Lepingud Näidised Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist ...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustu...
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K15 KÕ XXX nimi XXX ÄRI- JA VÕLAÕIGUS ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: XXX , MA Mõdriku 2017 TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.................................................................................................
Raha arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Raha arvestuse korraldus 3 Kassa 4 Pank 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead rahaarvestuse üldist korraldust; ·oskad koostada rahatehingute algdokumente; ·oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid; ·tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure. 2 Raha arvestuse korraldus Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise ...
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduva...
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööe...
ÄRIPLAAN MILLINE TEGEVUSALA VALIDA ? Allikaid kust võiks saaada äriideed : · olemasolev töökoht · hobid ja huvialad · küsimus: miks siin ei ole ... · teiste poolt pakutavad tooted/teenused · tavaliste asjade uus või testsugune kasuitamine · uuritud vajadus · tehnoloogia uuendamisest tulenevad vajadused. MILLINE TEGEVUSALA SOBIKS SULLE ? · Sinu huvid? Mida sulle meeldiks teha? · Teadmiste analüüs · erioskused · enese hindamine · oma aja jagamine · miks sa tahad oma äriga alustada ? · Sinu prioriteet ENDA SWOT ANALÜÜS · Tugevused-oskused, teadmised, visadus, enesekindlus, planeerimisoskus, finantsiline stabiilsus. · Nõrkused-aja ja pere toetuse puudumine, kogemuste ja juhuomaduste puudumine, soovimatus töötada inimestega, suhelda avalikkusega. · võimalused- · ohud- TUGEVUSED- NÕRKUSED- AL...
1. Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid ...
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...
1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu p...
1. Asja vastavus lepingutingimustele. Õiguslik puudus Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peab vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tarbijamüügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib võlaõigusseadustik. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest. Puuduse hindamisel tuleb arvestada,millised olid asja omadused selle ostjale üleandmise ajal. Müüja vastutab ka varjatud puuduste eest, mis ilmnevad pärast ostu sooritamist. Varjatud puudused on sellised puudused, mida pooltel ei olnud võimalik avastada asja väliselt üle vaadates. Õiguslik puudus: Asi ei vasta nõuetele kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu...
1.REGISTREERIMINE Soovides ettevõtlusega tegelemiseks asutada osaühingut, on järgmised võimalused: · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) 1.1 Notaris registreerimine Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui äriühingu asutajad mõtlevad punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud (vt OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid) Notarite kohta leiad vajalikku infot ja kontaktid Eesti Vabariigi Notarite Koja kodulehelt www.notar.ee. 1.2. Elektroonselt registreerimine Kui on soov kasutada...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 ...
Kinnisvaraõigus I Lk 1/ 9 Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule Kasutusse andmise õigused ja reeglid tulenevad · Tsiviilseadustiku üldosa seadus olenevad lisaks AÕS-s ja VÕS-s sätestatule ka sellest kellele kasutusse antav kinnisasi kuulub (ehk kes on kinnisasja omanik): · Eraõiguslik isik on oma otsustes vaba kuidas, kellele ja millise tasu eest oma vara kasutada annab. · Avalik õiguslik isik (KOV; riik; av-õigusl jur, isik) saab temale kuuluvat vara anda kasutusse üksnes kindlate reeglite seaduste ja vastavate kordade järgi. Kasutusõigused võivad aga ei pea olema kinnistusraamatusse kantud, see oleneb kinnisasja omaniku tahtest ja kasutusse saajaga saavutatud kokkuleppest, millisel viisil ja määral omanik oma õigusi käest ära annab ja kuivõrd siduvaks see kokkulepe soovitakse muuta. Milles seisneb vahe võlaõigusliku ja asja...
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: • Võõrandamislepingud, • Kasutuslepingud, • Kindlustuslepingud, • Toetamislepingud, • Kompromisslepingud, • Seltsingulepingud, • Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas . Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta. Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele Raamleping – määratakse kindlaks tulevikus ...
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
Kaasuse lahendamine 1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia 2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada. 3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt igaühe suhtes , sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Valla...
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Äriühingu asutamine Porfoolio Juhendaja: A.Gubaidulina Rakvere 2010 1.4 Asukoht ja juriidiline aadress ning tegevuskoht...............................................................4 2.6 Kaubamärgi registreerimise taotluses esitatavad dokumendid:........................................6 3.2 Tegevusluba ja –litsents....................................................................................................8 4. Pangatoimingud......................................................................................................................8 4.1 Elektrooniline registreerimine e-äriregistri ettevõtjaportaalis.......................................10 4.3 Valmisfirma ostmine.......................................................................................................12 6.1 Kes ja millistel tingimustel saab .e...
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja te...
X seminar Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes 1. Vald sõlmis ehitusettevõtja U ehitustöövõtulepingu koolimaja laiendamiseks 400 000 euro eest. Lepingus oli klausel, mille kohaselt oli lepingutasu nõude loovutamine keelatud. U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada kinnisasjaga vaid juhul, kui sellest tulenevad nõuded loovutatakse tarnijale L. Seepärast oli müügilepingus sätestatud, et materjali püsival ühendamisel võõra kinnisasjaga loetakse kaupade omandajale kuuluv töövõtulepingust tulenev nõue loovutatuks kaupade müüjale. Pärast töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu 300 000 euro ulatuses. Selle laenu tagamiseks loovutas ta ehituslepingust tule...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud regis...
1. Mõisted Vara - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest...
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. ...
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), M...
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle e...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ...
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldos...
__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus kohustub maksma teenuseid(täitma kirjeldatakse tehtav töö, töötajale töö eest tas...
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaota...
Rahandus ja pangandus 22.03 Essee teemad: 1) raha ja rikkuse erinevad tahud ( raha kui rikkuse mõõdupuu) 2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks? 3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud 4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4. Keskpangad ja rahasüsteemid ( Euroopa Liidu raha ja panga poliitika) 5. Raha asutuste koostöö partnerid ja järeleval...
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kahe...
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad. Laenu on võimalik võtta nii eraisikul kui ka juriidiliselisikul. Laenuandjal on pakkumisi eraldi nii eraisikule ja juuriidiliseleisikule. Laenu võetakse erinevatel põhjustel. Mõni võtab selleks, et oma ettevõtet ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid ja...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...