käendaja esitada vastuväiteid võlausaldaja nõudele nii käenduslepingust kui ka põhilepingust tulenevalt. Käendaja poolt kohustuse täitmise korral võlausaldajale, tekib käendajal täidetud kohustuse ulatuses nõue põhivõlgniku vastu, s.t ta saab võlausaldajale makstud rahasumma nõuda tagasi põhivõlgnikult. Seadus teeb vahet olukorral, kus käendajaks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik või tarbija. Üldreeglina loetakse käendusleping sõlmituks majandus- või kutsetegevuses, kui see seondub mingi äritegevuse läbiviimisega. Samuti ei tohi sellisel juhul käendajaks olla tarbija. Samas tarbijakäendus on käendus, kus käendajaks on tarbija. Tarbija on füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Tarbijakäenduse peamisteks eritingimusteks on see, et käendusleping peab olema
ka käändaja VÕS § 144 1. Võlasuhe 1.1. Kas põhilepinguks olev laenuleping on sõlmitud ja kehtiv? Kaasuse teksti järgi on OÜ SEEP Holdings (põhivõlgnik) ja OÜ Kilt Finants (võlausaldaja) vahel laenuleping (VÕS § 396 lg 1 järgi) sõlmitud ning sellel ei esine sisu- ega vormipuudusi. Järelikult on põhikohustuseks olev laenuleping sõlmitud ja kehtiv. 1.2. Kas käendusleping on sõlmitud? Mati (käendaja) käendusleping tuleneb laenulepingust põhivõlgniku ja võlausaldaja vahel, täpselt p-st 5.2. P 5.2. kohaselt vastutab OÜ Seebi juhatuse liige lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt Laenusaajaga maksimumsummas 100 000 eurot. Mati on põhivõlgniku juhatuse liige ning järelikult on tal ka selle lepingupunkti järgi käendus. Kuna Mati on füüsiline isik ehk tarbija, siis on Mati ja võlausaldaja vahel sõlmitud
5. Kirjelda võlgadesse/ makseraskustesse sattumise põhjusi ja tagajärgi üldine vaesus, töökoha kaotus, õnnetusjuhtumid, liigne tarbimine jms. O Majanduslike raskuste tagajärjed on kas kergemad või raskemad, sõltuvalt konkreetsest juhtumist. O Teenuse potentsiaalseteks vajajateks ka need inimesed, kellel on võlgnevuse tekkimise oht ning kes pole võimelised iseseisvalt tekkinud (tekkivaid) rahalisi kohustusi täitma. 6. Käendusleping, käendaja vastutus Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas!
JURIIDIKA Eraisik füüsiline isik tarbija FIE - juriidiline isik (eraisikuna võtab eraisiku laenu, näit. eluasemelaenu; FIE tegevuseks võtab jur. laenu) Kolmas iskik kõik kes pole lepingu pooleks, laenulepingu seisukohalt on ka käendaja kolmas isik Käendaja vastustus on solidaarne ja peab olema piiratud ja käendus lõpeb käendaja surmaga, (pärimisele ei lähe) Käendus käendusleping sõlmitakse lihtkirjalik; see sõlmitakse peale laenulepingut Hüpoteek käib kinnisasjaga, mitte isikuga kaasas. Näide: tv 1,000,000.- I jrk EV 20,000.- II jrk HP 260,000.-; kõrvalnõuded 60,000.-; 15% III jrk tahame panna Vaba tagatise ruumi: 1,000,000 - 20,000 - 260,000.- - 60,000.- (15% ei pea lahutama) = 660,000.- : 1,3 Ühishüpoteek 2 või rohkem objekti või omanikku ÜH alt vabastamine - Katastriüksuse tunnuse (näit. 1003:23345:008) järgi saab ka kontrollida, teha
• VÕS § 82 lg 7: kohustuse sissenõutavus. • VÕS § 113 lg 2: arvestatakse viivist alates võlausaldaja nõudest. • VÕS § 113 lg 3: kui hüvitamisele kuuluvad kulutused, siis kulutuste tegemise ajast saab nõuda viivist. • VÕS § 82 lg 3: kui kohustuse täitmise aeg pole kindlaks määratud. Eelduste kontroll: Järeldus: KÄENDUS Võlaõigus Hüpotees: Nõude alus: Nõude eeldused: 1. Kehtiv käendusleping. 2. Käenduskohustuse seos põhikohustusega. 3. Käendusjuhtumi esinemine. Eelduste kontroll: Järeldus: TAGANEMISE NÕUE Võlaõigus Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 116 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv leping. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. 3. Rikkumine on oluline.
juhul, kui lepingu või võlasuhte pooleks on tarbija või ettevõtja. 2) Situatsioonispetsiifiline- nt koduukselepingud, tüüptingimustel sõlmitud lepingud, väljaspool majandus- või kutsetegevust sõlmitud lepingud, sidevahendite abil sõlmitud lepingud VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Aga: VÕS § 144 lg 1: Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 208 lg 4: Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 1 lg 6: Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS üldpõhimõtted:
võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Sarnane tagajärg on VÕS § 146 lg-s 3 ette nähtud mh siis, kui võlausaldaja ei teavita käendajat tema nõudel põhivõlgniku poolsest kohustuse täitmisest ja selle ulatusest, st juba tekkinud või võimalikust võlast. Käendajal võib olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p-d 15-17)” VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 14 alusel saab krediidisaaja nõuda krediidiandjalt kahjuhüvitist, kui krediidiandja ei järginud vastutustundlikku laenamise PM või kui ta rikkus teavitamiskohustust.
20 novembril 2013 esitab OÜ Harrimann nõude nii Jaanuse kui ka Peebu vastu ning nõuab kogu laenusumma tagastamist. Peep pöördub teie poole küsimusega, kas OÜ Harrimann saab nõuda temalt Jaanuse kohustuse täitmist tuginedes käenduslepingu sätetele võlaõigusseadusele? Millist nõu üldse annaksite Peebule? Kas Peep peab maksma võlausladajale kinni jaanuse võla? Ta sõlmis ytarbijakäenduslepingu ja maksimumsummat pole määratletud, seega §143 kohaselt on käendusleping tühine. KÕRVALKOHUSTUSED Kuidas mina lepingupoolena tagan selle, et lepingupartner täidab tulevikus lepingust tulenevaid kohustusi? Neid tuleb ennetada, et tulevikus vaidlusi vältida. Kõrvalkohutused jagunevad: Kohustused mis on suunatud põhikohustuse täitmise tagamiseks Kohustsued, mis on suunatud põhikohustuse täitmise kaasa aitamisele. Kõrvalkohustusi saab rakendada üksnes juhul, kui nendes on kokku lepitud eraldi.
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
kohustuse eesmärk on tavaliselt oma õigusliku seisundi tugevdamine, vältimaks tehingu alusest tuleneda võivaid vastuväiteid] ja kausaalsed - tasulised ja tasuta - ühekülgselt kohustavad - ühekülgseteks nimetatakse lepinguid, millest tekivad kohustused ainult ühe osapoole jaoks. Teine pool omandab lepingust tuleneva kasu ilma omapoolse kohustuseta. NT leping, millega olemasolev kohustus lõpetatakse võlginiku poolt uue kohustuse võtmisega Käendusleping on ühekülgne. Võlausaldajal on õigus nõuda, et maksa see võlg ära. - mitmekülgselt kohustavad- jaguneb kaheks: 1)kahekülgsed ja 2)vastastikusteks ehk sünallagmaatilisteks lepinguteks. 1)Kahekülgseteks nimetatakse lepinguid, millest mõlemad osapooled omandavad kohustusi, mis ei ole omavahel olemulikult seotud. Lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või kogum asju teisele isikule, kes
sest tegemist pole vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Ehk Aksel vastutab rikkumise eest. 4. Õiguskaitsevahendiks võib rahalise kohustuse täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 olla. Selle eeldusteks on: kehtiv leping (+), kohustuse rikkumine (+), vastutus (+) - eelnevalt kontrollitud. 5. Tagatisvõlasuheks on kohustust tagav võlasuhe nagu garantii, käendus jne. Antud juhul Akseli ja Valduri vahel sõlmitud käendusleping VÕS § 142 lg 1 alusel. Selle käenduslepingu kohaselt kohustus Valdur (käendaja) kolmanda isiku ehk Akseli (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 144 lg 1 järgi võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Piisab käendaja ühepoolsest tahteavaldusest, mis peab olema kirjalikus vormis. Antud juhul oli võlausaldajale ehk Tarmole esitatud Valduri ehk käendaja ühepoolne
vastu. Käendusleping sõlmitakse reeglina võlausaldaja ja käendaja vahel. Käendaja ja võlausaldaja vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva võlasuhte sisuks on käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja võtab endale käenduskohustuse mingi suhte tõttu võlgnikuga. Kuid selle suhte kehtivusest, sisust või puudustest selles suhtes ei sõltu käenduslepingu kehtivus või sisu (VÕS § 142 lg 4). Käendusleping on ühepoolne leping, sest kohustused tekivad ainult ühel poolel – käendajal. Kehtiv käendusleping on eelduseks võlausaldaja poolt käendaja vastu nõude esitamisele. Reeglina sõlmitakse käendusleping võlausaldaja ja käendaja vahel. Oluline on, et käenduslepingu sõlmimiseks ei ole vajalik võlgniku nõusolekut. Käenduslepingu sõlmimise eelduseks ei ole põhikohustuse olemasolu. Võlaõigusseaduse § 142 lg 2 kohaselt võib käendusega tagada ka tulevast kohustust, kui
vastu. Käendusleping sõlmitakse reeglina võlausaldaja ja käendaja vahel. Käendaja ja võlausaldaja vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva võlasuhte sisuks on käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja võtab endale käenduskohustuse mingi suhte tõttu võlgnikuga. Kuid selle suhte kehtivusest, sisust või puudustest selles suhtes ei sõltu käenduslepingu kehtivus või sisu (VÕS § 142 lg 4). Käendusleping on ühepoolne leping, sest kohustused tekivad ainult ühel poolel käendajal. Kehtiv käendusleping on eelduseks võlausaldaja poolt käendaja vastu nõude esitamisele. Reeglina sõlmitakse käendusleping võlausaldaja ja käendaja vahel. Oluline on, et käenduslepingu sõlmimiseks ei ole vajalik võlgniku nõusolekut. Käenduslepingu sõlmimise eelduseks ei ole põhikohustuse olemasolu. Võlaõigusseaduse § 142 lg 2 kohaselt võib käendusega tagada ka tulevast kohustust, kui
poolelt teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma); 3) leppetrahvi kokkuleppimine (lepingut rikkunud lep.pool peab maksma kahjustatud lep.poolele lepingus määratud rahasumma; piisab rikkumise tõendamisest). 23. Käendus, käendussuhtes osalevad isikud Käendaja kohustub teise isiku võlausaldaja ees vastutama, et teine isik täidab oma kohustuse täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, muidu leping ei kehti. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kui solidaarsed võlgnikud (st et võetakse sellelt, kellelt on võtta). Käenduse võib anda nii juriidiline kui füüsiline isik. Käenduslepinguga tekib kolmepoolne suhe, kus põhivõlgniku ja võlausaldaja vahel on põhikohustus ja käendussuhe on kõrvalkohustus. 24
3) Leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused (On lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ei pea tõendama kahju, piisab rikkumise tõendamisest) 28. Käendus, käendussuhtes osalevad isikud Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku krediitori eest vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud (s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud teisiti. Põhimõtteliselt võib käenduse anda nii juriidiline kui ka füüsiline isik. Samas praktikas ei ole juriidilise isiku poolt antud käendus levinud tagatis. Käenduslepinguga võtab üks isik
177 sätestatut. 17. Käendus ja garantii. Tuua välja käenduse ja garantii erinevused (vähemalt neli). Käenduse lõppemine. Käendus tekib ainult lepingulisel alusel. Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see isik täidab kreeditori ees oma kohustused kas täielikult või osaliselt. Sellest tulenevalt on käendajaks kogu ulatuses või mingis osas. Käendusleping peab olema kirjalikult sõlmitud, on vormistatud iseseisva lepinguna. On ka võimalik, et käenduse nõusolek vormistatakse põhilepingule pealdisena. Nõusolek käendajaks olla võib ka kirjas teatatud olla. Kui võlgnik jätab kohustuse täitmata siis vastutavad kreeditori ees võlgnik ja käendaja solidaarselt. Kuna on ette nähtud solidaarne vastutus, siis kreeditor võib võla sisse nõuda kas võlgnikult või käendajalt. On võimalik ka variant, kus mitu isikut
täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 18. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) Vastus: Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused: Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku krediitori eest vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud(s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud teisiti. 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused: Käsirahaks loetakse rahasumma, mille üks kokkuleppivatest pooltest annab temalt lepingu järgi
kohustused; käsiraha andmisest tulenevad kohustused; leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käendusleping kehtib ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Kui käendaja ei esita võlausaldaja
vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Sarnane tagajärg on VÕS § 146 lg-s 3 ette nähtud mh siis, kui võlausaldaja ei teavita käendajat tema nõudel põhivõlgniku poolsest kohustuse täitmisest ja selle ulatusest, st juba tekkinud või võimalikust võlast. Käendajal võib olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p-d 15-17). 3-2-1-17-12 p 15, Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed sõltumata müügiesemest. Kui kinnituse tõesus
Usaldatud vara omastamine tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda kasuks pööramist. Õiguspädevus on õiguslik volitus vara osas – näiteks on see müüjal, laohoidjal. Usaldussuhe saab tekkida kolmel alusel: a) seadus ( nt vanema õigus esindada varalistes suhetes oma last) b) ametiseisund ( kus pädevus vara suhtes võib tuleneda seadusest või selle alusel antud õigusaktist, halduslepingust või töölepingust ) c) tehingust ( volitus, käendusleping vms ) Asja leidmisega tekib sellele valdus, kuid mõisteid leidmine ja leiu omastamine ei tohi samastada. Karistusõiguslikult saab omastamisest rääkida alles siis, kui leidja on asjaga teinud toimingu, millega manifesteerib omastamistahet. Leidmist tuleb aga eristada vargusest, näiteks maja ees seisva jalgratta äravõtmine ei ole leiu omastamine, vaid vargus. Asja enda kasuks pööramise korral ei ole aga vaja tõendada omastaja varalist kasu ega kannatanu varalist kahju
lahendamisel (vt Riigikohtu 5. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-05, p 12). 33. Kolleegiumi arvates on pooled varasemalt esile toonud asjaolusid, mis oleksid pidanud kohtutes tähelepanu äratama. Nii tugines hageja juba hagis sellele, et tagatisleping ei taga käenduslepingust tulenevaid kohustusi, väites, et need pidanuks olema konkreetselt tagatiskokkuleppes välja toodud ja et käendusleping sõlmiti tagatiskokkuleppest hiljem (vt I kd, tl 5-6). Sellest võib järeldada vähemalt hageja väidetavat tahet mitte vastutada oma kinnisasjaga muude võlgade kui 1997. a laenulepingust tulenevate kohustuste eest. 34. Kostja esindaja selgitas 15. aprilli 2011. a kohtuistungil aga tagatiskokkuleppe sõnastuse kohta järgmist: "Tagatiskokkulepped on selliselt "laialt" sõnastatud võlgniku huvides, et vältida täiendavaid notaritasusid
täitmise eest (s.t. kui võlgnik ei ole selles süüdi). Kokkulepe viivise-leppetrahvi kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vorminõude mittejärgimine toob kaasa lepingu kehtetuse selle leppetrahvi kohta. Käendus. Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku krediitori eest vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud(s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud teisiti. Käendusleping aegub: 1. Käendusega tagatud kohustuse lõppemisega 2. Kui kreeditor 3 kuu jooksul alates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu 3
i/ Käsiraha/ Leppetrahv/ 03.10.12/ EBSi/õiguse/ja/avaliku/halduse/õppetool/ 21/ ü Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. ü Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. ü Garantii andmine on ühekülgsete kohustuste võtmine. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. ü Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele
ajatamata maksuvõlgnevusi Maksuameti ees. Laenu saamiseks tuleb esitada Stardilaenu taotlus EAS-ile, mis sisaldab äriplaani, majandustegevuse finantsaruandeid, finantsprognoose kolme aasta kohta ja olemasolevaid lubasid ja litsentse. (Kredex 2009) KredEx käendab laenu summast 75%. Laenu tähtaeg võib olla kuni viis aastat. Laenusumma võib jääda vahemikku 30 000- 1 000 000 krooni, kuid üle 500 000 krooni ületavat summat on võimalik kasutada vaid investeeringuteks. Käendusleping maksab 0,5% laenulepingu summast, mis tuleb maksta lepingu sõlmimisel. Sellele lisandub panga laenulepingu tasu, mis jääb hinnanguliselt 7,5-12% vahele. (Kredex 2009) Teiseks heaks võimaluseks alustavat ettevõtet finantseerida on Starditoetus. See on isegi parem kui Stardilaen, sest seda ei pea tagasi maksma. Seda toetust rahastab Euroopa Sotsiaalfond. See on suunatud ettevõtjatele, kes on jätkusuutlikud, kuid ei ole orienteeritud kiirele kasvule
ostjale). Vaikimine või tegevusetus omab tahte avaldusena tähendust siis, kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või nende vahelisest praktikast ja tegevus- või kutsealadel kehtivatest tavadest. Tehingu vorm. Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi, st üldpõhimõttena kehtib vormivabadus. Erivormid kehtivad tarbijaga sõlmitavate lepingute osas, nt tarbijate käendusleping – tarbija peab avalduse kohustuste võtmiseks esitama kirjalikus vormis. Kirjalikus vormis peavad olema sõlmitud nt ehitise ajutise kasutamise leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks, elurendise leping, tööleping, jne, üldreeglina ka võlatunnistus. Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik dokument ning pooled peavad sellele omakäeliselt alla kirjutama. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka kirjavahetusena, kui pooled on
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne ...
põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija - tarbijakäendusleping. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, v.a tarbijakäendusleping, mille puhul käendaja avaldus peab olema kirjalikus vormis. Käendust võib tõendada igasuguste lubatud tõenditega, milleks võivad olla tunnistajate ütluse, kontoülekanded, kirjavahetus. Käenduslepingu muutmine peab toimuma samas vormis, kui käendusleping oli sõlmitud. Seda võib ka vaidlustada. vastuolu korral võib käendusleping olla tühine. Garantii alla moistetakse oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garantiiandja) lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant(garantiiandja) täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. 148. Käsiraha mõiste Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahalepingus on tähtis ära märkida, et tegemist on käsirahaga
seadusele, tuleb täiendavalt mängu kontrolli funktsioon. Eelkõige tegemist notariaalse tõestamisega, eelkõige neid, mille kohta on seaduses ette nähtud notariaalne tõestamine. (Alati võib valida "karmema" vormi) Mis siis saab kui vormi ei järgita ? · Kui ei järgita seadusest tulenevat vormi - on tehing tühine. ERANDid: 1. tehing ei ole tühine, kui seaduses on sätestatud, et vormi mitte järgimine ei too kaasa tehingu tühisust ( VÕS §144 lg2,3). Tarbija käendusleping peab olema esitatud kirjalikus vormis, kui käendaja on oma kohustuse juba täitnud, siis ei ole vaja enam seda tõendamisfunktsiooni, tagasi nõuda ei saa. 2.Kui ei ole vormi nõuet täidetud, siis ei ole tehing tühine kui seadusest tuleneva vorminõude eemärgist ei tulene teisiti.( ei kehti notariaalselt nõutava vormi puhul) saavad olla ainult kirjaliku vormi puhul. · Kui on kokkulepitud mingis vormis ja seda ei järgita siis on leping tühine, (kui õiguspoolte
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...
VÕS §144 (2), kui käendaja on füüsiline isik, peab olema kirjalik. VÕS 144 (3), seadusest tulenevat vormi pole küll järgitud, kuid täitmine muudab vorminõude ära ja ei saa tugineda, et täitmine oleks vormitühine. VÕS § 144. Käenduslepingu sõlmimine ja vorm (2) Tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. (3) Käendusleping kehtib ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. 2) Kui on poolte poolt kokkulepitud vorm ja sellest pole kinni peetud, siis on tehing tühine. Oluline erand: pooled võivad ise kokku leppida nii, et teevad küll vormijärgselt, kuid kui ei järgi vormi, ei too see kaasa ka tühisust. Ka siin võivad olla seadusest tulenevad erandid. Lepingu muutmine
VÕS §144 (2), kui käendaja on füüsiline isik, peab olema kirjalik. VÕS 144 (3), seadusest tulenevat vormi pole küll järgitud, kuid täitmine muudab vorminõude ära ja ei saa tugineda, et täitmine oleks vormitühine. VÕS § 144. Käenduslepingu sõlmimine ja vorm (2) Tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. (3) Käendusleping kehtib ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. 2) Kui on poolte poolt kokkulepitud vorm ja sellest pole kinni peetud, siis on tehing tühine. Oluline erand: pooled võivad ise kokku leppida nii, et teevad küll vormijärgselt, kuid kui ei järgi vormi, ei too see kaasa ka tühisust. Ka siin võivad olla seadusest tulenevad erandid. Lepingu muutmine
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
endale käendusest tulenevad kohustused, peab olema kirjalikus vormis. (ÕÕ 163) · VÕS § 144. Käenduslepingu sõlmimine ja vorm (1) Võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. (2) Tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. 15 (3) Käendusleping kehtib ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. · VÕS § 155. Garantii andmine (1) Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. (11) Võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
