel järgmised lisad:
1.21. 
Lepinguobjekti üleandmise-vastuvõtmise akt   - lisa 
nr.1.
1.22.  Renditasu arvestus, tasumise kord ja kommunaalteenuste ning muude teenuste nimekiri, 
teenustasu  arvestus ja tasumise kord     - lisa nr.2.
1.2.3. Ruumide plaan                                                - lisa nr.3.
2.  Lepingu objekt.
2.1. Rendileandja annab ja rentnik võta rendile Tallinnas, Pärnu mnt. 999 asuvad mitteeluruumid 
üldpindalaga  1000 m2.
2.2.   Lepinguobjekti   sihtotstarve   on   kasutamine   laoruumidena.   Sihtotstarbe   muutmiseks   on 
vajalik rendileandja kirjalik nõusolek, kusjuures pooled juhinduvad LS paragrahvide 344 ja 349 
sätetest.
3.  Renditasu, kommunaalteenuste ja muude teenuste tasu suurus,
arvestus ja maksmise kord
31. 
Renditasu, kommunaalteenuste ja muude teenuste tasu suurus ja arvestus ja 
70
maksmise kord on sätestatud lepingu lisas nr.2, mis kuulub lahutamatu osana käesoleva lepingu 
juurde.
32. 
Renditasu,   kommunaalteenuste   ja   muude   lisas   nr.2   sätestatud   teenuste   eest 
maksmine toimub üks kord kuus möödunud kuu eest rendileandja poolt esitatavate arvete aluse, 
kusjuures rentnik on kohustatud renditasu üle kandma arvel näidatud kuupäevaks. 
33. 
Käesoleva   lepingu   punktis   3.2.nimetatud   maksete   mitteõigeaegsel   tasumisel 
maksab   rentnik   viiviseintressi   (viivist)   0,1   %   päevas   iga   maksmisega   viivitatud   päeva   eest 
tasumata summast lähtudes. Viiviste tasumine toimub rendileandja poolt esitatud viivisearvete 
alusel arvel näidatud kuupäevaks.
34. 
Eesmärgil,   mitte   tekitada    segadust    rendileandja   raamatupidamises,   ei   ole 
rentnikul  õigust maksta osade kaupa renditasu, kommunaalteenuste ja muude teenuste eest ning 
viiviseid   osade   kaupa.   Nimetatud   maksete   arvete   osadena   maksmine   saab   toimuda   ainult 
rendileandja kirjaliku nõusoleku alusel.
35. 
Käesoleva lepingu punktis 3.4. sätestatud tingimuse rikkumisel maksab rentnik 
leppetrahvi …………. krooni rendileandja arve alusel.
4. Rentniku kohustused
4.1. Rentnik kohustub:
4.1.1.Tasuma igakuiselt möödunud kuu eest renditasu, kommunaalteenuste ja muude teenuste 
eest   käesolevas   lepingus   ja   selle   lisas   nr.2   sätestatud   summas   ja   korras   rendileandja   poolt 
esitatavate arvete alusel. Renditasu ja kommunaalteenuste ning muude teenuste arvestus algab 
käesoleva lepingu sõlmimisele järgnevast päevast.
4.12. Kasutama renditud ruume käesoleva lepingu punktis 2.2. otstarbel . 
4.11.  Renditud ruumide (s.h. osaline) allrendile või muul alusel kasutusse andmine võib toimuda 
üksnes Rendileandja eelneval kirjalikul nõusolekul.
4.1.4. Kooskõlastama kõik renditud ruumides tehtavad ümberehitused ja parendused eelnevalt 
kirjalikult   rendileandjaga,   esitades   koos   taotlusega     ümberehituste   ja   parenduste   maksumuse 
eelarve. Eelnimetatud ümberehituste ja parenduste kohta sõlmitakse kirjalik kokkulepe, milles 
näidatakse, kes pooltest kannab nimetatuga seotud kulutused.
4.1.5.   Lubama   rendileandja   esindajaid   tööpäevadel   koos   rentniku   esindajaga   kõikidesse 
renditavatesse ruumidesse lepingutingimuste täitmise ja ruumides asuvate seadmete, süsteemide 
seisukorra kontrollimiseks ja vajalike tööde tegemiseks.
4.1.6.   Teatama   viivitamatult   suuliselt   ning   saates   koheselt   välja   tähitud   kirja,   teatades 
rendileandjale   igast   ruumides   toimunud   avariist,    tulekahjust    jms.,   võttes   koheselt   tarvitusele 
abinõud tagajärgede likvideerimiseks.
4.1.7. Tagama renditud ruumides ja üldkasutatavates kohtades sanitaar-, tuleohutuse ja hoonete 
ekspluateerimise eeskirjadest kinnipidamise.
4.1.8.   Hüvitama   rendileandjale   kõik   rentniku   süü   läbi   renditud   ruumide,   hoone   või   hoone 
süsteemide   ja   seadmete   rikkumisest   tekitatud   kahjud   nende   faktilises   ulatuses   (turuväärtuse 
hinnaga).
4.1.9. Tegema rendilepingu kehtivuse ajal vastavalt vajadusele renditud ruumides omal kulul 
71
hooldusremonti juhindudes LS paragrahv 345 sätetest, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta 
jooksul.   Nimetatuga   seotud   kulusid   ei   arvestata   maha   rendisummast   ning   need   ei   kuulu 
rendileandja poolt rentnikule lepingu lõppemisel või lepingu üles ütlemisel hüvitamisele. 
5.  Rentniku õigused
5.1. Rentnikul on õigus:
5.1.1. Paigaldada eelneval kokkuleppel rendileandjaga hoonesse, kus renditud ruumid asuvad, 
samuti hoone väliskülgedele rentniku reklaami, silte, sümboolikat jms. Reklaam peab olema 
paigaldatud   vastavalt   seadusandluse   nõuetele   ning   nimetatu   täitmise   eest   vastutab   rentnik. 
Reklaami tasu lepitakse kokku reklaami paigaldamise kokkuleppe sõlmimisel.
5.1.2.   Paigaldada   renditud   ruumidesse   kooskõlastatult   rendileandjaga   valvesüsteeme,   mis   on 
rentniku omand ja mida rentnikul on lahkumisel õigus kaasa võtta, kui rendileandja nimetatud 
süsteemi   maksumust   rentnikule   ei   kompenseeri.   Valvesüsteemi   mahavõtmisega   seotud 
kahjustused (värvi kahjustus, augud seintes jm.) peab rentnik viivitamatult kõrvaldama omal 
kulul, vastasel juhul on rendileandjal õigus nimetatud tööd teha omal kulul ja tekitatud kahju 
nõuda sisse rentnikult.
5.1.3. Rentnikul on õigus kasutada  hoones , kus ruumid asuvad, üldkasutatavaid ruume, kusjuures 
nende kasutamise eest eraldi renditasu ei maksta. Üldkasutatavate ruumid on ära toodud ruumide 
plaanil lisas nr.3.
6. Rendileandja kohustused
6.1. Rendileandja kohustub:
6.1.1. Andma renditavad ruumid rentniku valdusesse järgmisel päeval peale käesoleva lepingu 
sõlmimist;
6.1.2. Kindlustama rentniku käesoleva lepingu lisas nr.2 loetletud  teenustega . Rendileandja ei 
vastuta käesolevas lepingu lisas nr.2 toodud teenuste mitteosutamise eest, kui rentniku nimetatud 
teenustega   varustamise   katkestamine   või   ebapiisav   varustamine   oli   tingitud   rendileandjast 
mittesõltuvatel asjaoludel.
6.1.3.  Kooskõlastama   rentnikuga   kirjalikult   plaanilised   elektri-   ja  veekatkestused   hoones  või 
rendile   antud   ruumides   ning   muude   teenuste   osutamise    katkestused .   Kooskõlastamise   all 
mõistavad pooled mõlema poole allkirjaga kokkulepet teenuste osutamise katkestamise kohta.
61.4. Hoidma omal kulul nõutavas tehnilises seisundis keskkütte-, veevarustuse -, kanalisatsiooni- 
elektri-, ventilatsiooni- jm. süsteemid ja tuletõrjeseadmed ja muud teenuste osutamiseks  vajalikus  
seadmed, samuti hoone väliskonstruktsioonid ja sisenevad sidekommunikatsioonid.
6.1.5. Tagama heakorra hoones ja hoone ümber, kus renditud ruumid asuvad.
6.1.6.   Viivitamatult   kõrvaldama   rikked   keskkütte-,   veevarustuse-,   kanalisatsiooni-,   elektri-, 
ventilatsiooni- jm. süsteemides.
6.1.7.   Tegema   käesoleva   Lepingu   kehtivuse   ajal   hoones,   kus   renditud   ruumid   asuvad   ning 
renditud ruumides omal kulul kapitaalremonti. Kapitaalremondi tegemise aja on rendileandja 
kohustatud kooskõlastama rentnikuga vähemalt  . . . .  kuud ette.
6.1.8. Tasuma   kõik   riiklikud   ja   kohalikud   maksud   hoone   eest,   kus   renditud   ruumid   asuvad. 
Nimetatud maksude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks ei  esitata  arveid rentnikule.
6.2.   Rendileandja   ei   kanna   vastutust   materiaalsete   väärtuste,   mida   rentnik   hoiab   renditud 
72
ruumides või hoones, kus renditud ruumid asuvad, kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest, 
välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel.
7.  Lepingu kehtivus,  muutmine, ülesütlemine.
7.1. Käesolev leping astub jõusse “….”………………. .a. ja kehtib kuni “….”……………….a.
7.2.   Käesoleva   lepingu   tingimusi   võib   muuta   poolte   kirjalikul   kokkuleppel.   Kirjaliku   vormi 
järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine.
7.3. Rendisumma suuruse muutmine võib üldjuhul toimuda poolte kirjalikul kokkuleppel.
7.4. Nii rendileandja kui ka rentnik saavad nõuda rendisumma muutmist juhul, kui see tuleneb 
Eesti Vabariigi õigusaktidest või  riiklikult  kehtestatud või reguleeritud kaupade, teenuste hinna 
muutustest. Üks pool teatab sellisel juhul teisele poolele rendisumma muutusest kirjalikult 2 
kuud ette. Rendisumma muutmine lahendatakse poolte kokkuleppel.  Suurenenud või vähenenud 
rendi- ja kommunaalteenuste summadega mittenõustumisel on pooltel õigus leping üles öelda, 
teatades sellest 3 (kolm) kuud ette. Kuni lepingu lõpetamiseni eelnimetatud juhtumil, kuulub 
tasumisele endine renditasu. 
7.5. Rentnikul on õigus nõuda rendisumma suuruse vähendamist juhul, kui renditud ruumide 
kasutamise tingimused või ruumide seisund halvenesid oluliselt asjaolude tõttu, mille eest rentnik 
ei vastuta. Juhul, kui rendileandja ei nõustu rendisumma vähendamisega, on rentnikul õigus 
käesolev leping üles öelda käesolevas lepingu punktis 7.4. sätestatud korras.
7.6.   Käesolev   leping   lõpeb   punktis   7.1.   nimetatud   tähtaja   möödumisel,   renditud   ruumide 
hävimisel   või   kasutamiskõlbmatuks   muutumisel   või   juhul,   kui   hoone,   kus   renditud   ruumid 
asuvad, sundvõõrandatakse, kui uus omanik ei soovi rendilepingut jätkata. Hoone, kus renditud 
ruumid   asuvad,   sundvõõrandamise   tõttu   rentnikule   tekkinud   kahju   hüvitatakse   seaduses 
sätestatud korras.
7.7. Rendileandja ja rentnik võivad lepingu lõpetada igal ajal poolte kirjalikul kokkuleppel.
7.7.1.   Rentnik   ja   rendileandja   omavad   õiguse   rendileping   ühepoolselt   üles   öelda   käesolevas 
lepingus   nimetamata   asjaoludel   ainult   seaduses   sätestatud   tingimustel,   juhindudes   LS 
paragrahvist 196. 
7.8.   Rendilepingu   tähtaja   möödumisel   on   oma   lepingulisi   kohustusi   nõuetekohaselt   täitnud 
Rentnikul teiste isikute ees lepingu uuendamise eesõigus. Uuendamise all mõistavad pooled uue 
lepingu   sõlmimist   õigusega   kokkuleppida   uutes   tingimustes.   Kokkuleppele   mittejõudmisel 
lepingu uuendamist ei toimu. Rentnik saab kasutada käesolevas punktis nimetatud eesõigust, 
teatades oma soovist kirjalikult 3 kuud enne lepingu tähtaja lõppemist. 
8.  Poolte vastutus.
8.1.   Ruumide   vabastamisega   viivitamisel   Lepingu   lõppemisel   või   lepingu   ülesütlemisel 
käesolevas lepingus või seaduses sätestatud alustel renditasu maksmist ei toimu, kuid rentnik 
73
kohustub maksma leppetrahvi alljärgnevalt:
8.1.1. Ruumide vabastamisega viivitamise korral kuni üks kuu üle määratud tähtaja  - kahekordse 
renditasu ulatuses.
8.1.2.   Ruumide   vabastamisega   viivitamise   korral   kuni   kaks   kuud     üle   määratud   tähtaja     - 
neljakordse renditasu ulatuses.
8.1.3. Ruumide vabastamisega viivitamise korral üle kahe kuu - kolmekordse renditasu ulatuses 
iga viivitatud kuu eest.
8.2. Lisaks käesoleva lepingu punktis 8.1. märgitud viivistele hüvitab rentnik rentnikule kõik 
kulutused ja kahjud, mis rendileandja on kandnud seoses rentniku poolt ruumide mitteõigeaegse 
vabastamisega,   sealhulgas   tasuma   kommunaalteenuste   ja   muude   teenuste   eest   vastavalt 
rendileandja arvetele.
8.3.   Pooled   on   kohustatud   hüvitama   teisele   poolele   lepingu   mittetäitmise   või   mittekohase 
täitmisega tekitatud kahju, juhindudes LS paragrahvidest 127, 128.
9.  Lepingu tagatised.
9.1.Renditud   ruumide   omandiõiguse   üleminekul   Rendileandjalt   teisele   isikule   jääb   käesolev 
Leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui Eesti Vabariigi seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
92.  Rentnikul   on   keelatud   renditud   ruume   koormata   kolmandate   isikute   kasuks,   anda 
allrendile, tasuta kasutamiseks, või kasutamiseks seltsingulepingu järgi või muudel alustel ilma 
rendileandja kirjaliku nõusolekuta.
91.  Rendileandjal   on   pandiõigus   ,vastavalt   LS   paragrahv   305   sätetele,   renditud   ruumides 
asuvale varale, mille teostamiseks esitab rentnik rendileandjale ruumides asuva vara nimekirja 10 
päeva   jooksul   peale   käesoleva   lepingu   allkirjutamist,   näidates   ära   vara   turuväärtuse.   Kui 
nimetatud varast ei jätku 3 kuu renditasu tagamiseks, annab rentnik tagatise rahas kolme kuu 
renditasu ulatuses vastavalt LS paragrahv 308 sättele. Eelnimetatud tingimuste mittetäitmisel 
rentniku poolt, on rendileandjal õigus leping üles öelda ette teatamata.
10. Teated.
10.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis tähitud 
kirjas   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on   informatsioonilise 
iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
11. Lepingu rikkumise vabandatavus.
11.1.   Lepingust   tulenevate   kohustuste   mittetäitmist   või   mittenõuetekohast   täitmist   ei   loeta 
lepingu   rikkumiseks,  kui   selle   põhjuseks   olid   asjaolud,   mida   pooled   ei   saanud   mõjutada,   ei 
võinud   ega   pidanud   ette   nägema   ega   ära   hoidma.   (Vääramatu   jõud,   LS   paragrahv   103). 
Nimetatud asjaolude olemasolu peab olema tõendatav ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata 
asjaoludele,   on   pooled   kohustatud   võtma   tarvitusele   abinõud   tekkkida   võiva   kahju 
vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja 
74
vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
11.2.   Pool,   kelle   tegevus   lepingujärgsete   kohustuste   täitmisel   on   takistatud   ettenägemata 
asjaolude   tõttu,   on   kohustatud   sellest   viivitamatult   teatama   teisele   poolele   vahenditega,   mis 
tagavad teate kiireima edastamise, samas saates välja tähitud kirjaga teate.
12. Muud tingimused.
12.1. Käesoleva lepingu mittetäitmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tulenevad vaidlused 
lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus.
12.2. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
12.3. Juhul,  kui  lepingulist  kohustust  ei  täideta  nõuetekohaselt,  on kohustust  rikkunud  pool, 
vastavalt   LS   paragrahvile   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   ………….krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
12.4. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu   rikkumisel   maksab   rikkumises   süüdlane   teisele   poolele   leppetrahvi 
………….krooni.
12.5. Käesolev leping tühistab kõik poolte vahel varasemad lepinguobjektiga seotud kirjalikud ja 
suulised kokkulepped.
12.6. Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sätetest
12.7. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
12.8. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist 
jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb rendileandjale ja teine rentnikule. 
Poolte esindajate ees-ja perekonnanimi ning allkirjad:
Rendileandja
Rentnik
75
EHITISE AJUTISE KASUTAMISE LEPING
Tallinn,                                                                                                “…..”…………………. ….a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “ pakkuja ”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, 
isikus ühelt poolt
ja
Kaarel Kask, isikukood 3650300567, elukoht Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud 
“tarbija”, teiselt poolt, koos nimetatud “lepingupooled” või “pooled”, sõlmisid käesoleva 
lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1.   Käesoleva   lepinguga,   juhindudes   LS   paragrahvist   381,     pakkuja   annab   ja   tarbija   võtab 
ajutisse   kasutusse   elamu   asukohaga   Pärnu   linn   Kajaka   tn. 1001 .   perioodil:   juuni-juuli   igal 
kalendriaastal käesoleva lepingu kehtivuse ajal.  Kasutusse andmise esimene periood juuni-juuli 
2002.aaasta, viimane periood juuni-juuli 2008.aasta.
2.  Ehitise ja kasutusõiguse kirjeldus
2.1. Pakkuja annab tarbijale Pärnu linnas Kajaka tänavas maja nr. 1001 asuva ühekorruselise 
eramu ajutisse kasutusse käesolevas lepingus sätestatud tingimustel ja tähtajaks. Eramu koosneb: 
3 tuba, köök, WC, saun .
2.2. Pakkuja kinnitab, et ta on ehitise omanik ning tema andmed, mis on ära näidatud käesolevas 
lepingus on tõesed.
2.3. Tarbija ei saa ehitise omanikuks ega omanda ehitisele asjaõiguslikku kasutusõigust, kui 
tarbija   ei   saa   ehitise   omanikuks   ega   omanda   selle   kasutusõigust   vastavalt  Asjaõigusseaduse 
sätetele.
2.4. Tarbija kasutuses koos ehitisega on vesi, gaas,  elekter , prügikonteiner, saun ning nimetatud 
teenuseid   eraldi   ei   tasustata.   Eelnimetatud   kommunaalteenuste   müüjatelt   saadud   arved   tasub 
pakkuja.
2.5. Ehitise remonti ja korrashoidu teostab pakkuja omal kulul.
2.6. Tarbija ei oma õigust käesolevas lepingus sätestatud kasutusõigust vahetada või võõrandada.
2.7.   Käesolevast   lepingust   taganemisel   juhinduvad   pooled   LS   paragrahvidest   383   ja   384. 
76
Taganemisest teatab tarbija pakkujale, käesolevas lepingus näidatud aadressil väljastusteatega.
3.  Ehitise kasutamise tasu
3.1.   Tarbija   maksab   pakkujale   ehitise   kasutamise   tasu   ……………………….   krooni   aastas 
pangaülekandega/ sularahas    iga-aastase   kasutusperioodi   alguse   esimeseks   päevaks 
(krediidilepingu korral võidakse tasu pakkujale üle kanda otse krediidiandjalt, kui nimetatu on 
sätestatud tarbija ja krediidiandja vahelises krediidilepingus ja käesolevas lepingus), juhindudes 
LS paragrahvist 385.
3.2. Ehitise kasutamise tasu sisaldab kõiki käesoleva lepingu punktis 2.4. nimetatud teenuseid.
4.  Sätete kohaldamine
4.1. Sätete kohaldamisel juhindutakse LS paragrahvidest 386, 387 ja 388.
5.  Lepingu kehtivus, muutmine ja ülesütlemine
5.1. Leping astub jõusse  01. mail 2002.a. ja on jõus kuni 01. augustini 2008.a.
5.2. Käesoleva lepingu ülesütlemine ja lepingu muudatused teostatakse kirjalike kokkulepetena, 
mis kuuluvad lisadena käesoleva lepingu juurde. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu 
muudatus tühine.
6.  Teated
6.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
7.  Lepingu rikkumise vabandatavus
7.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud   ette   nägema   ega   ära   joidma,   juhindudes   LS   paragrahvist   103.   (Vääramatu   jõud). 
Nimetatud asjaolu olemasolu peab olema tõendatav ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata 
asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. 
Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu 
takistas kohustuse täitmist.
7.2.   Pool,   kelle   tegevus   lepingujärgsete   kohustuste   täitmisel   on   takistatud   vääramatu   jõu 
asjaolude   tõttu,   on   kohustatud   sellest   viivitamatult   teatama   teisele   poolele   vahenditega,   mis 
tagavad teate kiirema edastamise, samas saates välja tähitud kirjaga kirjaliku teate.
5.  Muud tingimused
8.1. Käesoleva lepingu mittetäitmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tulenevad vaidlused 
77
lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppele mittejõudmisel kohtus.
8.2. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
8.3.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   ………..krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
8.4. Kumbkipool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ………..krooni.
8.5. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
8.6.
 Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sätetest.
8.7.
  Käesolevas   lepingus   on   ette   nähtud   kõik   lepingu   tingimused   ning   eeltoodu   ühesel 
mõistmisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 31.
8.8. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes võrdset juriidilist jõudu 
omavas identses eksemplaris, millest üks jääb pakkujale ja teine tarbijale.
Poolte allkirjad:
Pakkuja
Tarbija
78
TASUTA KASUTAMISE LEPING
Tallinnas,                                                                                        “……”……………………. .. a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt.999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “kasutusse andja”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht 
Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
Osaühing   BCD,   registrikood   10000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud   “kasutaja”,   juhatuse   liikme   Kaarel   Kask,   isikukood   36503000567,   elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Käesoleva lepinguga kohustub kasutusse andja andma kasutajale üle tasuta kasutamiseks 
sõiduauto   ____________________.,   registreerimismärgiga   ___________,   väljalaske   aasta 
___________, tehasetähis _________________Eseme juurde kuuluvaks loetakse ka selle võtmed 
ja tehniline pass.
2. Kasutusvalduse tekkimine
2.1. Kasutusvaldus  esemele tekib pärast selle kasutusse andja poolt kasutajale üle andmist.
2.2. Kasutusse andja  annab  eseme  kasutajale  üle  hiljemalt  ….  (……) kalendripäeva  jooksul 
pärast käesolevale lepingule allakirjutamist.
3. Kasutaja õigused
3.1. Kasutajal on õigus eseme kasutamisest saadud tulule.
3.2. Kasutajal ei ole õigust eset rendile anda ilma omaniku nõusolekuta.
3.3. Kasutaja ei või kasutusvaldust kolmandatele isikutele üle anda.
3.4. Kasutajal on õigus eset vallata ja kasutada oma äranägemise järgi.
4. Kasutaja kohustused ja vastutus
4.1. Kasutaja on kohustatud kasutama eset hoolikalt ja heaperemehelikult, tegema õigeaegselt 
kõik eseme korrasolekuks vajalikud  hooldus - ja remonttööd.
79
4.2. Kasutaja kannab kõik käesoleva lepingu kehtivuse ajal kõik eseme remondi ja hooldusega 
seotud kulud ja maksud
4.3. Kasutaja on kohustatud kasutusvalduse lõppemisel tagastama eseme kasutusse andjale 
koheselt.
4.4. Kasutaja vastutuse küsimustes juhindutakse LS paragrahvide 391 392 sätetest.
5. Kasutusse andja õigused
5.1. Kasutusse andjal on õigus nõuda valdajalt tagatist, kui viimane ei ole esemega ümber käinud 
heaperemehelikult ning teostanud õigeaegselt vajalikke hooldus- ja remonditöid .
5.2. Kasutusse andjal on õigus kontrollida eseme kasutamise heaperemehelikkust ning vajalike 
remondi- ja hooldustööde teostamist valdaja poolt.
5.3. Kasutusse andjal on õigus nõuda lepingu kohest lõpetamist kui valdaja ei kasuta lepingu 
eset.
6. Kasutusse andja kohustused
6.1. Kasutusse andja on kohustatud andma eseme valdajale õigeaegselt.
6.2. Kasutusse andja vastutab vastavalt LS paragrahv 390 sätetele.
7. Kasutusvalduse lõppemine ja lõpetamine
7.1. Kasutusvaldus võib lõppeda järgmistel juhtudel:
7.1.1. Kasutusse andja ja kasutaja kokkuleppel;
7.1.2. Lepingu eseme hävimisega;
7.1.3. Kasutusse andja nõudel koheselt, kui:
a) kasutaja on rikkunud käesolevat lepingut;
b) kasutaja ei anna kasutusse andjale tagatist vastavalt käesoleva lepingu p. 5.1.
c) kui valdaja kui juriidiline isik likvideeritakse;
d) muudel LS paragrahvides 393 ja 394 sätestatud juhtudel.
7.1.4.. Tähtaja saabumisega.
7.3. Nõuete aegumise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahv 395 sätetest.
8. Lepingu kehtivus, muutmine
Käesolev leping jõustub allakirjutamise kuupäevast ja on jõus kuni “…..”…………………a.
Käesoleva   lepingu   muudatused   teostatakse   kirjalike   kokkulepetega,   mis   kuuluvad   lisadena 
käesoleva lepingu juurde. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatustühine.
80
9. Teated
9.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
10. Lepingu rikkumise vabandatavus
10.1. Lepingust   tulenevate   kohustuste   mittetäitmist   või   mittenõuetekohast   täitmist   ei   loeta 
lepingu   rikkumiseks,  kui   selle   põhjuseks   olid   asjaolud,   mida   pooled   ei   saanud   mõjutada,   ei 
võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma, vastavalt LS paragrahvile 103. (Vääramatu 
jõud).   Nimetatud   asjaolu   olemasolu   peab   olema   tõendatav   ning   vaatamata   eelnimetatud 
vääramatu jõu asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju 
vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuste rikkumine vabandatav üksnes aja 
vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
10.2. Pool,   kelle   tegevus   lepingujärgsete   kohustuste   täitmisel   on   takistatud   ettenägemata 
asjaolude   tõttu,   on   kohustatud   sellest   viivitamatult   teatama   teisele   poolele   vahenditega,   mis 
tagavad teate kiireimaedastamise, samas saates välja tähitud kirjaga või väljastusteatega kirjaliku 
teate.
11. Muud tingimused
11.1. Käesoleva lepingu mittetäitmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tulenevad vaidlused 
lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppele mittejõudmisel kohtus.
11.2. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139 
ja 395.
11.3.  Juhul,  kui   lepingulist  kohustust  ei   täideta   nõuetekohaselt,  on  kohustust  rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvile   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   …………….krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
11.4. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, juhindudes LS paragrahvist 166 lg.2 ja 3.
Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ……..krooni.
11.5. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
11.6. Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sätetest.
11.7.   Käesolevas   lepingus   on   ette   nähtud   kõik   lepingu   tingimused   niing   eeltoodu   ühesel 
mõistmisel juhinduvad pooled LS paragrahvit 31.
11.8. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes võrdset juriidilist jõudu 
81
omavas identses eksemplaris,millest üks jääb kasutusse andjale ja teine kasutajale.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
Kasutusse andja
Kasutaja
82
LIISINGULEPING
Tallinnas,
“…..”…………………….. ..a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt.999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud   “liisinguandja),   juhatuse   liikme   Peeter  Pärn,   isikukood   3500200456,   elukoht 
Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   10000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud “liisinguvõtja”, juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Käesoleva lepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt 
(müüja   nimetus,   registrikood,   asukoht)   ………………………..sõiduato   (mark,   mudel, 
tehasetähis)……………………………………..maksumusega………………………….   krooni, 
millele lisandub käibemaks.
2. Lepingu jõustumine, kehtivus. Maksed
2.1. Leping astub jõusse allakirjutamise momendist ja kehtib kuni “….”……………….. .a.
2.2. Käesoleva lepingu järgi ostetud vara kuulub omandiõiguse alusel liisinguandjale andjale 
kuni selle vara liisingumaksetena väljaostmiseni liisinguvõtja poolt.
2.3. Liisinguvõtja kohustub maksma vara liisingumakseid ja intresse vastavalt käesoleva lepingu 
Lisas nr. 1 toodud maksegraafikule.
2.4.   Lepingu   tähtaja   lõppedes   ja   kõigi   käesolevas   lepingus   toodud   tingimuste   täielikul   ja 
kõrvalekaldumatul täitmisel ja väljaostumaksete ning intresside täieliku tasumise korral läheb 
vara omandiõigus üle liisinguvõtjale.
2.5. Maksete mittetähtaegsel tasumisel on liisinguvõtja kohustatud maksma viivist   _______ 
protsenti päevas võlasummast lähtudes.
2.6. Maksete tasumisel arveldatakse kõigepealt viivised, siis intressid ja seejärel liisingumaksed.
83
3. Liisinguvõtja kohustused ja õigused
3.1. Liisinguvõtja kohustub täitma kõiki käesolevas lepingus toodud tingimusi ja kohustusi ning 
vastutab nende mittetäitmise või mittenõuetekohase eest Eesti Vabariigi  seadustes  ja käesolevas 
lepingus ettenähtud korras.
3.2. Liisinguvõtja kohustub kasutama sihtotstarbeliselt, säästlikult ja peremehelikult kogu temale 
renditud vara.
3.3.   Liisinguvõtja   on   kohustatud   tasuma   kõik   vara   kasutamise   käigus    tekkivad    kulutused 
(hooldus, remont , kõik maksud).
3.4. Liisinguvõtjal on õigus vara kasutada vastavalt sihtotstarbele ilma piiranguteta.
3.5. Tagastama vara lepingu lõppemisel liisinguandjale, kui ta ei kasuta käesolevas lepingus 
sätestatud väljaostueesõigust, juhindudes LS paragrahvist 363.
4. Liisinguandja kohustused ja õigused
4.1. Liisinguandjal on igal ajal ja takistamatult kontrollida vara kasutamist rentniku poolt.
4.2.   Liisinguandja   on   kohustatud   tagama   liisinguvõtjale   liisingueseme   valduse   üleandmise 
käesolevas lepingus sätestatud tähtajal ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel 
ja  kasutamisel , juhindudes LS paragrahv 362 sätetest. 
5. Riisiko üleminek. Kindlustus
5.1.   Liisingueseme   juhusliku   hävimise   ja   kahjustamise   riisiko   läheb   liisinguvõtjale   üle   talle 
liisingueseme üleandmisega.
5.2. Liisinguvõtja kohustub kindlustama vara liisinguandja andja poolt aktsepteeritud kindlustus 
seltsis  vara algväärtuse ulatuses, mis on ____________________ krooni.
5.3.   Kõik   kindlustusega   seotud   kulud   kannab   liisinguvõtja.   Vara   peab   olema   kindlustatud 
vähemalt selle liisinguvõtjale üleandmise momendist. 
6. Lepingu ülesütlemise tagajärjed
6.1. Liisingulepingu ülesütlemise korralpeab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, 
mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, juhindudes LS paragrahvist 367.
6.2.     Peale   liisingueseme   ülesütlemist   jääb   liisinguese   liisinguandja   omandisse   ning   osa 
jääkväärtusest kuulub  liisinguandjale, mille arvestamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 367 
lg.3 sättest.
84
7. Teated
7.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
8. Lepingu rikkumise vabandatavus
8.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mottenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud   ette   nägema   ega   ära   hoidma,   vastavalt   LS   paragrahvile   103.   (Vääramatu   jõud). 
Nimetatud asjaolude olemasolu peab olema tõendatav ning vaatamata eelnimetatud vääramatu 
jõu   asjaoludele,   on   pooled   kohustatud   võtma   tarvitusele   abinõud   tekkida   võiva   kahju 
vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja 
vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
8.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu, on 
kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate kiireima 
edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga või väljastusteatega.
9. Muud tingimused
9.1. Käesoleva lepingu muudatused teostatakse kirjalike kokkulepetena, mis kuuluvad lisadena 
käesoleva lepingu juurde. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine.
9.2. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
9.3.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   …………krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
9.4. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi……… krooni.
9.5. Käesoleva lepingu mittetäitmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tulenevad vaidlused 
lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppele mittejõudmisel kohtus.
9.6. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
9.7.
Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sätetest.
9.8.
Käesolevas lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused ning eeltoodu ühesel 
mõistmisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 31.
9.9. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes võrdset juriidilist jõudu 
85
omavas identses eksemplaris, millest üks jääb liisinguandjale ja teine liisinguvõtjale.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
Liisinguandja
Liisinguvõtja
86
NÕUDE LOOVUTAMISE LEPING
Tallinnas,                                                “…..”………………………… .a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “võlausaldaja “ ehk  “nõude loovutaja”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 
3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing BCD, registrikood 100000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi 
nimetatud   “uus   võlausaldaja”   ehk   “nõude   omandaja”,   juhatuse   liikme   Kaarel   Kask, 
isikukood   36503000567,   elukoht   Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud 
“lepingupooled” või “pooled”, sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu dokumendid.
1.1.   Käesoleva   lepingu   dokumendid   koosnevad   käesolevast   lepingust   ja   koos   lepinguga 
allkirjastatud lisadest, ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
1.2. Lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.2.1. Nõuet ja kõrvalõigusi tõendavad dokumendid vastavalt nimekirjale   - lisa nr.1.
1.2.2. Tagatisi tõendavad dokumendid vastavalt nimekirjale   - lisa nr.2.
1.2.3. Teade võlgnikule nõude uuele võlausaldajale  loovutamise kohta  - lisa nr.3.
1.2.4. Nõude loovutamise tasu suurus ja maksmise kord  - lisa nr.4.
2. Lepingu objekt.
2.1. Käesoleva lepingu  objektiks  on võlausaldaja poolt käesoleva lepingu lisas nr.1 sätestatud 
nõude ja kõrvalõiguste  loovutamine  uuele võlausaldajale tasu eest. Tasu suurus ja maksmise kord 
on sätestatud käesoleva lepingu lisas nr.4.
3. Poolte  kinnitused .
3.1. Nõude loovutaja kinnitab, et käesoleva lepingu alusel loovutatav nõue on kehtiv.
3.2. Nõude loovutaja kinnitab, et ei ole välja kuulutatud võlgniku pankrotti  .
3.3. Nõude loovutaja kinnitab, et nõude tekkimise aluseks  olevas  lepingus ei ole tingimust, mis 
nõuaks võlgniku nõusolekut nõude loovutamiseks kolmandatele isikutele. 
87
3.4. Nõude omandaja kinnitab, et ta on teadlik LS paragrahv 171 sätetest, mille kohaselt võlgnik 
võib uue võlausaldaja vastu esitada kõik vastuväited, mis tal olid eelmise võlausaldaja vastu 
nõude loovutamise ajal. 
4. Lepingu kehtivus. Lepingu rikkumise vabandatavus.
4.1. Leping jõustub sõlmimise momendist ning lõpeb kohustuste täitmisega.
4.2. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103).  Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
4.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga.
5. Teated.
5.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
6. Muud tingimused.
6.1. Lepingut võib muuta ainult mõlema poole kirjalikul kokkuleppel. Kirjaliku vormi järgimata 
jätmisel on lepingu muudatus tühine.
6.2.   Lepingu   täitmisel   tõusetuvad   vaidlused   lahendatakse   läbirääkimiste   teel,   kokkuleppele 
mittejõudmisel kohtus.
6.3. Käesolevaga lepivad pooled kokku, et lepingus sätestatud tingimused ei kuulu avaldamisele 
kolmandatele isikutele, välja arvatud juhtudel, kui lepingu esitamise nõue on esitatud seaduses 
sätestatud isiku poolt või esitatakse leping lepingupoolt teenindavale audiitorile, pangale või 
advokaadile, samuti kohtusse. 
6.4. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 134, 136, 139.
6.5.   Juhul,kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161   kohustatud   maksma   leppetrahvi   ………..   krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
6.6. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
88
Vabariigi seadusandlusest.
6.7. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb  nõude loovutajale ja teine nõude omandajale.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimi ning allkirjad:
Nõude loovutaja
Nõude omandaja
89
KOHUSTUSE ÜLEVÕTMISE LEPING
Tallinnas,                                                                                               “…..”………………….. .a.
AS   EAB,   registrikood   100000000003,   asukohaga   Narva   mnt.   789,   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud   “kolmas   isik”   ehk   “uus   võlgnik”,   juhatuse   liikme   Paul    Pihlakas ,   isikukood 
36603000456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing BCD, registrikood 100000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi 
nimetatud   “võlgnik”,   juhatuse   liikme   Kaarel   Kask,   isikukood   36503000567,   elukoht 
Tallinn,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu dokumendid.
1.1.   Käesoleva   lepingu   dokumendid   koosnevad   käesolevast   lepingust   ja   koos   lepinguga 
allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
1.2. Lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.2.1.   Võlausaldaja  AS  ABC,   registrikood   1000000001,   asukohaga   Pärnu   mnt.   999   Tallinn 
nõusolek kohustuse ülemineku kohta uuele võlgnikule     - lisa nr. 1.
1.2.2. Võlgniku kohustusi tõendavad dokumendid vastavalt nimekirjale   - lisa nr.2.
1.2.3. Tagatisi tõendavad dokumendid vastavalt nimekirjale    - lisa nr.3.
1.2.4. Kolmanda isiku ja võlgniku vaheliste arvelduste kord    - lisa nr.4.
2. Lepingu objekt.
2.1. Käesoleva lepingu objektiks on uue võlgniku poolt käesoleva lepingu lisas nr.2 sätestatud 
võlgniku kohustuste ülevõtmine tasu eest. Tasu suurus ja maksmise kord on sätestatud käesoleva 
lepingu lisas nr.4.
3. Poolte kinnitused.
3.1. Võlgnik kinnitab, et käesoleva lepingu alusel üleantav kohustus on kehtiv.
3.2.   Võlgnik   kinnitab,   et   tema   poolt   antakse   käesoleva   lepingu   allakirjutamisega   üle   kõik 
kohustust tõendavad ja kohustusega seotud dokumendid vastavalt lisale nr.3 ja lisale nr.4.
3.3. Uus võlgnik kinnitab, et ta on teadlik LS paragrahv 177 sätetest, mille kohaselt lähevad 
uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused.
90
4. Lepingu kehtivus. Lepingu rikkumise vabandatavus.
4.1. Leping jõustub sõlmimise momendist ning lõpeb kohustuste täitmisega.
4.2. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud   ette   nägema   ega   ära   hoidma.   Nimetatud   asjaolud   peavad   olema   tõendatavad   ning 
vaatamata   eelnimetatud   ettenägemata   asjaoludele,   on   pooled   kohustatud   võtma   tarvitusele 
abinõud   tekkida   võiva   kahju   vähendamiseks.   Kui   takistav   asjaolu   on   ajutine,   on   kohustuse 
rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
4.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga.
5. Teated.
5.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
6. Muud tingimused.
6.1. Lepingut võib muuta ainult mõlema poole kirjalikul kokkuleppel. Kirjaliku vormi järgimata 
jätmisel on lepingu muudatus tühine.
6.2.   Lepingu   täitmisel   tõusetuvad   vaidlused   lahendatakse   läbirääkimiste   teel,   kokkuleppele 
mittejõudmisel kohtus.
6.3. Käesolevaga lepivad pooled kokku, et lepingus sätestatud tingimused ei kuulu avaldamisele 
kolmandatele isikutele, välja arvatud juhtudel, kui lepingu esitamise nõue on esitatud seaduses 
sätestatud isiku poolt või esitatakse leping lepingupoolt teenindavale audiitorile, pangale või 
advokaadile, samuti kohtusse.
6.4. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 134, 136, 139.
6.5.    Jhul ,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   ……..krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
6.6. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
91
6.7. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimi ning allkirjad:
Võlgnik
Uus võlgnik (kolmas isik)
92
TÖÖVÕTULEPING
Tallinnas,                                                                                                “….”………………….. .a.
Aktsiaselts  ABC,   registrikood   1000000001,   asukohaga   Pärnu   mnt.999   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud “tellija”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 35002000456, elukoht Tallinnas, 
isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   1000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud   “töövõtja”,   juhatuse   liikme   Kaarel   Kask,   isikukood   36503000567,   elukoht 
Tallinnas,   isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu dokumendid.
1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud 
lisadest ning lepingu lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu allakirjutamist.
1.2. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.2.1. Projektdokumentatsioon               - lisa nr.1
1.2.2. Eelarve                                          - lisa nr.2
1.2.3. Tööde teostamise  ajagraafik          - lisa nr.3 
1.2.4. Töövõtja ehituslitsentsi koopia     - lisa nr.4
2.  Lepingu objekt.
2.1. Käesoleva lepingu objektiks on  töö  /objekti asukoht, aadress, kirjeldus/ 
………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………..
2.2. Töid teostatakse vastavalt projektdokumentatsioonile /projekti koostaja firma, projekteerija 
ja muude tööde teostamise aluseks olevate dokumentide nimetused ja  numbrid / ja eelarvele. 
Eelarve on käesoleva lepingu lahutamatu osa Lisana nr.2. Eelarve ületamisel juhindutakse LS 
paragrahv 639 sätetest.
2.3.   Töövõtu   alla   kuuluvad   kõik   käesoleva   lepingu   p.   2.2.   täitmiseks   vajalikud   materjalid, 
toimingud,   tööd   ja   töövahendid,   samuti   Lepinguga   kajastatud   tööde   üleandmine   vastavatele 
ametkondadele   ning   tööde   vastuvõtuks   vajaliku   täitedokumentatsiooni   vormistamisega   ja 
Tellijale üleandmisega seotud toimingud.
93
3. Lepingu eesmärk.
3.1. Teostada käesolevas lepingus kajastatud töö töövõtulepingu raames, mille kohaselt töövõtja 
kohustub ettevõtjana teostama kõiki töid ja asjakohaseid toiminguid, võtma ärialaseid riske ja 
kandma kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud selleks, et:
3.1.1. Teostada kogu töö  lepingus ettenähtud üldisi kvaliteedinõudeid täites käesolevas lepingus 
ja vastavas lisas nimetatud ajapiiri ületamata.
3.1.2.   Kaitsta   tellijat   kõigi   põhjendatud   nõudmiste   eest,   mida    kolmandad    isikud   võiksid 
käesoleva   töövõtulepingu   raames   töövõtja   tegemiste   ja/või   tegemata   jätmiste   tõttu   tellijale 
esitada ning hüvitada kõik selliste nõudmiste tõttu tekkida võivad kahjud ja/või kulud tellijale.
4.  Üldsätted
4.1.   Pooled   on   oma   majandustegevuses   täielikult   iseseisvad.   Kumbki   lepingu   osapooltest   ei 
vastuta   teise  poole  poolt   lepingu   objektiga  seoses  kolmandate  isikute  ees  võetud  kohustuste 
täitmise eest.
4.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Leping ja selle lisad   ning Eesti Vabariigi kehtiv 
seadusandlus .
4.3. Juhul kui käesolevas lepingus ja/või selle lisades on vasturääkivusi kehtiva Eesti Vabariigi 
seadusandlusega, siis juhinduvad pooled kehtivast seadusandlusest kui ülemast õigusaktist. 
4.4. Lepingu sõlmimisega kaotavad kõik varasemad poolte vahelised käesoleva lepingu objektiga 
seotud lepingud ja muud kokkulepped oma kehtivuse vastavalt LS paragrahvile 31.
4.5.   Käesolev   leping   on   täisvastutusega   töövõtt,   milles   vastava   poole   jaoks   sisalduvad   kõik 
ehitustegevusega kaasnevad riskid.
5. Teostatavad tööd.
5.1. Leping sätestab tööd ja toimingud, mille teostamise kohustus lasub töövõtjal. Kui pooled 
pole teisiti kokku leppinud, laieneb teostamiskohustus ka nendele töödele ja toimingutele, mis ei 
ole lepingus sätestatud, kuid millised oma  olemuselt  lähtuvalt kuuluvad käesoleva lepinguga 
seotud  tööde  hulka  ning  mille  tegemine  on vajalik  käesolevas  lepingus  fikseeritud  eesmärgi 
saavutamiseks. Nimetatud tööd eraldi tasustamisele ei kuulu ning töövõtja teostab nimetatud tööd 
üldiste käesolevas lepingus fikseeritud tähtaegade ja tasumäärade raames. Eelnimetatud töödega 
seotud kulutusi ei vaatle pooled kui eelarve ületamist LS paragrahv 639 järgi.
5.2. Töövõttu kuuluvad kõik lepingu täitmiseks vajalikud märkimis- ja mõõtmisvahendid. Enne 
tööde   alustamist   on   töövõtja   kohustatud   kontrollima   olemasolevate   aluste   ja   teiste   vajalike 
mõõtude vastavust esitatud projektile ja teostama töö tegelikust olukorrast lähtuvalt. Juhul kui 
mõõtude   vahel   on   vastuolu   projektiga,   siis   on   töövõtja   kohustatud   kooskõlastama   mõõdud 
vastava protokolli alusel tellijaga.
94
6. Töövõtja kohustused.
6.1. Töövõtja põhiline kohustus on tagada tellija eesmärgi saavutamine töövõtja  materjalidest  ja 
riisikol ning töö teostamine vastavalt ajagraafikus (lepingu lisa nr.3) toodud tähtaegadeks.
6.2.   Teostada   omal   kulul   käesolevas   lepingus   ettenähtud   töödeks   vajalike   materjalide, 
töövahendite, tellingute, tõsteseadmete ja tööjõu hankimise ning transpordi töökohale.
6.3.   Teostada   kõik   käesoleva   lepinguga   ettenähtud   tööd   kvaliteetselt   ja   vastavalt 
projekteelarvelisele   dokumentatsioonile.   Töövõtja   kohustub   ehitama   vastavalt   kehtivatele 
normidele,   tellija   nõudmistele   ja   “heale   ehitustavale”,   hoolimata   projektdokumentatsioonis 
esineda võivatest vasturääkivustest või puudustest. Töövõtja kohustub ja tagab tööde teostamisel 
ning korraldamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamise.
6.4. Anda tellijale tööde käigust aru tema esimesel nõudmisel.
6.5. Võimaldada  tellijal  igal ajal teostada kontrolli ja tehnilist järelevalvet tehtavate tööde mahu 
ja kvaliteedi vastavuse üle projektis toodule.
6.6. Kõrvaldada omal kulul  defektid , mis on tekkinud töövõtja süül ja avastatud tööde käigus. 
Defektid,   mis   ilmnevad   garantiiaja   jooksul   ja   mis   on   tekkinud   töövõtja   süül,   fikseeritakse 
kahepoolse aktiga.  Vigade  ja puudujääkide  ilmnemisel , mille puhul tellija suudab tõestada, et 
need tulenevad töövõtja tahtlikust tegevusest või lepinguga ettenähtud tööde tegemata jätmisest, 
mida nende iseloomust tulenevalt ei olnud võimalik garantiiaja jooksul avastada, kehtib töövõtja 
vastutus 5 aastat pärast objekti ekspluatatsiooni andmist. Defektid kõrvaldab töövõtja omal kulul, 
poolte vahel kokkulepitud tähtajaks.
6.7. Tööde tähtaegset valmimist ja kvaliteeti ohustavatest asjaoludest teatada tellija esindajale 
ühe tööpäeva jooksul.
6.8.   Järgida   tööde   teostamisel   töökaitse,   tuleohutuse,   elektriohutuse   ja   töösisekorra   nõudeid. 
Tagama seoses tööde teostamisega hoone ja seda ümbritseva maaala (töömaa)korrashoiu ja seal 
olevate materiaalsete väärtuste ning isikute kaitstuse.
6.9. Vajaliku täitedokumentatsiooni esitamine ja kooskõlastamine tellijaga, projektist erinevate 
või seal määramata materjalide ja lahenduste kooskõlastamine tellijaga enne kasutamist.
6.10. Töömaal oma tööst tekkinud ehitusprahi  koristamine  ja äravedu igapäevaselt.
6.11.   Ehitustarvete   likvideerimine   ja   äravedu   kolme   päeva   jooksul   peale   tööde   lõplikku 
vastuvõttu.
6.13. Osaleda iganädalasel tööettevõtjate nõupidamisel (korraldab tellija), kus koordineeritakse 
eri töövõttude omavahelist tegevust ja vajaduse järgi korraldatavatel  koosolekutel .
6.14. Töölistel on kohustus kanda töömaal oma tööandja eraldusmärkidega tööriideid ja kõigil 
töömaal viibijail töö sisekorra eeskirjadega määratud juhtudel kaitsekiivrit ning ohutusvööd.
95
6.15.  Töövõtja   peab   esitama   valmis   tööd   ja   täitedokumentatsiooni   (materjalide   sertifikaadid, 
kaetud   tööde   aktid,    teostusjoonised    jms.)   vastuvõtmiseks   tellijale   ja   asjast   huvitatud 
ametkondadele. Materjalide sertifikaadid tuleb esitada enne tööde lõppu.
6.16. Lahendada tööliste majutamine iseseisvalt.
6.17. Töövõtja kohustub arvestama  lepingu kehtivuse ajal tellija poolt antud juhistega tööde 
teostamise käigu kohta.
6.18.   Töövõtja   on   kohustatud   organiseerima   töö    selliselt ,   et   ei   vigasta   olemasolevaid 
ehituskonstruktsioone, et oleks tagatud töömaal ja selle ümbruses asuvate inimeste, hoonete, 
autode ja muude  mehhanismide  ohutus.
6.19. Töövõtja garanteerib tööde teostamise ajaks objektil igapäevaselt kohal oleva töömaajuhi.
6.20. Igapäevane ehituspäeviku pidamine ja selle esitamine tellijale. 
6.21. Töövõtja sõlmib objekti kindlustuslepingu tellija kasuks ulatuses, mis katab tellija poolt 
vastuvõetud   ja    tasutud    tööde   hävimisest   või   kahjustumisest   tekkiva   kahju,   juhindudes   LS 
paragrahvist 640.
7. Töövõtja õigused.
7.1.   Nõuda   tööde   lõpptähtaja   muutmist   juhul,   kui     tuleb   Tellija   soovil   teostada   lisatöid. 
Lõpptähtaja   muutmine   võib   toimuda   ainult    hilinenud    päevade   arvu   piires   ja   peab   olema 
vormistatud kahepoolselt allakirjutatud aktina ühe nädala jooksul pärast häirete fikseerimist.
7.2.   Kooskõlastatult   tellijaga   püstitada   ehitusplatsile   tööde   teostamiseks   vajalikud    ajutised  
ehitised, konstruktsioonid  ja seadised, tuua masinad ja seadmed, ladustada materjale.
7.3. Katkestada lepingu täitmine, kui arvete tasumisega on viivitatud üle 30-ne kalendripäeva.
7.4. Kasutada objektil tellijaga kooskõlastatult enda ja oma alltöövõtjat reklaamivat sümboolikat.
7.5. Esitada kirjalikult motiveeritud vastuväide, kui tellija keeldub töid vastu võtmast.
8. Tellija kohustused ja õigused.
8.1.   Finantseerida   õigeaegselt   töövõtjat   käesolevas   lepingus   kokkulepitud   mahus   ja   korras 
vastavalt tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktidele ja arvetele.
8.2.   Viie   tööpäeva   jooksul   arvates   arve   esitamisest   aktsepteerida   ja/või   tagasi   lükata   tööde 
teostamise aktid.
8.3. Kindlustada töövõtjale üldelektri olemasolu töömaal.
96
8.4. Tagada punktis 6.9. kirjalikult esitatud lahenduste kooskõlastamine hiljemalt 5 tööpäeva 
jooksul.
8.5. Töövõtjale üle andma 2 eksemplari projekti tööjooniseid.
8.6.   Teostada   jooksvat   kontrolli   tööde   käigu   ja   kvaliteedi,   samuti   kasutatavate   materjalide, 
konstruktsioonide   ja   seadmete   kvaliteedi   üle   ning   puuduste   avastamisel   teha   töövõtjale 
kohustuslikke ettekirjutusi tööde kvaliteedi ja tehniliste tingimuste osas.
8.7.  Loobuda  lepingust ja/või nõuda töövõtjalt lisaks lepingust tulenevale  kahjude  hüvitamisele 
ka   ühekordset   leppetrahvi   summas   ___________________,   kui   töövõtja   süül   toimunud 
ehitusprojektdokumentatsioonist   või   lepingust   tulenevate   tingimuste   ja/või   kvaliteedinormide 
eiramine  või mahajäämus tööde teostamise graafikust seab ohtu objekti tähtaegse valmimise.
8.8. Keelduda tööde vastuvõtmisest, kui need ei ole teostatud käesoleva lepingu dokumentidega 
määratud kvaliteeditasemel või koguses või kui tööde teostamisel on kasutatud projekteerituga 
võrreldes erinevaid, tellijaga eelnevalt kooskõlastamata materjale ja lahendusi. Tellijal on õigus 
avastada   puudusi   mitte   kindlate   perioodide   lõpul,   vaid   ükskõik   millal   enne   töö   lõplikku 
valmimist. Tööde vastuvõtmisest keeldumisel eeltoodud alustel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt 
avastatud puuduste või defektide kohest kõrvaldamist. Kui Töövõtja ei ole puudusi ja defekte 
kõrvaldanud ning tööde vastuvõtuaktile ei ole pooled allakirjutanud hiljemalt lepingu p. 9.1. 
fikseeritud tähtajaks, loetakse töövõtja viivituses olevaks ning kohaldamisele kuuluvad lepingu 
p.9.8. fikseeritud sanktsioonid juhindudes LS paragrahvidest 646 - 649. 
8.9. Katkestada tööde  finantseerimine , kui töövõtja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi. 
Sellisel juhul on tellijal õigus  lepingust taganeda  vastavalt LS paragrahvile 647 lg.3, 118..
9. Lepingu tähtajad ja finantseerimine.
9.1. Tööde tähtajad on toodud Lepingu lisas nr. 3. 
9.2. Käesoleva Lepingu hind on: ___________________________________. Hind on toodud 
ilma käibemaksuta. Arvete esitamisel liidetakse hinnale Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks.
9.3. Tööde eest tasumine toimub vastavalt töövõtja poolt esitatud ning tellija poolt aktsepteeritud 
teostatud tööde aktidele.
9.4. Tööde eest tasumine toimub, arvesse võttes Lepingu p. 9.3. sätestatud korda, töövõtja poolt 
esitatud arve alusel 14 päeva jooksul peale akti aktsepteerimist tellija poolt.
9.5. Käesoleva lepinguga määratud maksetähtaegade rikkumise korral on töövõtjal õigus nõuda 
tellijalt viivitusintressi (viivist) 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva 
eest, juhindudes LS paragrahvist 113.
9.6. Lisakohustused, mida tehakse tellija kirjalikul nõudmisel või mille tegemise vajaduse tellija 
eelnevalt aktsepteerib käesoleva lepingu mõlemapoolselt allkirjastatud lisas, tasub tellija. Mitte 
ühtegi lisakulutust ei ole tellija kohustatud aktsepteerima tagant järele. Lisatööde eest tasumine 
97
toimub koos viimase maksega.
9.7. Tööde mahu suurenemine kuni 2% ulatuses ei anna õigust tööde tähtaegade muutmiseks.
9.8. Juhul kui töövõtja ei ole tööde teostamisel kinni pidanud lepingus fikseeritud tööde vahe- või 
lõpptähtaegadest, on töövõtja kohustatud tasuma leppetrahvi …..% kogu lepingu maksumusest. 
Lisaks   leppetrahvile   on   töövõtja   kohustatud   hüvitama   tellijale   tekkinud   kahju   osas,   mida   ei 
katnud leppetrahv. Leppetrahvi tasumine, vastavalt LS paragrahvile 159 lg.1, ei vabasta töövõtjat 
kohustuse täitmisest.
10. Garantii ja töövõtja pandiõigus.
10.1. Töövõtja poolne garantii tööle algab kohe peale kõigi lepinguga ettenähtud ja seotud tööde 
vastuvõtmist   tellija   poolt   ja   lõppeb:   ________________.   Garantii   kohaldamisel   juhinduvad 
pooled LS paragrahvist 650.
10.2. Kaks kuud enne garantiiperioodi lõppu toimub teostatud tööde garantiijärgne ülevaatus 
tellija ja töövõtja ühise komisjoni poolt. Komisjoni otsuse kohaselt garantiitööd tuleb teha ühe 
kuu jooksul alates komisjoni  otsusest . Vastasel juhul on tellijal õigus kasutada garantiitööde 
teostamiseks kolmandaid isikuid ja/või firmasid töövõtja kulul.
10.3. Töövõtja on kohustatud oma kulul parandama kõik defektid, tegematajätmised ja muud 
puudused, mis ilmnevad garantiiaja jooksul, nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt viie päeva 
jooksul arvates sellekohase kirjaliku teate saamisest tellijalt. Kui materjalide tarnetähtajad ei 
võimalda eelnimetatud  tähtaegadest  kinnipidamist,  lepitakse poolte vahel  kokku uus tähtaeg. 
Eelnimetatud tähtaegadest mittekinnipidamine annab tellijale õiguse nõuda töövõtjalt leppetrahvi 
0,1%   lepingu   maksumusest,   kusjuures   viivise   tasumine   ei   vabasta   töövõtjat   puuduste 
kõrvaldamise kohustusest. Lisaks leppetrahvile on töövõtja kohustatud hüvitama kahju ulatuses, 
mida ei kata leppetrahv.
10.4.   Tellija   kohustub,   vastavalt   LS   paragrahvile   654   lg.2,   viie   (5)   tööpäeva   jooksul   peale 
käesoleva lepingu sõlmimist seadma töövõtja kasuks hüpoteegi ehitusalusele kinnistule tagamaks 
käesolevast lepingust tulenevaid töövõtja nõudeid.
11. Poolte vastutus ja esindus.
11.1. Lepinguga enesele võetud kohustuse täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase täitmise 
eest vastutavad pooled lepinguga ja Eesti Vabariigis kehtivate seadustega kehtestatud ulatuses ja 
korras. 
11.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase täitmisega 
teisele poolele tekitatud materiaalse kahju hüvitab süüdiolev pool teisele poolele, juhindudes LS 
paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
11.3.   Töövõtja   vastutab   tellija   ees   oma   alltöövõtja   poolt   alltöövõtulepingu   alusel   ehitusel 
teostatavate tööde kvaliteedi ja nõuetekohase täitmise eest. Töövõtja korraldab alltöövõtja poolt 
teostatud   töödes   puuduste   kõrvaldamise   ja   garantiiremondi   omal   kulul.   Kõik   kasutatavad 
98
alltöövõtjad tuleb eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastada.
11.4. Töövõtja vastutab hetkest, mil töid alustati kuni tellijale valmis töö üleandmiseni töömaa 
säilumise,   korrashoiu,    ohutustehnika -   ja   tuleohutuseeskirjadest   kinnipidamise   eest   ning 
töösisekorra eeskirja täitmise eest töömaal.
11.5.   Töövõtjat   esindavad   lepingust   tulenevate   ja   sellega   seotud   õigustes   ja   kohustustes 
järgmised isikud:
11.5.1.  Töövõtja   esindaja   ja   vastutaja   töökaitse,   tõsteseadmete,   tuleohutuse   ja   elektriohutuse 
küsimustes on:
………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………
11.5.2. Tellijat esindavad lepingust tulenevate ja sellega seotud õigustes ja kohustustes järgmised 
isikud:
………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………
11.6. Töövõtja on  vastutav  kahju eest, mida ta põhjustab kolmandatele isikutele lepingu täitmise 
käigus ja vabastab tellija vastutusest töövõtja kohustuste täitmisest või täitmatajätmisest tingitud 
kolmandate  isikute  nõuete  osas  ning  kohustub  hüvitama  tellijale  kõik  kahjud, mida  viimane 
kandis seoses nimetatud nõuetega.
11.7.   Töövõtja   vastutab   töötajate   ning   tema   poolt   kolmandate   isikutega   sõlmitud 
alltöövõtulepingutest   tuleneva   töö   eest,   kusjuures   alltöövõtja   heakskiitmine   tellija   poolt   ei 
vabasta ega vähenda töövõtja vastutust.
12. Ehitustööde kvaliteedi kontroll.
12.1.   Tööd   tuleb   teostada   vastavalt   kehtivatele   ehitusnormidele,   asjaomaste   ametkondade 
nõuetele ja ettekirjutusele. 
12.2. Töövõtja esitab tellijale valmis töö koos survestusaktide, sertifikaatide ja mõõtmisaktidega.
13. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine.
13.1. Töövõtja   on  kohustatud   taotlema   vahetähtaegade   täitmise   kohta   tellija   poolse   kirjaliku 
heakskiidu. Kirjaliku heakskiidu puudumisel loetakse töö lõpetamatuks – hilinenuks.
13.2. Vahetähtajaks loetakse ajagraafikus kõiki fikseeritud tööetappide tähtaegasid.
13.3. Tööde üleandmine - vastuvõtmine toimub sellekohase üleandmis -vastuvõtmisaktiga peale 
töövõtja   kõigi   lepinguliste   kohustuste   täitmist.   Nimetatud   akti   allakirjutamise   järgselt   tekib 
töövõtjal õigus esitada tellijale üleantud tööde maksumust hõlmav arve.
13.4. Tööde üleandmise vormistamiseks esitab töövõtja tellijale allakirjutamiseks üleandmis - 
vastuvõtmis akti. Tellija on kohustatud vastava üleandmis - vastuvõtmisakti viie kalendripäeva 
99
jooksul arvates saamisest allakirjutatult töövõtjale tagastama. Vastuvõtmisest keeldumise korral 
peab tellija eelnimetatud tähtaja jooksul esitama töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest 
keeldumise kohta. Tellija poolt eeltoodu mittetäitmisel juhinduvad pooled LS paragrahvide 638, 
643 ja 644 sätetest.
13.5. Tellijal on õigus esitada töövõtjale põhjendatud protest juba vastuvõetud töö või toimingu 
kohta hiljemalt 15 ööpäeva jooksul alates vigade või etteantud andmetest mittekinnipidamise 
avastamisest tellija poolt.
14. Lepingu lõppemine ja lõpetamine.
14.1. Leping lõpeb, kui lepingust tulenevad poolte kohustused on mõlemapoolselt täielikult ja 
nõuetekohaselt täidetud.
14.2. Kui töövõtja ei asu õigeaegselt lepingut täitma või teeb tööd niivõrd aeglaselt, et selle 
lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks, on tellijal õigus ühepoolselt leping lõpetada ja 
nõuda töövõtjalt kahjude hüvitamist, teatades lepingu lõpetamisest kaks (2) kuud ette.
14.3. Kui töö tegemise ajaks on ilmselt selge, et seda ei tehta nõuetekohaselt, on tellijal õigus 
määrata   töövõtjale   tähtaeg   puuduste   kõrvaldamiseks.   Selle   mittetäitmisel   aga   kas   lepingust 
taganeda   ja   nõuda   kahjude   hüvitamist   või   teha   töö   jätkamine   ja   puuduste   kõrvaldamine 
ülesandeks kolmandale isikule töövõtja arvel, juhindudes LS paragrahvist 645, 647.
14.4.   Mõlemal   poolel   on   õigus   Leping   ennetähtaegselt   lõpetada,   kui   teine   pool   osutub 
maksejõuetuks või teise poole suhtes kuulutatakse välja  pankrot .
14.5.   Lepingutingimuste   rikkumisega   tekitatud   kahjude   hüvitamine   toimub   Eesti   Vabariigi 
seadusandluses ettenähtud korras.
15. Lepingu muutmine ja täiendamine. Vaidluste lahendamine.
15.1.   Käesolevat   lepingut   võib   täiendada   ja   muuta   vaid   kirjalikus   vormis,   mõlema   poole 
kokkuleppel – kusjuures vastav lepingu muutmise kokkulepe on käesoleva lepingu lahutamatu 
lisa. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine.
15.2. Lepingu täitmise, muutmise, täiendamise ja lõpetamisega seotud  lahkarvamused  lepingu 
poolte vahel lahendatakse läbirääkimiste teel.
15.3.   Juhul   kui   pooltevahelist   lahkarvamust   ei   suudeta   lahendada   läbirääkimiste   teel, 
lahendatakse pooltevaheline vaidlus kostja asukohajärgses kohtus eesti Vabariigi seadusandluse 
ja käesoleva lepingu alusel.
16.  Nõupidamised ja koosolekud .
16.1. Nõupidamised toimuvad vastavalt vajadusele ja lepitakse poolte vahel kokku täiendavalt.
16.2. Erakorralised koosolekud toimuvad ühe poole nõudmisel, milline tuleb esitada kirjalikult, 
100
mitte hiljem kui ühe kalendripäeva jooksul sellekohase kirjaliku teate esitamisest teisele poolele.
16.3.   Nõupidamiste   ja   koosolekute   kohta   koostavad   pooled   nõupidamiste   või   koosolekute 
protokollid , millised vormistatakse käesoleva lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte volitatud 
esindajate poolt.
16.4.   Töövõtja   on   kohustatud   oma   tööde   teostamisel   kinni   pidama   nõupidamisel   ja/või 
koosolekutel protokollitud otsustest.
17. Lepingu rikkumise vabandatavus.
17.1.   Lepingust   tulenevate   kohustuste   mittetäitmist   või   mittenõuetekohast   täitmist   ei   loeta 
lepingu   rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei 
võinud   ega     pidanud   ette   nägema   ega   ära   hoidma.   (Vääramatu   jõud,   LS   paragrahv   103). 
Nimetatud asjaolude olemasolu peab olema tõendatav ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata 
asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. 
Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu 
takistas kohuse täitmist.
17.2.   Pool,   kelle   tegevus   lepingujärgsete   kohustuste   täitmisel   on   takistatud   ettenägemata 
asjaolude   tõttu,   on   kohustatud   sellest   viivitamatult   teatama   teisele   poolele   vahenditega,   mis 
tagavad teate kiireima edastamise, sammas saates välja teate tähitud kirjaga.
18. Lõppsätted.
18.1.   Lepingu   täitmisel   juhinduvad   pooled   Eesti   Vabariigi   kehtivast   seadusandlusest   ja 
käesolevast lepingust..
18.2. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest poolte poolt ja kehtib kuni lepingus kirjeldatud 
tööde lõpliku teostamiseni töövõtja poolt või lepingu lõpetamiseni seadusandluses sätestatud 
korras, arvestades käesoleva lepingu sätteid.
18.3. Pooltel on õigus loovutada käesolevast lepingust tulenevaid nõudeidõigusi  kolmandatele 
isikutele ainult teise poole kirjalikul nõusolekul, juhindudes LS paragrahvist 166 lg.2 ja 3.
18.4. Käesolev leping on konfidentsiaalne, pooltel ei ole õigust avaldada käesoleva lepingu ja 
selle lisadokumentide tingimusi kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta v.a. 
Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud juhtudel. Juhul, kui tekib vajadus esitada käesolev 
leping kolmandale isikule käesolevast lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks, lepivad pooled 
selles kokku kirjalikult. Juhul kui üks pooltest on avaldanud kolmandale isikule või isikutele ilma 
teise kirjaliku nõusolekuta konfidentsiaalset informatsiooni, milline sai talle teatavaks käesoleva 
lepingu täitmise käigus ning on sellise avaldamisega tekitanud teisele poolele majanduslikku 
kahju vastutab ta nimetatud kahju tekitamise eest ja on kohustatud heastama nimetatud kahju.
18.5. Juhul,  kui  lepingulist  kohustust  ei  täideta  nõuetekohaselt,  on kohustust  rikkunud  pool, 
vastavalt   LS   paragrahvile   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   ………   krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
101
18.6. Töövõtja on tutvunud objektil olemasoleva olukorraga ja projektdokumentatsiooniga ning 
tal ei ole pretensioone esitatud materjalide kohta.
18.6. Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sätetest.
18.7. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist 
jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb tellijale ja teine töövõtjale.
Poolte ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
Tellija:
Töövõtja:
102
VEOLEPING
Tallinnas,                                                                                 “…..”…………………………… .a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “vedaja”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, 
isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   100000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud “saatja”, juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, 
isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid   käesoleva 
lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu dokumendid.
1.1.   Käesoleva   lepingu   dokumendid   koosnevad   käesolevast   lepingust   ja   koos   lepinguga 
allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
1.2. Lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.2.1.  Veokiri             - lisa nr.1.
1.2.2. Kauba saatedokumendid   - lisa nr.2.
1.2.3. Tasu maksmine ja arveldused  - lisa nr.3.
2. Lepingu objekt.
2.1. Käesolev leping reguleerib poolte suhteid kaupade rahvusvahelisel autoveol, samuti  veol  
Eesti   Vabariigi   piires.   Käesolevas   lepingus   toodut   konkretiseeritakse   veoste   vedamise 
tellimiskirjadega ning kauba/ veose  saatedokumentidega (CMR) (lisa nr.2) ja   veokirjaga (lisa 
nr.1).
3.  Vedaja kohustused ja õigused.
3.1. Vedaja kohustub saatja kirjaliku tellimiskirja, faksi alusel, tellimuses näidatud ajaks ette 
andma transpordivahendi, mis on kõlbulik antud kauba, veose veoks saaja  asukohta , väljastama 
saatjale laadimiskirja ning teostama veo ning tagastama üleandmise märkega laadimiskirja. 
3.2. Võtma endale vastutuse kõigi veetavate veoste säilimise eest teel kauba/veose üleandmiseni 
saajale.
3.3. Pärast veotellimuse tellijalt vastuvõtmist teatama kõik vajalikud andmed eraldatava auto, 
autojuhi ja veoks vajalike dokumentide kohta.
103
3.4. Andma saatjale üle dokumendid, mis tõendavad veoste kohaletoimetamist ja üleandmist 
saajale ning konteinerite või treilerite tagastamist sadamasse (CMR, lastikirja originaal jm.), koos 
kõigi vajalike märgetega ühe ööpäeva jooksul pärast veo lõppu.
3.5.   Viivitamatult   informeerima   saatjat   kõigist   võimalikest   viivitustest   teel,   mis   võivad 
põhjustada veoste kohaletoimetamise tähtaegade muutumist ning tegema kõik endast sõltuva 
veoste kohaletoimetamiste hilinemiste vältimiseks.
3.6. Vedaja kohustub hüvitama kahju, mis on tekitatud saatjale seoses vastuvõetud veotellimusest 
äraütlemisega vähem kui  . . . . . . . . .   nädalapäeva enne tellimuses näidatud veose lähetamise 
kuupäeva.
3.7. Vedaja lahendab iseseisvalt ja omal kulul kõik probleemid, mis tekivad kauba veol alates 
pealelaadimise   lõppemisest   kuni   üleandmiseni   veose   saajale.   Juhul,   kui   probleemid, 
lisakulutused   tekivad   saatja    otsesel    süül   (saatedokumentide   võltsimine),   kompenseerib   saatja 
vedajale eelnimetatud kulutused.
3.8. Vedaja kohustub kauba saajale üle andma  üksnes  lunaraha  vastu, juhindudes LS paragrahv 
789 sätetest.
3.9. Vedajal on kõigi veolepingust tulenevate nõuete ning varasematest saatjaga sõlmitud veo-, 
ekspedeerimis - ja laolepingutest tulenevate vaidlustamata nõuete tagamiseks pandiõigus kaubale 
ja saatedokumentidele, vastavalt LS paragrahvidele 803 - 805. Panditud kauba müük toimub 
vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvide 293 ja 294 sätetele. Teade kauba müügist tuleb esitada 
saajale. Kui saajat ei saa kindlaks teha või kui ta keeldub kauba vastuvõtmisest, tuleb teated 
esitada saatjale.
4.  Saatja kohustused ja õigused.
4.1.   Saatja   kohustub   esitama   kirjalikud   (tellimiskiri,    faks )   tellimused   hiljemalt  . . . . . . . . . . 
nädalapäeva enne pealelaadimiskuupäeva. Tellimus loetakse vastuvõetuks peale kirjaliku (kiri, 
faks) kinnituse  saamist vedajalt.
4.2. Tellimuses näidatakse ära veose nimetud, kogus, maht, kaal, pealelaadimise koht ja aeg, 
transpordivahendi   nimetus,   veose   saaja   nimetus   ja   aadress   ning   veose   saajale   üleandmise 
kuupäev.
4.3.   Veose   pealelaadimise   lõpetamisel   kohustub   saatja   andma   vedajale   üle   kõik   tema   poolt 
nõutud   dokumendid   veose   kohta.   Vedaja   kirjaliku   märkuse   mitteesinemisel   dokumentide 
vastuvõtmisel, loetakse kõik dokumendid nõuetekohaselt vormistatuks ja vedajale üleantuks.
4.4.   Ohtliku   kauba    veost    peab   saatja   kirjalikult   teatama   vedajale   või   näitama   nimetatu   ära 
veokirjas, juhindudes LS paragrahvist 777.
4.5. Saatja peab kauba pakkima ja tähistama, arvestades selle olemust ja kokkulepitud vedamise 
liiki, selliselt, et kaup oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise vastu ega põhjustaks vedajale 
104
kahju.
4.6.   Saatja   peab   kauba   vedamiskindlalt   pealelaadima   ja   kohale   paigaldama.   Mahalaadimise 
teostab   saaja   omal   kulul,   vastavalt   saatja   ja   saaja    vahelisele    lepingule.   Muudes   käesolevas 
punktis reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled  LS paragrahv 779 sätetest.
5. Arveldused.
5.1. Pooltevahelised vastastikused arveldused veoste  vedude  ja speditsiooni eest toimuvad poolte 
poolt iga sõidu kohta kirjalikult kooskõlastatud tariifide järgi või käesoleva lepingu lisas nr. 3 
näidatud tariifide järgi. Lisale kirjutavad alla mõlemad pooled ja seda saab muuta ainult poolte 
kirjalikul   kokkuleppel.  Tariifides   näidatakse   summad   Eesti    kroonides    ning   käibemaks   eraldi 
reana.
5.2. Saatja tasub vedajale veoteenuse eest arve alusel   peale veose teostamist arvel näidatud 
kuupäevaks. Arve mitteõigeaegsel tasumisel maksab saatja viivist ….. % iga viivitatud päeva 
eest tasumata summast lähtudes. Käesolevas lepingupunktis sätestamata küsimustes juhinduvad 
pooled LS paragrahvist 787.
6.  Poolte vastutus.
6.1. Vedaja vastutus:
6.1.1.   Vedaja   hüvitab   saatjale   kahjud,   mis   tekkisid   vedaja   süül     konteineri   või   treileri 
vigastamisel transportimisel, veose riknemisel, hävimisel või kaotsiminekul   või kauba saajale 
üle andmisega hilinemisel alates pealelaadimise lõpetamisest kuni mahalaadimise-üleandmise 
lõpetamiseni, juhindudes LS paragrahvidest 791 - 797. 
6.1.2.   Vedaja   kohustub   sõlmima   omal   kulul   veose   omaniku   kasuks   kindlustuslepingu   ning 
tagama   kindlustuslepingu   järgi   ettenähtud   hüvitise   laekumise   tellijale.   Kui   kindlustuslepingu 
järgi laekunud summad ei kata tellijale veose transportimisel tekkinud kahju, hüvitab ülejäänud 
osa vedaja vastavalt käesoleva lepingu p. 6.1.1.
6.1.3. Vedaja hüvitab saatjale kõik kulutused, mis on tekkinud seoses plommide kaotsimineku 
või riknemisega.
6.1.4. Vedaja hüvitab saatjale kulutused, mis on seotud vedaja poolt vastuvõetud tellimusest 
(veost)  äraütlemisega  vähem  kui  . . . . . . . . .   päeva  enne  pealelaadimise  tähtaega,  kuid mitte 
rohkem kui . . . . . % ulatuses ettenähtud veotasust.
6.1.5. Vedaja hüvitab saatjale kahju kulutused, mida saatja kandis ( trahv , viivised) seoses veose 
hilinemisega saajale teelolekuaja pikenemise tõttu, juhindudes LS paragrahvidest 792 - 793.
6.2. Saatja vastutab:
6.2.1. Saatja hüvitab vedajale kulutused, mis on seotud saatja poolt esitatud ja vedaja poolt 
vastuvõetud   tellimusest   (kauba   saatmisest)   äraütlemisega   vähem   kui  . . . . .   päeva   enne 
pealelaadimise tähtaega, kuid mitte rohkem kui . . . . % ulatuses ettenähtud veotasust.
6.2.2. Saatja hüvitab vedajale kahju (transpordivahendi kinnipidamine  tollis , transpordivahendi, 
konteineri,   treileri,    haagise ,   poolhaagise   konfiskeerimine   tollis),   mis   on   seotud  Tellija   poolt 
tahtliku   dokumentide   võltsimisega,   samuti   dokumentide   kaotsiminekuga   (LS   paragrahv   780 
105
lg.2). 
6.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud lepingu punkt 6 sätetega, juhinduvad pooled 
seaduste sätetest.
7. Lepingu rikkumise vabandatavus.
7.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv103). Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
7.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga.
8. Teated.
8.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
9. Muud sätted.
9.1. Leping kehtib allakirjutamise momendist ja lõpeb kohustuste täitmisega.
9.2. Käesolevat lepingut ja selle lisasid võib muuta,   lepingut ennetähtaegselt lõpetada poolte 
kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine.
9.3. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
9.4.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   ………   krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
9.5. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi …… krooni.
9.6. Kõik küsimused, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, lahendatakse poolte kirjaliku 
kokkuleppega vastavalt kehtivale  seadusandlusele . Kokkuleppele mittejõudmisel kohtus.
9.4.Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu 
106
omavas identses eksemplaris, millest üks jääb saatjale ja teine vedajale.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimi ning allkirjad:
Saatja
Vedaja
107
EKSPEDEERIMISLEPING
Tallinnas,                                                                                        “…..”………………………. .a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud   “ ekspedeerija ”,   juhatuse   liikme   Peeter  Pärn,   isikukood   3500200456,   elukoht 
Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   100000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud “saatja”, juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, 
isikus   teiselt   poolt,   koos   nimetatud   “lepingupooled”   või   “pooled”,   sõlmisid   käesoleva 
lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu dokumendid.
1.1.   Käesoleva   lepingu   dokumendid   koosnevad   käesolevast   lepingust   ja   koos   lepinguga 
allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
1.1. Lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
1.2.1. Kauba saatedokumendid     -  lisa nr.1.
1.2.2. Veokiri                                -  lisa nr.2.
1.2.3. Tasu maksmine ja arvelduste kord   - lisa nr.3.
2. Lepingu objekt.
2.1. Käesolev leping reguleerib poolte suhteid saatja kauba vedamise korraldamisel saatja arvel 
ning tasu maksmist, mis sisaldab:
2.1.1. Transpordivahendi ja transporditee määramist.
2.1.2. Vedaja valikut, vedamiseks vajalike veo- ja laolepingute sõlmimist.
2.1.3. Saatja kahju hüvitamise nõude tagamist.
2.1.4. Kauba kindlustamist.
2.1.5. Tolliformaalsuste korraldamist.
3. Ekspedeerija kohustused ja õigused.
3.1.   Ekspedeerija   kohustub   tegema   käesoleva   lepingu   alapunktides   2.1.1.-2.1.5.   sätestatud 
toimingud.
3.2. Ekspedeerijal on õigus teostada ise vedu, koos kõigi sellest tulenevate vedaja õiguste ja 
kohustustega, juhindudes LS paragrahvist 859.
108
3.3. Ekspedeerija sõlmib kõik vajalikud lepingud oma nimel.
3.4. Ekspedeerija peab andma saatjale vajalikke teateid, nõudmisel andma teavet ekspedeerimise 
seisu kohta ja esitama aruande selle täitmise kohta.
3.5. Ekspedeerijal on kõigi ekspedeerimislepingust tulenevate nõuete ning varasematest saatjaga 
sõlmitud veo-, ekspedeerimis- ja ladustamislepingutest tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus 
kaubale, vastavalt LS paragrahvide 803 ja 862 sätetele.
4. Saatja kohustused ja õigused.
4.1.   Saatja   on   kohustatud   kauba   pakkima   ja   tähistama   ning   andma   ekspedeerija   käsutusse 
dokumendid ja kogu teabe, mida see vajab oma kohustuste täitmiseks.
4.2. Ohtliku kauba vedamisel peab saatja andma ekspedeerijale kirjalikult teavet kauba kohta.
4.3. Saatjal on õigus saada ekspedeerijalt vajalikke teateid ja teavet ekspedeerimise seisu kohta ja 
esitades kirjaliku nõude - ekspedeerija aruandeid.
5. Arveldused.
5.1. Saatja kohustub maksma ekspedeerijale tasu ja teostama arveldused käesoleva lepingu lisas 
nr.3 sätestatud korras. 
5.2.   Tasu   maksmine   toimub   ekspedeerija   arvete   alusel   arvel   näidatud   kuupäevaks.   Arve 
tasumisega hilinemisel maksab saatja viivist …. % iga viivitatud päeva eest tasumata summast 
lähtudes.
6. Poolte vastutus.
6.1. Saatja vastutus:
6.1.1. Saatja peab ekspedeerijale hüvitama kahju ja kulud, juhindudes LS paragrahvist  856 lg. 2 
ja 3, mis on põhjustatud:
a) kauba ebapiisavast pakkimisest või tähistamisest saatja poolt;
b) kauba ohtlikkusest teatamata jätmisest;
c) kaubaga seotud ametlike toimingute korraldamiseks vajaliku teabe puudumisest, 
d) ebatäiuslikkusest või ebaõigsusest.
6.2. Ekspedeerija vastutus:
6.2.1. Ekspedeerija peab hüvitama tema hoole all oleva kauba kaotsiminekust või kahjustumisest 
tekkinud kahju, juhindudes LS paragrahvist 861.
109
7. Lepingu rikkumise vabandatavus.
7.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103).  Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
7.2.   Pool,   kelle   tegevus   lepingujärgsete   kohustuste   täitmisel   on   takistatud   ettenägemata 
asjasolude  tõttu,  on kohustatud sellest  viivitamatult teatama  teisele  poolele  vahenditega, mis 
tagavad teate kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga.
8. Teated.
8.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
9. Muud sätted.
9.1. Leping kehtib allakirjutamise momendist ja lõpeb kohustuste täitmisega.
9.2. Käesolevat lepingut ja selle lisasid võib muuta, lepingut ennetähtaegselt lõpetada poolte 
kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine.
9.3. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139.
9.4.   Juhul,   kui   lepingulist   kohustust   ei   täideta   nõuetekohaselt,   on   kohustust   rikkunud   pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   …….krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
9.5. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ………krooni.
9.6. Kõik küsimused, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, lahendatakse poolte kirjaliku 
kokkuleppega vastavalt kehtivale seadusandlusele. Kokkuleppele mittejõudmisel kohtus.
110
9.7. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu 
omavas identses eksemplaris, millest üks jääb saatjale ja teine speditöörile.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimi ning allkirjad:
Saatja
Ekspedeerija
111
SELTSINGULEPING
Tallinnas,                                                                                   “……”………………………… .a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 100000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi 
nimetatud “seltsinglane ABC”, juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht 
Tallinn, isikus ühelt poolt
ja
osaühing   BCD,   registrikood   1000000002,   asukohaga   Tartu   mnt.   888   Tallinn,   edaspidi 
nimetatud   “seltsinglane   BCD”,   juhatuse   liikme   Kaarel   Kask,   isikukood   36503000567, 
elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud “seltsinglased” või “lepingupooled” või 
“pooled”, sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas:
Lepingu dokumendid.
1.1.   Lepingu   dokumendid     koosnevad   käesolevast   lepingust   ja   koos   lepinguga   allkirjastatud 
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
1.2. Lepingule on lisatud sõlmimisel järgmised lisad:
1.2.1. Seltsinglase ABC poolt teostatavate panuste nimekiri:
-vara seltsingu omandisse üleandmise nimekiri (vara nimetused ja väärtus kroonides) - lisa nr.1;
- vara kasutada andmise nimekiri (vara nimetused ja väärtus kroonides)    - lisa nr.2
- osutatavate teenuste , teostatavate tööde nimekiri ja maksumus kroonides   - lisa nr.3. 
1.2.2. Seltsinglase BCD poolt teostatavate panuste nimekiri:
- vara seltsingu omandisse üleandmise nimekiri (vara nimetused ja väärtus kroonides)     - lisa 
nr.4;
- vara kasutada andmise nimekiri (vara nimetused ja väärtus kroonides)  - lisa nr.5;
- osutatavate teenuste, teostatavate tööde nimekiri ja maksumus kroonides  - lisa nr.6.
1.2.3. Pooltevahelise kulude ning tulude arvestamise ja jagamise ning seadusandluses ettenähtud 
maksude tasumise kord           - lisa nr.7.
2. Lepingu eesmärgid.
2.1.   Käesoleva   lepingu   eesmärgiks   on   seltsinglaste   poolt   liha-   ja   vorstitööstuse   rajamine 
asukohaga: Võrumaa, Vastseliina vald, Vana-Saaluse küla, nimetatud tööstuse ekspluateerimine 
ning toodangu turustamine.
3. Poolte õigused ja kohustused.
3.1.   Käesoleva   lepingu   järgi   kohustuvad   pooled   lepingu   eesmärgi   saavutamiseks   teostama 
toiminguid ja tegema töid ning kandma kulusid ja jagama tulusid vastavalt lepingu lisadele 1-7.
112
3.2.   Lepingu   lisas   nr.   3   nimetatud   tööde   ja   toimingute   teostamisel   on   seltsinglane   ABC 
kohustatud  järgima   kokkulepitud  mahtusid,  koguseid,  maksumusi  ja  tähtaegu  ning  teavitama 
seltsinglast BCD tööde ja toimingute käigust. 
3.3.   Lepingu   lisas   nr.6   nimetatud   tööde   ja   toimingute   teostamisel   on   seltsinglane   BCD 
kohustatud  järgima   kokkulepitud  mahtusid,  koguseid,  maksumusi  ja  tähtaegu  ning  teavitama 
seltsinglast ABC tööde ja toimingute käigust.
3.4.   Käesoleva   lepingu   punktides   3.2.   ja   3.3.   sätestatud   kohustuste   mittetäitmisel   või 
mittenõuetekohasel   täitmisel   on   süüdlane   pool   kohustatud   hüvitama   teisele   poolele   tekitatud 
faktilise kahju.
3.5. Seltsinglane  ei  ole  kohustatud  suurendama  kokkulepitud  panust  ega  tegema  täiendavaid 
panuseid, kui tema osalus väheneb kahjumi tagajärjel.
4. Seltsingu juhtimine.
4.1. Igal seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises.
4.2.   Seltsinglased   juhivad   seltsingut   ühiselt   ning   iga   tehingu   tegemiseks   on   vajalik   kõigi 
seltsinglaste nõusolek.
4.3.  Juhtima  õigustatud seltsinglane ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud seltsinglane 
sellele vastu vaidleb.
4.4.   Juhtima   õigustatud   seltsinglane   ei   tohi   juhtimisülesandeid   kolmandale   isikule   üle   anda. 
Seltsinglaste suhted kolmandate isikutega toimuvad vastavalt LS paragrahv 593 sätetele.
4.5. Seltsinglasel on õigus tutvuda kõigi seltsingut puudutavate dokumentidega.
5. Pooltevahelised arveldused ja aruandlus. Seltsinguvara.
5.1. Käesoleva lepinguga ettenähtud toimingute ja tööde teostamisel arveldavad pooled koos-
kõlas lepingu lisaga nr.7. 
5.2.   Pooled   esitavad   teineteisele   tehtud   kulutuste   aruande   üks   kord   kuus   10.   kuupäevaks 
möödunud  kuu  eest.   Juhul,   kui  on  vajalik  tehtud  kulutuste  tasaarveldus,  siis  teostatakse   see 
arveldusele järgneva kuu 10. kuupäevaks.
5.3.    Juhtimiseks    õigustatud   seltsinglased   (juriidiliste   isikute   esindajad)   on   kohustatud 
seltsinglastele oma tegevusest aru andma iga kuu 10. kuupäevaks möödunud kuu kohta. Aruande 
all mõistavad pooled juhtima õigustatud seltsinglaste  suulisi  ja kirjalikke vastuseid seltsinglaste 
järelepärimistele.
5.4. Rahas või asendatavates või äratarvitatavates asjades tehtavad  panused  lähevad seltsinglaste 
ühisomandisse ja moodustavad seltsinguvara.
113
5.5. Seltsinguvarasse kuulub ka vara, mis omandatakse seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel 
või hüvitisena seltsinguvarasse kuuluva eseme hävimise, rikkumise või äravõtmise eest.
5.5.
Seltsinglane   ei   või   käsutada   seltsinguvarasse   kuuluvaid   esemeid   ega   oma   osa 
seltsinguvaras. 
5.6.
 Seltsinglane ei või nõuda seltsinguvara jagamist.
5.7. Seltsinglaste osad kasumis ja kahjumis määratakse vastavalt LS paragrahv 592 sätetele.
6. Seltsinglase vastutus.
6.1. Seltsinglane ei tohi oma isikliku kasusaamise eesmärgil teha tehinguid, millega kaasneb 
seltsingu   eesmärgi    kahjustamine    või   võimatuks   muutumine.   Eelnimetatu   rikkumisel   maksab 
süüdiolev   seltsinglane   teisele   seltsinglasele   leppetrahvi   ……………….   krooni   ning   hüvitab 
seltsingu kassasse seltsingule tekitatud faktilise kahju.
6.2.   Seltsingu   või   seltsinglaste   poolt   ühiselt   kolmandate   isikute   ees   võetud   kohustuste   eest 
vastutavad seltsinglased solidaarselt, kui võlausaldajaga ei ole kokku lepitud teisiti.
7. Lepingu kehtivus. Seltsingulepingu lõppemise alused.
7.1. Käesolev leping jõustub selle sõlmimise kuupäevast ja kehtib kuni “….”…………..a.
7.2.   Seltsinguleping   lõpeb   LS   paragrahvis   596   sätestatud   alustel.   Lepingu   ülesütlemine 
seltsinglase poolt toimub LS paragrahvis 597 sätestatud alustel ja korras.
7.3. Seltsingust väljaarvamisel või lahkumisel juhindutakse LS paragrahvide 606 – 609 sätetest.
8. Lepingu rikkumise vabandatavus.
8.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu 
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega 
pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103).  Nimetatud asjaolud 
peavad  olema  tõendatavad ning  vaatamata  eelnimetatud  ettenägemata asjaoludele, on pooled 
kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu 
on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse 
täitmist.
8.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud ettenägemata asjaolude 
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult teatama teisele poolele vahenditega, mis tagavad teate 
kiireima edastamise, samas saates välja teate tähitud kirjaga.
114
9. Teated.
9.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis 
tähitud   kirjaga   või   väljastusteatega,   välja   arvatud   juhtudel,   kui   sellised   teated   on 
informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
10. Muud tingimused.
10.1. Käesolevat lepingut võib muuta ja ennetähtaegselt lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel. 
Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine. Ülesütlemine toimub käesolevas 
lepingus ja seaduses sätestatud korras.
10.2. Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel juhindudes Eesti 
Vabariigi seadusandlusest, kokkuleppele mittejõudmisel kohtus.
10.3. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud 
kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled käesolevast lepingust ja LS paragrahvidest 127, 
128, 132, 134, 136, 139. 
10.4. Juhul,  kui  lepingulist  kohustust  ei  täideta  nõuetekohaselt,  on kohustust  rikkunud  pool, 
vastavalt   LS   paragrahvidele   159   ja   161,   kohustatud   maksma   leppetrahvi   …….   Krooni. 
Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.
10.5. Kumbki pool ei oma õigust käesolevast lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale 
isikule   ilma   teise   poole   kirjaliku   nõusolekuta,   juhindudes   LS   paragrahvist   166   lg.2   ja   3. 
Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ……. Krooni.
10.6. Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sätetest.
10.7. Käesolevas lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused, lepingu allakirjutamisega 
kaotavad kehtivuse kõik lepinguga seotud varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped ning 
eeltoodu ühesel mõistmisel juhinduvad pooled  LS paragrahv 31 sätetest.
10.8. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti 
Vabariigi seadusandlusest.
10.9. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb seltsinglasele  ABC ja teine seltsinglasele BCD.
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad:
Seltsinglane ABC
Seltsinglane BCD
115
NOTARIAALSELT VORMISTATUD LEPINGUD
MÜÜGILEPING
Tallinnas, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . . . )  aastal
. . . . . . . . . . . . . . . . . . ,   isikukood  . . . . . . . . . ,   elukoht   tema   sõnade   kohaselt   Tallinn 
. . . . . . . . . . . . , edaspidi nimetatud MÜÜJA,
j a
. . . . . . . . . . . . . . . . . . ,   isikukood  . . . . . . . . . ,   elukoht   tema   sõnade   kohaselt   Tallinn 
. . . . . . . . . . . . , edaspidi nimetatud OSTJA 
ja
OSAÜHING  . . . . . . . . . . ,   registrikood  . . . . . . . . . ,   asukoht  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,   keda 
esindab   volikirja,   mis   on   tõestatud   Tallinna    notar   . . . . . . . . . .   poolt  . . . . . . . . . .   a., 
registreeritud not.reg. nr. . . . . .  all, alusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . , isikukood . . . . . . . . . , kelle 
elukoht  . . . . . . . . . . . . . . . . ,   edaspidi   nimetatud    PANDIPIDAJA ,   sõlmivad   käesoleva 
lepingu alljärgnevas:
1.
Lepingu objekt
1.1.
MÜÜJA müüb ja OSTJA ostab kahe (2) toalise korteri nr. . . . . , koos sellele vastava muu 
osaga elamust, asukohaga Tallinnas Pärnu mnt. . . . . , eluruumi pinnaga 51,4 m2, mis moodustab 
0,76% elamu üldpinnast. Elamu  tervikuna  on kuuekorruseline, 70 korteriga, kasuliku pinnaga 
8066,0   m2,   elamispinnaga   4351,2   m2,    maakasutus    vastavalt  Tallinna   Linna  TK   otsusele   nr 
. . . .   . . . . . . . . .  1995. a.
1.2.
Nimetatud lepinguobjekt kuulub MÜÜJALE omandiõiguse alusel vastavalt Tallinna 
Hooneregistri õigendile nr.  . . . .   . . . . . . . . . .  a.
1.3. Lepinguobjekt on panditud  . . . . . . . . . .   a. MÜÜJA ja OSAÜHINGU  . . . . . . . . . .   vahel 
sõlmitud  pandilepingu reg. nr. . . . . . . OSAÜHINGU . . . . . . . . . . . .  kasuks.
2.
Ostu-müügi hind, selle tasumise kord
2.1.
Lepinguobjekt müüakse OSTJALE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . . )  krooni eest, 
millisest    summast   on   OSTJA  poolt   MÜÜJALE   tasutud   enne   käesoleva   lepingu   sõlmimist 
. . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . )   krooni,  . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . )   krooni   tasub   OSTJA 
MÜÜJALE   käesoleva   lepingu   sõlmimise   ajal   notari   juuresolekul,  . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . ) 
krooni   tasub   OSTJA   PANDIPIDAJA   esindajale   käesoleva   lepingu   sõlmimise   ajal   notari 
juuresolekul ja milliste summade saamist kinnitavad OSTJA ja PANDIPIDAJA esindaja oma 
allkirjadega käesoleval lepingul.
116
2.2.  Ülejäänud summa suuruses . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . )  krooni tasub OSTJA MÜÜJALE 
hiljemalt  . . . . . . . . . . .   ühe tuhande üheksasaja üheksakümne üheksanda (. . . . . . 1999) aastal 
lepinguobjektiks oleva korteri vabastamisel.
3.  Lepinguosalisete  avaldused  ja kinnitused
3.1.  MÜÜJA avaldab ja kinnitab, et:
3.1.1.  kuni   käesoleva   lepingu   sõlmimiseni   pole   lepinguobjekti   kellelegi   võõrandatud,   selle 
suhtes pole vaidlusi ega  pole keelustatud  (arestitud),  peale  OSAÜHINGU  . . . . . . . . .   ei ole 
korterit  kellelegi panditud;
3.1.2.  ehitise alune ja teenindamiseks vajalik maa ei ole kantud kinnistusraamatusse;
3.1.3.  kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole;
3.1.4.  korterisse ei ole kedagi sisse registreeritud;
3.1.5.  perekonnaseisult on ta  vallaline .
3.2.  OSTJA avaldab, et ta on tutvunud lepinguobjektiga, teadlik selle seisukorrast ja ostab selle 
seisundis, milles see on käesoleva lepingu sõlmimise päeval;
3.3.  PANDIPIDAJA esindaja avaldab, et tema  volitused  on kehtivad ning ei ole esindatava 
poolt tagasi võetud.
3.4.  Pooled on kokku leppinud,
3.4.1.  et peale omandiõiguse üleminekut jääb lepinguobjektiks olev korter MÜÜJA valdusesse 
ja   kasutusse   kuni  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . )   aastani.   MÜÜJA  vabastab   nimetatud 
ajaks korteri ja tasub kõik lepinguobjektiga seotud maksed.
3.4.2.  MÜÜJA   kohustub   hiljemalt  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .   aastaks, 
telefoniettevõtte vahendusel AS Eesti Telefoni ja MÜÜJA vahel sõlmitud liitumislepingu alusel 
MÜÜJA   nimele   registreeritud   telefoninumbri   loovutama   OSTJALE   tingimusel,   et   telefoni 
asukoht jääb samaks ning MÜÜJAL ei ole võlgnevusi telefoniettevõttele.
3.4.3.  lepinguobjektiks olevasse korterisse jääb köögimööbel koos olmetehnikaga ja HARVIA 
saunaga.
3.5.  PANDIPIDAJA   esindaja   annab   käesolevale   lepingule   allakirjutamisega   nõusoleku 
MÜÜJALE   müüa   korter,   samuti   avaldab,   et   PANDIPIDAJA   loeb  . . . . . . .   a.   sõlmitud 
pandilepingu   (reg.   nr.  . . . . . . . )   lõppenuks   ning   palub   teha   vastavalt   asjaõigusseaduse 
rakendamise    seaduse   §   132  lg   4   pandiõiguse   lõppemise   kohta   vastav   märge   Tallinna 
Hooneregistrisse.
4.  Omandiõiguse üleminek
4.1.   Lepinguobjekti   omandiõiguse   üleminek   MÜÜJALT     OSTJALE   loetakse   toimunuks 
käesoleva lepingu allakirjutamisel.
117
5.  Notari  selgitused
5.1.  Notari poolt on lepinguosalistele  selgitatud , et lepingu sõlmimisel on MÜÜJA kohustatud 
teatama   OSTJALE   vastavalt   Tsiviilkoodeksi   §   246   kolmandate   isikute   kõikidest   õigustest 
müüdavale asjale.
5.2.  Ühtlasi on notar selgitanud, et vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 
võõrandatakse kuni ehitusaluse maa kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi maakatastris 
registreerimiseni ehitise mõttelist osa ja reaalosana erastatud eluruumi kui vallasasja.
6.  Lepingu sõlmimise kulud
6.1. Käesoleva lepingu sõlmimise kulud tasub OSTJA.
7.  Lepingu registreerimine
7.1. Käesoleva lepingu registreerimiseks esitab notar lepingu Tallinna Hooneregistrile ja  esildise  
Tallina   Linnavalitsusele   viieteistkümne   (15)   päeva   jooksul   notariaaltoimingu   vormistamise 
päevast arvates.
8.  Lepingu eksemplarid
8.1. Leping on koostatud viies eksemplaris, millest üks säilib notaribüroos, teine väljastatakse 
OSTJALE, kolmas MÜÜJALE, neljas PANDIPIDAJALE ja viies Tallinna Hooneregistrile.
MÜÜJA ____________________ OSTJA _____________________
PANDIPIDAJA esindaja ______________
Notari tõestus
118
PANDILEPING
Tallinnas,  . . . . . . . . . . . . ( . . . ) . . . . . . . . . . ( . . . )  …………………
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . )  aastal.
Aktsiaselts   .. . . . . . . . . . . . . . . ,   registrikood 
. . . . . . . . . . . . . ,  
asukoht 
. . . . . . . . . . . . . . . . . . ,   oma esindaja  . . . . . . . . . . . . . . ,   isikukood  . . . . . . . . . . . . . ,   elukoht 
Tallinn,   isikus,   kes   tegutseb   Tallinna   notari  . . . . . . .   poolt   .. . . . . . . . . . . . a   tõestatud 
volikirja alusel, mis on registreeritud notariaalregistris nr . . . . .   all, (edaspidi nimetatud 
Pandipidaja) 
ning
Osaühing  . . . . . . . . . ,   registrikood  . . . . . . . . ,   asukoht  . . . . . . . . . . . . . . . . . ,   oma 
juhatuse liikme  . . . . . . . . . . . . . . ,   isikukood  . . . . . . . . , elukoht ‘tallinn, isikus, (edaspidi 
nimetatud  Pantija ), sõlmivad käesoleva pandilepingu alljärgnevas:
1.  Tagatavad nõuded
1.1.  Vastavalt   laenulepingule   nr  . . .   . . . . . . . . . . . . . a   võlgneb   Osaühing  . . . . . . . . . 
Aktsiaseltsile  . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . )   krooni, millise summa koos intressidega kohustub 
pangale tagasi maksma hiljemalt  . . . . . . . .   aastal (. . . . .a) ja teistel laenulepingus märgitud 
tingimustel.
2.  Pandi ese ja ulatus
2.1.  Kõigi käesoleva pandilepingu punktis 1. välja toodud laenulepingust tulenevate nõuete ja 
kohustuste täpse ja õigeaegse täitmise tagamiseks, samuti käesolevast pandilepingust tulenevate 
nõuete täitmise garanteerimiseks, pandib Pantija Pandihoidjale alljärgnevad ehitised:
2.1.1.  Remonditsehh,   mis   paikneb   maatükil   suurusega  . . .   m2  Tallinna   Linnavalitsuse 
korralduse nr  . . .   . . . . . .  a alusel ning asub Tallinnas . . . . . . .  
2.1.2.   Puitlaastplaatide   tsehh   (peenestusosakond),   mis   pakneb   maatükil   suurused   .. . . m2 
Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr . . .   . . . . . .  a alusel ning asub Tallinnas . . . . . .   (edaspidi 
nimetatud pandi esemed).
2.1.3. Pandi esemed on Pantija  omandis  vastavalt Tallinna notari . . . . . . . . . . .   poolt . . . . . . .  a 
tõestatud ehitiste ostu-müügilepingule, mis on registreeritud notariaalregistris nr . . . .   all.
2.2. Käesoleva pandiga on tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded (sh intressid ja viivis) ning 
pandi esemetele tehtud kulutused, kohtukulud ja esemete müügiga seotud kulutused.
2.3.Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele nõuetele panditud vara suhtes.
119
2.4.Pärast käesoleva lepingu sõlmimist Pandiüidaja uue nõude tekkimisel Pantija suhtes (kas 
tagatava võlaõigussuhte muutmisel ja/või pikendamisel või siis mõne muu lepingu või suhte 
alusel,   kui   pandilepingus   nimetatud   võlaõigussuhe),   muutub   pant   alates   nimetatud   uue 
Pandipidaja nõude tekkimise hetkest ka uue nõude tagatiseks, kui nõude tekkimise aluseks olevas 
lepingus ei sätestata teisiti. Pandilepingu sellekohase  muudatuse  koostamine ei ole obligatoorne, 
kuid on Pantija ja Pandipidaja kokkuleppel võimalik, eriti kui uue nõude tagamiseks soovitakse 
sätestada eritingimusi. 
3.  Pantija kinnitused
3.1. Pantija esindaja avaldab ja garanteerib, et:
3.1.1. Pantija on pandi esemete omanik.
3.1.2. Pandi esemed ei ole  koormatud  ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega.
3.1.3. Pandi esemete suhtes ei ole tõstetud kohtulikku vaidlust.
3.1.4. Ehitiste alune ja teenindamiseks vajalik maa ei ole tagastatud, samuti ei ole sõlmitud maa 
ostu-müügi-  ega   hoonestusõiguse  seadmise   lepingut  ning  maa  ei   ole  kantud  riigi  omandisse 
jäetud või munitsipaalomandisse antud maana riigi maakatastrisse.
3.1.5. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ning 
need ei ole lõppenud.
4.  Pantija kohustused
4.1. Pantija on kohustatud:
4.1.1.   Pandi   esemeid   säilitama   ja   korras   hoidma   ning   Pandipidaja   nõudel   aru   andma   nende 
seisundist.
4.1.2. Pandi esemete väärtuse vähenemise või nende hävimise ohust viivitamatult Pandipidajale 
teatama. Kui Pantija ei täide oma kohustusi pandi esemete hoidmisel on Pandimidajal õigus 
nõuda pandiga tagatud nõude rahuldamist enne tähtaega.
4.1.3. Pandi esemete maa oluliseks osaks muutumisel teatama Pandipidajale ning viimasel on 
õigus   nõuda   pandiõiguse   ümbervormistamist   kinnistut   koormavaks   hüpoteegiks   alates 
ülalnimetatud ehitisealuse maa kohta kinnistusregistriosa  avamise  teate avaldamisest Ametikes 
Teadaannetes (Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 133 lg 1).
4.1.4. Hoonestusõiguse seadmisel panditud ehitise omaniku kasuks teatama Pandipidajale ning 
viimasel on õigus nõuda pandiõiguse kinnistamist hoonestusõigust koormava hüpoteegina alates 
hoonestusõiguse kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest Ametlikes Teadannetes 
(Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 133 lg 2).
4.1.5. Kindlustama pandi esemed oma kulul Pandipidaja poolt aktsepteeritud kindlustusfirmas 
Pandipidajat rahuldavatel tingimustel. Nimetatud kindlustuslepingut võib Pantija muuta, lõpetada 
või lubada kindlustuseandjal lõpetada üksnes Pandipidaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Pandi 
esemete   täieliku   või    osalise    hävimise   korral   on   Pandipidajal   õigus   saada   oma   valdusse 
kindlustushüvis. Pantija nõudel kindlustushüvis deponeeritakse.
4.1.6. Ilma Pandipidaja nõusolekuta pandi esemeid mitte rentima, üürima, samuti muul viisil 
kasutama   ja   käsutama,   kui   see   toob   kaasa   kolmanda(te)le   isiku(te)le   kuuluva(te)   õigus(t)e 
tekkimise nimetatud pandi esemetele või nende väärtuse ja müügihinna vähenemise.
120
5.  Pandi esemete võõrandamine
5.1.  Pantija võib pandi esemed võõrandada ainult Pandipidaja eelneval kirjalikul nõusolekul 
ning tingimusel, et pandi esemed jäävad pandiõigusega koormatuks.
5.2.  Nõude üleminekul uuele võlausaldajale läheb üle ka pandiõigus.
5.3.  Kui   Pantija   ei   täida   seadusest   või   lepingust   tulenevaid   kohustusi   tähtaegselt   ja 
nõuetekohaselt, on Pandipidajal õigus nõuda pandi eseme müümist Eesti Vabariigis kehtivate 
õigusnormidega sätestatud korras, kusjuures lepingupooled lepivad kokku, et Pantija kohustub 
alluma  kohesele sundtäitmisele Täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p 13 sätestatud korras.
6.  Pandi lõppemine
6.1. Pant lõpeb:
6.1.  Tagatud nõude lõppemisega.
6.2.  Kui Pandipidajaks ja pandi esemete omanikuks saab üks ja sama isik.
6.3.  Pandi esemete hävimisega.
7.  Pandiõiguse kehtimine
7.1. Pandiõigus tekib käesoleva lepingu tõestamise hetkest ning lõpeb tagatud nõude lõppemise 
päeval,   pärast   mida   on   Pantijal   õigus   nõuda   ja   Pandipidajal   kohustus   esitada   Tallinna 
Hooneregistrile vastavasisuline kirjalik avaldus.
8.  Lõppsätted
8.1.  Notaritasu lepingu sõlmimisel tasub Pantija.
8.2.  Käesolev   leping   kuulub   lepingu   tõestanud   notari    asendaja    esildisel   Pantija   kulul 
registreerimisele   Tallinna   Hooneregistris   viieteistkümne   (15)   päeva   jooksul,   alates   tehingu 
tõestamisest, vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 133 lg 3.
8.3.  Käesolev leping on koostatud ja alla kirjutatud  kolmes  (3) eksemplaris, millest esimene 
säilib notaribüroos, teine väljastatakse Pantijale ja kolmas Pandipidajale.
PANDIPIDAJA esindaja ______________   PANTIJA esindaja _________________
Notari tõestus
121
PANDI-  ja  MÜÜGILEPING
Tallinnas, ………….. (….) ………………… (….) ………………….. (…...) aastal.
Aktsiaselts   ………………,   äriregistri   kood   nr.   …..,   asukohaga   ………………,   mille 
esindajana   tegutseb   juhatuse   liige   ………………………….,   isikukood   …………………., 
kelle elukoht on …………………., (edaspidi nimetatud “Pantija” või “Müüja”)
ja
Osaühing   …………………….,   registreeritud   äriregistris   koodi   nr.   …..   all,   asukohaga 
…………..,   mille   esindajana   tegutseb   juhatuse   liige   ………………………….,   isikukood 
……………………, kelle elukoht on …………………, (edaspidi “Ostja”) 
ja
Aktsiaselts ……………….. Pank , Eesti Vabariigi seaduste alusel tegutsev krediidiasutus , mis 
on kantud …………….. Äriregistrisse kood nr. ……… all, asukohaga …………………… 
(edaspidi “Pandipidaja”), mille esindajana tegutseb notar ………………. poolt ………… a. 
tõestatud   (notariaalregistri   nr.   ….)   volikirja   alusel   ………………………..,   isikukood 
……………………., kelle elukoht on ……………………….,
ühiselt Lepingu tekstis nimetatud “Lepinguosalised”, 
sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Pandiobjekt ja pandilepingu tingimused   
1.1.
 Pandipidaja ja Ostja vahel …………….. a. sõlmitud laenulepingu nr. ………… järgi 
võlgneb   Ostja   Pandipidajale   ……………………………..   (………   .-)   eesti   krooni,   mis   on 
väljamaksmispäeval  ekvivalentne  …………………………. (………..) saksa margaga.
1.2.
 Kõigi käesoleva lepingu punktis 1.1. väljatoodud laenulepingu ja selle võimalike lisade 
alusel   tekkivate,   sealhulgas   tingimuslike   ja   tulevikus   tekkivate   Pandipidaja   nõuete   täitmise 
tagamiseks,  samuti   käesolevast   pandilepingust   tulenevate   nõuete   täitmise   tagamiseks,   pandib 
Pantija Pandipidajale Pantija omandis oleva ……korruselise lao, milles on suletud netopinda 
……   m2,   mis   asub   Tallinnas   ………………..   ja   mis   paikneb   õiguslikul   alusel   kasutataval 
maatükil üldise suurusega …….m2  (Lepingu tekstis nimetatud “Pandi Ese”). Pand Ese kuulub 
Pantijale vastavalt Tallinna Hooneregistri õiendile nr. …….. ………….. a.
1. 3. Pandi Esemele seatud pandiga on tagatud ka Pandipidaja kõik nõuded, mis kaasnevad Pandi 
Eseme   müümisega   kohtuliku   sundenampakkumise   korral   ja   käesoleva   lepingu   ning 
võlaõiguslepingute täitmisega seotud muud kulud.
1.4.   Pooled   lepivad   kokku,   et   Pant   kehtib   ka   siis,   kui   laenulepingu   mistahes   tingimusi 
muudetakse või täiendatakse Ostja ja Pandipidaja kokkuleppel.
1.5. Pant lõpeb tagatud nõude lõppemisega, samuti Pandi Eseme hävimisega ning juhul, kui 
122
Panditud Eseme omanikuks saab Pandipidaja.
1.6. Pantija kohustub Pandi Eseme kindlustama, sõlmides kindlustuslepingu Pandipidaja poolt 
aktsepteeritud   kindlustusäriühingus   Pandipidajat   rahuldavatel   tingimustel.   Nimetatud 
kindlustuslepingut   võib   Pantija   muuta   või   lõpetada   või   lubada   kindlustuseandjal   lepingut 
lõpetada üksnes Pandipidaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Pandi Eseme  täieliku või osalise 
hävimise korral on Pandipidajal õigus saada oma valdusesse kindlustushüvis. Pantija nõudel 
kindlustushüvis deponeeritakse.
1.7. Pantija on kohustatud:
1.7.1. Pandi Eseme säilitama ja korras hoidma ning Pandipidaja nõudel aru andma Pandi Eseme 
seisundist.
1.7.2.   Pandi   Eseme   väärtuse   vähenemise   või   selle   hävimise   ohust   viivitamatult   teatama 
Pandipidajale.
1.7.3. Kui Pantija ei täida oma kohustusi Pandi Eseme hoidmisel, on Pandipidajal õigus nõuda 
pandiga tagatud nõude rahuldamist enne tähtaega.
1.7.4. Pandi Eseme registreerimisel kinnisasjana teatama Pandipidajale eelseisvast kinnistamisest 
vähemalt kümme (10) päeva enne asjaõiguslepingu sõlmimist.
2. Notari selgitused:
2.1.
Notar   on   pooltele   selgitanud,   et   Pandi   Eseme   muutumisel   maa   või   hoonestusõiguse 
oluliseks 
osaks,   on   Pandipidajal   õigus   nõuda   pandiõiguse   ümbervormistamist   kinnistut   või 
hoonestusõigust   koormavaks   hüpoteegiks,   alates   ehitisealuse   maa   või   hoonestusõiguse   kohta 
kinnistusregistri osa avamisest.
3. Pantija avaldab ja tõendab, et:
3.1. Ta on Pandi Eseme omanik.
3.2. Pandi Ese ei ole koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega.
3.3. Pandi Eseme suhtes ei ole tõstatatud kohtulikku vaidlust.
3.4. Pantija kohustub ilma Pandipidajapoolse kirjaliku nõusolekuta Pandi Eset mitte pantima, 
rentima, üürima, samuti muul viisil kasutama ja käsutama, kui see tooks kaasa kolmandatele 
isikutele kuuluvate õiguste tekkimise nimetatud Pandi Esemele või selle väärtuse vähenemise. 
3.5. Pantija võib Pandi Eseme võõrandada ainult koos võla ülekandmisega.
3.6.   Pooled   lepivad   kokku,   et   Pantija   kohustub   alluma   kohesele   sundtäitmisele   vastavalt 
täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p 13 sätestatule.
3.7.   Vallapandi   ümbervormistamisel   hüpoteegiks   kohustub   Pantija   tagama   vastava   märke 
kandmise kinnistusraamatusse.
3.8. Pandiõigus Pandi Esemele tekib Pandipidaja kasuks alates käesoleva lepingu notariaalse 
tõestamise hetkest.
4. Müügiobjekt
4.1. Pärast Pandi Eseme pantimist Müüja müüb ja Ostja ostab panditud …….korruselise lao, 
123
milles   on   suletud   netopinda   ……   m2,   mis   asub   Tallinnas   ………………..   ja   mis   paikneb 
õiguslikul   alusel   kasutataval   maatükil   üldise   suurusega   …….m2  (edaspidi   nimetatud 
“Lepinguobjekt”).   Lepinguobjekt   kuulub   Müüjale   vastavalt   Tallinna   Hooneregistri   poolt 
………….. a. välja antud õiendile nr. ……
4.2. Lepinguobjekt on müüdud Ostjale ……………………….. (……..) krooni eest, mille Ostja 
on   kohustatud   Müüjale   tasuma   tehes   vastava   pangaülekande   Müüja   pangakontole   nr. 
………………  ………….Pangas käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
4.3.   Müüja   kinnitab,   et   kuni   käesoleva   lepingu   sõlmimiseni   pole   Lepinguobjekti   kellelegi 
võõrandatud, panditud, selle võõrandamist ei ole keelustatud, lepinguobjekt ei ole arestitud, selle 
suhtes ei ole tekkinud vaidlusi; samuti seda, et maa ostu-müügi või hoonestusõiguse seadmise 
lepingut ei ole sõlmitud.
4.4. Samuti kinnitab Müüja, et Lepinguobjekt ei kuulu taasriigistatava ega erastatava vara hulka 
ja kannab sellega seotud kõik riskid.
4.5. Tsiviilkoodeksi § 246 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 1 ja 3 sisu on notari 
poolt lepinguosalistele selgitatud. 
4.6. Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 21 lg 4 alusel võib Eesti eraõiguslik juriidiline isik 
maad erastada, kui ta on kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse  registrisse .
4.7. Vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 22 lg 1 saab ostueesõigusega maad erastada 
isik, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna.
5. Ostja kinnitused ja müüja kohustused
5.1.
  Ostja   kinnitab,   et   ta   on   tutvunud   Lepinguobjekti   tehnilise   seisukorraga   ja   ei   oma 
käesoleva 
lepingu sõlmimise hetkel selle suhtes pretensioone. 
5.2.
 Müüja on kohustatud tagama laoruumi vabastamise metallriiulitest kolme (3) kuu jooksul 
arvates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest.
6. Muud tingimused
6.1. Lepinguobjekti üleandmine Ostjale loetakse toimunuks käesoleva lepingu allakirjutamisel.
6.2. Pandipidaja annab Müüjale nõusoleku Pandi Eseme müügiks Ostjale.
6.3. Ostja ja Pandipidaja on kokku leppinud ning Müüja on nõus, et Ostja võtab Müüjalt üle kõik 
käesoleva lepingu punktis 1 ja selle alapunktides toodud kohustused.
6.4. Käesoleva lepingu notariaalse tõestamisega seotud kulud tasub Ostja.
6.5.   Käesolev   leping   on   koostatud   ja   alla   kirjutatud   viies   eksemplaris,   millest   üks   säilib 
124
notaribüroos, üks väljastatakse Pantijale (Müüjale), üks Ostjale, üks Pandipidajale ja ühe esitab 
lepingu tõestanud notar registreerimiseks Tallinna Hooneregistrile.
Pantija (müüja)                                      Ostja                         Pandipidaja
Notari tõestus
125
KOKKULEPE PANDILEPINGU MUUTMISEKS
Tallinnas, …………………………… (…….) ………………….. (…….) ………………aastal.
Aktsiaselts   ……………….,   registrikood   nr.   …………..   ..,   asukohaga   Tallinnas 
………………….,   mille   esindajana   tegutseb   Tallinna   notar   ………………………   poolt 
…………. . a. tõestatud volikirja reg. nr. …… alusel ……………………………., isikukood 
…………………, elukoht …………………………… (edaspidi Pantija)
ja
aktsiaselts   …………………….,   registrikood………………….,   asukohaga   Tallinnas 
………………….,   mille   esindajana   tegutseb   Tallinna   notar   ………………………   poolt 
………….   199….   a.   tõestatud   volikirja   reg.   nr.   ……   alusel   ……………………………., 
isikukood …………………, elukoht …………………………… (edaspidi Pandipidaja)
sõlmisime käesoleva kokkuleppe (edaspidi Kokkulepe) alljärgnevas:
1.1.   Muuta   Tallinnas,   ……….   …..   a.   sõlmitud   pandilepingu   nr.   ………   punkti   1.1.   ja 
sõnastada see järgmiselt:
“1.1.Tallinnas, ……..  a. sõlmitud laenulepingu nr. …….. alusel võlgneb aktsiaselts …………., 
reg.   nr.   ……….,   asukoht   Tallinnas   …………….   (edaspidi   nimetatud   ka   Laenusaaja) 
Pandipidajale ……………… (………… .-) eesti krooni. Nimetatud laenulepingust tulenevate 
maksekohustuste (sh laenusumma, intressi ja viivisvõlgnevuse tasumine) ning Laenusaaja ja/või 
Pantija   muude   kohustuste   (sh    trahvid ),   täitmise   (lõpptähtaeg   ……………   .   a.,   juhul   kui 
Lepinguosalised   nimetatud   tähtaega   ei   muuda)   tagamiseks   panditakse   allpooltoodud   vara 
Pandipidajale.”
1.2.
 Täiendada pandilepingut uute punktidega 1.2. ja 1.3.:
“1.2. Pandi Esemega on tagatud kõik Pandipidaja nõuded, mis Pandipidajal tekivad Pantija ja/või 
Laenusaaja suhtes pärast Lepingu sõlmimist.
1.3. Pärast Lepingu sõlmimist Pandipidajal uue nõude tekkimisel Laenusaaja suhtes kas tagatava 
võlaõigussuhte muutmisel ja/või pikendamisel või siis mõne muu lepingu või suhte alusel kui 
Lepingus   nimetatud   võlaõigussuhe,   muutub   pant   alates   nimetatud   uue   Pandipidaja   nõude 
tekkimise   hetkest   ka   uue   nõude   tagatiseks,   kui   nõude   tekkimise   aluseks   olevas   lepingus   ei 
sätestata   teisiti.   Lepingu   sellekohase   eraldi   lisa   koostamine   ei   ole   obligatoorne,   kuid   on 
Lepinguosaliste   kokkuleppel   võimalik,   eriti   kui   uue   nõude   tagamiseks   soovitakse   sätestada 
eritingimusi.
1.3.
 Muuta ja täiendada pandilepingu punkti 2.1. ja sõnastada see järgmiselt:
“2.1.   Käesoleva   pandilepingu   punktides   1.1.,   1.2.   ja   1.3.   nimetatud   kohustuste   täieliku   ja 
õigeaegse täitmise tagamiseks pandib Pantija Pandipidajale Pantija omandis olevad järgmised 
ehitised ja rajatised:
hoone, mis asub Tallinnas ………….., ja mis paikneb õiguslikul alusel kasutataval maal üldise 
126
suurusega   ……..   m2;   Pandi   Ese   kuulub   Pantijale   vastavalt   Tallinna   Hooneregistri 
Munitsipaalettevõtte poolt “….” ….. ….… a. välja antud õiendile nr. …….. .
Muuta lepingu alajaotust “ 5. Müügiõiguse tekkimine” ja sõnastada see järgnevalt:
“5.1. Pandipidajal on õigus nõuda müügiõiguse tekkimisel Pandi Eseme väljaandmist Pantija 
valdusest selle müügiks vastavalt kehtestatud korrale. Pandi Eseme ülevõtmise ja hoidmisega 
seotud Pandipidaja kulutused kuuluvad hüvitamisele Pantija poolt.
5.2. Pandipidajal tekib müügiõigus, kui:
5.2.1. pandiga tagatud nõuet ei ole täidetud või
5.2.2.   nõude   tekkimise   aluseks   oleva   võlaõigusliku   lepingu   tingimusi   ei   täideta,   kui   selline 
rikkumine annab õiguse kuulutada võlaõiguslepingus toodud maksetähtaja saabunuks.
5.2.
 Lepinguosalised lepivad kokku, et Pantija allub kohesele sundtäitmisele Lepingust ja/või 
võlaõiguslepingust   tulenevate   Pandipidaja   nõuete   rahuldamiseks   vastavalt   Täitemenetluse 
seadustiku sätetele.
5.3.
 Pärast pandi ümbervormistamist hüpoteegiks kohustub Pantija nõustuma vastava märke 
tegemisega kinnistusraamatusse.”
1.4.  Kokkuleppe  Osapooled  kinnitavad,   et   enne  käesoleva  Kokkuleppe   allakirjutamist   ei  ole 
muudetava  pandilepingu alusel hooneregistrites registreeritud võõrandamise ja  pantimise  keelde 
tühistatud.
1.5.   Kokkuleppe   Osapooled   avaldavad   ja   paluvad   vabastada   enne   käesoleva   kokkuleppe 
sõlmimist   panditud   olnud   ehitised   ja   rajatised   pandiga   seatud   keelust,   mis   on   registreeritud 
Tallinna   Hooneregistri   Munitsipaalettevõttes,   ehitiste   ja   rajatiste   osas,   mis   ei   jää   pandituks 
vastavalt käesoleva kokkuleppe punktile 2.1.
1.6. Kokkuleppe notariaalse tõestamisega seotud kulud tasub Pantija.
1.7.   Kokkulepe   on   koostatud   ja   alla   kirjutatud   kolmes   (3)   eksemplaris,   millest   üks   säilib 
notaribüroos, üks väljastatakse Pantijale ja üks Pandipidajale.
1.8.   Notar   esitab   kokkuleppe   tõestatud   ärakirja  Tallinna   Hooneregistri   Munitsipaalettevõttele 
teadmiseks.
                                          Pantija                                                       Pandipidaja
Notari tõestus
127
MITTERAHALISE SISSEMAKSE SOORITAMISE LEPING
KINNISTU  ÜLEANDMISEGA
Tallinnas   ……………………   (……)   aastal   ………………….   (……)   kuu     ………………… 
(…….) päeval
Hr.   …………………..,   isikukood   ……………………..,   kelle   elukoht   on 
…………………………, edaspidi nimetatud “sissemakse  tegija ” ühelt poolt
ja
aktsiaselts   ……………………..,   registrikood…………………..,   asukohaga   Tallinn 
……………………,
 
juhatuse
 
esimehe
 
……………………….,
 
isikukood 
………………………., kelle elukoht on …………………………., isikus, edaspidi nimetatud 
aktsiaselts”, teiselt poolt, koos “osapooled” 
sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1.   Sissemakse   tegija   võõrandab   aktsiaseltsile   kinnistu,   sooritades   sellega   mitterahalise 
sissemakse aktsiaseltsi aktsiakapitali summas ………………………….. (…… -) eesti krooni, 
mis on jagatud ………………… (……..) aktsiaks nimiväärtusega üks tuhat (1000.-) eesti krooni, 
ja   aktsiaselts   võtab   vastu   kinnistu,   mis   on   kantud   ………………….   Kinnistusameti 
kinnistusregistriossa   nr.   ………..,   kinnistu   nimetus   ………………….,    katastritunnus  
…………………,   majanduslik   otstarve   põllumajandusmaa,   suurusega   ……..   ha,   asukohaga 
…………………….., 
kinnistusraamatu    kolmandas   (III)   jaos    kanded    puuduvad;   neljandas   (IV   jaos)   on   kinnistu 
koormatud   hüpoteegiga   aktsiaseltsi   ………………   kasuks   …………………….   (……….   .-) 
krooni ulatuses, edaspidi nimetatud “Lepinguobjekt”, mis kuulub sissemakse tegijale vastavalt 
………………..   Kinnistusameti   poolt   ……………………   väljaantud   kinnistusregistriosa   nr. 
………….. väljavõttele.
1.2.   Mitterahalise   sissemakse   väärtuseks   on   vastavalt   aktsiaseltsi   …………….   juhatuse 
koosoleku   protokollile   …………..   a.   ……………………….   (……….   .-)   krooni.   Väärtuse 
hindamist   on   kontrollinud   …………..   a.    audiitor    ………………………,   isikukood 
………………………., tunnistus  nr. ……………………… .
2. Sissemakse tegija tõendused ja avaldused
2.1. Sissemakse tegija tõendab ja avaldab:
128
2.1.1. Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni pole lepinguobjekti kellelegi võõrandatud, panditud, 
tema suhtes pole vaidlusi ega pole keelustatud (arestitud), pole koormatud kinnistusraamatusse 
mittesissekandekohustuslike   kolmandate   isikute   õigustega,   mis   takistaksid   käesoleva   lepingu 
sõlmimist või tooksid kaasa lepingu kehtetuse. Samuti avaldab sissemakse tegija.
2.1.2. Lepinguobjekt on talle omandireformi käigus tagastatud ja ei kuulu abikaasade  
ühisvarade hulka.
2.2.
Aktsiaseltsi esindaja avaldab:
2.2.1. Tal on kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks ja seda, et aktsiaseltsi juhatus on 
teadlik sellest, et kinnistu on koormatud hüpoteegiga …………………….. (……….. .-) krooni 
ulatuses aktsiaseltsi …………….. kasuks.
3. Asjaõigusleping
3.1. Sissemakse tegija ja aktsiaselts on kokku leppinud kinnisomandi üleminekus. Sissemakse 
tegija   lubab   ja   aktsiaselts   avaldab   soovi   selle   õigusmuudatuse   sissekandmiseks 
kinnistusraamatusse.   Osapooled   käsitlevad   ülaltoodud   deklaratsiooni   asjaõiguslepinguna 
asjaõigusseaduse   §   120   tähenduses   ja   taotlevad   järgmise   sissekande   tegemist 
kinnistusraamatusse:
Kanda   ………………..   Kinnistusameti   kinnistusregistrisse    registriosa    nr.   …………   alla 
katastritunnus   …………..,   pindala   …………….   ha,   põllumajandusmaa,   asukoht 
…………… vald, ……………. küla, uue omanikuna sisse aktsiaselts ……………………, 
asukoht Tallinn  …..………………, reg. nr. ……………, reg. aeg ……………… a.
4. Notari selgitused
4.1. Notar on osapooltele selgitanud:
4.1.1. Käesolevasse  lepingusse  tuleb võtta kõik lepinguobjektiks oleva kinnistu müüki puutuvad 
kokkulepped.
4.1.2.   Aktsiaseltsi   omandiõigus   lepinguobjektiks   olevale   kinnistule   tekib    Osja    kinnistus-
omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega, mitte aga käesoleva lepingu sõlmimisega.
EV AÕS rakendamise seaduse §§-de 20 ja 21 sisu, mille kohaselt on kohalikul omavalitsusel 
oma   haldusterritooriumil   igakordne   ostueesõigus   kõigi   kinnisasjade   suhtes   nende   igat   liiki 
võõrandamise juhtudel, samuti seda, et notar on kohustatud pärast kinnisasja või selle mõttelise 
osa   võõrandamise   lepingu   tõestamist   esitama   tehingu   tõestatud   ärakirja   võõrandaja   kulul 
kohalikule omavalitsusele, kelle piirkonnas  kinnisasi  asub.
5. Muud tingimused
5.1. Käesoleva lepingu sõlmimisel tasub notaritasu aktsiaselts.
5.2.   Leping   on   koostatud   ja   allakirjutatud   viies   eksemplaris,   millest   üks   väljastatakse 
aktsiaseltsile,   üks   sissemakse   tegijale,   ühe   esitab   aktsiaselts   koos   kinnistamiseks   vajalike 
dokumentidega Kinnistusametile, ühe esitab aktsiaselts Tallinna Linnakohtu registriosakonnale ja 
129
üks säilitatakse notaribüroos.
                                     Sissemakse tegija                                          Aktsiaselts
Notari tõestus
130
MAA MÜÜGI- JA HÜPOTEEGI SEADMISE LEPING
Tallinnas . . . . . . . . . . . . . . . ( . . ) . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . ) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . ( . . . . ) aastal
Käesoleva   lepingu   tõestanud   notari  . . . . . . .   büroosse,   asukohaga   Tallinnas  . . . . . . . . 
saabusid:
AS  . . . . . . . . . .   (edaspidi   Müüja),   keda   vastavalt   volikirjale  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 
esindab  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , isikukood  . . . . . . . . . . , kelle elukoht 
. . . . . . . . . . . . . . . . .
ja
Aktsiasealt  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .   registrikood  . . . . . . . . . . . . . ,   asukohaga   Tallinn 
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .   (edaspidi Ostja või Omanik), oma esindaja juhatuse liikme 
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .  isikukood . . . . . . . . . . . . ,  elukoht Tallinn, isikud 
ning
AS  . . . . . . . . . . . . . . . . ,   registrikood  . . . . . . . . . ,   asukohaga   Tallinn  . . . . . . . . . . . . . 
(edaspidi   Hüpoteegipidaja),   oma   esindaja   juhatuse   liikme  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , 
isikukood  . . . . . . . . . ., elukoht Tallinnas, isikus, (edaspidi kõik ühiselt Pooled) sõlmivad 
käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1.   Lepingu   eesmärgiks   on   Lepingus   fikseeritud,   Eesti   Vabariigi   omandis   oleva   maa 
võõrandamine,   maa   võõrandamise   tingimuste   kindlaksmääramine   ning   maa   võõrandamisega 
seotud   asjaõiguste   üleandmine   kooskõlas   kehtiva   seadusandlusega   ning   omandatava   maa 
koormamine  hüpoteegiga.
2. Lepingu objekt
2.1. Käesoleva lepingu objektiks on Maa-ameti Harju Maakatastris “ . . . ” . . . . . . . . . . .a. Müüja 
nimele   registreeritud   maaüksus   katastritunnusega  . . . . . . : . . . . : . . . . . ,   asukohaga   Harjumaa 
Tallinna linn  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , sihtotstarbel tootmismaa, pindalaga  . . . . . . .   (edaspidi 
Lepinguobjekt), millel paiknevad Ostja omandis olevad ehitised vastavalt Tallinna Hooneregistri 
poolt . . . . . . . . . . . . a. väljastatud teatisele nr . . . . . . . , mis on registreeritud reg.nr. . . . . . .  all.
3. Müüja avaldused
3.1.  Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
3.1.1.  Eesti Vabariik on käesoleva Lepinguobjektiks oleva maaüksuse omanik;
131
3.1.2.  Lepinguobjekti   ei   ole   kellelegi   võõrandatud,   arestitud,   panditud,   selle   suhtes   ei   ole 
käesoleva   Lepingu   sõlmimise   hetkel   käimas   vaidlusi   ning   maaomanik   on   õigustatud 
Lepinguobjekti müüma;
3.1.3.  tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud 
ning need ei ole lõppenud.
4. Ostja avaldused
4.1.  Ostja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
4.1.1.  Aktsiaselts  . . . . . . . . . . on   registreeritud   Tallinna   Linnakohtu   registriosakonna 
äriregistris  . . . . . . . . . a. registrikoodi . . . . . . . . . .  all;
4.1.2.  Lepinguobjektiks  oleval  maaüksusel asuvad ainult Ostja seaduslikus omandis olevad 
ehitised ning Ostja on maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt ;
4.1.3.  Ostja   on   põhjalikult   tutvunud   Lepinguobjektiga,   sealhulgas   maaüksuse   plaani   ja 
piiriprotokolliga.   Ostja   ostab   Lepinguobjekti   käesoleva   Lepingu   sõlmimise   päeva   seisundis 
tuginedes oma uuringutele, mitte lootes ainult teistelt isikutelt saadud informatsiooni täpsusele 
ja/või täielikkusele;
4.1.4.  Ostja   välistab   Müüja   vastutuse   võimalike   Lepinguobjekti   puuduste   eest,   mis   ei   ole 
varjatud puudused;
4.1.5.  Ostja põhikapitalis välismaalaste või välismaa juriidiliste isikute  aktsiatega  määratud 
häälte arv ei ületa 50% (viiskümmend protsenti).
4.1.6.  maaüksuse  ostmiseks  ja hüpoteegiga koormamiseks on nõukogu otsus ( protokoll . . . . a).
4.1.7.  Lepinguobjektiks   oleval   maaüksusel   asuvad   ehitised   on   Ostja   poolt   panditud  AS-le 
vastavalt . . . . . . . . . a. sõlmitud pandilepingule reg.nr. . . . . . . . ; 
4.1.8.  maaüksuste   ostmiseks   on   Ostja   sõlminud   laenulepingu  . . . . . . . . Aktsiaseltsiga 
. . . . . . . . . a.,   mille   alusel   ta   kohustus   seadma   ostetavale   maaüksusele   hüpoteegi  . . . . . . . . 
Aktsiaseltsi kasuks esimesele järjekohale;
4.1.9.  Ostja ei taga Äriseadustiku §-is 281 nimetatud füüsiliste ega juriidiliste isikute laenu.
4.2.  Ostja on teadlik, et vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 133 on pandipidajal 
õigus   nõuda   pandiõiguse   kandmist   kinnistusraamatusse   esimesele   vabale   järjekohale   alates 
ehitusealuse maa kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest Riigi  teataja  Lisas.
5. Maa müügihind ja maksetingimused
5.1.  Müüja müüb ja Ostja ostab lepinguobjekti . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . )  krooni eest.
5.2.  Ostu-müügi summast 50% (viiskümmend protsenti), s.o. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .   krooni ja 
. . . . . senti  ( . . . . . . ) , on Ostja poolt tasutud Eesti kroonides  . . . . . . . . .   arvele nr.  . . . . . . . 
pangas   enne   käesolevale   Lepingule   allakirjutamist.   Nimetatud   summa   tasumist   Ostja   poolt 
tõendab tema esindaja esitatud maksekorraldusega ning Müüja esindaja kinnitab oma allkirjaga 
Lepingul, et nimetatud summa on käesoleva Lepingu sõlmimiseks laekunud Müüja pangaarvele.
5.3.  Ostu-müügi summast ülejäänud 50% (viiskümment protsenti), s.o.  . . . . . . . . . . . .   krooni 
. . .  senti ( . . . . . . ) , tasumise kohta on Ostja poolt enne käesolevale Lepingule allakirjutamist 
tehtud maksekorraldus nimetatud summa tasumiseks AS-le  . . . . . . . . . . . . .  arvele nr. . . . . . . . . 
pangas.   Nimetatud   kohustuse   täitmist   Ostja   poolt   tõendab   tema   esindaja   esitatud 
132
maksekorraldusega ning Müüja esindaja kinnitab oma allkirjaga Lepingul, et nimetatud summa 
on käesoleva Lepingu sõlmimiseks laekunud Müüja pangaarvele.
6. Müüja õigused ja kohustused
6.1.
Müüja kohustub kuni kinnisomandi üleminekuni mitte sõlmima tehinguid Lepinguobjekti 
koormamiseks mistahes teiste isikute õigustega.
7. Ostja õigused ja kohustused
7.1.  Ostjal on õigus muuta Lepinguobjekti sihtotstarvet ainult Eesti Vabariigi seadusandlusega 
sätestatud korras.
7.2.  Ostja   on   kohustatud   näitama   üles   head   tahet   kinnisasja   mistahes   servituutidega 
koormamise vajaduse ilmnemisel ja vaatama taotlused läbi võimalikult lühikese tähtaja jooksul
7.3.  Ostja kohustub tagama vaba juurdepääsu kõikidele käesoleva Lepinguobjektiks olevatele 
maa- alustele  ja maapealsetele tehnilistele võrkudele remondi- ja korrashoiutöödeks ning mitte 
kahjustama neid.
8. Hüpoteegi  seadmine
8.1.  Omanik   seab   käesoleva   Lepingu   alusel   kinnistusraamatusse   sisse   kantavale   kinnistule, 
asukohaga   Tallinn  . . . . . . . . . . . . .   Hüpoteegipidaja   kasuks   esimesele   järjekohale   hüpoteegi 
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . . )   krooni   suuruses   summas,   intressimääraga  . . . . . . . . . . 
protsenti   (. . .   %)   aastas   ja   kõrvalnõudega  . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . )   krooni,   Lepinguobjekti 
igakordse   omaniku   kohese   allumisega   sundtäitmisele,   kusjuures   hüpoteek   ulatub 
Lepinguobjektile ja selle olulistele osadele, pärandistele, kindlustushüvisele ja Lepinguobjektiga 
seotud muudele hüvitistele;
8.2.  Omanik ja Hüpoteegipidaja on kokku leppinud, et hüpoteegiga on tagatud Hüpoteegipidaja 
kõik   nõuded   Omaniku   vastu,   sealhulgas   tingimuslikud   ja   tulevikus   tekkivad   nõuded,   samuti 
nende   nõuete   sissenõudmisest   tekkivad   kulud,   kohtuliku   sundtäitmise   kulud,   hüpoteegi 
kustutamisest, loovutamisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud  notarile  
ning   kinnistusametile,   samuti   nõuded,   mis   tulenevad   Omaniku   ja   Hüpoteegipidaja   vahel 
. . . . . . . . . . . a. sõlmitud laenulepingust tagastamistähtajaga . . . . . . . . . . a.
Hüpoteegipidajal on õigus nõuete täielikule või osalisele rahuldamisele hüpoteegiga koormatud 
kinnisasja arvel.
8.3.  Kõik   kulutused   seoses   hüpoteegi   seadmisega,   kustutamisega   ja   loovutamisega   kannab 
Lepinguobjekti   igakordne   omanik.   Hüpoteegipidaja   on   kohustatud   hüpoteegi   kustutama   või 
loovutama alles siis, kui tähendatud kulutused on ette tasutud.
9. Asjaõigusleping
9.1.  Müüja ja Ostja ning Hüpoteegipidaja on kokku leppinud kinnisomandi üleminekuks ja maa 
koormamises hüpoteegiga vastavalt käesolevale Lepingule.
133
9.2.  Müüja   lubab   ja   Ostja   ning   Hüpoteegipidaja   avaldavad   soovi   vastavate   õiguste 
kinnistusraamatusse sissekandmiseks.
9.3.  Pooled käsitlevad ülaltoodud deklaratsiooni asjaõiguslepinguna Asjaõigusseaduse § 120 
tähenduses ja paluvad avada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna 
kinnistusraamatu iseseisev registriosa ja teha järgmised kanded:
I  jakku  kinnistu koosseis: katastritunnus . . . . : . . . . : . . . . . , asukohaga Harjumaa Tallinna 
linn . . . . . . . . . . . . . . , sihtotstarbelt tootmismaa, pindalaga . . . . . . .  m2; 
II   jakku   omanikuna:   Aktsiaselt  . . . . . . . . . ,   registrikood  . . . . . . . . ,   asukohaga 
Tallinn .. . . . . . . . . . . . . . . . .;
IV   jakku   esimesele   järjekohale   hüpoteek   AS
 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , 
registrikood   ....... . . . . . . . . . ,   asukohaga   Tallinn  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , 
kasuks 
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . )  
krooni   suuruses   summas, 
intressimäärama
 . . . . . . . . .  
protsenti   (. . . .  
%)   aastas   ja   kõrvalnõuetega 
. . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . . )   krooni,   kinnistu   igakordse   omaniku   kohese   allumisega 
sundtäitmisele vastavalt Täitemenetluse seaduslitu § 1 lg. 1 p. 14.
9.4. Vastavalt Kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg. 2 Pooled soovivad, et ühte kannet ei tehtaks 
teisi kandeid tegemata ning et kanded tehakse eelpooltoodud järjestuses.
10. Notari selgitused
10.1.  Notar on Pooltele selgitanud, et:
10.1.1.  kinnisomand   Lepinguobjektiks   olevale   maaüksusele   ning   hüpoteek   tekib   Ostja   kui 
kinnisasja omaniku kinnistusraamatusse kandmisega, mitte aga käesoleva Lepingu sõlmimisega 
ning hüpoteek lõpeb vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse;
10.1.2.  koormatud kinnisasja omandiõiguse üleminekul jääb hüpoteek püsima;
10.1.3.  kui   hüpoteegiga   tagatud   nõuet   ei   täideta,   on   hüpoteegipidajal   õigus   nõude   kohest 
sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras;
10.1.4.  kui panditud ehitis või selle osa muutub maa oluliseks osaks, on pantija kohustatud 
pandipidajat sellest informeerima ning pandipidajal on õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist 
ja   pandiõiguse   kinnistamist   kinnistut   koormava   hüpoteegina   alates   ehitisealuse   maa   kohta 
kinnisturegistri osa avamise teate avaldamisega Riigi Teataja Lisas.
11. Lõppsätted
11.1.  Kõik käesoleva Lepingu ettevalmistamise, sõlmimise ja tõestamisega ning kinnitamisega 
seotud kulud, lõivud ja maksud tasub Ostja.
11.2.  Käesoleva   Lepingu   notariaalselt   tõestatud   ärakirja   koos   teiste   kinnistamiseks   vajalike 
dokumentidega ja riigilõivu maksekorraldusega esitab lepingu tõestanud notar Poolte volitusel 
Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonnale kahe (2) päeva jooksul pärast 
seda, kui notarile on esitatud riigilõivu maksekorraldus.
134
11.3.  Käesoleva   Lepingu   täitmisest,   muutmisest   või   tõlgendamisest   tekkinud   vaidlused   ja 
eriarvamused lahendatakse  Poolte vaheliste  läbirääkimiste teel,   konsensuse  mittesaavutamisel 
lahendatakse vaidlused vastavalt kehtivale seadusandlusele.
11.4.  Leping  on  koostatud  ja  Poolte  poolt  alla  kirjutatud  neljas (4)  eksemplaris, millest  üks 
antakse Müüjale, üks Ostjale, üks Hüpoteegipidajale ja üks säilitatakse notaribüroos.
11.5.  Enne allakirjutamist on käesoleva Lepingu teks Ostja esindajale tõlgitud suuliselt eesti 
keelest vene keelde notari poolt.
Müüja esindaja                                                    Ostja esindaja
Hüpoteegipidaja esindaja
Notari tõestus
135
KINNISTU OSTU-MÜÜGILEPING
JA
REAALSERVITUUDI SEADMISE LEPING
Tõestatud Tallinnas, …………………………. (….) juulil (07.) …………………………. (…..) 
aastal.
Minu, allakirjutanud Tallinna notar ……………, kelle büroo asub Tallinnas ……………, juurde 
büroosse ilmusid:
Aktsiaselts   Mänd,   registreeritud   “….”……………….a.   Tallinna   Linnakohtu 
registriosakonnas   registrikoodi   …………………..   all,   aadress   ……………..   Tallinn, 
edaspidi nimetatud “müüja” ja “valitseva kinnisasja omanik”, esindaja ……..………….., 
isikukood   …………………,   elukoht   Tallinn,   isikusamasus   tuvastatud   passi   nr.   ……….. 
alusel, kes tegutseb Tallinna notar ……………….poolt  “…..”……………… .a. tõestatud 
notariaalregistris nr. ……… all registreeritud volikirja alusel
ja
Aktsiaselts     Kask,   registreeritud     “…..”……………….   .a.   Tallinna   Linnakohtu 
registriosakonnas registrikoodi …………………..all, aadress …………… Tallinn, edaspidi 
nimetatud   “ostja”   ja   “teeniva   kinnisasja   omanik”,   esindaja   ………………..,   isikukood 
……………………., elukoht Tallinn, isikusamasus tuvastatud passi nr ………………alusel, 
kes on juhatuse liikmena kantud registrikaardile,
Mõlemad koos edaspidi nimetatud ”lepingupooled”.
Juriidiliste isikute õigusvõimed, esindajate teo- ja otsusevõimed ning volitused on minu poolt 
kontrollitud.
Minu   poole   pöördunud   isikud   avaldasid   soovi   sõlmida   ja   notariaalselt   tõestada   alljärgneva 
lepingu:
1. Kinnistusraamatu seis, kinnistusametile esitatud kinnistamisavaldused ja lepingu objekt
1.1. Kinnistu on sisse kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna 
kinnistusregistri registriossa nr ………….,
katastritunnusega …………………,
majandusliku sihtotstarbega ärimaa,
asukohaga Tallinna linn …………………,
pindalaga ………….. m2.
1.2. Kinnistusraamatusse kantud omanik seisuga “…..”………………….a.  Aktsiaselts Tamm, 
likvideerimisel (registrikood ……………., Tallinn).
136
1.3. Kinnistusregistriossa nr ……….. kolmandasse jakku on sisse kantud isiklik kasutusõigus AS 
Vesi   (reg. kood ………………. Tallinn) kasuks vastavalt “….”……………………..a. lepingu 
punktile 3.
1.4. Kinnistusregistriosa nr ………… neljandas jaos kanded puuduvad.
1.5.   Nimetatud   kinnistusraamatu   seisu   on   notar   kindlaks   teinud   Tallinna   Linnakohtu 
Kinnistusameti   kinnistussekretär   …………….   poolt   “……”………………..a.   tõestatud 
registriosa ärakirja alusel ja kontrollinud Tallinna Linnakohtu Kinnistusametis käesoleva lepingu 
tõestamise päeval, s.o. “…..”……………………….a.
1.6. Tallinna Linnakohtu Kinnistusametis on õigusmuudatuste tegemiseks kinnistusregistri
 registriosas nr …………. registreeritud “……”………………a. (reg. nr. ……….) Tallinna notar 
………………………   asendaja   ………………   poolt   “……”……………………a.   tõestatud 
kinnistute   ostu-müügileping   (notariregistri   nr   ………….),   millega   likvideerimisel  AS  Tamm 
võõrandas   käesoleva   lepingu   punktis   1.1.   nimetatud   kinnistu    Aktsiaseltsile   Mänd  ning 
lepingupooled sõlmisid omandi ülekandmiseks asjaõiguslepingu.
1.7. Nimetatud kinnistamisavaldus on Tallinna Linnakohtu Kinnistamisametis menetluses, sellest 
tulenevad   õigusmuudatused   on   käesoleva   lepingu   sõlmimise   päevaks   kinnistusraamatusse 
kandmata, samuti ei ole kinnistamisavaldust tagasi võetud.
1.8. Käesoleva lepingu objektiks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu nr …………, 
koos selle oluliste osade ja päraldistega.
2. Lepingupoolte kinnitused
2.1. Müüja kinnitused:
2.1.1. Müüja esindaja kinnitab:
2.1.1.1. Tema volitused AS Mänd esindajana on kehtivad ega pole esindatava poolt tagasi võetud 
ning   ta   omab   kõiki   õigusi   sõlmida   käesolevat   lepingut   esindatava   nimel   selles   toodud 
tingimustel.
2.1.1.2. Müüja on kinnistu nr. …………. omanik vastavalt Tallinna notar …………….. asendaja 
…………………   poolt   “…..”……………………a.   tõestatud   ostu-müügilepingu 
(notariaalregistrinr………..) alusel tehtud kinnistusraamatu kandele. 
2.1.1.3. Müüja ei ole kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni kinnistut nr ……….. või mõttelisi osi 
kinnistust kellelegi võõrandanud, lepinguobjektiks olev kinnistu ei ole koormatud muude piiratud 
asjaõigustega kui käesoleva lepingu punktis 1.3. nimetatud isiklik kasutusõigus AS Vesi kasuks, 
lepinguobjekti suhtes pole vaidlusi (s.h. kohtulikke vaidlusi), seda ei ole arestitud; samuti seda, et 
lepinguobjekt   ei   ole   koormatud   kinnistusraamatusse   mittesissekandekohustuslike   kolmandate 
isikute õigustega.
2.1.1.4. Kinnistu võõrandamisel puudub kolmandatel isikutel selle omandamise eesõigus, välja 
arvatud Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvist 20 tulenev kohaliku omavalitsuse 
üldine ostueesõigus.
137
2.1.1.5. Kinnistu nr ………… on hoonestamata.
2.1.1.6.   Lepinguobjektiks   oleval   kinnistul   ei   ole   varjatud   puudusi   ega   vigasid,   mis   oleksid 
müüjale teada.
2.1.1.7. Kinnistu nr ………… valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti müüjale 
teadaolevaid looduskaitsealaseid, munsuskaitsealaseid või muid piiranguid.
2.1.1.8.   Müüja   on   täitnud   avalik-õiguslikud   koormatised   ja   tasunud   kõik   lepinguobjektilt 
tasumisele kuuluvad maksud ja maksed.
2.2.  Ostja kinnitused
2.2.1. Ostja esindaja kinnitab:
2.2.1.1. Tema volitused  AS Kask esindajana on kehtivad ega pole esindatava poolt tagasi võetud 
ning   ta   omab   kõiki   õigusi   sõlmida   käesolevat   lepingut   esindatava   nimel   selles   toodud 
tingimustel.
2.2.1.2. Ostja on lepinguobjektiks oleva kinnistu ja selle oluliste osade, kinnistu plaani ja
piiriprotokolliga tutvunud, teadlik kinnistu seisukorrast, suurusest ja piiridest ning ei oma 
selles osas müüjale pretensioone.
2.3.   Müüja   esindaja   ja   ostja   esindaja   kinnitavad,   et   sõiduteeservituudi   seadmine   käesolevas 
lepingus toodud tingimustel ei kahjusta AS Vesi kui kinnistu nr …………. isikliku kasutusõiguse 
omaja  huve.
3.  Müügileping
3.1.  Ostuhind ja selle tasumine:
3.1.1. Müüja müüb ja ostja ostab ostu-müügilepingu objektiks oleva, käesoleva lepingu punktis 
1.1. nimetatud kinnistu nr …………..  ühe miljoni kahesaja üheksakümne viie tuhande ühesaja 
neljakümne   (1   295   140)   krooni   eest,   millest   ükssada   üheksakümmend   neli   tuhat   kakssada 
seitsekümmend üks (194 271) krooni on ostja müüjale tasunud enne käesoleva lepingu sõlmimist 
ja selle saamist kinnitab müüja esindaja oma allkirjaga käesoleval lepingul;
üks miljon ükssada tuhat kaheksasada kuuskümmend üheksa (1 100 869) krooni kohustub ostja 
tasuma   müüja   pangakontole   kümne   (10)   kalendripäeva   jooksul,   arvates   käesoleva   lepingu 
sõlmimisest. (NB! Soovitav oleks siiski kanda ostuhind notari deposiiti, ja see  avaneb  siis, 
kui ostja on kantud kinnistusraamatusse omanikuna).
3.1.2. Käesoleva lepingu punkti 3.1.1. alapunktis 2 nimetatud rahalise kohustuse mittetäitmisel 
või   mittenõuetekohasel   täitmisel   kohustub   ostja   alluma   kohesele   sundtäitmisele   vastavalt 
Täitemenetluse seadustiku paragrahvile 1.
3.1.3. Lepingupooled on kokku leppinud, et käesolev leping on käsitletav täitedokumendina, mis 
sisaldab vaidlustamata lepingulistest suhetest tulenevaid varalisi nõudeid.
3.2. Valduse üleminek
3.2.1.   Otsese   valduse   lepinguobjektiks   olevale   kinnistule   ning   päraldisteks   olevatele 
dokumentidele   annab   müüja   ostjale   üle   tänasel,   käesoleva   lepingu   sõlmimise   päeval,   s.o. 
…………………………….. (…….) juulil (07) ……………………………… aastal, kusjuures 
138
müüja kohustub lepinguobjekti ostjale üle andma seisundis, milline kinnistu oli ostja esindaja 
poolt sellega tutvumisel.
3.2.2. Valduse üleminekuga lähevad ostjale üle kõik maksud ja avalik-õiguslikud kohustused, 
samuti juhusliku hävimise riisiko ning pooltest mittesõltuva halvenemise ohud.
3.3. Ostueesõigus
3.3.1. Vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvile 20 pn kuni 01.jaanuarini 
2002.a.   kohalikul   omavalitsusel   oma   haldusterritooriumil   igakordne   ostueesõigus   kõigi 
kinnisasjade   suhtes   nende   igat   liiki   võõrandamise   juhtudel.   Käesoleva   lepingu   notariaalselt 
tõestatud ärakirja esitab notar Tallinna Linnavalitsusele.
3.3.2.   Asjaõigusseaduse   paragrahv   263   kohaselt   on   ostueesõigust   omaval   isikul   õigus 
ostueesõigust teostada hiljemalt kahe (2) kuu jooksul, arvates õiguslikult kehtiva ostu-müügi 
lepingu ärakirja saamise päevast.
3.3.3. Asjaõigusseaduse paragrahv 266 kohaselt kehtib ostueesõigus ka siis, kui müüja ja ostja 
pärast ostueesõiguse teostamise avalduse saamist ostu-müügi lepingu tühistavad või muudavad 
ning sellisel juhul on ostueesõiguse teostamise aluseks esialgne ostu-müügi leping.
4.  Reaalservituudi seadmise leping
4.1.  Reaalservituudi seadmine:
4.1.1. Käesoleva lepinguga seavad valitseva kinnisasja omanik ja teeniva kinnisasja omanik AS 
Kask  omandis   olevale   (alates   tema   omanikuna   kinnistusraamatusse   kandmisest),   Tallinna 
Linnakohtu   Kinnistusameti   Tallinna   kinnistusjaoskonna   kinnistusregistri   registriossa   nr 
…………. kantud kinnistule katastritunnusega …………………… .majandusliku sihtotstarbega 
ärimaa asukohaga Tallinna linn ………………….., pindalaga ………. m2.
edaspidi nimetatud “teeniv kinnisasi”,
Aktsiaseltsi  Mänd  omandis   oleva   (alates   tema   omanikuna   kinnistusraamatusse   kandmisest), 
Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 
………. kantud kinnistu
katastritunnusega ……………………..,
majandusliku otstarbega ärimaa,
asukohaga Tallinnas ………………… 101 b,
pindalaga ………. m2,
edaspidi nimetatud “valitsev kinnisasi”,
igakordse omaniku kasuks sõiduteeservituudi.
4.2. Reaalservituudi sisu
Teeniva   kinnisasja  omanik   ja  valitseva   kinnisasja  omanik   koormavad   teeniva   kinnisasja 
sõiduteeservituudiga,   mille    sisuks    on   valitseva   kinnisasja   igakordse   omaniku   õigus   sõita 
mootorsõidukiga või  jalgrattaga  või käia jalgsi mööda sõiduteed läbi teeniva kinnisasja ning 
teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus nimetatud tegevust lubada.
kinnistu nr …………osa, mida hakkab koormama sõiduteeservituut, on käesolevale lepingule 
139
lisatud plaanil  piiritletud sinise  joonega .
4.3.   Servituudi  seadmise tähtaeg, tasu ja kulutuste jaotus
4.3.1. Teeniva kinnisasja omanik seab sõiduteeservituudi  valitseva kinnisasja omaniku kasuks 
tähtajatult ja tasuta.
4.3.2. Teeniva kinnisasja ja valitseva kinnisasja igakordsed omanikud kohustuvad kandma tee ja 
kaitsevööndi korrashoiuks vajalikud kulutused võrdsetes osades ning teostama tee hooldus- ja 
remonditöid vastavalt omavahelisele kokkuleppele.
4.4. Omaniku kohustused
4.4.1.  Teeniva   kinnisasja  igakordne   omanik   kohustub   mitte   tegema  valitseva   kinnisasja 
igakordsele   omanikule   takistusi   ega   seadma   piiranguid   kinnistule   rajatud   tee   kasutamisel 
vastavalt käesoleva lepingu punktile 4.2.1., samuti tee remondiks ja hoolduseks vajalike tööde 
läbiviimisel.
4.4.2.  Valitseva   kinnisasja  igakordne   omanik   kohustub   kasutama   teed   ning   viima   läbi   tee 
remondiks ja hoolduseks vajalikke töid viisil, mis põhjustab teeniva kinnisasja omanikule kõige 
väiksemat kahju.
5. Notari selgitused
5.1. Notar on lepingupoolte esindajatele selgitanud, et omandiõigus kinnistule tekib ostjal tema 
kui kinnisasja omaniku kinnistusraamatusse kandmisega, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega, 
samuti tekib  reaalservituut  kinnistusraamatussekandmisega ja lõpeb sealt kande kustutamisega.
5.2. Tsiviilkoodeksi paragrahv 246 kohaselt on müüja kohustatud ostjale teatama kolmandate 
isikute kõikidest õigustest müüdavale asjale ning et nimetatud kohustuse mittetäitmine müüja 
poolt annab ostjale õiguse nõuda kas lepingu lõpetamist ja kahjude hüvitamist või müügihinna 
vastavat alandamist.
5.3. Omandiõiguse üleandmine kinnistule enne ostu-müügihonna tasumist on seotud  riskiga , s.t.  
müüjal võib jääda raha saamata, samuti on ostuhinna tasumine ostja poolt omandamist tagavat  
eelmärget   kinnistusraamatusse   kandmata   seotud   riskiga,   s.t.   ostja   võib   mitte   saada   kinnistu  
omanikuks.
Notar on lepingupooltele selgitanud võimalust deponeerida ostu-müügisumma notari deposiiti  
selliselt,  et  raha makstakse  müüjale  välja  alles pärast ostja  omanikuna  kinnistusraamatusse  
kandmist   või   sõlmida   võlaõiguslik   kinnistu   ostu-müügileping   ühes   ostja   kasuks   omandamist  
tagava eelmärke kandmisega kinnistusraamatusse, kuid pooled  soovisid  sõlmida lepingu selles  
toodud tingimustel.
5.4.   Reaalservituudi   puhul   on   õigustatud    isikuks    valitseva   kinnisasja   igakordne   omanik, 
kusjuures servituudiõigust võivad kasutada omanik, tema perekonnaliikmed või omaniku poolt 
volitatud isikud.
5.5. Servituudiga õigustatud isikul on õigus kaitsta oma õigusi nii valduse kui omandi kaitse 
vahenditega.
5.6.   Juhul,   kui   reaalservituudi   ja   teeniva   kinnisasja   omanikuks   saab   üks   ja   sama   isik,   jääb 
140
reaalservituudi   kanne   püsima   ja   tekib   omanikuservituut,   mille   omanik   võib   kustutada 
notariaalselt tõestatud avalduse esitamisega kinnistusametile.
5.7.  Teeniva kinnisasja  omanikul on õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi 
muutmist või koha muutmist. Kui ei ole määratud tee asendit või laiust, on teeniva või valitseva 
kinnisasja omanikul õigus nõuda asendi või laiuse määramist, arvestades mõlema kinnisasja huve 
ja kohalikke olusid.
5.8. Reaalservituuti saab lõpetada valitseva ja teeniva kinnisasja omanike kokkuleppel, valitseva 
kinnisasja omaniku nõudmisel, hüvitades teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamisega 
tekkiva   kahju,   või  teeniva  kinnisasja   omaniku   nõudel,   kui   reaalservituudist   saadav   kasu   on 
teeniva  kinnisasja   koormatisega   võrreldes   väike   või   kui  valitseva  kinnisasja   omanik   on 
reaalservituudi vastu kaotanud huvi.
6. Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused
6.1. Müüja ja ostja on kinnistu nr …………omandi ülekandmises kokku leppinud, käsitlevad 
alljärgnevat   asjaõiguslepinguna  Asjaõigusseaduse   paragrahv   120   tähenduses   ning   avaldavad 
soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks.
6.2. Müüja esindaja ja ostja esindaja paluvad sisse kanda Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti 
Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr………. teise (II) jakku omanikuna:
                   Aktsiaselts Kask, registrikood …………………., asukoht Tallinn.
6.3.   Müüja   ja   ostja   on   sõiduteeservituudi   seadmises   kokku   leppinud,   käsitlevad   alljärgnevat 
asjaõiguslepinguna Asjaõigusseaduse paragrahv 120 tähenduses ning avaldavad soovi vastava 
õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks.
6.4. Müüja esindaja ja ostja esindaja paluvad sisse kanda:
6.4.1.   Tallinna   Linnakohtu   Kinnistusameti   Tallinna   kinnistusjaoskonna   kinnistusregistri 
registriosa nr. ………….. kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale sõiduteeservituut 
Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 
…………   kantud   kinnistu   igakordse   omaniku   kasuks.   Servituudi   ulatus   ja   sisu   vastavalt 
18.07.2001.a. lepingu punktile 4.
6.4.2.   Tallinna   Linnakohtu   Kinnistusameti   Tallinna   kinnistusjaoskonna   kinnistusregistri 
registriosa nr ………. esimesse (I) jakku:
Sõiduteeservituut   on   kantud  Tallinna   Linnakohtu   Kinnistusameti  Tallinna   kinnistusjaoskonna 
kinnistusregistri registriossa nr ………… kolmandasse jakku. Servituudi ulatus ja sisu vastavalt 
18.07.2001.a. lepingu punktile 4.
7. Lõppsätted
141
7.1. Notari volitamine
7.1.1.Lepingupooled   volitavad   notarit   esitama   ühe   eksemplari   Tallinna   Linnakohtu 
Kinnistusametile   käesolevast   lepingust   tulenevate   õigusmuudatuste   kinnistusraamatusse 
sissekandmiseks. Ühtlasi volitavad lepingupooled notarit vastu võtma kinnistamise otsust.
7.1.2. Lepingupooled volitavad notarit vajadusel esitama Tallinna Linnakohtu Kinnistusametile 
täiendavaid   avaldusi   ja   täpsustusi,   sealhulgas   tegema   käesolevas   lepingus   sisalduvas 
kinnistamisavalduses   täiendusi   ja   parandusi   ulatuses,   mis   on   seotud   lepingus   toodud 
lepingupoolte taotlustega.
7.2. Lepingu eksemplarid
Käesolev   leping   on   koostatud   ja   alla   kirjutatud   neljas   eksemplaris,   milledest   esimene   säilib 
notaribüroos, teise esitab notar Tallinna Linnakohtu Kinnistusametile ja ülejäänud väljastatakse 
lepingupooltele. Lepingu lahutamatuks lisaks on kinnistu nr ………. plaan, millele on märgitud 
sõiduteeservituudi  paiknemine .
7.3. Lepingu sõlmimise kulud
Tehinguväärtus ostu-müügilepingul 1 295 140 krooni.
Tehinguväärtus servituudi seadmise lepingul 2000 krooni.
Tehinguväärtused kokku 1 297 140 krooni.
Notaritasu 4120 + 741.60 (k/m 18%) = 4861.60 krooni (NTS paragrahv 3 lg 2; 10 lg 3;22; 23 
lg.2) Notaritasu käesoleva lepingu tõestamise eest tasuvad müüja ja ostja võrdsetes osades, s.t. 
kumbki lepingupool tasub 2430.80 krooni.
Käesoleva   lepingu   alusel   uue   omaniku   kinnistusraamatusse   sissekandmise   eest   tuleb   tasuda 
riigilõivu 3400 krooni (Riigilõivuseaduse paragrahv 49; 51 lg 1) ja servituudi sissekandmise eest 
100 krooni (Riigilõivuseaduse paragrahv 205 lg.2), kokku 3500 krooni.
Riigilõivu tasuvad lepingupooled võrdsetes osades.
Notar   on   lepingupoolte   esindajatele   selgitanud,   et   kuna   kinnistamine   toimub   alles   pärast 
riigilõivu   tasumist,   edastab   ta   ühe   eksemplari   käesolevast   lepingust   Tallinna   Linnakohtu 
Kinnistusametile siis, kui notarile on esitatud maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.
Lepingu tekst on lepingupoolte esindajatele notari poolt enne allakirjutamist ette loetud, vastab 
poolte tahtele ning on osalejate  poolt alla kirjutatud notari juuresolekul.
142
AS Mänd
esindaja: __________________________________________________
                          (ees- ja perekonnanimi)                     (allkiri)
AS Kask
esindaja: ___________________________________________________
                             (ees- ja perekonnanimi)                        (allkiri)
Notari tõestus
143
KOMMERTSPANDI SEADMISE LEPING
Tallinnas   . . . . . . . . . ( . . . ) . . . . ( . . . ) aastal.
AS   ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,   registreeritud  . . . . . . . . . . . . . . .   nr.  . . . . . . . . .   all, 
asukohaga   Tallinn  . . . . . . . . . . . . . . ,   oma   esindaja  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , 
isikukood  . . . . . . . . . . ,   isikus   kes   tegutseb   Tallinna   notari  . . . . . . . . .   poolt  . . . . . . . a 
tõestatud volikirja alusel, mis on registreeritud notariaalregistris nr. . . . . . . .  all, (edaspidi 
nimetatud Pandipidaja) ning
Aktsiaselts  . . . . . . . . , registreeritud  . . . . . . . . . a Tallinna Linnakohtu registriosakonna 
äriregistris, registrikood . . . . . . . . , asukohaga Tallinn . . . . . . . . . .  , oma juhatuse esimehe 
. . . . . . . . . . . . . . . . . , isikukood . . . . . . . . . . . , elukoht Tallinnas, isikus (edaspidi nimetatud 
Pantija), sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas:
1.
Lepingu objekt
1.1. Vastavalt Tallinna Linnakohtu registriosakonna äriregistri B-osa kaardile on registrikoodi 
nr. . . . . . . . . .  all kantud aktsiaselt:
ärinimega aktsiaselts
asukoht . . . . . . . . . .  Tallinn;
aktsiakapital  . . . . . . . .  krooni;
põhikiri on kinnitatud  . . . . . . . . . . . . .   a. vastavalt kohtuabi poolt  . . . . . . . . . . . .a. välja antud 
äriregistriväljavõttele.
1.2.  Käesoleva lepinguga seab Pantija temale kuuluvale kogu vallasvarale Pandipidaja kasuks 
kommertspandiregistrisse esimesele vabale järjekohale
kommertspandi,
summas . . . . . . . . ( . . . . . . )  krooni.
1.3.  Käesoleva kommertspandiga on nimetatud pandisumma ulatuses tagatud kõik nõuded, mis 
tulenevad   Pantija  ja   Pandipidaja   vahel   sõlmitud   ja  sõlmitavatest   laenulepingutest,   sealhulgas 
. . . . . . . . . .  sõlmitud arvelduslaenulepingust nr . . . . . . .  Pandiga on tagatud samuti kõik Pantija 
ja Pandipidaja vahel tekkivad tingimuslikud ning tulevikus tekkivad nõuded, nõuetele kolme (3) 
aasta   jooksul   enne   kommertspandiga   koormatud   vara   müümist   nõude   rahuldamiseks   välja 
maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, Pandipidaja poolt Pantija eest 
tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded.
2.  Pandi ese, ulatus ja kehtivus
2.1.   Kommertspant  ulatub kogu vallasvarale, mis kuulub Pantijale pandikande tegemise ajal, 
samuti varale, mille Pantija omandab pärast pandikande tegemist (edaspidi nimetatud Pandi Ese), 
välja arvatud:
2.1.1.  kassas   või   krediidiasutuses   olevale   rahale,   Pantijale   kuuluvatele   osadele,   aktsiatele, 
investeerimisfondi osakutele, osamaksule ühistus ja osalusele teistes äriühingutes, võlakirjadele 
ja teistele tavakäibeks määratud võladokumentidele ning muudele väärtpaberitele;
144
2.1.2.  varale,   millele   saab   seada   teist   liiki    registerpandi    või  AÕS   Rak   S   §   132  lõikes   2 
nimetatud pandi või millele ulatub kinnisasjale enne või pärast kommertspandi seadmist seatud 
hüpoteek või millele on seatud käsipant;
2.1.3.  varale, millele ei saa vastavalt seadusele pöörata sissenõuet.
2.2.  Käesolev  pant  ulatub  ka  kindlustushüvisele. Väljamaksmisele  kuuluva  kindlustushüvise 
võib Pantija täielikult  või osaliselt välja  maksta või  Pantija võib kindlustushüvisest  loobuda 
üksnes Pandipidaja kirjalikul nõusolekul.
3.  Lepingupoolte õigused ja kohustused
3.1.  Pantijal on õigus kommertspandiga koormatud vara tavapärase majandustegevuse raames 
kasutada ja käsutada.
3.2.  Pantija kohustub Pandipidajat viivitamatult informeerima Pantija ettevõtte majandamise 
peatamisest või Pantija ettevõtte jagamisest, võõrandamisest või muul viisil üleandmisest, samuti 
Pantija vara igasugusest vähenemisest või vähendamisest või varale sissenõude pööramisest või 
arestimisest. Pandipidaja nõudel peab Pantija andma Pandipidajale koormatud vara kohta ka 
muud teavet, mis on vajalik tagatise väärtuse kindlakstegemiseks.
3.3.  Pantija kohustub koheselt teatama Pandipidajale kommertspandiga koormatud varal, selle 
olulistel osadel või päraldistel lasuvatest või tekkivatest koormatustest, üüri-, rendi- ja muudest 
kasutuslepingutest või õigustest.
3.4.  Pantija on kohustatud kindlustama Pandi Eseme oma kulul Pandipidaja poolt aktsepteeritud 
kindlustusfirmas Pandipidajat rahuldavatel tingimustel.
Nimetatud kindlustuslepingut võib Pantija muuta, lõpetada või lubada kindlustuseandjal lõpetada 
üksnes Pandipidaja eelneval kirjalikul nõusolekul.
Pandi  eseme   täieliku   või  osalise   hävimise   korral  on  Pandipidajal  õigus  saada   oma  valdusse 
kindlustushüvis. Pantija nõudel kindlustushüvis deponeeritakse.
3.5.  Pantija   on   kohustatud   Pandipidajale   eelnevalt   kirjalikult   teatama   talle   kuuluvate 
kinnisasjade koormamisest hüpoteegiga.
3.6.  Pandipidajal on õigus ilma Pantija nõusolekuta anda tagatav nõue üle kolmandale isikule. 
Sellisel juhul lähevad uuele võlausaldajale üle ka käesolevast lepingust tulenevad Pandipidaja 
õigused ja kohustused.
3.7.  Kui käesoleva kommertspandiga tagatud nõuded rahuldatakse või nõudeid ei ole tekkinud, 
on   Pantijal   õigus   nõuda   ja   Pandipidajal   kohustus   esitada   notariaalselt   tõestatud   nõusolek 
kommertspandi kustutamiseks. Kui nõuded rahuldatakse osaliselt, võib Pantija nõuda rahuldatud 
nõuete ulatuses pandisumma vähendamist.
145
4. Pandiga tagatud nõude rahuldamine
4.1.  Kui Pantija ei täida käesoleva lepinguga tagatud nõudeid tähtaegselt ja nõuetekohaselt on 
Pandipidajal   õigus   nõuda   nõuete   rahuldamist   kommertspandiga   koormatud   vara   arvel   kuni 
pandisumma ulatuses.
4.2.  Käesoleva lepinguga lepivad pooled kokku, et kui Pantija ei täida aenulepingu(te)st või 
seadusest tulenevaid kohustusi ega täida käesoleva lepinguga tagatud nõudeid tähtaegselt ning 
nõuetekohaselt, kohustub Pantija alluma kohesele sundtäitmisele Täitemenetluse seadustiku § 1 
lg 1 p 13 sätestatud korras.
4.3.  Kui koormatud varale pööratakse sissenõue käesoleva kommertspandiga  tagamata  nõude 
või Pandipidajast tagapool asuva järjekohaga kommertspandi pidaja nõude rahuldamiseks, võib 
Pandipidaja   nõuda   enda   nõude   rahuldamist   Pantija   vara   müügist   saadud   vahenditest   või 
vahenditest, mis saadakse vara eest sundtäitmise alusel muul viisil, isegi juhul, kui tema nõue ei 
olnud veel sissenõutav, enne võlausaldajat, kelle kasuks sissenõue pöörati. Pandipidaja ei või 
nõuda   nõude   rahuldamist,   kui   teise   nõude   rahuldamisest   ülejäänud   vara   on   Pandipidajale 
täielikuks tagatiseks. 
4.4.  Pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist käesoleva kommertspandiga koormatud vara 
arvel isegi juhul, kui nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kui:
4.4.1.  koormatud vara jagatakse, ettevõtte  majandamine  peatatakse või vara antakse üle teisele 
isikule vastuolus käesoleva lepingu p 3.2 sätestatuga või
4.4.2.  kogu kommertspandiga koormatud vara või suurem osa sellest hävib või
4.4.3.  Pantija ei anna Pandipidajale käesoleva lepinguga sätestatud kohustuslikku teavet või
4.4.4.  koormatud vara jäetakse hooletusse või see on vähenenud ja tagatise väärtus on seetõttu 
oluliselt langenud.
4.5.  Pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist käesoleva lepingu p 4.4 nimetatud asjaoludel 
kolme (3) kuu jooksul pärast neist asjaoludest teadasaamist. Pantijale kuuluva vara üleandmisel, 
jagamisel või majandamise täielikul või  osalisel  peatamisel tuleb nõue esitada kuue (6) kuu 
möödudes päevast, mil Pandipidaja sai vara üleandmisest teada või pidi teada saama, hiljemalt 
kahe (2) aasta möödumisel vara üleandmisest, kui Pandipidaja ei taotle oma nõude rahuldamist 
koormatud vara arvel enne nimetatud tähtaegade möödumist.
5.  Pandi lõppemine
5.1.  Kommertspant võõrandatud varale lõpeb kuue (6) kuu möödudes päevast, mil Pandipidaja 
sai vara üleandmisest teada või pidi teada saama, hiljemalt aga kahe (2) aasta möödumisel vara 
üleandmisest,   kui   Pandipidaja   ei   taotle   oma   nõude   rahuldamist   kooratud   vara   arvel   enne 
nimetatud tähtaegade möödumist.
5.2.  Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega. Kommertspant kustutatakse registrist Pantija 
avalduse põhjal, millele on lisatud Pandipidaja notariaalselt tõestatud nõusolek, või Pandipidaja 
avalduse põhjal.
146
6.  Pantija kinnitused
6.1. Pantija esindaja avaldab ja tõendab:
6.1.1.   Pandi Ese, millele käesolev kommertspant ulatub, on Pantija omandis.
6.1.2.  kuni   käesoleva   lepingu   sõlmimiseni   pole   Pandi   Ese   koormatud   käsipandi   ega 
registerpandiga.
6.1.3.  Pandi   Esemele,   millele   käesolev   kommertspant   ulatub,   ei   ole   seatud   asjaõigusi 
kolmandate isikute kasuks,  muuhulgas  ei ole talle kuuluvatele kinnisasjadele seatud hüpoteeke 
ega vallasvarale kommertspante, välja arvatud pandid, millest on Pantija Pandipidajat eelnevalt 
kirjalikult informeerinud.
6.1.4.  tema volitused on kehtivad, neid pole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja 
need ei ole lõppenud.
7.  Notari selgitused
7.1. Notari poolt on lepingupooltele selgitatud:
7.1.1.   Kommertspant   tekib   kommertspandiregistrisse   kande   tegemisega,   mitte   aga   käesoleva 
lepingu sõlmimisega ja lõpeb kommertspandiregistrist kustutamisega.
7.1.2. Pantijat ei või äriregistrist kustutada enne käesoleva pandi kustutamist.
7.1.3.   Kui   äriühingute   ühinemise   korral   on   enam   kui   ühe   ühineva   ühingu   varale   seatud 
kommertspant, kantakse ühinemine äriregistrisse ainult juhul, kui koos avaldusega ühinemise 
registrisse   kandmiseks   esitatakse   äriregistri   pidajale   pandipidajate   notariaalselt   tõestatud 
kokkulepe pandikannete järjestamise kohta. Sama kehtib ka jagunemisel, kui mitme jagunemises 
osaleva  äriühingu varale oli seatud kommertspant;
7.1.4. Pantija ümberkujundamine ei mõjuta kommertspandi kehtivust ega pandikndega antud 
eelisõigust.
8.  Lõppsätted
8.1.  Käesoleva lepingu sõlmimise kulud tasub Pantija.
8.2.  Käesolev leping on koostatud ja alla kirjutatud kolmes (3) eksemplaris, millest esimene 
säilib notaribüroos, teine  eksemplar  väljastatakse Pandipidajale ning kolmas eksemplar Pantijale.
8.3.  Käesolevaga kohustub Pantija esitama käesoleva lepingu notariaalselt tõestatud ärakirja 
koos   vastava   kandeavaldusega   ja   teiste   vajalike   dokumentidega   Tallinna   Linnakohtu 
registriosakonna äriregistrile.
Pandipidaja esindaja                                    Pantija esindaja
Notari tõestus
147
KOMMERTSPANDILEPING
………..  notar  ………….. büroos aadressil ………………………….
………………………………………….. (……….) aastal
Osaühing   ……………..,   registrikood   ………………..   Registriosakonna   äriregistris 
………………………...,   asukoht……………………,   mille   nimel   tegutseb   seadusjärgne 
esindaja,   juhatuse   liige   ………………………..,   isikukood   …………………..   (edaspidi 
nimetatud   -   pantija),   ja   aktsiaselts   ……………………….,   registrikood 
………………………,   asukohaga   ………………………,   mille   nimel   tegutseb   esindajana 
…………   aastal   …………….   notar   …………….   poolt   notariaalregistri   nr.   ……   all 
tõestatud   volikirja   alusel   ……………………..,   isikukood   …………………   (edaspidi 
nimetatud   –   pandipidaja),   koos   nimetatud   -   lepingupooled,   sõlmisid   käesoleva   lepingu 
alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1.   Käesoleva   lepingu   sõlmimisel   juhinduvad   lepingupooled   asjaõigusseadusest, 
asjaõigusseaduse   rakendamise   seadusest,   äriseadustikust,   kommertspandiseadusest, 
tsiviilseadustiku üldosa seadusest.
1.2. Pantija avaldab ja kinnitab:
1.2.1. Pandi esemeks olev ettevõtte  vallasvara  on pantija ainuomandis.
1.2.2. Ühelgi kolmandal isikul ei ole pandi eseme suhtes mingeid õigusi, mida ta pandipidajale ei 
oleks avaldanud, sealhulgas omandiõigust, õigust valdamiseks, kasutamiseks ega käsutamiseks 
ega   kokkulepetest   tulenevat   õigust   selliste   õiguste   taotlemiseks,   välja   arvatud   seadusest 
tulenevad kolmandate isikute õigused.
1.2.3. Käesoleva lepingu sõlmimise hetkel ei ole pantija vallasvarale varem seatud  kommerts -
panti.
1.2.4. Pantija suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti.
1.2.5. Pantija esindaja avaldab ja kinnitab, et tema seadusjärgne esindus on kehtiv ning ei ole 
pantija poolt tagasi võetud.
1.3. Pandipidaja esindaja avaldab ja kinnitab:
1.3.1. Tema tema volitused on kehtivad ning ei ole pandipidaja poolt tagasi võetud.
Äriregistri   ja   kommertspandiregistri   seis   on   notari   poolt   kontrollitud   registriosakonnast 
…………… a. väljastatud B-kaardi ärakirja ning vastavasisulise teatise nr. ……. alusel.
2. Pandi ese
2.1. Pandi esemeks on pandipidajale pandikande tegemise ajal kuuluv vallasvara, samuti tema 
poolt tulevikus omandatav vallasvara.
148
3. Kommetspandi ulatus
3.1. Käesoleva lepinguga seatud kommertspant ulatub kogu pantija vallasvarale, mis pantijale 
kuulub   pandikande   tegemise   ajal,   samuti   varale,   mille   pantija   omandab   pärast   pandikande 
tegemist.
3.2.   Kommertspant   ei   ulatu   kassas   või   krediidiasutuses   olevale   rahale,   pantijale   kuuluvatele 
osadele,   aktsiatele,   investeerimisfondi   osakutele,   osamaksule   ühistus   ja   osalusele   teistes 
ühingutes,   võlakirjadele   ja   teistele   tavakäibeks   määratud   võladokumentidele   ning   muudele 
väärtpaberitele.
4.Kommetspandi summa. Tagatavad nõuded.
4.1.   Kommertspandi   suuruseks   on   ……………   (………………………………)   krooni,   mis 
seatakse  kommertspandi registrisse esimesele järjekohale.
4.2.   Käesoleva   lepinguga   seatud   kommertspandiga   on   tagatud   laenulepingu   nr.   ………… 
…………. … a. tulenevad olemasolevad nõuded, samuti tulevikus tekkivad nõuded.
4.3. Kommertspandiga on tagatud peale käesoleva lepingu p. 4.2. nimetatud nõuete ka nendele 
nõuetele   kolme   aasta   jooksul   enne   kommertspandiga   koormatud   vara   müümist   nõude 
rahuldamiseks   välja   maksmata   intressid,   samuti   viivis   ja   võla   sissenõudmise   kulutused, 
pandipidaja  poolt kommertspandiga  koormatud  vara omaniku eest  tasutud kindlustusmaksed, 
pandieseme täitemenetluse kaudu müügiga seotud, samuti lepingu täitmisega seotud kohtukulud 
ning muud kõrvalnõuded.
5. Pandi eseme kasutamine, valdamine  ja käsutamine
5.1.   Pantija   võib   kommertspandiga   koormatud   vara   tavapärase   majandustegevuse   raames 
kasutada ja käsutada. Kui pantija võõrandab kommertspandiga koormatud vara hulka kuuluva 
asja   tavapärase   majandustegevuse   raames,   lõpeb   kommertspant   sellele   asjale.   Tavapärase 
majandustegevuse raamest väljuv võõrandamine ja koormamine võib toimuda ainult pandipidaja 
eelneval kirjalikul nõusolekul.
5.2. Kui kommertspandiga koormatud vara võõrandatakse tervikuna või suuremas osas, kehtib 
kommertspant   sellele   edasi.   Sellisel   juhul   on   võlausaldajal   õigus   nõuda   kommertspandiga 
tagatud nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel enne nõuet, mille tagamiseks 
vara omandaja on kommertspandi seadnud.
5.3. Koormatud vara võõrandamise korral ulatub kommertspant võõrandaja tasunõudele niivõrd, 
kuivõrd see puudutab vara, millele kommertspant võõrandamise korral ulatub. Kui omandaja 
võõrandab vara edasi või kui esemetele seatakse eraldi õigus või kui neid kahjustatakse või 
sundvõõrandamise või muu sarnase menetluse käigus esitatakse nõue, hõlmab kommertspant 
omandaja tasunõude.
5.4. Kommertspant võõrandatud varale lõpeb kuue kuu möödudes päevast, mil pandipidaja sai 
vara   üleandmisest   teada   või   pidi   teada   saama,   hiljemalt   aga   kahe   aasta   möödumisel   vara 
149
üleandmisest,   kui     pandipidaja   ei   taotle   oma   nõude   rahuldamist   koormatud   vara   arvel   enne 
nimetatud tähtaegade möödumist. Käesolevas punktis nimetatud ei kohaldata, kui vara omandaja 
kohustub   enne   kommertspandi   lõppemist   kirjalikult   rahuldama     pandipidaja   suhtes   tagatud 
nõude.
6. Kindlustamine
6.1. Pantija kohustub pandipidaja nõudel pandi  eseme  kindlustama  ning  seadma pandipidaja 
soodustatud isikuks kindlustushüvitise maksmisel.
6.2. Pantija kohustub nimetatud kindlustuslepinguid pandipidaja eelneva kirjaliku nõusolekuta 
mitte  muutma  või lõpetama.
6.3.
Kindlustuse olemasolu korral ulatub kommertspant ka kindlustushüvitiste nõudele. 
6.4. Väljamaksmisele kuuluva kindlustushüvise võib pantijale täielikult või osaliselt välja maksta 
ning võlgnik võib kindlustushüvistest loobuda üksnes  pandipidaja kirjalikul nõusolekul.
7. Müügiõiguse tekkimine pandipidajal
7.1. Pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni 
pandisumma   ulatuses  sundtäitmise   või  pankroti  korral   vastavalt  pandile  seadusest  tulenevale 
järjekohale.
7.2.   Kui   koormatud   varale   pööratakse   sissenõude   kommertspandiga   tagamata   nõude   või 
pandipidajast   tagapoolasuva   järjekohaga   kommertspandipidaja   nõude   rahuldamiseks,   võib 
pandipidaja nõuda enda nõude rahuldamist vara müügist saadud vahenditest või vahenditest, mis 
saadakse vara eest sundtäitmise alusel muul viisil, isegi juhul, kui tema nõue ei olnud veel 
sissenõutav, enne võlausaldajat, kelle kasuks varale sissenõue pöörati. Pandipidaja ei või nõuda 
nõuderahuldamist,   kui   teise   nõude   rahuldamisest   ülejäänud   vara   on   pandipidajale   täielikuks 
tagatiseks.
7.3. Pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel isegi 
juhul,   kui   nõue   ei   ole   muutunud   sissenõutavaks,   kui   koormatud   vara   jagatakse,   ettevõtte 
majandamine peatatakse või vara antakse üle teisele isikule mitte tavapärase majandustegevuse 
raames, või kui kogu kommertspandiga koormatud vara või suurem osa sellest hävib, või kui 
koormatud vara jäetakse hooletusse või see on vähenenud ja tagatise väärtus on seetõttu oluliselt 
langenud, samuti kui pantija ei anna pandipidajale teavet majandamise peatamisest või ettevõtte 
jagamisest, võõrandamisest või muul viisil üleandmisest, vara vähenemisest, kui tagatise väärtus 
oluliselt langeb, samuti teavet vara hävimisest.
7.4.   Käesoleva   lepingu   p.   7.3.   nimetatud   juhtudel,   on   pandipidajal   õigus   nõuda   nõude 
rahuldamist kolme kuu jooksul pärast neist asjaoludest teadasaamist.
7.5. Punktis 7.1.-7.3. nimetatud juhtudel on pandipidajal õigus nõuda oantijalt pandi eseme ja 
selle omandamist tõendava dokumentatsiooni kohest andmist pandipidaja ainuvaldusesse.
150
8. Kulude kandmine
8.1. Pantija tasub kõik käesoleva lepingu täitmisega kaasnevad kulud, sealhulgas kulud, mis on 
seotud kommertspandiregistrisse sissekannete saavutamisega ning kommertspandi kustutamisega 
kommertspandiregistrist,   samuti   sissekannete   aluseks   olevate   dokumentide   notariaalse 
tõestamisega.
9. Vaidluste lahendamine
9.1.   Käesolevast   lepingust   tulenevad   vaidlused   lahendatakse   lepingupoolte   vaheliste 
läbirääkimiste   teel.   Kokkuleppele   mittejõudmisel   lahendatakse   vaidlused   vastavalt 
seadusandlusele kohtulikus korras.
10. Pandiõiguse kehtivus
10.1. Kommertspant tekib avalduse alusel vastava kande tegemisest kommertspandiregistrisse 
ning lõpeb kande kustutamisega kommertspandiregistrist.
10.2. Äriühingu ümberkujundamine ei mõjuta kommertspandi kehtivust ega pandikandega antud 
eelisõigust.
11. Eritingimused
11.1. Lepingupooled kohustuvad vastastikku teatama kõigist asjaoludest, mis võiksid mõjutada 
käesoleva lepingu täitmist. Kõik teatamised peavad toimuma kirjalikult ja hakkavad kehtima 
alates nende kättesaamisest.
11.2. Pantija on kohustatud pandipidajale viivitamata teatama ettevõtte majandamise peatamisest 
või ettevõtte jagamisest, võõrandamisest või muul viisil üleandmisest, samuti vara vähenemisest, 
kui tagatise väärtus oluliselt langeb, samuti vara või selle suurema osa hävimisest. 
11.3.   Pandipidaja   nõudel   peab   pantija   andma   pandipidajale   koormatud   vara   kohta   ka   muud 
teavet, mis on vajalik tagatise väärtuse kindlakstegemisest.
12. Lõppsätted
12.1.   Käesoleva   lepingu   täitmist   takistavate   asjaolude   ilmnemisel   kohustuvad   lepingupooled 
kasutama   kõiki   Eesti   Vabariigis   kehtivatest   õigusaktidest   tulenevaid   võimalusi   lepingust 
tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimiseks.
12.2. Lepingupooled on kokku leppinud, et avalduse kommertspandiregistrisse kande tegemiseks 
esitab pantija seitsme päeva jooksul arvates lepingu allakirjutamise päevast.
12.3.   Käesolev   leping   on   koostatud   neljas   identses   eksemplaris,   millest   üks   säilitatakse 
………….. notar ………………………. büroos, üks väljastatakse pantijale, üks pandipidajale ja 
üks esitatakse kommertspandiregistrile.
151
Pantija esindaja                                                  Pandipidaja esindaja
Notari tõestus
152
153
TÖÖSUHTED
TÖÖLEPING NR………….
Lepingu sõlmimise aeg ja koht: ………………………. 
1.LEPINGU OSAPOOLED
1.1. TÖÖANDJA:  AS ABC, registrikood……………...
asukoht: ……………………………………………….
tel………………………………………………..
esindaja:
juhatuse esimees …………………………
1.2. TÖÖTAJA:
aadress:
telefon:
isikukood:
sünniaeg:
sünnikoht:
passi nr.:
välja antud:
tööraamat nr.:
sõlmisid töölepingu alljärgnevatel tingimustel:
2. LEPINGU TÄHTAEG
2.1. Töötaja asub tööle ………….……….a.
2.2. Leping on sõlmitud määramata ajaks.
2.3. Töötajale rakendatakse katseaega tähtajaga 4 kuud, s.o. kuni ……………………....a.
3. TÖÖ SISU
3.1. Töötaja asub tööle……….. …………………….. ametikohal.
3.2. Töötaja asub tööle (täistööajaga, 0,5 tööajaga, 0,25 tööajaga, jne.)…………………………. .
3.3. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult ………………………………….
3.4.   Töö   tegemise   kohaks   on   AS   ABC   tootmis-   ja   äriüksuste   asukoht   (linn,   maakond)
……………………………….
4. TÖÖAEG
4.1. Tööaja kestvus on päevas ………. tundi ja nädalas ………. tundi.
4.2. tööajareziim on järgmine:
4.2.1. tööaja algus on kell 8:00, tööaja lõpp on kell 16:30. Lõunavaheaeg on 30 min. töötaja 
154
poolt valitud ajal. Töötajal on ettenähtud kaks 10 minutilist kohvipausi tööpäeva jooksul.
4.2.2. tööajareziim on määratud kindlaks töösisekorraeeskirjadega.
4.3. Tööaja  arvestust  peab Tööandja.
4.4. Töötaja töötab puhkepäevadel ja teeb ületunnitööd järgmistel juhtudel:
4.4.1. tööprotsessi, s.h. tähtaegse tööülesande lõpuleviimiseks;
4.4.2. tootmisavarii ärahoidmiseks või selle tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks;
5. PALK
5.1. Töötaja töötab AS-is ABC põhipalgaga ……………………….. EEKi kuus.
5.2. Preemiat makstakse vastavalt juhatuse otsusele.
5.3. Lisatöö eest makstakse vastavalt poolte kokkuleppele
5.5.   Palka   makstakse   1   kord   kuus   arvestusperioodile   järgneva   kuu   10.   kuupäeval   kassast. 
Tööandja ja töötaja omavahelisel kirjalikul kokkuleppel võib tööandja palga üle kanda töövõtja 
hoiuarvele ja sel puhul ülekandmise kulud kannab töötaja.
6. PUHKUS
6.1.   Töötajale   antakse   tööaasta   eest   puhkust   28   kalendripäeva   vastavalt   puhkustegraafikule, 
(arvestades   võimaluse   korral   töötaja   soove)   mis   tehakse   töötajale   tööandja   poolt   teatavaks 
jaanuarikuu jooksul.
6.2. Töötajale antakse lisapuhkust seaduses ettenähtud juhtudel.
7. POOLTE MUUD KOHUSTUSED
7.1. Töötaja kohustused:
1)
tegema Tööandjale käesoleva lepinguga sätestatud tööd, alludes Tööandja juhtimisele 
ja    kontrollile ,   täitma   ilma   erikorralduseta   ülesandeid,   mis   tulenevad   töö   iseloomust   või   töö 
üleüldisest käigust ning kinni pidama ettenähtud tööajast;
2) kinni pidama ohutustehnika, töötervishoiu ja tuleohutuse eeskirjadest;
3)
hoiduma   tööandja   juures   tegudest,   mis   takistavad   teistel   töötajatel   kohustuste 
täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara, au või väärikust;
4) teatama tööandjale viivitamatult töötakistustest või nende ohust;
5) kaitsma ettevõtte au, mainet, huve ning hoidma tööandja äri-ja  tootmissaladusi  ning  mitte 
osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase  konkurendi 
juures ka pärast töölepingu lõpetamist 1 aasta jooksul;
6) kasutama ja hoidma asutuse vara ning töövahendeid heaperemehelikult, mitte andma üle ega 
kasutada (tööandja loata) ettevõttes olevat inventari;
7) mitte lubama tööruumidesse kõrvalisi isikuid;
8) teatama viivitamatult tööandjale oma haigestumisest ja muudest asjaoludest   mis sunnivad 
töötajat töölt ärajäämiseks;
7.2. Tööandja kohustused
1)   Tööandja   on   kohustatud   tagama   töö   korraldamisel   ohutud   ja    tervislikud    töötingimused 
vastavalt töökaitsealastele õigusaktidele;
2)   tööandja    varustab    töövõtja   töö   tegemiseks   vajalike   tööriistadega,   -materjalidega   ning 
155
tööriietusega.
3) tutvustama töölevõtmisel ja töötamise ajal töösisekorra, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid.
4) maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses.
8. VASTUTUS
8.1.   Pooled   vastutavad   käesoleva   lepingu   tingimuste   rikkumisega   teisele   poolele   tekitatud 
kahjude eest seadustes sätestatud korras..
9.MUUD TINGIMUSED
9.1. Töötajale on töölepingu sõlmimisel  tutvustatud  järgmisi juhendeid, eeskirju, jm. akte :
töösisekorraeeskirjad; …………………………………………………………………….
9.2. Küsimustes, mida ei ole käesoleva lepinguga reguleeritud, juhinduvad osapooled kehtivast 
Eesti Vabariigi seadusandlusest.
9.3. Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 
Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus seaduses sätestatud korras.
9.4.   Käesolevas   lepingus   tehakse   täiendusi,   muudatusi   ja   parandusi   osapoolte   kirjaliku 
kokkuleppe alusel. Nimetatud kokkulepped on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks.
9.5. Käesolev leping on koostatud kahes võrdse juriidilise jõuga eksemplaris, millest üks asub 
tööandja ja teine töötaja käes.
Tööandja..........................................
Töötaja........................................
(allkiri)
(allkiri)
10. Töölepingu tingimuste muutmine
............................................................................................................................................................
............................................................................................................………………………………
Tööandja..........................................
Töötaja........................................
1.  Töölepingu    petamine :   Peatamise   alus   ja   TLS   paragrahv   …………………. 
…………………
2.  Peatamise alguskuupäev …………………………..
3.  Peatamise lõppkuupäev .…………………………..
Tööandja…………………………                             Töötaja………………………….
13. Töölepingu lõpetamine
13.1.
 
Töölepingu
 
lõpetamise 
alus:........................................................................................................
        töölepingu seaduse $.............lõike............punkti............järgi
13.2. Töölepingu lõpetamise kuupäev: ...................................................................……………….
13.3. Töötajale makstakse (on makstud) hüvitust (mille eest, summa) …………………………...
156
………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………..………………………………………………………
13.4. Töötajale makstakse, on makstud lõpparve (summa) ………………………. ja kasutamata 
puhkuse kompensatsioon (summa)……………………………………… .
13.5. Tööandjale tagastatakse (on tagastatud) töölepingu järgi  saadu  …………………………….
……………………………………………………………………………………………………...
Tööandja..........................................
Töötaja........................................
(allkiri)
(allkiri)
157
INDIVIDUAALSE MATERIAALSE VASTUTUSE LEPING
Tallinnas,                                                                     “….”………………………….. .a.
Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, edaspidi nimetatud “tööandja”, juhatuse liikme Peeter 
Pärn isikus ühelt poolt
ja
Mari    Lepp ,   isikukood   nr.   465081657890,   edaspidi   nimetatud   “töötaja”,   teiselt   poolt,   sõlmisid 
käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Töötaja, kes töötab toiduainete kaupluse “Kaseke” müüjana, asukohaga Tallinn, Pärnu mnt. 
999 teeb tööd, mis on vahetult seotud materiaalsete ja rahaliste  väärtuse vastuvõtmise, hoidmise, 
müügi ja arvestusega, võtab endale täieliku materiaalse vastutuse temale tööandja poolt usaldatud 
materiaalsete ja rahaliste väärtuste säilimise tagamata jätmise eest. 
2. Töötaja kohustused
2.1. teostama kauba koguselise ja kvaliteedilise kontrolli kauba vastuvõtmisel müügiks;
2.2. pidama materiaalsete väärtuste arvestust;
2.3. rakendama abinõusid kahju vältimiseks;
2.4. koostama ja esitama kaubalis-rahalised aruanded iga kuu esimesel tööpäeval;
2.5.   võtma   osa   tema   valduses   olevate   materiaalsete   väärtuste   inventeerimisest,   mis   tehakse 
vähemalt kord kuus;
2.5. teatama tööandjale kõigist asjaoludest, mis ohustatud kaupade säilimist;
3. Tööandja kohustused
3.1.   looma   töötajale   tingimused,   mis   on   vajalikud     talle   usaldatud   materiaalsete   väärtuste 
säilimise tagamiseks;
3..2.  tutvustama   töötajale   materiaalsete   väärtuste   vastuvõtu,   hoidmise,   müügi   ning   aruannete 
koostamise eeskirju ja juhendeid ning seadusandlust töötajate materiaalse vastutuse kohta; samuti 
tutvustama allkirja vastu eeltoodu muudatusi. 
3.3. materiaalseid väärtusi perioodiliselt inventeerima.
4. Materiaalne vastutus
4.1. Kui Töötaja süü tõttu ei ole tagatud talle usaldatud materiaalsete väärtuste säilimine, siis 
määratakse tööandjale tekitatud kahju suurus ja selle hüvitamine kindlaks vastavalt kehtivale 
seadusandlusele. Töötaja ei kanna materiaalset vastutust, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
4.2. Käesoleva lepingu allakirjutamisega töötaja annab palgaseaduse paragrahv 36 lg.2 alusel 
tööandjale nõusoleku kinni pidada temale väljamakstavalt töötasult tööandjale tekitatud kahju 
hüvitamise summasid piirangutega, mis on sätestatud palgaseaduse paragrahvist 36 lg.3.
158
5.  Lepingu jõustumine
5.1. Käesolev leping jõustub allakirjutamise momendist ja on kehtiv kogu ajavahemiku, mil 
töötaja töötab talle usaldatud tööandja materiaalsete väärtustega müüjana  kaupluses  “Kaseke”.
Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud  eesti keeles kahes võrdset juriidilist jõudu omavas 
identses eksemplaris, millest üks jääb tööandjale ja teine töötajale.
        
Tööandja
               
Töötaja
_______________________                
______________________
159
KOLLEKTIIVSE MATERIAALSE VASTUTUSE LEPING
Tallinnas,                                                                                                “….”…………………..a.
AS  ABC,   registrikood   10000000001,     edaspidi   nimetatud   “tööandja”,   juhatuse   liikme 
Peeter Pärn isikus ühelt poolt
ja
kauplus   “Kaseke”,   asukohaga   Tallinnas   Pärnu   mnt.   999,   müüjad,   edaspidi   nimetatud 
“töökollektiiv”, teiselt poolt, sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1.  Töökollektiiv võtab endale ühise materiaalse vastutuse kõigi tema poolt lepingu sõlmimise 
momendiks vastu võetud, samuti ka kogu lepingu  kestvuse  aja jooksul sisse tulnud kaupade ja 
muude   kaupluses   asuvate   materiaalsete   väärtuste   ja   rahaliste   vahendite   säilimise   tagamata 
jätmise eest.
1.2. Töökollektiivi juhtimine pannakse kaupluse  juhatajale ,  kelle määrab tööandja.
1.3. Töökollektiivi juhi  äraolekul teostab töökollektiivi juhtimist tema koosseisuline asetäitja või 
tööandja poolt määratud üks kaupluse müüjatest viimase kirjalikul nõusolekul.
1.4. Töökollektiivi liikme lahkumisel märgitakse käesolevasse lepingusse töötaja lahkumise 
kuupäev ja töötaja ning tööandja allkirjad.
1.5. Uue töötaja võtmisel töökollektiivi koosseisu võetakse uuelt töökollektiivi liikmelt allkiri 
käesolevale lepingule ja märgitakse kuupäev.
2. Töökollektiivi liikme õigused ja kohustused
2.1. Töökollektiivi liikmetel on õigus:
2.1.1.   osaleda   materiaalsete   väärtuste   vastuvõtmisel   ja   kontrollida   vastastikku   töökollektiivi 
liikmete tegevust materiaalsete ja rahaliste väärtuste hoidmist, kaupade müüki;
2.1.2. võtta osa  töökollektiivile antud materiaalsete väärtuste inventeerimisest ja nende liikumise 
aruannete  koostamisest ;
2.1.3.   nõuda   tööandjalt   töökollektiivile   antud   väärtuste   inventeerimist,   kui   kas   või   üks 
töökollektiivi liige peab seda vajalikuks;
2.1.4. teha tööandjale  ettepanekuid  materiaalsete ja rahaliste väärtuste hoiutingimuste ja säilimise 
tagamiseks
2.2. töökollektiivi liikmed on kohustatud:
2.2.1.   hoolikalt    suhtuma    neile   usaldatud   materiaalsetesse   ja   rahalistesse   väärtustesse   ning 
rakendama abinõusid nende säilimiseks ja kahju vältimiseks kahju vältimiseks;
2.2.2. täitma materiaalsete ja rahaliste väärtuste arvestause eeskirju;
2.2.3. õigeaegselt teatama tööandjale kõikidest asjaoludest, mis takistavad töökollektiivi liikmel 
oma kohustuste täitmist.
160
3. Tööandja õigused ja kohustused
3.1. Tööandja on kohustatud:
3.1.1. looma töökollektiivile tingimused materiaalsete ja rahaliste väärtuste säilimiseks; 
3.1.2.   tutvustama     töökollektiivile   materiaalsete   ja   rahaliste   väärtuste   hoidmise   eeskirju, 
juhendeid ja seadusandlust töötajate materiaalse vastutuse kohta; samuti tutvustama alkirja vastu 
eelnimetatu muudatusi;
3.1.3. materiaalseid ja rahalisi väärtusi perioodiliselt revideerima ja inventeerima;
3.1.4.   tagama   töökollektiivile   tingimused   talle   usaldatud   materiaalsete   ja   rahaliste   väärtuste 
hoidmiseks ja  arvestuseks ;
3.1.5. Tööandjal on õigus kontrollida materiaalsete ja rahaliste väärtuste hoidmise olukorda ja 
arvestust ning anda vastavaid juhiseid, nõuda  seletusi  eelnimetatu kohta.
3.5.6. Teostada inventuure ja revideerimisi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord 
kvartalis, samuti töökollektiivi liikme töölt lahkumisel, töökollektiivi uue liikme võtmisel.
4. Materiaalne vastutus
4.1.   Materiaalsete   väärtuste   süülise   puudujäägi   korral   või   nende   riknemisel   või   rikkumisel 
kannab   töökollektiiv   materiaalset   vastutust   puuduolevate,   riknenud   või   rikutud   materiaalsete 
väärtuste   täieliku   maksumuse   ulatuses,   mis   nõutakse   töökollektiivilt   sisse   kooskõlas   kehtiva 
seadusandlusega.
4.2. Töökollektiivi poolt süüliselt tööandjale tekitatud kahju hüvitatakse tökollektiivi liikmete 
poolt  proportsionaalselt  nende keskmisele palgale. 
4.3.   Kollektiivi   liikmed   vabanevad   vastutusest,   kui   nad   ei   ole   kahju   tekitamises   süüdi, 
tuvastatakse   konkreetne   süüdlane   töökollektiivi   liikmete   hulgast   või   on   kahju   tekitatud 
kolmandate isikute poolt, mis on tuvastatud uurimisorganite poolt.
4.4.   Käesoleva   lepingu   allakirjutamisega   annab   töötaja   tööandjale   nõusoleku,   vastavalt 
palgaseaduse  paragrahvile  36  lg.2  , kinni  pidada  temale  väljamakstavalt  töötasult  tööandjale 
tekitatud kahju hüvitamise summasid piirangutega, mis on sätestatud palgaseaduse paragrahvis 
36 lg.3.
5. Lepingu kehtivus
5.1.   Leping   jõustub   selle   sõlmimise   momendist   ja   kehtib   kollektiivi   liikmete   töötamise   ajal 
kaupluses “Kaseke”.
Leping on koostatudja allakirjutatud  kahes võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris 
eesti keeles, millest üks jääb tööandjale ja teine antakse töökollektiivi juhile hoiule.
Tööandja  
_______________________________
Töökollektiivi juht     _______________________________
161
Töökollektiivi liikmed
_______________________________________
                                    
_______________________________________
                                  
 _______________________________________
                                
 (ees- ja perekonnanimed, allkirjad, kuupäev)
162
AMETIJUHENDI NÄIDIS
AKTSIASELTSI ABC
RAAMATUPIDAJA  AMETIJUHEND
                                                          KINNITAN
                                                         AS ABC juhatuse liige (perekonnanimi, allkiri,
                                                         kuupäev)
1. Ametikoht:                      Raamatupidaja
2. Otsene alluvus:              Pearaamatupidajale
3. Asendaja:
         
Pearaamatupidaja
4. Kvalifikatsioon : Vähemalt kesk-eriharidus, keeled: eesti keele vaba valdamine nii kõnes kui 
ka kirjas; inglise keele valdamine  suhtlustasandil ;   raamatupidamisarvestuse oskused ja bilansi 
tundmine ; arvuti valdamine tekstitöötluse ja raamatupidamisprogrammi ulatuses.
5. Tööülesanded
5.1. Raamatupidamislike toimingute  sooritamine :
5.2. Müügiarvete koostamine
5.3. Laoarvestuse pidamine ja aruannete koostamine
5.4. Ostuarvete  sisestamine  ja aruannete koostamine
5.5. Kuludokumentide sisestamine ja aruannete koostamine
5.6. Palgaarvestuse pidamine
5.7. Kassaarvestuse pidamine
6.  Vastutus
6.1.   Vastutab   käesoleva   ametijuhendi   ja   töölepinguga   ettenähtud   tööülesannete   mittenõuete-
kohase täitmise eest seadusandluses sätestatud korras.
7. Ametijuhendiga tutvumine
7.1. Ametijuhendiga tutvunud (ees- ja perekonnanimi, allkiri kuupäev; ametijuhendit tutvustanud 
tööandja esindaja  ametinimetus , perekonnanimi, allkiri)_____________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
__________________________________________________
163
8. Ametijuhendi muudatus
8.1.___________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
8.2.___________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
8.3. Ametijuhendi muudatusega tutvunud (töötaja ees- ja perekonnanimi, kuupäev; ametijuhendit 
tutvustanud tööandja esindaja ametinimetus, perekonnanimi, allkiri)_______________________
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
164
LEPING
Tallinnas,                                                                                              “…..”…………………. .a.
AS   ABC,   registrikood   10000000001,   asukohaga   Pärnu   mnt.999,   Tallinn,   kedaesindab 
nõukogu esimees …………………….., isikukood ……………………., ühelt poolt
ja
AS   ABC   juhatuse   liige   (juhataja)   ……………………………,   isikukood………………., 
teiselt poolt, sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. AS  ABC   nõukogu   otsusega     “…”………………………..a.valiti   (ees-   ja   perekonnanimi) 
……………………………… AS ABC juhatuse liikmeks (juhatajaks) tähtajaga 3 aastat.
1.2. Juhatuse   liige…………………..   andis   oma   kirjaliku   nõusoleku   juhatuse   liikmeks 
valimiseks. 
1.3. Juhataja põhiülesandeks on AS ABC majandustegevuse juhtimine, nõukogu otsuste täitmine 
ja kontroll ning aktsiaseltsi  esindamine .
2. Lepingu kehtivus ja tähtaeg
2.1.
Käesolev leping jõustub juhatuse liikmeks  valimise kuupäevast ja kehtib 
kolm   aastat.   Leping   võidakse   ennetähtaegselt   lõpetada   juhatuse   liikmest   tagasikutsumisel 
seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
3. Juhataja ülesanded
3.1. Juhatajale annab vahetult ülesandeid ja kontrollib nende täitmist nõukogu.
3.2. Juhataja juhindub oma ülesannete täitmisel õigusaktidest, põhikirjast, nõukogu otsustest.
3.3.    Juhatajal    on   õigus   taotleda   aktsiaseltsi   nõukogult   ja   üldkoosolekult   aktsiaseltsi 
majandustegevusega seotud küsimuste päevakorda võtmist.
3.4. Juhataja on kohustatud järgima Äriseadustikus sätestatud piiranguid ja konkurentsikeeldu.
4. Tööaeg
4.1.   Juhataja   täidab   oma   ülesandeid   üldjuhul   8   tundi   päevas   ja   40   tundi   nädalas   vastavalt 
töösisekorraeeskirjadele.
5. Juhatajale makstav tasu
5.1. Juhatajale makstava tasu suuruseks on ________________________ krooni kuus aktsiaseltsi 
palgapäevadel; tasust peetakse kinni seaduses sätestatud maksud.
5.2. Juhatajale võidakse makstakse lisatasu  Nõukogu otsuse alusel.
165
6. Puhkus
6.1. Juhataja iga-aastase põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva.
6.2. Nõukogu otsusega võidakse anda tasulist lisapuhkust. 
6.3. Juhataja võib oma puhkuse välja võtta tervikuna või osade kaupa kooskõlastatult nõukogu 
esimehega. 
7.  Soodustused
Aktsiaselts võimaldab juhatajale järgmised soodustused:
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
8. Lepingu muutmine, lõppemine ja lõpetamine
8.1.   Käesoleva   Lepingu   muutmine   toimub   poolte   kirjalikul   kokkuleppel.   Kirjaliku   vormi 
mittejärgimisel on muudatused tühised.
8.2.   Käesolev   Leping   lõpeb   tähtaja   saabumisega   või   juhataja   volituste   lõppemisega, 
tagasikutsumisega seaduses sätestatud korras. 
8.3. Käesoleva Lepingu lõpetamisel nõukogu  algatusel    makstakse juhatajale  kompensatsiooni  
alljärgnevalt:
________________________________________________________________________
8.4.   Käesoleva   lepingu   punktis   8.4.   sätestatud   kompensatsiooni   ei   maksta   juhul,   kui   leping 
lõpetatakse     seoses   aktsiaseltsi   likvideerimisega,   pankrotistumisega   või   sundlõpetamisega, 
juhatuse suhtes usalduse kaotamisel, mille aluseks olevad asjaolud on leidnud tõendamist.
8.5. Juhataja vabastamisel juhatuse liikme kohustustest juhataja algatusel, lõpeb käesolev leping, 
vastava kande äriregistris tegemise kuupäeval.
9. Muud tingimused
9.1. Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppele 
mittejõudmisel kohtus.
9.2.Käesoleva Lepingu tingimused on konfidentsiaalsed ning ei kuulu avalikustamisele 
kolmandatele isikutele, väljaarvatud nõukogu, aktsiaseltsi audiitor ja isikud, kelle õigus 
leping välja nõuda tuleneb seadusest.
9.3. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes võrdset juriidilist jõudu 
omavas identses eksemplaris, millest üks antakse juhatajale ja teine aktsiaseltsi nõukogule.
AS ABC Nõukogu esimees                                AS ABC Juhataja
      _________________                                    _________________
166
Aktsiaseltsi  ABC
TÖÖSISEKORRAEESKIRJAD
                                                                        Kinnitatud aktsiaseltsi ABC juhatuse otsusega 
                                                                        “…..”………………….. .a. ja
                                                                         kooskõlastatud Tööinspektsiooni 
                                                                        …………………….piirkonna inspektori
                                                                        poolt “….”…………………………a.
1. Üldsätted
1.1. Töösisekorraeeskirjad   (edaspidi   nimetatud   “eeskirjad”)     mis   määratleb   aktsiaseltsi  ABC 
(tööandja)   ja   töötajate   töösuhted,   mis   on   kohustuslikud   täitmiseks   nii   tööandjale   kui   ka 
kõigile töötajatele.
2. Tööaeg
2.1.   Tööaeg   on   iga   töötaja   töölepinguga   määratletud   ajavahemik,   mille   kestel   töötaja   on 
kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.
2.2. Tööaja üldine norm on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Töö algab kell …… ning lõpeb 
kell ……... Puhkamiseks ja einetamiseks on vaheaeg ……. kuni ………
2.3. Uusaasta ja esimese jõulupüha eelsel tööpäeval lühendatakse tööaja kestust kolme tunni 
võrra. 
2.4. Töölt  puudumisel  mõjuvatel põhjustel või  oma töökohalt lahkumisel  isiklikel  mõjuvatel 
põhjustel või tööasjades on töötaja kohustatud sellest koheselt informeerima oma vahetut juhti.
2.5.   Mõjuvateks   põhjusteks   loetakse   töölt   puudumist   või   töökohalt    lahkumist ,   kui   see   on 
kooskõlastatud töötaja vahetu  juhiga  ja esinevad alljärgnevad asjaolud:
2.5.1. arsti juures käimine haigestumise korral;
2.5.2. perekonnas asetleidnud  haigestumine , kui pere liige vajab hooldust ;
2.5.3. lähedaste inimestega (abikaasa, lapsed, õed, vennad, töötaja ning tema abikaasa vanemad) 
juhtunud õnnetus või surm;
2.5.4. elukohas asetleidnud avariiline olukord;
2.5.5. muud asjaolud, mida töötaja vahetu juht peab mõjuvaks põhjuseks.
3. Palk
3.1. Palgaarvestusajaks on kalendrikuu .
3.2. Palga maksmine toimub üks kord kuus makstavale kuule järgneva kuu 5.-ks kuupäevaks kas 
aktsiaseltsi kassast või töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja pangakontole. Töötaja kohustub 
tööandjat koheselt informeerima oma pangakonto muutumisest.
167
3.2. Palga maksmisega viivitamise korral maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest 
viivist seadusega sätestatud ulatuses viivitatud palgasummast lähtudes iga maksmisega viivitatud 
päeva eest.
4. Tööalaste  korralduste  andmise kord
4.1. Tööalaseid korraldusi annab töötaja otsene juht. Otsese juhi puudumise korral võib anda 
tööalaseid korraldusi temast kõrgemalseisev juht.
4.2.   Otsene   juht   võib   anda   töötajale   nii   suulisi   kui   ka   kirjalikke   korraldusi   olenevalt   töö 
iseloomust ning vastavalt vajadusele.
4.3.   Otsese   juhi   antud   korraldust   võib   muuta   või   tühistada   korralduse   andnud   juhtist 
kõrgemalseisev juht.
4.5. Seadusega selgelt vastuolus olevat korraldust ei ole lubatud anda ja taolist korraldust ei pea 
töötaja täitma.
5. Töökaitse ohutuse üldjuhised
5.1. Aktsiaselts ABC tagab:
5.1.1.ohutu töökeskonna, mis ei kahjusta töötaja tervist, sealhulgas nõuetele vastava  valgustuse, 
siseruumides töötamiseks vajaliku temperatuuri ja muud eeskirjadega sätestatud töökoha nõuded, 
seadmete töökorras hoidmise vastavalt ohutuseeskirjadele;
5.1.2.   tööõnnetuse   puhul   vigastatu   toimetamise   raviasutusse   ja   vajadusel   koju,   osutab   muud 
taolisel juhtumil vajalikku abi;
5.1.3. esmaabivahendite olemasolu töökohal;
5.1.4.   töötaja   töökaitsealase   instrueerimise   ja   väljaõppe   töötaja   töölevõtmisel,   samuti   uute 
seadmete   kasutuselevõtmisel   töötaja   töökohal;   perioodiline    instrueerimine    toimub   vastavalt 
kehtestatud nõuetele, kuid mitte harvem kui kord aastas.
5.2.   Töötaja   on   kohustatud   töökohas   ja   ettevõtte   territooriumil   kinni   pidama     tuleohutuse 
eeskirjadest.   Tulekahju   korral   on   töötaja   kohustatud   koheselt   teatama   päästeteenistusele   ja 
informeerima oma  otsest juhti.
6. Eeskirjade tutvustamine, instrueerimine
6.1. Töötaja töölevõtmisel tutvustab töötajale töösisekorraeeskirju isik, kes vormistab töölepingu; 
töötaja töösisekorraeeskirjadega tutvustamise kohta teeb personalitöötaja sissekande vastavasse 
zurnaali.
6.2. Töötaja instrueerimise viib läbi tööandja poolt selleks määratud spetsialist või töötaja vahetu 
juht, mille kohta tehakse  sissekanne  vastavasse zurnaali.
6.3. Töötamise ajal on töötajal võimalik töösisekorraeeskirjadega tutvuda personalitöötaja juures 
igal tööpäeval kella …… kuni kella……. .
168
ÕIGUSEMÕISTMINE TSIVIILASJADES
PRETENSIOONI (NÕUDE) NÄIDIS
Hr. Peeter Pärn                                                                    “….”………………… .a.
Juhatuse liige
AS ABC
Pärnu mnt. 999
13768, Tallinn
Pretensioon 
leppetrahvi 150 000.- krooni
nõudes
AS  ABC   (müüja)   ja   OÜ   BCD   (ostja)   sõlmisid   10.augustil   2001.a.   müügilepingu   seadmete 
ostmiseks kokku 900 000.- krooni ulatuses.
Vastavalt   lepingu   punktile   2.1.   kohustus   müüja   seadmed   tarnima   10   kalendripäeva   jooksul 
arvates arve tasumise kuupäevast. 
Arve tasuti OÜ BCD poolt 25.augustil 2001.a. Seadmed tarniti 27.oktoobril 2001.a. Eeltooduga 
rikuti lepingu sätteid ning tekitati ostjale rahalist kahju, kuna oli oluliselt häiritud tootmistegevus.
Vastavalt eelnimetatud ostu-müügi lepingu punktile 4.1., kohustus lepingu täitmisega viivitanud 
pool maksma leppetrahvi summas 150 000.- krooni.
Vastavalt   lepingute   ja   lepinguväliste   kohustuste   seaduse   (LS)   paragrahvile   8   lg.2,   on   leping 
pooltele täitmiseks kohustuslik. LS paragrahv 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt 
lepingule või seadusele. Nimetatud paragrahvi lg.3 sätestab, et kohustus loetakse täidetuks, kui 
see on täidetud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule.
Teie   poolt   on   rikutud   eelnimetatud   lepingu-   ja   seadusesätteid.   Kohustuse   rikkumist 
vabandavaid asjaolusid ei  esinenud .
Vastavalt  LS  paragrahvile  159 lg.1  ja lepingu  punktile  4.1.  tuleb  Teil  maksta  leppetrahvi 
150 000.- krooni. Kuigi seadmete mitteõigeaegse tarnimisega tekitati OÜ-le BCD kahju summas, 
mis ületab leppetrahvi, piirdub  OÜ BCD leppetrahvi nõudega.
Lähtudes    eeltoodust ,   palume   leppetrahv   150   000.-   krooni   tasuda   10   päeva   jooksul 
käesoleva pretensiooni kuupäevast arvates OÜ BCD kontole nr. 000000000000…………… 
pangas. Eeltoodu mittetäitmisel  oleme sunnitud  esitama vastava  hagiavalduse  kohtusse. 
Pretensioonile  palume vastata eelnimetatud tähtaja jooksul.
169
Lisad: 1. Ostu-müügi lepingu koopia.
2. Arve tasumise maksekorralduse koopia.
Lugupidamisega
Kaarel Kask
OÜ BCD juhatuse liige
170
VASTUS PANKROTIHOIATUSELE
BAC OÜ                                “…..”…………………… .a.
Vastuseks  Teie pankrotihoiatusele nr…….. “……”…………………..a. teatame järgmist.
AS ABC ei ole maksejõuetu. Meie ettevõttel jätkub piisavalt vara ja rahalisi vahendeid kõigi 
oma kohustiste nõuetekohaseks täitmiseks. Teie poolt pankrotihoiatuses esitatud nõuet meie ei 
tunnista järgneva põhjendusega:
Teie kui tööettevõtja poolt lepingu nr……………..a. alusel teostatud töö oleme Teile tasunud 
osaliselt, summas 50 000.- krooni maksekorraldusega nr……………….. “….”………………..a; 
ülejäänut  summat  40 000.- krooni keeldume tasumast, kuna töö on teostatud ebakvaliteetselt ja 
eelnimetatud lepingu punktis 2.1. sätestatud tähtaegu rikkudes.
Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse paragrahvide   641, 646,647,648 kohaselt on 
tellijal õigus nõuda tasu vähendamist, kui töövõtja tegi töö lepingutingimustele mittevastavalt. 
Teeme ettepaneku vähendada töö eest ettenähtud tasu 40 000.- krooni võrra ning lugeda meie 
vahelised eelnimetatud lepingust tulenevad arveldused teostatuks ning vaidlus lõpetatuks.
Leiame, et Teie nõue on alusetu, nõue ei ole selge, nimetatud nõudes esinevad vaidlused tuleb 
lahendada   läbirääkimiste   teel,   kokkuleppele   mittejõudmisel   hagimenetlusse   korras   kohtus 
vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 4 lg.1 ja Pankrotiseaduse paragrahvile 
11 lg.3 p.2. Teie pankrotihoiatuses ei ole järgitud Pankrotiseaduse eelnimetatud sätteid.
Oma otsusest  palume teatada 10 päeva jooksul käesoleva vastuse kuupäevast arvates. Meie 
ettepanekuga mittenõustumisel oleme sunnitud esitama vastava hagiavalduse kohtusse.
Lugupidamisega
___________________
AS ABC juhatuse liige
171
PANKROTIHOIATUSE NÄIDIS
AS ABC                              “…….”…………………….. .a.
Pankrotihoiatus
vastavalt pankrotiseaduse 
paragrahvile 9 lg.1 p.4              
OÜ BCA (müüja) ja AS ABC (ostja) vahel sõlmiti “…..”……………………. .a. müügileping, 
mille kohaselt müüja müüs ja ostja ostis OÜ BCA  toodangut (mööblit).
Vastavalt eelnimetatud lepingu punktile 3.2. kohustus ostja tasuma kauba eest 30  kalendripäeva 
jooksul.
Kaup võeti ostja poolt vastu  “……”………………..a. saatelehe nr…. alusel ning samal päeval 
esitati ostjale arve  nr…… 120 000.- krooni tasumiseks lepingus sätestatud tähtaja jooksul.
Kuni tänaseni ei ole ostja vaatamata korduvatele meeldetuletustele arvet tasunud ning võlgnevus 
on 120 000.- krooni.
Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et maksetähtajast on möödunud üle 10 päeva, teatame Teile 
järgmist:
Palume võlgnevus 120 000.- krooni tasuda 10 päeva jooksul käesoleva pretensiooni saamise 
kuupäevast arvates meie kontole nr. 00000000000000………pangas.
Kui Teie ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul võlga tasunud, oleme sunnitud esitama kohtusse 
pankrotiavalduse Pankrotiseaduse paragrahv 9 lg.1 p.4 järgi.
Lisad: 1. Müügilepingu  “…..”…………….a. koopia.
2.  Arve nr….. koopia.
1.  Saatelehe nr….. koopia.
2.  Meeltetuletuste nr….. ja … koopiad .
Lugupidamisega
____________________
OÜ BCA  juhatuse liige 
172
PANKROTIAVALDUSE NÄIDIS
Tallinna Linnakohus                   “…..”……………………….a.
Liivalaia 24
Tallinn, 10118
Võlausaldaja: AS ABC, registrikood 12456757
                        Tehnika tn. 987, Tallinn 10456
                        Tel. ……………….
                        Fax………………..
Võlgnik:         OÜ BCA, registrikood 12458694
                       Jõe tn.857, Tallinn 10677
                       Tel. ……………….
                       Fax………………..
Pankrotiavaldus
maksejõuetuse-pankroti väljakuulutamiseks
Müügilepingu nr…….. “……”……………………..a.. kohaselt AS BCAe (võlausaldaja) müüs 
OÜ-le BCA (võlgnik) kaupu vastavalt Lepingu Lisas nr.1 toodule.
Võlgnik   kohustus   kauba   eest   tasuma   Lepingu   lisas  nr..2   kokkulepitud   maksegraafiku   alusel. 
Maksete tasumise viimane kuupäev oli “…..”……………………..a.
Kaubad anti üle saatelehega “…..”…………………a. nr……… ning samal kuupäeval esitati 
arve nr……….
Võlgnik ei täitnud oma kohustusi lepingus ja selle Lisas sätestatud tähtajaks. Võlausaldaja on 
saatnud   korduvalt   meeldetuletusi   (kirjad   nr……,   “….”………………a.   ja   nr….. 
“…..”………………….a.  Võlgnik ei ole nimetatule  reageerinud .
Arvestades  eeltoodut  võlausaldaja,  juhindudes   Pankrotiseaduse  paragrahv  9  lg.1  p.4  sätetest, 
saatis võlgnikule “……”……………….a. pankrotihoiatuse nõudega tasuda võlgnevus
150   000.-   krooni.   Oma   vastuseks     “….”…………………..   .a.   tunnistas   võlgnik   võlgnevust 
150 000.- krooni ulatuses, viidates samas  makseraskusele.
Käesoleva pankrotiavalduse esitamise kuupäeva seisuga ei ole võlgnik eelnimetatut võlgnevust 
likvideerinud.
Võttes arvesse asjaolu, et  võlgnik ei ole võlga tasunud 10 päeva jooksul peale pankrotihoiatuse 
saamist, samas on võlgnik võlga kinnitanud, see tähendab nõue   on selge, võlgnevus esineb 
pikema ajavahemiku jooksul - leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
Oma   varaliste   õiguste   kaitseks   taotleb   võlausaldaja   võlgniku   maksejõuetuse-pankroti 
väljakuulutamist.
Käesolevas pankrotiavalduses esitatud asjaolud ja väited on tõendatud pankrotiavaldusele lisatud 
173
kirjalike tõenditega.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse paragrahvist 1 lg.1 ja 2 ning
paragrahvist 9 lg.1 p.4,
p a l u n:
1. Kuulutada välja OÜ BCA maksejõuetus-pankrot.
2.Mõista OÜ BCA-lt välja pankrotiavalduse  esitaja  poolt tasutud riigilõivu 1600.- krooni hüvitis 
AS ABC kasuks.
Lisad: 1. Pankrotiavalduse ärakiri võlgnikule.
2.  Ostu-müügi leping nr……ja selle Lisad 1 ja 2  2 eks.
1.   Saateleht  nr. ……….. 2 eks.
2.  Arve nr. …………… 2 eks.
3.   Meeldetuletus  nr………. . 2 eks.
4.  Meeldetuletus nr………. 2 eks.
5.  Pankrotihoiatus “…”……………….a. 2 eks.
6.  Postikviitung pankrotihoiatuse  saatmise  ja kättesaamise kohta  2 eks.
7.  OÜ BCA vastus pankrotihoiatusele “….”…………………a. 2 eks.
8.  Maksekorraldus riigilõivu 1600.- krooni tasumise kohta 2 eks.
9.  OÜ BCA äriregistri B-osa kaart 2 eks.
10.  AS ABC äriregistri B-osa kaart 2 eks.
Võlausaldaja       AS ABC juhatuse liige (ees- ja perekonnanimi, allkiri)
174
HAGIAVALDUSTE NÄIDISED
Tallinna Linnakohus                       “….”……………………… .a.
Kentmanni  13
Tallinn, 15158
Hageja   - AS ABC, registrikood 11419925
               Pärnu mnt. 999, Tallinn, 13615
               Tel. ……………..
               Fax………………
Kostja   - OÜ BCD, registrikood 12758906
               Tartu mnt. 888, Tallinn, 13914
               Tel…………………
               Fax…………………
Hagiavaldus
võlgnevuse 55 388.- krooni nõudes
Vastavalt   hageja  AS  ABC   (töövõtja)   ja   kostja   OÜ   BCD     (tellija)   vahel   20. aprillil    2001.a.   sõlmitud 
töövõtulepingule  nr.01/ 99 kohustus hageja  teostama  ehitus-remonttöid ning kostja  kohustus maksma 
lepingus sätestatud tasu.
Hageja   andis   teostatud   tööd   kostjale   üle   üleandmise-vastuvõtmise   aktidega   nr.   03/99     06.05.2001.a., 
nr.04/99 13.05.2001.a. ja nr.05/99 27.05.2001.a. Pooled tunnistasid töö tehtud kvaliteetselt ja tähtaegu 
rikkumata.
Vastavalt   tööde   üleandmise-vastuvõtmise   aktidele   esitas   hageja   kostjale   arved   nr.03   07.05.2001.a. 
summas 7008.- krooni, nr.04. 14.05.2001.a. summas 14 016.- krooni ja nr.05 27.05.2001.a. summas 34 
365.- krooni. Kokku 55 388.- krooni.
Vastavalt eelnimetatud töövõtulepingu nr.01/99 punktile 2.2. kohustus kostja tasuma arved hiljemalt 10 
kalendripäeva   jooksul   peale   remonditööde   üleandmise-vastuvõtmise   akti   alusel   koostatud   arve 
kättesaamist.
Kostja ei ole kuni käesoleva ajani tasunud mitte ühtegi eelnimetatud arvetest, vaatamata korduvatele 
kirjalikele nõudmistele. Vastav pretensioon on kostjale saadetud 06.08.2001.a. ja teade 15.09.2001.a.
Vastavalt   lepingute   ja   lepinguväliste   kohustuste   seaduse   (LS)   paragrahvile   8   lg.2   on   leping   pooltele 
täitmiseks kohustuslik. LS paragrahv 76 lg.1 kohaselt tuleb leping täita vastavalt lepingule või seadusele. 
LS paragrahv 637 lg.4 sätestab tellija kohustuse maksta töövõtjale tasu vastavalt  lepingule ja seadusele. 
Kostja on rikkunud eelnimetatud lepingu- ja seadusesätteid. Rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse paragrahvidest 8 lg.2, 
76 lg.1, 637 lg.4, tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 4 lg.1, 60 lg.1,
175
p a l u n:
1. Välja mõista kostjalt osaühingult BCD hageja aktsiaselts ABC kasuks võlgnevus 55 388.- krooni.
2. Välja mõista kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu hüvitus 4000 krooni  hageja kasuks.
Lisad: 1. Töövõtuleping nr.01/99 2 eks.
           2. Akt nr.03/99 2 eks.
           3. Arve nr.03 2 eks.
           4. Akt nr.04/99 2 eks.
           5. Arve nr.04 2 eks.
           6. Akt nr.05/99 2 eks.
           7. Arve nr.05 2 eks.
           8. Pretensioon nr.20/99 06.08.2001.a.  2 eks.
           9. Teade nr.17/99 15.09.2001.a.  2 eks.
          10. Hageja AS BCD äriregistri B-osa kaart  2 eks.
          11. Kostja OÜ BCD äriregistri B-osa kaart 2  eks.
          12. Riigilõivu tasumise maksekorraldus 2 eks.
          13. Hagiavalduse ja materjalide ärakirjad kostjale.
Hageja             AS BCD
                        Peeter Pärn
                        Juhatuse liige            _________________
NB!   Soovitav   on   eelnimetatud   kohtusse   esitatavad   dokumendid   asetada   kahte    pakki    nii,   et 
hagiavalduse ja juurdelisatud dokumentide originaaleksemplarid jäävad ühte pakki kohtule ning 
teise  paki  samade dokumentide koopiatega saadab kohus kostjale.
176
Tallinna Linnakohus                        “…..”…………………. .a.
Liivalaia 24
Tallinn, 10118 
Hageja:   AS ABC, registrikood 12587696
               Pärnu mnt. 999, Tallinn 13076
               Tel……………..
               Fax…………….
Kostja:    OÜ BCD,  registrikood 12467545
                Taru mnt. 888,  Tallinn 13765
                Tel. ……………
                Fax…………….
Hagiavaldus
võlgnevuse 41 288 krooni  ja
viivise 96 889 krooni nõudes.
Kokku  hagihind  138 177 krooni.
Vastavalt   hageja AS   ABC (müüja) ja   kostja OÜ BCD (ostja) vahel 20.01.2001.a. sõlmitud   müügi- 
lepingule   nr.KP-96-86   ostis   kostja   lepingus   nimetatud   kaupa   ( vineeri )   arvetel   näidatud   summas   ja 
saatelehtedel märgitud  kogustes .
Eelnimetatud   lepingu   punkt   2.4.   sätte   kohaselt   kohustus   kostja   kauba   eest   tasuma   21   kalendripäeva 
jooksul     arve   väljakirjutamise   kuupäevast   arvates.   Kostja   on  rikkunud  lepingu  punkti   2.4.   sätestatud 
kohustust: on tasunud kauba eest hilinemisega ning osaliselt, 41 288 krooni 27 senti on jätnud tasumata.
Hageja   poolt   esitatud   arve   nr.3415   23.05.2001.a.   summas   130   681   krooni   62   senti   tasus   kostja 
hilinemisega ja osaliselt alljärgnevalt:
19 393.35 krooni,                        66 päeva hiljem
50 000.00 krooni,                        75 päeva hiljem
20 000.00 krooni,                      160 päeva hiljem
 
Eelnimetatud  arvest  41 288 krooni 27 krooni on kostja poolt tasumata käesoleva ajani.
Hageja on saatnud pretensiooni tasumise nõudega , kuid kostja ei ole sellele reageerinud (pretensioon  
nr.1-7/648).
Vastavalt ülalmainitud lepingu punktile 4.6. kohustus kostja saadud kauba maksetähtaja ületamise eest 
maksma viivist 0,5 %   iga viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summast lähtudes.   Seisuga 11.03.  
177
2001.a. moodustab viivis 96 889 krooni. (Viivise arvestus lisatud käesolevale hagiavaldusele).
Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse (LS) 8 lg.2   sätestab - Leping on pooltele täitmiseks  
kohustuslik. Vastavalt LS paragrahvile 76 lg.1, tuleb kohustus täita vastavalt  lepingule või seadusele.  LS 
paragrahv 113 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist lepingus sätestatud ulatuses. LS paragrahv 
213 sätestab ostuhinna tasumise kohustuse.
Lähtudes   eeltoodust   ja   juhindudes     võlaõigusseaduse   paragrahvidest   8   lg.2,   68   lg.1,   103,   208   ja 
tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 4 lg.1,  60 lg.1,
p a l u n:
1. Välja mõista kostjalt OÜ-lt BCD hageja AS  ABC kasuks võlgnevus 41 288.- krooni ja viivis 96 
889.- krooni, kokku 138 177.- krooni.
2. Välja mõista kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu hüvitis hageja AS ABC kasuks 8000 krooni.
Lisad: 1. Hagiavalduse ja materjalide ärakirjad kostjale.
           2. Leping nr. KP 96-86. 2 eks.
           3. Arve nr.3415 2 eks.
           4.Viivise arvutus 2 eks.
           5. AS ABC pretensioon nr.1-7/648 2 eks.
           6. Riigilõivu tasumise maksekorraldus 2 eks.
           7. AS ABC äriregistri B-osa kaart 2 eks.
8.  OÜ BCD äriregistri B-osa kaart 2 eks.
Hageja          AS  ABC  
                     juhatuse liige  Peeter Pärn    ______________
178
TALLINNA LINNAKOHUS                           “…..”………………..a.
Kentmanni 13,
Tallinn, 15158
Hageja:  OÜ BCA, registrikood 10000000002
                Asukoht: Narva mnt.888, Tallinn, 10120
                Tel.  ……………..
Esindaja: Marko  Metsamaa , isikukood 37004222220003
                 Aadress: Narva mnt.888, Tallinn, 10120
                 Tel. …………….
Kostjad:   Svetlana  Mets, isikukood 44911166667777
                Elukoht: Katusepapi 2333 korter 56
                Tallinn, 11412
    Aleksandr  Mets, isikukood 372087777666
                Elukoht: Katusepapi 2333 korter 56
                Tallinn, 11412
                Anna Mets, isikukood 482052786666
                Elukoht: Katusepapi 2333 korter 56
                Tallinn, 11412
                Dmitri Mets, isikukood 3830786599
                Elukoht: Katusepapi 233 korter 56
                Tallinn, 11412 
HAGIAVALDUS
üüri- ja kommunaalmaksete võlgnevuse
kokku 4917 krooni 50  sendi  nõudes ning üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise ja üürniku 
väljatõstmise nõudes koos kõigi temaga koos elavate isikutega  ilma teist 
eluruumi vastu andmata
Ostu-müügilepinguga   BCA  Halduse   OÜ   müüs   ja  AS  ABC    Liising      ostis   elamu   asukohaga 
Katusepapi 2333, Tallinnas.
179
Hageja OÜ BCA   omandas elamu Katusepai 2333 Tallinnas kasutamise ja valdamise õiguse 
vastavalt liisingulepingule nr. …………., sõlmitud “….”………….a.. liisingufirmaga AS ABC, 
reg.nr………………, asukoht Liivalaia 789, Tallinn, 15039, koos kõigi üürileandja õiguste ja 
kohustustega (kokkulepe “…..”……………a. liisinglepingu nr……………. muutmise kohta).
Nimetatud lepingu kohaselt omandas hageja OÜ BCA kõik eelnimetatud vara, elamu kasutamise 
ja valdamise õigused, sealhulgas õiguse anda eelnimetatud  elumajas  eluruume üürile (leping 
lisatud   käesolevale   hagiavaldusele).   Vara   anti   üle   aktiga   “…..”………………a.   (lisatud 
hagiavaldusele).
Notariaalse   volikirjaga   ,   notariaalregistri   nr…………..   “….”……………………..a.   volitas 
Osaühing   BCA   Marko   Metsamaad    valitsema    ja   käsutama   OÜ   BCA   vara   ning   esindama 
tehingutes ja kohtus Osaühingut BCA ( volikiri  lisatud hagiavaldusele).
Elamu Katusepapi 2333 Tallinnas endine omaniku BCA Halduse OÜ (üürileandja) ja üürniku 
Svetlana   Metsa vahel   sõlmiti “….”……………a. üürileping eluruumi üürimiseks  korteris  56 
elamus Katusepapi 2333 Tallinnas. Nimetatud üürileping on jõus ka järgmiste elumaja omanike 
suhtes.
Eelnimetatud   korteris   elavad:   kostja   (üürnik)   Svetlana   Mets   ja   üürniku   täisealised   pojad 
Aleksandr Mets ja Dmitri   Mets ning täisealine tütar Anna Mets, kes vastutavad üürilepingust 
tulenevate kohustuste mittetäitmise eest solidaarselt üürnikuga, samuti elab nimetatud korteris 
üürniku alaealine tütretütar Elnare Mets.
Kostja   (üürnik)   on   oma   kohustusi   täitnud   mittenõuetekohaselt   ning   jätnud   oma   kohustuse 
(üürilepingu   punkt   3.1.,   Elamuseaduse    paragrahvid    28   ja   37):   maksta   eluruumi   üüritasu   ja 
kommunaalmakseid nõuetekohaselt täitmata.
Kostja võlgneb eelmisele eelnimetatud elamu omanikule (üürileandjale) BCA Halduse OÜ-le 
üüritasu ja kommunaalmakseid kokku 1122.- krooni. Nimetatud nõude summas 1122.- krooni on 
BCA   Halduse   OÜ   (Loovutaja)   nõude   loovutamise   lepinguga   “…..”…………………a. 
loovutanud Osaühingule BCA (Omandaja).
“…”………………….a. saatis hageja (üürileandja) OÜ BCA üürnikule Svetlana  Metsale  kirja 
nõudega  likvideerida  üürivõlgnevus, kuid kostja (üürnik) ei ole reageerinud.
10.05.2001.a.   esitas   BCA   OÜ   üürnikule   Svetlana   Metsale   arve   nr.   K   51-56   üüri   ja 
kommunaalmaksete tasumiseks 2001.a. aprilli eest summas  1222  krooni 47 senti. Nimetatule 
lisandus võlgnevus (nõude omandamise lepingu järgi) 1122.- krooni, kokku arve 2344 krooni 37 
sendi tasumiseks. Eelnimetatud arve on jäetud kostja poolt tasumata.
10.06.2001.a. esitas hageja BCA OÜ üürnikule arve nr.K 61 –56 üüri ja kommunaalmaksete 
tasumiseks 2001.a. mai-juuni eest summas 1345 krooni 03 senti. Nimetatule lisandus võlg 1121 
krooni 97 senti ( tasumata  arve K 51 –56) ja viivis 52 krooni 17 senti. Kokku võlgnevus 2519 
krooni 18 senti.
10. 07.2001.a. esitas hageja BCA OÜ üürnikule arve nr. K 71 – 56 üüri ja kommunaalmaksete 
tasumiseks 2001.a. juuli (üür) ja kommunaalmaksete (juuni) eest summas  844 krooni 47 senti. 
180
Nimetatule lisandus võlg 2519 krooni 18 senti (tasumata arve  nr.61 – 56) ja viivis 50 krooni 49 
senti. Kokku võlgnevus 3414 krooni 14 senti.
09.08.2001.a. esitas hageja BCA OÜ üürnikule arve nr. K 81 – 56 üüri ja kommunaalmaksete 
tasumiseks 2001.a. augusti (üür) ja kommunaalmaksete (juuli) eest summas 939 krooni 47 senti. 
Nimetatule lisandus võlg 2414 krooni 14 senti (tasumata arve nr. K 71 – 56) ja viivis 102 krooni 
79 senti. Kokku 3456 krooni 41 senti.
10.09.2001.a. esitas hageja BCA OÜ üürnikule arve nr. K 91- 56 üüri ja kommunaalmaksete 
tasumiseks  2001.a.   aasta  september  (üür)  ja  kommunaalmaksete   (august)   eest  summas   1218 
krooni 24 senti. Nimetatule lisandus võlg 3456 krooni 41 senti ja viivis 112 krooni 26 senti. 
Kokku 4786 krooni 91 senti.
10.10.2001.a. esitas hageja BCA OÜ üürnikule arve nr. K 101 – 56 üüri ja kommunaalmaksete 
tasumiseks   2001.aaasta   oktoober   (üür)   ja   kommunaalteenuste   (september)   eest   summas   879 
krooni 71 senti. Nimetatule lisandus võlg 4786 krooni 91 senti ja viivis 150 krooni 91 senti. 
Kokku 5817 krooni 53 senti. 
Käesoleval ajal võlgneb kostja hagejale 4917 krooni 50 senti. Nimetatu ei sisalda viiviseid.
Kostja ei ole võlgnevust tasunud, nõudele reageerinud, väljakolimisest keeldub, mõjuvat põhjust 
maksmata jätmise kohta ei ole esitanud.
Elamuseaduse paragrahvid 28, 37 ja 37.4 sätestavad üürileandja õiguse nõuda üüri maksmist 
ning üürniku kohustuse maksta üüritasu ja kommunaalmakseid vastavalt arvetele.
Vastavalt Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse paragrahvile 76 lg., tuleb kohustised 
täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele ja lepingule.
Arvestades   asjaolu,   et   hageja   ei   täida   üürilepingut   nõuetekohaselt,   on   jätnud   üüri-   ja 
kommunaalmaksed tasumata enam kui kolme kuu eest järjest, leiab hageja, et esineb seaduslik 
alus üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks üürileandja algatusel ja üürniku eluruumist välja 
tõstmiseks   kohtu   korras   koos   temaga   elavate   isikutega   ilma   teist   eluruumi   vastu   andmata, 
juhindudes Elamuseaduse paragrahvist 54 lg.1 p.1 ning üürilepingu punktist 7.4.1. Samuti leiab 
hageja, et esineb alus nõuda sisse üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus ja viivised vastavalt 
Elamuseaduse paragrahvile 37.3 lg.3.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes Elamuseaduse paragrahvidest 28, 37, 37.4, ja 54 lg.1 
p.1,  TsÜS paragrahvist 112 lg.2 p.1 ja p.5,  TsMS  paragrahvidest 4 lg.1 ja 60 lg.1, 
palun:
1. Mõista kostjatelt Svetlana  Metsalt , Aleksandr Metsalt, Anna Metsalt, Dmitri Metsalt 
solidaarselt   välja   üüri-   ja   kommunaalteenuste   võlgnevus   kokku   4917   krooni   50   senti 
hageja OÜ BCA  kasuks.
2. Lõpetada hageja ja kostja vahel   “…..”…………………….a. sõlmitud üürileping ning 
tõsta kostjad Svetlana  Mets, Aleksandr  Mets, Anna Mets ja Dmitri  Mets välja eluruumist 
Tallinnas Katusepapi 2333 korter 56 koos teiste seal elavate isikutega ilma teist eluruumi 
181
vastu andmata.
3. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 680.- 
krooni   ning   hageja   poolt   kantud   õigusabi   kulud.   Õigusabikulude   arvestuse   esitame 
kohtuistungil.
Lisad:
1. Liisingleping nr. …………..
2. Vara üleandmise-vastuvõtu akt “….”………………….a.
3. Volikiri notariregistri nr. ……..  Marko Metsamaa volituste kohta.
4. Eluruumi üürileping “…..”……………….a.
5. Kokkulepe “….”………………a. liisinglepingu muutmise kohta.
6. Üüri ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumise nõue 05.06.2001.a.
7. Nõude loovutamise leping “….”………………….a.
8. Arve nr.K51-56 16.05.2001.a.
9. Arve nr. K 61-56 10.06.2001.a.
10. Arve nr. K 71 – 56 10.07.2001.a.
11. Arve nr. K 81 – 56 09.08.2001.a.
12. Arve nr. K 91 – 56 10.09.2001.a.
13. Arve nr. K 101 – 56 10.10.2001.a.
14. Päringu vastus korteris 56 Katusepai 2333 elavate isikute kohta 2 lehel.
15. OÜ BCA  äriregistri B-osa kaart.
16. Maksekorraldus riigilõivu 680.- krooni tasumise kohta.
17. Hagiavalduse ja dokumentide koopiad kostjatele.
Lugupidamisega
Marko Metsamaa
hageja OÜ BCA  esindaja 
notariaalse volikirja alusel
182
Tallinna Linnakohus                                        “….”…………………. .a.
Kentmanni 12
Tallinn, 15158
Hageja:        AS ABC,  registrikood 10567548
                     Pärnu mnt. 999, Tallinn, 10198
                     Tel. ……………….
                     Fax………………..
Kostja:         OÜ BCD,  registrikood 10376595
                      Tartu mnt. 888, Tallinn, 10198
                      Tel. ………………..
                      Fax…………………
Hagiavaldus
üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise 
ja ruumide vabastamise nõudes ning 
üürivõlgnevuse 26 778 krooni 19 sendi,
viiviste 27 955 krooni 73 sendi ja 
leppetrahvi 5 989 krooni 70 sendi nõudes.
Kokku hagihind 60 723 krooni 62 senti.
10.jaanuaril   2001.a.   sõlmisid   hageja  AS  ABC   (üürileandja)   ja   kostja   OÜ   BCD   (üürnik)   üürilepingu 
äriruumide üürimiseks Tallinnas Pärnu mnt.999.  
Üürileping sõlmiti tähtajaga kuni 31.detsember 2005.a.
Kostja on täitnud üürilepingut mittenõuetekohaselt:  maksnud üüritasu hilinemisega ning  viimased  6 kuud 
jätnud üüritasu maksmata. 
Hageja esitas kirjaga nr.89 10.08.2001.a. kostjale üüritasu võlgnevuse graafiku, kuid kostja ei ole  asunud  
seda   täitma.   Kirjaga  nr.95  12.09.2001.a.  teatas hageja   kostjale  üürilepingu ülesütlemisest,   juhindudes 
võlaõigusseaduse paragrahvidest 189, 343 sätetest ja üürilepingu 4.5. sätetest, mille kohaselt üürileandjal 
on õigus leping üles öelda, kui üürnik ei ole tasunud üüri kolme kuu jooksul tasumise tähtaja möödumise  
päevast   arvates.   Samas   kirjas   esitati   täiendavalt   nõue   likvideerida   üürivõlgnevus.   Kostja   on   jätnud 
eelnimetatud kirjad tähelepanuta, üüritasu maksmata ja ruumid ettenähtud tähtajaks vabastamata., see 
tähendab  jätkab ruumide kasutamist õigusliku  aluseta .
Käesoleva hagiavalduse kuupäeva seisuga võlgneb kostja üüritasu 26 778 krooni 19 senti. Lepingu punkt 
4.6. näeb ette üüritasu hilinemisega maksmise korral kostja kohustuse maksta viivist 0,5 % päevas iga 
hilinetud päeva eest tasumata summast lähtudes. Viiviste summa on 27 955 krooni 73 senti. (Viivistes  
arvestus on hagiavaldusele lisatud). 
Lisaks eeltoodule näeb üürilepingu punkt 4.7. ette leppetrahvi 1 kuu üüritasu ulatuses, kui leping öeldakse 
üles   lepingusätete rikkumise tõttu rentniku poolt ja üürnik ei vabasta (ei  koli  välja) ruume ettenähtud 
183
tähtajaks. Ruumide vabastamise tähtaeg on möödas.  Leppetrahvi summa on 5 989 krooni 70 senti. 
Seega hageja nõue kostja vastu on kokku 60 723 krooni 62 senti.
Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse (LS) paragrahv 292 näeb ette tasu maksmise kohustuse.  
LS paragrahv 8 lg.2 sätestab - Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt LS paragrahvile 76 
lg.1, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele.   LS paragrahv 113 kohaselt on võlausaldajal 
õigus nõuda viivist vastavalt lepingu ja seaduse sätetele. LS paragrahv 159 lg.1 sätestab õiguse nõuda 
leppetrahvi ja kohustuse täitmist.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse paragrahvidest 8 lg.2, 76 
lg.1,   113,   159   lg.1   ja     292,     tsiviilseadustiku   üldosa   seaduse   paragrahvist   112   lg.2   p.1   ja   p.5   ja 
tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 4 lg.1 ja 60 lg.1,
p a l u n:
1.  Mõista välja kostjalt osaühingult BCD  hageja aktsiaselts ABC kasuks üürivõlg 26 778 krooni 19 
senti, viivised 27 955 krooni 73 senti ja leppetrahv 5 989 krooni 70 senti. Kokku 60 723 krooni 62 
senti.
2.  Tunnistada     hageja   õigust   üles   öelda   hageja   ja   kostja   vahel   10.jaanuaril   2001   .a.   sõlmitud 
üürileping  äriruumide üürimises  Tallinnas Pärnu mnt. 999.
2.  Kohustada   kostjat   nimetatud   ruumidest   väljakolima   kohtuotsuse   jõustumisest   5   tööpäeva 
jooksul. 
4.  Mõista kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõivu 4510 krooni  hüvitis  hageja AS
     ABC kasuks.
Lisad: 1. Üürileping 10.01.2001.a. 2 eks.
           2. Kiri nr.89 10.08. 2001.a. 2 eks.
           3. Kiri nr.95 12.09. 2001.a. 2 eks.
           4. Viiviste arvestus 2 eks.
           5. AS ABC äriregistri B-osa kaart 2 eks.
           6. OÜ BCD äriregistri B-osa kaart 2 eks.
           7. Riigilõivu tasumise maksekorraldus 2 eks.
           8. Hagiavalduse ja materjalide ärakirjad kostjale.
Hageja           AS ABC juhatuse liige Peeter Pärn ______________
Märkus: Eeltoodud hagiavaldus sisaldab kolme nõuet - rahaline nõue kokku 60 723 krooni 62 senti 
(hagihind), millelt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivu lisas nr. 2 toodud tabelis näidatud 
määradele. Antud juhul riigilõivu suurus 4250 krooni. 
Teine   nõue   -   lepingu   ülesütlemise   õiguse   tunnustamise   nõue   (õiguse   tunnustamise   nõue 
-hagihinnata)   -   nimetatud   nõudes   tuleb   tasuda   Riigilõivuseaduses   sätestatud   kindlaksmääratud 
summa; antud juhul 200 krooni; 
Kolmas nõue - kohustuse täitmisele sundimise nõue (väljakolida), 60 krooni.
184
Seega tuleb tasuda riigilõiv : 4250+200+60=4510 krooni.
Eeltoodut tuleb arvestada kõigi hagide puhul, mis sisaldavat mitut nõuet.
185
VASTUS HAGILE
Tallinna Linnakohus                  “…..”………………….a.
Liivalaia 24
Tallinn, 10118
Kostja:   AS ABC, registrikood 107647896
               Pärnu mnt.987, Tallinn, 13567
V A S T U S
hageja  OÜ BCA hagiavaldusele
võlgnevuse 943 520.- krooni nõudes.
Tsiviilasi  nr. ………………….
1996.aastal ostis kostja AS ABC vineeritootmise vajadusteks  hagejalt OÜ-lt BCA 
karbamiidvaiku.   Poolte   vahel   13.mail   1996.a.   allakirjutatud   lepingu   lisas   sätestati   vaigu 
kvaliteedinõuded. Vaigu zelatineerimise ajaks nähti ette 57-60 sekundit 100 kraadi C juures, 
tegelikult oli nimetatud vaiku zelatineerimise aeg 40-45 sekundit            
Seoses ebakvaliteetse toodanguga lõpetas kostja 1996.a. novembris vaigu ostmise hagejalt OÜ-lt 
BCA ning asuti läbirääkimisi pidama kahju heastamise üle. AS-le ABC tekitatud kahju seisnes 
alljärgnevas:
1996.aastal teostas AS ABC 34 vaigusaadetist kokku 194 201 kg. Kvaliteediekspertiis näitas, et 
vaigu zelatineerimise aeg oli 40-45 sekundit lepingu punktis 4.5. sätestatud 57-70 sekundi asemel 
(ekspertiisi akt lisatakse käesolevale vastusele).
Seoses vaiku zelatineerimise aja vähesusega tuli vineeri liimimisel kasutada vaiku 15 % rohkem, 
see tähendab paksemat liimikihti, kui tehnoloogiliselt ette nähtud.
Eeltooduga tekkis AS-le ABC kahju alljärgneva arvestuse kohaselt:
194,201 t x 0,15 x 4800 kr.tonn = 139 824 krooni.
Eelnimetatud summa hüvitamise osas on kostja pidanud hagejaga pidevalt läbirääkimisi, kuid 
seni tulemusteta. Hageja ei ole kostja seisukohtadega  arvestanud , nõuab võlgnevuse ja viiviste 
tasumist kokku 943 520.- krooni. Kostja leiab, et viiviste nõue on alusetu, kuna  viivitus  tekkis 
hagejast tingitud asjaoludest - ebakvaliteetse kauba saatmine ja sellega setud kahju heastamise 
küsimus.
186
Kostja tunnistab  hagi  osaliselt: nõudest tuleb maha arvata kostjale tekitatud  kahjusumma  
139 824.- krooni. (943 520 - 139 824 = 803 696). Kostja tunnistab hagi 803 696.- krooni 
ulatuses.
Vastuhagina kahju hüvitamise nõude summas 139 824.- krooni esitab kostja juhul, kui 
pooled eelistungil ei otsusta sõlmida kohtulikku kokkulepet.
Toimikusse   võtta   hagejale   saadetud   pretensioonid   ja   kvaliteediekspertiisi   aktid   (käesolevale 
vastusele lisatud).
Tunnistajana palub kostja kohtusse kutsuda ja ülekuulata   AS ABC varustusdirektor  Vambola  
Makarov    ja   kvaliteedijuht    Elvi    Merivee,   elukoht   Paju   tn.789-56,  Tallinn,   13456.   Nimetatud 
isikud tõendavad kauba kvaliteedi ja sellega seotud vaidluse asjaolusid.
Kohtukulud jätta  kummagi  osapoole enda kanda.
Ühtlasi   teeb   kostja,   juhindudes   Tsiviilkohtumenetluse   seadustiku   paragrahvist   217   p.5, 
ettepaneku   lõpetada   menetlus   kohtuliku   kokkuleppega.   Kokkuleppe   projekt   on   lisatud 
käesolevale   vastusele   ning   on   tähitud   postiga   välja   saadetud   hagejale   käesoleva   vastuse 
kuupäeval.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 60 lg.1, 165, 
217 p.5, 167, 
p a l u n:
1. Kutsuda kohtusse tunnistajatena ja ülekuulata:
           Vambola Makarov, elukoht Kivimurru 987, Tallinn, 13456
           Elvi Merivee, elukoht Paju tn.789-56, Tallinn, 13456.
2. Võtta tsiviilasja toimikusse allnimetatud dokumendid:
1)  kvaliteediekspertiisi aktid kokku 15 lehel  2 eks.
2)  pretensioon 20.06.96. ja 14.08.96.  2 eks.
3)  kohtuliku kokkuleppe projekt 2 eks.
Lugupidamisega
Mark  Tammepuu
AS  ABC juhatuse liige
187
KOHTULIK  K O K K U L E P E  MENETLUSE LÕPETAMISEKS
                                          tsiviilasjas nr. ………………..
Tallinnas,                                             “….”……………… …..a.
Hageja   OÜ   BCD,   juhatuse   liikme  
  Kaarek   Kask,   isikukood   345017689, 
elukoht…………………………..,  isikus ühelt poolt 
ja 
kostja AS ABC,  juhatuse  liikme  Peeter Pärn,  isikukood  356027689,  elukoht…………………….., 
isikus teiselt poolt, 
juhindudes Tsiviilkohtmenetluse seadustiku paragrahvist 217 p.5, sõlmisid käesoleva kokkuleppe 
alljärgnevas:
1.  Pooled  leidsid :
1.1. OÜ BCD esitas “….”………………..a. Tallinna Linnakohtusse hagiavalduse kokku 943 520.- krooni 
nõudes, millest tasu toodangu eest 824 779.- krooni, viiviste nõue 118 740.- krooni ja tasutud riigilõiv 
44000.- krooni.
1.2. Vastuses hagiavaldusele esitas kostja AS ABC pretensioone tarnitud kauba kvaliteedile ning osutas 
sellest tekkinud kahjule, taotledes nõude vähendamist tekitatud kahju 139 824.- krooni võrra.  Vastuhagi  ei 
esita.
2. Pooled leppisid kokku:
2.1. AS ABC tasub OÜ-le BCD võlgnevuse 803 696.- krooni võrdsetes osades igakuuliselt   12 kuu 
jooksul peale kohtumääruse jõustumist.
2.2. OÜ BCD  loobub  viiviste 118 740.- krooni ja riigilõivu hüvitamise 44000.- krooni nõudest.
2.3.Esitada   käesolev   kokkulepe   vastavalt   Tsiviilkohtumenetluse   seadustiku   paragrahvile   217   p.5 
kinnitamiseks kohtule.
OÜ BCD __________________                                               AS ABC __________________
188
VASTUHAGI
Sageli  tekkib  kostjal vajadus esitada vastuhagi. Vastavalt TsMS paragrahvile 151, on kostjal 
õigus   kuni   kohtuvaidluseni   esimese   astme   kohtus   esitada   hageja   vastu   vastuhagi   ühiseks 
läbivaatamiseks   põhihagiga.   Vastuhagi   esitatakse   siis,   kui   soovitakse   nõuet   tasaarveldada 
põhihagis esitatud nõudega kas täielikult või osaliselt või kui nende vahel on vastastikune seos 
(TsMS paragrahv 153).
Toon ära vastuhagi näidise.
Tallinna linnakohus                    “…..”……………………..a.
Liivalaia 24,
Tallinn, 10118
Hageja:       Melson OÜ, registrikood 10056759
                    Mustamäe 987, Tallinn, 10789
Kostja:        AS MOG (likvideerimisel)
                    Likvideerija  Valter  Toop
                    Tähe 897, Tallinn, 10678
Vastuhagi
(tsiviilasjas nr.45-8865/99)
kohustise täitmise nõudes.
Hagihind 30 000.- krooni
Hageja   Melson   OÜ   (rentnik)   ja   kostja   AS   MOG   (rendileandja)   sõlmisid   02.01.1997.a. 
rendilepingu nr. 0001, mille kohaselt kostja andis ja hageja võttis rendile sõiduauto  Volvo  460 
GLE, registreerimisnumber  666  MMM.
Rendileping astus jõusse  02.01.97. ja kehtivuse tähtaeg kuni 31.12.97.
Vastavalt rendilepingu punktile 4.5. hinnati rendivara väärtuseks 150 000 .- krooni.
Vastavalt rendilepingu punktile 4.6. kohustus hageja (rentnik) tasuma kostjale (rendileandjale) 
igakuuliselt   renditasu   koos   intressidega   kokku   10   000.-   krooni.   Kokku   kuulus   tasumisele 
renditasu 120 000.- krooni  ning ülejäänud summa 30 000.- krooni kuulus tasumisele renditähtaja 
lõppemisel.   Peale   seda   kohustus   kostja   eelnimetatud   sõiduauto   ümberregistreerima   hageja 
Melson OÜ omandisse.
Sisuliselt oli  antud rendilepingu puhul tegemist kapitalirendi lepinguga.
Renditasu maksmine nähti ette kostja poolt esitatavate arvete alusel (lepingu punkt 4.7.).
Kostja esitas esimese kuue kuu jooksul arveid õigeaegselt ning nimetatud arvete alusel hageja 
189
tasus   renditasu   60   000.-   krooni.   Alates   juulist   kostja   arveid   ei   esitanud,   jättis   ettevõtte 
äriregistrisse ümberregistreerimata, jättis omal initsiatiivil likvideerimismenetluse algatamata. 
Kohtulikult määratud likvideerija võttis rendivara tagasi ning esitas hagiavalduse
rendivõlgnevuse 60 000.- krooni nõudes.
Leiame, et nõue  ei vasta seadusele.
Renditasu maksmises tekkis  segadus  kostja hooletuse tõttu. Käibemaksuseaduse paragrahv 24 
sätestab üheseltmõistetavalt arvete  esitamise kohustusse. Nimetatu on oluline raamatupidamise 
algdokument vastavalt Raamatupidamise   seaduse paragrahvile 8. Ilma algdokumendita ei ole 
Tulumaksuseaduse paragrahv 23 sätestatud kulusid võimalik ettevõtte tulust mahaarvata. Seega 
puudus  hagejal  alus väljamaksete tegemiseks rendisummade näol.
Hageja on saatnud kostjale tähitud kirja renditasude osas selgituste saamiseks, kuid kostja ei ole 
sellele vastanud (lisatakse vastuhagile).
Võttes arvesse asjaolu, et rendilepingu mittetäitmine oli tingitud hagejast mitteolenevast asjaolust 
ja kostja süülisest käitumisest, samuti arvestades asjaolu, et hageja Melson OÜ ei keeldu oma 
lepinguliste   kohustiste   täitmisest   ning   on   nõus   koheselt   vastavate   arvete   saamisel   tasuma 
rendivõlgnevuse 60 000.- krooni ja vara  jääkmaksumuse  30 000.- krooni, kokku 90 000.- krooni 
- taotleb hageja Melson OÜ rendilepingu täitmist ning eelnimetatud sõiduauto üleandmist ja 
ümberregistreerimist kostja Melson OÜ omandisse.
Vastavalt  TsK   paragrahvile   174   on   ühepoolne   keeldumine   kohustise   täitmisest   ja   ühepoolne 
lepingu tingimuste muutmine lubamatu.
Rendilepingu sõlmimise ja selle täitmise kohta võivad anda tõenduslikke ütlusi Andrus Naelapea 
ja  Kert  Kullapea, keda palun kohtusse kutsuda ja tunnistajana ülekuulata.
Arvestades asjaolu, et hageja nõude hagihind tuleneb vara lepingujärgsest jääkmaksumusest on 
hagihind 30 000.- krooni ja tasutud sellele vastav riigilõiv.
Lähtudes   eeltoodust   ja   juhindudes   TsK   paragrahvist   174,   Tsiviilseadustiku   üldosa   seadusse 
paragrahvist 112 lg.2 p.5, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 4 lg.1, 60 lg.1, 151, 
153 p.3.,
p a l u n:
1. Kohustada   käesolevas   vastuhagis   kostjat   AS-I   MOG   (likvideerimisel)   täitma 
rendilepingu nr.0001 sätteid, kohustades kostjat sõiduauto Volvo 460 GLE, tehasetähis 
XBGHH15JHG56   CD786,   ehitusaasta   1994,   riiklik   registreerimisnumber   666   MMM 
üleandma   käesolevas   vastuhagis   hageja   Melson   OÜ   omandisse   vastava 
ümberregistreerimisega autoregistris kohtuotsuse alusel.
2. Välja mõista kostjalt AS-lt MOD (likvideerimisel) hageja poolt tasutud riigilõivu  1400 .- 
krooni hüvitamine ja kohtukulud hageja Melson OÜ kasuks. Õiendi kohtukulude kohta 
esitan  kohtuistungil.
3. Kutsuda kohtusse tunnistajana ja ülekuulata:
         Andrus Naelapea, Puu 18, Tallinn, 10675
         Kert Kullapea, Tervishoiu 567-19, Tallinn, 12567.
190
Lisad: 1. Rendileping 0001 2 eks.
2. Kiri kostjale  08.09.97. 2 eks
3.  Postikviitung tähitud kirja saatmise kohta kostjale 2 eks.
1.  Maksekorraldused 60 000.- krooni rendi tasumise kohta 6 lehel 
2.   2 eks.
3.  Melson OÜ äriregistri B-osa kaart 2 eks.
4.  AS MOG äriregistri B-osa kaart  2 eks.
5.   Kviitung  riigilõivu 1400.- krooni tasumise kohta  2  eks.
Hageja            Melson OÜ juhatuse liige  Meelis  Teder ________________
191
KAEBUS HALDUSASJAS
Harju Maakohus                                         “…..”………………….. .a.
Halduskohtunik
Pärnu mnt.7
15083 Tallinn
Kaebuse esitaja:                     Harri  Mänd, isikukood 340107778
                                                 Elukoht: Pirni  tn. 4, Keila, Harju Maakond
                                                 Töökoht: AS Mets, Lille  10, Keila, Harju Maakond
                                                 Amet:  Autojuht  
                                                 Tel. tööl:  567456
Kaevatav organ:                     N  Linnavalitsus
                                                 Asukoht: Keskväljak 11
                                                 ……., Harju Maakond
                                                 Tel. 755799
Kolmas isik:                            Mati  Kuusk
                                                 Elukoht: Lille tn.4, Keila,
                                                 Harju Maakond
                                                 Töökoht: OÜ Kevad, Lille tn.14, Keila,
                                                 Harju Maakond  
                                                 Tel. tööl: 756987
KAEBUS
N Linnavalitsuse korralduse nr…… “…..”……………..a.
õigusevastaseks tunnistamise nõudes
N linna ÕVVTK otsusega tunnistati Harri Mänd omandireformi õigustatud subjektiks N linnas 
Lille tn.6 asuva krundi suhtes.
Kaevatava korraldusega jäeti Harri Mänd avaldus maa tagastamiseks rahuldamata  viitega  MRS § 
7 lg.1 ja otsustati maa kompenseerida. Kaebajale H. Mänd jäeti maa tagastamata põhjusel, et 
krundil    asub   teisele   isikule   kuuluv   garaaz,   mille   kohta   aga   nõuetekohased   dokumendid 
puuduvad.
Leian, et õlalmärgitud korraldus on seadusega vastuolus ja rikub H. Mänd subjektiivseid õigusi 
alljärgnevatel asjaoludel:
Kui   H.   Mänd   esitas   taotluse   maa   tagastamiseks   mis   tagastamisele   ei   kuulu,   pidanuks   N 
192
Linnavalitsus tegema korralduse taotluse rahuldamata jätmise kohta viitega MRS § 6 lg.2 p.3. 
N Linnavalitsus viitas MRS § -le 7 lg.1, millega kohaldas vääralt materiaalõigusnormi.
Kuna M. Kuusk kuuluval garaazil puuduvad ehitusluba ja maakasutusõigus, on nimetatud ehitis 
Planeerimis-ja ehitusseaduse (PES) § 42 mõttes omavoliline, s.t. ebaseaduslik ehitis ja AÕS RS § 
kohaselt õigusliku aluseta ehitis. Ehitise kasutamine on PES kohaselt lubatud peale kasutusloa 
saamist, milline M.Kuusk garaazil samuti puudub.
AÕS RS § 14 lg.1 sätetest lähtudes, on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis, mis 
on maaga püsivas ühenduses, asjaõigusseaduse § 16 kohaselt maatüki oluline osa. 
AÕS RS § 14 lg.3 sätete kohaselt nimetatud ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes 
maareformi seaduse § 6 lg.2 p.3 sätete kohaldamisele. See tähendab maakasutusõiguseta või 
ehitusloata ehitis ehk ebaseaduslik ehitis, nagu M. Kuusele kuuluva garaazi näol tegemist on, ei 
saa olla maa mittetagastamise aluseks, mistõttu kaevatavas korralduses toodud põhjendustel maa 
H. Männile mittetagastamise korraldus on ebaseaduslik.
H. Männi subjektiivseid õigusi on rikutud sellega, et nimetatud korraldusega on temalt võetud 
õigus omandireformi käigus seadusega sätestatud korras maaomanikuks saada. Seega on rikutud 
MRS § 5 lg.1 p.1 ja § 6 lg.1 sätteid, sest Harri Mänd, õigustatud subjektina on õigustatud 
nõudma maad, mis temalt, kui 16.juunil 1940.a. seisuga Eesti Vabariigi kodanikult võõrandati 
õigusvastaselt,  endistes  piirides.
Juhindudes HKS § 20 lg.1 p.1 ja § 69 lg.1 sätetest,
palun:
1.   Tunnistada   N   Linnavalitsuse   korraldus   nr………   “…..”…………………a.   täielikult 
õigusevastaseks.
2. Kohtukulud jätta N Linnavalitsuse kanda.
Lisad:
1. N Linnavalitsuse korraldus nr….. “…..”…………….. .a. 
2. Makssekorraldus riigilõivu tasumise kohta.
3. Kaebuse  ja dokumentide ärakirjad vastustajale.
Kaebuse esitaja Harri Mänd _____________________
193
TALLINNA  HALDUSKOHUS                       “…..”…………………… .a.
Pärnu mnt.7,  
Tallinn,  10148
Kaebaja:              AS Estat, registrikood 1076578                                              
                              Asukoht: Paekalda 105,
                              Tallinn, 11105
                              Tel. …………………………..
Vastustaja :           N. Linnavalitsus,
                               Asukoht:…………………..
                               Tel. ………………………..
K A E B U S
N. Linnavalitsuse 16. märtsi 1998.a.
korralduse nr. 5678 täielikult õigusevastaseks
tunnistamise ja tühistamise nõudes
     N. Linnavalitsuse 6 .veebruari 1998.a. korraldusega nr.3289 otsustati korralda avalik  suuline  
enampakkumine hoonestusõiguse seadmiseks N. linna omandis olevale N. linnas Jõe linnaosas 
asuvale Pae tee 23  krundile  suurusega 5409 m2 tähtajaga 50 aastat ja määrati hoonestusõiguse 
aastatasu alghinnaks 85 000 krooni.
       Suuline enampakkumine hoonestusõiguse seadmiseks viidi läbi 2.märtsil 1998.a. ja sellest 
võttis osa 3 pakkujat: AS Estat,   AS Mavor Kinnisvara ja AS   Vallo Kinnisvara. Kõrgeima 
pakkumise   tegi  AS   Vallo   Kinnisvara   summaga   1   445   000   krooni.   Kuna   aktsiaseltsi   Vallo 
Kinnisvara esindaja keeldus pärast enampakkumise toimumist andmast allkirja selle kohta, et ta 
kohustub sõlmima märgitud enampakkumise lõpphinnaga hoonestusõiguse lepingu, siis N.Linna 
linnavara eeskirja paragrahv 21 lg.5 kohaselt kaotas ta õiguse sõlmida hoonestusõiguse leping. 
Sama sätte kohaselt saab sellisel juhul lepingu sõlmimise suuruselt vahetult eelneva pakkumise 
teinud osavõtja, kelleks oli AS Mavor Kinnisvara. Tema pakkumise summa oli 215 000 krooni.
        5.märtsil   1998.a.   esitas   AS   Estat    protesti    N.   Linnavalitsusele   selle   avaliku   suulise 
194
enampakkumise   läbiviimise   kohta.   Protestis   paluti   linnavalitsusel   mitte   kinnitada 
enampakkumise   tulemusi   ja   tunnistada   enampakkumise   nurjunuks.   Protestis   leiti,   et 
enampakkumisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda, mis on N.Linna linnavara 
eeskirja paragrahv 23 lg.3 p.1 kohaselt enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise aluseks. 
Protesti   kohaselt   on   suulise   enampakkumise   kord   hoonestusõiguse   seadmiseks   sätestatud 
N.Linna linnavara eeskirja paragrahvides 21,23 ja 53. Eeskirja paragrahv 21 lg.3 kohaselt on 
enampakkumise   läbiviija   kohustatud   kehtestama   enampakkumise   sammu   suuruse   ja 
avalikustama   selle   enne   pakkumiste   alustamist.   Enampakkumise   läbiviija   kehtestas   aga 
enampakkumise määra, milleks oli 10 000 krooni väi selle täiskordne, seega jäi enampakkumise 
samm tegelikult määratlemata ja võimaldas  suvalist  pakkumist.
       Aktsiaseltsi Estat esindaja tegi enne pakkumiste alustamist läbiviijale taotluse kehtestada 
pakkumise maksumummäär, s.o. konkreetne sammu suurus, kuid seda  taotlust  ei rahuldatud. 
Protesti esitaja oli seisukohal, et nimetatud sätte kohaselt peab enampakkumise samm olema 
kehtestatud   konkreetse   suurusena.   Sammu   suurusena   ei   saa   käsitleda   umbmäärast   -   10   000 
krooni või selle täiskordne. Protesti esitaja leidis, et enampakkumise konkreetne samm tulnuks 
kehtestada   ka   seetõttu,   et   olid   olemas   esimese   enampakkumise   (22.detsembril   1997.a.) 
kogemused, kus tunnistati enampakkumine nurjunuks. Seal tegi kõrgeima pakkumise AS Vallo 
Kinnisvara AS 5,61  miljoni   krooniga ,  kolmanda  pakkumise  tegi  AS  Mavor Kinnisvara  0,33 
miljoni krooniga. Summade erinevus oli enam kui viisteist korda. Samas aga kaks kõrgeimat 
pakkumist teinud isikut keeldusid hoonestusõiguse lepingu sõlmimisest. Protesti esitaja arvates 
oli 2.märtsil 1998.a. enampakkumisel osalenud isikute vahel kokkulepe  esitada teadvalt oluliselt 
kõrge pakkumine ja loobuda  ostust  eesmärgil, et ostuõigus tekiks loobujatele vahetult eelneval 
pakkujal,   kelle   pakkumine   suuresti   erines   viimasest   pakkumisest.   Nimetatu   asjaolu   oluliselt 
mõjutas enampakkumise käiku.
       16.märtsi 1998.a. N. Linnavalitsuse korralduse nr.5678 punktis 1 otsustati mitte rahuldada 
aktsiaseltsi   Estat   protesti.   Korralduses   leiti,   et   N.Linna   linnavara   eeskirja   paragrahv   21   lg.3 
kohaselt   on   enampakkumise   sammu   suuruse   kehtestamine   enampakkumise   läbiviija  õigus   ja 
kohustus ning see säte ei anna enampakkumisel osalejale õigust teha ettepanekut sammu suuruse 
suhtes. Seetõttu ei saanud enampakkumise läbiviija rahuldad aktsiaseltsi Estat taotlust. Veel leiti 
korralduses, et N.Linna Linnavalitsusel puuduvad igasugused objektiivselt hinnatavad tõendid 
AS Mavor Kinnisvaraja AS Vallo Kinnisvara vahelise kokkuleppe kohta, mis võis mõjutada 
enampakkumise käiku. Samuti ei ole AS Estat vastavaid tõendeid koos protestiga esitanud. Sama 
korralduse punktis 2 otsustati kinnitada hoonestusõiguse seadmise enampakkumise tulemused N. 
linna   omandis   olevale   Pae   tee   23   asuvale   kinnistule   vastavalt   2.märtsil   1998.a.   koostatud 
enampakkumise   protokollile.   Sama   korralduse   punktis   3   otsustati   seada   hoonestusõigus  AS 
Mavor Kinnisvara kasuks.
    Kaebaja,  AS Estat leiab, et N. Linnavalitsuse 16.märtsi 1998.a. korraldus nr. 5678 
on õigusevastane ja tuleb tühistada täies ulatuses alljärgneva põhjendusega.
    N.Linna linnavara eeskirja paragrahv 21 lg.3 kohaselt kehtestab ja avalikustab enampakkumise 
sammu   suuruse   enne   pakkumise   alustamist   enampakkumise   läbiviija   (juhataja).   Eeskirja 
paragrahv 23 lg.1 kohaselt kinnitab enampakkumise tulemused linnavalitsus ja paragrahv 23 lg.3 
p.1   kohaselt   ei   kinnita   ta   enampakkumise   tulemusi,   kui   enampakkumise   läbiviimisel   rikuti 
oluliselt enampakkumise läbiviimise korda.
    N.Linna Linnavalitsuse 6.veebruari 1998.a. korralduse nr.3289 kohaselt tuli hoonestusõiguse 
195
seadmiseks   ja   parima   hoonestusõiguse   aastatasu   saamiseks   läbi   viia   avalik   suuline 
enampakkumine, lähtudes kehtestatud alghinnast. See enampakkumine ei saanud toimuda vaba 
enampakkumise korras, vaid oli seotud N.Linna linnavara eeskirja paragrahv 21 lg.3 sätestatud 
tingimustega, et eelnevalt tuleb kehtestada enampakkumise sammu suurus.
     Enampakkumise läbiviija poolt kehtestatud samm 10 000 krooni või selle täiskordne ei ole 
kooskõlas enampakkumise sammu kehtestamise eesmärgiga ja on seetõttu vastuolus N.Linna 
linnavara   eeskirja   paragrahvi   21   lg.3   sättega   ega   ole   käsitatav   eeskirjas   silmas   peetud 
enampakkumise   sammuna,   kuna   võimaldab   suvalist   pakkumist   10   000   krooni   täiskordsena. 
Sisuliselt on samm määratlemata. Enampakkumise sammu kehtestamise põhiliseks eesmärgiks 
avalikul suulisel enampakkumisel on tagada aus enampakkumine. Ausal enampakkumisel on 
pakkumisest   osavõtjatel   võrdsed   võimalused   võita   ja   on   välistatud   kahe   enampakkumisest 
osavõtja ebaaus kokkulepe, mille tagajärjel enampakkumise võidab ebareaalselt suure ootamatu 
pakkumise   teinud   osavõtja,   kelle   võimalikuks   eesmärgiks   on   anda   lepingu   sõlmimisest 
loobumise   teel   lepingu   sõlmimise   õiguse   suuruselt   viimasele   pakkumisele   vahetult    eelnenud  
pakkujale,   kelle   pakkumine   oli   ebareaalselt   väike   ja   välistada   sel   teel   ülejäänud   osavõtjate 
võimalus   enampakkumisel   tegelikult   osaleda.   Seega   peab   suulisel   enampakkumisel   sammu 
suuruseks olema konkreetne summa, mis oma suuruselt oleks vastavuses alghinna suurusega.
     Seega oli enampakkumise läbiviija tegevus vastuolus N.Linna linnavara eeskirja paragrahvide 
21 lg.3 sätestatud nõuetega, millega rikuti suulise enampakkumise läbiviimise korda.
         Arvestades   eeltoodut,   juhindudes   N.Linna   linnavara   eeskirjade   paragrahvist   21   lg.3, 
Halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 4 lg.1, 6 lg.2 p.1, 7 lg.1 ja 26 lg.1 p.1. ja p.3,
palun:
1.  Tunnistada   N.   Linnavalitsuse   16.märtsi   1998.a.   korraldus   nr.5678   täielikult 
õigusevastaseks ja tühistada eelnimetatud korraldus täielikult.
2.  Kohtukulud panna vastustaja kanda.
3.  Nõuda   N.   Linnavalitsuselt   välja    toimik    2.märtsil   1998.a.   läbiviidud   enampakkumise 
materjalidega.
Lisa:
1.  Kaebuse ärakiri vastustajale.
2.  N.Linnavalitsuse korraldus nr.5678 16.03.98.  2 eks.
3.  Protest N.Linnavalitsusele 05.03.98.   2 eks.
4.  N.Linnavalitsuse vastus protestile  08.03.98.  2 eks.
5.  AS Estat äriregistri B-osa kaart  2 eks.
6.  Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta  2 eks.
Andres Mändmets
AS Estat juhatuse liige            _____________________________
196
TALLINNA HALDUSKOHUS                            “…..”……………………..a.
Pärnu mnt.7, Tallinn, 10148
Kaebajad:                 Eevi  Haljas , isikukood 46207176331
                                    eluk . Uusamäe tn.22-8, Tallinn, 11076
                                   Töökoht: AS  Makk , laadija
                                   Tel. …………………………..
                              
                                    Risto Roobin, isikukood 34795070580
                                   eluk. Uusamäe tn.22-14, Tallinn, 11076
                                   Töökoht: AS Taks, autojuht
                                   Tel……………………………
Vastustajad:              N. Linnavalitsus
                                    Asukoht…………………
                                   
                                    N.Linna Omandireformiamet
                                    Asukoht ………………………
                                 
Kolmandad isikud:    Grigorius Klompman,
                                     eluk. 10134 Glenbrook  Road , apt.323T, Stamford, CD
                                     06902987, U.S.A.
                                     Adriven  Finkbergstein
                                     eluk.Venemaa, Sankt - Peterburg , Morskaja nabereznaja 4578-    
                                     2869
K A E B U S
N. 
Linnavalitsuse korraldusele nr. 1785 -k
 05.05.1995.a. täielikult õigusvastaseks tunnistamise
ja tühistamise nõudes
197
       N. Linnavalitsuse korraldusega nr.1785-k 05.maist 1995.a. tagastati Uusamäe tn.22 endisel 
kinnistul 4536, asuvast elamust 4/15 mõttelist osa Grigorius Klompmanile ja 4/15 mõttelist osa 
Adriven Finkbergsteinile.
    Käesoleva kaebuse  esitajad  ei nõustu N. Linnavalitsuse korraldusega nr.1785-k alljärgnevate 
põhjendustega.
 
        Tutvunud     N.linna   Omandireformiametis   toimikuga   nr.34800   elamu   Uusamäe   tn.22 
tagastamise   kohta   leidsime,   et   nimetatud   elamu   tagastamise   menetluse   algatamine   ja 
tagastamistoimingute   teostamine   on   toimunud   volikirjade   alusel,   mis   ei   vasta   vara 
tagastamistoimingutele kehtestatud nõuetele.
    Eelnimetatu seisneb alljärgnevas:
1.   Volitaja  - Grigorius Klompman, aadress: 10134 Glenbrokk Road, apt.323T, Stamford, CD 
06902987, U.S.A., muud  isikuandmed ,  passiandmed  puuduvad.
Volitus   -   üldvolikiri,   välja   antud   29.06.1994.a.,   USA,   Stamford,   inglise   keeles,   notaribüroo 
nimetus osaliselt loetamatu tekstiga, legaliseerimata, kehtivusega kolm aastat. Volikiri  toimikus  
on valguskoopia,  halvasti   loetav ,  volikiri  on  blanketne   millele  tekst  käsitsi  kirjutatud  ,  tekst 
ebamäärane, käsitsi vahelekirjutistega, mis ei ole kinnitatud, märge valguskoopia kinnitamise või 
originaaliga võrdlemise kohta puudub.
Volituse  saaja - Bernhord Jakobman, muud isikuandmed ja passiandmed puuduvad.
2.  Volitaja - Adriven Finkbergstein, aadress: Sankt-Petreburg, Morskaja nabereznaja 4578-2869, 
muud isikuandmed, passiandmed puuduvad.
Volikiri sätestab piiratud õigusi - antud esindamiseks tsiviilasjas kohtus. Nimetatust ei nähtu 
õigus   esindada   vara   tagastamise   avalduse   esitamisel   ja   tagastamisega   seotud   toimingutes   ja 
tagastatud vara vastu võtmises.
Volikiri   välja   antud   16.12.1994.a.   Venemaal   Sankt-Peterburgis   vene   keeles,   volikirja   on 
kinnitanud   Elamu-Ekspluatatsioonivalitsus   nr.6257,   volikirja   kehtivus   3   aastat,   volikiri   on 
valguskoopia, halvasti loetav, legaliseerimata.
Volituse saaja - Bernhord Jakobman, muud isikuandmed ja passiandmed puuduvad.
        Esindaja   Bernhord   Jakobman   esitanud   volitajate   Grigorius   Klompman   ja   Adriven 
Finkbergstein   nimel 12.01.1991.a. avalduse N.linnas Uusimäe tn.22 asuva kinnistu ja sellel 
asuvate hoonete tagastamiseks endiste omanike pärijatele. Sellekohane volikiri toimikus puudub.
    Toimikus on esindaja Bernhord Jakobmani kiri N.linna Omandireformiametile 22.novembrist 
1994.a., kus esindaja lubab esitada uued, notariaalsed, legaliseeritud  volikirjad , kuid seda ei ole 
tehtud.   Kaebajate   järelepärimistele   volikirjade   kohta   vastas   eelnimetatud   volitajate   esindaja 
Bernhord Jakobman, et andke kohtusse, seal näete volikirju. N.linna Omandireformiamet on 
kaebajate   järelepärimistele   kirjaga   09.05.1995.a.   vastanud,   et   nendel   puudub   kohustus   hoida 
toimikus originaalvolikirju.
    Kaebaja on pöördunud kirjadega volitajate Grigorius Klompman ja Adriven Finkbergstein, 
  et saada kinnitust volitajate olemasolu ja nende tahtluse kohta vara tagastamiseks. Kirjad on 
tagastatud   märkusega,   et   nimetatuid   isikud   antud   aadressil   ei   ela.   Tagastatud   kirjad   koos 
ümbrikega lisatakse käesolevale kaebusele.
       Kaebaja esindajana kontrollis volitaja Grigorius Klompmani elukohta kohapeal USA-s hr. 
198
Andrus Mäetagune, kes selgitas, et nimetatud isikut volikirjas näidatud aadressil ei ela ning tema 
isik ja asukoht on USA-s teadmata.
        Kaebaja   esindajana   kontrollis   volitaja  Adriven    Finbergstein    elukohta   kohapeal   Sankt-
Petreburgis hr. Peeter Takjas, kes selgitas, et nimetatud isikut volikirjas näidatud aadressil ei ela, 
taoline majanumber puudub ning tema isik ja asukoht on Sankt-Peterburgis teadmata.  Kaebaja 
palub eelnimetatud isikud Andrus Mäetagune ja Peeter Takjas, kutsuda kohtusse tunnistajatena ja 
ülekuulata eelmärgitud asjaolude kohta.
        Kaebajad   on   korduvalt   pöördunud   N.Linna   Omandireformiameti   poole   nõudega 
originaalvolikirjade   vara   tagastamise   toimikusse   võtmiseks,   kuid   sellest   on   keeldutud. 
Eeltooduga   on   eiratud   Vabariigi   Valitsuse   05.veebruari   1993.a.   määrusega   nr.36   kinnitatud 
“Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” punkti 16 lg.3, mille kohaselt õigustatud 
subjektil ja asjasthuvitatud isikul on õigus saada informatsiooni vara tagastamist ettevalmistava 
menetluse   käigu   kohta,   osa   võtta   vajaliku   dokumentatsiooni   ettevalmistamisest   ning   esitada 
täiendavaid dokumente ja õiendeid.
        Lisaks   eeltoodule   on   rikutud   Vabariigi   Valitsuse   28.augusti   1991.a.   määrusega   nr.161 
kinnitatud “õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise 
ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra” punkti 6 lg.5 nõudeid, mille kohaselt 
volikiri,   order   või   tõend   lisatakse   avaldusele   või   märgitakse   avaldusele   nende   andmed. 
Nimetatud   määruse   Lisa   1   sätestab   üheseltmõistetavalt:   Kui   avalduse   on   koostanud    taotleja  
esindaja,   märgitakse   andmed   esindaja   kohta   (ees-   ja   perekonnanimi,   aadress)   ning   lisatakse 
taotleja poolt tehtud notariaalselt tõestatud volikiri või advokaadi order.
 
    Arvestades asjaolu, et on rikutud eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määruste sätteid, nimetatud 
rikkumised on olulised ja sisuliselt on tegemist vara tagastamisega endiste omanike pärijatele 
seadusandlusele   mittevastavate   volikirjade   alusel,   pärijate   olemasolu   ja   nende   poolt   antud 
volitused ei ole tõendatud tagastamistoimiku materjalidega, leiavad kaebajad, et neil on seaduslik 
alus kaebuse esitamiseks.
    Kaebajad leiavad, et käesoleva haldusasja lahendamine puudutab kolmandate isikute, endiste 
omanike   pärijate,   praeguste   elamu   Uusmäe   tn.22   mõtteliste   osade   omanike   Grigorius 
Klompmani   ja  Adriven   Finkbergstein   huve,   ning   seetõttu,   juhindudes   Halduskohtumenetluse 
seadustiku paragrahvist 14 lg.3 p.1, palun protsessiosalistena kaasata kolmandad isikud Grigorius 
Klompman ja Adriven Finkbergstein.
        Lähtudes   eeltoodud   asjaoludest   ning   juhindudes   Vabariigi   Valitsuse   28.augusti   1991.a. 
määrusega nr.161 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise 
avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra” punkti 6 lg.5 
sätetest ja selle Lisa 1 ning Vabariigi Valitsuse 5.veebruari 1993.a. määrusega nr.36 kinnitatud 
“Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” punkti 16 lg.3 sättest ja Omandireformi 
aluste seaduse paragrahvist 19 lg.1, Halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 4 lg.1, 6 
lg.2 p.1, 7 lg.1, 26 lg.1 p.1, 2 ja 3,
palun:
1.  Tunnistada   õigusvastaseks   ja   tühistada   täielikult     N.   Linnavalitsuse   õigusvastane 
korraldus   nr.1785-k   05.05.1995.a.   ning   teha    ettekirjutus    nimetatud   haldusaktide 
tagasitäitmise   kohta,   kohustades   eelnimetatud   korralduse   alusel   koostatud   vara 
üleandmise  aktis  nr.832 03.11.1995.a. nimetatud vara tagastama aktis märgitud vara 
199
üleandjale, taastades  esialgse  olukorra.
2.  Nõuda N.linna Omandireformiametilt välja toimik nr.34800 elamu ja krundi Uusamäe 
tn.22 tagastamismenetluse kohta.
3.  Nõuda välja volituste saajalt Bernhord Jakobmanilt volitajate Grigorius Klompmani ja 
     Finkbergstein poolt välja antud volikirjade originaalid elamu ja krundi Uusamäe tn. 21 
     tagastamismenetluses esindamiseks.
4.  Kutsuda kohtusse tunnistajatena   Andrus Mäetagune, eluk. Videviku tee 197, Tallinn, 
11876 ja Peeter Takjas, eluk. Kõrvaline tee 346, Tallinn, 10567. 
5. Kohtukulud panna vastustajatele.
Lisad:
1.  N. Linnavalitsuse korraldus nr.1785-k 05.05.95.   5 eks.
2.  Vara õleandmise akt nr.832 03.11.95.   5 eks.
3.  Grigorius Klompmanile USA-sse saadetud kirja ümbrik (tagastatud avamata isiku puudumise 
tõttu)     5 eks.
4.  Adriven   Finkbersteinile   Santkt-Petrburgi   saadetud   kirja   ümbrik   (tagastatud   avamata   isiku 
puudumise tõttu)    6 eks.
5.  N.linna Omandireformiameti kiri 09.05.1995.a. 5 eks.
6.  Üürileping   5 eks.
7.  Riigilõivu tasumise kviitung  5 eks.
8.  Kaebuse koopiad vastustajatele ja kolmandatele isikutele   4 eks.
Kaebajad:                Risto Roobin    _______________________
                                Eevi Haljas       _______________________
200
KAEBUS HALDUSÕIGUSERIKKUMISE
ASJAS TEHTUD OTSUSE PEALE
Tallinna Halduskohus                           “….”………………………..a.
Pärnu mnt.7
Tallinn, 10148
Kaebaja:               Harald  Kask, isikukood 356989567
                              Sõpruse pst. 1143 -21, Tallinn, 13987                                             
                                    Töökoht:………………………
                                    Telefon:………………………
Vastustaja:                 N.Linna Politseiprefektuur,
                                    Asukoht ………………….
K A E B U S
N.Linna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve  
komissari otsuse haldusõiguserikkumise asjas nr.67850
“…”…………….a. osalise tühistamise nõudes
        N.Linna   Politseiprefektuuri   avariitalituse   liiklusjärelevalve   komissari     poolt   tehti 
“….”………………a. haldusõiguserikkumise asjas nr.67850s, mille kohaselt kaebuse esitajale 
määrati halduskaristus HÕS paragrahv 99 lg.1 järgi  rahatrahv  3000.- krooni ja HÕS paragrahv 
103.1. lg.1 järgi rahatrahv 3000.- krooni ja võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
    Kaebaja ei vaidle vastu HÕS paragrahv 99 lg.1 kohaldamise ja selle järgi karistuse määramise 
osas.
        Kaebaja   ei   ole   nõus   HÕS   paragrahv   103.1   lg.1   kohaldamise   ja   selle   järgi   karistuse 
määramisega alljärgneva põhjendusega.
    “……”…………………. .a. hommikul  9.40 paiku N.linnas  Kopli tn.87 maja juures asuvast 
parkimiskohast oma sõiduautoga Ford Sierra välja tagurdades vaatasin tagasi, teisi liiklejaid, 
sealhulgas   jalakäijaid   näha   ei   olnud.   Liikusin    tagurpidi    kohalt   ja   samas   riivasin   jalakäijat, 
naisterahvast, kes kukkus. Väljusin koheselt autost ja küsisin, kas sai viga. Naisterahvas, kes oli 
juba   püsti   tõusnud,   vastas   et   ei   ole   viga   midagi.   Igaks   juhuks   küsisin   tema   nime   ja 
telefoninumbri.  Tegin  naisterahvale ettepaneku jääda kohale ja kutsuda politsei, kes juhtumi ära 
vormistaks. Naine kordas, et  temal  ei ole viga midagi ja lahkus.
201
       Kuna naine teatas, et temal midagi viga ei ole, ta kannatada ei saanud, kohale jäämisest 
keeldus,   leidsin,   et   antud   juhul   ei   ole   tegemist   Liikluseeskirjade   punktis   226   p.3   sätestatud 
sündmusega,   see   tähendab   liiklusõnnetuses   kannatanuga,   millisel   juhul   peab   juht   jääma 
sündmuskohale   ja   sealt   teatama   juhtunust   politseisse.   Sõitsin   koheselt   politseisse   ja    esitasin  
vastava   avalduse   N.linna   politseiprefektuuri   Liikluspolitsei   osakonnale   (avaldus   asub 
haldusõiguserikkumise toimikus nr.67850).
    Hiljem selgus, et siiski esines jalakäija parema küünarliigese  kriimustus , see tähendab, tegu oli 
kannatanuga liiklusõnnetuses.
        Kaebaja   ei   ole   nõus   haldusõiguserikkumise   asjas   nr.67850   toodud   formuleeringuga,   et 
liiklusõnnetuse põhjustaja ei teatanud liiklusõnnetusest politseisse. Samuti ei ole kaebaja nõus 
otsuses toodud väitega sündmuskohalt lahkumise kohta, kuna LE ei nõua sündmuskohale jäämist 
ning selline nõue kehtib ainult juhul, kui esineb kannatanuid. Asjaolu, et jalakäija sai kannatada, 
selgus hiljem ning sündmuskohal oli objektiivne olukord selline, mis ei võimaldanud kaebajal 
otsustada,   kas   antud   juhul   on   tegemist   LE   punktis   226   p.3   nimetatud   sündmusega, 
liiklusõnnetuses kannatanuga. Ka uurimisorgan tuvastas nimetatu alles ekspertiisiakti nr.176876 
alusel. Teadlikku ja kuritahtlikku lahkumist sündmuskohalt ei esinenud.
    Arvestades asjaolu, et haldusõiguserikkumise asjas nr.67850  “….”………………….a. tehtud 
otsuses ei ole võetud arvesse eelnimetatut, on jäetud tähelepanuta, et õnnetuse  tekitaja  ilmus 
koheselt politseisse avaldusega, ei lahkunud tahtlikult sündmuskohalt ja tõlgendas LE punkti 226 
lg.3 vastavalt konkreetsetele oludele sündmuskohal, kaebaja leiab, et eelnimetatud otsuses HÕS 
paragrahv 103.1 lg.1 kohaldamiseks puudub seaduslik alus.
    Arvestades eeltoodut ja juhindudes HÕS paragrahvidest 269 lg.1 p.1 ,  300 lg.2 p.4,
palun:
1.  Tühistada     N.Linna   Politseiprefektuuri     liiklusjärelevalve     komissari   otsus 
haldusõiguserikkumise   asjas   nr.67850     “….”…………………a.   HÕS   paragrahv   103.1 
lg.1 kohaldamise ja selle järgi karistuse määramise  osas kui seadusele mittevastav.
2.  Nõuda N.Linna Politseiprefektuurilt välja haldusõiguserikkumise toimik nr.67850
Lisad:   1. Otsus haldusõiguserikkumise asjas nr.67850  2 eks.
2. Käesoleva kaebuse ärakiri vastustajale.
Kaebaja                Harald Kask_______________
202