Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 HALB
Punktid
Juhatuse liikme leping
23 jaanuar 2014. a.
OOL-IN, registrikood 0102163601 , asukoha aadressiga Kloostrimetsa tee 58 A, 11913 Tallinn, kelle esindajana tegutseb Raino Parder , (edaspidi Ühing), ühelt poolt
ja
Sandra Sööt, isikukood 49308080848, elukohaga Lõuna12 11712 Tallinn, (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt,
(edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
  • Üldsätted
  • Juhatuse liige kohustub vastavalt Lepingule juhtima Ühingut kooskõlas seaduse ja Lepingu tingimustega, muu hulgas korraldama Ühingu igapäevast majandustegevust.
  • Juhatuse liikme õigused ja kohustused on lisaks Lepingule määratletud Ühingu põhikirjas, äriseadustikus ning teistes õigusaktides.
  • Juhatuse liige ei või Lepingust tuleneva kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ega anda oma pädevust üle muule organile või isikule.
  • Juhatuse liikme Lepingust tulenevate kohustuste täitmise peamine asukoht on Lõuna 12 ,Tallinn. Vajadusel võib Juhatuse liikme ülesannete ja kohustuste täitmine toimuda ka mujal Eestis või välismaal.
  • Ühing kindlustab Juhatuse liikme kõigi tema ülesannete ja kohustuste kohaseks täitmiseks vajalike töövahendite ja -materjalidega.
  • Pooled on teadlikud, et Lepingu näol ei ole tegemist töölepinguga töölepingu seaduse tähenduses, vaid Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.
  • Pooled avaldavad ja kinnitavad, et puuduvad Lepingu sõlmimist ja täitmist takistavad asjaolud .
  • Juhatuse liikme kohustused
  • Juhatuse liige peab oma seadusest, Lepingust ja Ühingu põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, muu hulgas lähtuma hea usu põhimõttest ja tegutsema vastavalt oma parimatele teadmistele ja oskustele ning olema Ühingule lojaalne.
  • Juhatuse liige kohustub:
  • esindama ja juhtima Ühingut, sh korraldama Ühingu raamatupidamist ja vastutama selle korraldamise eest;
  • esitama Ühingu osanikele vähemalt kord 2 kuu jooksul ülevaate Ühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt Ühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Ühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest;
  • korraldama seaduses sätestatud kohustuslike Ühingu siseste dokumentide (sealhulgas töösisekorra-, tööohutus- ja tervishoiu­eeskirjade, ametijuhendite jms) koostamise ja esitama need tutvumiseks Ühingu töötajatele;
  • otsustama Ühingu majandustegevuse korraldamiseks vajalike töötajate arvu ning töötajatega töölepingute sõlmimise ja lõpetamise üle;
  • pidama Osanike nimekirja seaduses sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui Ühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris;
  • täitma muid osaühingu juhatuse liikmele seaduse ja/või Ühingu põhikirjaga kehtestatud kohustusi ning ülesandeid;
  • tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, olema hoolas ja otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ning mitte võtma Ühingule põhjendamatuid riske;
  • hoidma Ühingu poolt tema kasutusse antud töövahendeid ja –materjale heaperemehelikult.
  • Juhatuse liige on kohustatud osalema juhatuse koosolekutel , samuti muudel äriühingu juhtimise ja igapäevase majandustegevusega seotud koosolekutel, kui Juhatuse liige on sinna kutsutud.
  • Juhatuse liige vastutab oma kohustuse rikkumisega (sh mittekohase täitmisega) Ühingule tekitatud kahju eest. Enne Juhatuse liikme vastu kohtusse nõude esitamist kohustub Ühing andma Juhatuse liikmele rikkumise kõrvaldamiseks vähemalt 14 päeva pikkuse tähtaja. Nimetatud tähtaja mittejärgimise korral ei või Ühing Juhatuse liikme kohustuse rikkumisele tugineda .
  • Juhatuse liige ei vastuta Ühingu ees, kui ta tegutses vastavalt Koosoleku õiguspärasele otsusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  • Tasu ja maksetingimused, kulutuste hüvitamine
  • Juhatuse liikmele makstakse igakuist tasu summas 500 EUR ( bruto / neto ). Kui käesolev Leping on lõppenud, aga Juhatuse liikme Juhatusest tagasikutsumise kohta ei ole äriregistris kannet tehtud, makstakse Juhatuse liikmele käesolevas punktis sätestatud tasu sõltumata Lepingu kehtivusest kuni Juhatuse liikme tagasikutsumise kohta registrikande tegemiseni.
  • Juhatuse liikme igakuisest tasust peetakse kinni ja/või sellelt tasutakse kehtivate maksuseadustega ettenähtud maksud ja maksed seaduses sätestatud määras.
  • Ühing hüvitab Juhatuse liikmele kõik viimase poolt Ühingu esindamisel kantud kulud, sealhulgas, kuid mitte ainult seoses ametilähetusega tekkinud või tekkivad kulud. Lisaks kehtivad juhatuse liikmele järgnevad hüvitised:
    a) transpordikulud
  • Ühing annab Juhatuse liikmele kogu Lepingu kehtivuse ajaks kasutamiseks järgneva Ühingule kuuluva vara:
    a) arvuti
  • Käesoleva Lepingu alusel Juhatuse liikmele tasumisele kuuluvad summad kantakse pangaülekande teel Juhatuse liikme pangakontole hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 10 kuupäevaks. Maksekohustuse täitmisega viivitamise korral on Juhatuse liikmel õigus nõuda Ühingult viivist 1 % tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest.
  • Kohustuste täitmise aeg ja puhkus
  • Juhatuse liige täidab oma kohustusi 9 tundi igas päevas.
  • Juhatuse liikme puhkus on kakskümmend kaheksa (28) tööpäeva kalendriaastas.
  • Juhatuse liikmele makstakse puhkusetasu Juhatuse liikme ühe (1) kuu keskmise tasu ulatuses.
  • Lepingu kehtivus ja lõppemine
  • Käesolev Leping jõustub selle mõlema Lepingupoole poolt allakirjutamisest ning kehtib kuni 2 aastat.
  • Ühing on kohustatud Juhatuse liikmele teatama tema Juhatusest tagasikutsumise kavatsusest viivituseta, kuid vähemalt 2 kuud enne vastava otsuse tegemist. Käesolevas punktis sätestatud etteteatamise kohustus on Ühingul ka juhul, kui Osanikud ei kavatse Juhatuse liikme volituste tähtaega pikendada.
  • Kui Juhatuse liikme volituste tähtaja möödumise hetkeks ei ole äriregistris Juhatuse liikme tagasikutsumise kohta registrikannet tehtud, pikeneb käesoleva Lepingu kehtivuse tähtaeg igakordselt automaatselt järgnevaks 10 päeva pikkuseks tähtajaks.
  • Juhatuse liikmel on õigus Leping igal ajal, sõltumata põhjusest üles öelda, teatades Koosolekule ülesütlemisest sellekohase kirjaliku ülesütlemisavaldusega vähemalt 2 kuud ette.
  • Käesoleva Lepingu lõppemisel on Juhatuse liige kohustatud tagastama kõik Ühingu poolt tema kasutusse antud töövahendid- ja materjalid hiljemalt Lepingu lõppemise päeval, kui Lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Töövahendid ja -materjalid tuleb tagastada samas seisundis, milles Juhatuse liige need sai, arvestades kasutamisest tingitud tavalist kulumist.
  • Konfidentsiaalsus ja konkurentsikeeld
  • Juhatuse liikmel on keelatud töötada Ühingu konkurentide juures töölepingu alusel, osutada neile püsivalt juhtimisteenuseid käsundus- või mõne muu võlaõigusliku lepingu alusel, kuuluda nende juhtorganisse või olla nende prokurist , samuti tegutseda Ühinguga samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtjana.
  • Käesoleva Lepingu tähenduses loetakse Ühingu konkurentideks Alpinist OÜ tegelevaid isikuid.
  • Lepingupooled kohustuvad Lepingu sisu mitte avaldama ega muul viisil kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegema ilma teise Lepingupoole sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta. Käesolevas punktis sätestatud kohustus ei ole ajaliselt piiratud.
  • Juhatuse liige kohustub hoidma Ühingu ärisaladust ja muud tavaliselt konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni ning seda kolmandatele isikutele mitte avaldama.
  • Käesoleva Lepingu tähenduses loetakse Ühingu ärisaladusteks informatsiooni, mida mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt tavaliselt peetakse konfidentsiaalseks, sealhulgas, kuid mitte ainult andmed Ühingu poolt sõlmitud lepingute ja nende sisu kohta, andmed Ühingu klientide, äri- ja koostööpartnerite kohta, Ühingu infosüsteemid, raamatupidamis- ja maksuarvestus, tegevusplaanid ja projektid (välja arvatud Ühingu poolt avalikustatud mahus ) ning turvalisuse tagamisega seonduvad küsimused.
  • Ühingul on õigus konkurentsipiirangut rikkunud Juhatuse liikmelt nõuda leppetrahvi summas 100 (sada) EUR tasumist ning rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata.
  • Lepingu muutmine
  • Muudatused Lepingus tuleb vormistada kirjalikult.
  • Lepingut muudetakse Poolte kokkuleppel. Muudatust sooviv Pool teeb kirjaliku ettepaneku, millele teine Pool annab oma seisukoha kirjalikult mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. Kui teine Pool ei anna Lepingu muudatusteks oma nõusolekut, siis muudatus ei jõustu.
  • Muud tingimused
  • Lepingu Pooled peavad Lepingut täitma heas usus, vastavuses heade kommetega ja heade tavadega.
  • Lepingust tulenev teade loetakse ametlikult ja kooskõlas Lepinguga esitatuks, kui see on Lepingupoolele allkirja vastu kätte toimetatud või edastatud tähtkirjaga. Informatsioonilise sisuga teateid, mille teisele Lepingupoolele edastamisel ei ole õiguslikke tagajärgi, võib edastada telefoni, faksi või e-posti teel.
  • Vaidlused, mis tekivad Lepingu täitmise käigus, lahendatakse läbirääkimiste teel ja kokkuleppel. Kui Pooled kokkulepet ei saavuta, lahendatakse vaidlus seaduses ettenähtud korras Harju maakonna kohtus.
  • Käesolevale Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust, muuhulgas võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid.
  • Leping on koostatud kahes identses eksemplaris, millest üks kuulub peale allkirjastamist Ühingule ja teine Juhatuse liikmele.
    Ühing Juhatuse liige
    Raino Parder Sandra Sööt
    ( allkiri ) (allkiri)
  • Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor G3rtu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Näidis - Juhatuse liikme leping
    5
    doc

    Näidis - Juhatuse liikme leping

    JUHATUSE LIIKME LEPING Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi] ja (2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige), edaspidi Ühing või Juhatuse liige nimetatud ka kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja konkurentsikeeld

    Asjaajamine
    Juhatuse liikme-raamatupidaja leping
    6
    docx

    Juhatuse liikme-raamatupidaja leping

    JUHATUSE LIIKME ­ RAAMATUPIDAJA LEPING NR. 01 Viljandis, 01.06.2018.a. ................................ OÜ (reg. kood: 12345678 ), asukohaga .................................. , keda esindab põhikirja alusel osanik .................. ( isikukood: 123456789123) (edaspidi Äriühing), ühelt poolt ja ...............................(isikukood: 123456789321 (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt sõlmisid käesoleva Juhatuse liikme - raamatupidaja lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU EESMÄRK JA TÄHTAEG 1.1.Äriühingu osanike 01.06.2018 a. otsusega valiti Annekatrin Ott Äriühingu Juhatuse liikmeks tähtajaga 5 aastat. Juhatuse liikme ülesanne on ka Äriühingu raamatupidamise korraldamine. Juhatuse liige - raamatupidaja on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema valimiseks. 1.2.Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Äriühingu ja Juhatuse liikme ­ r

    Raamatupidamine
    Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt
    100
    doc

    Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

    SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks

    Õigus alused
    Äriõigus
    5
    doc

    Äriõigus

    Äriõiguse kontrolltöö 1. Kes võivad äriühingu nimel teha tehinguid ning kuidas saame esindusõigust piirata? Esindusõigus ehk õigus siduda ühingut õiguslikult ühingu nimel tehtud tahteavalduste kaudu on reeglina igal osaühingu juhatuse liikmel. Seadus näeb ette ka mõned erandid. Üldiseks erandiks on ÄS-i§ 181 lõige 4, mille kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud normi tuleks siiski tõlgendada selliselt, et piiratud on juhatuse liikme seadusest tulenev esindusõigus ja seadusega ei ole vastuolus, kui juhatuse liikmeks olev isik määratakse tehinguliseks esindajaks osanike või nõukogu otsusega. Esindusõigust võib piirata äriühingu põhikirjaga. 2. Mida kujutab endast ühinemismenetlus ning millised toimingud tuleb ühinemismenetluse käigus läbi viia? · Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise

    Kategoriseerimata
    Ühinguõigus
    48
    docx

    Ühinguõigus

    Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) ­ õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemi

    Ühinguõigus
    ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD
    58
    docx

    ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

    [ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing......................................................................................... ..........

    Äriõigus
    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
    52
    docx

    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

    ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria

    Ühinguõigus
    Eksamikonspekt aines Ühinguõigus
    49
    doc

    Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

    A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed ­ omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ­ ÜHING ­ kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing ­ 2 tähendust ­ see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing ­ abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine ­ tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur

    Ühinguõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun