Aga hilisem elu hakkas laabuma. Mees Jako (Jakov) oli töökas ja heasüdamlik. Ka pere kasvas: Jako- naane ehk Jako Anne (setu traditsioonis hüüti vallalisi tütarlapsi isa nime järgi, seega kodukülas tunti meie laulikut tõenäoliselt Tihoni Anne'na; abielunaisi aga juba mehe nime järgi) sünnitas 9 last - 5 tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel. Täpsem oleks öelda, et Anne ilmutas ennast soomlasele ise. Anne oli küll tuntud kui sõnaosav laulik, keda meeleldi kutsuti pulmadesse laulikuks, aga veel laiemalt teati teda ämmaemandana. Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel. Värsse kogunes
teistes linnades ja asulates üle Second level Eesti, tutvustades sel moel Third level eestlastelegi omapärast setu Fourth level mitmehäälset rahvalaulu. Fifth level Siitpeale tuli Anne Vabarna andeka laulikuna hästi tuntuks üle kogu maa. Anne vanaduspõlv Lauliku vanaduspõlve ei sobi kuidagi nimetada muretuks. 1950ndate lõpus Click to edit Master text styles suri poeg Arvo, kes oli Tartus Second level omandanud õpetajakutse ning töötas Third level kodust kaugel õpetajana. 1962.a. sügisel Fourth level
Kontserti analüüs Mina käisin 16.novembril 2017 kuulamas kontserti Tallinnas, Vaba laval. Seal esinesid Sandra ja Jalmar Vabarna. Kontsert toimus sealses suures saalis ning publikus oli umbes 100 inimest. Sandra ja Jalmar Vabarna on tänases Eestis ühed tuntuimad pärimusmuusika edendajad. Sandra Vabarna, neiupõlvenimega Sandra Sillamaa, on sündinud 1985. aastal ja on eesti torupillimuusik ning folkansamblite Ro:toro, Trad.Attack! ja Paabel liige. Jalmar Vabarna on sündinud 1987. aastal ja on eesti muusik ning ansamblite Zetod, Trad.Attack!, Gjangsta, Klapp, Viljandi Guitar Trio, Curly Strings, ja Vallatud Vestid liige. Lisaks on ta Eesti Pärimusmuusika Keskuse produtsent. Paar abiellus 2016. aastal. Mõlemad neist on kasvanud üles pärimusmuusika keskel, õppinud seda
Anne Vabarna on sündinud Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni ja Kreepa neljanda lapsena 21. Detsembril 1877. aastal. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning
Trad.Attack! (2013-...) Koosseis: Sandra Vabarna, Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubli Valisin selle ansabli, kuna olen kuulnud selle kohta kõige rohkem. Sandra Vabarna mängib ansamblis torupilli, parmupilli ja erinevaid vilesid. Jalmar Vabarna mängib kitarri ning Tõnu Tubli löökpille. Rahvamuusikast traditsioonilised pillid, mida mängitakse on torupill, parmupill ning vilepill. Trad.Attack! eksperiminteerib erinevate muusikaliste suundadega. Nad võtavad aluseks pärimusmuusika alustades mõnel juhul sahisevate salvestustega ammu kadunud külalaulikute häältest ning ehitades sinna ümber pulseerivad rütmistruktuurid.
Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust, täiendas end Helsingi Ülikoolis. Töötas kofuõpetajana, gümnaasiumiõpetajana, pastorina Otepääl ja Peterburis Eesti koguduses. Hurt rajas kogujate võrgu, kuhu kuulus 960 kogujat. Jakob Hurt koostas kogumiku "Setokeste laulud". Setomaal käis laule üles kirjutamas A.O. Väisanen. Teda peetakse seto lauluema Anne Vabarna avastajaks. Anne Vabarna laulis ette Peko eepose. Lauluema ei osanud lugeda ega kirjutada. Laulud ja lood kirjutas üles vanem poeg. Räpina kandist pärit folkloristi Paulopriit Voolaisega koostöös sündis Peko. Rahvaluule koguja oli ka Paul Hagu.
Trad.Attack! Mina käisin kuulamas ja vaatamas bändi nimega Trad.Attack! Jõhvi Kontserdimajas 07.03.2018. Kontsert kandis pealkirja ,,EESTI TUUR". Tegemist oli pärimusmuusikaga, mida esitatakse modernsemas võtmes, et see ka nooremale generatsioonile nauditavamaks muuta. See oli vokaal- instrumentaalmuusika kontsert kuna laval oli vaid kolm esinejat, kes laulsid ja mängisid pilli, mõned heliefektid lisatakse ka tehnika abiga. Ansambli moodustavad Sandra Vabarna, kes valdab torupilli, parmupilli ja vilesid, Jalmar Vabarna, kelle valduses on kitarr ning Tõnu Tubli, kes tegeleb löökpillidega, kõik kolm täidavad ka solisti rolli. Kontserdi tegid eelkõige eriliseks külalaulikutest pärit rahvaviisid ja esinejate vaba suhtlemine publikuga. Väga muljetavaldav oli ka lavakujundus, mis tekitas hubase tunde. Esinejate kohal ja seljataga olid suured lambid, mille valgusshow tegi kontserdi mängulisemaks ja kuna tegemist on
Kontserdi arvustus Käisin ansambel Vallatud Vestid kontserttuuril ''Vallatud Vestern" 06.08.2015 Pärnu Vallikäärus. Esinesid Jalmar Vabarna, Tanel Padar, Ott Lepland ja neljas otsitud vest Karl- Erik Taukar. Vallatud Vestid on muusikaline kooslus, mille juhtfiguurideks on Ott Lepland, Tanel Padar ja Jalmar Vabarna. Lisaks kuuluvad ansambli koosseisu Danel Pandre (basskitarr), Kaspar Kalluste(trummid) ja 2013. aasta lõpus liitunud Tarvi Kull(klahvpillid). Nad on tegevad aastat 2013 ning muusikastiilid on pop,rokk- ja folkmuusika. Vallatutel Vestidel on seljataga neli kontserdisarja. Neist esimene toimus 2013. aasta märtsis ja kandis nime "Lugusid naistest". Kui esimene seisnes naistepäevakontsertides, siis sama aasta juunis toimunud "Lugusid naistest ja meestest" oli pühendatud kõigile kuulajatele.
Konserdiarvustus Kontsert, millel mina käisin, toimus 14. oktoobril Endla teatris. Kontsert toimus Endla Jazzklubi õhtute raames. Esines Viljandi Guitar Trio kus mängisid 3 meest - Jaan Jaago, Jalmar Vabarna, Argo Vals. Nad tundusid juba esmapilgul väga muhedad ja lõbusad inimesed. Publikut osati väga hästi lõbustada ja endale kaasa elama panna. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas. Jalmar Vabarna õpib kitarri pärimusmuusika erialal, Jaan Jaago ja Argo Vals jazzmuusika erialal. VGT ühine liikumine sai alguse Viljandi kultuuriakadeemia kitarristuudiost. VGT edastab oma muusikat
ajalehtedest, teatmeteostest, Kuingriidipäeva lehtedest. Kuningriigi päev, millest oma uurimistöös räägin, on ellu kutsutud ühendamaks nii põlisaladel elavaid kui ka väljarännanud setusid, pakkudes erinevaid tegevusi, võistlusi ja meelelahutust. Minu uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Setu Kuningriigi päevade ajalugu. 3 Kuningriigi Päeva traditsiooni loomise ajendid Setomaa eepos ,,Peko" laulab lauluema Anne Vabarna vägimehe Peko Setomaa kuningaks. Kuna kuningas magab Petseri linna liivakoopas, peab igapäevaselt keegi Setomaad valitsema. Nii tulevadki setod igal aastal kokku, loovad oma kuningriigi ja valivad oma kuninga ja kuninga meistrid oma maad valitsema. Kuningriigi loomisel võeti eeskuju Norras ja Rootsis elavatelt metsasoomlastelt. 1991. aastal käis Paul Hagu koos Hellero poistega Norramaal ja nägi midagi, mis setodelegi sobiks
Zetod Triinu Arula Karl-Kristjan Küppas Anett Pook Bändist 2003. aasta Värska Idee panna noored seto poisid nende omakultuuri võtmes pop-rocki tegema oli toona põnevust tekitav Suur menu Inspireerinud Tähelepanu tõmbajad pärimusmuusikale Albumid Zetod on tänaseks üllitanud kolm albumit: ,,Lätsi vällä kaema" (2005), ,,Lätsi tarrõ tagasi" (2008), ,,Lätsi sanna" (2010). Jalmar Vabarna Sõbralik, abivalmis Valdab suurepäraselt oma pilli ning teeb seda südamega, mitte sundusest lihtsalt mängida Piisavalt kriitikameelt Mängib järgmiste muusikariistadega: Taylor 314ce akustiline kitarr, PRS Starla elektrikitarr, Tsaika karmoska, Cry Baby Vau, Fender Deluxe elektrikitarri võimendi Artur Linnus Väga hea isiksus nii sõbrana kui ka bändikaaslasena. Vahel on temast raske aru saada, aga muidu Jumalast Normaalne Tüüp
bassil ja Staffan Jonsson kitarril. Nende nelja koostöös jõudis vaatajateni dünaamiline ning energiline kontsert. Mitmekülgusus ja jõulisus tulenevad bändi eeskujudest, kelleks on näiteks Pink Floyd, ent samas ammutavad nad ideid ka 70ndate diskomuusikast või sootuks vanadest rootsi viiuldajatest. Teise päeva esinejatest sooviksin eesti poolelt ära märkida Zetod, kes on kümne tegutsemisaasta jooksul omandanud kindla fänkonna. See, kuidas publik laulja Jalmar Vabarna korraldusi täidab, on mõneti ehk isegi fenomenaalne. Minul kui passiivselt kõrval põlvi nõksutaval vaatajal oli lust publiku rõõmu jälgida. Viimase päeva sõna otseses mõttes kuumimaks bändiks osutus 2009. aasta Viru Folgil alguse saanud bänd Ukerdajad. Bänd on mõne aastaga muutunud küpsemaks ja lisaks nende kauamängivale loole „Kährikupüük” on bänd repertuuari vanemaid lugusid muutnud nüansirikkamaks ja heliliselt põnevamaks
Peko setu Anne Vabarna Pekolasõ, Maarja, Jumal, Nabra, Peko võitlus vaenlastega ja Jorosk, Merosk, Anne edasise elu kulgemine. Ilias vanakreeka Homeros Agamemnon, Achilleus, Briseise, Trooja sõja 10. aasta, räägib Patroklos, Hektor, ahhailaste ja troojalaste vahel Priamos peetud lahingutest, Achilleuse raevust, Patroklose ja Hektori surmast. Odüsseia vanakreeka Homeros ...
Liisa Kümmel Liisa Kümmel (1888-1964) oli pärit Suure-Jaani kihelkonnast, kus õppis laulud ja jutud peamiselt oma vanematelt. 1960. aastatel, kui Liisa elas juba Tori kihelkonnas, jäädvustati temalt 147 laulu ja 218 juttu. Tema laulude seas on loitse, lastelaule ja vanu laulumänge. Regilaule oli ta õppinud ka isalt ja osa neist esindavadki traditsioonilist meesterepertuaari. Eriti palju teadis Liisa uuemaid lõppriimilisi laule ning tegi ka ise laule ja luuletusi. Anne Vabarna Anne Vabarna (1877-1964) on üks seto laulukultuuri sümboleid. Anne elas oma lasterikka taluperega Setomaal Värska lähedal ja sai laulikuna tuntuks 1920. aastatel, alates 1930. aastatest esines ka väljaspool Setomaad: Soomes, ringreisidel kogu Eestis (vt. Rahvapillimuusika laval), Moskvas ja Tallinnas. Koolihariduseta jäänud Anne lõputut laulutagavara, muinasjutte ja muud pärimust on tekstidena jäädvustatud ligikaudu 6000 lehekülge. 1936. a
Too vähemalt kolm näidet. · Kiviviskamine · Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid · Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased · Niitmine · Kündmine ja hobuse surm · Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust · Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad · Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi · Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süzeel. Eepose II osa "ütles ette" Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?
Too vähemalt kolm näidet. • Kiviviskamine • Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid • Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased • Niitmine • Kündmine ja hobuse surm • Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust • Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad • Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi • Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süžeel. Eepose II osa “ütles ette” Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. Peko kujud. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?
Väljaspoolt kirjeldatud kui paganlik viljakuskultus, Peko viljakusjumalus, seotud rahe ja põuaga, vilja-, karjaõnnega Kultuses osalejad kirjeldanud sünkretistikust, seostamine kristliku traditsiooniga Kuju tõlgendatud kui kogukonna küünalt 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Eepose "Peko(lane)" saamislugu · Rahvalaulik Anne Vabarna eepos (ca 8000 värssi), mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal · Eepos põhineb seto akavisa Paulopriit Voolaise ette antud süzeel · Eepose II osa "ütles ette" Anne Vabarna 1930. aastal (lisaks on Vabarna loonud muid pikki värsspoeeme) 52. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest muistse Mesopotaamia rahvaste mütoloogias. 53. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas. 54
otsime. Ka polnud tavaks laule esitada kandle saatel, nagu üksilaulul kuulajate lõbustamiseks üldse oli vähe kohta regivärsikultuuris. Lauliku soost. Suurem osa repertuaarist omandati pulmades, noorte pidulikel koosolemistel ja tööl. Näib olevat tähtis, et laulik oma nooruses, vallaspõlves kui parimal õpiajal oleks viibinud laulurikkas miljöös. Eesti suurim improvisaator on setu ema Anne Vabarna. Paljud laulikud said kuulsaks oma ex tempore (ette valmistamata) esinemisega. Setude improvisatsioonidest võib kõnelda tänapäevalgi. Neid tehakse külaliste ja sündmuste auks või puhuks. Setu eeslauljad sidusid oma improvisatsioone tänapäeva poliitiliste sündmustega. Mõni laulja põimis hulka omaenda elujuhtumeid. Sisseelamisvõime on tugev üldiselt kõigil silmapaistvail laulikuil. Laulude õppimise aeg on ikka olnud noorus. Iga
ühine õlu ja jagatud söök. Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti salves ning viidi külvi ajaks põllule. Pidustuste ajal paigutati peko kuju tare keskele ja tema pähe küünal. Ringi ümber liikumine ning Pekole suunatud palved. Vereliisuga valiti uus Peko-papi. Paralleelid: õlekuju Lääne-Eesti rahvastel, tõnni kultus Vändras. 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Setode eepose andis välja setu rahvalaulil Anne Vabarna ning see avaldati esmakordselt 1995. aastal soomes. Teks kirjutati üles 1927. etteütluse põhja. Viljakusjumal Pekost sai eeposes reaalne isik, vägimees ja sõjamees, hiljem isegi kuningas. 52. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest muistse Mesopotaamia rahvaste mütoloogias. Lohe ja tormijumala vastandamine. Lohe on mütoloogias enamasti kurja näide. Anzu ja saatusetahvel, kus Anzu varastas Enlililt saatusetahvli ning Ninuntra pidi võitlema hiiglasliku
Tema oli omal ajal 88-aastasena Kihnu saare vanim laulik. Kooliõppust polnud ta kunagi saanud. Lugeda ta siiski oskas, aga mitte kirjutada. Laulma hakkas Liis juba kaheksa-aastaselt. Liis Alasilt on jäädvustatud 69 terviklikku regilaulu, millest suurem osa on pulmalaulud. Lauliku hääl oli kõrge ja tugev, sobiv koori eeslauljale - heliplaatidelgi kostab ta kaaslauljast üle. Liisist peeti lugu ka kui tublist tööinimesest ja tabava sõnaga jutustajast. Anne Vabarna (18771965) oli pärit Setumaalt, tuntud ka Jako Naane nime all. Ta sündis Peipsi järve kaldal Järvesuu vallas Võporsovo külas Tjopinkal. Pärast abiellumist kolis Anne Vabarna Värska lähedale. Ta oli kuulus setu laulik, lauluimä (nii on nimetatud vaid üksikuid, kõige kuulsamaid laulikuid). Anne oli harukordse võimega laulude looja ja improviseerija. Kirjutada ega lugeda ta ei osanud, seda enam mäletas kõike peast. Tema laule on palju üles kirjutatud ja helilindile jäädvustatud
eesti keelde tõlkis Amar Annus 2010. Gilgamešoli pooljumal. „Mahabharata“ pärineb suulisel traditsioonil. Teadaolev pikim eepos, mis on säilinud. Tuntakse 15.-16.sajandi käsikirjade põhja. „Ilijas“ ja „Odüsseia“ dateeritud 8.saj.eKr. autorsus omistatud laulik Homerusele. „Kalevala“ kokku pani elias Lönnrot 1835-1849. Põhineb karjala eepilistel kangelaslauludel. „Kalevipoeg“ Fr. R. Kreutzwald 1857-1861 muistendite järgi „Peko“ setude eepos laulik Anne Vabarna ja Paulopriit Voolaine koostöö 1927, kuid ilmus 1995 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen. Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb vee-ema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib vee-emast. Väinamöinen tähendab rahulikku, sügavat, aeglaselt liikuvat vett on Väina jõe hüdronüüm
Kraasna eestlaste Pühä Tooma kultus; toimingud, mis suunatud külä‐käü kuni ngakizele kogukondlik esivanemate kultus udmurtidel ohvritseremooniad, mida tähistati kevadel ja sügisel esmalt pühas salus, hiljem palvekojas (puust kuju > küünal 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Setode eepos „Peko“ loodi rahvalauliku Anne Vabarna „ette ütlemisel“ tema pojale Ivanile. Esimese osa ettütlust 1927. a, teine osa 1930. a, eeposel on umbes 8000 värssi. Eepose jutustava ülesehituse pani eelnevalt kokku rahvaluulekoguja Paulopriit Voolaine. Tekst kirjutati üles 1927 etteütluse põhjal. Põhineb ühe seto aktivisti etteantud süžeel – ta oli riigipalgal ja tahtis midagi tagasi anda riigile. Pekokultus avastati 19. sajandi lõpul, esimesed ülestähendused 1880-1890.aastatel.
Setumaal pole vastuolu animistliku, paganliku ja kristliku traditsiooni vahel. Kristus on sõber. Jeesus pole taevane jumalapoeg, nagu ta teoloogiliselt peaks olema, aga ta on ka allilma valitseja, tal on põrgu võti. Baba Yaga, kanajalgadel tare. Mulgi muinasjutt: Ennemuistne aeg. Jeesus rändab mööda ilma. Maarja (kosmiline paariline) ei anna talle ega ta hobustele süüa. Jeesus sureb ära. Lõpeb teatud mõttes teoloogiline maailm. 1927 Anne Vabarna. Peko - kunagine viljakusjumal, keda puunuku kujul hoiti viljasalvedes, aeg-ajalt viidi põllu äärde, et viljaõnne oleks. Raske sünnitus, mis polekski võimalik olnud, kui Essu ja Maarja appi poleks tulnud ja oma kätega last vastu poleks võtnud. Essu paneb lapse nimeks Peko. Tugev poiss. Mägi, mäe keskel puu, puu all neiu, vaeslaps nagra. Ema saab aru, et Peko peab selle tüdruku naiseks võtnud. Kuna ta on vaeslaps, siis on ta ka Essu ja Maarja laps. Essu ja Maarja võtavad Peko
Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 11. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.21. Elumaja asukohaga Tallinn Vabarna tee 678 ehitusprojekt - lisa nr.1. 1.22. Ehitusluba - lisa nr.2. 1.23. Hüpoteegi seadmise leping 01.06.2001.a. laenuandja kasuks kinnistule Vabarna tee 678 Tallinnas - lisa nr.3. 1.2.4. Laenusumma tagastamise ja intresside maksmise graafik - lisa nr.4. 2. Lepingu objekt. 21. Käesoleva lepinguga laenuandja annab ja laenusaaja võtab laenu viissada tuhat (500 000.-) krooni. 22. Laen on sihtotstarbeline - elumaja ehitamiseks Tallinnas Vabarna tee 678. Laenu sihtotstarve
vaibad, ehted, lelud jmt. Sõnaloominguna käsitletakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände jmt. rahvalaul seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes (retsiteerides). Eesti rahavalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk lõppriimiliseks rahvalauluks. rahvalaulik rahvaluule esitaja, kes on saanud tuntuks selle hea tundja, meisterliku esitaja ning edasiarendaja-loojana. Näiteks Anne Vabarna, Liisu Mägi, Epp Vasar, Liis Alas, Mart Hemmo. rahvaluule folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). rahvaluule kogumine rahvaluule kogumisele ja uurimisele pani Euroopas aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga
annaabi.ee 
