Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 1.7 Seltsinguleping Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Igal seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises. 1.8 Teenuste osutamise leping
9.7. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb saatjale ja teine speditöörile. Poolte esindajate ees- ja perekonnanimi ning allkirjad: Saatja Ekspedeerija 111 SELTSINGULEPING Tallinnas, "......".............................. .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 100000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "seltsinglane ABC", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "seltsinglane BCD", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567,
Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( fak...
24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum muutlaen, 29. commodatum pruuklaen 30. depositum hoiuleping, hoius 31. pignus pant 32. emptio-venditio ost-müük 33. pretium hind, väärtus 34. arrha käsiraha 35. locatio conductio üür-rent 36. mandatum korraldus, käsund 37. societas seltsinguleping 38. permutatio vahetus 39. obligationes ex contractu lepingust tulenevad obligatsioonid 40. obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 41. negotiorum gestio käsundita asjaajamine 42. bona fides hea usk 43. mala fides paha usk 44. creditor võlausaldaja 45. debitor võlgnik 46. novatio uuendus, muutmine 47. cessio loovutamine 1 48. dare andma 49
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
Selgitab Eesti õigus- ja kohtusüsteemi olemust ning õigusaktide hierarhiat Subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes - subkordinatsioonisuhted Nimetab peamised eraõigusega seotud aktid ja selgitab eraõiguse põhimõtteid Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused ...
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in ...
Igal aktsial on üks hääl. Kui kahe aasta jooksul eelisaktsia dividende välja ei maksta, siis muutub eelisaktsia tavaliseks ning omanikul on hääleõigus. Hääletada saab ka posti teel net kiri peab olema kohal enne üldkoosolekut. Kui hääled on pooleks, loeb juhatuse esimehe hääl. Aktsionärid võivad kokku leppida, kuidas nad hääletavad. 1.5 Leppetrahv Aktsionäride vahelisel lepingul on seltsingu sätted kokkulepe, kes kui palju panustab. Aktsionäride vaheline leping või seltsinguleping ei muutu kunagi töötavaks, kui sellel puudub leppetrahv. Kui sanktsiooni pole lepingus, siis on see kehtetu. Sanktsioon sunnib lepingut täitma. See peab olema nii suur, et aktsionär mõtleb enne kümme korda, kui hääletab vastupidiselt. Aktsionäridevahelisel lepingul vorminõue puudub. 1.6 Juhatus ja nõukogu Piiratud teovõimega isik ei saa olla juhatuse liige. Nõukogu valib alati esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Aastas peab käima vähemalt 4 korda koos
loobumisega. 4.Societas-seltsinguleping- konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Klassikalises õiguses:kõikide varade seltsing;äriline seltsing Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu. Seltsinguleping võis ulatuselt olla: Societas omnium bonorum-seltsinglased panead kokku kogu oma vara Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese Contractus innominati Need on nimeta lepingud, mis ei mahtunud lepingute süsteemi ära.Lepingud, mis said preetori praktika kaudu hagikaitse. Nimeta lepingud:
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
manumissio, onis f. vabaks laskmine, (orja) vabastamine aequitas, atis f võrdsus, õiglus civitas, atis f. kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik hereditas, atis f. pärand heres, edis m.f. pärija libertas, atis f. vabadus; sõltumatus potestas, atis f. jõud, võim societas, atis f. seltsinguleping dos, dotis f. kaasavara gens, gentis f. rahvas, hõim servitus, utis f. servituut uxor, oris f. (abielu) naine, abikaasa lex, legis f. seadus merx, mercis f. kaup, asi urbs, urbis f. linn; Rooma causa, ae f. põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess culpa, ae f. süü, hooletus cura, ae f. hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve
........................................................................................................................................ 58 Tehinguõiguse eriosa. Kasutamislepingud. (Slaid 28) .............................................................. 59 Kasutamislepingud. .............................................................................................................................................. 60 Tehinguõiguse eriosa. Seltsinguleping. (Slaid 29) ...................................................................... 61 Seltsinguleping. ...................................................................................................................................................... 62 Tehinguõiguse eriosa. Lepingud teenuste osutamiseks. (Slaid 30) ...................................... 63 Lepingud teenuste osutamiseks. ..............................................
Pignus - pant Emptio-venditio – ostu-müügi leping Venditor - müüja Emptor - ostja Merx – teatav asi Pretium – hind, väärtus Arrha (arra) - käsiraha Locatio-conductio - kasutusleping Locatio-conductio rei – asja üür, rent Locatio-conductio operarum - tööleping Locatio-conductio operis – tööettevõtte-leping Mandatum - käsundusleping Honorarium – tasu kohustuste täitmise eest ja kulutuste tasumine Societas – seltsinguleping Permutatio - vahetus Aestimatum – kokkulepe, millega üks osapool usaldab teisele müügiks asja kindla hinna eest Transactio - sobing Precarium - kasutusleping Negotiorum gestio – volituseta võõraste asjade ajamine Condictiones – erilised obligatsiooniõiguslikud hagid Communio incidens - ühisomand Mala fides – halvas usus/halb usk Delictum – õigusrikkumine, lubamatu tegu Poena - rahatrahv Infamia – autus Iniuria – iga õigusevastane tegu Furtum - vargus Rapina - röövimine
......................................................................13 2.4.1. Elurendis......................................................................................................................13 2.4.2. Ülalpidamisleping........................................................................................................13 2.5. Kompromissileping.............................................................................................................13 2.6. Seltsinguleping....................................................................................................................13 2.7. Teenuste osutamise lepingud..............................................................................................14 2 2.7.1. Käsundusleping............................................................................................................14 2.7.2. Töövõtuleping.....
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korral...
tasu eest teisele isikule andma oma töö saaduse. Objekt on kindel töötulemus. o Mandatum- käsundusleping- käsundaja teeb käsundi täitjale(volinikule) ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide asjade ajamise. Käsund ülesande tegija huvides; käsund voliniku huvides; käsund kolmanda isiku kasuks. Lõppeb: ühe poole surmaga; ülesande täitmisega; käsundi täitja loobumisega. o Societas- seltsinguleping, kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Kolmesugune: seltsinglased panevad kokku kogu oma vara; pannakse kokku vaid teatav vara; seltsing on loodud ühe operatsiooni teostamiseks Nimeta lepingud: 12
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta...
· kulutuste hüvitamine (AÕS § 88) võlaõiguslikud nõuded: · ühise tegutsemise leping (TsK § 440)/seltsinguleping (VÕS § 596jj) · alusetu rikastumine (VÕS § 1028jj) · käsundita asjaajamine (VÕS § 1018jj) · töövõtuleping (VÕS 635) ? · ... 47 · Seltsinguleping (VÕS § 580jj) · seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega · seltsinglaste tehtavad panused ja seltsingu jaoks omandatud vara on seltsinglaste ühisomandis · seltsinglane ei või käsutada seltsinguvara ega nõuda vara jagamist · kolmandate isikute ees vastutavad solidaarselt
§ 1055) Elurendise (VÕS § 568) / ülalpidamisleping (VÕS § 572) Vara omandamine kaasomandisse/seltsingulepingu alusel ühisomandisse (VÕS § 580) Solidaarvõlg kokkuleppel (VÕS § 65) Varalised nõuded faktilise kooselu lõppemisel (S. Liin) Asjaõiguslikud nõuded: Ainuomaniku vindikatsioon (AÕS § 80) Ühise omandi (tuvastamine) lõpetamine (AÕS § 76) Võlaõiguslikud nõuded: Lepingust tulenevad nõuded: Seltsinguleping (VÕS § 596jj) (ühise tegutsemise leping (TsK § 440)) Töövõtuleping ... 30 Lepinguvälised kohustused: Käsundita asjaajamine (VÕS § 1018) Alusetu rikastumine (VÕS § 1028) Õigusvastane kahju (VÕS § 1043) Seltsinguleping Vorm: vormivaba Sisu: Ühine eesmärk Panuste tegemine ühise eesmärgi saavutamiseks (mitte vastastikused sooritused)
Võõrandamisleping (omandi üleminek) - Müügileping - Vahetusleping - Faktooringuleping - Kinkeleping Kasutusleping - Üürileping - Rendileping - Liisinguleping - Litsentsileping - Frantsiisileping - Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping - Maksekäsund - Arveldusleping - Tervishoiuteenuse osutamise leping - Veoleping - Ekspedeerimisleping - Pakettreisileping - Hoiuleping 1. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
kehtivat asjaõ lepingut. Nt kui abikaasad abielu kestel ostab üks kinnisasja ja üks on kinnistusraamatusse kantud. Lahutades on ikkagi ühisvara. Ei loe kes on kantud kinnistusraamatusse. §14 lg1 PerS. KAKS LAHENDIT VABAABIELU KOHTA Võlaõigusseadus on muutunud regulatsiooni üldisest majapidamist toob kaasa ühisomandi tekkimise (vabaabielu, seltsinguleping). Seltsingu lepingu järgi reguleeritud ühisomand ei ole sama, mis perekonna seaduse mõttes ühisomand. Üldiselt võib seltsinguleping olla vormivaba, aga see ei saa muuta seda, et kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Õiguslikud tagajärjed seltsingulepingust ei pruugi puududa, konkreetse ehitise suhtes võivad olla alusetu rikastumise nõuded. Investeeringud vallasasjadesse: vormivabaduse põhimõte, saavad olukorrast järelduva seltsingulepingu alla minna. Näiteks ostavad auto ja usuvad, et elavad koos, siis hõlmab see nende tahet ja see läheb seltsinguvarasse.
kinkeleping 2. kasutuslepingud - üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3. kindlustusleping - kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4. toetamislepingud - elurendis, ülalpidamisleping 5. kompromissileping 6. seltsinguleping 7. teenuste osutamise leping - käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 89. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd,
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõlt...
Abielu alternatiiv-teadlik pikaajaline abielusarnane suhe, teadlikult hoidutakse selle juriidilisest fikseerimisest. Kooselu õiguslikud tagajärjed: 1. seadusjärgne õigussuhe-isiklik-õiguslik positsioon muutumatu, varalisi õigusi/kohustusi ei teki, personaalne varaline vastutus, puudub teineteise ülalpidamise kohustus; 2. lepinguline õigussuhe: vara omandamine ühis- või kaasomandisse, seltsinguleping, solidaarvõlg kokkuleppel, ülalpidamisleping, avalikus teenistuses abikaasale/elukaaslasele või nende sugulastele allumise keeld. Kooselu lõppemise tagajärjed: puudub teineteise ülalpidamise kohustus, varalised nõuded teineteise vastu- asjaõiguslikud nõuded (ühise omandi tuvastamine, kaasomandi lõpetamine) ning võlaõiguslikud nõuded (lepingust tulenevad nõuded, lepinguvälised kohustused nt käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine).
loobumisega. 4.Societas-seltsinguleping- konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks. Klassikalises õiguses:kõikide varade seltsing;äriline seltsing Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu. Seltsinguleping võis ulatuselt olla: Societas omnium bonorum-seltsinglased panead kokku kogu oma vara Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese Contractus innominati Need on nimeta lepingud, mis ei mahtunud lepingute süsteemi ära.Lepingud, mis said preetori praktika kaudu hagikaitse. Nimeta lepingud:
teatud rahasumma v andma üle elurendiseid. -ülalpidamisleping- ülalpeetav kohustub andma ülalpidaja omandisse v kasutusse vara v teatud esemed ja ülalmidaha kohustub ülalpeetavat viimase eluaja v muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Peab olema notariaalselt tõestatud 5. Kompromissileping (leping õiguslikult vaieldava v ebaselge õigussuhte muurumise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel) 6. Seltsinguleping (kaks v enam isikut kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, panuste tegemisega) 7. Teenuste osutamise lepingud (ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve) -käsundusleping- käsusaaja kohustub vastavalt lepingule osutama andjale teenuseid, andja aga maksma talle selle eest tasu kui selles on kokku lepitud.
Pank andis H-le volituse nõuda tasu (H enda nimel) K-lt sisse. K esitab protsessis vastuväite, et vaeselt H-lt ei ole hagi rahuldamata jätmise korral võimalik kohtukulusid sisse nõuda. Kuidas lahendab kohus vastuväite? kostja ei saa endale hagejat valida 141. Ansambel «Rock-Bänd» koosseisus K, L ja M esineb B tellimuse alusel kooli lõpetamise peol. B jätab ansamblile esinemistasu maksmata. Hagi B vastu esitab L. Kas hagi on lubatav? bändiliikmete vahel tõenäoliselt seltsinguleping vbl ka töövõtu- või teenuse osutamise leping kõigi bändi liikmetega eraldi järelikult on igaühel eraldiseisev nõue vbl nõuab ainult enda osa L saab vaid enda osa välja nõuda. Bänd ei ole õigusvõimeline isik. Hagi on lubatav, aga L ainult enda nimel. 142. A esitas hagi B vastu 200 000 kr välja mõistmiseks TsK alusel. Maakohus rahuldas hagi. Kohtuotsus jõustus. 1996. a pöörati otsus täitmisele ja täitur täitis selle 200 000 ulatuses.
seaduse puhul uuritakse seadusandja tahet reeglite kehtestamisel, tehingu puhul aga tehingu teinud isiku tahet 7. Tehingute tegemine. Lepingu sõlmimine. LEPING KUI MITMEPOOLNE TEHING (VÕS § 8 lg 1) Tehingu tähtsaim alaliik, vahetussuhete alus; Leping on olemuselt KOKKULEPE; Enamasti on lepingupoolte tahe vastassuunaline, kuid suunatud ühe ja sama eesmärgi saavutamisele (nt üks tahab müüa, teine osta sama asja); Mõnel juhul on tahe ka samasuunaline – nt seltsinguleping. Lepingud võivad olla võlaõiguslikud, asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud, pärimisõiguslikud, ühinguõiguslikud jne. VÕS sätestab võlaõiguslikud lepinguliigid (nt võõrandamislepingud, kasutuslepingud, teenuse osutamise lepingud). Lepingu sõlmimine tähendab tahteavalduste kokkulangevust ja konsensust Puudusteks kokkuleppes ehk dissensiks nimetatakse olukordi kus: 1) pooled on jätnud kokku leppimata olusises tingimuses
loobunu asemel pärib teine isik. Kui seadusjärgne pärija on pärimisest loobunud kaaspärijate kasuks neid täpsemalt nimetamata, loetakse, et loobutud on nende pärijate kasuks, kes põlvnevad loobunuga ühisest lähemast ülenejast sugulasest. Kui pärandaja ei ole testamendis ega pärimislepingus teinud korraldusi vara suhtes, mille pärimisest seadusjärgne pärija on loobunud, on nimetatud pärandile õigus pärandaja teistel seadusjärgsetel pärijatel. XV SELTSINGULEPING Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. XVI KOMPROMISSILEPING (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
// Ülalpidamisleping Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut. Mis on käsundusleping? Leping, millega kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga
Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping – Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut. Mis on käsundusleping? Leping, millega kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele
Sundlõpetamise otsustab kohus. Likvideerijatel (reeglina juhatuse liikmed) on kõik juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused ning eelduslikult ühine esindusõigus (SaS § 52). SA võib ühineda üksnes teise SA-ga või jaguneda SA-deks. Eeldab ühinemis- või jagunemislepingu sõlmimist juhatuse poolt ja selle heakskiitu nõukogu poolt ning kannet registris. 15. TSIVIILÕIGUSLIK ÜHENDUS EHK SELTSING LOENGUS RÄÄKIS VÄGA KIIRELT! Seltsinguleping VÕS eriosa: 7 osa sissejuhatus § 580 582; §587-593 §595-596; § 606-608; § 610; § 613-614 ja § 617
168. Mis on kompromissleping? · VÕS § 578. Kompromissilepingu mõiste (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. (www.riigiteataja.ee VÕS) 169. Mis on seltsinguleping? · VÕS § 580. Seltsingulepingu mõiste (1) Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. (2) Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. (www.riigiteataja.ee VÕS) 170. Mis on käsundusleping? · VÕS § 619. Käsunduslepingu mõiste
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul,...
sätestatut. 221. Mis on kompromissleping? Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes, mille tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 222. Mis on seltsinguleping? Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil (eelkõige panuste tegemisega) kaitstes seltsingut kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. 223. Mis on käsundusleping? Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule
hinnatavad peamiselt kõlbelistest kriteeriumidest lähtudes. 11.2.5. KOMPROMISSILEPING Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselgeks loetakse ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 11.2.6. SELTSINGULEPING Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. 59 Õiguse alused Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Seltsingulepingut iseloomustab: o selle mitmekülgsus;
elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama 226. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. 227. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut 228. Mis on käsundusleping? 80
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
